Seotud

Seotud Domenico Starnone „Kui sina oled selle ?ra unustanud, auv??rt h?rra, siis las ma tuletan sulle seda ise meelde: ma olen sinu naine.” Nii kirjutab Napolis elav Vanda oma abikaasale Aldole, kes on ?sja pere maha j?tnud ja uue naise juurde l?inud. Aastak?mneid hiljem, kui Vanda ja Aldo on juba vanaks j??nud, murtakse ?hel p?eval nende korterisse sisse. V?givaldne s?ndmus ?ratab ellu m?lestused, mida seni hoolikalt luku taga on hoitud. „Seotud” r??gib loo lahkuminekust ja perekonna lagunemisest. V?hesed kirjanikud on suutnud seda valusat teemat edasi anda sellise ps?hholoogilise meisterlikkusega, juhtides lugeja l?bi erinevate tunnete kadalipu. Domenico Starnone (snd 1943) on Napolist p?rit kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik. Tema raamatute p?hjal on valminud filme ja ta on Itaalia olulisima kirjandusauhinna Strega laureaat. „Siin on k?sil nutikas m?ng ja lugeja m?istab ?sna ruttu, et on sattunud v?ga intelligentse kirjaniku meelevalda.”— Jhumpa Lahiri, kirjanik Originaal: Domenico Starnone Lacci Einaudi 2014 T?name Eesti Kultuurkapitali toetuse eest! Toimetanud Merit Kask Korrektuuri lugenud Krista Leppikson Kujundanud Maris Kaskmann © T?lge eesti keelde. Eda Ahi, 2018 © 2014 e 2016 Giulio Einaudi editore s.p.a., Torino Prima edizione «Supercoralli» ISBN 978-9949-7206-6-8 ISBN 978-9949-668-10-6 (epub) Kirjastus Gallus Tallinn, 2018 Tr?kitud Tallinna Raamatutr?kikojas © K?ik ?igused kaitstud Esimene raamat Esimene peat?kk 1. Kui sina oled selle ?ra unustanud, auv??rt h?rra, siis las ma tuletan sulle seda ise meelde: ma olen sinu naine. Tean, et kunagi see meeldis sulle, kuid n??d on ?kitselt vastukarva. Tean, et teeskled, nagu poleks mind olemas ja pole kunagi olnudki, sest ei taha j?tta halba muljet k?rgelt haritud seltskonnale, kellega l?bi k?id. Tean, et meie harilik elu, kohustus ?htus??giks koju naasta ja magada minuga ja mitte kellega sa iganes soovid, paneb sind ennast tohmanina tundma. Tean, et sul on h?bi ?elda: jah, ma abiellusin 11. oktoobril 1962, kahek?mne kahe aastasena, jah, ma andsin oma vande preestri ees, Napoli Stella-nimelise piirkonna kirikus, ja ma tegin seda ainult armastuse p?rast, miski ei sundinud mind tagant, jah, mul on kohustusi, ja kui te ei m?ista, mida t?hendab, kui sul on kohustused, siis olete haletsusv??rsed inimesed. Tean k?ll, ma tean seda imeh?sti. Aga hoolimata sellest, kas sa seda soovid v?i ei, j??b t?siasjaks see, et mina olen sinu naine ja sina oled minu mees, oleme olnud abielus kaksteist aastat – oktoobris saab kaksteist – ja meil on kaks last: Sandro, kes s?ndis 1965. aastal, ja Anna, kes s?ndis 1969. aastal. Kas pean dokumente n?itama, et sulle aru p?he panna? Aitab, vabanda, l?ksin liiale. Ma ju tunnen sind, tean, et oled head inimene. Aga palun tule koju niipea, kui seda kirja loed. V?i kui sul pole veel tahtmist, siis kirjuta mulle ja selgita, mis sinuga toimub. P??an sind m?ista, ma luban. Mulle on juba selgeks saanud, et vajad rohkem vabadust, ja see on ka ?ige – mina ja sinu lapsed p??ame sulle teha nii v?he t?li kui v?imalik. Kuid sa pead mulle ?ksipulgi ?ra seletama, mis toimub sinu ja selle neiu vahel. On m??dunud kuus p?eva – sa ei helista, ei kirjuta ega anna ennast n?ole. Sandro k?sib sinu j?rele, Anna ei taha pesta juukseid, sest ?tleb, et ainult sina oskad neid korralikult