Igal hetkel oleme veel elus

Igal hetkel oleme veel elus Tom Malmquist P?hjamaade romaan Tom ja Karin ootavad oma esimest last, kui Karin ?kki haigestub ja haiglasse satub. Laps aidatakse keisril?ikega ilmale. Nagu painajalikus unen?os jookseb Tom haigla all kulgevate tunnelite kaudu intensiivraviosakonna ja vasts?ndinute osakonna vahet – elu ja surma vahet.Ta naaseb koju lapsega, aga ilma Karinita, ootamatust kaotusest vapustatuna. M?ni kuu hiljem sureb ka Tomi isa, kellega pojal on kogu elu olnud keerulised suhted.„Igal hetkel oleme veel elus” on valus ja ilus lugu armastusest ja surmast, isadusest ja hetkhaaval elatavast elust. Ka siis, kui pinev olevikulugu surmast v?tab tempo maha, r?ndab ajas tagasi ja hakkab kokku panema mosaiikpilti Tomi ja Karini ?hisest elust, s?ilib terav reaalajatunne. Tasapisi hakkab lugeja aru saama, kuidas Tomi ja Karini armastus v?lja kujunes, ja m?istab, et see lugu ei r??gi ainult vapustusest ja leinast, vaid eelk?ige r??gib see elust.Malmquisti keel on t?pne, ta hoidub ?lespuhutud v?ljenditest. Teose muudab eriti haaravaks autori oskus kasutada kirjutades osavalt tempomuutust, tormates kord raevuka hooga ning siis peatudes ja kirjeldada mingit v?ikest, kuid olulist detaili. Ta teeb seda tasakaalustatult, oma isikup?rases r?tmis, hoides lugejat haardes, kuni viimane lehek?lg on loetud, ega lase ka siis p?riselt lahti. See lugu j??b v?ga kauaks meelde.Tom Malmquist (snd 1978) on luuletaja ja muusik. Rahvusvaheliselt menukas autobiograafiline romaan „Igal hetkel oleme veel elus” on tema esimene proosateos, mis p?lvis Rootsis Dagens Nyheteri kultuuriauhinna ja Karin Boye kirjandusauhinna ning kandideeris 2016. aastal P?hjamaade N?ukogu kirjandusauhinnale. Originaal: Tom Malmquist I varje ?gonblick ?r vi fortfarande vid liv Natur & Kultur Toimetanud Nele Otto Kaane kujundanud Made Balbat Raamatu v?ljaandmist on toetanud Rootsi Kultuurin?ukogu Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Copyright © Tom Malmquist 2015 Published by agreement with Salomonsson Agency Autori?igus t?lkele: Ene M?e ja O? Eesti Raamat, 2018 ISBN 978-9949-658-05-3 (k?ites) ISBN 978-9949-658-06-0 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat Tr?kitud Tallinna Raamatutr?kikojas ?lemarst lukustab Karini haiglavoodi rattad. Valjul h??lel teavitab ta intensiivravi?desid, kes Karini s?rgikut ja spordirinnahoidjat katki l?ikavad: rase naine, laps terve, kolmk?mmend kolm n?dalat, haigestus umbes viis p?eva tagasi, gripilaadsed s?mptomid, palavik, k?ha, eile kerged hingamisraskused, arvas, et raseduse t?ttu, t?na l?ks j?rsult halvemaks, t?sised hingamisraskused, saabus tund aega tagasi s?nnitusosakonda. Arstil on j?medad k?ed, ta krutib mingit padrunitaolist pudelit ja j?tkab: saturatsioon ?huga seitsek?mmend, hapnikuga k?rgem, hingamissagedus umbes nelik?mmend-viisk?mmend, r?hk sada nelik?mmend, pulss sada kaksk?mmend. ?mmaemand, kes aitas Karinile transportimise ajal hapnikku anda, seisatab uksel. Ta puudutab ettevaatlikult mu k?sivart. Sa oled praegu intensiivraviosakonna palatis B, kas tahad, et ma panen selle sinu jaoks paberile kirja? Pole vaja, ait?h, vastan ma. Ta saab n??d korralikku abi, ?tleb ?mmaemand. Jah, ait?h. Okei, ma siis l?hen. Okei, ait?h. Karini rinnal on elektroodid. J?lgimismonitor piiksub. Mis ravimeid te talle praegu annate? k?sin ma. Seda pead sa k?sima Per-Olofilt, vastab intensiivravi?de. Kes see on? See olen mina, h??ab ?lemarst ja lisab: me anname su naisele Tazocini ja Tamiflud ja valuvaigistit ja rahustit ja veel ?ht-teist, siin tilgutis on mitu ravimit, aga me ei j?ua praegu sinuga r??kida, sind teavitatakse varsti, ole rahulik ja lase meil teda aidata. Aga laps? k?sin ma, aga keegi ei vasta. Istun p?randale ja n?jatun seina najale pr?gi?mbri k?rval, kus on kasutatud s?stlad. Ma kaisutan Karini sulemantlit, aga lasen selle lahti ja torman v?lja, n?en eredalt valgustatud koridoris inva-WC silti, jooksen sinna, ei j?ua ust enda j?rel kinnigi panna, kui juba oksendan ja pissin ?hel ja samal ajal. Kuristan kraaniveega kurku, aga mu suu haiseb ikkagi, pesen keelt vedela seebiga. Palati B valge kahe poolega uks on kinni, kui ma tagasi tulen. Ma koputan, avan ukse ja vaatan sisse. ?ks meessoost intensiivravi?de istub taburetil Karini harkis reite vahel. Mehe lihaselistel k?sivartel looklevad m??gataolised t?toveeringud. Karinil on ees reservuaariga hapnikumask, ta silmad on kinni ja tema n?gu n?ib ?kitselt v??ras. ?el on latekskindad k?es ja ta t?mbab Karini h?bememokki lahku. Mind n?hes paneb ta uriinikateetri k?est ja t?useb p?sti, astub mulle ligi, tema pilk on t?hi. Ma pean paluma sul v?ljas oodata. Miks? V?ib piinlik hakata. Kellel? k?sin ma. Patsiendil. Patsiendil? Jah, patsiendil, vastab ta ja vahib mind ainiti, aga ei vaata mulle silma, vaid suunab pilgu mu ?lale. Ma olen temaga k?mme aastat koos elanud, ta ootab meie last? Ikkagi v?ib piinlik olla. Aga kas see ei ole piinlik, et sina temaga kahekesi oled? k?sin ma. Ta t?kestab mul tee ja ?tleb: palun oota v?ljas, ma kutsun sind, kui k?ik on tehtud. Ta ajab mu v?lja, ilma et ta mind puudutaks. Paneb ukse kinni. Liftide vastas on kohviautomaat. Ma pistan sinna k?mme krooni, aga unustan plasttopsi alla panna. Kohv pritsib v?lja ja voolab