Varjude Jack. Sari "Orpheuse Raamatukogu"

Varjude Jack. Sari "Orpheuse Raamatukogu" Roger Zelazny Orpheuse Raamatukogu Roger Zelazny "Varjude Jacki" (Jack of Shadows; 1971) on nimetatud kirjaniku loomingu kvintessents-teoseks, "Valguse Isanda" lugejas?bralikuks versiooniks, sammuks "Needuste allee" juurest "Amberi kroonikate" varjumaailmade manu. Ja k?ik need hinnangud on omal kombel ?iged. Tegu on Zelazny ?he vahest t?htsama ?ksikromaaniga, mille peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi p??rlemise, nii et see on jagunenud p?evavalguse k?es asuvaks teadusmaailmaks ja ??pimedusse mattunud maagia?hiskonnaks. Peategelane Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma s?dames asuva masinaga peale hakata. See Hugo auhinnale nomineeritud romaan on m?eldud austusavaldusena ka ulmekirjanduse suurmeistri Jack Vance?i kaubam?rgiks kujunenud eksootilisi ja fantastilisi maailmu kujutavale loomingule. Orpheuse Raamatukogu 1/2019 Roger Zelazny Varjude Jack Originaal: Jack of Shadows 1971 Sarja koostaja Raul Sulbi ISSN 2228-0464 ISBN 978-9949-661-15-2 (tr?kis) ISBN 978-9949-661-16-9 (epub) Copyright © 1971 by Roger Zelazny T?lkinud Tatjana Peetersoo © 2019 J?rels?na autor Raul Sulbi © 2019 Kaanepildi autor Meelis Kro?etskin © 2019 Toimetanud Eva Luts Kujundanud Mihkel Laar ja Raul Sulbi Kirjastus Fantaasia Tartu 2019 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas On neid, keda veetleb vari; suudled teda – ?nn v?ib varjuks kahaneda. «Veneetsia kaupmees» 1 William Shakespeare, «Veneetsia kaupmees», Georg Meri t?lge, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. [ ? ] EESS?NA MINULT K?SITAKSE VAHEL, kas pealkiri «Varjude Jack » peaks vihjama m?ngukaardile, mida kasutatakse m?nes m?stilises m?ngus, n?idates samas mu peategelase nime ja geograafilist asukohta. Vastus on: jah. Olen kaua olnud v?lutud veidratest kaardipakkidest ja ?ksvahe oli mul neist ulatuslik kollektsioon. «Haa!» vastavad nad tavaliselt seda tunnistust kuuldes. «Siis seob see kaartide v?rk ja vihje varjudele selle loo mingil s?gaval alateadvuslikul tasandil teie Amberi raamatutega, ?igus eks?» Noh, ei ole. Viimane kord, kui alateadvuse katakombides k?isin, ei suutnud ma leida mingit ?hendust. Mind k?itsid lihtsalt kujundid. Aga teisest k?ljest – keegi pole mult k?sinud: «Miks Jack?» V?iksin sellele vastata: Jack Vance. Selles raamatus, minu k?mnendas, otsustasin proovida midagi niisugust nagu need haruldased ja eksootilised s??eed, mida olen imetlenud nii paljudes Jack Vance’i lugudes. Paistab vaid ?iglasena, et kui olin asjad l?bi m?elnud, panin pealkirja, milles on «Jack», erilise, avaliku austusavaldusena Vance’ile. N??d te k?ik teate. Arvan, neid j?reldusi Amberiga seoses v?is tekitada fakt, et see raamat ilmus kahe samasse sarja kuuluva raamatu, «Amberi ?heksa printsi» ja «Avaloni p?sside» vahepeal. Aga kuigi raamatu atmosf??ris v?is peituda midagi Jack Vance’ilt, siis mitte tegelaskujus. V?tsin oma avatsitaadi «Veneetsia kaupmehest» vaid seet?ttu, et see paistis asjakohasena, kui olin seda kontekstiv?lisena uurinud. Shakespeare’i n?idend, millele ma tegelikult t?nu v?lgnen, ilmus kaheksa aastat p?rast «Kaupmeest». Vihjan «Macbethile». T?si, Birnami metsa Jack ei juhtu, ja n?idendis pole ?htegi tsitaati, mida ma oleksin tahtnud v?lja v?tta ja siin kasutada. Kuid Jacki iseloom teeb