Kuristik

Kuristik Olle Lauli Eesti Kultuurkapitali 2012. aasta proosapreemia laureaadi Olle Lauli romaan „Kuristik" on palju-h??lne jutustus, mis puudutab viie p?lvkonna elusaatusi ja saab alguse 1923. aasta maikuu hommi-kul, kui Prokop Jefimovit? L?kovi tabab rongireisil kole k?huvalu, mis sunnib ta tundmatus Vapnjarka k?la raudteejaamas vagunist maha astuma. See, mida Prokop ise plaanis, mille poole ta teel oli, on sellest hetkest t?iesti t?htsusetu.Saatus, Jumal; p?ritolu ja rahvus – need on k?simused, mis korduvad l?bi romaani. K?simus m?iste-tamatust, hoomamatust v?est, mille ees inimene on abitu ja v?eti. Miski, mis v?ib oma tahtsi paisata ukrainlase ja venelase Pirita-Kosele v?i Narva, mis v?ib Eestis s?ndinud N?ukogude s?jav?elase lapsest teha USA illegaali v?i sundida l?bi ja l?hki eesti rahvusest naise kodumaalt lahkuma. Kui riigipiirid muutuvad ja ajalugu t?hendab ?hele ?ht, teisele teist, muutub ?ha tungivamaks vajadus leida midagi, millele l?puni kindel olla. Ja selgemaks saab ka arusaamine, kui keeruline see on.Tegelaste lood on edasi antud intensiivsete eri teadvuste peegeldustena, keskendudes ikka ja j?lle noile hetketele inimeste elus, kus v?ike on silmitsi suurega. P?hjatuga. V?lja kooruvad k?simused, millest suuremaid me enam ei leia. Milleks see k?ik? Ja kuigi on k?simused, pole vastuseid sugugi v?tta. Nende asemel on tumm meeheide, viha, vaikimine. Ja vahel ka leppimine, alistumine.„Kuristik” on Olle Lauli kolmas romaan. Varem on ilmunud„Niguliste ?pilased" (2007) ja Eesti Kul-tuurkapitali aastapreemiaga p?rjatud „Kodutus” (2011).„Lauli on nii temaatiliselt kui stilistiliselt selgelt isikup?rane autor, suver??nne h??l. Keegi teine ei kirjuta praeguses Eestis sellise kannatlikkusega inimhinge kannatustest. „Kuristik“ j?tkab Laulile omasel moel eksistentsiaalsest, otsekui paratamatust kannatusest v?rsuva lunastusv?imaluse otsimis-ega, ent lisab sellele esmakordselt ajaloolise m??tme.” -Jan Kaus, kirjanik T?name Eesti Kultuurkapitali toetuse eest! Toimetanud Kadi Kivilo Korrektuuri lugenud Tiina Hallik Kujundanud Lilli-Kr??t Repnau © Tekst. Olev Lillemets ja Kirjastus Gallus O?, 2018 ISBN 978-9949-7206-3-7 ISBN 978-9949-668-09-0 (epub) Kirjastus Gallus www.kirjastusgallus.ee Tr?kikoda AS Pakett ... kusagil on ta ilmale tulnud, jaganud esiisade eksiarvamusi, s?nastanud printsiipe ja kuulutanud k?rgelennulisi narrusi. H?bipuna t?useb ta palgesse... EMIL CIORAN I osa Kui Prokop Jefimovit? L?kov tol tuhande ?heksasaja kahek?mne kolmanda aasta maihommikul Vapnjarka k?las rongitrepilt alla vaarus, uskus ta, et on suremas. Prokop oli pikka kasvu tugev mees, aga seal kitsukeses ja k?ikuvas vagunis inimeste vahele pressituna seistes oli tal ennist v?ga halb hakanud. Ootamatu valu alak?hus, nagu ebameeldiv irvitav v??ras, ilmunud kurat teab kust keset kena p?ikeselist p?eva: otse kuri v??ramaalane, kes sulle heast peast t??gi j?rsku ihusse virutab ja puurib ja kangutab seal ?les-alla, n?nda et... ahh, neetud! Kust, raip, see n??d...! Valu sundis Prokopi k?hust haarama ja end ?gisedes k?verasse kiskuma; ta kohkus, vandus m?ttes ja kiristas pahameelest hambaid; ootas pingsalt, et kibe valus r?humine k?hukoopas ometi ?ra l?peks, osutuks millekski ajutiseks, m??duvaks. Haihtuks. Kaoks, nagu hajub vedurisuits siin edasiruttava rongivaguni poolavatud akna taga, ning siis, ?ritas ta pingutades m?elda, vaat ehk juba m?ne ?ndsa hetke p?rast, kurram, ei m?leta ta tollest rumalast h?dast enam m?hkagi: silmitseb aga pealel?unases rammestuses rongiakna ruudust m??da kolksuvat p?ikeselist stepimaastikku, vilistab vaikset marsiviisikest v?i, ah? ?kstak?ik! n?rib tubakat ning lihtsalt m?lgutab heameeles oma m?tteid. Nagu inimene rahuajal ikka teeb. Sest eks n?nda oli ju varemaltki old, et keha kas p?rast k?va s??maaega v?i maat?? tegemist enesest j?rsku halval moel m?rku annab, kuid kohe, ?sna paari viivuga ehk, m?tles Prokop ?ngistuses, k?ik siiski rahuneb, vaevaja kaob ja... ahh!... ilmakorraldus on j?lle viisip?raselt endine. Nagu Jumal v?i... samune... koos poeg Jeesusega... sa p?rgu!... kes seda teab, kudas t?pselt, olgu nad m?lemad kiidetud!... et ilmav?rgi oma p?has headuses… olema loonud! Kuid n??d ei kadunud j?rsku ilmunud kehah?da kusagile, ilmutas end hoopis lausa iga hetkega suuremaks ja Prokopi esialgne ?rritus rumala juhtumise ?le kasvas peagi koledaks hirmuks ja paanikaks, valuoieteks, mida ta n??d enam tagasi hoida ei suutnud. See oli imelik ja lausa hullusti terav valu, kiskus sitke mehe kummargile maha nagu poisikese, p?ris alla p?randale k?puli k?verasse, vaguni pinkide vahele kookuma. Prokop l?ks kiiresti higiseks, p??dis ikka veel meeleheitlikult aru saada, mis v?imatu jubedus, otse mingi eksituse asi ju, sa jessake! see on, mis n??d temaga toimub; ootas siiski veel endises lootuses, et valus??st iseenesest m??da l?heb: tuleb lihtsalt ?ra kannatada, nagu siin ilmas ikka raskeid juhtumisi ja olusid ?ra kannatatakse... Keha l?bisid palavikuv?rinad, tal oli ?kitsi hirmus k?lm, nii et vabisema v?ttis, justkui talvel ilma mantli ja kuueta v?ljas pakase k?es oodates, siis kohe hakkas hoopis higi niredena ?le ta lauba suhu ja s?rgikaeluse vahele voolama. Need peened ja soojad soolased puudutused n?ol ja p?skedel, l?bi ??nsalt kaikuva rongim?ra ning miskisuguse kimeda undamise k?rvus, need siis olidki viimased asjad, mida Prokop tajus – maailm keerutas end hirmsalt ringi ja kadus kiiresti pimedusse. ... ?rgates, see v?is olla ehk paar hetke hiljem, aga kes seda t?pselt teab, koledust, millal! – aeg oli justkui oma senise loomup?rase korralduse ?ra kaotanud, segamini ja arusaamatult sassis mingis suures m?istmatus puntras – jah, ?rgates oli k?ik valesti ja ?udne. Prokop tajus veidrat p??ritavat v??ristust, justkui ei olekski ta enam tema ise, oleks teistsugune, kummaline olend, v??ras selles uues, ?kitselt s?ndinud kurjas ilmas, mis on ?ige vastu mingil kombel ringi vahetatud. Ta on... kusagil... kus?... p??ab uurida ja m?istatada, mis on see tume ja pruunilt haisev kangas... halb, kibe... Mis asi see on siin silme ees?... Ja sai aru, et on hoopis k?huli maas, rongi porist paakunud puup?randal. Keegi p??dis teda sineli?last haarates ?les t?mmata, rebis paguni k?risedes mantli k?ljest lahti, aga... halb, halb!... Prokop kaotas uuesti teadvuse, ?rkas korraks raputuse ja p?sele antud k?va hoobi peale, aga ainult poolenisti, ning kadus j?lle, kukkus veel kord sinna pimedasse otsatusse. Tagasi tulles... ??hs!... oli r?pane, l??ge oksehaisuga p?rand ikka ta silme ees ??tsumas... Aga n??d ei lootnud Prokop enam. L?bi piinava m?tteudu kangastus kujutlus, et k?igev?eline Jumal ise on talle suures vihas ?kitselt kallale karanud – tema see ongi! Ja siis ei ole p??semist... „Issake!