p?randale. Toon koristusvahendite k?rust paberr?tikuid ja hakkan p?hkima. Kui ma parajasti uut m?nti otsin, tuleb intensiivraviosakonnast v?lja ?lemarst. Ta uurib ?ht kausta, toetades seda vastu k?htu. Kas sa ei olegi veel ?ra minestanud? k?sib ta ja n?ib ootavat, et ma hakkaksin naerma, ja kui ma ei naera, ?tleb ta: sinu naise olukord on t?sine. Kas see ei olegi kopsup?letik? k?sin ma. Ka see v?ib t?sine olla, vastab ta. See on ju ravitav? Enamasti, mitte alati, ?tleb ta ja astub lifti, vajutab nupule, noogutab mulle ja lisab: ma annan kohe teada, kui midagi selgub. Ma istun palati B ukse taha toolile. Koridor on hallikassinine, tehismaterjalist p?rand, liistud, seinad, k?sipuud, isegi toiduk?rud on hallikassinised. Minu selja taga on kolm akent. Ma ei n?e v?lja, ?htupimedus muudab aknaklaasid peegliteks. Ma t?usen ja koputan valgele uksele, ootan, v?tan uuesti istet. M?ne aja p?rast tuleb intensiivravi?de v?lja. Vaatan tema t?toveeringuid, see on mingi s?jamaaling. Kas ma v?in n??d sisse tulla? k?sin ma. Ei, vastab ta, v?tab ?hest kapist midagi ja l?heb tagasi palatisse. V?tan telefoni ja vastan paarile s?numile ning k?nnin siis m??da koridori edasi-tagasi, kuni jalad ?ra v?sivad. Koputan uuesti. Ukse avab naissoost intensiivravi?de. Tere, vabandust, aga miks ma ei tohi sisse tulla, palun seletage v?hemalt, et ma saaksin aru, ma tean, et Karin tahab mind enda k?rvale. Kas keegi ei kutsunudki sind sisse? k?sib ?de. Siis ei seisaks ma ju siin, ?tlen ma. Palun vabandust, tule sisse, Karinil on juba natuke parem, ?tleb ta ja pakub, et toob mulle kohvi ja juustuv?ileiva. Ait?h, ma ei soovi midagi, ?tlen ma. Karin m?rkab mind ja hakkab k?tt lehvitama. ?ks hooldaja on Karinil maski eest v?tnud ning niisutab tema huuli ja keelt m?rja vahtkummitikuga. Karin ahmib ?hku, aga n?ib siiski nautivat higisest maskist vabanemist. Astun ligi ja v?tan tal k?est kinni. Kallis, v?hemalt morfiini on sul piisavalt, ?tlen ma. Ta osutab oma k?hule ja ma vastan: k?ll saab korda, usu mind, k?ik l?heb h?sti. Ta t?stab p?idla p?sti. T?toveeritud mees istub j?lgimisruumis, kust n?eb palatit l?bi akende. Ta r??gib telefoniga, piltilus n?gu, paksud korralikult kammitud juuksed, sile nahk. Ma v?tan Karini sulemantli p?randalt ?les. ?lemarst seisab seljaga minu poole ja ootab kolleegi, kes veab kohale mingi defibrillaatori moodi seadme. Too on ilmselt sisehaiguste intensiivraviosakonnast, vaikne ja natuke veider mees. P?rast Karini rindkere p?gusat uurimist ?tleb ta ?lemarstile: tuleb teha kiire spiraal-KT. Kas on midagi t?sist? k?sin ma. Ta heidab mulle pilgu ja p??rdub Karini poole: ma vaatasin su l?bi, Karin, ja tundub nii, et sul on t?sine pneumoonia, v?ib-olla ka emboolia, ma ei oska praegu kindlalt ?elda, peame k?igepealt r?ntgeni tegema. Palun, kas sa saaksid korrata? ?tlen ma. ?lemarst vastab, aga Karini poole vaadates: kopsup?letik v?i tromb, v?ib-olla ka m?lemad, nii me praegu igatahes arvame, me anname sulle ravimeid k?ige vastu, mis meie hinnangul v?ib olla sinu hingamisraskuste p?hjuseks, aga asi on t?sine, noor naine ei tohiks niimoodi hingata, isegi mitte rasedana. Ma p??an Karini pilku, aga ta vahib lakke, mitte endasset?mbunult, vaid pigem nii, nagu oleks midagi avastanud. Ka mina vaatan ?les, aga n?en ainult valgustoru ja kriitvalget lage, mille v?rvis ei ole ainsatki pragu. ?lemarst vaatab n?gu krimpsutades sulejopet, mida ma k?es hoian. Koridoris on kapid, mida sa v?id kasutada, ?tleb ta. Pole vaja, see on Karini oma. Sa v?id ikkagi kappi kasutada, ?tleb ta. Pole vaja, aga ait?h, vastan ma ja istun voodi k?rvale. Karin veeretatakse sisse rauduksest, mis meenutab varjendit. Ta k?hib nii, et rindkere kerkib voodilt ?les. Ma istun ?he laua ??rde. L?bi seinte kostab tuhmi surinat. Umbes poole tunni p?rast vaatab ?ks arst v?lja ja k?sib, kas mina olen Karini pereliige. Kas juhtus midagi? k?sin ma. Ta on kiilas ja ovaalsete prillidega ning esitleb ennast radioloogina. Kogeldes vastab ta, et v?ib minna rohkem aega, sest Karinil on hingamisraskuste t?ttu raske horisontaalasendis lamada. Okei, vastan ma. Niisiis n??d sa tead, et v?ib aega minna. Okei, ait?h. Koridoris on l?mbe ja palav. Ma v?tan kampsuni seljast. Kodutelefonil v?tab k?ne vastu Sven. Ta kuulab mind ja vastab: nii et arstid kahtlustavad kopsup?letikku? Jah, praegu tehakse r?ntgenit. Ait?h, Tom, et sa helistasid, ?tleb ta. Natukese aja p?rast helistab ta tagasi. Tere, Sven, ?tlen ma. K?llap Lillemor palus tal helistada. V?ib arvata, et ta k?ndis nende Liding? ridamajas ringi ja muretses, kuni Sven tundis, et peab mulle uuesti helistama. Vabandust, et ma j?lle helistan, ?tleb ta. Sven, hoopis mina helistasin ju teile. Vabandust. Ma ?tlesin seda ainult sellep?rast, et sa palusid helistamise p?rast vabandust, ?tlen ma. Pole midagi, vastab ta ja esitab Karini kopsup?letiku kohta t?psustavaid k?simusi. Ma r??kisin k?ik ?ra, mis ma tean, ?tlen ma. Saan aru, vastab ta ja k?sib, kas mul on midagi selle vastu, kui nad haiglasse tulevad. Ei ole, aga mingit ohtu ilmselt pole, Sven, tal on kopsup?letik. Kus te olete? k?sib ta. S?deri haiglas. Millises S?deri haigla osas? Ma ei m?leta, ema laskis meid s?nnitusosakonna juures v?lja, ma ei tea, kusagil maa all, ukse peal on kirjas nukleaarmeditsiini ja