l?bi huvitava arengu, mis sarnaneb kuidagi Shakespeare’i portreega verisest ?otlasest. Ma ei julge sel teemal rohkem r??kida, sest ma arvan, et tutvustused ei peaks jutustuse kohta midagi v?lja lobisema. Keegi J. I. M. Stewarti-nimeline peaaegu rikkus minu jaoks aastaid tagasi «Edevuse laada». See pole ?ks mu eksperimentaalsetest raamatutest nagu «Valguse ja varju olendid», «Liivauksed», «Tuhasild», «Teem?rgid» v?i «Kassisilm». Neis viies raamatus ma t??tasin v?lja mitmeid meetodeid, mida kasutasin paljudes teistes. See on professionaalsem t??, milles tean t?pselt, mida tahan teha ja kuidas selleni j?uda, protagonist nagu alati suunda n?itamas. Neist viiest eelnes «Varjude Jackile» vaid «Valguse ja varju olendid». «Jackile» selles valguses tagasi vaadates tunnen, et v?isin «Valguse ja varju olendites» omandada teatud oskuse kirjeldada kummalisi asju l?hidalt ja impressionistlikult, ja see v?is kanduda nii «?heksasse printsi» kui «Jacki». Ja v?ib-olla ka mitte. Mulle tundus nii. Minu jaoks on ka huvitav vaadata sel viisil aastate tagant ?ht lugu, uurida seda nii eelnevate kui j?rgnevate teoste valguses. Ma tunnen, et Jacki vari langes «T?na me valime n?gusid» protagonistile. Ja Jacki sardoonilises suhtumises, nagu ka tema ettevaatuses, on midagi hilisemast «Neetud Dilvishist» – veel ?ks eba?iglaselt karistatud mees, kelle iseloom seda tehes ?ra rikuti. Minult on ka mitu korda k?situd, kas Jonathan Shade p?evavallast seostub kuidagi samanimelise tegelasega Nabokovi «Kahvatust tulest». Kahjuks ei. Kuigi ma naudin juhuslikke kirjanduslikke m?istatamism?nge, kirjutasin ma «Varjude Jacki» enne, kui lugesin «Kahvatut tuld». Ma kirjutasin kunagi sellele raamatule v?ikese graafilise eelloo («Varjujacki»), koos kunstnik Gray Morrow’ga, «Illustreeritud Roger Zelazny» jaoks. Ja mitte miski selles eelloos pole vajalik selle raamatu m?istmiseks v?i nautimiseks. See on ?sna l?hike ja t?iesti omaette jutt. Nii et see romaan siin on lugu, mille ehitas Jack – mida mina veidi aitasin kirja panna. Kujutlege teda, kui soovite, kujutisena m?ngukaardil. N?iteks taro kaardina. V?ib-olla Variseva Tornina... 1 Jack – m?ngukaart, soldat, ingl k. [ ? ] 1 SEE JUHTUS SIIS, kui Jack, kes kuuleb, kui tema nime lausutakse varjudes, l?ks H?marikumaadel asuvasse Iglesi, et k?lastada P?rgum?nge. Just seal teda m?rgatigi, kui ta parajasti uuris, kuidas P?rguleeki valvatakse. P?rguleek oli sale h?bedasest tulest kaunilt sepistatud urn ja selle leegikujulistes s?rmeotstes paiknes rusikasuurune rubiin. Need s?rmed hoidsid kalliskivi purunematus haardes, millest hoolimata see k?lmalt s?deles. Nojah, muidugi oli P?rguleek v?lja pandud k?igile vaatamiseks, kuid muret tekitas fakt, et Jacki oli n?htud seda uurimas. K?igepealt m?rgati teda laternate vahel teiste pealtvaatajate seas, ilma seinteta paviljonis P?rguleegi eest m??dumas. Jacki tundsid ?ra Smage ja Quazer, kes olid lahkunud oma maagiav?e asupaikadest ja tulnud trofee p?rast v?istlema. Nad l?ksid otsekohe temast M?ngude Isandale ette kandma. Smage tammus jalalt jalale ja sikutas vuntsi, kuni pisarad tema kandilistesse silmadesse t?usid ja ta neid kiiresti pilgutama hakkas. Ta j?llitas ?les oma hiiglasliku kaaslase Quazeri poole – kelle karv, silmad ja ihu olid ?htlaselt hallid –, et mitte vaadata M?ngude Isanda Benoni v?rvikat kogu, kelle s?na oli selles paigas