“ ?gises ta ning rongirattad tagusid k?rvulukustavalt ajju. „Sa ristike!... Khh!... K?ik! N??d surm... Taevake!... Kuradile! Kohe suren!“ S?lg nirises ta suunurgast justkui haigel loomal, s?rk mantli all oli higist ligane. Kusagilt ?hmasest teadvusesopist kangastus miskip?rast heinategu, l??skav p?ike nurmede kohal, aga siis kohe m?hkus see p?ike hoopis kuuma venivasse uttu, mis oli nagu tatt ja k?ik ebameeldivalt kinni kattis... Prokop oigas maas... Ta peale karjuti, anti jalahoope, keegi kutsus valjul h??lel kordnikku, aga see k?ik oli justkui eemal, kaugel... Ta proovis l?bi valu m?elda, kuidas tuleb korralikult surra, sest kahtlust polnud, et l?pp on k?es, hing l?heb v?lja. Ning sai aru, et ei olnud sellele varem ?ldse m?elnud – suremisele! Jumalale! hinge?nnistusele! – oli ilmakorra rahutuses rumala peaga k?ik tarviliku hingehoolduse ?ra unustanud; hooletusse j?tnud k?ige olulisema asja: tema, Prokop, oli s??rast pattu teinud, et Jumala ?ra unustanud! Ja siis on selge, et Jumal seda n?nda ei j?ta – kus ta, valitseja, saakski! – ei andesta ja r?ndab ?kitsi... Aga mingid asjad ju olid, p??dis ta ahastades m?elda, reeglid ju, korraldused olid, s?nad ja ?lest?hendused! Jah, midagi seal... A kus on Jumal? Kes ?ldse on Jumal?... Peas l?ks kuumaks ja sassi... Ma proovin, soigus ta m?ttes. Pingutan. Alla ei anna... Tuleb meenutada katekismusest. Kohe, n??d! Piiblit, j??h!... Ah, kas v?i lihtviisil m?elda oma elust, kas v?i sedagi: Peterburi lapsep?lvest, l?tseumist, revolutsioonist, s?jast; anda kohe k?ik andeks... Oma mantli ja s?rgi rinnaesise oli ta t?is oksendanud. Peatus Vapnjarka jaamas pidi kestma viis minutit. Prokop ei teadnud jaama nime ega asukohta, tajus vaid rongirataste kolksuva r?tmi muutust, rongi pidurdumist, ning p??dis loomusunnil vagunist v?lja saada: ?ue, v?rske ?hu k?tte, kus ehk k?ik see h?da?nnetus siiski m??dub – sest v?rske ?hk, jah, ?ra sa ?tle!... – ning siis k?nnib ta, k?ed taskus, vilistades perrooni peal ja... ah!... Ta ajas end p?lvili ja vaevaga jalgele p?sti, proovis liikuda, kuid sellest ei saanud asja: rongivagun s??stis keereldes alla ning oli vaja kinni hoida; aga kuskilt polnud ju hoida, sest v?imatu oli aru saada, mis on all, mis ?leval, ning ka k?ed olid v??rad, n?rgad. „Minu isa...“ hakkas Prokop palvet pomisema, „isa-isa, hea isa...“ Ta ei m?letanud mitte midagi. „Minu juurde tulid... sest no... minu tund... eh, anna mulle andeks... taevast, ??h-h?!...“ V?ljuvad inimesed tr?gisid pingi seljatoesse klammerduvale Prokopile otsa, t?ukasid ta uuesti pikali; ta tundis p??rast iiveldust, inimesed astusid ta peale, ronisid ja tallasid seljas, turjal; aga ta sai kuidagi p?sti ja koperdas k?huvalus ja p??rituses edasi, j?rsku j?lle k?igul oksendama mulksudes. „Ai-aah, negodjai!“ kilas kompsudega vanamutt ta ees tulivihaselt; naisel oli miskip?rast paks talver?tt ?le pea keeratud, kuigi ilm v?ljas oli soe, kuum-kuum!... Prokop hakkas seda r?tti meeltesegaduses ?ra tirima – ema tuli meelde, armas emake! –, eit karjus ja l?i talle laksudes vastu n?gu... Inimeste vahel tuigerdades vaarus Prokop rahvavooluga kaasa, sai kuidagi tamburisse ja kui rong l?puks kolisedes seisma n?ksatas, n?gis end ukseni ning hakkas, viimast j?udu kokku v?ttes, madalast vagunitrepist alla ronima. Pea k?is p??raselt ringi, rahvamass pressis teda igast k?ljest ning ta sai aru, et kaotab kohe, n??d kohe! j?lle teadvuse. „Aih, ljudi,“ pomises ta, „no ljudi ?e, pomiluite ta...“ Hetkeks k?is s?hvatusena l?bi ta teadvuse meenutus sellest, kuidas oli olnud varem: kuidas ta, voh t?esti! raksatab k??narnukiga ribidesse tollele rongitrepilt vagunisse sisse tr?givale irvitava n?oga nolgile, peksab kogu lollaka rahvahulga laiali, t?mbab pussigi vajadusel saapas??rest. Talle meenuski puss ja ta painutas end n??d, k??nitas j?uetu k?e alla saapani, kompas seal, kuid nuga oli kadunud, ?ra varastatud; k?llap siis, kui ta enne teadvusetult vagunip?randal lamas. „Gad?...“ sisistas Prokop nuga otsivat k?tt rusikasse pressides, aga k?si oli l?tv ja j?uetu, k?si ei t?usnud l??miseks – see k?ik oli m??das, see elu... Ta haakus m?lema k?ega higiste inimpihkude l?putust puutumisest libeda trepik?sipuu k?lge, j?llitas, kuidagi kramplikult ja haletsusega, oma k?si, neid kinnihoidmise pingutusest punaseid s?rmenukke, v??raid, seal kaugel libeda toru k?ljes... Tuul kandis veduri tossu laiali, see mattis korraks k?ik enda sisse ja siis oligi too hetk, kus Prokop arvas, et sureb. Et niimoodi, siin juhuslikus raudteejaamas, arusaamatul, totral p?hjusel see juhtubki – jah, ilma igasuguse aruka seletuse v?i loogikata... Ta lamas k?huli perroonil, verd voolas laubalt silma; ta oli minestades trepilt n?oli perroonile langenud, r?mises ja keeras end n??d vaevaliselt k?ljele, p??dis ?les upitada. K?rval seisis suur luitunud laudadest sein... maja... jah, rongivagun... veduri paks toss... Ja suu kirju r?tiga naisen?os h??dis talle midagi... Inimesed!... J?lle p??ti teda ?les t?mmata... Naise suu h??dis; Prokopi pea k?is kohutavalt ringi ja ta varises uuesti selili, nii et sinine ere Vapnjarka taevas n??d madalal ta kohal kummus ning lainetas; ta tundis, kuidas see taevas tirib ta endasse, ja l?bi pea k?is m?te, et vot siis, sa ?nnetu, k?llap siis nii suremine k?ibki... „Ei-eh!“ ?gises ta silmi kissitades ja taevasse vahtides, ja see sinine muutus ?ha tumedamaks ja kurjemaks, n??d tundus, et maa ja taevas on arusaamatul kombel hoopis kohad vahetanud, et p?hjatu sinine kuristik on hoopis all ning kohe-kohe langeb ta pea ees sinna – taevas ja p?rgu on sassis, segamini, ringi vahetatud!... Aga p?hjatuse servale ilmus kirju pear?tiga naisen?gu, suu n?os liikus, h??dis talle midagi, h??dis, ning ikka p??ti teda ?les t?mmata; v??rad k?ed, inimkujud liikusid; ta tiriti istuli ja siis... siis on Prokopi teadvuses pilt, kus ta istub, nuuksub, jalad laiali perroonil, langeb uuesti selili... ... Naisen?gu p?hjatusest... ... seesama n?gu... suu... Ah, v?ga ilus!... R?tti ei olnud enam, paksud linased juuksed olid siledad, ?le pea koolutatud, moodustasid justkui v?ikese kena korvikese naise n?o ?mber. „Ja-jah,“ noogutas Prokop naise sinistesse silmadesse vaadates, „ilus, k?ll on ilus.