Kommenteeritud juudi jutud. 70 t?estis?ndinud lugu

Kommenteeritud juudi jutud. 70 t?estis?ndinud lugu Margit Prantsus Oh seda Iisraeli! See on kirev, v?simatult ringi sebiv inimeste kogum, kus kogu aeg midagi juhtub. Maa, kus k?rvalseisjad ei saa j?tta omanina teiste asjadesse toppimata ja nende ellu sekkumata. Seal tekib ka raskeid olukordi ja leidub lohakust. Aga mis k?ige olulisem – see on maa, kus peaaegu igal sammul on v?imalik kogeda sellist s?damlikkust ja hoolimist, mis v?tab hingetuks. Selle nimel unustad ja andestad k?ik vajakaj??mised.Margit Prantsuselt on varem ilmunud “Minu Iisrael” ja “Kommenteeritud juudi anekdoodid”. Kolmandas Iisraeli kohta kirjutatud raamatus vahendab ta t?estis?ndinud lugusid peamiselt viimasest viieteistk?mnest aastast. Sellesse aega j??vad ka tema enda Iisraeli-k?lastused ja kolm aastat kohapealset elu. Iisraeli ajakirjanduse ning oma ja s?prade kogemuse kaudu on ta talletanud suure hulga huvitavaid jutte. M?ned lood viivad meid ka Iisraelist v?ljapoole.Ja et Iisrael sai maikuus 2018 seitse aastak?mmet vanaks, siis on selles raamatus t?pselt seitsek?mmend juttu. Autori?igus: Margit Prantsus ja Petrone Print O?, 2018 Toimetaja: Loone Ots Keeletoimetaja ja korrektor: Triinu-Mari Vorp Kujundaja: Ande Kaalep ISBN 978-9949-651-28-3 (k?ites) ISBN 978-9949-651-30-6 (epub) ISBN 978-9949-651-31-3 (epub) Tr?kk: Tallinna Raamatutr?kikoja O? www.petroneprint.ee Autori eess?na Oh seda Iisraeli! See on kirev, v?simatult ringi sebiv inimeste kogum, kus kogu aeg midagi juhtub. Maa, kus k?rvalseisjad ei saa j?tta oma nina teiste asjadesse toppimata ja nende ellu sekkumata. Seal tekib ka raskeid olukordi ja leidub lohakust. Aga mis k?ige olulisem – see on maa, kus peaaegu igal sammul on v?imalik kogeda sellist s?damlikkust ja hoolimist, mis v?tab hingetuks. Selle nimel unustad ja andestad k?ik vajakaj??mised. Uues raamatus vahendan t?estis?ndinud lugusid Iisraelist l?bi kogu tema ajaloo, aga eriti viimasest viieteistk?mnest aastast. Sellesse aega j??vad mu oma Iisraeli-k?lastused ja kolm aastat kohapealset elu. Tunnen, et olen ise pealt n?hes, aga ka Iisraeli ajakirjanduse ja s?prade kogemuste kaudu talletanud nii suure hulga huvitavaid lugusid, et need lihtsalt tahavad raamatu kujul rahva sekka tulla. M?ned lood viivad meid ka Iisraelist v?ljapoole. Ja et Iisrael sai maikuus 2018 seitse aastak?mmet vanaks, siis on selles raamatus t?pselt seitsek?mmend juttu. Head lugemist! Toimetaja eess?na Margit Prantsuse kolmas Iisraeli-raamat on kogum h?id, tihti ootamatu pu?ndiga lugusid, mis kajastavad taas juutide elu kogu selle rikkuses. V?imalik vaid Iisraelis! V?rvikalt valitud hetked k?tkevad nii usklike raamatukoide probleeme vabas looduses kui ka ?sja Eestist sisse r?nnanud mehe seiklusi autoteeninduses. K?ik on p?nev ja hariv nagu Margiti raamatutes ikka. V?hegi s?venenud lugejas peaks kinnistuma autori armastus ja lugupidamine selle ilusa maa vastu. Iisrael on piibliaegade riik – ja ometi kolmk?mmend aastat noorem kui Eesti. Meie saime