seaduseks. «Mida teie kaks tahate?» n?udis too. Smage j?tkas j?llitamist ja pilgutamist, kuni Quazer viimaks oma fl??dih??lel r??kima hakkas. «Meil on sinu jaoks informatsiooni,» ?tles ta. «Kuulen sind. R??gi,» vastas Benoni. «Me tundsime ?ra ?he isiku, kelle siinviibimine peaks muretsemiseks p?hjust andma.» «Kelle?» «Peame valgemasse kohta minema, enne kui saan teile ?elda.» M?ngude Isanda pea toeka kaela otsas p??rdus ja tema merevaigukollased silmad hiilgasid, kui ta algul ?he, siis teise otsa vaatas. «Kui see on mingi nali…» alustas ta. «Ei ole,» vastas Quazer silmagi pilgutamata. «Hea k?ll siis. J?rgnege mulle.» Ta ohkas, p??rdus oma oran?i-rohelise kirju keebi lenneldes ja suundus heledalt valgustatud telgi poole. Sees p??ras ta j?lle nende poole. «Kas siin on teie jaoks k?llalt valge?» Quazer vaatas ringi. «Jah,» ?tles ta. «Siin ta ei saa meid pealt kuulata.» «Kellest sa r??gid?» k?sis M?ngude Isand. «Kas teate seda, keda kutsutakse Jackiks ja kes alati kuuleb oma nime, kui seda lausutakse varjudes?» «Varjude Jack? See varas?... Jah, olen lugusid kuulnud.» «Sellep?rast soovisimegi teiega r??kida heledalt valgustatud kohas. Ta on siin. Smage ja mina n?gime teda k?igest m?ne minuti eest. Ta uuris P?rguleeki.» «Oh taevake!» M?ngude Isanda silmad l?ksid suureks ja suu j?igi h??atuse j?rel lahti. «Ta varastab selle ?ra!» kurtis ta. Smage katkestas oma vuntsi sikutamise piisavalt kauaks, et mitu korda noogutada. «… Ja meie oleme siin, et selle p?rast v?istelda,» pahvatas ta. «Me ju ei saa, kui see on ?ra varastatud.» «Ta tuleb peatada,» lausus M?ngude Isand. «Mida ma teie arvates peaksin tegema?» «Teie tahe on siin seaduseks,» ?tles Quazer. «T?si… Arvatavasti peaksin ta M?ngude ajaks kuskile luku taha panema.» «Sellisel juhul,» s?nas Quazer, «vaadake kindlasti, et selles kohas, kus ta kinni v?etakse, ja kohas, kus teda vangis peetakse, poleks varjusid. R??gitakse, et teda olevat erakordselt raske kinni hoida – eriti seal, kus on varjud.» «Aga varjud on ju igal pool!» «Jah. See ongi tema vangis hoidmisel k?ige raskem.» «Siis paistab lahenduseks olevat kas v?ga ere valgus v?i t?ielik pimedus.» «Aga ainult sellisel juhul, kui valgusallikad on seatud t?iusliku nurga alla ja on talle k?ttesaamatud,» ?tles Quazer, «ei suuda ta tekitada varje, mille abil tegutseda. Ja kui ta pimeduses tabab kas v?i v?ikseima valguskiire, tekivad seal varjud.» «Mis v?ge saab ta varjudest ammutada?» «Ma ei tunne kedagi, kes seda kindlalt teaks.» «Ta on siis pimeduseolend? Mitte inimene?» «M?ned ?tlevad, et h?maruseolend, kuid l?hemal pimedusele – kus alati on varjud.» «Sel juhul peame ta ehk saatma Glyve’i S?nnikuaukudesse.» «Julm,» m?rkis Smage ja itsitas. «Tulge, n?idake teda mulle,» s?nas M?ngude Isand. Nad lahkusid telgist. Taevas pea kohal oli hall, muutudes idas h?bedaseks ja l??nes mustaks. Stalagmiidisarnaste m?gede rea kohal t?pistasid pimedust t?hed. Pilvi ei olnud. Nad k?ndisid m??da t?rvikutest valgustatud teed, mis viis l?bi piirdega ?mbritsetud maa-ala, ja suundusid P?rguleegi paviljoni poole. L??nes s?hvatas korraks v?lk, paistis, et piiril asuva koha l?heduses, kus seisid abitute jumalate p?hamud. Kui nad l?henesid paviljoni avatud k?ljele, puudutas Quazer Benoni k?sivart ja noogutas. M?ngude Isand vaatas tema viibatud suunas sinna, kus telgi kandeposti vastu n?jatudes seisis ?ks pikk