Neetud taevakivi

Neetud taevakivi Tuuli Tolmov „Neetud taevakivi“ on fantaasiaromaan eesti m?toloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See r??gib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise v?rvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagaj?rjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased m?letasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi.Lugu sellest, kuidas nende maale langes p?lev taevakivi, mis t?i endaga kaasa laastava haiguse ning m?rgitas haldjate hinged.Lugu sellest, kuidas mandri poiss Aulemb ja tema s?brad v?tsid ette retke kivi h?vitamiseks, uskudes ettem??ratusse ja saatusesse.Lugu sellest, kuidas need kaks, ettem??ratus ja saatus, inimestele alati vingerpussi m?ngivad.Aga ennek?ike oli see lugu, mis pani laste s?damed pimedatel ?htutel v?risema ja koldehaldja kaitse poole palvetama. Mis siis, et see lugu oli v?ljam?eldis.V?i kas ikka oli? Tuuli Tolmov © 2018 Toimetanud Eva Luts Kaanepilt Marge Nelk Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel Kirjastus Fantaasia ISBN 978-9949-661-17-6 ISBN 978-9949-661-18-3 (epub) Eellugu «See juhtus umbes keskp?eval, keset k?ige kiiremat koristusaega. Nii mehed kui ka naised, iga v?iksem ja suurem abik?si oli kaasatud s?giseisse p?llukoristust??desse – vilja l?ikamisse, vihtadesse panemisse ja hiljem kuivama viimisesse. L?una poolt oli n?ha musti pilvi, mis nende t??d veelgi enam tagant kiirustasid. Kes teab, millal j?lle nii kuiva ilma n?eb. Ilm oli t?nasele ?sna sarnane. ?hk seisis ?ikese ootuses tihke ning raskena, lubamata mitte ?htegi jahedat tuuleiili nende vaevusi kergendama. Paar korda oli kuulda ka kauget ?hvardavat kuminat. Lapsed olid k?rsitud.» «Ja nad ei ole ainukesed. Mine juba selle p?neva koha juurde!» Vanamees vakatas, olles segamisest ?htaegu ?llatunud ja ?rritunud. Muidugi, lapsed oli kannatamatud. Aga see ei t?hendanud, et nad peaksid oma tahtmist saama. «Nokad kinni!» ?hmas ta. «V?i ma ei r??gi ?ldse!» Rahutu sahmerdamine l?ppes peaaegu hetkega. Mees p?hkis s?rgivarrukaga h?renevat juuksepiiri ning v?ttis pika lonksu lahjat ?lut. Ilm oli t?esti palav, t?pselt selline l?mbe nagu enne ?ikest kippus olema. Mees p?hkis veel kord higi ja libistas pilgu ?le viieliikmelise publiku. K?ik v?iksed p?galikud, kolm neist tema lapselapsed ja kaks vist naabri omad. Ja lapsed kannatasid tema viivitamise v?lja. Mees teadis, et nad ei riskiks kunagi sellega, et nad loost ilma j??vad. «Niisiis. Kuhu ma j?ingi. Ahjaa. Viljakoristus.» Paar sekundit k?himist ja r?gastamist kurgu puhastamiseks ja lugu v?is edasi minna. «K?ige v?iksemad neist istusid vilus, oodates oma korda, millal vankriga tagasi kodu poole s?ita. ?ks pisikene t?druk, kes, muide, oli teie vanavanaema Eha, oli roninud k?rgele puu otsa, j?lgides hoolega tormi tulekut. Talle meeldis ?ikest vaadata nii v?ikse tirtsuna kui ka vana k?bina. Ainult kui m?ristamine liiga l?hedale tuli, jooksis ta alati tuppa v?i kuskile varju. Tema oli ka k?ige esimene, kes m?rkas taevasse ilmuvat s?ravat kera. Alguses see tundus nagu langev t?ht, mis liigub kiiresti ega kustu. T?druku kulm t?mbus kipra. T?hti oli ju ainult ??siti n?ha. Valguskera aina suurenes ning muutus ?ha erksamaks, p??des viimaks ka teiste t?helepanu. Kostsid h?iked ning inimesed kiikasid ?les, osutades heleda tulekera poole, millel oli valge saba taga. See vihises ?le p?llu ning kadus sekunditega metsa taha. Mitte keegi ei olnud valmis selliseks k?makaks. See tundus l?bivat s?dant, l??es k?ik hetkeks kurdiks. Puu otsas istunud Eha kukkus ehmatusega maha ja murdis jalaluu ?ra. Sellest ajast saadik j?igi ta paremat jalga lonkama ja kuulmisest v?heke kehvaks. Eemalt metsast oli kuulda puude raginat ning ka p?llu l?hedal olevad t?ved paindusid ?kitselt neid tabanud tuulehoos. Tuul pani naiste p?lled tuules laperdama ning peksis ?les tiheda viljatolmu pilve. Need, kes olid valjust paugust kiiremini toibunud, n?gid n??d l??ne pool punakalt kumavat taevast ning paksu musta suitsu. «P?ike on alla kukkunud!» karjatas ?ks naine, surudes samaaegselt k?si k?rvadele, endiselt poolenisti kurt. «L?pp on k?es! P?ike on alla sadanud!» Lugu oli ju iseenesest l?hike ja sadu kordi jutustatud, kuid kui mees l?pus?nu karjatas, lapsed v?patasid ja noorematel tulid ehmatusest isegi pisarad silma. Taat silitas rahulolevalt halli krussis rinnuni habet ja muheles. «Kas sa neile muud lugu ei oskagi r??kida? Nad on seda vist juba k?mme korda kuulnud.» ?kitselt oli tema k?rvale ilmunud noor naine. Tema t?tar, tegelikult. Mari. Ka tema n?ol p?rlendas higi. «Emme, kas s??giaeg on k?es?» uuris kohe ?ks lastest, sassis pruuni peaga ja paljajalu jooksmisest parkunud taldadega t?druk. «L?heb aega,» vastas Mari napilt ja p??rdus siis taas taadi poole. «R??gi neile parem seda, mis p?rast tuli.» Vanamees raputas pead. «Nad on liiga noored. See oli v?ga hirmus aeg.» «Taadu, r??gi,» hakkasid lapsed kohe n?udma. Mitte miski ei ahvatlenud rohkem kui natuke ?udust ja p?nevust. «Ma ei tea,» kohmitses vanamees habeme kallal. «Seal on hirmsad haigused, needused, tapmised ja inims??jast haldjad.» «Inims??jast haldjad?» kordas too sama sasip?ine t?druk imestunult. «Aga... Aga haldjad ei ole ju halvad!» «Muidugi ei ole,» kinnitas vanamees rutakalt. «Ja seep?rast me