t?navu sajaseks, nendel on aastaid vaid seitsek?mmend. Iisraeli lipul on kaks Eesti lipu v?rvi. Nende sinine on t?si k?ll heledam, aga see v?ib olla Juudamaa v?geva p?ikese t??. T?pselt nagu Eesti on Iisraeli rahvas ajaloo katsumustest auga l?bi tulnud ja alles j??nud. Jonn ja huumor v?iks olla kaks tunnuss?na, mis ka siinsetes juttudes lugejat k?idavad, imestama ja imetlema panevad. Oleme noored ja ?gedad riigid. Meil on k?ik veel ees. Ruumikaugusest hoolimata on Eestil Iisraeliga palju ?hist. Kui hea, et Margit on kogunud nii suure hulga seda kinnitavaid t?sielukilde. Tahaks v?ga, et keegi v?taks ette kirjutada Eesti kohta sama sisukas raamat, mida lugedes saab nii nutta kui ka naerda. Ja mida k?est pannes kahetsed, et see liiga ruttu l?bi sai. Allikad See raamat koosneb edasijutustatud lugudest. M?ningaid neist olen Iisraelis oma k?rvaga kuulnud. Suurem osa on p?rit meediav?ljaannetest. Nende hulgas leidub Iisraeli peavoolu uudisportaale ja religioossete juutide v?ljaandeid, aga ka teiste maade saitidelt leitut ja eraisikute blogisid. Iisraelis tegutseb selle maa m??tmeid arvestades k?ige rohkem v?lisajakirjanikke maailmas. Kas seda tunnistada v?i ei, aga Jeruusalemm on maailma naba ja just Iisraelist tuleb p?ev-p?evalt k?ige kuumemaid uudiseid. Aastate jooksul olen avastanud, et ka juutidel endil on hiiglahulk uudistekanaleid. Paljud talletavad igap?evaseid t?helepanekuid juutide ja Iisraeli elu kohta blogidesse. Arvukalt on juudi usu teemalisi veebikeskkondi. Need on ajaga paisunud v?ga mahukateks ja suurt hulka infot talletavateks hiigelkogumiteks, mille p?hjalikuks l?biuurimiseks kulub v?ga palju aega. P?evauudiste k?rval on mulle erilist huvi pakkunud kirjutised juutide usu ja kommete teemal. Suur osa neist on keerukamas heebrea keeles ja nende tudeerimine k?ib sageli ?le j?u. Aga ?nneks on ka ingliskeelseid. Usukirjutiste hulgas saab eristada esiteks selliseid, kus juudid kirjutavad juutidele – isegi ingliskeelsetena on need t?is heebrea v?ljendeid, mida m?istab ehk ainult juudi usuga kursis olev inimene. Ent minusuguste ?nneks on internetiajastul ka hulk selliseid t?helepanelikke juute, kes on v?tnud vaevaks selgitada oma usu ja tavade n?ansse ka v?hikutele, kes soovivad juutide elu s?vitsi tundma ?ppida. M?nda veebikeskkonda k?lastades paneb ahhetama selle p?hjalikkus. Uskumatu, kui palju aega on kulunud k?igi detailide kirjapanemiseks ja internetti riputamiseks. Iseloomustab ju juudi usku eelk?ige kommete rohkus, pisiasjade rikkus, reegliterohked erandid jne. K?igi nende tundma?ppimine ja lahtikirjutamine v?tab ??ratult aega ja energiat. Siin on nimekiri allikatest, mida olen selle raamatu kokkupanemiseks kasutanud. Ehk on see abiks neile Iisraeli-huvilistele, kes sooviksid ka edaspidi seal maal toimuvaga kursis olla. V?i ehk parimate lugude p?hjal j?rgmise juutide eluolust k?neleva raamatu koostada. Esitan loetelu t?hestiku j?rjekorras. AISH on l?hend nimetusest Aish ha-Tora (t?lkes „toora valgus“). See on nii 1974. aastast Jeruusalemmas tegutsev