Lendav lift

Lendav lift Annie M. G. Schmidt Raamatute „Jip ja Janneke” ning „Miisu” autori teos „Lendav lift“ ilmub eesti keeles raamatuna esimest korda.Aabel t??tab uues suures Knotsi kaubamajas liftipoisina. Ta teab, et k?ige ?lemist, salap?rast rohelist nuppu ei tohi ta mingil juhul vajutada. Kuid uudishimulik nagu ta on, teeb ta seda juba esimesel t??p?eval. Enne kui Aabel ja tema kolm reisikaaslast arugi saavad, lendab lift hoonest v?lja ja t?useb noolekiirusel k?rgusse. Algul ehmatavad k?ik koledasti, kuid siis m?istavad, et lendav lift on suurep?rane! Hullumeelsel reisil, mis viib neid New Yorki, L?una-Ameerikasse ja l?puks Uus-Meremaale, kogevad nad uskumatuid seiklusi.Annie M. G. Schmidt (1911–1995) oli 20. sajandi populaarseimaid lastekirjanikke. Tema lugudest on tuntumad „Viplala lood”, „Plukk ja punane autokraana”, „Jip ja Janneke”, „Miisu” ja „A nagu Aabel“. Originaal: Annie M. G. Schmidt Abeltje Esimest korda eesti keeles ilmunud 1965. aastal ajakirja Pioneer kaasandes. Copyright text © 2008 by Annie M. G. Schmidt Copyright illustrations © 2008 by Th? Tjong-Khing First published in 2008 by Em. Querido’s Uitgeverij, Amsterdam Autori?igus t?lkele: Vladimir Beekmani p?rija ja O? Eesti Raamat, 2018 ISBN 978-9949-658-27-5 (k?ites) ISBN 978-9949-658-28-2 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti-Raamat Tr?kkinud Tallinna Raamatutr?kikoda 1. PEAT?KK KNOTSI KAUBAMAJA Vahest olete kunagi k?inud Middelumis? Ma m?tlen seda Middelumi Ijsseli j?el, kus asub puhastuslappide vabrik. Seal seisavad reastikku punased telliskivimajad sinava j?e ??res ja kaldatammil n?eb juba kaugelt kolme suurt jalakat. Nimelt seal elabki v?ike Aabel, Aabel Roef, selle proua Roefi poeg, kes peab Kiriku t?navas pisikest lille?ri. Nojah, aga see ei loe ka midagi, kui te seal kunagi k?inud pole, sest meie jutt on peamiselt sellestsamast v?ikesest Aabelist; ?ieti r??gib Aabelist terve see lugu. Aabel l?petas parajasti kooli ja pidi n??d endale mingit t??d otsima. Pole midagi parata, asi on kord juba niiviisi, et poisid peavad p?rast kooli t??le hakkama, ning emand Roef juurdles terve p?eva selle k?simuse kallal. „Mida sa ?ieti tahaksid, Aabelikene?“ k?sis ta. „Kas sa tahaksid naabrimees Jaspersi juuksurit??tuppa ?pipoisiks, et sinust saaks kunagi juuksur, tukk ees ja kamm k?rva taga?“ „E-ei,“ kostis Aabel. „Tjah, k?ige parema meelega,“ ?tles emand Roef, „k?ige parema meelega n?eksin, et sa siinsamas k?ed k?lge paneksid. Pean ?ksip?ini k?igega hakkama saama. Sa v?iksid suurep?raselt lilli laiali kanda. Aga ei, Aabelikene,“ j?tkas ta rutakalt, „saan aru, et see on rumalus. Ammu see oli, kui sa pillasid mudasse aaronikarika, mis maksab tervelt neli kuldnat ?heksak?mmend, ja linnapea suure asalea j?tsid sa keset tammi tee peale. Sul pole mingit arusaamist lilledest, ei ole sul ka arusaamist ?rist, ja sul pole hoopiski arusaamist lille?rist. J?relikult ei tule sellest midagi v?lja. Aga mingit t??d pead sa ometi tegema, Aabelikene. Kas sa tahad garaa?i ?pipoisiks minna? Tahad autode kallal kruttida?