piltdiagnostika keskus. Seal tehakse ilmselt ainult r?ntgenipilti, m?letad sa osakonna nime? Ei m?leta, kas ma v?in teile messida? Sobib, ait?h. Ma unustasin vist pliidi v?lja l?litada, pahvatan ma. Mida? Ma tegin Karinile teed, unustasin vist pliidi v?lja l?litada. Ahah. Sven, ma pean l?petama, pean emale helistama, tal on varuv?tmed. Palatis B ootab mind ?lemarst. Ta tahab minuga r??kida. Ta h??rub oma rohmakaid k?si ukse juurest pumppudelist v?etud desinfitseerimisgeeliga. Ta on ?leni hall, v?lja arvatud valge vormiriietus. Temaga on kaasas ?ks naissoost arst, kes on tema s?nul s?nnitusarst. Too seab voodi k?rvale ?les mobiilset ultraheliseadet. ?lemarst raputab k?si, et need kuivaksid, ja ?tleb: Karin, me saime ?sja r?ntgenipildid ja esialgsed vereanal??sid, need ei n?e head v?lja. Karin on h?mmastavalt rahulik. Ma paitan tema jalalabasid. Mees kummardub, et saaks Karinile silma vaadata. Kas sa kuuled mind, Karin? k?sib ta. Karin noogutab. H?sti, ma pidasin n?u hematoloogidega, nii S?deri kui ka Karolinska haigla omadega, nad on verehaiguste spetsialistid, sul on valgete vereliblede hulk massiivselt suurenenud, t?en?oliselt on sul ?ge leukeemia. Karin vaatab mulle otsa ja ma kuulen tema n?rka h??lt. Kallis, ma olen siin, ?tlen ma, puudutan tema p?ski ja j?tkan: Karin, kallis, me tuleme sellega toime, aus?na, me tuleme toime. Karin lehvitab k?tt. Ma p??an l?bi maski tema huultelt s?nu lugeda. Ta k?sib lapse kohta, ?tlen ma. Karin t?stab p?idla p?sti. Minu prioriteet on praegu Karin, ?tleb ?lemarst. Laps on emakas h?sti kaitstud, isegi leukeemia eest, pistab s?nnitusarst vahele. Tal on pikad pruunid juuksed ja v?ike sirge nina. Ta n?ib end ?lemarsti juuresolekul ebamugavalt tundvat ja rahuneb alles siis, kui too palatist lahkub. Ta liigutab ultraheliandurit Karini k?hul. Ergas t?druk teil, k?ik on korras, terve laps, ma ei n?e midagi halba, ?tleb ta ja p?hib geeli paberiga ?ra. Uksel keerab ta ringi, nagu tahaks midagi ?elda, aga seisab ainult vaikides ja vaatab Karinile pikalt otsa. Ait?h, ?tlen ma. Arst k?hkleb, aga vastab: t?nap?eval osatakse leukeemiat h?sti ravida. Ait?h, suur t?nu. Karini haiglas?rgi kaeluse k?ljest on lahti hargnenud valge krussis niit. Peidan selle niidi riide alla ja kohendan Karini tukka. Ta on higine, sikutab mu k?tt. Kuidas on? k?sib ta. Kas sa k?sid, kuidas minul on? Ta noogutab. Kallis, ma olen muidugi mures, aga ?ra praegu r??gi, keskendu hingamisele, ?tlen ma. Leian ?helt k?rult kiletatud lehe, millel on osakonna evakuatsiooniskeem. Kasutan seda lehvikuna. ?hu liikumine teeb Karinil olemise paremaks. Ma ei tea, kui kaua ma seisan ja talle tuult lehvitan, enne kui ta suu avab. Tema huuled matsuvad. Ma ei kuule, mida ta ?tleb. See k?lab nagu „liiv”. Ta ?ritab maski eest v?tta, aga ma takistan teda. Ta ?gab. Kallis, mis on? k?sin ma. Nimi, ?tleb ta. Okei, okei, sa tahad panna talle nimeks Liv? Ta raputab pead ja pahvatab: Livia. Livia? Ta noogutab ja t?stab rannet. Livia, ?tleb ta. Olgu siis Livia, vastan ma. Hapnikumasin hakkab undama. ?ks intensiivravi?de s??stab ligi. Mis toimub? k?sin ma. ?de h?ikab j?lgimisruumi poole: ta pingutab liiga k?vasti. Palatisse jalutab ?lemarst, m?lub midagi, neelatab, k?hatab, j??b ?he monitori ees seisma, k?ed seljal. Hapnikust on abi, praegu saab ta veel hakkama, kui paremaks ei l?he, siis peame intubeerima, ?tleb ta ja p??rdub Karini poole. Vabandust, et me sinust niimoodi r??gime, me ei tee seda meelega, vahel lihtsalt kukub niimoodi v?lja, aga asi on nii, Karin, et ka hapnikumaskiga on sul raske hingata, nii et v?ib juhtuda, et me peame su uinutama ja hingamisaparaadi alla panema. Ma soovitan Svenil auto seisma j?tta ja palun telefon Lillemori k?tte anda. Me istume praegu taksos, aga oota natuke, kohe saad Lillemoriga r??kida, vastab ta. Lillemori madalat h??lt kuuldes l?hen ma n?rvi. Tere, me saime midagi teada, ?tlen ma. Ah soo? Ma tahtsin kohe helistada, aga see oli raske, ?tlen ma. Ahah, vastab ta. Ma m?tlesin, et parem on helistada enne, kui te siia j?uate. Ahah. See on raske jutt. Jah? See ei ole kopsup?letik. Lillemor j??b nii vaikseks, et ma pean k?sima: oled sa kuuldel? ?lemarst istub voodi k?rval taburetil, kui ma tagasi tulen. Ma r??kisin just su naisele, et laps on talle n??d raske koorem, tema organism on praegu suure pinge all, piimhappe tase on liiga k?rge, ?tleb ta. Ta p??rdub Karini poole: ma helistasin praegu Karolinska haigla CIVA-sse, keskintensiivravi osakonda, asi kaldub sinnapoole, et sulle tuleb homme hommikul teha keisril?ige, Karolinskal on paremad v?imalused sind ja last aidata, ja juba t?na ??sel pannakse sind hingamisaparaadi alla, see ei ole valus, sa j??d s?gavalt ja m?nusalt magama nagu p?rast pikka t??p?eva. Kas ta viiakse teise haiglasse? k?sin ma. Jah, nii on k?ige parem, vastab arst. Homme hommikul? Jah, niipea kui CIVA-s vaba koht tekib. Miks ta peab narkoosi all olema? Nii on k?ige parem, nii Karinile kui ka lapsele, keisril?ike ajaks on nagunii ?ldnarkoosi vaja, ?tleb ta. Karin ?ritab vastata, aga loobub ja raputab pead. Ta paneb k?ed k?hu peale. Ma m?istan, et sul on raske r??kida, Karin, aga ma t?lgendan seda nii, et sa saad aru, ?tleb ta. Karin on justkui poolunes, tema hingamine muutub raskemaks, aeg-ajalt avab ta silmad ja s?gab