kuivatada. Ei piisa, kui mulle vannud, et see naine v?i neiu sind ei huvita, et sa ei kohtu enam temaga, et ta ei t?henda sulle midagi, et see oli vaid vahejuhtum, milleni viis kriis, mis juba t?kk aega sinus pakitsenud oli. ?tle mulle, kui vana ta on, mis on tema nimi, kas ta ?pib v?i t??tab v?i ei teegi midagi. Vean kihla, et esimest korda suudles just tema sind. Sina pole v?imeline haarama initsiatiivi, ma tean k?ll, sind kas t?mmatakse s?ndmuste keerisesse v?i sa ei liigutagi ennast. Ja n??d oled h?mmeldunud – ma n?gin k?ll su pilku –, kui ?tlesid: olin teise naisega. Tahad teada, mida ma m?tlen? M?tlen, et sa pole veel aru saanud, mida sa mulle tegid. Kas sa ikka m?istad, et sa oleksid mul nagu k?e k?rist alla surunud ja rebinud, rebinud, rebinud, kuni mult s?dame rinnust kiskusid? 2. Kui lugeda, mida sa mulle kirjutad, siis j??b mulje, nagu oleksin hoopis mina piinaja ja sina ohver. Seda ma k?ll ei talu! Mina p??an teha k?ik endast v?imaliku, teen selliseid j?upingutusi, mida sa ei suuda ettegi kujutada, ja tuleb v?lja, et ohver oled hoopis sina? Kuidas nii? Sest t?stsin veidi h??lt ja l?hkusin veekarahvini ?ra? Sa pead tunnistama, et mul oli selleks ka veidi p?hjust. Sa ilmusid p?rast kuud aega ette teatamata v?lja. Sa n?isid rahulik, isegi s?damlik. Mina m?tlesin: jumal t?natud, ta on j?lle tema ise. Sina seevastu ?tlesid mulle, nagu see oleks m?ni t?hiasi, et toosama inimene, kes neli n?dalat tagasi sind p?rmugi ei huvitanud – sinu tunnustuseks tuleb ?elda, et olid l?puks otsustanud talle ka nime anda ja kutsusid teda Lidiaks –, on n??d nii t?htis, et sa ei suuda enam ilma temata elada. Kui v?lja arvata hetk, mil viitasid tema olemasolule, r??kisid sa minuga nii, nagu kannaksid mulle ette mingit kaubanduslikku teadaannet, mispeale mul ei tuleks ?elda muud kui „hea k?ll, mine pealegi koos selle Lidiaga minema, ait?h, teen oma parima, et sulle enam mitte t?li teha”. Kui ma p??dsin kuidagi reageerida, siis sa takistasid mind ja hakkasid r??kima ?ldistel perekonda puudutavatel teemadel: perekonnast ajaloos, perekonnast maailmas, perekonnast, kus ?les kasvasid, meie enda perest. Kas ma pidin siis olema kukupai ja vakka p?sima? Kas sa seda siis eeldasidki? Vahel oled sa lihtsalt naeruv??rne: usud, et piisab mingi ?ldise jutu veeretamisest ja m?nest sinu lookesest, et asjad joonde seada. Aga minul on sinu m?ngudest k?rini. Jutustasid mulle kaeblikul toonil, mida sa ?ldiselt ei kasuta, ei tea mitmendat korda, kuidas su lapsep?lve rikkusid ?ra vanemate ?limalt halvad suhted. T?id isegi piltliku n?ite: ?tlesid, et sinu isa m?ssis su ema ?mber okastraadi ja sa kannatasid iga kord, kui n?gid m?nd raudokast ema ihusse l?ikumas. Siis asusid meist r??kima. Seletasid mulle, et just nii, nagu su isa tegi liiga teile k?ikidele, kardad sinagi – kuna tolle ?nnetu mehe kummitus muutis ka teid ?nnetuks ja painab sind ikka veel – teha liiga Sandrole, Annale ja ennek?ike mulle. N?ed n??d, et mul pole su jutust s?nakestki kaduma l?inud? N?nda sonisid sa iseteadva rahuga kaua aega, r??kides rollidest, millesse me end abielludes vangistasime – abielumees, abielunaine, ema, isa, lapsed – ja kirjeldasid meid – mind, ennast ja meie lapsi – nagu mutrikesi m?ttetus masinav?rgis, kes on sunnitud kordama igavesti ?htesid ja samu tuimi liigutusi. Lasid samamoodi edasi, tsiteerides