“ „Mm ... ma ei tea,“ kostis Aabel. Tegelikult seisis Aabel p?evast p?eva t?kk aega kaldatammil kolme k?rge jalaka juures ja vahtis m??duvaid suuri lameda p?hjaga praame. Ta vaatas piki p?ikesepaistelist helkivat j?ge, mis kadus suure k??ruga karjamaade vahele. Sealpool, kuskil v?ga kaugel oli meri. Selle taga oli aga terve lai maailm. Mere taga olid k?ik need imelised kauged maad, kuhu oleks tahtnud p??seda. K?ige meelsamini oleks Aabel l?inud r?ndama – v?lja, merele, vabadusse. Et k?ike n?ha! Et k?ike tundma ?ppida! Ent seesugust asja himustavad k?ik poisid, nii et selles pole midagi ise?ralikku. N??d aga pean teile jutustama sellest, mis Middelumis parajasti teoksil oli. Viimase k?mne aastaga oli Middelum suureks kasvanud ja p?ris linnaks saanud, eesk?tt t?nu puhastuslappide vabrikule. Siin oli juba tervelt kolm bussiliini: buss F, buss L ja buss Q. Peale selle oli linnas kaks kino ja suur kohvik Kroon terrassi ning orkestriga. Aga n??d – see tundub t?epoolest peaaegu uskumatu –, n??d pidi neile lisanduma veel terve kaubamaja. Knotsi kaubamaja. Sihuke suur kaubamaja, kust v?ib osta k?ike: taskur?tte ja kirjutusmasinaid, kookoskooke ja patentmadratseid, sisetaldu ja ... nojah, ?he s?naga k?ike. Peale alumise korruse oli sel kaubamajal veel neli korrust, tal olid ehtsad p??rduksed, suured vaateaknad ja k?rgel ?leval punased neoont?hed, mis teatasid: Knots. Peaaegu aasta otsa oli kaubamaja ehitatud, n??d sai ta l?puks valmis. Oi sa poiss, oli see vast hoone! Iga m??duja peatus tema juures. K?ik p?risid: millal on avamine? Ah et tuleval kuul? Tubli, tubli, n??d on siis ka Middelum t?eline suurlinn. Emand Roef ?tles: „Aga vahest leiduks Knotsi juures m?ni kohake minu Aabeli jaoks? Ma tean, mis teen! L?hen ?ige sinna. N?gin, seal on kontor, kus istuvad ametimehed.“ N?nda siis pani ta ?hel esmasp?eva hommikul oma rohelise sulega uue pruuni k?bara p?he ja l?ks Knotsi kaubamaja kontorisse. Kontoris istus suur ja lai, paks h?rrasmees, sigar hambus. See pakkus istet ning k?sis: „Ah teie poeg? ?elge, kui vana ta ?ige on?“ „Neliteist, h?rra,“ kostis emand Roef. „Ta on k?ll oma vanuse kohta v?ikest kasvu, aga h?sti k?rme poiss, seda v?in ma ?elda. Ja nutikas poiss, hirmus nutikas! K?rme, hoolas ja nutikas poiss, h?rra.“ „Vahest on tal tahtmist liftipoisiks hakata?“ k?sis h?rrasmees m?tlikult ja puhus suitsur?nga lakke. „Kindlasti on!“ vastas emand Roef. „Poistel on alati igaks asjaks tahtmist!“ Aga s?dames m?tles ta: oh taevake, tal pole tahtmist millekski, ega ta vist sedagi taha. „Las ta tuleb siis p?rast l?unat korraks minu juurde,“ ?tles h?rrasmees. „Kell neli. Mul on liftipoissi tarvis. Ta saab punased vormiriided selga.“ Kui emand Roef koju j?udis, v?ttis ta k?bara peast ning ?tles: „Aabel, sa pead kella neljaks Knotsi kaubamajja minema. V?id saada liftipoisiks, sulle antakse selga kuldsete lampasside ja h?bedaste tressidega tulipunane munder ... Aga mis asi see liftipoiss ?ieti on?