end maski alt, ja kui ma katkestan tuule lehvitamise, l?heb ta ?revile ja otsib mu k?tt. Kallis, mu k?ed on juba tuimad, ma ei jaksa enam tuult teha, ?tlen ma. Ma ei suuda teda takistada, kui ta maski eest t?mbab. Ta pahvatab ?he hinget?mbega: armastan sind igas m?ttes. ?ks ?de t?ttab ligi ja k?sib: kuidas sul on? Karin t?stab p?idla p?sti. Sa ei tohi maski ?ra v?tta, ?tleb ?de. Ta teab, vastan ma. Lillemoril on seljas Mah-Jongi riided ja Svenil vanamoodne ?likond, kui nad osakonna koridori m??da l?henevad. Tunnen enda vastas Sveni laia ja niisket rinda. Lillemori n?ib see h?irivat, et ma neid kallistan. Ta seisab kohmakalt k?ljega minu poole ja vaatab palatiuste suunas. Ta k?sib, kas nad v?ivad Kariniga kokku saada. L?hen ees ja ?tlen l?velt: kallis, su vanemad on siin. Karinil on kohkunud ilme. Sven j??b ukseavasse seisma. Lillemor viivitab, aga otsustab l?hemale astuda. Ta patsutab Karini jalga ja kordab: kulla t?treke. Karin hakkab nuuksuma, vehib k?tega. Lillemor kangestub ja ?tleb: me ootame v?ljas. Ta v?tab k?hku Sveni ?lavarrest kinni ja talutab mehe v?lja. Karin kahmab mu s?rgist kinni ja vaatab mulle otsa. Kallis, ma m?istan, sa ei pea r??kima, ma arvan, et ka nemad saavad aru, ma ?tlen neile, et sul on hea meel, et nad tulid. Kui ma v?lja tulen, on Sven ja Lillemor istunud osakonna k??gi ukse taga paiknevale seina k?lge kinnitatud sohvale. Lillemor surub pabertaskur?tti vastu suud. Kas teiega on k?ik korras? k?sin ma. Pole viga, vastab Sven. Eelmine kord oli ju sama lugu, ?tlen ma. Ait?h, Tom, me saame aru, ?tleb ta. Siin on mingi m?ra, ma ei kuule h?sti, ?tleb Lillemor. Ta istub, t?useb p?sti, istub j?lle. Mis asi seda h??lt teeb? k?sib ta. Ju vist n?udepesumasin, ?tleb Sven. Siin on palju igasuguseid h??li, ?tlen ma. See on midagi muud, mingi k?rge heli, ?tleb Lillemor pead raputades. Ma istun nende k?rvale. Sven uurib sohva katteriide mustrit ja nendib, et see kujutab v?ililleebemeid. Lillemor raputab taas pead ja ?tleb: see on harakputk. Sven p?imib k?ed p?lvel kokku ja k?sib: kas nad ?tlesid, mis t??pi leukeemia tal on? Lillemor p?rnitseb teda kurjalt. Nojah, nad ei tea vist veel isegi, lisab Sven ja noogutab mulle. ?eldi ainult, et ?ge, ?tlen ma ja vaatan Lillemori poole. Kas sul on paha olla, Lillemor? k?sin ma. Vabandust, ma lihtsalt ei kannata haiglaid ja siin on mingi m?ra, ?tleb ta ja t?useb p?sti. Ta otsib kotist L?keroli kurgupastillide karbi, pakub mulle, seej?rel Svenile ning jalutab m??da koridori eemale, hoides k?tega k?rvu kinni. ?lemarst seisab voodipeatsis ja s?nnitusarst kontrollib ultraheliga Liviat. Kallis, ma ei j?ta sind ?ksi, k?in ainult t?na ??sel korraks ?ra, pean kodust m?ned asjad tooma ja siis tulen tagasi ja olen kogu aeg sinu juures, ma tulen varsti. Karin vaatab ukse poole ja siis mulle otsa. Su vanemad istuvad palati ukse taga koridoris, ?tlen ma. Ta raputab pead. Nad saavad aru, kallis, ?ra muretse, ja ma ?tlesin neile, et sa panid t?drukule nimeks Livia. Karin t?stab p?idla p?sti. Ma j??n kraanikausi juurde seisma. Karin liigutab minu poole vaadates suud. Ma ei kuule teda, aga n?en, et ta ?tleb: head ??d. Head ??d, kallis, varsti n?eme, h?ikan ma. ?lemarst asetab k?e maskile. Tundub, nagu s?stiks ta midagi hapnikuvooliku ventiili. Karin suleb silmad. ?lemarst loendab oma k?ekella vaadates valjusti: ?ks, kaks, kolm, neli, viis. Ta loendab ikka veel, kui ma palatist v?ljun. Lifti ees keeran otsa ringi ja jooksen tagasi. Osakonna uks on lukus. Helistan kella. Ukse avab ?ks Karini intensiivravi?dedest. Kas sa unustasid midagi? Jah, ?tlen ma, tr?gin temast m??da ja t?ttan palatisse B. Kas ta magab, kas k?ik l?ks h?sti? k?sin ma. Magab k?ll, k?ik on korras, vastab s?nnitusarst. Okei, ait?h, ?tlen ma ja silitan s?rmega Karini k?rva. Kan??likoht tema k?sivarrel on tumesinine ja natuke verine. Kas homme alustatakse keemiaravi? k?sin ma. Ma ei tea, k?si homme Karolinska hematoloogide k?est, vastab ?lemarst. Akende ribakardinad on suletud, aga v?ike ?huaken on lahti ja l?bi selle n?en ma ...rstavikeni j?rsku kallast ja navigatsioonitulesid, rohelisi ja punaseid laternaid. Vaatan palatis ringi. J?lgimisruumis istuvad kolm intensiivravi?de ja ?ks hooldaja. Nad j??vad vait, kui ma sisse astun. Ega te ei ole n?inud Karini sulemantlit? k?sin ma. Hooldaja l?heb riidekapi juurde. Kas see? k?sib ta. Jah, just, ait?h. Mine n??d koju puhkama, sa pead magama. Jah, kohe l?hengi, ait?h, tahtsin ainult kontrollida, kas teil on minu number olemas. Hooldaja vaatab arvutisse, tal on h?redad lillad juuksed. Ta loeb ette minu mobiilinumbri. ?ige, ait?h, vastan ma, palun helistage kohe, kui saate teada, millal ta Karolinskasse viiakse. Helistame, ?tleb ta. Okei, ait?h, vastan ma. Lillemor ootab S?deri haigla peaukse juures tiigi ??res. Ta seisab ja vahib l?ikivat veepinda. Ta hoiab k?tt k?hul, silitab seda tasakesi. Aeg-ajalt kostab Ringv?genilt autom?rinat, muidu valitseb vaikus. Takso tuleb kohe, ?tleb Sven ja pistab mobiiltelefoni pintsaku p?uetaskusse. Mis kell on? k?sin ma. Hakkab neli saama, vastab ta. Taksos pigistan k?es Karini mantlit, toetan pea vastu jahedat akent ja vaatan asfalti, kanalisatsioonikaevusid, k?nniteid, ohutussaari. Lundagatani trepi juures autost v?lja astudes ?tlen: k?ik l?heb h?sti. Ema peatab