aeg-ajalt m?nd raamatut, et mind vaikima sundida. Algul arvasin, et sa r??gid minuga nii, sest on juhtunud midagi hirmsat ja sa ei suuda enam meenutada, kes ma olen: inimene, kel on tunded, m?tted, omaenda h??l, mitte m?ni k?piknukk k?lateatris, mida sa siin korraldad. Alles hiljem j?udis mulle kohale, et sa p??dsid mind vist aidata. Tahtsid mulle selgeks teha, et meie ?hist elu h?vitades sa hoopis vabastad mind ja lapsi ja et peaksime selle sinu lahkuse eest t?nulikud olema. Oo, suur t?nu, k?ll sa oled alles lahke. Ja sa veel solvusid, et ma sind kodust v?lja kihutasin? Aldo, palun m?tle ometi j?rele. Peame ?ksteisele t?siselt otsa vaatama, pean m?istma, mis sinuga toimub. Meie pika kooselu jooksul oled sa alati olnud s?damlik mees, nii minu kui ka meie laste vastu. Sa pole v?himalgi m??ral oma isa moodi, kinnitan sulle seda, ja ma pole iial m?rganud toda okastraadi-asjandust, mutrikesi masinav?rgis ega muid rumalusi, millest r??kisid. Olen hoopis m?rganud – seda k?ll –, et viimastel aastatel hakkas miski meie vahel muutuma, sa vaatasid huviga teisi naisi. M?letan v?ga h?sti toda laagriplatsi kaks suve tagasi. Sina pikutasid varjus, lugesid tundide kaupa. ?tlesid aina, et sul on tegemist, ega teinud minust ja lastest v?ljagi, uurisid midagi m?ndide all v?i liival pikutades, kirjutasid. Aga kui silmad t?stsid, siis ikka selleks, et pilku tema k?lge naelutada. Vahtisid, suu paokil, nagu siis, kui sul on peas m?ni segane m?te, millele p??ad kuju anda. Tol ajal ?tlesin enesele, et sa ei teinud midagi halba: neiu oli ilus ja pilku ei saa k?skida, varem v?i hiljem l?heb see ikka uitama. Aga ma kannatasin v?ga, eriti, kui hakkasid vabatahtlikult end n?udepesijaks pakkuma, mida muidu kunagi ei juhtu. Tuiskasid kraanikausside poole niipea, kui tema sinnapoole astuma hakkas ja tulid tagasi siis, kui temagi lahkus. Arvad, et ma olen pime, et olen tundetu, et ma ei pannud midagi t?hele? Kinnitasin enesele: rahu, see ei t?henda midagi. Sest mulle tundus m?eldamatu, et sulle v?iks meeldida teine naine, olin kindel, et kui sulle juba ?kskord meeldima hakkasin, meeldin sulle igavesti. Uskusin, et t?elised tunded ei muutu, eriti, kui ollakse abielus. Seda v?ib ette tulla, ?tlesin enesele, kuid ainult pealiskaudsete inimestega, ja tema ju selline pole. Seej?rel ?tlesin enesele, et k?es on muutuste aeg, et ehk oled sa t?esti kaalunud, kas poleks mitte ?igem k?ik aknast v?lja visata, ?kki ma olen olnud liialt keskendunud kodustele toimetustele, rahaga majandamisele, laste vajadustele. Hakkasin end salaja peeglist vaatama. Kuidas ma v?lja n?en, mida ?ldse endast kujutan? Kaks rasedust olid mind vaevu muutnud, olin tubli naine ja ema. Aga ilmselgelt ei piisanud sellest, et olin j??nud pea samasuguseks nagu siis, kui tutvusime ja armusime, otse vastupidi – ?kki oligi viga just selles ja mul oli vaja edasi liikuda, oli vaja olla enamat kui hea naine ja tubli ema. N?nda p??dsin olla rohkem laagriplatsi-naise ja nende neidude moodi, kes kindlasti Roomas sinu ?mber tiirutasid, ja sundisin end enam osalema sinu elus v?ljaspool koduseinu. Tasakesi algaski uus ajaj?rk, loodan, et sa panid seda t?hele. V?i ei? M?rkasid k?ll, aga see polnud vajalik? Miks siis mitte? Kas ma ei teinud piisavalt? Kas j?in oma muutumises poolele teele pidama, ei suutnud end teiste j?rgi kohandada ja j?in hoopis