Kaks ema ja kolm isa

Kaks ema ja kolm isa Beatrix Mcgill Amber ootab oma hukkunud mehelt last ja seet?ttu tundub kiindumus uue tuttava Adami vastu kohatu. Nad on vaid s?brad… Am McG Originaali tiitel: TWO MOMS & THREE DADS T?lkinud Meeli Loorits Toimetanud Katri Liivas © Beatrix McGill, 2005 © Eestikeelne v?ljaanne Odamees O?, 2006 e-post: [email protected] www.odamees.ee ISBN - 10: 9949-424-69-0 ISBN - 13: 978-9949-424-69-6 ISBN 978-9949-557-72-1 (epub) Proloog AMBER WOODWORT ISTUS kirikus pingil ja p??dis vaimuliku s?nu k?rvust m??da lasta. Ta pilk oli naelutatud lipuga kaetud sargale. Selles lamas mees, kes oli v?hem kui kolm kuud tema abikaasa olnud. Uskumatu – veel kolm p?eva tagasi oli ta mehega telefonis vestelnud. Nende abielu l?ppes, olles vaevu alanud. Kurku kerkisid pisarad. Amber hingas s?gavalt. Tuleb veel veidi aega vastu pidada ja siis saab oma korterisse varjudes vaikselt leinata. Ema surus ta k?tt. Amber p??dis naeratada. Mida ta k?ll ema ja Matti, oma kasuisa toetuseta teeks? Nad on alati valmis teda abistama, kuid ees on tee, mille ta peab l?bima ?ksinda. Tegelikult pole see nii. Amber surus k?e vastu k?htu. Peale ema ja Matti ei tea veel keegi. Jimmyle ta seda ?elda ei j?udnud, et novembris s?nnib neile laps. Ta vaatas ema poole, kes oli samuti rase – Mattist. Kohutav, nende lapsed n?evad ilmavalgust praktiliselt ?heaegselt! Oma vanuse poolest sobiks ta s?ndivale ?ele v?i vennale pigem t?diks. K?las viimane h?mn. Jimmy ema nuttis ahastavalt. Amber teadis, et Virginia Woodwort nutab oma kallist poega elu l?puni taga. Ta meenutas, kui ebameeldiv oli nende l?hikese abielu jooksul olnud Virginia sekkumine. Tihti tundus talle, et Jimmy j??b s?jav?ebaasi just sellep?rast, et mitte emaga kohtuda. Ta peletas selle vaenuliku m?tte eemale. Jimmy oli olnud t??le nii andunud, et Amber tundis vahel armukadedust. S?it kalmistule ja l?hike hauak?ne m??dusid nagu unes. Kui hakkas kostma trummip?rin, purskusid Amberi silmist pisarad. Mitte kunagi enam ei n?e ta Jimmyt. Enam ei naera nad koos ega koosta tulevikuplaane. Amber armastas meest sellest ajast, kui ta sai viieteistk?mneseks, seega peaaegu viis aastat. Nad pidid terve elu koos olema. Auvahtkonna leitnant astus sammu ettepoole ja ulatas Amberile kokkuvolditud lipu. “T?nuga kogu rahvalt,” ?tles ta pidulikult. Amber surus lipu rinnale, pisaratest looritatud pilk suunatud poleeritud kirstule. J?rgmisel kuul saab ta kahek?mneseks – ja on juba lesk! Kuidas ta elab meheta, kellega tahtis kogu elu koos olla? “Lipu oleksin pidanud saama mina,” oigas Virginia, “Jimmy oli minu poeg pikemat aega kui tema mees. Lipu pean saama mina!” Leitnant, soovides teda rahustada, embas naist, too aga, ihates t?helepanu, k?rgendas vaid h??lt. Amber vaatas vapustatult ema poole. “Kas annan lipu talle?” Sara raputas pead: “Ei, see on sinu, hoia seda lapse jaoks!” 