k?hn mees. Tema juuksed olid mustad, jume t?mmu, n?ojooned kuidagi kotkalikud. Ta kandis halle r?ivaid ja tema paremalt ?lalt rippus alla must keep. Ta suitsetas mingit sigariks rullitud pimeduserohtu, mille suits oli t?rvikuvalguses sinine. Benoni uuris teda hetke, tajudes seda tunnet, mis tekib inimestel, kui nad satuvad vastamisi olevusega, kes on s?ndinud mitte naisest, vaid tundmatust pimeduseolendist, ja kohas, mida inimesed v?ldivad. Ta neelatas korra ja ?tles siis: «Hea k?ll. V?ite n??d minna.» «Tahaksime aidata…» alustas Quazer. «V?ite n??d minna!» Ta j?lgis nende lahkumist ja pomises siis: «Kas peaks usaldama seda, kes teise reedab?» Ta l?ks, et kokku koguda oma vahimehed ja tuua mitu tosinat heledat laternat. Jack tuli arreteerimisr?hmaga kaasa vastupanu ja vaidluseta. ?mbritsetud relvastatud meestest ja tabatud keset valguss??ri, noogutas ta aeglaselt ja t?itis nende korraldused, lausumata kogu selle aja jooksul s?nagi. Nad viisid ta M?ngude Isanda heledasti valgustatud telki. Ta t?ugati laua ette, mille taga istus Benoni. Vahimehed rivistusid j?lle, et ?mbritseda teda oma laternate ja varjusid h?vitavate peeglitega. «Sinu nimi on Jack,» lausus M?ngude Isand. «Seda ma ei eita.» Benoni j?llitas mehe tumedatesse silmadesse. Need ei liikunud. Ta ei pilgutanud neid ?ldse. «… Ja m?nikord kutsutakse sind Varjude Jackiks.» Vaikus. «Noh?» «Meest v?ib kutsuda mitut moodi,» vastas Jack. Benoni vaatas k?rvale. «Tooge nad sisse,» ?tles ta ?hele vahimeestest. Vaht lahkus ja tuli m?ne hetke p?rast tagasi, kaasas Smage ja Quazer. Jack heitis neile pilgu, kuid tema ilme ei muutunud. «Kas te tunnete seda meest?» n?udis Benoni. «Jah,» vastasid nad kooris. «Kuid pole ?ige kutsuda teda meheks,» j?tkas Quazer, «sest ta on pimeduseolend.» «?elge tema nimi.» «Tema nimi on Varjude Jack.» M?ngude Isand muheles. «On t?si, et meest v?ib kutsuda mitut moodi,» s?nas ta, «kuid sinu puhul oleme m?rkimisv??rselt ?ksmeelsed – mina olen Benoni, M?ngude Isand, sina oled Varjude Jack, varas. Vean kihla, et tulid siia P?rguleeki varastama.» J?lle vaikus. «… Sul pole tarvis seda eitada ega kinnitada,» j?tkas Benoni. «Sinu kohalviibimine n?itab su kavatsusi piisavalt.» «Ma v?isin ju tulla v?istlustel osalema,» pakkus Jack. Benoni naeris. «Muidugi! Muidugi!» n?ustus ta, varrukaga pisaraid p?hkides. «Ainult et siin pole varastamisv?istlus, nii et meil puudub kategooria, milles saaksid kaasa l??a.» «Te suhtute minusse eelarvamusega ja see pole aus,» ?tles Jack. «Kui ma olengi see, kelleks te mind peate, pole ma teinud midagi halba.» «Veel mitte,» ?tles Benoni. «P?rguleek on t?epoolest kena asjake, eks?» Jacki silmad paistsid hetkeks s?rama l??vat ja suu t?mbus tahtmatult naerule. «Enamik n?ustuks sellega,» s?nas ta k?hku. «Ja sa tulid siia selleks, et see v?ita – su omal viisil. Sul on k?ige osavama varga kuulsus, pimeduseolend.» «Kas see v?listab, et oleksin avalikul ?ritusel aus pealtvaataja? «Kui m?ngus on P?rguleek, siis jah. See on hindamatu ning nii valguse- kui ka pimeduseolendid ihaldavad seda. M?ngude Isandana ei saa ma lubada, et viibiksid kusagil selle l?heduses.» «See on see h?da halva mainega,» m?rkis Jack. «Pole t?htis, mida sa teed, ikka oled kahtlusalune.» «Aitab! Kas tulid seda varastama?» «Ainult loll v?iks vastata jah.» «Siis on ju v?imatu sinult ausat vastust saada.» «Kui «aus