auto Solnas Karolinska ?likoolihaigla ees bussipeatuses, ma pistan jooksu, ta h??ab midagi, ma ei kuule, jooksen infolaua juurde, mulle antakse kaart ja n?idatakse suund k?tte, ma jooksen l?bi fuajee, kioskist m??da, l?bin kahek?mne meetri pikkuse koridori, mille l?pus on kahe voodiliftiga liftikoda ja trepikoda, jooksen paremale, veel ?hest automaatuksest sisse, poole laiemasse koridori, automaatustest sisse, jooksen piki sise?ue, s?idan voodiliftiga ?les koos kahe arstiga, kellel on opim?ts peas, astun liftist v?lja, jooksen l?bi trepikoja, j?rgin noolega viita, mis juhatab keskoperatsiooniploki poole, l?hen avatud metalluksest sisse, m??dun rohelistest sammastest, jooksen m??da neljak?mne meetri pikkust koridori, millel on k?reroheline tehismaterjalist p?rand ja mis l?peb T-kujuliselt ristuva koridoriga, loen silte, p??ran paremale keskintensiivi poole, jooksen akendest m??da, paremal on haiglapark, seintel on valgeks v?rvitud kiudtapeet, jooksen m??da sajameetrist koridori, peatun kaameraga uksetelefoni ees, vajutan nupule, telefon kutsub, vaatan kaamerasse. Meheh??l: tere hommikust, millega saan aidata? Tere, minu naine peaks olema S?deri haiglast siia toodud, ta on rase, vajab kiiret keisril?iget. Ja ta pidi tulema CIVA-sse? k?sib ta. Jah, F21, vastan ma. Mis ta nimi on? Karin Lagerl?f. Oota natuke, vastab ta. Ootan mitte ?le paari minuti ja siis l?hevad laiad uksed lahti. Arstil on seljas valge vorm, ta on pikk mees ja tal on tumedad ?le pea kammitud juuksed. Ta esitleb ennast, aga mulle j??b meelde ainult tema pilk, mis ei taha minu pilguga kohtuda. Ta ?tleb, et mu naine j?udis just kohale ja nad paigutavad ta palatisse number 1, mis on ?hekohaline palat. Ta r?hutab, et ei tea midagi rohkemat. Kes siis teab? k?sin ma. Niipea kui ta on paigas, saad r??kida kellegagi, kes teab, vastab ta. Kas tema seisund on okei? Nad seavad teda praegu sisse, niipea kui ta on paigas, tuleme v?lja ja kutsume sind, ?tleb ta ja l?heb minust koridoris m??da. Vaatab minu poole nagu soovides, et ma temaga kaasa l?heksin. Mida sa CIVA-st tead? k?sib ta. Mis m?ttes? k?sin ma. Ta avab koodiga ?he ukse ja ?tleb: CIVA-s ravitakse patsiente, kes vajavad eriti intensiivset ravi, meil on kolmteist kohta, eriv?lja?ppega arstid ja ?ed. Ta paneb tule p?lema. Ahah, okei, vastan ma ja kiikan ruumi, mis on umbes kahek?mne ruutmeetri suurune. Diivan, toolid, tugitool, ?mmargune laud ja lihtne k??k. Noh, see ei ole just Waldorf-Astoria, aga parem kui mitte midagi, ?tleb ta. Millal talle keisril?ige tehakse? k?sin ma. Seda ma kahjuks ei tea, k?igepealt on su naine vaja stabiliseerida, enne kui saab midagi teha. Kui kaua ma pean siin toas ootama? k?sin ma. Raske ?elda, v?ib-olla tund aega, ma ei tea, aga sa ei pea kogu aeg omastetoas olema. Pole viga, ait?h. Okei, ?tleb ta ja j?tab mu toa l?vele ?ksi seisma. Lakke on riputatud televiisor. Suuremast ruumist viib uks v?iksemasse, kus on narivoodi ja v?ike tualett. Koridori avaneva akna ette on t?mmatud l?bikumavad kardinad. Lauale on j??nud kohvitopsid. Pr?gikast on t?is k?kras pabertaskur?tikuid. Istun laua ??rde. Minu ees laual on plastist t??kliilia. Selle ?he lehe k?lge on keegi kleepinud n?tsu. Otsustan koridori minna, aga avastan, et uksel on koodlukk. Ma ei tea koodi ega tea, kus ma veel v?iksin oodata. Seisan uksel ja pean vahti. CIVA uksest tuleb v?lja ?ks naisarst. Vabandust? ?tlen ma. Ta vaatab minu poole, aga l?heb m??da. K?nnib kiirel sammul. Ma h??an teda. Ta peatub ja vaatab tagasi. Kas sul on selle ukse kood? k?sin ma. Miks sinul ei ole? k?sib naine. Noh, mind lasti sisse, aga ta ei ?elnud mulle koodi, vastan ma. Ta v?tab rinnataskust v?ikese m?rkmiku ja lehitseb. Kaksteist kaksk?mmend ?ks, ?tleb ta. Ahah, aastaarv ja osakonna number, eks ole? Selle peale pole ma tulnudki, vastab ta. See aitab meeles pidada, ?tlen ma. Ta pilgutab kavalalt silma. Kas sinu naine on rase? k?sib ta. Jah, on k?ll rase, vastan ma. Arst tuleb l?hemale. Kui tal ei oleks kissis silmade ?mber kortsukesi, peaksin teda teismeliseks. Ta j??b minu k?rvale seisma ja ?tleb: minul on t?druk, ta s?ndis poolteist kuud enne aega, ole ?nnelik, et teil on t?druk, enneaegsetel t?drukutel on suuremad ?ansid ellu j??da ja kahjustusteta p??seda kui enneaegsetel poistel. Ema on mulle kioskist salati ostnud. Masinaga kooritud krevetid on Rhode Islandi kastmega ?le valatud. V?ta tempo maha, sa kugistad nagu ma ei tea mis asi, ?tleb ema. Ma ei ole elus mitte ?htegi m?het vahetanud, ?tlen ma. K?ll sa hakkama saad, isegi su isa sai, ?tleb ta, t?useb p?sti, vaatab mind ja k?sib: kulla laps, mis on? Ma unustasin vist pliidi v?lja l?litada, vastan ma. No kuule, Tom, eile arvasid sa sedasama, aga pliit ei olnud sees. Ma olen pagana kindel, et seekord unustasin, ?tlen ma. Eile j?tsin ma k?ik sinnapaika ja kimasin teie korterisse, aga pliit ei olnud sees, ?tleb ema. Aga mida ma sinu meelest peaks ?tlema? Kas sa tahad, et ma s?idan sinna ja vaatan j?rele? Parem oleks vist, ?tlen ma. Ema p??rdub j?rsult ukse poole ja samal hetkel astuvad sisse Sven ja Lillemor. Ema kohendab kampsunit ja medaljoni ja s?nab: Lillemor, Sven, ma ei tea, mida ?elda. Nad kallistavad ema ja k?sivad, kuidas Thomasel l?heb. Kehvasti, vastab ema. Sven ja Lillemor vaikivad. Ma m?rkan, et