Bella Figura. Kuidas elada, armastada ja s??a Itaalia moodi

Bella figura Kamin Mohammadi KUIDAS ELADA, ARMASTADA JA S??A ITAALIA MOODI 2008. aastal leidis Kamin Mohammadi, et on kulunud. Aina ebarealistlikumad ootused t??l ajakirjades, aina enam k?ikuv kehakaal ja terviseprobleemid ning olematu armuelu olid n?udnud oma. End t??lt lahti v?tnud, pages ta Londoni k?ledatelt t?navatelt s?bra p?ikeselisse korterisse Firenzes ning leidis sealt elule uue hoo. Heites k?rvale askeetlikud dieedid ja meeleheitlikud treeningud, p??dis ta pigem j?ljendada kohalike naiste muretut eluviisi – hommikusi kohvirituaale, pikki l?unaid – ja nautida pisiasju. M?ne n?dalaga oli tagasi ta tervis ja leitud kallim v?i isegi kaks. ?hteaegu l??riline ja praktiline “Bella figura” ?petab, kuidas muuta elu iga aspekt v?imalikult ilusaks. Alates t?iusliku tomati valimisest turul ja l?petades eriti stiilselt t?naval kulgemisega. See on avastusretk Itaalia kultuuri argisemasse k?lge ja juhatus parema, elegantsema ja l?puks suuremat rahuldust pakkuva elu juurde. Kamin Mohammadi Bella Figura. Kuidas elada, armastada ja s??a Itaalia moodi Vanale Robertole, minu k?pressi kilpkonnale, kellele oleks meeldinud end raamatus n?ha Tutto quel che vedete lo devo agli spaghetti. K?ik, mida n?ete, v?lgnen ma spagettidele.     Sophia Loren Proloog Ta k?nnib m??da t?navat, samm ??tsuv ja pea p?sti. Temast kiirgab veetlust, nagu valgustaks teda pro?ektor. Ta v?ib olla pikk v?i l?hike, sale v?i rinnakas, riides tagasihoidlikult v?i uhkeldavalt – see pole oluline. Tema k?nnak, hoiak, peakallutus on ood graatsiale ja eneseteadlikkusele, mis teevad ta kauniks, millised tema n?ojooned ka ei oleks. Ta on Sophia Loren, Gina Lollobrigida, Claudia Cardinale, Monica Bellucci. Ta on Itaalia naine, keda ?listatakse kinolinal ja iga?htusel passeggiata’l, mida v?ib n?ha Itaalias p?hade ajal, kuid ta ei ole reklaamimehe kujutlusv?ime s?nnitis. Ta on t?eline ja k?nnib n??dsama iga Itaalia linna ja k?la t?navatel. Ta on bellafigura kehastus ja toob meie igap?evaellu elegantset s?ra. Firenzesse saabudes ei oleks ma saanud sellest ideaalist kaugemal olla. Aastak?mnetepikkune t?? arvuti taga oli mu ?lad k??ru vajutanud, s?learvutisse ja telefoni vahtimine l?ua l?dvaks muutnud ja kaela kangeks teinud. N?udlik t?? ja suurlinnaelu stress oli mu n?ojooni karmistanud. Mu pilk p?sis maas, kui kiirustasin l?bi elu, ilma et mul oleks j?tkunud aega kellelegi naeratada, lahke s?na poetamisest r??kimata. Aastaid ?ksi elanud, oli mu eraldatus lubjastunud. Ma ei kepsutanud, vaid l??pasin k?ssis m??da t?navaid. Kuid aasta Firenzes ja bella figura avastamine muutsid mu elu. Bella figura kontseptsioon on muuta elu iga tahk nii kauniks kui v?imalik, olgu see Roomas, Londonis, New Yorgis v?i Vancouveris. See on ?htaegu romantiline ja praktiline m?iste. Bellafigura h?lmab k?ike, mida me teeme, alates sellest, mida s??me, kuni selleni, kuidas hommikul t??le l?heme. See puudutab sensuaalsust ja seksuaalsust. See pagendab stressi, mille t?ttu on keha nii suletud, et n?eme v?lja vaevatud, ?ksk?ik kui palju me ka trenni ei teeks. Bella figura on heldus ja k?llus, mitte ?elus ega ilmaolek. Itaallanna, kes elab bella figura p?him?tete j?rgi, teab, kui olulised on head kombed ja v??rikus – mitte kummardusena m??dunud aegadele, vaid viisina „teha n?gu“, kuni see istub h?sti: on t?estatud, et kui naeratame piisavalt sageli siiralt, vabastame ?nnehormooni serotoniini. K?ik see ei paranda ?ksnes meie elukvaliteeti, vaid suurendab ka eluaastate arvu. Kuigi see raamat puudutab juba niigi h?sti dokumenteeritud Vahemere dieedi plusse, on see tegelikult lugu teekonnast. K?mne aasta eest kolisin ?sna juhuslikult Firenzesse ning esimene seal veedetud aasta muutis mu elu, mu keha ja mu s?dame vormi. Usun, et see, mida ?ppisin, v?ib muuta ka teid. 1 Jaanuar 2008 Festina Lente ehk kuidas v?tta aeglasemalt Hooajasaadus: veriapelsinid Linna l?hn: puusuits Itaalia hetk: minu korter asub palazzo’s! Kuu itaaliakeelne s?na:salve K?ik algas vihmaga. Vihma kallas, kui ootasin Firenze Santa Maria Novella raudteejaamas taksosabas. J?rjekord oli lahtise taeva all ja mul ei olnud vihmavarju. Selleks ajaks, kui istusin taksosse, olin l?bi vettinud. Olin linnas, kus ma ei tundnud ainsatki hinge, ilma t??, s?prade ja perekonnata, t?kike inimajupuud, kes on uhutud linna renessanssrentslitesse. Mul ei olnud muud kui niiskesse rusikasse surutud aadress, kus pidin peatuma. J?rjekorra etteotsa j?udes harutasin paberit?ki aadressiga lahti, n?itasin seda taksojuhile ja istusin sisse. Ta m?hatas ja v?ttis paigalt, kortsutades kulmu loigu peale, mis tekkis tema selja taga mu jalge juurde. Kihutasime l?bi libeda munakivisillutisega t?navate. K?te t??tas t?isv?imsusel ja mu l?biligunenud jakk muutis auto niiskeks. Kiikasin l?bi uduste akende m?lemal pool t?navat kerkivate tilkuvate r??stastega iidsete hoonete kivim??re. T?navad olid inimt?hjad – oli 2. jaanuar ja linn magas ikka veel v?lja kassiahastust. Minu enda aastavahetus oli m??dunud kaste pakkides mu vanemate korteris ema terase pilgu all, kes ei olnud ?htki k?simust esitanud, kuid kelle iga hinget?mme n?udis aru, mida paganat ma enda meelest teen, kui loobun heast korterist ja nii mainekast t??kohast, et sellega k?isid kaasas graveeritud visiitkaardid, selle asemel kolin oma asjad tema niigi kitsukesse korterisse ja lendan Firenzesse, et m?ngida kirjanikku. Niisama h?sti oleksin v?inud teatada, et s?idan Itaaliasse bordelli pidama. Taksojuht aeglustas, osutas vasakule ja m?hatas. P??rdusin silmitsema sammask?iguga piazza majesteetlikke proportsioone ja v?ljaku teises otsas k?rguvat katedraali, mille valge fassaad peegeldus vihmam?rjal maapinnal. Mu suu vajus lahti. Asi ei olnud ainu?ksi v?ljaku ilus, vaid ka selle teatraalsuses, selles, kuidas pilku juhiti kiriku fassaadi poole. „Si chiama Santa Croce,“ s?nas taksojuht. Siis osutas ta kulmu kortsutava mehe kujule ja lisas: „E quello li ? Dante.