neile iga neljap?ev hiies ja muudes p?hakohtades t?nuande j?tamegi. Et nad paneksid meie vilja kasvama, hoiaksid piima ikka rammusana ning ei eksitaks meid metsa. Aga p?rast p?ikese kukkumist oli v?ga s?nge ja pime aeg, mil haldjad ei olnud p?ris nemad ise.» «Taadu, r??gi,» hakkasid n??d ka teised nuruma. Laste h??ltest sai ?htlane koor, mis ei oleks suutnud ei-ga leppida. «Kuni s??gini. Ja j?ta k?ige hullemad kohad v?lja, muidu ei saa nad ??sel magada,» noomis Mari, enne kui minekule asus. Vanamehel ei j??nud muud ?le. Ta l?bis taas k?himise ja r?gastamine tseremoonia ning alustas jutuga: «Teie vanavanaema Eha ajal, pea sada aastat tagasi, kukkus t?epoolest t?kk p?ikesest maale. See kivi maandus Suurel Saarel. Ja mis hirmsat h?da see kaasa t?i! See oli enne, kui inimesed oskasid kasutada rauda, mis soodes peitus. Enne, kui nad ei teadnud, et haldjad tegelikult rauda ei salli. Taevane kivi t?i endaga tervele maale needuse kaasa, mis ajas haldjad peast hulluks ning tegi inimesed haigeks. Aga alati, kui saabub maale suur kuri, kergitab pead ka headus. Ning see on lugu sellest, kuidas kolm poissi ?ritasid maailmas taas korda luua...» I PEAT?KK Kellel n?lg, sel n?pud. Kuusiku talu ?mber ei paistnud ?htegi hingelist. K?ll aga k?is majas sees vilgas tegevus, millel Aulemb oli juba viimased paar tundi silma peal hoidnud. Ta istus, selg vastu t?ndrikku kasepuud, paremas k?es rohmakas piip, mida ta hajameelselt popsutas. Kolletuvad s?najalad ja pajup??sad varjasid teda piisavalt majarahva otsese pilgu eest. Aulemb kuulis Tarni raskeid samme juba paar minutit enne tema tegelikku kohalej?udmist. Tarn k?kitas Aulembi k?rvale. «Noh, mis sul n??d on? Ma sain isa k?est tunniajase puhkepausi,» ?tles Tarn tusaselt, otsides puu najalt tuge. Lihaselisel poisil polnud probleemi k?kkis olla, Aulemb aga oli k?ige mugavama koha endale omastanud. Aulemb kopsis rahulikult piibu t?hjaks, enne kui vastas. «Kuusiku omad k?psetavad magusat saia Leelo s?nnip?evaks,» s?nas ta l?puks, noogates peaga maja poole. V?rreldes Tarniga oli Aulemb k?hn poiss, keegi, keda mehed kindlasti kaasa ei taha v?tta, kui on metsas puude tegemine v?i mingi t?sisem t?? k?sil. Ega Aulembi tegelikult selline rassimine ja selja murdmine eriti ei huvitanudki, nii et teda see ei morjendanud. Tarni suunurgad vajusid Leelo mainimise peale veelgi allapoole. Aulemb varjas muiet – Tarn ei olnud ikka veel ?le saanud sellest pettumusest ja h?bist, kui Leelo ta kosjad ?ra ?tles ja hoopis teise k?la mehele naiseks l?ks. Tarn pigistas s?rmed hiiglaslikku rusikasse. «Nad panevad need kakud sinna akna peale jahtuma,» j?tkas Aulemb. «Ja vahepeal toob tuul l?hnu siiagi. V?ga isu?ratav. ?sna kahju, et meie neid s??a ei saa.» Poiss vahetas Tarniga kavala pilgu. «Sa ei m?tle ju...» alustas Tarn kahtlustavalt ja raputas siis heledate lokkide lehvides oma pead. «Selle p?rast kutsusidki mind?» Aulemb niheles kannatamatult ja t?mbas jalad enda alla. «Usu mind, nad ei saa arugi, kui paar saia on l?inud. M?tle, millal sa viimati meega tehtud saia s?id? Hmm?» Tarn ei vastanud, vaid ohkas s?gavalt. Aulemb ei paistnud s?bra huvipuudusest sugugi heitunud olevat. «Kui ma ?tlen, et jookse, siis ole kohe minu kannul. Aga hoia silmad lahti ja vaata, et keegi ?ue peal ei liiguks.» Tarnile ei antud aega vastugi vaielda, kuna Aulemb oli juba ?leval ja tiris poissi endaga kaasa. Aulemb, vaikne ja n?tke nagu nirk, hiilis ees ning Tarn, suur ja raske nagu karu, andis endast parima, et mitte liialt m?ra tekitada. Ometi tundus, et tema jalad leiavad iga viimasegi kui oksa praksutamiseks. Nad vaatasid ?revalt ringi, kui nad ?he puu juurest teise juurde hiilisid. Toas oli kuulda jutuk?minat ja vilgast liikumist m?rkivaid m?tsatusi. ?ues ei liikunud t?esti hingelistki ja n??d n?gi ka Tarn auravaid saiu aknalaual. Ahvatlev l?hn pigistas ta k?hu n?ljast kokku. Aulembi suu t?itus toidu ootuses s?ljega. Millal ta viimati nii head maiust saanud oligi? Vist eelmine aasta k?lvipeo ajal. Aulemb laskis end k?pakile ja roomas viimased meetrid nagu koer. Siis haaras nobedalt ?he suure saiapalmiku, hiilides aeglaselt m??da maja ??rt edasi. Kuid ta ei olnud arvestanud, et pererahval oli ka koer. Vihane hundisuurune loom jooksis nurga tagant v?lja ning paljastas l?risedes kollakad hambad. «Jookse!» karjus Aulemb ja koperdas p?sti. Tarn ei olnud oma suure kerega hea jooksja, aga ta kartis koeri kohutavalt. Metsikud ja ettearvamatud loomad – neid ei saanud isegi peremees korralikult usaldada. Ta lidus tihedalt Aulembi kannul tagasi metsa poole, s?da hirmust ja ?kilisest jooksust peaaegu kurgus. Nad j?udsid puude kaitsvasse varju, kuid ei j??nud seisma. Nad h?ppasid ?le okste, p?ikasid puudest napilt m??da, kuni koer tagaajamisest loobus ja neid lihtsalt vihase haukumisega saatis. Nad v?hendasid hoo s?rgini, kuni Aulemb l?puks hingeldades seisma j?i, n?ol v?simusest hoolimata v?idukas naeratus. Puude vahelt paistis juba tuttav kraav ja sealt edasi olid k?lap?llud vaid jalutusk?igu kaugusel. «L?hme kraavi ??rde,» pakkus Tarn l??tsutades. ?sna pea vedelesid nad Aulembiga rohu peal, pea kivile toetatud. Vaikust h?iris vaid veevulin, lindude siristamine ja suu matsumine. «Leelo ema oskab ikka h?sti k?psetada,» ohkas Tarn. «Ma usun, et Leelo oskab ka.» «J?ta ta juba