ortodoksne juudi organisatsioon kui ka je?iva. Nende veebiportaal on v?ga mahukas, kajastades pisimate peensusteni juudi usu maailma v?ga erinevaid tahke. ARUTZ-7 (t?lkes „Kanal-7“) on inglise keeles tuntud ka nime all Israel National News. See on Iisraeli ?ks tuntumaid uudistekanaleid, asutatud 1988. BE-CHADREI CHAREDIM (t?lkes „usklike (inimeste) tubades“) on religioossete juutide heebreakeelne veebiv?ljaanne, mis kajastab peamiselt ortodokssete juutidega seotud uudislugusid. BREAKING ISRAEL NEWS on 2013 asutatud USA-Iisraeli juudi uudiste veeb, mis kajastab ?sna huvitavalt v?ga paljusid nende elu puudutavaid teemasid, aga ka Iisraeli p?evauudiseid. Eriline r?hk on vaimulikel uudistel: rabide ennustused, piibli perspektiiv uudiste taustal ning Iisraeli ja kristlaste vahelised suhted. CHABAD on heebreakeelne akron??m s?nadest chochma, bina, da’at (t?lkes „tarkus, intuitsioon, teadmine“). Chabadi liikumine on p?rit 18. sajandist ja muutunud ?heks maailma suuremaks usklike juutide organisatsiooniks, millel on harukontoreid peaaegu igas riigis. Ka Tallinna s?nagoog ja rabi on osa sellest liikumisest. Neil on ka v?imas ingliskeelne veebiportaal, kus kajastatakse juudi usu p?evauudiseid ?le maailma, aga leidub ka v?ga mahukas juudi usu teemaliste artiklite andmebaas. ERETZ MAGAZINE (t?lkes „Maa/Iisraeli ajakiri“) on 1999. aastast tegutsev Iisraeli maad ja ajalugu tutvustav v?ljaanne. FORWARD, endise nimega The Jewish Daily Forward, on USA juutide 1897. aastal loodud ingliskeelne uudisv?ljaanne. Eriline r?huasetus on ?hendriikide juute puudutavatel teemadel ja enim on esindatud kultuuriuudised. HA-ARETZ (t?lkes „Maa“) on Iisraelimaa vanim pidevalt ilmunud ajaleht, asutatud 1918. Algusaastatel sotsialistlik v?ljaanne ja ka t?nap?eval valdavalt vasakpoolne. Ilmub heebrea ja inglise keeles. HISTORY on peamiselt ?hendriikide ajalugu tutvustav veebiportaal, kus leidub palju USA ajaloo olulisemaid verstaposte tutvustavaid artikleid. IISRAELI RAPORT ilmus aastatel 2006–2018. Seda uudiskirja andis v?lja Rootsi Livets Ordi kristlik kogudus. Igas numbris oli paar poliituudist, m?ni uudis kultuuri v?i usu kohta ja v?ike tagasivaade ajalukku. Iisraeli Raport oli ?ks paarist eesti keeles ilmuvast juudi- ja Iisraeli-teemaliste uudiste v?ljaannetest. ISRAEL HA-YOM on 2007 asutatud heebreakeelne Iisraeli p?evaleht. Seda jagatakse tasuta ja sellel on Iisraeli suurim tiraa?. Omanik ja sponsor on USA suurmagnaat, juudi p?ritolu Sheldon Adelson. Aastast 2011 ilmub v?ljaanne ka veebis ja ingliskeelsena. ISRAEL TODAY on messiaanlik, korra kuus ilmuv paberajakiri, mis ilmub aastast 1978. T?nap?eval on sel ka iga p?ev uuenev veebiv?ljaanne. Ilmub mitmes keeles. Eriline selle poolest, et kajastab ka Iisraeli kristlikke uudiseid. ISRAELITY oli mitu aastat tagasi veebis tegutsenud blogi, mis kajastas m?nede Iisraelis elavate ingliskeelsete juutide igap?evaelu. Praegu on blogi kahjuks tegevuse l?petanud. ?nneks m?rkasin ?igel ajal huvitavamad postitused endale tagavaraks kopeerida. ISRAEL 21 