“ Dante tundus niisama tusane ja halvas tujus nagu mu sohver, ometi muutis ta mu meele r??msamaks. Sealsamas seisis mees, kelle „Jumalikku kom??diat“ peetakse t?nap?eva itaalia keele alguseks, raamat kivistes k?tes ja mind oma basiliskipilguga piidlemas. See oli hea enne. Dante kuju taga kerkis basiilika, kogu v?ljak oli loodud tekitama kirikule l?henevas t?htsusetus inimeses aukartust ja imetlust selle ilu vastu. See oli mu esimene kokkupuude itaallaste t?iusliku esitlusoskuse, vormi harmoonia t?htsuse, vaataja m?jutamise geniaalsuse ja ilule antud moraalse kaalukusega. See oli kivis ja marmoris kehastuv bella figura. S?itsime ?le mittemidagi?tleva silla. Seekord osutas taksojuht paremale, kus madalatel kaartel k?kitas j?e kohal Ponte Vecchio. Pimeduses valgustatud sild, mille tikutopsisuuruste kaupluste rida oleks kui j?e kohal h?ljunud, s?tendas nagu unen?gu. Imetlesin seda suurisilmi, siis s?itsime edasi, keerasime ajaloolise linnas?dame vastas teisel pool Arno j?ge asuvasse Oltrarnosse ning keerutasime munakivisillutisega t?navatel kuni minu uue koduukseni. „Eccoci,“ teatas taksojuht end istmelt ?les vinnates. Maksin ja astusin otse lompi. Kiirustasin majja ja silmitsesin avarat fuajeed, samal ajal, kui minu riietelt nirises kivip?randale vett. Lai kivitrepp kaardus paremale ja ma vinnasin oma kotid ?les, peatudes hingeldades puhkama kitsal pingil, mis tundus asuvat saja kaheksandal korrusel. Korterini oli veel pikk tee. Sammusajanditest olid trepiastmed keskelt lohkus: maja oli ehitatud seitsmeteistk?mnendal sajandil ja selle vaikus oli vaimudest tiine. J?tkasin ronimist ja seisin viimaks Tiffany-rohelise kooruva v?rviga ukse ees. Lukk meenutas suure lukuauguga raudkasti – kindel ja iidne. Otsisin v?lja niisama igivana v?limusega v?tme ja tegin ukse lahti. Minu ees avanes pikk eba?htlase kivip?randaga koridor. Korteris oli kohutavalt k?lm, n?gin oma hinge?hku. Poolel teel leidsin pimeda magamistoa, kus oli kaks ?heinimesevoodit ja hiigelsuur kummut, millele panin oma kotid, enne kui naasin koridori, otsisin ?les k?ttes?steemi, l?litasin selle sisse, viskasin m?rja mantli seljast, haarasin teki ja m?ssisin ennast sellesse. Korter, millest pidi saama mu uus kodu kes teab kui kauaks, oli lisaks j?isele k?lmusele umbne. Koridorist l?ks ?ksteise j?rel rida tube, sisustusajakirjad nimetavad seda haavlip?ssikorteriks: elutuba luukidega suletud akende, diivani ja kipaka lauaga, mida katsid raamatuhunnikud. Elutoast viis edasi pikka ruumikasse k??ki, mille paremas seinas olid reas kraanikauss, kapid ja ahi ning vasakul paarisakna all laud. K??gist avanes paremale j?rgmine elutuba, kus oli pikk nurgadiivan ja selle taga raamatuid t?is riiul. Kaugemas nurgas korteri ainsa ukse taga oli tilluke tualettruum. Silmitsesin end kraanikausi kohal olevast peeglist: juuksed pikast reisist s?brus ja silmad aukus ning l?ual torkas silma tekkiv punane vistrik. ?igemini l?ugadel, peaksin t?psustama. Minu Suur T??koht oli pannud mind oma peegelpilti vihkama. Neid aastaid oli saatnud seletamatu ja tuska tegev kaalut?us: rasvarullid ei tekkinud ?ksnes pihale, vaid ka seljale, l?uale, k?sivartele; olin proovinud k?iki tervislikke dieete ja j?tnud toidusedelist v?lja k?ik viimaste moer??gatustega halvaks tunnistatud toidud, kuid kasu ei olnud sellest raasugi. Vistrikud, mis olid teismeeas minust eemale hoidnud, tungisid n??d ?gedalt peale, mu nahk oli ?leni vinniline. P??dsin sellest mitte hoolida, kuid mu t??koht tegi selle v?imatuks – klantsajakirja igap?evaelu n?udis terasest n?rve, j?rgmise hooaja disainergarderoobi ja Kate Mossi muretust. Olin otsustanud selle asemel mustade vormitute riiete kasuks. Ohkasin ja astusin peegli juurest k??giakna alla. Hoolimata k?lmast ja vihmast l?in aknad valla ja kummardusin pimedust uurides v?lja. Vaiksesse sise?ue avanesid aknad, r?dud ja terrakotakividest katused. Kaugemal k?rgus selle k?ige kohal kohaliku kiriku, saleda seitsmeteistk?mnenda sajandi ehitise torn. V?ikeste v?lvide alt paistis neli rohelist kella, tornitippu ehtis ainsa kaunistusena tellistest siksakimuster. Teiste korterite aknad k?ikjal minu ?mber olid pimedad. Vihm langes vaikusse. Christobeli torn, m?tlesin, meenutades esimest korda, kui olin sellest kuulnud. Olin kohanud Christobeli, kui v?tsin vastu viimase hetke kutse veeta puhkus ?he s?bra kodus Prantsusmaal. Christobel oli samuti k?laliste seas. Tal olid valged juuksed, mille keskel jooksis must triip, ja tema ninaservas s?deles teemant. Mitte eriti haldjast ristiema moodi, kuid Disney ei olekski suutnud v?lja m?elda kedagi nii ninakat ja nutikat nagu Christobel. Sain teada, et Christobel on romaanikirjanik, Cambridge?i ?ppej?u abikaasa ja viie lapse ema. Ta r??kis, kuidas oli armunud Itaaliasse, kui oli elanud aasta aega Firenzes ja ?petanud inglise keelt. Ta k?is seal endiselt sageli ning oli millalgi ostnud sinna korteri, r??kides unistavalt sise?uest ja kirikutornist. Ta k?is Firenzes peaaegu iga kuu, kaks p?eva, kui olla ?ksi, ilma et lapsed seelikust ei sikutaks, et uidata t?navatel, k?lastada oma armsaid urkaid, juua cappuccino’t, osta disainerkleite ja k?sitsi valmistatud kingi. Ta kirjutas selle k?ik p?nevikesse, mille tegevus toimus Firenzes, tema kangelased k?isid tema j?lgedes m??da linna, tema s??eed kujutasid paika, mida ta armastas selle ilu ja saladuslikkuse