“... Ning oh kurat k?ll! m?tles ta j?lle ?ngistusega, naise oleksin pidand v?tma; mida’s ma ootasin... otsekohe, kiirustama pean!... naise v?tma. Ta sirutas k?e taevap?hjatuse taustal keerleva siledajuukselise naise poole. Tundus, et naine r??kis midagi; Prokop vaatas teda ja noogutas kaasa; naine sakutas teda k?sivarrest, ei j?tnud j?rele. Aga mina olen suremas, m?tles Prokop meeleheites... Ja kui sinine on taevas... On kuidagi juhtunud, ?h, et olen ma... jaamas selili perroonil – mina!... Mina olen suremas, mitte keegi teine; mitte v??ras, teine inimene, nagu alati varem on olnud. Mina!... Siledate juustega naine sakutas teda j?lle ja r??kis, Prokop t?stis vaevaga pea maast ja n?gi pikas puhvaikas poissi, kes rasket kasti enda j?rel tiris, m??da perrooni l?hemale lohistas. See kast, mingi ?nnetu rohekashall kastikolakas, oli liiga suur ta jaoks; ah, vaene-vaene poiss, m?tles Prokop ?ngiga, ta ei j?ua ju, liiga raske... maailm... Aga naine oli ikka siin ja Prokop tundis suurt r??mu tema silmadesse, p?evitunud lihtsasse n?kku vaadates. Ei, ma ei sure, otsustas ta. Nii ongi, saadan! – ei sure!... Sest ma leidsin naise... Ja poisi ka v?tame, aitan tal tirida, kanda, ma ei sure. Elame koos... Miks ma ometi Venemaalt ?ra tahtsin minna!... Terve elu koos. Poiss kasvab suureks, meremees tast tuleb, ja meil tuleb hulga lapsi veel, neile omakorda lapsi, palju lapsi, ?tlemata palju! Ehitan kaldale maja, otsin meile koha j?e ??res, tulevad head ajad, Venemaa on suur... Naine p?hkis pisarad k?eseljaga ?le n?o laiali, siis enam n?gu ei olnud, j?i t?hi taevas. Prokop rahmis end pingutades istuli – naine l?ks eemale, poissi polnud; vagunitrepist ?les ronides vaatas naine Prokopi poole ja Prokop ei saanud hetkeks justkui aru, miks ta seal n?nda on: miks see naine haarab trepik?sipuust ja t?useb m??da treppi ?les, samal ajal kui tema, Prokop, on siin all... Naise jalg valges suvekingas trepiastmel... „Pea! Oota!“ ?gises ta ja proovis t?usta. K?rvus undas, vilises vastikult ja pikalt, nagu annaks rong vilet, et hoopis ?ra s?ita. Prokop m?rkas, kuidas rong n?ksataski j?rsult ja et t?esti – see ju oligi vile ja naist pole enam trepil. Ta ajas end jalgele, vahtis pingutades l?bi sinkja vinguva udu seda vagunit, kus n??d ?ks vormim?tsis vanamees ukseplatvormil seisis ja n?ost punetades ta peale karjus, kui Prokop liikuvale rongile vaarudes j?rele l?ks. Rong liikus aeglaselt, Prokop sai haarata k?sipuust, aga vormiriides vanamees, pika ja kongus ninaga lurjus – nagu kurat p?rgust, mitte ristiinimene – hakkas teda jalgadega taguma; l?i Prokopile ?levalt mitu k?va hoobilatakat n?kku, n?nda et Prokop k?sipuust lahti pidi laskma ja vaarudes ning tuigerdades ?laga kuhugi liikuva rongi k?lje vastu komistas ning sealt kohe hooga ettepoole paiskus, nii et peaaegu rongi alla kukkunud oleks. Rong liikus n??d palju kiiremini, aga Prokop p??dis siiski j?rele joosta; vanamees kisas talle midagi l?bi kriipivate pasunahelide ja vehkis rusikaga, suu naerust k?rvuni ning pikk k?hn k?sivars nagu vemmal p?sti. Prokop n?gi rongi eemaldumist, see oli... oi issake, sa raisk! unes oli ju, sest ainult unes s?idavad rongid niimoodi minema: sa pingutad, jooksed, roomad talle j?rele, aga kunagi ei j?ua; see kaduv rong on elu, minu elu... Ta sundis end viimase allesj??nud j?uga rongile j?rele jooksma... Muusika m?ngib, ta jookseb, vinnab end kergel h?pleval sammul rongi- trepile, nii nagu ta ju ikka on teinud, tema, noor Prokop, vineerist kohver k?es ??tsumas... Aga ta ei suutnud enam sammugi teha, taarus perroonil, p??dis ?les ?rgata sellest painavast unest, mis nii ootamatult oli tulnud ja p?hkinud minema selle, mis varem kehtis: et ta on noor ja tugev – kaksk?mmend viis aastat vana – ja uhke oma kehaliikmete ?le. Rong eemaldus, muusika m?ngis valjusti ja korraks tundus talle selgesti, et see, mis toimub, on hoopis v?ljam?eldis, on ta peas!... Ei, siiski, uh – jaamahoone ees n?gi ta s?dureid pasunatega. Mingit t?htsat isikut oli vist rongile saadetud v?i vastu v?etud: seks see orkester siin m?ngis; aga Prokopile n?is korraks jaburalt, et see k?ik on hoopis tema p?rast, tema jaoks – tema suremise t?histamiseks: orkester m?ngib ta suremiseks marssi... „Pt?hh, issake!“ pomises ta, milline rumalus... ?ngiga vaatas ta lahkuvale rongile j?rele. Keha oli k?lma higiga kaetud, aga enesetunne siiski kummalisel kombel veidi parem. Ta tundis suurt n?rkust ja pea k?is ringi, kuid polnud enam toda kohutavat kadumise ja igavesse pimedusse kukkumise ?udust, nagu oli olnud enne. Ta s?litas r?ginal ja silmitses ennast, m?rkas, n??d justkui natuke ?llatudes, et tal on endiselt seesama keha, k?ed-jalad ikka veel alles; ta piidles ennast ja hakkas vanduma: habemet??kas l?ug ja mantli rinnaesine olid oksesed, p?ksid haisesid ja kleepusid ligedalt... „Nu blj?h!“ vandus ta s?damet?iega. „Oi u?as!“ Ta vaatas kohmetunult ringi, uuris n??d esimest korda selge pilguga ?mbrust – kus ta ?le?ldse on? Ja m?rkas, et siin on inimesed, need teised, kes seisavad, liiguvad, vaatavad... Ja soldatid. Miks? S?da on ju l?bi. Milleks see muusika, palagan, m?tles ta n??d v?sinult... Ja mis koht see ?ldse on?... Ta vaatas perroonil ringi; kohutavalt piinlik oli – ta oli enne rongitrepilt perroonile prantsatanud, p?ksid t?is teinud... Rong oli l?inud. Sellega oli k?ik... Kaks poissi askeldasid perroonil lamava kasti juures, proovisid seda lahti koukida; Prokop hakkas tuikudes jaamahoone poole minema, seisatas siis j?rsku... Ahh, kurat! Ta p??rdus ning hakkas poiste poole jooksma, aga komistas peap??ritusest ja kukkus p?lvili. „Deti!... A nuka... ubiraites!“ kraaksus ta. Poisid pagesid kiiresti veidi eemale, j?id seisma. Prokop silmitses neid ja m?rkas, et ?ks lastest on vist toosama, pika, t?iskasvanud mehe puhvaikaga poiss, kes enne, perroonil, rahvasummas, kohvrit tiris. Siis kui naine... r?tiga... „?eh kurat,“ pomises Prokop, komberdas oma kohvri juurde ja vajus selle otsa istuma. Ta reisikohver oli kuidagi siia perroonile sattunud. Naine, siledate juustega naine, oli kohvri vagunist v?lja tirinud... Aga s?da oli j?lle paha, iiveldama ajas: haigus ei j?tnud teda. Prokop proovis oksendamist tagasi hoida, heitis kummuli kohvrile, n?gu vastu kohvri vineerkatet. Teadvus kippus kaduma, ta heitis selili... Silme ette kerkis siledate juustega naisen?gu, ilus, helendav; ta proovis seda n?gu meenutada, alles hoida, kuid ei suutnud; uued n?od tulid, keerlesid, kadusid... Prokop oli kohvri k?rval maas, ?gises, t?stis pea ning need kaks poissi vahtisid ikka seal, olid vist taas l?hemale tulnud – seisid ja passisid teda. J?lgisid kuidagi pingsalt, oodates, n?os allasurutud