CENTURY on 2001. aastal asutatud ingliskeelne veebiajakiri. Kajastatakse erinevaid Iisraeli uudiseid, aga k?ige suurem r?huasetus on artiklitel tehnika ja tehnoloogia kohta. JANGLO on l?hend s?nadest Jerusalem-anglo. Selle veebikeskkonna asutas k?mmekond aastat tagasi ?ks Ameerikast Iisraeli emigreerunud juudi noormees. Ta soovis pakkuda Jeruusalemmas ingliskeelse emakeelega juutidele v?imalust jagada kogukonnauudiseid: kes soovitab head juuksurit, kes tahab kolima hakates odavalt kraami m??a jms. Hiljem on sealt v?lja kasvanud ka Iisraeli uudiseid laiemalt kajastav veebiportaal. Miinuseks on see, et vanemad kui kuu aega tagasi ilmunud uudised kustuvad arhiivist. Olen huvitavamad Janglos kajastatud uudised endale aegsasti tallele pannud. M?ni aasta tagasi tekkis Janglole noorem ?de Taanglo ehk Tel Avivi ingliskeelset kogukonda koondav veebiportaal. JEWISH IDEAS DAILY on v?rdlemisi uus, 2010 asutatud ingliskeelne veebiportaal, mis pakub peamiselt judaismiga seotud teemasid. JEWISH NEWS SYNDICATEehk JNS on ?ks paljudest juudi uudiste portaalidest. Ei paista eriti millegagi silma, v?lja arvatud see, et kajastab m?nikord s?numeid sellistest Iisraeli s?ndmustest, mida teiste v?ljaannete reporterid ei ole millegip?rast tabanud. Mitu tuntud juudi uudiste portaali refereerib sageli just selle portaali artikleid. JTA ehk The Jewish Telegraphic Agency on aastast 1917 ?hendriikides tegutsev ingliskeelne juudi uudiste v?ljaanne. Kajastab l?hivormis v?ga erinevat sorti uudiseid. Positiivne on see, et nad on ka peaaegu kogu (alates 1923. aastast) uudistearhiivi veebis k?ttesaadavaks teinud. V?ga huvitav on n?iteks lugeda, mis teemad peaaegu sajand tagasi USA juudi kogukondades ja mujal maades (ka Eestis!) aktuaalsed olid. LIFE IN ISRAEL on 2006. aastast veebis tegutsev ingliskeelne blogi, mida peab ?ks Iisraelis elav usklikust juudist suure pere isa. Tema blogi kajastab k?ige erinevamaid Iisraeli eluga seotud emotsionaalseid teemasid. Plussiks on, et ?sna tihti postitatakse p?nevaid tavaelu pisis?ndmusi, mis suurtesse meediav?ljaannetesse ei j?ua. MY JEWISH LEARNING on aastast 2003 USAs tegutsev ingliskeelne juudi veebiportaal, mis kirjeldab detailideni juudi usu kombeid. Pealkirigi vihjab, et selle veebi artiklite kogum on suurep?rane teejuht k?igile, kel soovi uurida peensusteni juutide religiooni ja eluolu tausta ning saada praktilisi n?pun?iteid. NEW YORK TIMES ei vaja tutvustamist. Tegutseb juba aastast 1851 ja on USA suuruselt teine ajaleht. Veebiv?ljaannet j?lgides olen avastanud, et kajastab ?sna sageli Iisraelis toimuvat ja tuntud juutide tegemisi. SHALOM LIFE oli ilmselt USA taustaga juudi uudiste veebiv?ljaanne, mis tegutses vaid m?ned aastad. ?nneks salvestasin pidevalt mulle huvitavaid uudiseid, nii et kasulikud artiklid j?id arvutisse alles. Eriti paelusid mind lood eri maade juudi kogukondadest. THE BOSTON GLOBE on ?sna tavaline Ameerika suurlinna ajaleht, kus aeg-ajalt ilmub ka huvitavaid uudiseid juutide kohta, sest Bostonis on ?sna suur juudi kogukond. THE