1. peat?kk “JUUNI SAN FRANCISCOS ON suurep?rane,” m?tles Amber pargipingil istudes ja eemal loksuvat ookeani vaadates. L??nest puhus jahe tuuleke ning Amberile tundus, et ta hakkab ?rkama sellest udusest ?ksk?iksusest, milles ta p?rast Jimmy surma oli viibinud. Temast vasakul ilmus n?htavale jooksja, keda ta ennegi oli n?inud. Mees ilmus parki alati ?hel ja samal ajal. Kas mitte sellep?rast ei otsustanud Amber siin puhata? V?i veenda end selles, et see on kokkusattumus? Amber vaatas, kuidas mees sirutusharjutuste tegemiseks r??baspuude juures peatus. Mehe k?tel ja seljal m?nglesid elastsed lihased. T-s?rk tuli l?hikestest p?kstest v?lja ja naine silmas mehe musklilisi kitsaid puusi. Painutanud end v?hemalt kaksk?mmend viis korda, heitis mees pilgu Amberile, viipas talle s?bralikult k?ega ja hakkas uuesti jooksma, kadudes kiiresti silmist. Amber j?lgis meest hinge kinni hoides. Oh sa poiss! Sellist figuuri omades v?iks k?ll kalendri kaanepildi jaoks poseerida. Amber oli mehest juba s?branna Betsyle r??kinud. Betsy tahtis meest kohe vaatama tulla, kuid Amber oli sellele vastu seisnud. Teda haaras kahetsus. Tal ei sobinud meeste vastu huvi ilmutada, sest alles oli ta enda oma kaotanud. Tegelikult, ega see olnudki huvi, vaid mehe ilus keha oli lihtsalt tema t?helepanu k?itnud. Istunud veel k?mmekond minutit, Amber t?usis. Eksamid on sooritatud, ?ppeaasta kolled?is l?ppenud. Tuleb oma paberid l?bi vaadata ja k?ik ?learune minema visata. Seej?rel tuleb otsustada elamispinna k?simus. ?hetoaline korter ei sobi lapsega naisele. Ema ja kasuisa juurde ei tahtnud ta kolida, kuigi nad teda kangekaelselt keelitasid seda tegema. Sara ja Matt olid abiellunud p?rast Amberit ja Jimmyt ning seet?ttu pidas Amber neid ikka veel noorpaariks. Ta ei tahtnud neile t?linaks olla. Peale selle ei tunne ta end seal kuigi mugavalt, sest nad on nii silman?htavalt teineteisesse armunud ning selline olek kutsub k?rvalseisjates tavaliselt esile kadeduse. Jimmy oli alati nii t??sse s?venenud, et v?ttis armastust kui midagi enesestm?istetavat. Pargist v?ljunud, suundus Amber kodu poole. Millal see jooksja ?igupoolest ta t?helepanu oli k?itnud? Oli see n?dal tagasi? N??d juba ootab ta iga p?ev mehe ilmumist. ?li?pilasele ta ei sarnane, ehk treenib enne t??d? Ust avades m?tles Amber kahetsusega, et abikaasa surmast ei ole veel viit kuudki m??das. Lein peab vist kestma terve aasta? Sisenedes kuulis Amber telefonihelinat ja v?ttis toru. “Amber?” “Jah, Virginia.” Amber istus diivanile ja toetus vastu seljatuge. Teda haaras s??tunne: ta ei olnud veel ?mmale ?elnud, et too saab j?uludeks vanaemaks. K?ll nad koos Jamesiga r??mustavad, et nende pojal on laps! Rasedus muutus juba n?htavaks. Miks ta sellest varem ei olnud neile r??kinud? “Kus sa olid? Helistasin sulle kolm korda. Ootame Jamesiga sind t?na ?htus??gile. James tahab Jimmy toa korda teha, aga minu arvates on veel vara... Mis sina arvad?” “Eks te ise tea, kui aeg selleks k?ps on,” ?tles Amber. Seda k?simust oli ta kuulnud v?hemalt korra n?dalas. Erinevalt ?mmast ei ole tal midagi vaja sorteerida, sest nad elasid Jimmyga praktiliselt eraldi. Milline nende abielu oli olnud? “Meil ei ole seda tuba vaja. Minu arvates tuleks k?ik j?tta nii nagu on.” “Jimmy ei tule enam kunagi tagasi, Virginia,” vaidles Amber rahulikult vastu. “Ma