vastus» t?hendab seda, et ?tlen, mida tahate minult kuulda, on see siis t?de v?i mitte, siis v?iksin ?elda, et teil on ?igus.» «Siduge ta k?ed selja taha,» k?skis Benoni. See sai tehtud. «Mitu elu sul on, pimeduseolend?» k?sis M?ngude Isand. Jack ei vastanud. «No lase tulla! K?ik ju teavad, et pimeduseolenditel on rohkem kui ?ks elu. Mitu sinul on?» «Mulle ei meeldi, kuidas see k?lab,» s?nas Jack. «Sa ei j?? ju igavesti surnuks.» «Glyve’i S?nnikuaukudest maailma L??nepooluselt on pikk tagasitee ja seda tuleb jala k?ia. M?nikord v?tab uue keha hankimine aastaid.» «Sa oled seal siis varem k?inud?» «Jah,» vastas Jack, oma k?idikuid proovides, «ja ma parem ei teeks seda j?lle.» «Sa siis tunnistad, et sul on v?hemalt ?ks elu veel. V?ga hea! Sel juhul ei tunne ma s??mepiinu, k?skides sind viivitamatult hukata…» «Oota!» h??atas Jack, pead kuklasse heites ja hambaid n?idates. «See on naeruv??rne, sest ma pole midagi teinud. Aga unustage ?ra. Kas ma tulin siia P?rguleeki varastama v?i mitte, igatahes olen n??d ilmselt olukorras, kus ma seda teha ei saa. Laske mind vabaks ja ma l?hen P?rgum?ngude ajaks vabatahtlikult pagendusse. Ma ei tule ?ldse isegi H?marikku, vaid j??n kogu ajaks Pimedusse.» «Mis tagatis mul selleks on?» «Minu s?na.» Benoni naeris j?lle. «Sellise pimeduseolendi s?na, kes kuulub kuritegeliku folkloori hulka?» lausus ta viimaks. «Ei, Jack. Ma ei n?e trofee kaitsmiseks muud moodust peale su surma. Kuna minu v?imuses on seda k?skida, siis teengi nii. – Kirjutaja! Saagu ?les m?rgitud, et k?esoleval tunnil olen ma kohut m?istnud ja selleks k?su andnud.» S??rhabemega k?hmselg, kelle silmade kissitamine muutis tema n?ojooned sama rabedaks kui p?rgamendi, mille ta k?tte v?ttis, haaras sule ja asus kirjutama. Jack ajas ennast t?ies pikkuses sirgu ja kinnitas oma poolsuletud silmade pilgu M?ngude Isandale. «Surelik mees,» alustas ta, «sa kardad mind sellep?rast, et ei m?ista mind. Sa oled p?evaolend, kellel on ainult ?ks elu, ja kui see on l?inud, siis rohkem sul pole. R??gitakse, et meil, pimeduseolenditel, pole sellist hinge, nagu teil v?idetakse olevat. Siiski elame meie palju kordi selliste vahendite abil, mida teie kasutada ei saa. ?tleksin, et sa oled sellep?rast kade, kuna kavatsed mu elust ilma j?tta. Tea siis, et suremine on meiesuguste jaoks sama raske kui teilegi.» M?ngude Isand langetas silmad. «See ei ole…» alustas ta. «V?ta vastu mu pakkumine, et lahkun su m?ngudelt,» katkestas teda Jack. «V?i lase oma k?sk t?ita ja siis oled sina l?puks kaotaja.» K?hmselg katkestas kirjutamise ja p??rdus Benoni poole. «Jack,» lausus M?ngude Isand, «sa tulid ju seda varastama, eks?» «Muidugi tulin.» «Miks? Sellest oleks raske lahti saada. See on nii ?ratuntav…» «See oleks s?bra jaoks, kellele j?in teene v?lgu. Ta soovis seda nipsasjakest. Lase mind lahti ja ma ?tlen talle, et ma ei saanud hakkama, mis on v?hemalt t?de.» «Ma ei soovi sinu viha tunda p?rast su tagasip??rdumist…» «Sinu soovid ei t?henda suurt midagi, v?rreldes sellega, mida sa saad, kui muudad selle r?nnaku vajalikuks.» «… Siiski ei saa minu positsiooniga inimene sundida end nii lihtsalt usaldama meest, keda tuntakse ka Valetaja Jackina.» «Siis ei t?henda mu s?na sulle midagi?» «Kardan, et mitte.» Ja kirjutajale lisas ta: «J?tka oma t??d.» «… Ja mu ?hvardused ei t?henda ka midagi?» «Need teevad mulle natuke muret. Kuid ma