t?ttu, mille h?mar pahupool teda lummas. Ta oli avaldanud kolm romaani ja t??tas neljanda kallal. Ma ei suutnud ette kujutada, kuidas ta selleks k?igeks aega leiab. „Mul on t?iskohaga t?? ja kass ning ma ei kujuta ikkagi ette, kuidas j?uaksin n?dala sees pead pesta,“ olin ?elnud, ja me olime naerdes s?brunenud. ?hel palaval p?eval oliivipuu all lesides oli Christobel pannud ette, et v?iksin kasutada tema korterit Firenzes, et kirjutada raamatut, mille ettev?tmisest unistasin. Tol hetkel olin naernud – see oli ilus unistus, kuid tegelikkusest nii kaugel kui ?ldse olla sai. L?ppude l?puks hoidis mind Londonis kinni Suur T??koht, mul oli liiga palju tegemist, et niimoodi putku panna. Kuid siis, vaid m?ne kuu p?rast, olin oma Suurest T??kohast ilma ja oma korterist v?lja t?stetud. Isegi mu kass oli mind h?ljanud, ?hel p?eval aknast v?lja roninud ja rohkem ma teda ei n?inud. Nagu mu meeleheidet haistes helistas Christobel mulle ?hel talve?htul, kui oma kastide vahel istusin. Minu uudiseid kuuldes plaksutas ta r??msalt k?si. „N??d ei takista miski sul s?ita jaanuaris Firenzesse kirjutama,“ ?tles ta ja asus plaane tegema juba enne, kui olin n?usse j??nud. Nii olin v?tnud kuulda vihjet, mille elu mulle peale surus, hinganud s?gavalt sisse, haaranud kaasa raamatuettepaneku ja astunud kaljuservalt alla. Kalju oli k?ll renessanssn?oga, ent siiski kalju. N??d, m?ni kuu hiljem, olingi kuidagiviisi ?heotsapiletiga siin, istusin Christobeli torni k?rval ja silmitsesin tema sise?ue. Mind l?bis paanikalaine: esimest korda t?iskasvanuelus ei olnud mul t??kohta, sissetulekut ega oma korterit. Silmitsesin torni – see polnud mingi niisama vana kirikutorn, vaid Michelangelo oli end kunagi seal vaenlaste eest varjanud. L?ksin voodisse. J?rgmisel varahommikul ?ratas mind kirikukellade h??l. Need helisesid ?levoolavalt viisteist minutit ja nurjasid mu katsed keerata teine k?lg ja edasi magada. Valgus h?ples vastu valgetelt seintelt ja k?rgetelt kaldus lagedelt, mida m??da jooksid risti j?medad puittalad. P?randat katsid m?rja liiva karva suured terrakotaplaadid, mis m?jusid paljaste jalgade all karedalt. K?te oli kogu ?? sees olnud ja hakkas viimaks k?ledusest l?bi murdma. Tegin endale tassi teed, panin teekannu pliidile, trotsides k?iki kuivatusrestil olevaid lahti v?etud mokakohviaparaate. Taevas k??giakna taga muutus kahvatusinisest kuldseks ja seej?rel asuursiniseks, kui p?ikesevalgus m??da torni alla ronis, pannes risti tornitipus leegitsema, enne kui ujutas k?psisev?rvi tellised rida rea j?rel oma kumaga ?le ning t?i esile uurded nende pinnal. Minust kohe vasakul oli ?ks aken, mis asus minu omaga v?rreldes parempoolse nurga all. See oli nii l?hedal, et oleksin v?inud sinna sisse k??nitada. See pidi olema Giuseppe, Christobeli kunstnikust naabri aken, kellest ta oli r??kinud erilise kiindumusega. Silmasin meest pimedas korteris, kus ta ringi tammus, seljas paks oran? fliis ja tumeoran? vateeritud vest. Punaste prillide ja liivakarva juustega Giuseppe n?gi v?lja nagu pimeduses ringi liikuv p?ikeseloojangu plahvatus. Seadsin end seljaga tema akna poole, et hoida meie m?lema privaatsust – mul ei olnud hetkel tuju s?prussuhteid luua. Istusin ja lasin vaatepildil silmadesse imbuda, kuni p?ev oli nii ere ja v?rvid nii rikkalikud, et ma ei saanud enam kauem paigale j??da. Torkasin m?rkmiku k?ekotti, kolistasin kivitrepist alla, l?in rasked puituksed lahti ja astusin via di San Niccol?le. T?nav oli kitsuke ja ??ristatud m?lemal pool k?rgete hoonetega: bee?id, koorekarva, sinepiv?rvi, kollased – katuserivi oli niisama sakiline nagu m??da lonkiva vana mehe hambutu naeratus. K?ik majad olid renessanss-stiilis nagu minu omagi. Nende r??stad ulatusid sillutise kohale, pudelrohelised aknaluugid olid paisatud lahti p?ikeselist p?eva tervitama, pesun??rid t?mmatud akende vahele. T?nava vastask?ljel oli pagari?ri, aknad udused. Eesukse ees p?lvitas l?hike priske naine ja k??ris laia harjaga uksel?ve, mustad juuksed valge m?tsi alla peidetud. K?evangus jalutas m??da kaks vanadaami. ?he heledad juuksed olid puhvi l??dud, l?hema s?bratari pruunikaspunased kiharad pealaele kokku kammitud. Kahepeale olid nad arvatavast oma sada viisk?mmend aastat vanad, kuid jumestatud ja h?sti riides, madalad kontsad munakividel kl?bisemas. Nad vedasid enda j?rel ostukotte, mille rattad valjusti kolisesid. Nad peatusid, et tervitada l?vepakku k??rivat naist, kes ajas end lobisemiseks vaevaliselt sirgu ja avas ukse, et nad saaksid aurusesse pagari?risse astuda, samal ajal kui mopeedid m??da p?risesid ja inimesed ?ksteist t?navanurgal asuvasse kohvikusse suundudes h?ikusid. J?rgnesin neile. Caf? Rifrullost ??rgas t?navale Itaalia popmuusika r?me heli ja seinal oleval lameekraaniga teleril vilkusid popvideod. Mind v?ttis vastu l?rmi ja inimeste kehasoojuse m??r. Kliendid h?ikusid tellimusi, ?ks rida kehasid astus ette, kui baariletile t?steti v?ikesed tassid musta kohviga. Nad lisasid suhkrut, segasid kaks korda, kummutasid tassi kiiresti t?hjaks ning astusid siis k?rvale, et nende taga ootajad saaksid leti ??rde tulla ja sedasama korrata. Leti taga tuiskas ringi kolm baristat, keda kamandav suur mustajuukseline vuntsidega mees k?rgus baari kohal samasuguse autoriteediga nagu Pavarotti La Scalas ning laulis kohvi valmistades katkendeid aariatest. Kui ma viimaks ette nihkusin, astus Rifrullo Pavarotti minu ette. Ta vaatas mulle otsa ja laulis „La donna ?mobile“. Palusin arglikult cappuccino’t ja osutasin lootusrikkalt croissant’ile. Pavarotti naeris kogu s?damest ja ma tundsin end lollina. Viisin k?igi silme all oma hommikueine v?lja. T?mbusin nende pilkude all k?ssi, kuid astusin