selliseks, nagu olin? V?i l?ksin liiale? V?ib-olla muutusin ?leliia, v?ib-olla minu muutumine h?iris sind, pani oma naist h?benema, v?i ei tundnud sa mind enam ?ra? R??gime sellest ometi, sa ei saa mind ju pimeduses hoida. Ma pean sellest Lidiast teadma. Kas tal on oma kodu, kas sa ??bid tema juures? Kas temas on see, mida otsisid ja mida minus enam pole v?i pole kunagi olnudki? Sa oled pistnud pea liiva alla ja ei anna mingit v?imalust asjadesse selgust tuua. Kus sa oled? Aadress, mille meile j?tsid, asub Roomas, telefoninumber samuti, aga kui kirjutan, siis sa ei vasta, kui helistan, ei v?ta keegi toru. Mida ma pean tegema, et sind leida, kas helistama m?nele sinu s?brale, tulema ?likooli? Pistma sinu kolleegide ja ?li?pilaste ees kisama ja andma k?ikidele teada, milline vastutustundetu mees sa oled? Mul on vaja gaasi ja elektri eest maksta. ??r ootab. Ja kaks last. Tule kohe tagasi. Neil on ?igus vanematele, kes tegelevad nendega p?eval ja ??l, isale ja emale, kellega koos hommikust s??a, kes nad kooli saadavad ja p?rast j?rele tulevad. Neil on ?igus perekonnale, perekonnale, kes elab kodus, kus s??akse koos l?unat ja m?ngitakse ja tehakse kodut?id ja vaadatakse veidi telerit ja s??akse siis ?htust ja vaadatakse veel veidi telerit ja soovitakse l?puks head ??d. Soovi issile head ??d, Sandro, ja sina ka, Anna, soovige issile head ??d, ja ilma virinata, paluks. T?na ?htul unejuttu ei saa, on juba hilja; kui tahate unejuttu, peate k?rmelt hambad ?ra pesema, issi jutustab teile, aga mitte kauem kui veerand tundi; p?rast tuleb magama j??da, muidu j??me homme kooli hiljaks ja teie isal on ka vaja varakult rongi peale minna. Kui ta t??le hiljaks j??b, saab ta riielda. Ja lapsed – kas sa ei m?letagi enam? – jooksevad hambaid pesema ja tulevad siis sinu juurde unejuttu kuulama. Nii on see olnud igal ?htul alates ajast, kui me nad saime, ja nii peab see j??ma, kuni nad suureks kasvavad, kuni nad ?ra l?hevad ja meie vanaks j??me. Aga v?ib-olla sulle ei pakugi minuga koos vananemine enam huvi, ei paku isegi huvi v?imalus n?ha oma lapsi kasvamas. Kas on nii? Ongi nii? Mul on hirm. Meie kodu asub k?rvalises paigas, tead ju k?ll, milline Napoli on, see on hirmus paik. ??siti kuulen k?ra ja naeru, ma ei maga, olen rampv?sinud. Mis siis, kui m?ni varas aknast sisse ronib? Kui varastatakse ?ra teler v?i plaadim?ngija? Mis siis, kui keegi, kes sinu peale vimma peab, tapab meid k?ttemaksuks une pealt ?ra? Sa vist ei saa aru, millise raskuse sa oled minu kanda j?tnud? Kas sa oled unustanud, et mul ei ole t??d, et ma ei tea, kuidas hakkama saada? ?ra pane mu kannatust proovile, Aldo, vaata ette. Kui ma juba t?siselt asja kallale asun, siis sa veel maksad selle eest. 3. Ma n?gin Lidiat. Ta on v?ga noor, ilus, h?stikasvatatud. Ta kuulas mind sinust palju t?helepanelikumalt. Ja ta ?tles v?ga ?igesti: pead temaga r??kima, mina teie suhtesse ei sekku. See on t?si, ta on k?rvaline isik, tegin temaga ?hendust v?ttes vea. Mida saigi ta mulle ?elda: et sa tahtsid teda, et sa v?tsid ta omale, et ta meeldis sulle ja meeldib ikka veel? Ei, ei, ainuke, kes mulle olukorra k?iki ?ksikasju selgitada saab, oled sina. Tema on ?heksateistk?mneaastane – mida tema ka teab, mida ta m?istab. Sina oled kolmek?mne nelja aastane, oled abielumees, oled v?ga haritud, sul on v??rikas t??, sind hinnatakse. On sinu ja