erutus. Prokop ajas end p?sti, vaatas ringi, inimesi enam l?heduses polnud, m?ned ?ksikud eemal, perrooni teises otsas ja jaamahoone juures. Korraks tundis ta rahutust – ta pidi siit neetud v??rast kohast ?ra saama –, haaras kohvril sangast ja hakkas vaarudes jaama-hoone poole minema. Suure, hallist kivist laotud jaamahoone ees seisid m?ned mehed – s?durid olid ?ra l?inud –; mehed t?mbasid paberossi, seletasid midagi omavahel, ?ks l?kkas soni kuklasse ja hakkas ?kki teiste peale karjuma; s?litas muudkui lirtsu kaupa maha. Prokop tundis, et ei taha sinna minna; ta p??rdus ja hakkas m??da raudteed edasi liikuma, l?ks selles suunas, kuhu rongki kadunud oli. Eemal paistis k?rge depoohoone, m?ned majad olid raudtee ??res ja taamal seisid vagunid haruteel. Prokop l?ks kohvrit vedades raudteed m??da edasi, vagunitest m??da, aleviserva, kust mets juba paistis. Aga liikudes hakkas j?lle paha: pitsitav tunne kerkis alt k?hust ?lespoole, rebis soolikaid; ta vajus oiates kohvri otsa k?puli, hakkas kiiresti p?kse jalast tirima, n??pe lahti rebima – ei j?udnud... See, mis Prokopi teadvusele tagasi t?i, oli terav vastik hammustus ?last. Hiiglaslik madu kerkis ta kohale; „Kao, ust!“ karjus ta maole, aga madu t?usis ?ha k?rgemale, omandas ?kki Jeesuse lehviva habemega irvitava n?o ja... Aah! Madu n?elas!... Ta vidutas silmad lahti just hetkel, kui puhvaikaga poiss teist korda noaga susas. See torge oli suunatud otse rindu, poiss tahtis teda vist s?damesse l??a; Prokop viskus instinktiivselt k?rvale ja p??dis k?ega noatera eemale l?kata – kibe s?hvakas k?is peost l?bi. Nuga tungis takerdudes sinelisse, aga veidi p?igiti, libises l?ikudes, kiire kuuma puudutusena m??da ribivahet. Prokop v?hkres selili maas, katsus ?les saada, ja n??d kerkis teise poisi n?gu, noor sile pinevil lapsen?gu, ta kohale taevasse ning peenike k?si noaga l?i teda ?levalt; mees k??nas end ?ra, k?lili, eest! – poiss l?i m??da: nuga kraapas korraks mantliselga, Prokop rabeles neljak?pakil eemale; puhvaikaga poiss oli jaol ja torkas j?lle, kuid sel korral tonksas nuga vastu Prokopi kirsas??rt ega teinud viga. Prokop sai end pingutusega jalule. „Bandit?!“ r?gises ta. „Ubju!“ Ta tegi paar kiiret sammu poiste poole, need seisid, noad peos, k?ed rippu, vahtisid teda, plagasid siis eemale. Prokop jooksis neile karjudes ja tuigerdades j?rele, aga silme ees l?i j?lle mustaks ja k?htu valu... Sa kuradi!... Appi!... Ta ei tohtinud minestada!... Poisid j?id seisma; Prokop vajus, end r??pa vastu k?vasti ?ra l??es, raudteele k?verasse; poisid seisid, hakkasid aeglaselt l?hemale tulema; Prokop lamas maas, n?gi l?bi udu nende l?henemist; higi voolas ?le ta n?o; ta ajas end k??narnukile, valust oiates, siis tuli j?lle pimedus... Sel korral r?ndas Prokop kaugele... Valgest, kiirgavast kasesalust oli vaja kohe v?lja saada – eemale! p?geneda! –, kuid laas ei lasknud, kammitses igast k?ljest. Aga vaja oli v?lja saada! Siin oli hirmus! Valus... V?lja! Aasale! Murule! Valgus paistis eestpoolt puude vahelt ning Prokop hakkas jooksma, kiiresti, komistades. Ta teadis, et suudab – suudab j?lle k?ike. Ja ta oligi v?ljas, lagendikul: avar tasandik laius p?ikesepaistel; ta naeris, laulis r??must k?va h??lega, hakkas sellest naljakast heldimusest nutma, l?ks muudkui edasi; ees laiusid v?ljad, p?llud, metsatukad taamal – suur l?pmatu emake Venemaa. Ning Prokop muudkui naeris ja l?ks edasi, kuni m?rkas, et pole ?ksi, et ta j?rel k?iakse, tullakse otse rodus; ja-jah, seal oli veel inimesi ja... Suur v?gi!... Ja lapsed! Eri vanuses poisid ja t?drukud olid, noormehed, siis juba t?iskasvanud mehed ruugete habemetega. Ja naised. Ning Prokop teadis kuidagi, et need k?ik on tema lapsed!... ?hel k?rgel laugel k?nkal j?id nad seisma ja Prokop viskas end sel p?ikeselisel niidul l?hnava rohu ja lillede keskele selili; ta naeris ja nuttis ?heaegselt, vaatas sinisesse p?hjatusse taevasse, kus midagi hirmsat polnud, kuulis, kuidas need noored inimesed ta ?mber r??givad, naeravad... Aga millalgi – ja Prokop ei saanud j?lle aru, millal ?ieti – tundus see k?ik talle siiski hoopis teistmoodi: hirmus! Kole! Oli tuul, p?ris torm kohe, sinist taevast polnud n?ha ja lapsed, tema lapsed, keerlesid selle tuulega taevas nagu puulehed, h?lmad laiali, naerdes ja karjudes. Prokop jooksis neile j?rele, p??dis neist haarata, et nad alla tuua, et neid m?istusele tuua, sest lapsed ei v?i ometi taeva t?usta – kus seda pattu enne n?htud on! Aga arusaamatu oli see, et vahepeal n?gi ta j?lle pilte sinisest rahulikust taevast ning need inimesed, noored, k?ndisid ikka s??l nurmel ringi ja naersid ja h??dsid ning Prokopi hing oli r??mu t?is; eemal k?ndis ?ks ta poeg p?ldu, noor heledap?ine mees, ja tema lapsed jooksid ja hullasid ta jalus... Aga samas, kui ta teisiti vaatas – sa p?ha rist, k?ik s?ltus t?esti miskitmoodi sellest, kuidas vaadata! –, muutus maailm ning tuulep??rised ja kaos olid kohal, lapsed pilluti puulehtedena taevasse ja nad kadusid keereldes silmist... Prokopile tundus, et k?ik ajad ja ajastud on segi, tr?givad koos talle kaela, irvitavad lollakalt ja m?ssivad ta endasse. Kuidas saab see nii olla! Ka aeg ise, mis seni oli n?nda kindel olnud, on n??d hullunud ja segi paiskunud; midagi on ilmas valesti, k?ik toimub ?heaegselt: aastak?mme ja ?ks p?ev m??duvad, sulavad ?hte, k?ik toimub samal ajal: v?ike patsidega t?tarlaps kasvas ta silme ees m?ne hetkega suureks, k?pseks, t?isealiseks naiseks, lehvitas talle ja t?usis tormis lendu, et hetk hiljem tolmuna tuulehoos laiali hajuda, nagu poleks teda olemas olnudki. Prokop viskus kisendades n?oli maha, halas ja hakkas palvetama, ahastades, saades aru, et niisuguses maailmas on v?imatu elada, ei oska tema nii elada! Ta oli nagu kala, kes on kuivale, ?hu k?tte tiritud, viskleb seal krampides, p??ab olla ja kohaneda, aga kohaneda sellise vale maailmaga on ilmv?imatu. Olen ma surnud, m?tles Prokop hirmuv?rinais, on siis surm hoopis s??rane v?i? A kus on inglid? Ja kus see ilu, mis peaks olema? Kas ka see on pettus? Olen ma surnud v?i elus?... „?ivoi! Skazal, durak, ?ivoi on!