pean kaaluma nii su k?ttemaksu – mitme aasta p?rast – kui ka viivitamatut karistust, mis mulle m??ratakse siis, kui P?rguleek varastatakse. Proovi mu olukorda m?ista, Jack.» «Muidugi proovin,» s?nas Jack Smage’i ja Quazeri poole p??rdudes. «Sina, eeslik?rvadega, ja sina, g?nandromorf – ka teid ei unustata.» Smage vaatas Quazeri poole ning Quazer plaksutas ripsmeid ja naeratas. «V?id seda ?elda meie patroonile, Nahkhiirte Isandale,» t?hendas ta. Jacki n?gu moondus, nagu oleks lausutud tema iidse vaenlase nime. Kuna maagia on H?marikus aeglasem, sest seal algab juba teadus, m??dus arvatavasti pool minutit, enne kui nahkhiir telki sisenes ja nende vahelt l?bi lendas. Selle aja jooksul oli Quazer j?udnud ?elda: «Me v?istleme Nahkhiire lipu all.» Eluka m??dumine katkestas Jacki naeru. Kui Jack teda n?gi, langetas ta pea ja tema l?ualihased t?mbusid pingule. J?rgnenud vaikust h?iris ?ksnes sule kriipimine. Siis ?tles Jack: «Olgu nii.» Nad viisid Jacki tarastatud piirkonna keskele, kus seisis Blite’i-nimeline mees oma tohutu kirvega. Jack vaatas ruttu k?rvale ja niisutas huuli. Siis t?mbas kirvetera hele serv tema pilgu vastupandamatu j?uga endale. Enne, kui tal oleks palutud paku ette p?lvitada, l?i ?hk tema ?mber kihama nahksete tiibadega m?rskudest, kelle ta teadis olevat tantsivate nahkhiirte hordi. L??nest tuli neid veelgi juurde, kuid nad liikusid liiga kiiresti, et talle arvestatavat varju heita. Ta vandus siis teadmisega, et vaenlane on saatnud oma alamad teda lahkumisel m?nitama. Mis puutus varastamisse, siis enamasti see tal ?nnestus. Teda ?rritas m?te raisata ?ks oma eludest untsul?inud t??le. L?puks oli ta ju see, kes oli… Ta p?lvitas ja langetas pea. Oodates juurdles ta, kas v?iks t?si olla, et sekundiks v?i paariks p?rast seda, kui pea on juba kehast eraldatud, j??b teadvus p?he alles. Ta p??dis seda m?tet minema ajada, aga see tuli muudkui tagasi. Aga kas see oli ikka k?igest untsul?inud t??? m?tles ta. Kui Nahkhiirte Isand oli talle l?ksu seadnud, v?ib see t?hendada ainult ?ht. 2 KOTTPIMEDUST L?BISTASID valgusjooned – valged, h?bedased, sinised, kollased, punased – peamiselt sirged, aga m?nikord ka v?belevad. Nad kirjasid kogu pimedusev?lja ja m?ned neist olid eredamad kui teised… Aeglasemalt, aeglasemalt… L?puks ei olnud jooned enam l?putud teerajad ega v?rguniidid. Need olid pikad peenikesed ridvad… siis kepikesed… valguskriimud… Viimaks olid neist j??nud vilkuvad punktid. Pikka aega silmitses ta t?hti, midagi m?istmata. Alles t?ki aja p?rast imbus s?na «t?hed» kuskilt tema teadvusesse ja j?llitavate silmade ees hakkas miski veidi sirama. Vaikus ja ei mingeid muid aistinguid peale n?gemise… Ning j?lle t?ki aja p?rast tundis ta ennast langevat – langevat justkui suurest k?rgusest, materiaalseks muutuvat, kuni ta m?istis, et lamab selili ja j?llitab ?lespoole – oma t?ies kaalus, kogu olemus uuesti tema juurde tagasi p??rdunud. «Ma olen Varjujack,» ?tles ta endamisi, suutmata ikka veel liigutada. Ta ei teadnud, kus lamab v?i kuidas ta oli sellesse pimedasse t?hisesse kohta sattunud. Tunne tundus siiski tuttav, tagasitulek n?is millegi l?bielatuna, kuigi kaua aega tagasi. Soojus s?dame ?mber levis v?ljapoole ja ta tundis kripeldust, mis tugevdas k?iki tema aistinguid. Koos sellega ta teadis. «Neetud!» oli esimene s?na, mille ta ?tles, sest koos l?hnataju tagasip??rdumisega