tean,” ?mma h??l v?rahtas, “kuid ma ei suuda uskuda, et mu poega enam ei ole.” Kuuldes tema h??les pisaraid, p?hkis ka Amber oma m?rjaks muutunud silmi. Ta ei suutnud samuti uskuda, et ei n?e oma meest enam iialgi. Viimase kahe aasta jooksul olid nad koos olnud vaid m?ned n?dalad. Mees oli m?rgatavalt muutunud, t?pselt nagu ta isegi. Esimest korda tuli talle p?he m?te, et nad oleksid pidanud abiellumisega veel ootama. Ema oligi keelitanud teda ootama, kuni Jimmy teenistus l?peb. “Ma ei saa ?htus??gile tulla,” ?tles Amber, “mul on teised plaanid. Tuba aga v?iks veel m?neks ajaks j??da nii nagu see on.” Tal polnud v?himatki soovi nende vaidlustesse sekkuda. Amber oli Jamesi poolt ja see kurvastas Virginiat. Amberile meeldis Jamesi ellusuhtumine. “Millised plaanid?” imestas Virginia. Amber ohkas vaikselt. ?mm tahab temaga Jimmyst r??kida. Virginia elu nagu oleks seiskunud sel p?eval, kui poeg suri. Ta kujutab ette, et sama oleks pidanud juhtuma ka Amberiga. Kas ?mm muutub, kui lapselapsest teada saab? “Virginia, ma tuleksin ?htus??gile laup?eval, kui see teile sobib.” Reedel l?heb ta ?mmaemanda juurde ning laup?eval saab ta oma rasedusest teatada ja ka v?rsket informatsiooni jagada. “Jah, nagu ka igal muul ajal. Ootame sind ?htul kell kuus.” Amber asetas toru hargile ja vaatas laual olevat Jimmy pilti. “Su ema ajab mind hulluks.” Viimasel ajal j?litas teda s??tunne. Ta peaks samamoodi kurvastama nagu Virginia, kuid see ei tulnud v?lja. Loomulikult igatses ta Jimmy j?rele, kuid viimasel aastal ei olnud nad enam nii lahutamatud olnud nagu koolis. Jimmy teenis armees ja kumbki elas oma elu. Amber silitas oma k?htu. Kahju, et lapsuke kunagi oma isa ei n?e. Amber oli olnud kolmekuune, kui ta isa nad emaga maha j?ttis. L?ppude l?puks on tema lapsel Matt ja James, temal aga ei olnud ei vanaema ega vanaisa. Ta t?usis ja l?ks k??ki limonaadi jooma. Vaevalt ta kunagi mehele l?heb. Kui see siiski peaks juhtuma, saab tema meheks inimene, kellel on ohutu t?? – raamatupidaja v?i mehaanik n?iteks. Adam Carrousers l?petas jooksu, mis ta alati r??baspuude juurde t?i. Nende l?hedal asus pink ja pingil istus kenake blondiin. Esimest korda n?gi ta naist paar n?dalat tagasi. Tundus, et ta k?ib pargis iga p?ev, sellep?rast p??diski mees sinna ilmuda iga p?ev ?hel ja samal ajal. L?petades venitused, meenus Adamile naeratus, millega blondiin tema k?eviipele oli vastanud. Tahaks temaga tutvuda. Mees tuli r??baspuude juurde tagasi, et vestlust arendada, kuid naine oli juba lahkunud. Ilmselt elab ta kusagil pargi l?hedal. Adami korter oli siit kahe kvartali kaugusel ja ka tulet?rjedepoosse v?is minna jalgsi. ?likooli l?heduse t?ttu tuli korteri eest v?he maksta. Suurem osa ??rilisi olidki ?li?pilased. Tegelikult tunneb ta oma naabreid halvasti, sest oli alles kahe n?dala eest sisse kolinud, seda p?rast Hanter Pointi depoost siia ?letoomist. Adam m??dus t?hjast pingist. Ehk veab tal reedel! Reedel istus Amber bussi ja s?itis ema juurde. Matt avas ukse ja embas teda. “Kuidas l?heb?” k?sis ta. “H?sti. Aga emal?” “Suurep?raselt, ta tuleb kohe.” Amber