sinnapaika,» s?nas Aulemb silmi p??ritades. «Nagu ?kski teine naine ei ootaks, et sa neile kosja l?hed. K?ik peale Leelo tahavad sind.» Tarn turtsatas. Paljud t?drukud n?gid temas ilmselt ideaalset tulevast meest, kes suudab talus aidata ja lisaks ka pronksit??d teha. Kuid tema tahtis vaid Leelot. Too ei olnud j?uline ja matsakas nagu enamus t?drukuid, oh ei. Leelo oli kiitsakas kui pajuvars, sama n?tke ja paindlik. Tema juuksed olid alati saunakohevad ja korralikus patsis, ning n?ol alati malbe naeratus. Muidugi meeldis ta meestele, sealhulgas oli ka Aulemb talle pilgu peale pannud. Tarnil oli aga mingi veider kinnisidee selle t?drukuga. Eriti n??d, kui ta teadis, et Leelo on ta ?ra p?lanud. Aulemb t?usis j?rsult p?sti, seirates h?redat kasemetsa, mis oli j??nud teisele kraavikaldale. «Kas sa n?gid seda?» k?sis poiss kahtlustavalt «Ega sa arva, et nad meile j?rgi tulid?» h?ppas Tarn p?sti, olles valmis j?lle jooksma. «Tegelikult pean ma nagunii varsti tagasi minema. Isa ei lubanud mind pikemaks ?ra.» Okste vahel oli n?ha vaevuaimatavat liikumist, nagu oleks keegi varjudes seisnud. Ometi oli mets nii h?re ja selge. Kust need varjud siia said? Aulemb v?ristas ?lgu. Justkui midagi k?lma oleks korraks maailma voolanud. Linnud vaikisid poole noodi pealt. Oja vulises kurdistavalt valjuna ning puude sahin oli muutunud h??rumiseks. Seal oli miski, ta oli selles kindel. «Ma arvasingi, et sa kuskil siin oled.» Tarn keeras nii kiiresti ringi, et nikastas oma kaela ?ra. Aulemb surus vaevu karjatuse alla, kui ta koha pealt ehmatusest h?ppas. See oli k?igest Vagur. Ta ei paistnud ?nnelikuna. Samas ei tundunud ta kunagi r??mustavat. «No muidugi ma ei oodanud siin Tarni n?ha,» nookas Vagur, m?rkamata poiste ehmatust. «Aga see, et sina siin luusi teed, pole kellelegi uudiseks.» Aulemb vaatas metsa poole, kuid seal ei olnud enam midagi. Soojus oli maailmas tagasi ning ?hk linnulaulust pakatav. «Ma hakkangi kohe minema,» vabandas Tarn end v?lja. Aulemb oli m?rganud, et Tarn tunneb alati veidi piinlikkust, kui Vagur nad t??st k?rvale hiilimises avastab. Nad v?isid k?ll k?ik ?hel aastaringil s?ndinud olla, kuid tihti tundus neile, et Vagur on k?mme aastat vanem. Ta oli nii t?sine ja kohusetundlik, et imes isegi oma s?pradest kogu r??mu v?lja. «P??a,» h?ikas Aulemb ja viskas talle j?relej??nud saiakontsu. Vaguri reaktsioon oli kiire. Ta haaras saiakese ?hust ?he k?ega kinni ja nuusutas seda kahtlustavalt. «Kus te selle saite?» uuris ta j?lle. Aulemb tundis, nagu kuulaks onu teda kodus ?le. Tarn vaikis ja vaatas otse enda ette, ilmselt lootes, et Vagur tema k?est t?tt v?lja pinnima ei hakka. «Kingitud hobuse suhu ei vaadata,» poetas Aulemb vaid. «Istu maha, teeme ?he piibu.» Vagur kissitas k?hklevalt silmi tagasi k?la poole. P?ike peegeldas ta kiilaks aetud peanupul, mida ta nii hoolikalt puhtana hoidis. «Ma l?ksin isaga t?lli,» s?nas Vagur viimaks raske ohkega. Ta s?litas maha, enne kui poiste juurde istus ja piibu vastu v?ttis. Ta uuris pakutud piipu ja noogutas hindavalt. Aulembi selg l?ks veidi rohkem sirgu. Enda meelest muutus ta piipude nikerdamises aina osavamaks ja Vaguri noogutus oli juba ?sna k?rge tunnustus. Ta t?mbas pika s??mu uimastavat rohtu. «?hvardas maja Mehisele j?tta,» j?tkas Vagur, nagu poleks mingit pikka pausi olnudki. «Teate ju k?ll seda tema haiget m?jutamist ja m?ngimist – tee seda, v?i j??d k?igest ilma. Mehis on k?igest k?mne aastane, kes teab, milline mees temast ?ldsegi kasvab.» «Ah, ole n??d, sa oled k?ige vanem poeg. Oleks imelik, kui sa talupidamist endale ei saaks,» s?nas Tarn kindlameelselt. Ta oli peres kolmas laps, seega oli k?igil hea meel, kui ta hakkas oma onu k?rvalt pronksivalamist ?ppima. Isegi kergendus, kui aus olla. Tarni tulevik oli sellega kindel. Aulemb oli ainus poeg, kuid ta oli ?sna kindel, et p?randilootust tal k?ll ei ole. Ilmselt l?heb maja hoopis tema vanemale ?ele. V?i onulastele. Mitte et sellest eriti kahju oleks olnud. Vagur kehitas ?lgu ja ulatas piibu edasi. Ta n?gi kurja vaeva, et oma vanematele meele j?rele olla, kuid sellest ei tundunud piisavat. Alati oli midagi, mille kallal norida, miski, mida ta oli valesti v?i teisiti teinud... Ometi t??tas ta meeletult. Ta t??tas rohkem kui ?kski noor mees siin k?las. V?ib-olla Tarn v?lja arvata. See oli segane t??loom. «V?ib-olla vanamees ootab pulma,» arvas Vagur, «et kui naine on majas, siis v?tab mind t?sisemalt.» «?ra jama, sellega v?id sa auku kukkuda,» muigas Aulemb. «Enne, kui arugi saad, on p?itsed peas ja tants k?ib naise pilli j?rgi. Igast ilusast ja armsast neiust v?ib saada ilge vanamoor.» Suits oli hakanud m?juma ning maailm tundus juba veidi helgem ja rahulikum. Kuid samas heitis ta endiselt kahtlustavaid pilke metsa. Miskip?rast oli tal ikka veel tunne, nagu nad ei oleks ?ksi. «Onu r??kis mulle Eisj?sla kohta uudiseid. Nood viimased mehed, kes ostmas k?isid, tulid uute juttudega.» Aulemb ja Vagur p??rasid kohe oma t?helepanu Tarnile, kes muheles rahulolevalt. K?ik tahtsid uudiseid Eisj?sla kohta. Ega iga p?ev ei lange t?kike p?ikesest maale. Vagurile oli see p?ikeset?kk eriti kinnisideeks saanud – ta oli kindel, et p?ikese vaim ise oli nende maale saabunud. «Auk suurem kui meie maja,» noogutas Tarn teadjalt. «Paljud ju said surma, kui see tuli. Suure