“ kraaksas poisih??l, Prokop kuulis rabelemist, kruusa krudinat... Kohvril istunud poisid rahmeldasid end p?sti, ?ks haaras kiiresti noa pihku ja h?ppas Prokopile l?hemale, aga Prokop sai sel korral ?llatavalt kiiresti maast ?les, p?lvile, ning r?ndaval poisil tugevalt randmest haarates heitis end talle r??gatusega otsa, paiskas poisi hooga kummuli. Korraks oli ta j?lle seesama endine Prokop, kes vaata et h?rjapulli vaevata maha suutis k??nata. Poissi selili raudteele paisates langes Prokop kukkudes ka ise n?nda ?nnetult laubaga vastu raudteerelssi, et kuum s?hvakas otse ajju l?i ning silme ees k?ik tumedaks l?ks. M?ne hetke p?rast meelem?istusele tulles ja oma verist silmn?gu raudteer??palt kergitades n?gi ta l?bi valusa uduloori, kuidas ?ks poistest jookseb eemale; algul ei m?istnud ta, kus on siis teine – no k?llap oli teine kah ?ra l?inud –, vajus uuesti j?uetusest maha, ning sai aru, et lamab millelgi pehmel ja et see pehme ongi too teine, too puhvaikaga poiss. Poisi silmad olid lahti ja kahvatu n?gu veidi viril; ta vaatas otse taevasse. Prokop uuris teda – liikumatut kiitsakat n?gu –, siis sai aru, et poiss ei pilguta silmi. Vaatab, aga silmi ei pilguta. „Poiss...“ Prokop raputas teda kergelt ja poisi pea vajus k?ljele – n??d ei j?lginud ta pilk enam taevast, vaid m??rdunud halli puust raudteeliiprit. Prokop ajas end k?pakile, p?lvitas poisi ette. „Patt!“ sosistas ta. „Et samune, kus ma’s n?nda... Patt, oh...“ Ta j?i vait, kuulatas... „Ee...“ tonksas siis uuesti poissi. „Aitab, s?nok... N??d aitab, et... k?ll. T?use jalule... ikka kenasti ja...“ Ta sakutas poissi, proovis l?tva keha p?sti tirida – nad vajusid m?lemad maha, kukkusid vastu mingit madalat puukasti, kolakat, mis k?lili raudteeveerel vedeles: see oli Prokopi enda kohver. Poiss vajus p?ris kummuli, silmn?oga vastu maad; Prokop n?gis end selili kohvri najale, istus, jalad laiali, tundis l?ikuvat valu rinnus ja mitmes kohas ?le keha; tundis, et veri jookseb ja et ta kaotab j?lle teadvuse. Ta t?mbas n?oli maas lebava poisi ?les, s?ttis enda najale; nii nad istusid seal, ja olgu siis peale, m?tles Prokop. „Vsjo horo?o,“ pomises ta, vaevaliselt m?tteid koondades. „Uvidi?, paren, vsjo uladitsa... Posidim, s?nok, otd?hajem... Vsjo, vsjo... prekrasno... ?izn...“ Ta proovis end liigutada, t?usta, midagi teha... olla..., kuid ei suutnud. Maailm keerles – Prokopi vaevatud vaim ei pidanud vastu, ta vajus pikka ja raskesse, surmraskesse unne. ... Nii nad lamasid seal kohvri najal poisiga k?rvuti koos; lamasid kaua, v?ga kaua, ning sel korral ei n?inud Prokop und. Midagi ei olnud, maailma ei olnud. Ainult pimedus. See kestis ja kestis, aga pikapeale siiski sai Prokop kuidagimoodi aru, et j?lgib seda pimedust, et nii see t?esti on... Aga jube, et on pimedus, m?tles ta, sest kui on pimedus, siis on ta ju otseteed p?rgus – ja t?esti, kuidas saakski see teisiti olla, p?rgu on tema, pattu teinu koht! – ja ta ootas tuleleeke, mis kohe peale s??stavad, edasi langeb ta kuuma v??vlij?rve, otse keeva tina sisse... upub ja p?leb ja see k?ib siis kuidagimoodi k?ik ?hekorraga... v?i kuidas oligi... ta ei m?letanud t?pselt, mismoodi see k?ik piiblis kirjas seisis; ootas, p??dis tajuda esimesi m?rke sellest kohe algavast suremisest ja piinast – oma l?pust! Ta oli selleks valmis, k?ll suures hirmus, aga siiski kindlalt valmis k?ike v?lja kannatama, mis k?igev?eline Jumal saadab; kuid v??vlit ega muud rooska ei tulnud kuskilt – see, mida Prokop ?kitselt tajus, oli hoopis jahe tunne n?ol, otsaesisel, mis osutus veepiisaks ja pikkam??da ?le lauba ta ninajuurele ja siis nina m??da veel allapoole voolas. See oli hea tundmus... Ning siis kuulis Prokop koera kauget haukumist ja tajus n??d n?rivat valu k?hus ning haavu kehal. Ta ?gises, liigutas end. Ta tundis oma keha, m?rkas ehmatusega ta valutamist ja n?rivat j?uetust; j?lle oli p?kstes soe ning libe... Ja siis tuli poiss uuesti meelde; Prokop oiatas, p??ras ettevaatlikult pead ja tajus silmanurgast, kuidas poisi tume kogu istub ta k?rval, k?ljega tema vastu puutudes, samas asendis nagu enne. See tekitas p??rast kurbust ja ?udu; Prokop hakkas nuuksuma, ta ei suutnud t?usta, keeras end k?puli – surnud poiss langes kohe teisele poole kummuli. Prokop oigas, vajus silmili vastu maad, s?litas ja hingeldas; kes teab kust ilmus silme ette kujutlus linnast: mere??rne bulvar, kus ta jalutab, kohver k?es hooglemas ja palituh?lmad suvisele maituulele valla. Ta oleks pidanud seal olema, kurat v?taks, nii oli see m?eldud, aga midagi oli maailmaga juhtunud, valesti l?inud, ja n??d ei ole ta Odessas, vaid siin, pimedal raudteel. Midagi oli valesti l?inud. „Oh patt, patt,“ pomises ta, „anna armu, p??stja...“ Pime vaikus kestis, aga n??d tajus Prokop siiski helisid ja kerget tuule?hu liikumist, ja j?lle haukus koer eemal asulas. Pean t?usma, m?tles Prokop ?ngiga, minema peab... kuhugi... Aga j?udu ei olnud. Ning talle tundus, et kuuleb kaugusest l?heneva rongi h??li, raudteer??pad undasid vaikselt. Ja siis ?kitselt k?las p?ssilask. See raksatas l?bi vaikuse, oli kaugel k?ll, kuid... ?sna l?hedal, p?ris, kurat, siinsamas ju! Prokop rabeles end jalgele ja hakkas vaevaliselt minema, sai aru, et l?heb vist vales suunas, seisis hulk aega tuikudes paigal ja proovis taibata, kummale poole tuleb ?ldse minna, kumb pool on siis n??d see ?ige ja... maailmas... selles... ?mberringi oli pimedus, ta kuulatas ja taas oli kuulda rongi l?henemist, n??d juba selgelt. Prokop p??rdus ning hakkas vastassuunas minema, komistas kohe millegi otsa ja kukkus raskelt maha, n?gu j?lle vastu raudteer??pa liipripakku ?ra l??es. Ta oigas valust ja hakkas end uuesti p?sti vingerdama, k?si puutus millegi vastu: puu... kast... mis see on? Sang... See oli ta kohver, ta enda neetud kohver; ta oli siia otsa komistanud. Kombates sai ta aru, et kohver on lahti; ta hakkas p?lvili k?sikaudu maas kompama ja otsima, leidis mingid riideesemed ja paar raamatut, ?he pehmest nahast sussi... toppis k?ik kohvrisse. Kohver oli enne lukus olnud, v?ti ta sinelitaskus; n??d olid poisid v?ikse tabaluku katki murdnud ja kohver ei sulgunud enam, ei j??nud kinni. Prokop kobas pimeduses maapinnal, lootes leida m?nd puupulka, mida krampi torgata, et kohvripooled laiali ei kukuks, kuid ei leidnud. Ta kuulis j?lle rongi h??lt ja tundus, et see on kohe-kohe siin! „Issand!“ pomises ta, „valitseja! Sa tuled. N??d tuled!...