“ k?sis ta l?puks k?hklemisi. „Mina ka t?pselt ei tea,“ vastas Aabel. Ta m?istis, et sellel on midagi tegemist „liftiga“, see t?hendab riistapuuga, mis k?ib ?les ja alla. Aga miskip?rast t?kkisid p?he m?tted kuhugi h?sti kaugele s?itmisest. „Olgu, ma l?hen p?rast l?unat,“ otsustas Aabel. Emand Roef hakkas p?rast l?unat kella neljast peale n?rviliselt ootama. Ta oli nii erutatud, et m??s ?nnetul kombel sinikellukaid viieteistk?mne sendiga kahek?mne asemel. „Noh?“ k?sis ta, kui Aabel sisse astus, m?ts viltu peas. „Ma sain selle koha,“ kostis Aabel. „Tuleval kolmap?eval, kui ?ri avatakse, hakkan peale.“ „Siis joome selle peale terve suure klaasi limonaadi!“ lausus emand Roef. „Ja s??me kooki. Kas sa saad kuldsete lampassidega punase mundri?“ „Jaa,“ kostis Aabel unistavalt. „Ja mulle n?idati lifti. Nad ?tlevad, et see liigub p?ris kiiresti ...“ 2. PEAT?KK K?IGE ?LEMINE NUPP Kolmap?eva hommikul oli Aabelil seljas tema uus munder – toredate kiiskavate vaskn??pidega ja tulipunane. P?ksid olid pikad ja lampassidega ning kuuetaskul seisis kuldt?htedega: Knots. „Oh, Aabelikene!“ h??dis emand Roef. „N??d oled sa k?ll nagu v?ike Afganistani prints, sa oled nagu v?ike Andorra kindral!“ Emand Roef polnud k?ll kunagi Afganistanis ega Andorras k?inud, aga see k?las nii kaunilt, ning ta leidis oma poja k?ige uhkema ja k?ige ilusama olevat. N?rvlikult istus Aabel oma ?unamoosiga leiba s??ma. „Ega sina ometi avamisele tule?“ k?sis ta kartlikult. „Muidugi tulen avamisele!“ kostis emand Roef. „Mis sa ?ige m?tled? Avatakse suur kaubamaja ja mina ei tule avamisele? Loomulikult ei j?? t?na ?kski inimene koju. K?ik tulevad sinna. Linnapea ise avab. Ja minu oma poeg on liftipoiss!“ „Jah, aga,“ v?itis Aabel, „sa ei tule ometi lifti, mis?“ „Iseendast m?ista, et tulen lifti!“ h??dis emand Roef. „Jah, aga,“ ?tles Aabel, „tead, siis sa pead tegema, nagu sa ei tunnekski mind!“ Ta kartis hirmsasti, et ema hakkab k?igile ?tlema: „Ja see siin on minu pojukene, minu Aabelikene! Eks ole ta armas?“ „Hea k?ll,“ vastas emand Roef. „Ma ei tee v?ljagi. Luban seda. Pilgutan sulle ainult salamahti silma. N?nda!“ Ja ta pilgutas silma. „Siis on h?sti,“ arvas Aabel. Uues kaubamajas tungles hirmus rahvasumm, nii et oli peaaegu v?imatu l?bi p??seda. Maja sarnanes sipelgapesaga. K?ik Middelumi elanikud tr?gisid p??rduste juures. Suure hoone katusel lehvisid lipud. Kostis l?busat muusikat. K?igil ?rijuhatuse h?rradel olid valged lilled n??paugus. Vaateaknad olid pidulikult kaunistatud. K?ik poepreilid seisid oma osakondade juures, uued ja kenad mustad kleidid seljas. Vihmavarjuosakonnas oli k?ige rohkem rahvast, sest siin pidi linnapea k?ne pidama ja lindi katki l?ikama. Sel ajal seisis Aabel liftis ning hakkas endamisi tasakesi pomisema. K?ik viimased p?evad oli ta kodus seda p?he ?ppima pidanud: „Daamid ja h?rrad! Parter: garnituurid, meestemoekaubad, vihmavarjud, lauan?ud, kindad, ehteasjad, k?sit??karbid! Esimene korrus: lastekaubad, kangad, jalan?ud, peakatted, m?ng uasjad! Teine korrus: muusika, raamatud, m??bel, vilega teekannud! ...