paugu ja m?rtsuga.» «Kes meist ei m?letaks,» noogutas Vagur. Pikk valge saba oli vist n?ha ?le terve maa ning v?idetavalt kuuldi k?makat ka mandrirannikul. Isegi mitme p?eva kaugusel asuvad inimesed v?itsid, et see ulatus nende k?rvu. «Mina,» p??ritas Aulemb silmi. Ta ei suutnud uskuda, et ta oli elu suurs?ndmuse s?na otseses m?ttes maha maganud. Ei mingit leegitsevat kera ega pauku. Edaspidi valib ta oma tukastuseaegu hoolikamalt. «Noh, aga praegu on seal p?ris jama majas,» s?nas Tarn. «Nad...» Metsas kostis hele naer. Poisid vakatasid ja piilusid uudishimulikult sinnapoole. Naer kostis uuesti, sellega ?hinesid veel kaks teist sama ilusat. Aulemb hakkas lummatult ?les t?usma, kuid Vagur tiris ta maha tagasi. «Sa ei tea, mis see on,» sisistas ta, ilmselgelt kahtlustav, «?kki tahab m?ni kuri vaim sind metsa eksitada.» «Keset p?eva?» k?sis Aulemb, suutmata Vaguri s?nu uskuda. «Kes on enne kuulnud, et vaimud p?eval ringi jooksevad?» Naer muutus lauluks. Seda oli kuulda veidi summutatult, kuid see meenutas tuntud ringm?ngu lugu, mida k?lapidudel m?ngiti. Lauljate h??led olid v?luvas kooris, nagu oleks ?ks h??l mitmeks jaotatud. Seekord ei hakanud Vagur Aulembi takistama. Ta oli ise esimesena ?leval, silmis veidi udune pilk. Nad h?ppasid hooga ?le kraavi ja j?rgnesid laulule. II PEAT?KK Merel silmad, metsal k?rvad. Iga kord, kui nad tundusid h??lele piisavalt l?hedal olevat, kaugenes see taas. Laulud muutusid ?ha vallatumateks ja l?busamateks, ning soov h??leallikani j?uda kasvas sama j?udsalt. Nad liikusid h??lest v?lutuna aina edasi ning ei m?rganud, kuidas mets nende ?mber salamisi vaikseks muutus. Okste praksumised kajasid puude vahel ning isegi laul tundus ?kitselt k?ikjalt ?hekorraga tulevat. See oli nende ?mber, valjem kui varem ja v?ga l?hedal. Aulemb v?inuks vanduda, et ta n?gi paaril korral seelikusaba valget vilksatust. Erutus pani ta s?dame pekslema. Kas see v?ib t?esti olla Murueide t?tarde laul? Kas nad t?esti n?evad neid tantsimas? M?ned r??givad, et p?rast seda ei taha mees enam mitte ?htegi surelikku naist. Aulembi samm kiirenes palavikuliselt. Laul muutus kaugemaks ja vaiksemaks ning varsti nad ei n?inud ?htegi juukselehvi ega kleidisaba. Ka linnud paistsid oma h??le tagasi saavat. Tarn toibus esimesena. Ta raputas segaduses pead ja urgitses rahutult k?rva. «Kas keegi pani ?ldse t?hele, kummale poole k?la j?i? Sest mina k?ll ei tea.» Tema s?nade peale pilgutasid ka Aulemb ja Vagur silmi ning vaatasid ?mberringi. Laul ei p??dnud enam nende t?helepanu hajutada. Mets oli v??raks muutunud. Puud olid k?rged ja haralised, varjates p?ikesevalgust. Aulemb silitas ?he pika kuuse t?ve, mis oli sama j?me kui kui Tarn ja Vagur kokku panna – ja see juba ?tles midagi. «See osa ei tundu eriti tuttav,» s?nas ta vaikselt. «Seda ma arvasin,» porises Vagur, tehes k?hku kurja peletamise m?rgi. «Kurjad vaimud. Ma ei imestaks, kui see k?lmking oli, kes meid siia meelitas. Me peame kiiresti siit jalga laskma.» Ta ajas pea kuklasse, lootes p?ikese j?rgi kodutee m??rata. P?ike oli aga loojumas ning kuna p?evavalgus puudev?rade vahelt siia t?ielikult ei j?udnud, oli metsas peaaegu pime. «Mina ei kavatse ??seks siia j??da,» teatas Vagur kategooriliselt ja niheles ebamugavalt. «Jah, sest sa kardad pimedat!» n??kis Aulemb v?imalusest haarates. «Ole vait, ise kardad...» «Tasa!» k?ratas Tarn ning tema s?nad kajasid l?bi metsa. Poisid j?id hiirvaikseks, kuulates hetkeks vibreerivat s?nade kaja. Aulemb vaatas pingsalt paremale. Seal puude varjus, nende kahe kokkukasvanud kuuse vahel tundus keegi neid vaatavat. Tal oli t?pselt see sama tunne nagu kraavipervel, et keegi luurab neid metsas. Ta v?ristas ?lgu. Tarn p?rnitses neid, k?ed vaheliti. Vagur ?ritas aga ikka veel ?iget teed leida. Ta keerutas end ?htelugu koha peal ringi, m?misedes: «P?ike on seal, j?relikult...» «L?una j??b sinna,» katkestades Aulemb ?igele poole noogates. «Parem hakkame minema. Ema pani ilmselt pajuoksad juba soolvette.» «Peksab nagu v?ikest tatikat,» kommenteeris Tarn vaikselt. Aulemb oleks tahtnud midagi vastu n?hvata, aga otsustas seekord teha n?o, et ta ei kuule. Vagur oli v?ga vaikseks j??nud. Tema suur kogu tundus pimeduse saabudes ?ha enam k?ssi t?mbuvat ning ta kiirustas k?ige ees. Aulembi n??kamine ei olnud ilmaasjata. Vagur t?epoolest v?ltis pimedat. K?ik riukalikult ?elad ?leloomulikud olendid liikusid ju ?? varjus. «Vagur, v?ta hoogu maha!» h??dis Aulemb poisi kaugenevale laiale seljale. «Ja mis ma teha saan? Annan oma emale vastu peksa v?i?» p??rdus ta Tarni poole ?rritunult, suutmata seda m?rkust ikkagi alla neelata. «Ei. Lihtsalt k?itu korralikult. Siis ta ei pea sind n?peldama,» kehitas Tarn ?lgu. «No jah, t?na enam sellest kasu ei ole,» torises Aulemb. P?ev, mis oli alanud nii lootustandvalt ja r??msalt, l?peb ilmselt viimase poole aasta suurima peksuga. See oli nii alandav. «Ma ei saa aru, kuidas me nii kurdiks ja pimedaks j?ime ?hest laulust,» pomises ta. «Siin on midagi valesti. See ei ole ?ige.» Ta kael muutus k?lmaks, nagu keegi j?lgiks teda, kuid tagasi vaadates ei olnud seal kedagi. Kuid Aulemb teadis, et tema «kaelatunne» ei eksinud kunagi. Ta oli ennegi tajunud metsavaime. Miski vaatas neid. «Vagur!» h?ikas Tarn j?rsku, huuled murelikult torus. Vastust ei olnud