saabus t?ielik teadlikkus oma olukorrast. Ta lamas maailma L??nepoolusel Glyve’i S?nnikuaukudes, ?ela Parun Drekkheimi valdustes, kelle kuningriigi pidid l?bima k?ik, kes ihkasid ?lest?usmist. Ta m?istis seda, kuna viibis v?ljaheidete m?el keset virtsaj?rve. ?el muie libises ?le ta n?o, kui ta sajandat korda m?tles, et kuna inimesed alustavad ja l?petavad sellisel kombel, ei saa pimeduseolendidki midagi paremat n?uda. Kui ta juba paremat k?tt liigutada suutis, hakkas ta k?ri h??ruma ja kaela masseerima. Valu ei olnud, kuid see viimane ??vastav m?lestus kerkis elavalt meelde. Kui kaua aega tagasi see juhtunud oli? K?ige t?en?olisemalt mitu aastat, otsustas ta. See oli tema jaoks tavaline. Ta v?bistas ennast ja t?rjus eemale m?ttev?lgatuse ajast, mil saab otsa tema viimane elu. Sellele v?binale j?rgnes v?rin, mis ei l?ppenudki. Ta kirus r?ivaste kaotust, mis praeguseks olid kas koos endise kehaga k?dunenud v?i siis t?en?olisemalt m?ne teise mehe seljas r?balateks kantud. Ta t?usis aeglaselt, vajades ?hku, kuid soovides, et v?iks hingamise m?neks ajaks l?petada. Ta viskas minema munakujulise kivi, mida oli peos hoidnud. Pikemalt sellesse kohta j??misest polnud enam kasu, kui ta oli n??d j?lle peaaegu endaks saanud. K?igis suundades oli ida. Hambaid kiristades valis ta tee, mille lootis olevat k?ige kergema. Ta ei teadnud, kui kaua aega kulus tal kaldale j?udmiseks. Kuigi tema varjusilmad harjusid kiiresti t?hevalgusega, polnud siin p?ris varjusid, mis oleksid v?inud teda abistada. Ja mis ajal ta ?rkas? Aasta on planeedi ?ks t?istiir ?mber oma p?ikese. ?he aasta mistahes alajaotusi sai m??ratleda vastavuses planeedi muude liikumistega… v?i siis selle asukate liikumistega. Jacki jaoks kujutasid H?mariku neli iga-aastast muutumist endast aastaaegu. T?psemalt m??ratleti kuup?evi alati t?htede p?hjal – mis olid pidevalt n?htaval – ja maagiliste p?him?tete rakendamise abil, et m??ratleda neid juhtivate hingede tujusid. Jack teadis, et p?evaolenditel oli aja arvestamiseks mehhaanilisi ja elektrilisi seadmeid, sest ta oli m?ned neist varastanud. Aga kuna need seadmed pimedusevallas ?les ?tlesid, polnud talle neist kasu olnud, ainult kui nipsasjakestest, mida jagada k?rtsit?drukutele amulettideks, millel on v?gev rasestumisvastane toime. Alasti ja haisev, seisis Jack sellel pimedal ja vaiksel kaldal. Hinge t?mmanud ja j?udu kogunud, alustas ta ida poole r?hkimist. Kui ta edasi l?ks, kerkis maapind laugelt ?lespoole ning siinseal leidus k?ikjal ?mberringi virtsalompe. J?gedena voolas seda j?rve, kuna kogu mustus viimaks Glyve’i kogunes. Aegajalt hakkasid purskama geisrid, k?rgele kerkides ja Jacki pritsides, kui ta m??dus. Leidus pragusid ja l?hesid, millest hoovas pidevalt v??vlilehka. Edasi kiirustades hoidis ta nina kinni ja palvetas oma kaitsejumaluste poole. Ta kahtles siiski, kas tema p??rdumist kuuldakse, kuna ta ei uskunud, et jumalad v?iksid kuigi t?helepanelikult j?lgida midagi, mis saadetakse v?lja just sellest paigast siin. Edasi liikunud, puhkas ta natuke. Maapind j?tkas t?usmist ja m?ne aja p?rast hakkasid ilmuma v?ikesed kaljupaljandid. V?risedes otsis ta nende vahelt teed. Ta oli unustanud – muidugi sihilikult – paljud selle paiga k?ige hullemad ise?rasused. V?ikesed teravad kivid l?ikasid taldadesse haavu, nii et ta j?ttis minnes maha veriseid jalaj?lgi. Selja tagant