CANADIAN JEWISH NEWS on Kanada juutide ingliskeelne v?ljaanne, mis peamiselt vahendab selle maa juudi kogukonnaga seotud uudiseid. Tegutseb aastast 1960. THE JERUSALEM POST asutati aastal 1932 ja on ?sna suure lugejaskonnaga Iisraeli ajaleht. Ilmub inglise ja prantsuse keeles ja on ingliskeelsete iisraellaste ?ks uudiste p?hikanaleid. THE JEWISH MAGAZINE on 1997 asutatud v?ike ingliskeelne juudi veebiajakiri. Seal leidub m?ningate teemade kohta sellist teavet, mida teistest ingliskeelsetest juudi v?ljaannetest ei leia. THE JEWISH PRESS on 1960. aastal USAs asutatud ingliskeelne juudi ajaleht, millel on v?ga lai lugejaskond ?le maailma. Edastab p?evauudiseid, aga mulle on huvitavam see, et rabid kirjutavad sinna pidevalt p?nevaid usuteemalisi artikleid. THE YESHIVA WORLD on USA ortodokssete juutide ingliskeelne veebip?hine uudisteportaal. TIMES OF ISRAEL on Iisraeli uuemaid uudistekanaleid, mis tegutseb aastast 2012 ja ilmub ?ksnes veebiv?ljaandena. V?rdlemisi l?hikese tegevusaja jooksul on kanal saavutanud v?ga laia lugejaskonna. Ilmub inglise, araabia, prantsuse ja p?rsia keeles. VIRTUAL JERUSALEM on veebileht, mis on enim tuntud selle poolest, et sealt saab reaalajas j?lgida Iisraeli tuntuima vaatamisv??rsuse ja p?hapaiga Nutum??ri ??res toimuvat. Lehek?ljel leidub ka uudiseid. YNET on Iisraeli ?he tuntuma heebrea p?evalehe Yedioth Ahronot (t?lkes „viimased uudised“) ingliskeelne veebiv?ljaanne, asutatud 2000. Ja n??d – lugude juurde! 1 Ha-Aretz t?hendab heebrea keeles lihtsalt maad. Iisraeli k?nepruugis t?histatakse selle s?naga ka Iisraelimaad ja Iisraeli riiki. [ ? ] 2 Elu S?na. [ ? ] Iisraeli k?ige kuumem paik Eestiga v?rreldes on Iisrael v?ga tuline paik. Juba sel hetkel, kui eesti turist astub v?lja Ben Gurioni lennujaamast, l??b talle vastu kuum l?unamaa leitsak. Vahemere-??rne Tel Aviv ei ole siiski Iisraeli k?ige kuumema temperatuuriga koht. Selleks on hoopis Jordani j?e kaldal asuv kibuts Tirat Tzvi. Selle rajasid aastal 1937 Poolast, Rumeeniast ja Saksamaalt tulnud juudid. Kibuts sai nime sionistliku liikumise ?he juhi, rabi Tzvi Hirsch Kalischeri j?rgi. Tirat Tzvi on Iisraeli suurim datlikasvataja ja seal on umbes 18 000 datlipalmi. Lisaks kasvatatakse seal kibutsis ka lulav’e, mis on vajalikud lehtmajade p?ha ajal. Lulav on datlipalmi kaunis palmikulaadne oksake, ?ks traditsioonilisest neljast taimest, mida usklikud juudid lehtmajade p?ha ajal palves viibutavad. Ilma lulav’ita ei saa religioosne juut seda p?ha korralikult t?histadagi. Sestap on s?giseti nende taimede n?udlus suur. Mitte iga suvaline datlipalmi oks ei ole ?ige, palvetamiseks sobiv lulav. Sellel on konkreetsed parameetrid. Tervelt kaheksa p?eva kannavad usklikud juudi mehed lulav’i erilises kotikeses kaasas; v?tavad palvetamise ajal k?tte ja viibutavad seda. V?hikutele k?lab see veidralt ja see toiming on kunagi h??letatud juudi usu kummalisemate kommete nimekirjas k?ige esimeseks. Igatahes saab kibuts igal s?gisel ?ra m??a ?le 70 000 lulav’i, mis on muljetavaldav arv. Tirat Tzvi asub 220 meetrit allpool merepinda ja on l?inud ajalukku kui k?ige kuumema v?listemperatuuriga kibuts. Asudes geograafiliselt v?ga madalal, t?usevad seal suvep?evadel temperatuurid 40 kraadini ja k?rgemalegi. 