kuulda. «Vagur!» karjus n??d ka Aulemb ja hoidis k?si suu juures v?imendajaks. Mitte midagi. «Kuhu see segane kadus...» Vasakul k?las oksapraksatus. Ja siis paremal ning nende taga. Aulemb keerles koha peal nagu vurr, ?ritades haarata j?rsku k?ike toimuvat korraga. Ta k??nitas v??l lebava vana kulunud kivist v?itsa j?rele, millega ta seni k?ik oma ilusad kujukesed ja piibud nikerdanud oli. Polnud just eriline kaitserelv, kuid Aulemb tundis end palju kindlamini, kui see tal k?es oli. Ka Tarn oli tulekivist noa v?lja t?mmanud. See oli tema au ja uhkus, eelmise aasta s?nnip?evakink isalt. V?ga v?hesed siin k?las said endale midagi sellist lubada. H?mar mets hakkas nende n?rvidel m?ngima. Iga vari tundus liikuvat ja neid j?lgivat. Aulemb lootis s?damest, et see on k?igest mingi suvaline sokk v?i isegi j?nes, kes neid siin hirmutab. Nad liikusid Tarniga aeglaselt edasi. Vasakul pool p??sastes hakkas pihta vali ragin. Tarn t?mbus pingule, v?ttes sisse kaitseasendi. Aulemb h?pitas nuga n?rviliselt k?es. Ta ei olnud v?itleja. Kui ta saaks oma r?ndaja surnuks r??kida, vaat see oleks eht lahendus. Ragin oli uskumatu. See ei saanud m?ni loom olla, tulijaks oli midagi inimese suurust. Tume kogu, mis l?henes, tundus olevat lausa pea ja jalgadega. «Kes seal on?» k?ratas Tarn, h??l tavap?rasest madalam. «N?ita end!» «Tarn?» h??dis Vagur kergendusest murdunud h??lega. «Kas Aulemb on sinuga?» «Ma olen ka siin!» h??dis Aulemb, kui Vagur p??sastest v?lja jooksis. «Mis juhtus...» «Jookske!» hingeldas Vagur ja pistis liduma. Tarn ja Aulemb ei kavatsenudki seekord maha j??da ning v?tsid kohe poisile sappa. «Mis juhtus?» kordas Aulemb hingeldades oma k?simust, kui nad Vagurile piisavalt l?hedale j?udsid. «Nad tulevad,» s?nas Vagur ning vaatas leegitsevate silmadega neile otsa. See ei olnud tavaline hirm. Selline ilme v?is olla inimesel, kes seisis silmitsi oma s?gavaimal hinges peituva ?udusega ja p??ses vaevu p?genema. Poiss oli n?inud midagi, mis teda ilmselt elup?evade l?puni kummitab. «Kes tulevad?» ei saanud Tarn aru. «Neetud k?ll, r??gi selgemalt.» Metsa ei valgustanud ?kski valguskiir. P?ike oli just loojunud ning ?ised valitsejad koos kuu ja t?htedega olid ?rkamas. P?llu peal oleks nad v?hemalt midagigi n?inud. Tarn koperdas puujuure taha ja vandus vihaselt, kui ta ninali lendas. Ta tahtis end taas p?sti ajada, kuid oma ?llatuseks oli ta jalg t?ielikult puu taga kinni. V?i oli midagi ta jala ?mber? «Poisid, oodake, ma j?in kinni!» h??dis ta kaugenevatele selgadele. Aulemb aeglustas jooksu, kuid Vagur, ?udusest kurt, j?tkas ragistamist ja kadus j?lle neil silmist. Kui Aulemb Tarnini j?udis ja maha k?kitas, liigutas midagi ka tema jalge juures. Tema esimene hirm oli muidugi, et nad on sattunud r?stikupessa, aga ettevaatlikult katsudes olid need hoopis puujuured. Mis liikusid. Eemalt oli kuulda Vaguri karjatust, mis peaaegu kohe lakkas. Aulemb ja Tarn j?id ?revalt kuulatama. Aulemb pani alles n??d t?hele, kui tuulevaikne ja pime see ?? ikka oli. Kaugusest oli kuulda valju ??kulli huikamist. Maapind sahises nende ?mber ning j?rsku t?mmati Aulemb jalgelt. Ta maandus valusalt, l??es k??narnuki vastu kivi ?ra. Juured olid ta korralikult kinni m?ssinud. Ta ?ritas end lahti rapsida, kuid asjatult. «Ma ei n?e tuhkagi!» vihastas ta. Isegi nuga ei hakanud nende peale korralikult. Tarn maadles samuti n?htamatu j?uga, mis teda vangistada ?ritas. J?lle see vastik tunne kuklas. Aulemb j?ttis hetkeks siplemise ning keeras seej?rel end kehaga teisele poole. Ta j?i, suu paokil, vaatama, alanud karjatus huulil suremas. Nende ?mber olid pikad varjatud n?gudega tumedad kujud. Aulemb teadis kohe, et need siin ei olnud neile appi tulnud. See oli k?ikeh?lmav temast ?le uhav paanika ja tungiv vajadus p?geneda, mis teda nii arvama pani. Ta ei tahtnud seda uskuda, kuid nad olid ?mbritsetud metshaldjatest. III PEAT?KK Kui pole n?ide uskujat, siis pole n?ida lausujat. «Ema, sa pead mind uskuma. See ei olnud mingi tavaline unen?gu. Ma n?gin n?gemust.» S?de k?ndis ema ees rahutult edasi-tagasi. Ema n?gu oli k?ll kortsuder?gastik, selg k??rus ja kange ning lisaks oli ta ?hest silmast pime, kuid k?ed liikusid aastatega kogunenud vilumuse j?rgi ilmeksimatult, nidudes ?he pauna teise j?rel. S?de salamisi kadestas seda oskust, kuid ta oli kindel, et kunagi j?uab ka tema sinnamaani. Praegu olid tal aga pakilisemad mured. «Kullakene,» ohkas S?de ema Mari v?sinult. «Ainult n?iad n?evad n?gemusi ja kuidas nemad need saavad, on saladus. Sa oled t?itsa tavaline t?druk.» «Miski siin k?las ei ole enam tavaline,» vaidles S?de vastu, k?ed rinnal risti. «Tule istu parem maha ja aita oma vaest vana ema. Saame kiiremini need m?rsid siin valmis.» S?de k?hkles hetke, kuid kohusetunne v?itis. Ta istus pisikesele pakule ning haaras pihut?ie kuivatatud n?gesevarsi. Kui juba r??kida, siis v?ib ju ka k?tel lasta k?ia. «Kolm poissi,» s?nas S?de veendunult. «Nemad aitavad meid.» «?tle mulle, kuidas kolm poisikest k?igi metsavaimude vastu saavad?» n?udis Mari kannatamatult. «Rusika R??k oli meie saare parim v?itleja. Aastaid v?istlustel esikohal. Seda, mis temast j?rgi j?i, ei andnud isegi mitte ?hes t?kis matta.» «Ma tean, et ?ks neist suudab kivi h?vitada,» pomises S?de kangekaelselt, keeldudes lootust kaotamast. N?gesek?ied