“ Ja ikka n?nda edasi. Ta pidi peast t?pselt teadma iga korruse kohta, mis seal m??gil on. Ka nuppude osas oli talle ?petust antud. Iga korruse jaoks oli liftis oma nupp. Peale selle oli igaks juhuks olemas nupp kirjaga „Alarm“. Ja k?ige ?leval oli ?ks roheline nupp. Sel polnud mingit otstarvet, oli ?elnud mees, kes teda ?petas, see olevat niisama. „K?esolevaga lubage mul avada see kaubamaja, mis peab meie linna maailmalinnaks tegema!“ h??dis linnapea k?ueh??lel. Ta l?ikas ilusa valge lindi katki. „Hurraa! Hurraa!“ h??dsid inimesed ja tr?gisid vihmavarjuosakonda. N??d v?is iga?ks saada einelauas tasuta tassi kohvi ja ?unakukli. Einelaud asus kolmandal korrusel ning lift v?ttis korraga peale viisteist inimest. Sellep?rast l?ks Aabelil ?ige soojaks. Ta pasundas maha oma teekonda: „Teine korrus: muusika, raamatud, m??bel, vilega teekannud!“ Kuid seniajani polnud ?kski inimene tundnud huvi vilega teekannude vastu, k?ik tahtsid kolmandal korrusel kohvi saada. Seal oli ka Aabeli ema. Ta oli tulnud koos paari teise naisega ja pidas t?epoolest s?na. Emand Roef pilgutas k?ll silma Aabelile, kes oli uhke nagu v?ike kindral, kuid ei lausunud midagi. Kui k?ik olid kohvi saanud, algas uus l?bustus. All, k?sit??karpide osakonnas loositi v?lja nukk. „Nii-nii,“ t?hendas Aabel, „saab natuke puhkust ...“ Veidi aega ei tulnud tema lifti kedagi. Ta istus pingile ja kiikas k?ige ?lemist rohelist nuppu. See oli ?sna teiste sarnane. Mis peaks k?ll juhtuma, kui ta seda nuppu vajutaks? Prooviks ?ige? Ah, t?en?oliselt ei juhtu midagi. Rumal lugu, et k?ik j?id n??d alla loosimise juurde ja keegi enam ?les s?ita ei taha. V?i siiski ... jah, sealt tuli ometi keegi. See oli ju Laura, naabrit?druk Kiriku t?navast, kellega ta oli ?hes klassis k?inud. „Ma pole veel kunagi liftiga s?itnud,“ ?tles Laura. „Kas ?lespoole saab?“ „Igatahes,“ kostis Aabel. „Astu aga sisse. ?ks silmapilk, sealt tuleb veel keegi.“ Lifti astus ?mariku peaga mees, karvane krae jopi peal. „N?ndaks, noormees,“ ?tles ta, „ma tahan otse neljandale korrusele. Mul on tarvis vaibaosakonda. See on ju neljandal?“ „Jah, h?rra. ?ks silmapilk, h?rra,“ kostis Aabel. „Palun ka daami sisse astuda!“ Lifti tuli kohutavalt suure kandekotiga daam. „Mul on tarvis kohvikannu,“ lausus ta otsustavalt, „mul on tarvis n?ndanimetatud filterkohvikannu.“ „Neljas korrus, proua,“ ?tles Aabel. N??d sulges ta lifti klaasukse ja kaalus asjaolusid. K?igil on vaja p??seda neljandale korrusele, v?lja arvatud Laural, kellele on ?kspuha, peaasi et s?it l?heks ?lespoole. Seep?rast tuleb tal vajutada neljanda korruse nupule. Aga see v?ike rohelisest klaasist nupp p?ris ?leval – kui ta sellele vajutaks ... ei tea, mis siis k?ll juhtuks? Kas nad s?idavad siis neljandast veel k?rgemale? „L?ki!“ ?tles karusnahkse kraega mees. „V?i on veel midagi puudu?“ Alt k?sit??karpide osakonnast kostis valju h?iskamist. Ilmselt oli selgunud nuku v?itja. Aabel sirutas k?e v?lja ning vajutas k?ige ?lemisele nupule, mis pidi niisama olema. Lift n?ksatas j?rsult ja suundus noolena ?lespoole. „Uih!