mitte Lidia kohus jagada p?hjendatud selgitusi. Ja ometi oled sa mulle kahe kuu jooksul ?elnud ?ksnes seda, et sa ei suuda enam koos meiega elada. Jah? Ja mis p?hjusel? Minuga – sa ise vandusid mulle – pole ?htegi probleemi. Sinu laste osas pole k?simustki, nad on sinu lapsed ja saavad sinuga h?sti l?bi ning sina, nagu sa ise ?tled, saad samuti nendega v?ga h?sti l?bi. Noh? Ei mingit vastust. Sa vaid kogeled: ei tea, lihtsalt juhtus. Ja kui k?sin, kas sul on uus kodu, uued raamatud, asjad, mis sulle kuuluvad, siis vastad, et ei, mul ei ole midagi, mul on halb olla. Ja kui ma ?tlen, et sa elad koos Lidiaga, magate koos, s??te koos, siis sa vingerdad, pomised, et ei, ole n??d, me lihtsalt suhtleme vahel ja k?ik. Tahan sind hoiatada, Aldo. ?ra minuga niimoodi j?tka, ma ei pea vastu. Iga meie vestlus tundub mulle v?lts. ?igemini on hoopis nii, et mina pingutan, et vaadata n?kku laastavale t?ele, samal ajal kui sina valetad mulle ja n?itad sellega, et sul pole enam minu vastu mingitki lugupidamist, et sa ?tled minust lahti. Mind valdab ?ha enam hirm. Kardan, et v?id kanda selle p?lguse, mida mu vastu tunned, ?le ka meie lastele, meie s?pradele, k?ikidele. Sa tahad mind enesest lahti l?igata, mind k?igest v?lja j?tta. Ja mis k?ige olulisem, sa tahad v?ltida igasugust katset meie suhte ?le veel kord j?rele m?elda. See ajab mind hulluks. Minul, erinevalt sinust, on vaja teada, sa pead mulle kiiremas korras ?ksikasjalikult selgitama, miks sa mind maha j?tsid. Kui sa veel pead mind inimolendiks, mitte pudulojuseks, keda kepiga eemale peletada, siis v?lgned sa mulle selgituse – ja pidagu see selgitus ka paika. 4. N??d on mulle k?ik selge. Sa oled otsustanud l?plikult minema minna, meid saatuse hooleks j?tta. Sa soovid teistsugust elu, meile pole selles ruumi. Tahad minna, kuhu heaks arvad, kohtuda, kellega heaks arvad, teostada end nii, nagu heaks arvad. Tahad j?tta selja taha meie v?ikese maailma ja siseneda koos oma uue naisega suurde maailma. Sinu silmis oleme elav t?estus selle kohta, kuidas sa oma nooruse ?ra raiskasid. Sa pead meid haiguseks, mis pole lasknud sul kasvada, ja sa loodad ilma meieta kaotatu tasa teha. Kui ma sain ?igesti aru, siis sa paned mulle pahaks, et ?tlen niiv?rd sageli meie. Aga nii see on: mina ja lapsed oleme meie, sina oled n??dseks juba sina. ?ra minnes h?vitasid meie ?hise elu koos sinuga. H?vitasid selle, kuidas me sind n?gime, kelleks me sind pidasime. Sa tegid seda teadlikult, sa olid seda planeerinud, sa sundisid meid tunnistama, et olid vaid meie kujutlusv?ime vili. N?nda vaevleme n??d mina, Sandro ja Anna, viletsuse, turvatunde t?ieliku puuduse ja meeleheite k??sis, samal ajal kui sina oma armukese seltsis kurat teab kus elu naudid. Tagaj?rjeks on see, et minu lapsed on n??d ainult minu omad, nad ei kuulu sulle. Oled teinud nii, et nende isa on muutunud minu ja nende meelepetteks. Ometi ?tled, et tahad suhteid s?ilitada. Hea k?ll, mul pole midagi selle vastu, kuid on h?davajalik, et selgitaksid, kuidas. Kas sa soovid olla t?ie?iguslik isa, hoolimata sellest, et oled mind oma elust v?lja arvanud? Kas sa soovid hoolitseda Sandro ja Anna eest ja p?henduda neile ilma minuta? Kas tahad olla vari, mis aeg-ajalt v?lja ilmub ja siis nad p?rast taas minuga j?tab? K?si laste k?est, vaata, kas see sobib neile. Mina v?in sulle ?elda vaid seda, et