ema l?heb n?rvi, kardab, et ?tles midagi valesti. Leidsite ikka ?les, ?tlen ma. See ei olnud raske, sa juhatasid h?sti teed, vastab Lillemor. Ema ei saa televiisorit k?ima, kl?psib pulti. Lillemor k?sib, kas ma olen j?udnud Kariniga kokku saada. Ei, nad seavad teda sisse, vastan ma. Seavad sisse? k?sib ta. Nii nad ?tlesid, vastan ma. Ema hakkab Expressenit lehitsema, lugemisprillid paelaga kaelas. Ema, kas sa n?ed niimoodi lugeda? Pole oluline, vastab ta ja lisab: kas sa tahad ikka veel, et ma l?heksin pliiti vaatama? Ei, ?ra mine, mul on vist lihtsalt n?rvid l?bi, vastan ma ja l?hen koridori ja k?nnin, kuni leian pingi. ?ks arst kihutab t?ukerattaga m??da. Mida Karin minult sooviks, kui ta n?eks mind siin gastrolabori ukse taga seljatoeta pingil istumas? Otsin v?lja Karini parimate s?prade Caro, Johanna ja Ullise telefoninumbrid. Tere, Tom siin, on sul minut aega? Kui ma tagasi j?uan, istub Sven sohva seljatoele n?jatudes ja loeb midagi tahvelarvutist. Lillemor tuhnib laua ??res oma k?ekotis. Bisse ?tles, et l?heb teie poole pliiti kontrollima, ?tleb ta. Okei, ma ?tlesin talle tegelikult, et pole vaja minna, vastan ma. M?ns on teel siia, ?tleb Lillemor. Ah soo, kas ta tuleb ?rebrost kohale? Ta tuleb j?rgmise rongiga, vastab ta. Ma istun toolile. ?ks arst k?is siin, ?tles Sven. Ahah, okei, mis see arst siis tahtis? Karini n?itajad on nii stabiilsed, et neil on plaanis teha keisril?ige t?na p?rast l?unat. Okei, v?ga hea, ait?h, aga edaspidi tahan ma, et info tuleks k?igepealt minule, kui sobib. Sind polnud ju siin, ?tleb Lillemor. Ei olnud jah, aga me tahame ikkagi, et asi k?iks nii, ?tlen ma. Meie? pahvatab ta. Nojah, mina ja Karin, vastan ma. Ahah, aga ta tuli sind otsima ja sind ei olnud siin, me m?tlesime, et asi on t?htis. Okei, aga ma kordan, selline on Karini soov, info k?igepealt minule, see t?hendab minule ja Karinile, aga sellest me ju r??kisime juba eile. Lillemor v?patab, kui uksele koputatakse. Sven, ?tleb ta ja vaatab mehele n?udlikult otsa. Sven t?useb p?sti, aga mina olen juba ukse juures. ?de on uje ja k?sib tuima naeratusega: kas teie tulite Karin Lagerl?fi k?lastama? Jah, kas n??d hakatakse keisril?iget tegema? k?sin ma. Ei, veel mitte, ma tahtsin ainult ?elda, et te v?ite n??d Karinit vaatama minna, kui soovite, ja vastutavate arstidega kohtuda, vastab ta. Ma vaatan Sveni ja Lillemori poole. Tom, mine sina, me ootame siin, ?tleb Sven. Alles siis, kui ?de avab palati number 1 v?ikese eesruumi ukse, j??n ma seisma, vaatan oma k?si, ajan s?rmed harali, p??an meenutada Karini n?gu, aga miski j??b uduseks, mingid osad on puudu, mul on ebameeldiv tunne, et ma kohtusin temaga viimati aastaid tagasi. Kas tuled? k?sib avatud uksel seisev ?de. Ma t?stan pilgu, n?en k?igepealt hapnikuvoolikut, helesinist, see n?eb v?lja nagu mingi m?nguasja osa ja ripub Karini hapnikumaski ja hingamisaparaadi vahel, mille korrap?rane krigisev heli on s?nkroonis Karini rinnakorvi t?usmise ja langemisega, seej?rel n?en, et Karin on alasti, rindu ja alakeha katab vaid v?ike tekk, ma n?en tema jalgevahet, tema h?be on raseeritud, kusitisse on kinnitatud kateeter, silmalaud n?evad klaasjad v?lja. Tule sisse, ?tleb ?de ja laotab Karini reitele lina. Ta patsutab Karini k?tt ja ?tleb: ma r??kisin just su naisele, et teist saavad lapsevanemad. Seda ta juba teab, vastan ma. Selles m?ttes, et see juhtub juba t?na, varsti. Jajah, okei, ait?h. Ta toob tabureti ja paneb selle voodi k?rvale. Ma istun. Tilguti juures seisab teine ?de ja vajutab nuppe. Palati paremas nurgas istub ?ks arst ja kirjutab arvutisse. Akna taga teisel pool t?navat k?rgub tellistest fassaad, kolme ruuduga aknad, pigimust vundament, see maja tuleb mulle tuttav ette. Kas see on Radiumhemmet? k?sin ma hoonele osutades. ?ige, kas sa tead seda kohta? vastab ta. Jah, mu isa on n??d juba k?mme aastat seal kontrollis k?inud. Tohoh, ?tleb ta ja j??b minu k?rvale seisma. Ka tema vaatab aknast v?lja. Ilm on nii kevadine, l?una ajal l?hen vist parki s??ma, ?tleb ta. Arstil on teravate joontega n?gu, pruunid juuksed, ludus tukk, v?ikesed kandilised prillid. Pehme k?epigistus. Ta j?tab endast ujeda mulje. John Persson, ?tleb ta, ma olen CIVA ?lemarst, minul on ?ldvastutus Karini intensiivravi eest. Okei, minu nimi on Tom, vastan ma. Tom, kas sa oled siin ?ksi? Mina olen tema l?him pereliige v?i kuidas te selle kohta ?tletegi. Ma sain aru, et ka Karini vanemad on siin? Karin soovib, et info tuleks k?igepealt minule ja mina r??giksin tema vanematele ja s?pradele edasi, vastan ma. Seda on kasulik teada, no nii, siis istume ehk kohe maha ja r??gime hematoloogiga, tema hakkab Karinit ravima, s?nnitusarst, kes teeb keisril?ike, tuleb ka. Okei, v?ga hea, kas n??d kohe? Jah, v?i ?kki praegu ei sobi? Sobib k?ll, t?nan. Ta sammub v?ga aeglaselt ?le koridori mingisse kabinetti, mida ta nimetab Atlaseruumiks. Arvutid, printer, meditsiinikirjandust t?is raamaturiiul ja puhta paberi virnad. Hematoloog ootab juba kabinetis, l?petab mobiilik?ne ja esitleb ennast: Franz Callmer, professor ja hematoloogiakeskuse ?lemarst. Paksud ja sassis hallid juuksed, kortsus kael, lahked silmad. Peale Perssoni ja hematoloogi on ruumis veel ?ks resident ja anestesioloog. Resident istub kirjutuslaual, k?ed taskus. Anestesioloog