21. juunil 1942 m??deti seal lausa 54 soojakraadi. Kirjade j?rgi on see k?ige k?rgem p?evatemperatuur, mis Aasias kunagi m??detud. Tirat Tzvi elanikud r??givad, et juba hommikul kell 9 tuleb siseruumides konditsioneer t??le panna, sest muidu ei kannata seal enam olla. Vanemad elanikud r??givad, et esimene suur ventilaator saadi kibutsile 1950. aastatel ja see oli neile ?ks t?htsamaid asju. P?eval t??tas v?imas ?huliigutaja suures t??ruumis ja viidi ??seks magamistuppa. Esimesed konditsioneerid hakkasid Iisraeli tekkima 1968. aastal. Alguses ei saanud kibuts seda endale lubada. Seep?rast hoiti n?iteks 1970. aastatel k?lalistubades temperatuuri madalal, kallates puitp?randatele k?lma vett. Puitp?randad olid osasse tubadesse pandud just k?laliste tarbeks. Muidu on Iisraelis igal pool kivip?randad. Aga puitp?randale k?lma vee valamine pidada t?esti kuumuse vastu aitama – jahutab toa temperatuuri m?neks ajaks. Viimastel aastak?mnetel on kibutsil konditsioneer juba igas ruumis. Ning Tirat Tzvi v?ike motellikene, kus on 27 k?lalistele m?eldud tuba, on kogu suve enamalt jaolt rahvast tulvil. P?llule on kombeks minna varahommikul. P?eva edenedes k?ivad t??tajad du?i all v?i basseinis ja teevad siis m?nusa pika l?unauinaku. Hilisel p?rastl?unal, kui p?ike laskuma hakkab, minnakse uuesti t??le. K?ige hullema kuumuse ajal ehk juunis-juulis magatakse teinekord isegi v?ljas, k?rbeste eest kaitsev v?rk ?le pea t?mmatud. Israelity, 2.07.2015 1 Tzvi (Zwi) Hirsch Kalischer (1795 Leszno, Preisimaa – 1874 Toru?, Poola) oli juutide v?ljar?ndamise teoreetik enne sionismi teket. [ ? ] Poliitikute hellitavad h??dnimed Millal paneme kellelegi h??dnime? Siis, kui ta on armas ja meile l?hedane. V?i siis vastupidi – kui me teda ei salli, nimetame teda seljataga halvustava lisanimega. Iisraelis on h??dnimed v?ga levinud, eriti poliitikute puhul. L?hedastele on muidugi hellitusnimed. S?imunimesid pole minu k?rval Iisraelis ?nnestunud tabada. Ju ma ei ole siis nii s?gavalt sealsesse ?hiskonda sulandunud. Aga see poliitikute nimetamine lapsikute h??dnimedega... Ma ei tea, mis v?rk sellega on, aga isegi v??rikad ajalehed ja uudistekanalid ei pelga seda avalikult teha. Toon m?ned n?ited. Iisraeli k?ige kauem ametis olnud peaminister Binyamin Netanyahu on kohalike seas tuntud kui Bibi. Selle h??dnimega kutsusid teda lapsep?lves vennad. Hallip?ine, v??rikas ja alati r??msameelne Iisraeli president Reuven Rivlin on p?lvinud h??dnime Ruby/Ruvi. V?ib-olla ulatub sellegi taust lapsep?lve. Pikalt opositsioonis olnud leiboristliku partei ?ks juhtfiguuridest on Isaac Herzog . Kui nime j?rgi eeldaks j?ulist patriarhi, siis tegelikkuses on Herzog ?rna ja kauni v?limuse ning peene kondiga meesterahvas, keda tema ema kunagi nukukesena hellitas, r??givad kuluaarid. Nuku kohta ?eldakse heebrea keeles