kuulis ta paljujalgsete olevuste tekitatud n?rku helisid, kes ilmusid neid lakkuma. R??giti, et selles kohas tagasi vaatamine toob ?nnetust. Ta m?tles alati teatava kurbusega verekaotusest iga uue keha puhul, mis ?htlasi juhtus olema tema enda oma. Edasi minnes maapinna tekstuur siiski muutus ja varsti sammus ta siledal kivil. Hiljem m?rkas ta rahulolevalt, et jalgade padin on vaibunud. Veel k?rgemale t?ustes tundis ta heameelt l?hnade v?henemise ?le. Ta kaalutles, kas haistmismeel on lihtsalt tuimemaks muutunud, pideva r?nnaku j?rel, mida see taluma pidi. See asjaolu, oli selle p?hjuseks siis, mis oli, paistis andvat kehale aega muule m?elda; ja muidugi kasutas m?istus seda ?ra. Lisaks t?demusele, et ta on r?pane, valudes ja v?sinud, m?istis ta n??d, et on ka n?ljane ja janune. Surudes j?uga oma m?lule, nagu oleks see suur aidauks, astus ta sisse ja vaatas ringi. Ta m?rkas j?lgi eelmistest teekondadest Glyve’i, meenutas iga ?ksikasja, mida suutis. Kuid edasi minnes ja otsides ei leidunud ?htegi sarnasust, mitte ?htki tuttavat maam?rki. Teinud kaare ?mber v?ikese raudpuude salu, m?istis ta, et pole seda teed varem kunagi k?inud. Siin pole miilide viisi puhast vett, m?tles ta, kui ?nn mulle just ei naerata ja ma ei satu vihmaveelombile. Kuid siinkandis sajab harva… See on mustuse, mitte puhtuse maa. Kui prooviksin veidi v?lukunsti vihma tekitamiseks, v?iks keegi seda m?rgata ja mind otsima hakata. Oleksin kerge saak, kuna mu ?mber pole varje. Siis muutuks mu elu t?eliselt n?ruseks v?i mind l??akse maha ja ma satuksin tagasi S?nnikuaukudesse. K?nnin, kuni surm on suu ??res, siis proovin vihma teha. Hiljem tabas tema pilk kauguses ebaloomulikku eset. Ta l?henes sellele ettevaatlikult ja n?gi, et see on temast kaks korda k?rgem ja selle ?mbert oleks saanud kinni v?tta kaks meest. See oli kivist ja Jacki poole p??ratud k?lg oli sile. Ta luges sealt suurte t?htedega uuristatud s?numit, mis pimedusevalla ?hiskeeles teatas: TERE TULEMAST, ORI. Selle all oli Drekkheimi Suur Pitser. Jack tundis suurt kergendust, sest ainult v?hesed teadsid – need v?hesed, kes olid p?genenud Paruni teenistusest ja kellega Jack oli seda teemat arutanud –, et sellised piirikivid on p?stitatud riigi k?ige v?hem patrullitavatesse piirkondadesse. Loodeti, et tagasip??rduja teeb siis suurema ringi ja j?uab m?nda piirkonda, kus tema kinniv?tmise v?imalused oleksid paremad. Jack m??dus m?rgist ja oleks s?litanud, kuid suu oli liiga kuiv. Edasi minnes hakkas j?ud teda maha j?tma ja tal kulus p?rast iga libastumist ?ha rohkem aega, et tasakaal tagasi saada. Ta teadis, et tal on vahele j??nud mitu tavalist uneperioodi. Kuid ikka veel ei leidnud ta kohta, mis oleks magamiseks piisavalt turvaline tundunud. Tal oli ?ha raskem ja raskem silmi lahti hoida. Kui ta ?hel hetkel komistas ja kukkus, oli ta kindel, et on just ?rganud p?rast pikka unesk?ndimist, teadmata midagi ?mbrusest, kust oli l?bi tulnud. Praegune maastik oli palju kivisem kui see, mida ta viimati m?letas n?inud olevat. See ?ratas temas lootusevirve, mis omakorda andis piisavalt otsustavust, et j?lle p?sti t?usta. Varsti p?rast seda n?gi ta kohta, millest v?is saada tema rahusadam, sest ta ei suutnud kaugemale minna. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/rodzher-zhelyazny/varjude-jack/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.