naeratas. Matt viibis r??msas erutuses. Sageli viis ta neid oma autoga arsti juurde, sest nad olid otsustanud ?he ja sama ?mmaemanda abi kasutada. Kuigi Amber tundis end liigsena, meeldis talle sellegipoolest nendega koos k?ia. “Tere, kallis!” Ema embas Amberit ja suudles teda p?sele. “Loodan, et ei lasknud teid kaua oodata,” ?tles ta k??rdi mehe poole vaadates. Amber keeras pilgu k?rvale. Selge, millega nad olid tegelenud. J?lle torkis teda kadedus. Ta oli k?ll ema ?le r??mus, kuid tahtis ka ise ?nnelik olla. Tal oli selline tunne, nagu poleks ta juba ammu enam naine. Liialt kiiresti m??dusid mesin?dalad ja see l?hile aeg, mil Jimmy ajutiselt USA-sse ?le oli toodud. “Kas tuled p?rast meiega l?unatama?” “Ei, ait?h, pole aega!” ?tles Amber. L?una p?rast v?ib ta hilineda “kohtumisele” jooksjaga ja siis peab kannatama p?hap?evani. “Me viime su siis koju,” pakkus Matt. “Miks ka mitte,” n?ustus Amber. See v?imaldab tal varem tagasi p??rduda. Hetkeks tegi talle nalja, et ta m?tleb sellest, kuidas v??rast meest kaugelt vaadata. Ent j?rsku on see m?rk sellest, et temas t?rkab taas huvi elu vastu? “Homme ?htul teatan Virginiale ja Jamesile lapsest,” ?tles Amber end auto tagaistmel sisse seades. “K?llap nad on vaimustuses,” naeratas Sara t?tre poole p??rdudes. “Kahtlemata tahab Virginia teada, miks sa sellest varem neile ei r??kinud, James aga on lihtsalt ?nnelik.” “Loodan, et Virginia suudab m?tted Jimmy surmast eemale kiskuda. Temaga on nii raske suhelda. Ta tahab ainult fotosid vaadata ja muudkui arutada tema eluperioodide ?le. Ma ju tean, kui h?sti ta koolis ?ppis, milliste spordialadega tegeles ja kes ta s?brad olid. ?ppisin ju nendega koos. Mulle tundub, et Virginia ei suuda seda meeles pidada.” “Tal on raske, kuid ta p??ab vastu pidada. Aeg ja meeldiv uudis aitavad ehk teda,” ?tles Sara pehmelt. “Kas tahad meiega homme poodi tulla?” k?sis Matt. “Tahame vaadata voodit, kiiktooli ja teisi asju, mida vasts?ndinu sinu ema kinnitust m??da vajab.” Amber naeratas ja raputas pead. “Mina ostan vist k?ik komisjonikauplusest. Ja mitte praegu. Minu korterisse ei mahu midagi. Ma pean sealt ?ra kolima. ?pingud on n??dseks l?ppenud ja n??d v?in end p?hendada korteri otsinguile. Jumal t?natud, Jimmy raha j?tkub veel m?neks ajaks. Ma ei kujuta ette, millist t??d ma kuuendal raseduskuul leida v?iksin.” “Ei mingeid komisjonikauplusi,” teatas Matt, “selle eest hoolitsevad armastavad vanaema ja vanaisa – ette!” Ta naeratas Sarale. “Me ostame sulle lastem??bli.” “Ei, ma ei saa...” p??dis Amber vaielda. “Saad, kallike, saad,” ?tles Sara Matti k?tt puudutades, “?ra ?tle ?ra, vaid vali, mida tahad.” Amber, liigutatud vanemate headusest, neelas pisaraid. “Laske, ma leian k?igepealt korteri.” “Ma j?tsin meie endise korteri alles. V?iksid sinna kolida,” pakkus Sara ebakindlalt. “Ema, sa kolisid sealt juba paar kuud tagasi v?lja, miks sa siis ikka veel sellest kinni hoiad?” Sara vaikis. ”Elasime sinuga seal kaua aega, ??r on seal ka madal. Kui ma Jimmy surmast kuulsin, arvasin, et j?rsku tahad sinna kolida. Ma ei sunni, aga seal on kaks