buba. Selle edasiarendusena on Isaac Herzog t?nap?eval iisraellaste k?nepruugis Bougie (loe: buugi). Endine Iisraeli kaitseminister Moshe Ya’alon on tema peaaegu-h??dnimekaim – Bogie (loe: boogi). Seegi h??dnimi on p?rit lapsep?lvest. Endine Iisraeli rahandusminister Avraham Shochat sai lapsep?lvest kaasa h??dnime Baiga. Ja kunagine poliitik Eliezer Zandberg on iisraellaste hulgas olnud tuntud h??dnimega Moody (loe: muudi) ehk Armsake. Ajalukku on j??nud veel Ariel Sharon ehk Arik. Ja vististi p?lvib iga j?rgminegi esile kerkiv poliitik otsekohe ka hella-nunnu h??dnime. ?mueli-nimelisi kutsutakse ?mulikuteks, Ruti-nimelisi h??dnimega Tuti jne. Iisraelis ei panda selliseid asju pahaks. Segadust suurendavad nimed, mis k?lavad meile kui h??dnimed, aga tegelikult ongi inimese p?ris nimed. N?iteks mehenimi Itzik v?i naisenimed Aya ja Tzipi. The Times of Israel, 3.12.2013 1 Binyamin (Benyamin) Netanyahu (s 1949) on Iisraeli paremtsentristlik poliitik, Likudi partei esimees, alates 2009 peaminister ja 2015 ?htlasi siseminister. [ ? ] 2 Reuven Rivlin (s 1939) on Iisraeli president a-st 2014. [ ? ] 3 Isaac Herzog (Hertsog, s 1960) oli knesseti ehk Iisraeli parlamendi liige 2003–2018. [ ? ] ?heteistk?mnes nuhtlus Juutidel ei ole oma rahvariideid. Samas kannab osa juute teatud riideesemeid, mis neid ilmeksimatult juudina n?itavad. N?iteks ultraortodokssete juudi meeste must-valged r?ivad ja k?barad. Ja muidugi kipa-m?tsikesed – nende j?rgi on juba eemalt vaadates n?ha, et mees on esiteks juudi rahvusest ja teiseks usklik. Kipa-m?tsikest on eesti keeles nimetatud ka pigim?tsiks v?i lihtsalt juutide m?tsiks. Muudes keeltes on samuti kasutatud jidi?i nimetust yarmulke. See on l?hend heebrea v?ljendist Yere me-Elohim, mis t?hendab jumalakartust. Heebrea s?nakipat?hendab tegelikult rohkem kui vaid nimetatud m?tsikest.Kipa?eldakse ka kupli kohta. Iisraelis on paljudel vanadel majadel, eriti Jeruusalemma vanalinna omadel, katus kuplikujuline ja sedagi nimetataksekipa’ks. Erinevalt l??ne traditsioonist, mille puhul tuleb m?ts austuse m?rgiks peast ?ra v?tta, on juutidel vastupidine komme – austuse m?rgiks peab pea kaetud olema. Sellep?rast paljud usklikud juudi mehed kipa-m?tsikest kannavadki. Palvetaval meesterahval peab Jumala austamise m?rgiks pea kaetud olema. Sama kehtib s?nagoogi sisenedes ja ka Jeruusalemma vanalinnas asuva Nutum??ri, suure vaba?hus?nagoogi ??res. Kombe taust ulatub piibliaegadesse, kui preestrid templisse sisenedes pea pidid katma. Teise Moosese raamatu 28. peat?ki salm 4 teatab: „Ja need on riided, mis nad peavad tegema: rinnakilp, ?lar??, ?lekuub, kirjatud s?rk, peakate ja v??; nad tehku p?had riided su vennale Aaronile ja tema poegadele, et nad saaksid olla mulle preestriteks!“ Peakatte k?sku on korratud sama raamatu 29. peat?ki 6. salmis: „Pane temale peakate p?he…“ Esialgu k?is pea katmise korraldus ainult preestrite kohta. Aegade jooksul on k?sk laienenud. T?nap?eval kannavad religioossed juudi mehed igal ajal, v?lja arvatud magades v?i ennast pestes, kipa’t. See n?itab s?mboolselt, et nad alistuvad k?rgeimale v?imule, see t?hendab Jumalale. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel kirjapandud talmudis on k?sitletud kipa kandmist. Juba ammu on sellest saanud juudi kogukondade ?ldine tava. Osalt on selleks andnud t?uke kristluse levik. P?rast vana testamendi aega ehk uue testamendi ajastul on kristlastel olnud komme, et meesterahvad paljastavad oma pea, kui on tarvis kas austust avaldada v?i palvetada. Et kristlased nii tegid, arvasid rabid, et juudid ei peaks k?ima teiste rahvaste kommete j?rgi. Valdavalt m?eldakse „paganate moodi mitte k?itumise“ all seda, et juut peab elama jumalakartlikult. Ometi m?jutas korraldus ka peakatmise kommet – kui kristlikud rahvad v?tavad austust avaldades m?tsi maha, paneb juut selle hoopis p?he. Naiste peakatmisega on aga lugu samasugune nagu teistelgi rahvastel – naine, eriti vanem v?i abielus naine, ei pea peakatet eemaldama. Juudi naine ei teeks seda niigi, aga l??nelikeski maades j?tavad naised k?bara p?he ka siis, kui nende mehed n?iteks leina v?i tervituse m?rgiks oma pea paljastavad. Siinkohal meenuvad mulle minu lapsep?lve lasteaiapeod – mitu ema j?ttis soojas ruumis oma uhke karvam?tsi kui staatuses?mboli kindlalt p?he. Juba k?ige v?iksemaid poisslapsi ?petavad religioossed juudid pead katma. ?helt rabilt k?siti, kui vanalt peaks juudi poiss hakkama kipa’t kandma. Ta vastas, et lapsele peaks kipa’ga seotud kommetest v?imalikult vara r??kima. Samas ei peaks lapse elu selle teemaga keeruliseks tegema. Kui ta saab aru, miks on hea kipa’t kanda, ja ta ise tahab seda teha, on k?ik h?sti. Aga last talle kipa’t p?he sundides piinata ei tohiks. T?htsate rabide naised on siiski isegi oma s?lelastest poegade pead katnud – kuni ajani, mil nad kommet poisile endale selgitada on saanud. Edaspidi on kipa kandmine juba poisi oma teadlik otsus. Kuigi rangemad juudi usklikud panevad oma poegadele kipa’d p?he ?ige vara, ?eldakse, et kindlasti peaks laps seda peakatet kandma alates kolmandast eluaastast. Kolmeaastaseks saades l?igatakse religioossete juudi perede poisslastel esimest korda juukseid. Kogu pea saab l?hikese soengu. Alles j??vad oimulokid, mis j?etakse pikaks. P?rast esimest rituaalset juuksel?ikust hakkavad poisikesed ka pidevalt kipa’t kandma. V?ib tekkida k?simus, kuidas need m?tsikesed v?ikestel marakrattidel peas p?sivad. Isegi k?ige korralikumate perede lapsed jooksevad, ronivad ja v?ivad m?ngutuhinas oma kerge peakatte ?ra kaotada. Hea abivahend on k?ige tavalisemad juukseklambrid. Nendega saab vajaduse korral kipa ?hest v?i mitmest kohast kindlalt juuste k?lge kinnitada. Vanemaks saades harjutakse kipa’ga ?ra. Noormehed ja t?ismehed ei pea enam klambreid kasutama, vaid oskavad seada oma igap?evaelu nii, et m?tsike peast maha ei kuku. Kui tuleb ?kilisem tuulehoog, hoitakse kipa Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/margit-prantsus/kommenteeritud-juudi-jutud-70-toestisundinud-lugu/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.