“ kiljatas Laura, ta tundis k?hus imelikku pitsitust. L?bi klaasukse n?gid nad, kuidas libises m??da esimene korrus, siis teine, siis kolmas, siis neljas ... „N??d j?uame p??ningule,“ m?tles Aabel. Lift ei tasandanud k?iku. Nad kuulsid raginat ja klaasiklirinat, just nagu puruneks klaaskatus ... Ja siis vaatasid nad hirmust paigale naelutatult l?bi lifti klaasukse v?lja: lift h?ljus ?hus! Ta oli hoonest v?lja lennanud ja t?usis n??d noolekiirusel, j?rjest kiiremini k?rgusse. „Appi!“ ?tles Aabel. „Tulge ometi keegi appi!“ 3. PEAT?KK KAS MA TOHIN ENNAST ESITLEDA? Daam paotas esimesena suu. „Ma tahtsin ainult kohvikannu,“ s?nas ta. „Niisugust filterkohvikannu, te teate ju k?ll!“ Ning ta vaatas Aabelile otsa pilguga, mis ?tles: kas me peame selle jaoks t?esti nii k?rgele ?hku t?usma? Teised ei ?elnud midagi. N?utult vaatasid nad l?bi lifti klaasukse allapoole. Seal, nende all laius Middelum. Sealsamas seisis ka Knotsi kaubamaja, mis muutus j?rjest v?iksemaks. N?e, seal oligi puhastuslappide vabrik ... seal turg suure kirikuga, seal tamm kolme k?rge jalakaga ... Seal aga voolas helkiv sinine j?gi – ta polnud rohkem kui sinine lint haljendavate v?ljade keskel, millel siin-seal punasid ?ksikud majakesed. „Appi!“ h??dis Aabel veel kord. „Kuule,“ k?sis siis karusnahkse kraega mees, „mida see k?ik t?hendab?“ Ning ta vaatas Aabelile ?hvardavalt otsa. „Ma ... ma ...“ kogeles Aabel, „ma vajutasin k?ige ?lemisele nupule ... n?ete, sellele siin ... sellele rohelisele nupule, ja n??d ...“ „Kelle lift see on?“ j?tkas mees rangelt. „Knotsi kaubamaja oma,“ kostis Aabel. „Ei,“ ?tles mees. „Ma m?tlesin hoopis, millise vabriku oma? ?ks lift peab ometi tulema liftivabrikust, eks ju? See peab siin kuskil seisma.“ Ta kummardus ettepoole ja uuris pronkst?htedega kirja, mis liftis ?leval seisis. „Brumel,“ luges ta. „Vabriku nimi on Brumel. Nojah, ma pean ?tlema ... sellest pole abi! Sellest pole meil mingit kasu!“ Siis j?i ta uuesti vait ja vaatas alla. Seal muutus k?ik j?rjest pisemaks ja sarnanes juba m?nguplatsiga. N?e, all liigub imetilluke tramm, ja need pisikesed valged tripsud – on need t?esti lehmad? Nad tundsid, et lift t?useb ikka veel k?rgemale, ikka j?rjest k?rgemale. „Kas me n??d j?uame taevasse?“ k?sis hele h??leke.See oli Laura. Siiani polnud ta midagi ?elnud. Teised vaatasid talle otsa. Laura oli v?ga armas t?druk. Tal olid mustad, l?hikeseks l?igatud juuksed ja erutusest ?hetavad p?sed. Ta silmad s?rasid – ilmselt paistis see k?ik talle vaimustav. „Ei,“ kostis karvakraega mees. „Loodan v?hemalt, et mitte. Ma m?tlen, et me j??me stratosf??ri pidama. Seal on ?hk h?re. Liiga h?re inimeste jaoks. See v?ib muutuda ?sna ohtlikuks. Enne kui me Kuu peale j?uame, oleme l?mbunud.“ See polnud sugugi r??mustav uudis. Aabel l?ks hirmu p?rast n?ost p?ris valgeks. Ka daam m?tles ilmselt esimest korda millelegi muule peale oma kohvikannu ja ehmus samuti. „Kas te arvate, et me tagasi enam ei saagi?“ k?sis ta. „Aga me v?ime ometi vajutada k?ige alumisele nupule. K?llap ta siis l?heb tagasi, eks?“ Aabel leidis, et see on hea m?te. Ta sirutas juba k?e v?lja, et vajutada nupule kirjaga „Parter“, aga mees haaras tal k?est kinni. „?ra seda tee!