seisab uksepiida najal ja n?rib n?tsu. Mulle seletatakse, et resident kuulub palati number 1 t??r?hma ja anestesioloog vastutab keisril?ike ajal narkoosi eest. Me ootame ka Agnetat, kes peab keisril?ike tegema, aga ma arvan, et v?ime alustada, ?tleb Persson. Ma istun ?hele kontoritoolile ja silmitsen selle katteriiet, helesinist denimit. Ta j?tkab sama rahulikul toonil: Tom, su naine on v?ga raskelt haige ja tema seisund halveneb kiiresti, sellep?rast olemegi otsustanud teha keisril?ike, lapse seisund on hea, aga me oleme mures Karini p?rast, otse ?eldes pingutame praegu tema p??stmise nimel, iga pisimgi samm on riskantne, v?ib ?elda, et mitu Karini elundit ei suuda oma funktsiooni t?ita, tema intensiivravivajadus on mitmel p?hjusel kriitiline, eelk?ige sellep?rast, et ta ei suuda oma verd hapnikuga varustada, teiseks ei ole tal vereringe ja verer?hk omavahel tasakaalus, laktaat on viisteist ja t?useb, see on puhkeolekus inimese kohta v?ga k?rge. Hematoloog pistab vahele: selline n?it on tippsportlastel, kui nad on pingutusest kokku kukkumas, tavalisel jalutusk?igul on meie laktaat ?ks v?i kaks, niisiis on Karini organism pehmelt ?eldes kurnatud. Mida see t?hendab? k?sin ma. Hematoloog vastab: noh, see t?hendab, et su naine on rase ja raskelt haige, laktaadin?it, nagu John ?tles, vereringe ja verer?hu tasakaalutus, viitab sepsisele, t?hendab verem?rgitusele, aga ?rme spekuleerime, t?en?oliselt on Karini ?ldseisund tingitud tema haigusest. Ta otsib s?nu. Ma tahan, et te oleksite minuga v?imalikult ausad, ma tahan kohe k?ike kuulda, ?tlen ma ja m?rkan, et hematoloogi ?rritab see, et ma tooli keerutan. Jah, me olemegi ausad, peame olema, vastab Persson. Kas ta j??b ellu? k?sin ma. Persson toetab k??narnukid lauale ja vaatab mulle autoriteetselt otsa: Tom, me pingutame selle nimel, et Karini seisund paraneks, aga ausalt ?eldes on tema intensiivravivajadus v?ga kriitiline, nagu ma juba ?tlesin. Kui kriitiline? Me oleme valmis pannud ECMO-seadme, vastab ta. Ma olen seda s?na kuulnud, aga see on ka k?ik, ?tlen ma. Hematoloog vastab: ECMO t?hendab Extracorporeal Membrane Oxygenation, see on t?nap?evane s?dame-kopsu masin, meil on Karolinskas olemas ECMO-t vajavatele patsientidele spetsialiseerunud ?ksus, me ei taha hirmutada, aga t?esti, olukord on t?sine, keegi ei taha, et nii l?heks, aga ECMO on meie plaan B, minu kui verehaiguste spetsialisti vaatenurgast peaksime sellise haiguse puhul p??dma aega v?ita. See on leukeemia, eks ole? k?sin ma. On k?ll, vastab ta. Mis t??pi leukeemia tal on? Kui sa l?petaksid tooli keerutamise, siis ma kuuleksin sind paremini, m?rgib ta. Okei, vabandust, vastan ma ja kordan k?simust. Ta vaatab oma valgeid spordikingi, mis on pikad ja k?vasti kinni n??ritud. Ta vastab pominal: see on C ?heksak?mmend kaks punkt null, akuutne m?eloidne leukeemia. Tema h??l valjeneb: aga nagu ma ?tlesin, peame aega v?itma, k?igepealt keisril?ige, siis peame hakkama leukots??tide hulka v?hendama, need on valged verelibled, leukeemia tagaj?rg, kui see saab tehtud, loodetavasti homme, tahan ma alustada kemoteraapiat, see v?tab aega, aga aega meil ei ole. Ma panen k?ed kuklale. Tom, ma m?istan, et korraga on raske nii palju infot vastu v?tta, ?tleb Persson. N?dal aega tagasi tegi polikliiniku arst vereproovi, ?tles, et k?ik on h?sti, ja kaks p?eva tagasi vaatasime koos filmi, ?tlen ma. Hematoloog langetab pilgu lauale ja ?tleb: ilmselt oligi siis h?sti, haigus on kiiresti arenenud. Ta heidab pilgu minu poole ja j?tkab: teie olukorda on t?esti raske ette kujutada, eriti just n??d, kui teil s?nnib laps, jah, see on hirmus. Resident ulatab mulle paberr?tiku. Ait?h, ?tlen ma ja hakkan paberit s?rmede vahel rullima. M?eloidne leukeemia v?ib inimestel kulgeda erinevalt, sinu naise puhul on haiguse kiire kulg ilmselt seotud rasedusega, aga nagu John ?tles, me pingutame selle nimel, et tal l?heks paremaks. Ma katkestan Callmerit: kas keemiaravil on k?rvalm?jusid? Ts?tostaatilistel ravimitel on k?rvaltoimed, jah, aga mitte sellised nagu varem, me oleme ?ppinud k?rvaltoimeid teiste ravimitega v?hendama, vastab ta. Okei, v?ga hea, ?tlen ma. V?ib-olla on kasulik teada, et kui ts?tostaatiline ravi annab soovitud efekti, on suur risk, et haigus tuleb tagasi, edaspidine elu kujuneb raskeks, ravi tuleb korrata, aga see on siiski elu, ?tleb ta. Persson lisab: aga praegu oleme siin, Karin on siinsamas k?rval palatis ja me teeme k?ik selleks, et Karin saaks terveks. Ta vaatab ?le minu ?la ja ?tleb: ja siin ongi arst, kes teeb keisril?ike. Uksel seisab t?se naine, kelle tumepruunid salkus juuksed on sabasse seotud. Ta hingeldab ja higistab. Mind peeti kinni, vabandust, sina oled vist lapse isa, ?tleb ta ja astub l?hemale. Tal on tugev k?epigistus: Agneta, naistekliiniku ?lemarst. Ta ei lase mu k?tt lahti: mina opereerin sinu naist, laps on terve, aga su naine on raskelt haige, operatsioon ei ole iseenesest keeruline, aga asjaolusid arvestades on asi muidugi t?sisem, intensiivi inimesi on kohal rohkem kui tavalise keisri puhul, kindluse m?ttes, aga muidu k?ib k?ik nii nagu ikka. Ta laseb mu k?e lahti. On sul k?simusi? Ta vaatab mulle otsa ja ootab. Ma tahaksin s?nnituse juures olla, vastan ma. Sina ootad k?rvalruumis, ?de toob lapse p?rast sinu juurde, vasts?ndinute