ikkagi v?lja k?lma jaanuarihommikusse, sundijaks inglaslik vajadus imada endasse igal v?imalusel p?ikest, ning istusin pisut v?risedes pingile. Rifrullo k?lgukse vastas oli pizzeria, tilluke veinibaar ja peene v?limusega delikatessipood. Nende kohal olid v?rtsikarva palazzo’des korterid, kaks korrust aknaid avatud luukide vahel. L?hike t?nav viis vasakul v?ikesele v?ljakule, kus autod olid pargitud suvalise nurga all, mopeedid vahele pigistatud, ning mida kaugemas otsas ?mbritses sakiline m??r, mille kulunud kivide vahel kasvas rohi: terveks j??nud osa keskaegsest linnam??rist, millesse oli raiutud San Miniato v?rava suur kaar. M??r oli samasugust rahustavat liivakarva tooni nagu minu torn ja selle varisev pind oli kaitsnud linna sajandeid. R??pasin nautides cappuccino’ kibeda kohvi ja vahuse piima t?iuslikku segu. Lapsena tuli mu lemmikt?di mulle vahel kooli vastu ja viis mu ?hte peenesse Teherani kohvikusse t?is sigaretisuitsu m?hkunud intellektuaale, et juua caf? glace’i: segu kohvist, piimast ja vanillij??tisest, mida pakuti k?rgetest klaasides ammu enne seda, kui frappuccino’d panid turundusinimeste silmad s?rama. Mul on tollest ajast kohvis?ltuvus ja n??d pani mind naeratama m?te, et siin ei pea ma enam kunagi jooma halba kohvi. P?rast kohvi k?ndisin m??da San Niccol?t edasi kuni t?navanurgani ja leidsin eest lihtsa kirikufassaadi, mille torn – minu k??giakna k?lalisesineja – j?i kusagile tagapoole, see oli sealt, kus ma seisin, n?htamatu. Asetasin peopesad hiigelsuurtele raudr?ngastele, mida olid sajandeid vorminud inimk?ed, ning l?kkasin raskeid puituks, nagu pidi tegema varju otsides ka Michelangelo. Minagi olin pagenud, niisama kindlalt kui oleksin oma asjad kepi otsa pampu sidunud. Kiriku jahe sisemus oli pettumust valmistavalt ilmetu, n?ha ei olnud ainsatki freskot. Istusin pinki ja m?tlesin s?ngelt oma hapuks l?inud karj??rile. Lubasin endale meenutada ka meest, kelle armastus oli p?gusaks hetkeks kaotanud sellest kummaliselt t?hjast elust pimedad ?ksildusenurgad. P??dsin m?lestustetulva eemale t?rjuda; m??dunud oli poolteist aastat, kuid mind painas endiselt see, kuidas Nader oli meie suhte l?petanud: ?elnud mulle Skype’i teel, et ma olen tema jaoks liiga hea, et ta armastab mind liiga tugevasti – arutlusviis, mida ma muidugi ei m?istnud. Paar n?dalat hiljem j?rgnes meil, mille s?nad olid mu m?llu s??binud: ta tahtis mulle ise ?elda, et kavatseb abielluda oma eksiga. Mu p?sed l?kendasid j?lle raevust ja enesehaletsusest. Nader oli armastanud mind nii s?gavalt, et abiellus kellegi teisega … See olnuks naljakas, kui see ei oleks olnud nii traagiline. Kui see oleks juhtunud kellegi teisega. Vana mees, kes lehkas liisunud sigaretisuitsu ja uriini j?rele, istus minu k?rvale pinki. P?hkisin pisarad ja lahkusin. Vaid viis aastat tagasi olin olnud ?nne tipul. Kolmek?mne kahe aastasena olin saanud unistuste t??koha klantsajakirja toimetajana. Mulle anti juhtimiseks osakond, uus t??, milles v?ite saavutada, ning aasta jooksul sai ?hest ajakirjast kolm. Kuid minu esimene unistus oli saada kirjanikuks. Kahek?mnendates eluaastates t??tasin reisijuhtide kirjastuses, ?hendades kirjutamise ja reisimise. Mul oli laialt l?bu k?ikjal maailmas, ma ei hoolinud turvalisusest, mille poole vanemad mind t??risid: ei abikaasat, ei h?poteeki, ei visiitkaarti. Ainult hulgaliselt sobimatuid kallimaid ja templeid passis. Ja siis saabus uus aastatuhat: kahek?mnendad eluaastad j?id selja taha ja elu sai mind k?tte. Olin p?rast ise?ranis hullu lahkuminekut ?ksi, kodutu ja pankrotis ning vajasin stabiilsust, et sellest ?le saada ja oma elu uuesti ?les ehitada. Ajakirjat?? turvalisus plinkis kutsuvalt ja ma maandusingi Suurde Ametisse. Mu vanemad ei varjanud kergendust. Olin viimaks suureks saanud, kuulsin neid m?tlemas, ja hakkasin ennast sisse seadma. H?poteek ja abikaasa olid vaid aja k?simus. Need esimesed kaks marulist aastat olid proovikivi, kuid ?htlasi t?eline l?bu. Ma ei hoolinud pikkadest t??tundidest, hommikustest koosolekutest, hilistest ??dest, n?dalavahetuse ajur?nnakutest – need hoidsid mind tegevuses ja ma ?ppisin palju. Kuid ?hel ?htul restoranis p?rast p?eva, mis oli t?is raskeid personaliotsuseid, k?sis kelner, kas ma soovin mulliga v?i mullita vett – ning mu pea oli t?hi. P?rnitsesin kelnerit ja puhkesin oma kaaslase jahmatuseks nutma. Stress v?ib k?ll olla t?nap?eva nuhtlus, kuid mina ei teadnud sellest ega selle pikaajalisest m?just midagi peale hooplevate h??ete iga nurga peal: „Oh, ma olen nii stressis.“ L?ppude l?puks oli stress vajalik k?tus, mis ?litas t?htaegade ja pingelise ajakirjat??stuse masinav?rki, paratamatu kaasn?ht loovusele, millega r?gasime. Kui stress kohale j?udis, vallutas see mind t?ielikult. Elu oli torm ja mina v?itlesin sellega p?evast p?eva. Raskem oli eirata kogunevat kaalu ja tekkivaid vistrikke. Kaks aastat p?rast t??le asumist ja m?ni kuu p?rast seda, kui ?lemus pani mind osakonda juhtima, olin ?leni vinniline. Pidasin juba niigi iga p?ev lahinguid riietega, mis sikutasid ja tirisid, ent kui mu n?gu nii t?piliseks muutus, suutsin vaevu uuele p?evale vastu astuda. Mind haaras ?ha enam t?hi tunne ning kui ma ei pidanud tegelema pakiliste olukordadega, olid mu m?tted udus. Arvasin, et olen lihtsalt v?sinud. Kuid esimesel hommikul eksootilisel reisil Maldiividele – ?ks minu t??koha h?vesid – ei saanud ma voodist v?lja, ?rgates nutuhooga, teadmata, mille p?rast, t?is t?hjust, mis tegi v?imatuks ette kujutada, kuidas p?ev ?le elada, kuigi ees ootas vaid p?ike ja meri, r??kimata siis sellest, mida oli oodata elult. L?bip?lemine. Olin lamanud hiigelsuures tihedast Egiptuse puuvillast linadega