“ haaras ta kohvri kaenlasse ja hakkas m??da raudteed edasi l??pama; siis tuli taipamine, et poiss, tema lebab ju ikka raudteel, otse kahe r??pa vahel. Ta viskas kohvri maha, komberdas l?bi pimeduse poisi juurde ja tiris poisi ?gisedes raudteelt ?ra kraavi. Pingutus v?ttis k?hu teravalt valutama, Prokop oigas maas ja tajus, kuidas vastik haisev pehmus j?lle pidurdamatult ta p?ksi valgub; ta kiristas hambaid, vihkas oma keha: seda v??rast jubedat arusaamatust, mida ta kontrollida ei suutnud... Ta kuulis j?lle rongih??li, otsis k?sikaudu kohvri ?les ja ajas end p?sti; hakkas minema, ent kukkus kohe k?lili, rabeles nuuksudes ?les, komistas j?lle... Tundus, et maailm, see uus hirmus moodustis, liigub kiiresti, keerleb – siin pole p?si olla. Ometi sai ta mingil kombel tasakaalu k?tte ning suutis minna, liikuda... Ta puuris pilgu pimedusse ja see ?udne rong l?henes; relsid undasid, kuigi laternat ega miskit valgust ei paistnud, ja nii ei saa ju olla!... Jumal, oigas ta m?ttes, see oled sina, sinu poeg... hirmus halastaja Kristus! Tuleb... Ta p?genes ummisjalu, p?genes selle kohutava j?litaja eest; r??pale komistades tormas raudteelt alla, kukkus raskelt m?rga, n?tske mudaga kraavi, kuid ei kaotanud teadvust, rabeles viimast j?udu kokku v?ttes l?bi kraavi ja k?rge rohur?ga selle taga; tuigerdas metsa, v?serikku, tr?gis n?kku peksvate okste vahel edasi, kuni j?i hingeldades seisma ning vajus p?lvili m?rjale maale maha... Rongi kolin raudteel! See oli siin, siinsamas, kuid... Ja siis sai Prokop aru, et see pole rong. Midagi l?henes kolksutades ja kriuksudes m??da relsse, aga see polnud rong, h??l ei olnud veduri pahviv m?ha, vaid... Dresiina, m?tles ta ja hirmujudinad k?isid j?lle ?le selja. Dresiina on ohtlik. V?ib peatuda... Jumal!... A kes nad on? Raudteet??lised? Bandiidid?... Ta n?gi n??d ?hmaselt l?bi v?sa, veidi heledama taeva taustal, kuidas dresiina l?heneb ja kuidas kaks kuju, kaks liikuvat kogu nagu ?leskeeratud mehaanilist vedrunukku, teevad dresiinaplatvormil vehklevaid liigutusi, k?ed k?ivad ?les-alla; aga siis j?tsid nad hoo andmise ja dresiina k?ik aeglustus. Prokop kargas maast ?les. Tulevad!... Kes nad... Kogu see viimaste aastate s?ja hirm tuiskas laviinina meelde. Kodus?da! Kuidagi oli ta ju kenasti sellest k?igest p??senud, ellu j??nud, kuid n??d... Ja see poiss, puhvaikaga poiss, tuli meelde! Ta oli lapse tapnud!... Ta hakkas nuuksudes hingeldama, haaras kohvril sangast ja tormas edasi, siit raudteest eemale, metsa, metsa! Ta rabeles v?sas edasi, siin oli veel pimedam kui ?lal trassil; komistas j?lle ja j?lle, siples maas pikali, sai ?les ning kukkus kohe p?lvini mingisse mudaauku. Ta tr?gis edasi, rabeles, m?tlemata enam millelegi, k?ik keerles... Ta oli n??d Odessas, k?ndis rannas, veepiiril, linn, majad eemalt paistmas... See oli ema vana foto, viimane asi, mille ta Peterburist lahkudes kaasa j?udis haarata: kollaseks t?mbunud, s?bruliste servadega pilt linnast... „Odessa, Odessa!“ r?gises ta... Odessast l?heb laev, valgete purjedega laev, ja siis on ta p??senud... Ta l?ks koperdades ja kukkudes edasi, lahti tulnud, jalus pekslevat kohvrit sangapidi j?rele tirides. Silme ees oli pimedus ning Prokop tajus kuidagi, et see pimedus ei ole ??st; puuoksad piitsutasid n?gu, ta ei teadnud, kus ta on. Odessa, m?tles ta, aga olgu siis peale, neetud, olgu et nii l?ks... Ja Prokop seisis suure vee ??res; see oli otsatu, lai j?gi, ilma teise kaldata; sinna pidi ta saama. Prokop l?ks vette ja vesi kandis teda. *** Ta istus akna all toolil ja vaatas halli j?ge. Pea valutas, k?ik muu oli tavaline... Ta sundis end rahulikuks: peavalu pole hoopiski s??rane asi, millele liigset ja t?iesti teenimata t?helepanu p??rata. K?ik on p?ris kenasti, m?tles ta. Kena kompu. Kompvek!... Ta t?usis ja j?lgis uurivalt j?e teist kallast. K?ik oli t?epoolest nii, nagu olema pidi. Ra-hhulik, ma ?tlen! Isegi kui kuulatada, ei kuule midagi. Hoiad hinge kinni, kuulad – mitte kui midagi!... Ta istus uuesti kirjutuslaua taha toolile, t?mbas peoga ?le m?rja lauba ja kraapas paberilehed l?hemale; hingas s?gavalt: kirjutamiseks, asjade ?les t?hendamiseks on vaja selget ja rahulikku meelt. „?levaade oludest.“ Ta s??tas paberossi p?lema. „Hommik 7.15...“ Ta viskas pliiatsi lauale, t?usis j?rsult, tooli kogemata ?mber t?ugates, kiirustas uuesti akna juurde. Suits l?ks kurku... J?gi! Seesama j?gi. Ikka seesama, saadan! Maailma k?ige neetum j?gi, m?tles ta vastikusega; ?revus t?usis, tunne, et midagi on juhtumas ja siis k?ik see, mis on maamuna seni koos hoidnud, lendab laiali, t?kkideks ja k?himaajavaks tolmuks. „Lollus...“ ?hkas ta. „Ajut?bi!“ Kui aknast vaadata, siis n?eb esimese asjana kohe j?e teist kallast. Lihtsalt seisad rahulikult ja sirgelt, seisad l?dvestunult, k?ed ripuvad alla – nagu oleks kogu olemine sulle ?kstak?ik ja ei sentigi v??rt, n?nda et sure kas v?i hommep?ev ?ra –, seisad-seisad, ei k??nita ja... eih no!... Ja pilk j??b n?nna sinna vastaskaldale pidama, et tee sina, mis sa tahad, ning alles seej?rel laskub alla j?e peale... Ta suitsetas ja vaatas j?ge ning j?e vesi voolas hooga ?les mere poole: j?e tume rahutu vesi; vahutab, kannab endaga kevadist oksasodi, kosest alla tulnud t?vesid ja muda, kalameeste v?rke ja mida k?ike-k?ike, sa saadan! m?tles ta korraks erutudes. K?ike! Surnuid! Jah, kus sa neist siin ilmanurgas p??sed. Ta seisis ja piidles ?ksisilmi j?ge, hingas s?gavalt. N?rgema n?rviga mehe v?taks see vaatepilt jalust n?rgaks, m?tles ta. Sest on old, et vaatad suure toa aknast ja n?ed uppunut. Ei-ei, ma k?sin, kui paljud on n?ind j?evooluga kanduvat uppunut? Inimest, ma r??gin, mitte looma, ja see on ikka vahe k?ll!... See j?gi on r?mpsu t?is. Isegi siis, kui s?da poleks, ei saaks siin elamisest asja, aga praegu... Oh kuradi k?ll, m?tles ta tuhandendat korda. S?da! Ma olen sunnitud elama s?ja ajal! Ja see pole mingi kuradima uni ega midagi... v?ljam?eldis, vaid t?de. T?elisus! Re-aal-sus!... ?kiline v?rin k?is kehast l?bi selle teadmise k?es, see oli halvav tunne: minu eluajal on s?da, see siiski juhtus – sa p?ha issand! – kuigi poleks ju iial uskunud, aga n?e, asjaolud kujunesid ja n??d on see olemas... L?ks hulga aega, enne kui ta pilgu p?randalt suutis t?sta ja j?lle j?ge vaatas... ?hes?naga, r?mps ilmub n?htavale – maailm on ?ks r?mpsuhunnik, pr?gim?gi! – ja k?llalt ootamatult, pikksilmatoru paremast silmanurgast ilmub n?htavale – ei v?ida, et ma pikksilmata ei n?e v?i et mul silman?gemine sant. Kategooriliselt! Mis see... ja r?mps kulgeb kiiresti loksudes toru eest l?bi ning kaob vasakpoolse torukumeruse varju. Kaob mere suunas. Olgu hea minna! Meri pole kaugel, aga pole praegusel juhtumil vajalik teadmine, ei puutu siinseid olusid... Meri on meri ja kaitsepositsioonid... kuigiv?rd, kuigi… O?h-hh-h?!... L??nemeri, Soome laht... Ja j?gi pole suur... Ta k?his pikalt, hingata oli halb... Ning j?gi, kui seda katsuda sel viisil kirjeldada, poeetiliselt... v?imalikuna, pole mingi suur j?gi ning keegi – ta l?kastas hingep?hjast – pole... ja kas keegi on seda v?itnud!... Siin pole Ameerika l?puks!... Ta toetus raskelt aknalauale, kuulatas, kas kahurim?ra