v?tsid tema s?rmede all juba veidi koti kuju. Mari tegi n?o, et ei kuulnud oma t?tart. Ta ei julgenud uskuda, mitte enam. Ta ei tahtnud j?rjekordset pettumust ?le elada, j?rjekordset nina p?sti ja musklid pingul «kangelast», kes tuleb neid p??stma ja j?ljetult kaob. Parem oli lihtsalt edasi elada. ?ra kannatada. P?ikesekiired pressisid aknaaugust sisse, valgustades naiste t??pinda. Paunad polnud ainsad, mille kallal Mari oli k?igi nende tundide jooksul maja kaitsvas varjus t??tanud. Paremas nurgas vedelesid pikad rullikeeratud n??rijupid ning mitmed eri suuruses jalavarjud. Maja oli viimasel ajal ainus koht, kus r?nnakute eest varju v?is saada. Kui keegi juhtus ??seks v?lja j??ma, oli kindel, et hommikut ta enam ei n?inud. Metsa ??rde ei tasunud isegi mitte p?eval minna. S?de m?letas veel liiga selgelt, kuidas n?dal tagasi oli Iko p?rast p?ikeseloojangut ?le p?llu nende talu poole jooksnud. P?ike oli ?sja l?inud oma ?isele teekonnale ning S?de oli tundnud Iko vaid tema h??le j?rgi ?ra, mis r??kis: «J?tke uks lahti!» S?de koos vendadega seisis ukseavas ja karjus julgustavalt, et Iko kiirustaks. Isa tuli neid ?ra ajama, kuid m?ned meetrid enne nende v?ravat, enne kui Iko oleks j?udnud majavaimu kaitse alla, l?i miski ta pikali. Ta n?gi seda vaid vilksamisi, aga sellest piisas. S?de n?gi seda siiani unes, kuidas Iko n?htamatu j?u poolt metsa lohistati, ning tema kisendamine k?las iga kord ta k?rvus, kui ta sellele m?tles. Need karjed kuulusid mehele, kes teadis, et surm on v?ltimatu, kuid ei suutnud sellega leppida. Igal muul ajal oleks ta oma murega l?inud k?lan?ia Lembi jutule, kuid too oli p?rast taevakivi langemist t?iesti kasutuks muutunud. Lembi oskas suurep?raselt ravitseda ja enne, kui olukord k?est l?ks, ka haldjarahvaga suhelda, kuid praegu k?kitas ta oma majas ega julgenud isegi p?eval v?lja tulla. See k?ik k?is tal ?le j?u ja m?istuse. S?de tundis, et ta peab tegutsema. Keegi peab midagi tegema – nad ei saa siin ??siti istuda ja v?riseda, et ?kki seekord ei suuda majavaim r?nnakuid tagasi t?rjuda ja k?ik taluelanikud lohistatakse metsa. See oli k?ik selle tuhandest neetud hiigelaugu s??, sellesama, mis siit paaritunnise teekonna kaugusel laiutas. Selle augu p?hjas oli veider must ?misev kivi, mis kohe kindlasti ei kuulunud inimeste maailma. See oli ebaloomulik ja ohtlik. P?rast selle kivi tule ja m?rtsuga saabumist oli k?ik hakanud allam?ge minema. K?igepealt metsatulekahju, mille ?nneks kauaoodatud s?gisvihm kiiresti kustutas, kuid see oli alles h?dade algus. Taevas oli pidevalt kaetud tumehallide pilvedega. Keskp?ev tundus h?marikuna ning ?ues oli kuidagi raske hingata. «Kullake, paunu on meil n?gesest juba k?llalt,» sekkus Mari tema m?tetesse. «Tegelikult peaksime enne lume tulekut lina ketrama hakkama. Liisul on vaja suveks uut kleiti, vana on pigem Ehale paras. Ja Karil on uut kuube vaja.» «Ma pigem teen ?lej??nutest kalav?rgu,» pomises S?de. Ta vihkas linaga tegelemist. Alati ta aevastas ning t?mbas kuidagi s?rmed verele. Lisaks ajas lina tal silmad s?gelema ja paiste, mis oli paras piin. Ennemast p?imib ta neid n?gesekiude, kui ta midagi ?ldse tegema peab. S?de t?usis p?sti ja sammus end sirutades k??ki. Ta segas harjumusest tulel seisvat pada, kus podises peaaegu valmis puder. Seej?rel haaras ta laualt pear?ti, et mehi rehepeksult koju kutsuma minna. Uksel?vel oleks ta kiiruga Lembile otsa koperdanud. S?de surus ehmunud kiljatuse alla, pigistades huuled tugevalt kokku. Mees istus ukse ??res pakul ja toppis piipu. S?de lemmikkoer Karvane magas rahulikult n?ia ees. Ta polnud isegi haukunud, kui v??ras ?uele tuli. «Kas ma saan aidata?» k?sis S?de viisakalt. Tegelikult ta austas Lembit. Vanu inimesi peab ju austama. Eriti aga k?latarka, kes on osav ravitseja. K?las polnud vist ?htegi last, keda ta ilmale poleks toonud ja haiguste ajal turgutanud. M?istagi oskas iga pere ka ise p?hilisi raviteesid kokku keeta, kuid vaid Lembi teadis neid salve ja kangeid t?mmiseid, millest otsiti abi t?eliste h?dade korral. Liikusid jutud, et tema k?est saab isegi libahundiv?iet ja neid kadakamarja tilku, mille abil noored armunud t?drukud laste saamist v?ltisid. Lembi l?petas enne vastamist rahulikult piibu s?ttimise. Valgetesse juustesse seotud linnusuled ja k?rred lendlesid tuulehoos. S?de muutus juba kannatamatuks ja kaalus lihtsalt ?mber tema minna. Ta oli vaevu sammu astunud, kui Lembi k?nelema hakkas. «Sina n?ed ka teda, jah?» S?de tardus paigale ning vahtis vanameest ?ksisilmi. «Seda poissi. Ta on mandrilt. K?hn ja valge nagu eluaeg toas istunud naine. Salkus mustad juuksed, kuhu ta k?latarga kombel sulgi ja paelu p?imib. Rohelised silmad. N?gu peenike nigu reinuvaderil.» S?de ei oleks teda just nii kirjeldanud, kuid tema silme ette h?ppas kohe see n?gu, mida ta ??sel unes oli n?inud. Kitsas kaval n?gu sagris tumedate juustega ning metsarohelised silmad. Teised kaks ei olnudki nii olulised olnud, just tema pidi olema oluline l?li. «Kes ta on?» k?sis S?de vaikselt. «Praegu? ?ks looderdaja, kes ei tea, mida oma eluga teha. Varsti? Keegi, kes v?ib n?iaks saada, nagu sinagi. Kuid l?puks on tema t?esti see, kes meid saab aidata.» «Kuid ta ju ei tea, mis toimub...» «Ta saab teada. ?sna varsti. Tule kaasa.» Lembi t?usis kontide raginal p?sti, toetudes