voodis ja m?elnud, kui sobiv see v?ljend on. Ma tundsin end t?esti l?bip?lenuna: t?hjana kogu r??must, energia tuhastunud, kogu uudishimust enda, maailma ja teiste vastu alles vaid tuhahunnik. Abiks ei olnud seegi, et olin ?ksik ning mu kehakuju ei vastanud proportsioonidele, mida ?listasid minu oma taolised ajakirjad: olin langenud s?gavasse rahulolematusse t?eliste kehadega, mida ajakirjad h?bitult v?imendavad l?putute fotodega v?imatult kondistest noortest olevustest, kelle teismelisekehasid ja nooruslikku nahka retu?eeritakse v?imatusse t?iusse, millega me ennast nuhtleme. Selle iroonia ei j??nud mulle m?rkamatuks. Kuid kummaline on see, et ma ei liialdanud s??giga. Ma ei joonud igal avamisel ja moepeol liitrite kaupa ?ampanjat ega kugistanud hilis?htuti diivanil ?okolaadi. Mu k?rvadest pressis v?lja toitumisn?ustajate soovitusi. Tegelesin k?ige higistama ajavamate joogaliikidega. Olin leidnud ravitseja ja katsetanud tema diagnoositud allergiaid ja toidutalumatusi arvestava toitumissedeliga. Loobusin suitsetamisest, alkoholist ja lihast. Kandsin kaasas tabletikarpi vitamiinide ja mineraalidega, tillukesi Bachi ?ieravipudeleid ning miniatuurseid hom?opaatiliste pillide karbikesi. T??koha k?lmik oli pungil lambapiimajogurtist, mis oli mu tavaline hommikueine kontoris. Tegin k?ike, mida eksperdid ?tlesin, haarasin sabast k?igil tolle hetke toitumismoodidel. Kuid kaalu aina lisandus. ?hel p?eval k?ige selle keskel ?tles ?ks mu meessoost s?pradest otse, et pean alandama oma kriteeriume „omaenda atraktiivsustasemel meestele“ ning tema pilk rasvar?ngale mu piha ?mber ?tles, kui madalale olin langenud. Sel ??l nutsin voodis kibedaid vihapisaraid ja vihkasin ennast, et need s?nad mulle nii v?ga korda l?ksid. Pinge t??l aina kasvas. Minu osakonna teise aasta kasum oli p?lvinud juhtkonna t?helepanu. Mind kutsuti seitsmendale, juhtkonna korrusele. Meil oli vaja t?helepanu k?itvat uut inimest, et teenida firmale veel suuremat kasumit, ?tles tegevdirektor. Uus ?lemus oma tikk-kontsade ja punnis l??tsedega oli naine, keda olin imetlenud ja kellelt olin lootnud ?ppida. Kuid see tunne ei kestnud kaua. Ta k?lvas nii osavalt erimeelsuste ja t?lide seemneid, et mul l?ks t?kk aega, enne kui sain aru, mis s?nnib. Jaga ja valitse – teised toimetajad olid mind hoiatanud, et seda on oodata: tal oli sel alal nii m?ndagi ette n?idata. Kuid selgus, et mina olen s??rasteks m?ngudeks liiga s??tu. Nii lasin end j?rgmistel aastatel aegamisi k?iges peale ametikoha nimetuse allapoole viia ja n?ustusin l?puks pakutud koondamisega. M?letasin seda p?eva nii selgelt. Kuidas l?puks, kui astusin viimast korda v?lja majast, millest olin k?inud sisse-v?lja sestsaadik, kui olin ?heksateist – pikim suhe mu elus –, tabas mind ?kki ?limalt naljakana, et mulle makstakse selle eest, et ma tagasi t??le ei tuleks. See elu, see t??, mis oli tundunud nii t?sisena, nii v?ga minu elu m?te, paistis ?kki t?iesti t?hine. Minu elu, kui asi nii kaugele j?udis, oli olnud ?llatavalt lihtne k?rvale heita. Mul ei olnud aimugi, kui kaua mu koondamisrahast j?tkub. Ilma s??studeta ja terve m?e maksmist vajavate krediitkaartidega langetasin (ema s?nul vastutustundetu) otsuse kasutada raha Firenzsesse s?itmiseks, selle asemel et tasuda v?lgu ja alustada uues kohas otsast. Olin arvestanud, et kui olen hoolikas, j?tkub sellest mitmeks kuuks, v?ib-olla terveks aastaks, kui elan v?ga s??stlikult. See oleks olnud keeruline – mu palk oli alati kadunud, enne kui kuu otsa sai, kulutatud algul disainerriietele, mida t??koht n?udis, ning siis ulatuslikele toitumiskavadele, personaaltreeneritele ja tervisegurudele. Mul ei olnud Firenze jaoks kindlaid plaane: Christobeliga oli kokkulepe, et ma j??n talveks ja siis vaatame edasi. Olin ostnud v?ikese m?rkmiku, millesse panin hoolikalt kirja iga kulutatus penni, kindlalt otsustanud omandada eelarve koostamise kunsti. Kuid l??asaamise ja enesehaletsuse k?rval m?llasid minus viha ja kibestumine, h??l mu peas korrutas, et ma ei ole midagi saavutanud ja kukun n??d l?bi ka kirjanikuna. Ponte alle Grazie, vooruste sild, pilkas ilmetusega oma nime. See oli lihtne ja kaunistamata, viie betoonkaarega, trotsides ?ige pisut ?lesvoolu asuva Ponte Vecchio silmipimestavat ilu. L?bi lahtiste kaarte silla keskel oli n?ha turiste, silla kohal vilkusid valgust peegeldades Vasari koridori tillukesed aknad. Teise maailmas?ja pommitamise ajal oli Hitler ise andnud k?su „Vana silda“ mitte h?vitada. K?ndisin m??da eelmise ?htu taksomarsruuti ja ?ritasin ?mbruses selgust saada. L?ksin ?le silla ja m??da teed, mille sillutiseosa oli nii kitsas, et iga kord, kui m?ni buss m??da vuhises, hingasin sisse, et mitte m?nd roiet kaotada. K?rguvate hoonete seinteks olid hiigelsuured hallid kivitahvlid, mis siin-seal l?bi pudenenud krohvi v?lja paistsid. Tohutud uksekaared avanesid kauplustesse, mille puitp?randad olid heledaks k??ritud, kus olid s?ravad vitriinid ja kunstip?raselt s?titud riided, mille suuri aknaid raamis tahumata hall kivi ning m?ne ees olid iidse v?limusega pitsilised raudvarvad. J?udsin Piazza Santa Crocele, mis oli p?evavalgel t?pselt niisama imeline. Seisin keset piazza’t p?ikeselaigus taeva all, mille oleks samah?sti v?inud maalida Tiepolo, eelmise ?? sajust j??nud lombid pilvi peegeldamas, ja tabasin leierkasti uitava heli. L?bi mu masenduse tr?gis uus tunne, peaaegu k?ikev?itev iha tantsida. Keerelda ja p??relda ?le selle tohutu v?ljaku, teha Gene Kelly moodi piruette kuni Danteni v?ljaku kaugemas otsas, sikutada teda ninast ja naerda tema morni n?kku. M?ne aasta eest, romantilisel n?dalal?pul Veneetsias, mille oli korraldanud mu endine kallim, olin olnud