kostab... Ameerika on suur... khh!... kus k?ik on suured j?ed, v?tame Mississippi: eile p??dsin rehkendada, aga pea pole enam see... ja ei ole m?tet seletada, nagu mu s?ber ?tleb, kolleeg Mart, kes ?tleb: Albert, olgem rahulikud, keegi pole s??di, et nii l?ks... Kuigi! V?idan vastu!... Ja mis ta sellega ?ldse ?elda tahab? ?tleb, et, Albert, vaata, Mississippi pole t?nap?eval, kahek?mnendal sajandil, enam see j?gi, mis ta oli Huck Finni ajal... Huck Finn, tule taevas appi! Mart ?petas tol ajal Tartu ?likoolis bioloogiat ja s?nastab oma nimetatud v?ite – t?iesti eksitava, v?idan, v?ite: vaata, Albert, Mississippist on saanud solgiauk, sitaoja, sest k?ik degradeerub – ah, j?? vait, Mart! – ja k?ib alla, selle nimi on entroopia, kultuurin?htuste kadumine, inimese arengu taandumine, Albert, kui – ??h-h?! – kollane ?lisegune vesi tuleb paisu tagant... ning avastades... aevastades!... ja k?ik, mis on, segi l??b. Sest seal s?idavad diislid! J?ta j?rele, Mart, vastan mina, oigan, ning-hh... ma vastan ja seletan talle ?ra, lurjusele, et... Ja a mis sa, Mart, seal ise ?likoolis ?ra oled saavutand? No julgelt, Mart! Mis saavutusi sul siis ritta panna on!... Vaikus, Mart! Kas see on inimese elu? Kas selleks ta s?nnib siia ilma! Ma ?tlesin!... Ja pole t?htis, et... ?hes?naga, vett... mis ma tahtsingi... piisavalt voolamas, k?llalt puhast, Mart, isegi meie ajal, gallonite kaupa seal Mississippis. Arvestades, et gallon on 3,7... Inimene peab ikka tulevikku uskuma, Mart, Eesti inimene ise?ranis!... 3,714923 liitrit, Ameerika gallon, mis on tegelikult ainus ?ige gallon ja mul viimase numbrini p?he kulunud. Aju peab treenima, vanem meesterahvas peaks siin mitte naljatlema, ja selleks ei pea ilmtingimata rists?nu lahendama, muid v?imalusi on ka paremaid, isegi s?ja ajal, kuigi rists?nu v?iks esimese asjana soovitada k?ll... Ta hingeldas, t?mbas k?ega ?le m?rja lauba. Jubedus!… Ameerika on kaugel, m?tles ta v?sinult, ja kurat k?ll, mis saab!... K?ik j??b kaugele, kaugeneb... Ameerika... et no mingitessegi realistlikesse plaanidesse mahtuda, aga realist peab olema, k?ik muu on lapselalin. J?e peale on udu tulnud, alles sadas vihma, halli k?lma vihma, ning niisugune ilm teeb inimese haigeks, segaseks, ajab segadusse ja paneb aevastama, j?rjest ja j?rjest, ja siis ei hoia enam miski tagasi; ei taha enam akna juures olla, valvata, et pilku peal hoida, vahtida tuule k?es ja k?lmas nagu peni. V?i nagu s?dur vahitornis, kes ma ju olen: vahin seda hirmsat j?ge; tuleb aken koomale l?kata – mitte p?ris kinni, et siiski kuulda oleks! – ja v?ib ?ra, k??ki, minna. Hommik on juba hiline ning tuleb Henn ja astub l?bi; kell saab pool kaheksa ja Henn tuleb l?bi. Ta tuleb alati t?pselt, vaat et minuti pealt t?pselt, ja see teeb r??mu. Inimese t?psus teeb r??mu, lodevus aga ja... k?iksugu, mhh!... Ei, t?nan!... Henn on t?pne kui ?veitsi kell, aga kui teiste meie meeste peale m?tlen... Aga s?jaline v?lja?pe tuleb meie ajal kasuks!... Kuigi hirmus on. Hirm on mul, ei taha m?elda... M?tlema hakkad, on hirmus, ei taha m?elda, m?tled, m?tled... Lill. P?ld. J?rvelill... P?ld. Kuldne viljap?ld. Ilus eesti nimi oli... on, mis meid toidab... Eesti nimi, eesti verd mees, aga k?ik see muu on hirmus... kahtluseta, mis aspektidega... Et kuidas t?pselt panna s?nadesse... Kahtlust k?lvatud... Ta pea valutas, silme ees justkui virvendas k?ik. Ta v?ttis k??gi lauasahtlist tableti ja lonksas selle veega alla. Kuram, m?tles ta higiseks minnes, nii, oota, l?heb ?le... aevastuse, see... ja kohe on parem. Ta istus j?rile ja ootas, ja l?kski paremaks... Olga, Valentina... Valja!... Teinekord hakkavad s?nad ja m?tted n?nda keerutama, pea k?ib ringi, siis peab istet v?tma ja ootama, kuni rasked ajad ?mber saavad. K?ll nad saavad, kus p??svad. Aga ei j?udnudki, n?e, m?elda, kui juba tuligi kolistades Henn. Hennu n?gemine teeb alati s?dame soojaks: ta nagu vend. Vanem vend. Relvavend. Pakun talle korraliku napsi. Ja siis hakkan p?eva ?les t?hendama. Esimene t?hendus tuleb: „... hommik 7.15...“ *** „Fa?ist!“ sosistas naine. „Ah?...“ „Oi, ubju!“ „No mida?“ Mees ajas end ropsakaga voodis istuli. „Mis on?...“ Naine t?usis, ronis voodist v?lja, mees n?gi, kuidas ta liigub kohmerdades l?bi pimeda toa, midagi rasket kukkus m?rtsatades maha: vist v?ike kohver laualt; ja mis see kohver... seal peaks... m?tles mees uimaselt, veel t?ielikult ?rkamata. Naine l?ks vannituppa ja keeras vee-kraani jooksma. Mees vajus tagasi selili, norsatas paari hetke p?rast valjusti... Ta jalutas ?le muruplatsi ja see v??ras tuli ta juurde, sirutas suitsupaki ta poole. Kes sa oled? k?sis ta v??ralt. Vend, ?tles suitsupakkuja vastuseks, palju ma pean sulle seda kordama. Ja naeris... Vend? Oled vend? Sa ei ole mu vaenlane siis?... Naine oli vannitoast tagasi, mees ei suutnud m?ista, millal naine tuli, kui palju aega oli m??dunud. Millest m??dunud... Nad seisid vennaga mere ??res, suitsetasid ja vaatasid silmapiiri. Vend seisis v?ga vaikselt; suur laine l?henes, l?henes... Vend p??ras end j?rsku ja haaras tal k?rist... „?h-h?!“ Mees viskus k?hides voodis istuli. Naine oli toas... See juhtub praegu, m?tles mees, oh k?ll!... Kui hea, et... Uni, kuradi... Naine seisis paar hetke vaikuses keset pimedat tuba, mees n?gi ta pikas helendavas ??s?rgis kuju; naine tuli, puges voodisse. Mees oli vait, naine ka; mees nohises, naine puudutas teda viimaks peoga. „Kurku... jah, l?ks midagi,“ pomises mees k?riseval h??lel. Naine ei vastanud. „Norskasin enne, ah?“ k?sis mees ikka uimaselt, unen?ost painatult. „Ajasin su ?les...“ Naine lamas vaikselt pimeduses ja vaatas lakke. „Serjozno ubjo?, da?“ k?sis mees. Naine ohatas. „Ja kuidas sa siis?...“ „Mis – kuidas?...“ „Kuidas sa... K?gistad? K?ri...“ Ta neelatas. „Jah,“ ?tles naine ja haigutas. Nad ei r??kinud rohkem, naine tundis peo all mehe sooja k?sivart. Mees hingas valjusti. „K?vasti norskasin vist,“ ?tles mees uuesti. Ta pidi midagi r??kima: v??ras, vend, seisis ikka siinsamas k?rval, ootamas... Naine nohises. „Norskasin, ah?“ „Norskasid!... Sa otse!... Fa?ist!“ „No anna andeks.“ „Ei anna!... Vot ei anna! T?iesti magamata, blin!“ „Vaeseke sa! Anna ikka.“ „?ks kord veel ja...!“ „Ja mis siis, kui ?ks kord veel?“ „?ra k?gistan, ma ?tlen...“ Naine hingas pahinal, turtsatas siis. „Valetaja naine...“ „Ei-ei, vot just, lollakas!“ „Sa armastad mind.“ „Ha-ha!... T?esti v?i! ?ra sa r??gi!... ?ksk?ik, ikka k?gistan.“ Toas oli veidi valgem. Hommik l?henes. Naine pigistas mehe k?tt. „Tule siia,“ ?tles mees. „Ma olen siin.“ „Tule veel l?hemale.