vanale ja kulunud k?imiskepile. S?de k?ndis kannatlikult ta k?rval. V?ib-olla oli emal ?igus olnud ja ?ksainus inimene ei saagi neid aidata. Oleks ju tobe panna k?ik oma lootused mingile unen?opoisile. «Mina ei saa nende vastu midagi teha,» s?nas Lembi ja nookas peaga metsa poole. «Minul ei ole sellist v?imu. Isegi sul on rohkem ?iget verd kui minul. Aga see ei saa sina olla. See peab olema see v?ike kaltsukubu, kes meie unen?gudesse kipub.» «Kust sa tead, et ma teda unes n?gin?» n?udis S?de l?puks, saades aru, kui ebaloogiline see k?ik on. «Ma n?gin, et sa n?gid. Ja ma n?gin veel palju muudki. K?ike, mis on tulemas. Asju, mida me ei saa ?ra hoida, ja asju, mida me saame v?ltida, kui ta tuleb.» «Mis on tulemas?» k?sis S?de ebamugavustundega. Lembi paistis olevat kindlameelsem ja julgem kui viimati, mil S?de oli n?inud teda aknaluukide vahelt ?ue piilumas, kortsus n?kku ?ud kirjutatud. «Kivi needus,» raputas Lembi pead, hall tuustis habe selle r?tmis ??tsumas, ja ohkas r?ngalt. «Need, kes k?isid augu juures, said selle esimesena. Suure Tamme talu lastel on see juba k?es. Kes teab, kui kaua l?heb selle edasi levimisega.» Lembi vaatas t?siselt S?dele otsa, kes oli ?htaegu segaduses ja pelglik. «Kivi t?i meile haiguse. Miski haiguse, mida mina ei ole eales n?inud.» S?de oli t?esti segaduses, ta ei saanud aru, miks mees just talle seda r??gib, k?igist inimestest. Ta ei olnud isegi ?ieti t?iskasvanud, polnud veel valmis meestki v?tma ja peret looma. Tegelikult oli ta ju k?igest laps. Lembi j?tkas: «Nad oksendavad verd. Nende juuksed langevad peast. Nahk kattub paksu korbaga, mis on k?va ja krobeline nigu kaset?vi. Nad surevad ilmselt ?sna pea.» S?de k?hus keeras. Talle tuli silme ette pilt nendest r??msatest heleda peaga Suure Tamme talu lastest, kes muutsid iga t?? m?nguks ja naersid alati l?busalt. Ja siis n?gi ta neid puutohuga kaetult, ?lekott ja p?rand verd t?is. Ta judistas ?lgu. «Unen?od n?itavad mulle asju, mida ma pean teadma. Ja ma tean, et ka sina hakkad tasapisi neid asju n?gema,» oli Lembi veendunud. S?de noogutas ilma m?tlemata. See ei olnud ainuke kord, kui ta oli unes midagi ??rmiselt t?elist n?inud. Need korrad ei tundunud nagu uni, iga kord oleks ta nagu ise kohal olnud, k?ike tundnud, haistnud ja katsunud. Need pidid olema n?gemused. ?ksk?ik kui t?hised ja igap?evased, kuid kindlasti erilisemad. «Sul on sama anne, mis minul. Mitte nii tugev, kuid naistel tavaliselt kipubki n?iav?gi veidi lahjem olema. Mitte et te sinna midagi parata saaks, see lihtsalt on nii looduse poolt paika pandud,» kehitas Lembi ?lgu. Nad olid j?udnud metsavahelise tee ??rde ning S?de j?i j?rsult seisma. «Mina sinna ei l?he,» kuulutas ta otsustavalt. «Ma tulin ka siit kaudu,» torkas vanamees, veidi ?rritunud, et nad seisma pidid j??ma. «?ra muretse, nad ei puutu meid. V?i, noh, sa v?iksid igaks juhuks minu kepist kinni hoida.» S?de l?henes k?hklevalt. Ta ei teadnud, kas ta nii palju Lembit ikka usaldab, et temaga koos ohtlikku ja verejanulisi haldjaid t?is metsa siseneda, kaitseks ainult v?its v??l ja see hale jalutuskepp. «Tule, tule,» julgustas Lembi innukalt noogutades. S?de haaras k?heldes mehe jalutuskepist ning tunnistas kitsast metsarada v?releva s?damega. Praeguses seisukorras oleks lausa hullumeelsus sinna astuda. T?iesti arulage. Lembi viib nad m?lemad veel surma. Lembi jalutuskepi ?mber oli mingi kummaline k?lm ja k?va materjal. Ta koputas selle vastu ning helkiv k?la tegi ta meele veidi kergemaks, nagu hiilivad varjud oleksid j?rsku l?hemaks j??nud. S?de uuris hoolikalt puudevahesid, kuid seal ei olnud mitte kedagi. «Nad vihkavad selle l?hna ja heli,» s?nas Lembi, j?lgides t?helepanelikult S?det. «?ra k?si, kust ma selle sain v?i mis see on. Aga ma usun, et sellel asjal on k?vasti tulevikku.» «Kas me l?hme sinu juurde?» k?sis S?de n??d juba veidi julgemalt. Lembi noogutas. «Me j?uame ilusti enne p?ikeseloojangut majahaldja kaitse alla, ?ra selle p?rast muretse. Su vanemad teavad. Mul on vaja, et sa selle tolgusega seal unes v?he juttu vestad.» «Mida?» h??atas S?de valjemini, kui ta oleks tahtnud. Oma unen?gudes ei saanud ta kunagi kellegagi r??kida, ta oli alati vaikne j?lgija. «Kuidas? Miks sa ise temaga ei r??gi? Mida ma ?tlema pean?» Lembi t?stis j?rsku k?e ja lajatas selle S?de suule. S?de silmad t?mbusid algselt vihast kokku, kuid n?hes, et Lembi on nii hiirvaikne, kuulatas ka tema. Vaikus. ?igemini metsas valitseski t?ielik, ?dini haudvaikus. Linnud olid vaikinud, tuul seisma j??nud, isegi putukad, kes alati ringi sumisesid, olid kuhugi kadunud. S?de silmad vilasid ?revalt Lembi ja metsa??re vahel. P?lluni ei olnud pikk maa ja sealt edasi Lembi majani veel v?hem. Ta v?iks joosta, kuid see t?hendaks, et ta j?tab Lembi siia. Lembi haaras oma v??lt ideaalselt sileda ja voolujoonelise noa ning l?i teraga paar korda vastu k?lma riba jalutuskepil. See tegi heledat ja kumedat h??lt ning ?hk oli taas t?is linnulaulu ja tuulem?ha. S?de julges l?puks v?lja hingata ja t?mbas k?ega ?le suu. Lembi oli j?tnud oma kortsus k?ega vanainimese l?hna maha. «Tule,» s?nas Lembi tungivalt ja kiirendas sammu. «Siin ei saa sellest r??kida. Nad kuulavad meid pealt. Tule kiiremini, plika!» IV PEAT?KK S?pra tunned h?das. Aulemb ?rkas oigega, kuid ta soovis kohe, et ta