ilust nii liigutatud, et puhkesin nutma. Arvatavasti ei olnud tema n?dalavahetust niimoodi ette kujutanud, kuid mind haaras see imeline linn nii, et ma peaaegu nuuksusin iga uue avastuse peale: kunst, arhitektuur, Suur kanal oma gondoljeeridega, kontrast avarate piazza’de ja ?le salakanalite viivate vaiksete sillakeste vahel. Christobel oli mind hoiatanud Stendhali s?ndroomi, tuntud olukorra eest, mis m?jub Firenze k?lastajatele, kes j??vad ilu ?lek?llusest p?riselt haigeks, ning asju pakkides olin v?tnud kaasa hulgaliselt salvr?tikuid. Kuid hoolimata Piazza Santa Croce hiilgusest, Ponte Vecchio kaunistustest, hoonetelt peegelduvast valgusest ning isegi oma murtud s?damest ja l??a saanud hingest ei tundnud ma soovi pisaraid valada. Isegi siis mitte, kui jalad viisid mind Piazza del Duomole ja mu suu vajus hiigelkatedraali valget ehitud hoonet n?hes uuesti lahti. Fassaadi kohal k?rgus tohutu terrakotakuppel, Brunelleschi meistriteos, kogu hoone oli nii m??ratu, et v?ljak selle ees m?jus k??buslikult. Katedraal tundus omaenda kuulsusega kaasnevast ?lek?llastatud: maalipukkide taga seisvad kunstnikud, kliente ootavad kaarikud, hobused jalaga sillutist kaapimas, turismigrupid lipukesega giidi kannul. Turiste paistis olevat k?ikjal, nagu Gulliveri kinni siduvad liliputid, kuid Duomo, ?lekeev ja ??ratu, keeldus alla andmast. V?ljakult juhtis l?rm mind edasi Sant’Ambrogio vaba?huturule. M??da inimt?hje tagat?navaid k?ndides keerasin ?mber ilmetu majanurga ja pilt ?rkas ellu. Turgu ?mbritsesid pargitud kaubikud ja rollerid, nende vahel sagisid jalak?ijad, osa suundumas turule, osa lahkumas, kaasas kotid lillekimpude ja roheliste lehtedega. Keskmistes vahek?ikudes olid vikerkaarev?rvilised tooted koondunud siseturu ?mber – suurtest lahtistest ustest n?gin lette juustu, salaami, singi, leiva ja tangainetega. V?ljas olid laineplekist katuse all v?lja pandud puu- ja k??giviljad, sees seisid virnas kotid kuivatatud ubade ja kikerhernestega, seinu ??ristasid punekimbud ning pakid kuivatatud t?illi ja ?rtidega, riiuliutel oli ridamisi v?ljas v?rske ja kuivatatud pasta. Mulle tundus, nagu oleksin j?udnud filmiv?tetele. K?ndisin l?bi vaba?huturu, komistades tillukestele koertele ja koduperenaiste ratastega kottidele. J?lgisin naisi, kes pidasid kaupmeestega pikki m?ttevahetusi. Peatusin puu- ja k??giviljaleti juures, kus t?illikaunte ketid rippusid m??ja taga nagu kardinad ning sildil seisis: peperoncino – viagranaturale! Mu naeratust n?hes astus paksu halli juuksetuka ja punaste ?marate p?skedega mees l?hemale. Tal oli must tuttm?ts ?le k?rvade t?mmatud ja ta tagus kinnastes k?si kokku, piieldes mind ise kortsudest ?mbritsetud silmadest. Kui sirutasin k?e, et puudutada prisket punast soonilist ja peaaegu nikerdatult m?juvat tomatit, h??atas mees „Ooooh!“ h??lel, mis oleks v?inud kanduda ?le m?gede. T?mbusin nagu n?elatult tagasi. Ta p??rdus minu poole kiires itaalia keeles, andes m?ista, et ma ei tohi kaupa puudutada. Selle asemel v?ttis ta pruuni paberkoti ja t?itis selle paari suure soonilise tomati, peot?ie k?harsalati, tumerohelise suvik?rvitsa, kimbukese pikkade puhmassabadega porgandite, v?ga valge ja ?mmarguse sibula ja k??slauguk??nega. Palumata lisas ta kopsaka kimbu laialehist basiilikut. Me suhtlesime k?tega ja kui ma maksin, ilmus mehe n?ole lai naeratus, ta l?i endale k?ega vastu rinda ja teatas: „Mi chiamo Antonio!“ Ta sirutas mustas kindas k?e v?lja. Surusin seda ja tutvustasin ennast, ?llatunud, et tema s?rmikud olid ka?miirist. „Piacere, Kamin.“ Ta paistis muhelevat. „Allora ci vediamo domani!“ T?navanurgal peatusin kohviku juures, mille ees olid v?ikesed lauakesed kollaste kr?santeemidega. Kohviku ees seisis valvel keskealine mees, kes n?gi hoolimata peenest sinisest s?rgist ja tumesinisest p?llest v?? ?mber v?lja nagu aiap?kapikk. Ta tervitas mind inglise keeles ja avas ukse, kutsudes mind sisse astuma. Kohvik oli seest niisama v?luv, puidust seinatahveldisega, tulikakollastel seintel raamitud reklaamid 1930. aastatest. Toolid olid punase pl??siga kaetud teatriistmed ning akende asemel olid kohviku t?navapoolsel k?ljel klaasuksed, mida ??ristas kulunud puit ja mis olid suletud kullatud kremoonidega. Lagi koosnes nikerdatud puidust ruutudest, igas intarsiatehnikas kuldse, sinise ja punase v?rviga vanik. S?bralik gnoom selgitas: „See on, kuidas ?eldaksegi, romaani stiilis, kolmeteistk?mnes sajad. K?ik aknad on Toscana vanadest villadest.“ Siis v?ttis p?kapikk mu k?e ja kummardas s?gavalt. „Minu nimi on Isidoro,“ ?tles ta hoogsalt, „ja see on Caff? Cibreo, Firenze k?ige kaunim kohvik. Seal,“ ta osutas diagonaalis teisel pool t?navat olevale restoranile, „on kuulus restoran Ja seal,“ ta n?itas l?bi akna vastasmaja suurt sissek?iku, „on Teatro del Sale, klubi ja teater. Me oleme ?ks pere.“ Tema entusiasm oli nakkav. Tutvustasin ennast ja palusin kaasa ?he cappuccino. Ta silmitses mind arusaamatuses. „Ee …“ otsisin k?ekotist vestmiku, „per portare via?“ N??d astus ta v?ikese kaarja baarileti taha, mille ?hes otsas k?rgus hiiglaslik Gaggia kohvimasin ning teises osas klaasvitriin v?ikeste saiakeste, tillukeste pitsapalade, glasuuriga croissant’ide ja koogikestega. Isidoro selja taga olid puitriiulid t?is napsipudeleid ja h?bedasi kokteili?eikereid. Ta oli segaduses. „Aga miks? Kas teil kodus mokakannu ei ole?“ Tahtsin juua kohvi koju San Niccol?sse jalutades, selgitasin Isidorole. Ta p?rnitses mind hetke ja pahvatas siis naerma. „Ma no!“ h??atas ta silmist pisaraid p?hkides. „Aga miks s??rane rutt?“ Kehitasin ?lgu. Ta j?tkas: „Aga kuhu j??b nauding? Kuidas te oma cappuccino’t maitsete? Dai,“ ta osutas lauale eesakna all, „istuge ja ma toob teile. Cos?, v?ite nautida.