magamistuba, bussipeatus l?hedal, sa tead seda kanti h?sti. Ma ei sunni sind, kuid m?tle ikkagi selle v?imaluse peale.” “Noh, olgu siis.” Amber neelas alla kurku kerkiva klombi. Ema oli alati v?ga hoolitsev olnud. Kas tema ka oskab oma lapsesse niimoodi suhtuda? Sara j?i ?ksi, kui mees tema juurest ?ra l?ks. Vanemad ei olnud talle mingit abi osutanud. Amberil on Sara ja Matt. Ta teab, et ka Virginia ja James hakkavad teda Jimmy m?lestuse nimel aitama. Tal tuleb v?lja! Ta armastab oma last ja kasvatab temast hea inimese. Ta jutustab lapsele Jimmyst, kes oleks olnud armastav isa. Amber p??dis varem parki j?uda. Arst oli teda rahustanud: rasedus kulgeb normaalselt. Paari n?dala p?rast peab ta tegema sonogrammi, kuid ta polnud kindel, kas tahab enne s?ndi lapse sugu teada. Tema ?nnistatud olek veel eriti m?rgatav ei olnud. P?rast Jimmy surma kadus tal s??giisu, kuid arst pidas seda normaalseks. Aga varsti peab ta hakkama kandma raseda riideid… Amber n?jatus pingi seljatoele ja sirutas n?o soojade p?ikesekiirte poole. Esimest korda p?rast Jimmy kaotust tunneb ta end paremini. Paari kuu p?rast saab ta lapse ja ?e v?i vennakese. Kui tema laps enne s?nnib, on ta oma onust v?i t?dist vanem. On ju naljakas? Pettumus, mis teda j?rsku valdas, ?llatas teda. Ta ei tea ju isegi mehe nime, ometi ootab iga p?ev temaga kohtumist. Poole tunni p?rast andis ta alla. Igaks juhuks tuleb ta homme enne Woodwortidega kohtumist ka siia. 2. peat?kk P?HAP?EVAL WOODWORTIDE POOLE s?ites tundis Amber, et tal l?heb s?da pahaks. ?nneks ei olnud tal hommikusi iiveldushoogusid nagu emal. Plaan teatada Jimmy vanematele oma rasedusest oli ta r??past v?lja l??nud. Virginia tervitas Amberit kurvalt ja surus enda vastu. James ootas oma j?rjekorda ja juhatas seej?rel minia k?lalistetuppa. “Veel on pool suve ees. Oskad sa ?elda, mida teha?” k?sis James, kui nad istet v?tsid. Virginia valas klaasidesse j??teed. “Minul igatahes on palju plaane.” “Milliseid, kui see saladus ei ole?” k?sis Virginia. “Virginia, palun istu! Ma pean teile midagi ?tlema.” Miks ta niimoodi pabistab? Neil peaks ju hea meel olema. Virginia laskus mehe k?rvale diivani ??rele ja vaatas rahutult Amberile otsa. “Mis lahti on?” “Ma olen rase, laps s?nnib novembris. Teist saavad vanaema ja vanaisa,” ?tles Amber ilma sissejuhatuseta. M?lemad vaatasid h?mmastunult tema poole. “Oled rase…” kordas James. “Kas see on Jimmy laps?” purskas Virginia. “Miks sa meile varem ei ?elnud? Kuidas sa end tunned? Oo, James! Me saame lapselapse!” James embas naist ja naeratas Amberile. “Suurep?rane uudis, kallis!” “Miks sa meile varem ei ?telnud?” Virginia vabastas end mehe embusest. “Kas Jimmy teadis?” Amber raputas pead. “Kui ma temaga viimast korda vestlesin, ei teadnud ma sellest isegi. Ei j?udnud talle ?elda.” “Kallis, on t?htis, et meie praegu teame,” ?tles James naisele hoiatava noodiga h??les. “Millal ta s?nnib? Meil on nii palju vaja teha. Pead meile kolima, kallis. Sellesse haledasse pugerikku sa j??da ei v?i! Siin on palju ruumi. V?id k?lalistetoa endale saada, lapse paigutame Jimmy tuppa.” “Ait?h, Virginia, kuid