osakonna inimesed on juures, v?tavad lapse oma hoole alla, su t?tar s?nnib v?hemalt poolteist kuud enne aega, su naise rasedus on kestnud kolmk?mmend kolm n?dalat pluss paar p?eva, eks? Jah, vastan ma. H?sti, n??d oled sa k?igega kursis, ?tleb ta, paneb k?e mulle ?lale ja lisab: n?eme siis hiljem, Tom. Ma ei saa p?ris h?sti aru, miks ma ei tohi samas ruumis olla, k?sin ma. Naine vastab anestesioloogi poole vaadates: sa oled k?rvalruumis, sealt n?eb l?bi akna opisaali. Nii et ma ei tohi Karini k?rval istuda? Pereliikmeid opisaali ei lasta, vastab ta. Ma ei tahaks Karinit praegu ?ksi j?tta. Sa n?ed oma naist aknast, meil on selline kord, ?tleb ta ja seletab, et ta peab minema, sest teda oodatakse operatsioonile. Anestesioloog pilgutab h?bedaste raamidega prillide taga silma, s?litab n?tsu pr?gikorvi ja ?tleb: ma vaatan, mis ma teha saan, ole l?heduses, me kutsume sind, kui on aeg. Suur t?nu, ?tlen ma. Ta noogutab teistele arstidele ja l?heb samuti minema. Hematoloog kallutab end ettepoole, nagu tahaks p?sti t?usta, ja ?tleb: sul on vist pea juba paks, igati arusaadav, aga ?kki tahad veel midagi k?sida? Persson vaatab mind ootavalt. Piilun plokki ja p??an aru saada, mida ma olen sinna kirjutanud. Istun F21 ukse taga koridoris, kui anesteesia?de ulatab mulle k?e, mis on justkui portselanist. Jaleh, ?tleb ta. T?usen p?sti. Kas juhtus midagi? k?sin ma. Ma tulin sind opisaali kutsuma, vastab ta. Keisril?ige? Jah, keisril?ige. Kas kohe? Ta keerutab valget p?rlk?rvar?ngast. Jah, kohe, sa v?id minuga kaasa tulla, see on sealpool, tule. Ta liigub kiirel ??tsuval sammul, tal on jalas laigulise mustriga Crocsid. Post-op on osakond, mis kujutab endast suurt palatit, kus on paark?mmend sirmidega eraldatud voodit. Oota siin, ma kontrollin ?le, kas v?ib minna, ?tleb ta, astub keset palatit paikneva laua juurde ja hakkab r??kima kellegagi, kellel on ees mingid ujumisprillid. See mees n?ib olevat osakonna eest vastutav isik. ?de ?estikuleerib, m?lemad vaatavad minu poole. Mees langetab pea ja v?tab telefoni. ?de tuleb minu juurde tagasi ja ?tleb vaikselt: selle asjaga on natuke nii ja naa, igal arstil on oma reviir. Ta l?heb ?he panipaiga juurde ja viipab mulle. Otsib midagi riiulitelt. Need peaks sobima, ?tleb ta ja ulatab mulle tumesinised opiriided ja t?rkiissinise m?tsi. Seej?rel j??b ta seisma ja ootama keskoperatsiooniploki erakorralise kirurgia ja traumatoloogia sektsiooni metalluste ees. Ma tunnen ennast nendes riietes ebamugavalt nagu pidulikult riietatud laps, k?ige hullem on m?ts, mul on sellega halb olla. Kas ma t?esti pean seda kandma? k?sin ma. ?de astub tagurpidi osakonna uksest sisse ja vastab: opisaalis peab k?ik olema steriilne, ?kki kannatad ikka v?lja? Kas mind lastakse saali sisse? k?sin ma. Just nimelt. Karini k?rvale? Just. Suur t?nu. Eredad valgustorud peegelduvad l?ikivalt tehismaterjalist p?randalt vastu ja tekitavad koridori keskjoone. M?lemal pool seisavad k?rekollased pr?gikastid ja operatsioonivahendite k?rud. ?de j??b seisma ja ?tleb: see on erakorralise kirurgia saal number 11, siia me peamegi minema. Kas ma j?uan vetsus ?ra k?ia? k?sin ma. Jah, vastab ta ja n?itab koridorik??naku poole. Keera paremale, see on personali WC, aga sa v?id seda kasutada, lisab ta ja h?ikab siis mulle j?rele: pole vaja joosta. V?lja tuleb ainult paar tilka, t?mban p?ksiluku kinni ja hoidun peeglisse vaatamast, teen loomalikku h??lt, kui ma valamu kohal n?pud kurku topin, aga maosisu ei tule v?lja, ainult kuivad ??gatused, v?tan m?tsi peast ja loputan n?gu. Erakorralise kirurgia saali number 11 eesruumis on kraanikauss, pesen uuesti k?si. Anesteesia?de hoiab ust lahti, ma n?hin s?rmi desinfitseerimisgeeliga. ?ra unusta m?tsi, ?tleb ta. Panen m?tsi p?he ja minusse tungib kogu saal, p?lev operatsioonilamp, operatsioonilaua t?stuk, seinte kahvatu helesinine toon, p?randa ruudu- ja rombimuster, terasest k?rud, tilgutid, monitorid, peaaegu suurlinlik sagin, kui paark?mmend arsti ja ?de ettevalmistusi teevad, ja Karin, ta lamab saali keskel, k?htu varjab kahe ratastel posti vahel pingule t?mmatud roheline eesriie, tal on peas samasugune jube m?ts nagu minul. Sa v?id siia istuda, ?tleb anesteesia?de. Okei, ait?h, vastan ma ja istun Karini vasaku k?e juurde. See lebab metallist k?etoel, millel on nailonist polster. Hoia tal k?est kinni, ?tleb ?de. Okei, ait?h. S?tin oma k?e Karinile pihku, mu peopesa on niiske. Minust paremal seisab j?lgimismonitori juures anestesioloog ja r??gib telefoniga. Ta astub paari kiire sammuga l?hemale ja patsutab mulle ?lale: tere. ?kki ma rikun midagi ?ra, kui ma teda puudutan, mu k?ed v?risevad? k?sin ma anesteesia?elt. Too vaatab Karini k?tt ja p??rdub anestesioloogi poole: ta v?ib ikka k?est kinni hoida, eks? Anestesioloog vaatab ?le prillide ja vastab: pole hullu, k?si on ilusti paigas ja ta on rihmadega kinni. Ta vaatab mulle otsa ja lisab: muidugi hoia tal k?est kinni. Eesriide taga tegutsejatel on suu ees mask ja peas k?rvu ja kaela kattev opim?ts, midagi ?hukese suusamaski taolist. ?ks neist on meessoost operatsiooni?de, ta keerab ringi ja ?tleb: okei, time-out Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/tom-malmquist/igal-hetkel-oleme-veel-elus/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.