“ ?tles mees kiiresti. „Oota, noormees ... V?id sa mulle ?elda, kas me ei kuku puruks, kui nii kiiresti alla tuleme? Katsume ?ige parem h?sti j?rele m?elda ja rahulikult l?bi arutada, mis me tegema peaksime. Kas ma tohin ennast esitleda? Minu nimi on Tump ja ma t??tan koit?rjefirmas.“ Ta ulatas k?e daamile, kes noogutas pead ja ?tles: „Mina olen preili Klaterhoen.“ „Laulu?petaja?“ k?sis h?rra Tump. „Laulu?petaja,“ kostis preili Klaterhoen. „Kas te siis tunnete mind?“ „Aga muidugi,“ kinnitas h?rra Tump. „Ma olen ju kunagi teie juures ?ppinud ... Doremifasollasidoo! ...“ laulis ta ning naeris m?rinal. „Tore, tore!“ kihistas preili Klaterhoen. „Mu kunagine ?pilane, kui armas! Ja kes teie, lapsed, olete? Ma ei tunne teid.“ „Mina olen Aabel Roef.“ „Ja mina Laura Suikervliet.“ „Tulge, istume siia,“ ?tles h?rra Tump. „Me mahume k?ik ilusasti selle pingi peale. Siis saame oma lugu rahulikult arutada.“ Nad istusid. K?ik neljakesi ritta. Aabel oli juhtunust k?ige rohkem vapustatud. Ta sinised silmad tardusid murest liikumatuks. L?puks oli ju k?ik tema s??. Miks ta vajutas valele nupule ...? Ta v?rises nii, et k?rval istuv h?rra Tump seda tundis. „Mis on, poiss?“ k?sis ta. „Kas sa kardad?“ „See k?ik on minu s?? ...“ kogeles Aabel. „Oleksin nagu alati neljandale vajutanud ...“ „J?ta see s??otsimine j?rele!“ p?ristas h?rra Tump s?bralikult. „S??st pole siin juttugi. See on lifti viga. T?hiasi! Ma pole veel elus n?inud lifti, mis ?hus ringi lendaks, mis sellest r??kidagi. Aga pidage – kas tunnete n??d?“ Liftiga juhtus midagi. Tundus, nagu seisaks ta ?hus paigal. Nad k?ik tundsid v?ikest t?uget, just nagu v?rinat – ja siis ... „Kas me laskume allapoole?“ sosistas Laura. Ta h??les k?las otsekui kahetsus. Aabel h?ppas jalule ja vaatas v?lja. „Mulle n?ib,“ ?tles ta, „mulle n?ib, et me ei t?use enam k?rgemale, vaid s?idame paremale ... horisontaalselt v?i kuidas seda nimetatakse. Me lendame Maa kohal.“ „Tore, tore,“ ?tles preili Klaterhoen. „Siis, t?hendab, mitte taevasse ega ilma-?huta-traatv??ri, vaid paremale. Noh, see ei r??musta mind ka p?rmugi. Igal juhul ei j?ua ma enam kella kolmeks laulutundi. Lapsed istuvad ja ootavad ilmaaegu.“ Samal ajal hakkas Laura keksima. Ta l?hikesed juuksek?harad h?plesid ?les-alla. „Ja mina ei pea kooli minema!“ h?ikas ta. „Ja mina ei pea ?ldsegi kooli minema!“ „Kas sa k?id veel koolis?“ k?sis Aabel. „Jah,“ vastas Laura. „Mittet?ielikus keskkoolis. Aga t?na ma ei pea sinna minema!“ „Noh,“ lausus h?rra Tump, „ka mind on r?ngalt alt veetud. Mul pidid p?rast l?unat algama Knotsi h?rradega l?bir??kimised koide h?vitamise kohta nende vaibaosakonnas. K?llap nad p??rduvad n??d m?ne teise koit?rjefirma poole. Ja ma v?tsin veel nii palju materjali kaasa!“ Ta soris oma portfellis ning t?i n?htavale paar koivastast tabletti. „Priimad!“ h??dis ta. „Kindel vahend! Patenteeritud antikoitabletid!