poleks seda teinud. Kellegi rusikas leidis Aulembi k?hupiirkonnas ?rna ja pehme koha. P?rast l??ki oli Aulemb hoopiski hingetu, v?imetu isegi oigama. Toibumine v?ttis aega. Kui ta silmad lahti tegi, n?gi ta endiselt vaid pimedust. «Ma olen pime!» kriiskas ta m?tlematult t?iest k?rist ja talle topiti riidet?kk suhu. See maitses niiskuse ja sambla j?rele. Aulemb hingas paar korda pikalt sisse, ?ritas end maha rahustada ja olukorda hinnata. Ta lebas mingil siledal puidul. Hea k?ll. Selle pind ??tsus, nagu teda kantaks. Ta k?ed olid seotud selja taha, narts pooleldi l?mmatas teda ning pea l?hkus meeletult. Kuskilt oli kuulda ka sammude sahinat vastu maapinda. Ta ?ritas enda asendit muuta, aga p?rkas vastu elusat ja liikumatut keha. Ta t?mbas ehmunult tagasi k?nkrasse. Kus ta oli? Ja veelgi enam, kus olid Tarn ja Vagur? Aulembi s?da maandus kuskil soolikate keskel, kui ta neile m?tles. Ta oli neid niigi paljudesse jamadesse kiskunud ja n??d... N??d olid nende k?igi elud ohus. Selleni ei oleks pidanud asi kunagi minema. Ta teadis, et ta oli minestanud, ja see oli pehmelt ?eldes piinlik. Aga... Olid need t?esti haldjad olnud? Vanaema lugudes polnud metsavaimud sugugi nii koledad ja tumedad, nagu need olid olnud. Nad j?tsid inimesed rahule, kui nood midagi halba ei olnud teinud. Karistuslugusid oli k?ll ja k?ll, kui inimene ise oli midagi metsas kokku keeranud. Aulemb ei tahtnud uskuda, et need olid t?esti haldjad. See ei olnud v?imalik. Ehk oli metsas lihtsalt nii pime olnud, et silmad m?ngisid trikke. ??tsumine katkes j?rsult ning Aulemb visati suurema tseremoonitsemiseta maha. Ta maandus valusalt ?laga vastu puujuurt, p??sedes napilt pea ?ra l??misest. Tuhmid m?tsud temast vasakul ja paremal n?itasid, et ta ei olnudki ainus, keda niimoodi loobiti. Kott rebiti ta silmelt ning isegi ?rn kuuvalgus sundis Aulembi silmi kissitama. Tarn ja Vagur olid sealsamas tema k?rval. Vagur lebas liikumatult ja l?dvalt ning Aulemb m?rkas ??vastusega, et tema kiilas pea oli kaetud punase ollusega, mis ei saanud olla muu kui mulla ja vere segu. Samas Tarn ei paistnud aga sugugi hirmunud olevat – vastupidi, ta vaatas ?mbrust rahulikult ja isegi veidi igavlevalt. Aulemb pani selle vapustuse arvele. Kuid nad ei olnud ainsad – tema parema jala vastu oli surutud ?ks groteskne kuju, kes v?limuselt meenutas veidi inimest, kuid oli selleks ilmselgelt liialt l?hike ja j?letu. Olevus oli n??ridega k?idetud nagu nad k?ik, ja n?ris teravate hammastega vihaselt riideriba, mis tema suud k?itis. Tema n?gu oli ?ks kortsudemeri, k?rvad lapikud ja erineval k?rgusel, s?rmed t?ntsakad ja parkunud. Tema silmad vilasid raevunult k?igi lagendikul olijate vahel. Nende vangistajad olid nad t?esti metsalagendikule toimetanud. Puud moodustasid eba?htlase ringi m?nemeetrise samblalapi ?mber. Aulemb n?gi t?iskuu valguses neid piiravaid haldjaid ?sna selgelt. Nad olid kaunid, oo jaa. Kuid see ei olnud mingi s??tu ilu, mida Aulemb eelmine suvi oli n?inud, kui ta p??saste vahelt j?rven?kki piilunud oli. Need metsavaimud siin olid pikad ja s?nged, nende ilu k?lmus ja julmus rippus raskena lagendikul. Kaks neist olid mehe moodi ja ?ks naine. Too kummardus hetkeks Aulembi kohale, haprad n?ojooned v??ndunud piinas ja mustades silmades helkimas n?lg. Ta oleks v?inud olla maailma ilusaim naine, kuid ta lehkas tumeduse ja millegi r?veda j?rele. J?rsku h?ppas ?ks meestest juba teadvusetu Vaguri kallale ja l?i talle hambad k?sivarde. Vaguri silmad plaksatasid lahti. Ta kriiskas valust ning siples k?idikus. R?ndaja t?mmati teiste poolt kiiresti tagasi. «Mitte veel,» sisistas hammustajat kraest t?mmanud naine. Tema h??l oli malbe ja ?rn kui tuulepuhang, t?ielikus vastuolus tema v?limusega. Aulemb oli tema h??lest j?rsku arutult v?lutud, unustades hetkeks oma kitsikuse. «Me peame teise salga ka ?ra ootama. Taltsuta oma isu veidi aega.» Ta keeras hetkeks neile selja ning Aulemb m?rkas, et tagantpoolt pole ta sugugi inimene. Kui miski, siis pigem nagu puu – tume, krobeline – ja kui ta t?helepanelikult kuulas, siis ta nagises liigutades. Haldjad, kes s??vad inimesi? Tarn vahetas Aulembiga s?natu segaduses pilgu ning nad m?lemad vaatasid Vagurit, kes siples edasi, silmad ?udusest pealuust peaaegu v?lja h?ppamas. Hambaj?lg immitses verd. Kaks meest hakkasid naisega vaidlema. Ilmselgelt tahtsid nad oma saagi – ehk siis meid, m?istis Aulemb vastikusega – kohe nahka pista ja teistega mitte jagada. Aga naine paistis olevat k?sutaja. Ta oli enam kui kindel, et l?petab t?na oma elup?evad mitmes erinevas soolestikus. Nemad ja see ilge inimeselaadne loom seal tema jalgade juures. Aulemb m?rkas, et Tarn oli nihelema hakanud ning ?ritas oma pastlan??ride juurde p??seda. Muidugi. Ta kandis alati varunuga kaasas, nad olid temaga mitu korda selle p?rast norinud. Vagur lebas pahupidi silmadega, olles ilmselt suurest hirmust taas minestanud. Vagur pelgas kohutavalt igasugust v?hegi ohtlikumat haldjarahvast. Pidevalt oli ta k?latarga k?est otsinud abivahendeid kurja eemale hoidmiseks ja eriti ?ritas ta kaitsevaime enda poole meelitada. Kaelas tolknevad amuletid olid n?htavasti t?iesti kasutuks osutunud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/tuuli-tolmov/neetud-taevakivi/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.