“ Tegin nagu Isidoro ?tles ja Gaggia masin ?rkas kurisedes ellu. Nauding – uus m?iste minu t?iskasvanuelu kohvijoomiskarj??ris. M?tlesin tagasi Londonile ja ?leloomulikult k?rgetelt papptopsidele kohutava kohviga, mida ma endaga k?ikjal kaasas kandsin. Ma ei olnud n?inud t?nase hommiku jooksul kedagi papist kohvitopsiga. Panin imeks, kuidas see saab kohvimaal v?imalik olla. Ent ma ei olnud n?inud ka ketikohvikuid. Firenze tundus – v?hemalt need osad, mida olin seni avastanud – ?ndsalt teistsugune moodsatest linnadest ja nende ?leilmsetest br?nditoodetest. Vahuse joogi lauda toonud, teatas Isidoro uhkelt: „Mina valmistan parimat cappuccino’t kogu Firenzes. Proovige, siis n?ete!“ Tal oli ?igus. Mitte liiga kuum, aga ka mitte leige, kange ja kreemine. „Me kasutame Toscana parimat piima. Head lehmad!“ lisas ta laua juurde seisma j??des ja k?sis siis, kust ma p?rit olen. Vastust kuuldes plaksutas ta elevusega k?si. „Ah! Londra, che bella! Ma olin kord seal, iiiilus!“ Siis muutus ta ilme haletsevaks. „Aga k??givili – maitset ei ole!“ tundis ta kaasa, pea longus. Mu k??giviljakotti m?rgates muutus r??msamaks: „Aga n??d maitsete T?ELIST k??givilja!“ Kui h?mmastav k??givili siis ikka olla saab, m?tlesin. Tomat on ju l?ppude l?puks ikka lihtsalt tomat. Isidoro j?tkuva p?rimise peale r??kisin, et ?ritan kirjutada raamatut, ja ta lasi kuuldavale madala vile. „Brava!“ kiitis ta k?si plaksutades. „Mitte ainult ilus, vaid ka intelligentne!“ h??atas ta. „J??d siia ja sinust saab Fiorentina. Saad osaks meie perest!“ Silmitsesin aknast kehade ja mopeedide keerist t?navanurgal. Melus peatus naine, kes n?gi v?lja nagu noor Gina Lollobrigida, mopeedi k?rval, millest ta m??dus, kummardus, kontrollis mopeedi k?ljepeeglist oma huulepulka ja t?mbas s?rmega ?le kulmude. Ta t?stis pilgu, m?rkas mind ennast vaatamas ja pilgutas mulle edasi k?ndides silma. Naeratasin vastu. V?ib-olla v?iksin j??da ja saada osaks sellest h?bitute elegantsete firenzelaste naljakast perekonnast. Kiirustasin koju, sest soovisin p?rast Antonio etendust ja Isidoro indu Itaalia k??giviljade suhtes oste maitsta. Mu varahommikune masendus oli t?iesti ununenud. Ma ei j?udnud ?ra oodata, et saaksin asuda einet valmistama. Tegin peatuse vaid vastasmaja pagari?ris, mis oli Christobeli s?nul forno, mitme p?lvkonna v?ltel peetud pere?ri. Leti taga seisis r??msa ilmega t?druk, heledad kiharad valge m?tsi alt v?lja tikkumas. Tema selja taga t?itis riiuleid v?rskelt k?psetatud leib: v?ikesed ovaalsed p?tsid, suured ?mmargused p?tsid, pikad p?tsid, pruunid p?tsid, mille koorikud praotasid seemned, v?ikesed ?mmargused ja ruudukujulised jahuga ?le raputatud saiad. Vitriinis olid suured kandilised pitsad, mis olid l?igatud t?kkideks, ning ?list l?ikivad ja soolaga ?le raputatud lamesaiad – schiacciata, Toscana focaccia, mis, nagu ma t?kikest maitstes avastasin, oli imemaitsev, kr?be ja tainane ning t?pselt parasjagu ?line ja soolane. N?gin ostmisega k?vasti vaeva, kuid t?drukul ?nnestus sellegipoolest kuidagi v?lja uurida mu nimi ja kust ma tulen ning mina sain kuidagi teada, et ta on pagari noorim t?tar ja tema nimi on Monica. K?ike seda, ilma et kumbki oleks r??kinud teise keelt: ma ei olnud kunagi andnud enda kohta ?he p?eva jooksul nii paljudele inimestele nii palju infot, ilma et oleksin tegelikult lausetki ?elnud. Monica ulatas mulle v?ikese p?tsi ja ma viisin selle paberkotis ?les, peatudes trepil paar korda, et hinge t?mmata. Ma ei m?letanud, millal mu k??givili ja leib ei olnud viimati kilekotti pakitud. Kallasin ostud kraanikaussi ja pesin p?hjalikult. Ma ei ole kunagi olnud hiilgav kokk – tegelikult ?ldse mingi kokk –, tegin vaid lihtsa r?stsaial v?ileiva, bruschetta, mida Antonio oli oma l?busas pantomiimis soovitanud. Tomatil?hn m?jus nii uimastavalt, et l?ikasin viljad kiiresti viiludeks ja t?stsin r?stsaiale. Niristasin peale oliivi?li, rebisin paar basiilikulehte ja riputasin ?le meresoolahelvestega. Esimese suut?iega lahvatas suus p?ikesepaiste, magus tomat muutus koos soolaga taevalikuks. ?li oli v?rtsikas ja basiilik terava maitsega. Iga amps oli nii maitserohke, et ma lausa ohkasin. Valjusti. S?in neli viilu, oliivi?li m??da l?uga alla nirisemas. M?tlesin Iraanist, kus meile anti p?rast kooli suupisteks tumepunaseid tomateid, mida hoidsime ?hes k?es, soolatops teises, ning l?ime hambad s?gavalt nende magusasse lihasse. Itaalia tomatid viisid mind ajas kolmk?mmend aastat tagasi ja tegid mind ?nnelikuks. Tomat ei ole siiski lihtsalt tomat, m?tlesin. P?evad m??dusid. Olin j?lle k??gilaua taga, mis t?itis ka kirjutuslaua rolli. Silmitsesin dokumenti oma s?learvuti ekraanil, mis narris mind oma t?hjusega. Nihelesin toolil, n?ppisin k??si ja n?risin nahka k??nte ?mber. Korteris ei olnud internetti ja see oli j?hker ?ratus. Vapustus, et ma ei saa netis surfata, oli seismiline. Ma ei saanud vaadata meile, heita pilku Facebooki, uurida vanade koolis?prade laste pilte, j?lgida ja kommenteerida poliitilisi vaidlusi. Selle asemel istusin silmitsi raamatuga, millest olin aastaid r??kinud. Mitte ?ksk?ik millise raamatuga, vaid looga oma kodumaast, oma lapsep?lvest, oma Iraanist, kust olin revolutsiooni v?givaldseil p?evil lapsena koos vanematega p?genenud. Olnud ligi kaksk?mmend aastat eemal ja hakanud kahek?mnendates eluaastates taas Iraanis k?ima, kostitasin s?pru nii ohtrate lugudega oma sugulastest ja s?nnimaa ajaloost, et nad palusid mul panna see k?ik paberile, selle asemel et ajada neil pea ringi k?ima mu suguv?sa tuhandete tegelastega. Kuid p?rast aastaid, kui mul oli liiga kiire, et m?eldagi, jahmatas mind vapustus sellest, et