“ Aabel seisis ikka veel klaasukse juures ja vaatas alla. N??d, kui teised leidsid, et tema pole juhtunus s??di, hakkas ta seiklusest l?bu tundma. Kuhu nad k?ll satuvad? Sellest polnud tal v?himatki aimu. Kas lift maandub j?lle oma vanale kohale? Kui kauaks ta lendu j??b? Korraga m?tles Aabel emale. Oi, millist muret peab k?ll ema tundma! Muidugi polnud nad terves Knotsi kaubamajas millestki aru saanud. Nad olid n??d lihtsalt avastanud, et lift on kadunud. J?ljetult kadunud. Katuse kaudu. T?en?oliselt hakati teda otsima kuskilt naabrusest. V?i ehk ... kes teab, ?kki on m?ni Middelumi elanik neid n?inud lendamas juba k?rgel ?hus? Nii m?istatas Aabel. Kuid korraga h??dis ta: „Vaadake ometi! Vaadake ometi!“ K?ik ruttasid ukse juurde ja vaatasid. Nad olid mere kohal. Nende all lainetas P?hjamere ??retu veev?li. Osa sellest veest oli p?ikesepaistel kiirgavalt sinine, kuid eemalt tulid pilved ning muutsid oma varjuga teise osa mornilt halliks ja tinaseks. ?sna kaugel all liikus pisike laevuke. Ta v?hemalt n?is pisike, v?ib-olla oli see hoopiski suur reisilaev. „K?ll ma tahaksin s??a!“ ?tles Laura. 4. PEAT?KK MIDA ME LIFTIGA TEHA SAAME? „K?ll ma tahaksin s??a!“ oli Laura ?elnud. Ning korraga m?istsid k?ik nende s?nade abil, kui vilets oli nende olukord. Nad h?ljusid liftis rahutu veev?lja kohal – oli see ?ieti P?hjameri? V?i oli see juba Atlandi ookean ... Igal juhul hirmus hulk vett. Ja kust peaksid nad s??a v?tma? K?igil tekkis n?lg. Aabel polnud p?rast hommikus??ki, p?rast oma ?unamoosiga v?ileiba iva hamba alla saanud. Ja isegi tollest v?ileivast oli ta poole j?rele j?tnud, sest ta oli nii erutatud. „Kas teil midagi s??a kaasas pole?“ k?sis h?rra Tump. „Mul endal pole mitte kui midagi peale patenteeritud koit?rjetablettide!“ „Mul on kimp rabarbrit,“ ?tles preili Klaterhoen, „hommikul juurviljapoest ostsin. Rohkem midagi.“ „Mul on ainult ?ks ?un,“ ?tles Laura. Nad jagasid ?una neljaks. Seej?rel t?i Aabel veel lagedale karbikese kompvekke, mis tal oli uhkete punaste vormip?kste taskus. Pisikesest ?unapalukesest ja kompvekkidest l?ksid k?hud veelgi t?hjemaks. „Ma m?tlen,“ lausus h?rra Tump m?tlikult, „ma m?tlen, et me j??megi liftiga ?mber Maa tiirlema. Ikka ringiratast nagu mingi taevakeha. Me ei saagi enam maanduda. V?ib-olla m?rgatakse meid lennukitelt, siis antakse k?igile teada, et oleme mingi tundmatu n?htus. Ning inimesed hakkavad meid kiikrite ja muude asjadega vahtima ... aga aidata nad meid ei saa. Me sureme n?lga ja kunagi mitmesaja aasta p?rast leitakse kuskilt meie luukered ...“ „J?tke oma hirmujutud ometi j?rele!“ ?tles preili Klaterhoen. „S?dame v?tab k?lmaks. Mul oleks nagu j??t?kk s?rgi all!“ „Mis see on?“ k?sis h?rra Tump. „Mis n??d lahti l?ks? Mis see ometi on?“ „Me maandume!“ h?ikas Laura. „Huu!“ h??dis preili Klaterhoen. „Tunnen seda oma k?huga!“ „Jah,“ lausus Aabel tasa. „Vajutasin k?ige alumisele nupule. Sellele, kus seisab „Parter“. Me s?idame n??d allapoole.“ „Eesel!“ karjus h?rra Tump. „Tola! Kas sa tahad, et me k?ik ?ra upume? See ei l?pe h?sti! Kukume otse merre! Las ma vajutan jalamaid ?lemisele nupule ... kus see on? Me peame kohe j?lle ?lespoole t?usma!“ Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/annie-m-g-schmidt/lendav-lift/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.