oled neilt ootamatult ?ra v?tnud midagi, mis laste arvates neile kuulus, ja see teeb neile v?ga haiget. Sandro pidas sind oma maailma nabaks ja on n??d pidetu. Anna ei tea, mis s??teoga ta on hakkama saanud, aga usub, et ta s?? on nii suur, et l?ksid karistuseks minema. Olukord on just selline, nii et vaata ise, kuidas hakkama saad, j?lgin seda hea meelega pealt. Aga ?tlen sulle kohe, et esiteks ei lase ma sul ?ra rikkuda oma suhteid lastega ja teiseks keelan sul teha oma lastele veel rohkem liiga, kui juba niigi teinud oled – n?idates, et sinu isaroll on l?binisti v?lts. 5. Loodan, et n??d on sulle selge, miks meie suhte l?pp t?hendab ka suhte l?ppemist Sandro ja Annaga. On lihtne ?elda, et oled isa ja soovid seda olla ka edaspidi. Aga sinu teod on n?idanud, et lastele pole sinu praeguses elus ruumi, et soovid neist vabaneda, nii nagu vabanesid minust. Kui nii v?tta, siis millal sa ?ldse nende eest p?riselt hoolitsenud oled? Siit tulevad viimased uudised, kui need sind ?ldse huvitavad. Kolisime uude koju, rahast ei piisanud enam ??ri maksmiseks. L?ksime elama Gianna juurde, et kuidagi moodi ots otsaga kokku tulla. Lapsed pidid vahetama kooli ja s?pru. Anna on ?nnetu, et ei n?e enam Marisat, kellest ta v?ga palju hoolis. Sulle oli esimesest hetkest peale selge, et see asi l?peb nii – et mind maha j?ttes p?hjustad oma lastele k?ikv?imalikke ebamugavusi ja alandust. Vaatamata sellele oled sa lillegi liigutanud, et seda v?ltida? Ei, sa m?tlesid ainult enda peale. Sa lubasid Sandrole ja Annale, et veedad suve koos nendega, kogu suve. ?ksk?ikselt tulid sa neile ?hel p?hap?eval j?rele ja nemad olid r??msad. Aga kuidas lugu l?ppes? Sa t?id nad mulle nelja p?eva p?rast tagasi, ?eldes, et nende eest hoolitsemine teeb sind rahutuks, et sa ei tunne end olevat ?lesande k?rgusel, ja lahkusid koos Lidiaga. Sa ei ilmunudki v?lja enne s?gist, sa ei m?elnud kordagi selle peale, millise puhkuse nemad veedavad: kus, kuidas, kellega, mis raha eest. Sulle oli oluline ainult sinu enda mugav ?raolemine, mitte laste oma. Aga r??gime n??d p?hap?evastest k?lask?ikudest. Sa saabusid meelega hilja, j?id vaid m?neks tunniks. Sa ei viinud neid kunagi v?lja, ei m?nginud nendega. Vaatasid telerit ja nemad istusid sinu k?rval, ootasid, j?lgisid. Ja p?hadel? Sa ei andnud ei j?uludel, aastavahetusel, kolmekuningap?eval ega lihav?tetel endast elum?rkigi. Enamgi veel: kui lapsed palusid selge s?naga, et v?taksid nad enda juurde, vastasid alati, et sul pole neid kusagil v??rustada – nagu oleksid nad mingid v??rad. Anna joonistas sulle pildi oma unen?ost, mis r??kis surmast, ja selgitas k?ike ?ksipulgi. Sina ei pilgutanud silmagi, sa ei n?idanud v?lja mingit meeleliigutust, lihtsalt kuulasid ja ?tlesid talle: kui ilusad v?rvid. Sa elavnesid vaid siis, kui tundsid vajadust meie omavahelistes vestlustes r?hutada, et sul on n??d oma elu, et sinu elu ei ole meie oma, et meie lahkuminek on l?plik. N??d tean, et sul on hirm. Kardad, et lapsed n?rgestavad sinu soovi end meist lahti l?igata, et nad sekkuvad sinu uude suhtesse, rikuvad selle ?ra. Seep?rast, mu arm, ajad sa vaid t?hja loba, kui r??gid, et tahad ka edaspidi olla isa. Tegelikkus on veidi teine: vabanedes minust, tahad sa vabaneda ka lastest. On ilmselge, et kriitika perekonna ja traditsiooniliste rollide kohta ning muud rumalused on vaid