teha pole midagi peale kirjutamise. Vaatasin aknast v?lja, kuid n?ha ei olnud midagi: vastasaknast n?gin telerit vaatavat vanaprouat, sisehoov oli vaikne, tunda oli vaid puusuitsu, mis ?le linna minu poole hoovas. Sisimas tajusin vanade voodikaaslaste, kurnatuse ja depressiooni kutsuvat t?mmet. Nad olid oma p?hendumises nii j?rjekindlad, et neid ei peletanud eemale miski, mida olin proovinud, isegi mitte nii pikk uni, et tundsin end uinuva kaunitari unesk?ndiva ?ena. Mida ma siin tegin, sellel maal, v??ras, kes ei r??kinud nende keelt ja keda keegi ei armastanud? J?rjekordne viga, m?tlesin, pisarad silmisse t?usmas, emal oli ?igus, kui ta nimetas mind vastutustundetuks. Sundisin end laua tagant t?usma, eemale t?hjast dokumendist ja uksest v?lja, Firenze k?egakatsutavatele ja reaalsetelet?navatele. L?ksin v?lja ilma kaardita, eelistades niisama uidata ja hiljem avastada, kus olin k?inud. P??rasin t?helepanu sellele, mis oli minu ?mber, selle asemel et kogu p?ev ekraani vahtida. Mu telefon ei p??senud Firenze v?rku, seep?rast ei saanud ma oma liikumisi digitaalselt j?lgida. Varsti m?jus see vabastavalt: ankruks oli k?ikjale paistev Palazzo Vecchio torn, kus tahes ma linnas ka ei olnud, teadsin, et j?gi ja minu kodukant on kohe selle taga, astmelised n?lvakud Oltrarno kohal taustaks mu majale. Ja siis, ?hel linna ristmikul, kerkis vaatev?lja minu torn. Oli lihtne ennast kaotada, teades, et need teet?hised toovad mind koju. Minu ?llatuseks osutus, et hoolimata minu briti reserveeritusest ja londonlase kombest mitte kellelegi silma vaadata, oli San Niccol?s v?imatu anon??mseks j??da. M?ni p?ev p?rast mu saabumist hakkasid inimesed h??dma „Ciao!“ ja m??dudes mulle r??msalt lehvitama. Ja mina vastasin nende tervitustele – ainult hirm olla j?me sai v?itu pelgusest t?naval vestlust alustada – ja ?ige pea teadsin oma San Niccol? naabreid nimepidi. ?ks neist oli punap?ine Cristy. Talle kuulus tilluke elektritarvete ?ri, keskealine naine, keda tavaliselt ?mbritsesid puntras elektrik??nlad, elektripirnid ja karbid tillukeste kaitsekorkidega. Iga kord, kui ma tema poest m??da k?ndisin, kinnitas ta oma konarlikus inglise keeles, et peab mind v?luvaks. „Bella!“ h??atas ta ja pani k?ed mu n?ole. „Nii kena, nii lahke, su naeratus. Oh jaa, brava!“ Ta h?ples ?les-alla ja peaaegu kummardas oma vaimustuses minu olemasolu ?le. Cristy kaupluse vastas oli tilluke juveeli?ri, mida pidas veel ?ks Giuseppe, t?ielik vastand minu naabrile, ebam??rases vanuses pahklik hipi pikkade s?brus v?rvitute juustega, mis olid l?dvalt hobusesappa t?mmatud. V?ga l?hike ja v?ga ?mar, kandis ta musta ja suitsetas isekeeratud sigarette, krants tema jalge juures haukus, kui ma m??dusin. Ta tutvustas mulle oma elukaaslast, v?ikesekasvulist luitundblondi naist, kes meenutas mulle ?raaetud Tilda Swintonit, kui Swinton oleks m?nik?mmend sentimeetrit l?hem, oleks kolmk?mmend aastat suitsetanud sada kaksk?mmend Marlboro Redi p?evas ega hoolitseks hammaste eest. Siis veel kaks reibast vanaprouat, keda olin kohanud esimesel p?eval. Nad patrullisid k?evangus t?naval, k?ndisid m??da San Niccol?t, k?lastasid forno’t, siis k??giviljapoodi, siis lihunikku, kuni j?udsid Rifrullosse cappuccino’t jooma. Nad sooritasid selle majesteetliku jalutusk?igu iga p?ev, noogutasid mulle, juuksed hoolikalt soengusse s?titud, p?sed alati puuderdatud ja huuled v?rvitud. Ma ei olnud p??senud vanamehest, kes tol esimesel p?eval kirikus mu k?rvale istus. N?gin teda sageli t?naval ning ta naeratas mulle alati nii lootusrikkalt, et ?hel p?eval peatusin ja lasin tal end vestlusse t?mmates. Ta r??kis hingeldades ?llatavalt head inglise keelt ja mul hakkas temast hale. Tema nimi oli Roberto ning p?rast kaastundeavaldusi maitsetute Inglise k??giviljade p?rast oli ta pannud k?e mu k?sivarrele ja silmitsenud mind ainiti. „Ja kes oli see, kes sind nii nukraks muutis?“ k?sis ta, tabades mind ootamatult. K??nitasin inglasliku k?rkuse j?rele, mida olen kasutanud kaitser??na kogu t?iskasvanuelu jooksul, kuid silmitsedes tema artriidist k?verdunud s?rmi mu varruka ?mber, l?ks mu s?da pehmeks. Silmi kerkisid pisarad ja mu kaitsevallid langesid. Olin v?idelnud nii kaua – t?htajad, stress, karj??ri kokkuvarisemine ja viimaks v?itlus Naderi armastuse p?rast – ning olin kurnatud. Andsin alla, lasin Vanal Robertol oma k?sivart pigistada ja ennast tema k?hedal moel lohutada. „Lase olla,“ s?nas ta vaikselt. „ Pole oluline, unusta ta ?ra. Sa oled n??d Firenzes!“ Ta naeratas mulle lahkelt ja paljastas plekilised hambad. Naeratasin talle vesiselt vastu. „Sa oled ilus naine ja peaksid olema ilusas kohas. J?? siia ja k?ll sa n?ed, ilu parandab su enesetunnet!“ See kohtumine oli kummaliselt liigutav. ?hel ?htul l?ksin v?lja internetikohvikut otsima – kuigi ?hel p?eval ilmus ootamatult tasuta wifi, l?litati see v?lja t?pselt kell kuus ?htul. K?igepealt proovisin Rifrullot, kuid pimeduse saabudes muutus see elavast kohalikust kohvikust ?heks Firenze trendikamaks baariks. Rifrullo Pavarotti asemel olid geelitatud juustega poisid, muusika m?rtsus ja valitses h?marus. Baari ja selle ?mbrusse kogunes kehvast ilmast hoolimata hulk noori ja ilusaid firenzelasi – tundus, et k?ik itaallased suitsetavad –, t?drukud pikkade juustega, mis voolasid seljal kosena alla, k?psed kehad pigistatud liibuvatesse teksadesse; nahkjakkides ja kitsastes teksades harjassoengu ja paksude kulmudega poisid. Nad olid hipsterite ja Fellini tegelaskujude ristand: kaunid, erutavad ja jutukad. See ei olnud ?ige koht mulle ja mu s?learvutile. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=40724251&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.