mul on teised plaanid. Ema ja Matt kutsusid mind...” “Milline tobedus! Sinu ema ootab ise last. Tal j?tkub sinu beebitagi tegemist. Ma n?uan.” “Aga mina m?tlen kolida meie vanasse korterisse. Seal on kaks magamistuba – ?ks mulle ja teine lapsele. Korter asub l?hedal nii teile kui ka emale.” Virginia kargas p?sti ja s?nad lausa voolasid temast v?lja: “Ma ei taha sellest kuuldagi! Sa pead meile kolima. Tead sa juba, kas on poiss v?i t?druk? Me peame m??bli ostma. James, me vist ei hoidnud Jimmy lapsep?lveasju alles.” Amber oli vapustatud. Ta oli k?ll oodanud Virginia poolt mingit entusiasmi, kuid see oli juba liig. Tal polnud v?himatki tahtmist elada koos Jimmy vanematega. Milliseid plaane Virginia ka v?lja ei m?tleks, lapse ema on tema, Amber. Tema otsustab, kus elada ja millist m??blit osta. James taipas, mis on minia vaikimise taga. “Virginia, r??gime sellest ?htus??gilauas. Oletan, et tahate k?ik s??a.” “Jumal k?ll, kuidas sa s??gile m?elda saad – me saame vanaemaks ja vanaisaks!” “Aga mitte t?na ?htul! Me kutsusime Amberi ?htus??gile. Anname siis t?drukule s??a.” Kogu ?htus??gi aja j?tkas Virginia nimekirjade koostamist. Ta on valmis planeerima kogu lapse elu, m?tles Amber. Unistagu vaid! Ent see on parem kui m?tted, mis teda p?rast poja surma maha ei tahtnud j?tta. Ei ole vaja talle t?na vastu vaielda. Huvitav, kuidas Jimmy lapse s?ndi suhtuks? R??mustaks? Nad ei olnud kunagi lastest r??kinud. Jimmy oli teenistusega nii h?ivatud olnud ning Amber tahtis enne lapse saamist kolled?i l?petada. N??d tuli ?pingute j?tkamiseks v?ga oskuslikult majandada. Ehk ema v?i Virginia saavad seni last hoida, kui tema on loengutel. Ammu enne lapse lasteaeda minekut saab ta diplomi ja hakkab t??le. Kui Virginia vait j?i, tuli Amber tagasi tegelikkusesse. “Kuulsid sa v?hemalt s?nakesegi sellest, mis ma r??kisin?” k?sis ?mm kerge ?rritusega h??les. “M?tlesin tulevikule. Loodan selleks ajaks diplomi saada, kui laps lasteaeda l?heb. Ma saan suurep?rase t??. Suvel ja koolivaheaegadel saan ilma k?rvalise abita hakkama.” “Lollus! Sa ei pea t??d tegema. Me hoolitseme sinu ja Jimmy lapse eest.” “Ma ei kavatse kodus istuvaks emaks hakata,” vaidles Amber vastu. Sellele vaatamata, et ta ema t??l k?is, ei olnud tema hoolitsusest puudust tundnud. “J?rsku pead sellele m?tlema, et annad Jimmy lapse meile?” ?tles Virginia aeglaselt. “Sa oled noor ja sul on kogu elu ees. Me v?ime teda kasvatada ning jutustame talle isast. Sina saad siis t??l k?ia.” Amber raputas pead. “Ma kasvatan teda ise. Ning loodan, et vanaema ja vanaisa saavad tema elu loomulikuks osaks.” Kohe, kui see s?nnis oli, Amber lahkus. Ta ei tahtnud suhteid Woodwortidega rikkuda, aga teda v?sitas Virginia enesekindlus selles, et just tema hakkab lapse elus k?ige t?htsamat rolli m?ngima. Oma ema usaldas Amber igatahes rohkem. Koju j?udnud, helistas Amber Betsyle. “Kuidas nad uudise vastu v?tsid?” k?sis s?branna kohe, kui Amberi h??lt kuulis. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/beatrix-mcgill/kaks-ema-ja-kolm-isa/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.