ettek??ndeks. Sa ei v?itle sugugi r?huva institutsiooni vastu, mis inimesed pelgalt rollideks taandab. Kui see oleks nii, siis sa taipaksid, et olen sinuga n?us, et ka mina tahan vabaneda ja muutuda. Kui see oleks nii, siis sa peatuksid selle emotsionaalse, majandusliku ja ?hiskondliku kuristiku ees, kuhu sa meid perekonnast lahti ?tlemisega t?uganud oled, ja kiirustaksid arvestama meie tunnete, meie soovidega. Kuid see pole nii. Sa tahad saada lahti Sandrost, Annast ja minust just nimelt kui inimestest. Sa n?ed meid takistusena oma ?nne ees, tajud meid l?ksuna, mis l?mmatab sinu naudingusoovi, pead meid irratsionaalseks ja kahjulikuks ?lej??giks. Oled enesele algusest peale ?elnud: pean oma mina tagasi v?itma, isegi kui see nad tapab. 6. Sa tood mulle n?iteks trepi. Kas sulle tuleb ette, k?sid sa, kuidas minnakse trepist ?les? ?ks samm teise j?rel, nii nagu oleme lapsep?lves ?ppinud. Kuid r??m, mida tundsime esimestest sammudest, on raugenud. Oleme kasvades ?ppinud k?ndimist oma vanematelt, vanematelt ?dedelt-vendadelt, teistelt meiega seotud inimestelt. Jalad liiguvad n??d vaid omandatud harjumuste j?rgi. P?nevus, emotsioon ja ?nnetunne, mida sammud toovad, on kadunud, nagu ka astumise erakordsus. L?heme edasi, uskudes, et jalgade liigutused on me endi omad, kuid see pole nii – koos meiega sammub m??da astmeid terve rahvahulk, mille j?rgi oleme kohandunud, kindlus jalgades on vaid meie konformismi tulemus. J??b ?le muuta sammu, ?tled kokkuv?tteks, ja leida niiviisi ?les alguste r??m – v?i m?ista end k?ige hallimasse tavalisusesse. Kas v?tsin su jutu h?sti kokku? Kas v?in n??d sulle oma arvamuse ?elda? See on rumal metafoor, sa suudad ka paremini end v?ljendada, ja ometi n?ustun ma kaasa m?tlema. P??dsid tavap?rasel kujundlikul viisil mulle teada anda, et olime kord ?nnelikud, kuid et hiljem j?id sellest ?nnest alles vaid harjumused, mis ?hest k?ljest lubasid p?evadel, kuudel ja aastatel veereda ilma suuremate probleemideta, teisalt aga l?mmatasid nii meid kui ka lapsi. Suurep?rane. N??d aga pead mulle seletama, mida ma sellest j?reldama peaksin. Kas sa tahad ?elda, et kui see oleks v?imalik, naaseksid sa meeleldi viieteist aasta tagusesse aega, kuid kuna tagasiteed pole ja teisalt on soov uute alguste naudingut kogeda niiv?rd tugev, siis ei j?? sul ?le muud, kui alustada Lidiaga otsast? Kas sa seda tahadki ?elda? Kui nii, siis on mul sulle uudis. Ka mina tunnen juba m?nda aega, et kunagine r??m on vaibunud. Ka mina arvan juba m?nda aega, et oleme muutunud, et see muutus teeb halba meile, Sandrole ja Annale, et n?nda v?ib meie kooselu muutuda piinarikkaks nii meile kui ka lastele. Ka mina kardan juba m?nda aega, et kui piirdume ?hise elunatukese ja laste kasvatamisega, siis t??tame tegelikult sel viisil nii enda kui ka nende heaolule vastu, ning seega oleks parem sind maha j?tta. Kuid mina, erinevalt sinust, ei usu, et maapealse paradiisi v?tmed on l?inud kaduma just sinu s??l ja et mul tasuks seet?ttu kleepida end m?ne teise, mitte nii hajameelse t??bi k?lge. Ma ei suru teid alla, ma ei eita omaenda vabanemise nimel teie olemasolu. Ja mis moel ma siis vabaneksin? Ehitades ?les uue paarisuhte ja uue pere, nagu seda teed sina koos Lidiaga? Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/domeniko-starnone/seotud/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.