“ „Ma olen ju...“ Nad olid liikumatult teineteise vastas. „Tead, et...“ ?tles mees, „see oli vist, ma pakun... ?hes?naga, ma ei m?leta, kus riigis... Vanadekodus tappis ?ks inimene teise ?ra. Kaksk?mmend aastat elasid ?hes toas...“ „Kaksk?mmend ?ks...“ ?tles naine. „?hes?naga, kaks vanainimest... Siis tappis teise ?ra. L?mmatas padjaga surnuks, sest...“ „Sest see norskas,“ ?tles naine. „Jah, lihtsalt ei suutnud enam v?lja kannatada.“ Naine noogutas: „Oh sa... Okei, ma ei l?mmata sind ?ra. Luban.“ Ta turtsatas, j?i siis vaikseks. „Suudad sa ette kujutada vanadust... Ma m?tlen – p?ris vanadust. P?ris...“ See polnud k?simus. Mees ei vastanud, oli vait, lamas selili, silmad kinni. „Ma n?en sageli ?hte und,“ pomises ta. „?hte ja sama... N??d ka...“ „Jah, sa oled sellest r??kinud,“ ?tles naine. „Jah...“ Mees haigutas. Nad olid m?lemad vait. Naine tundis end rahutult, magama j??da polnud v?imalik. „Me peaksime... Tegelikult peaks r??kima,“ ?tles ta. „Kuuled, kallis.“ „Jah... et... millest?“ Mees oli v?ga unine. „Sa arvad, et meil pole millestki r??kida?“ „Ei, miks...“ „Nu vot!“ „Aga sa hakkad j?lle nutma,“ kohmas mees. „Parem siis mitte...“ „Kust sa v?tad, et...!“ „Enne hakkasid.“ Mees haigutas uuesti pikalt. „Kui... see, et... fotot vaatasime.“ „Ei hakanud!... See polnud...“ Naine pigistas tugevasti mehe k?tt, surus oma nina ta p?se vastu. Ta hingas kiiresti; mees ei liigutanud... Foto, m?tles naine, oh, see foto... Ma t?esti ei suutnud enne... Me oleme seal neljakesi, m?tles ta, ja ma ei m?leta, kes selle pildi v?ttis ning millal t?pselt... Aiapeol tookord?... V?imalik, et see oli ?ks naabripoiss, suvilanaaber, kes n??d on surnud, ammu juba; j?i ennast surnuks... „Olja, Anna, minge teineteisele l?hemale!“ h??dis poiss. „Muidu ei mahu pildile.“ Nemad siis seisidki k?rvuti ja poisid kummalgi pool k?ljel. Jan ja Andrei... „Tulge siia, kogunege!“ h??dis Andrei. Ta l?ks jooksuga terrassile ja keeras makis muusika vaiksemaks. „S?brad! T?helepanu! Ma tahan t?sta klaasi Olja ja Anna terviseks. Olja on... Oodake! Anna?...“ Ta l?ks Olja juurde, Olja ei naernud, istus toolil, selg sirge, jalg ?le p?lve; Andrei kummardus, laskus ?hele p?lvele ja v?ttis elegantselt Olja randmest, aga kaotas hetkeks tasakaalu ja vajus kohmakalt murule k?lili, kuid viskus kohe ?les, haaras uuesti Olja k?e ja suudles seda. „No Andrei, Andrju?a, mis sa n??d niimoodi!“ Olja oli n?ost punane, silitas kiiresti k?ega ?le Andrei juuste. „Olja, sa oled imeline, vastupandamatu, ma absoluutselt armastan sind!... Anna, kus sa oled?“ Andrei vaatas naerdes ?le ?la Jaani ja teiste poole ning raputas pead. „Rahu, s?brad... Jan, mis sa vahid mind nii!...“ „Ei vahi midagi, loll.“ „Laske ma, see t?hendab, r??gin ometi...!“ Andrei krapsas reipalt p?sti ja juhatas Olja murule paigutatud laua juurde, t?mbas laua alt tooli, tool kukkus ?mber, Andrei tiris rapsides tooli p?sti... Olja istus toolile, ei liigutanud end. „Sa oled kuninganna, Olja!... Anna on ka!“ „J?ta, Andrei!“ h??dis Anna. „Sa oled purjus.“ „Ei-ei, ma olen kaine voob?e ja t?na on l?puks... S?brad! On ju suvi ja, m?elge!... Je-huu!... August on veel suvi, ?rge r??kige rumalusi... Ma olen poeet, laske mul... Kurat, no laske mul elada!“ h??dis Andrei, t?stis oma ?ampanjaklaasi k?rgele ja j?i hooga t?hjaks. „Laske mul ometi r??kida! Las ma olen...“ Jaan istus murul, jalad ristis, suitsetas, vaatas Andreid ja j?i ?unaveini. „S?brad!“ h??dis Andrei. Ta pani t?hja ?ampanjaklaasi lauale. „Selline lugu, s?brad, kes ei tea...“ „K?ik teavad, Andrei, k?ik teavad!“ h??dis Anna t?dinult. „Las ta r??gib,“ ?tles keegi seltskonnast. „Huvitav ju. Miks te tal r??kida ei lase!...“ „L?hidalt, elasid ?kskord... eeh... t?drukud. Ma jutustan ?ra nende loo, nende, p?him?tteliselt, elu...“ „Nu, Andrei...!“ Anna vangutas pead. „… ja esimene m?lestus, mis neil kahel teineteisest on... Ei ole!... Polegi m?lestus! Nii, vot...“ „Kellest? Kes?“ karjuti. „Kellest sa r??gid?“ „Nad ei m?leta seda… “ „M?letame k?ll, loll!“ h??dis Anna, Olja ei liigutanud ennast ?ldse. „... seda esimest m?lestust... Ei-jah!... Algus, ?tleme... kujutlege, daamid ja h?rrad: ?hesugused t?drukukesed, v?iksed kui nukukesed... lasteaed, v?ib-olla esimene klass... Suured tutid on t?drukutel peas, juukseidki pole veel korralikult, paksult t?hendab, mis ma... peas olemas!... Elu on ees! Kujutage ette, daamid ja... Kujutlege, kui teil on elu ees! Meil! K?ik, mis on, on veel olemata, ootab alles, k?ik on v?imalik! Ma kordan: k?ik on v?imalik... H?sti... aga tutid on suured, suuremad kui pea!... Ja vaatavad teineteisele otsa ja naeravad, muuseas, nad naeravadki, aina naeravad, vaadake!...“ Andrei n?gu ?hetas, ta oli ?ampuseklaasist ?le ??re loksutanud, siis klaasi t?hjaks joonud, l?ks laua juurde ja avas uue pudeli ning kallas laual seisvad klaasid t?is. Andrei k?eliigutused olid kiired ja t?iesti pingevabad. K?ik klaasid ajasid ?le, Andrei ei m?rganudki... Andrei! Jan!... Naine ohkas ja rapsas end istuli. „Ei saa ma siin olla! Siin toas...“ „No kuule...“ „Ma ei saa kuskil olla!“ „Ole lihtsalt... ole vaikselt.“ Mees ajas end ka voodis istuli, v?ttis naisel ?lgade ?mbert kinni. „Ei! Ja-jah... k?ik korras, sa ei pea muretsema.“ Naine t?usis ja l?ks akna juurde. „Valgeneb juba,“ ?tles ta ja t?mbas kardina veidi eest. „Kus me oleme ?ldse?“ k?sis ta. „Sa m?letad?“ „Jah...“ „Noh?“ „See, et... Ei,“ ?tles mees. „Nad ?tlesid, aga tont, ma unustasin ?ra. Kuidas see v?imalik on!“ „Nii et me ei tea? Ei m?leta isegi, kus riigis!... Nojah, t?esti, mis vahet, kus... Ja millal. K?ik on nagunii... Kuule, ma tahan juua,“ ?tles naine. „Jah...“ „Ei, mitte vett ometi.“ „Okei?... Hm, pool kuus hommikul,“ muigas mees. „V?i mis ta on?...“ „Ongi pool kuus... Meil on mitu pudelit konjakit kohvris. N??d on juba ?ksk?ik. Davai, ah?“ Naine seisis akna juures, vaatas meest. „Ja r??gime. Teeme... see t?hendab... oma elust kokkuv?tte! T?iesti paras aeg niimoodi siin.“ „Misasja?...“ „Nagu lihtsalt kaks inimest, kes...“ „Nalja teed!“ „Nagu kaks suvalist inimest. Kaks... kui paljust miljardist, ah?... ?lej??nud on samasugused.“ „No ei ole,“ ?tles mees muiates. „Kuule...“ „On-on. K?ik inimesed on ?hesugused. Alati...“ „?h!...“ „Ja-ja!“ Naine oli veidi erutatud. „Eh, tore ?ldiselt...!“ turtsatas mees „Kokkuv?te!... Kuule, me ei hakka ju veel surema.“ „Ma ei tea. Ma kardan, et aega pole. Meil ei j?? enam millekski aega, k?ik kaob...“ Mees vaatas teda, ei naernud enam. „Aeh, tead, ?ra pane t?hele.“ Naine naeratas. „R??gime niisama. Lihtsalt. Ja joome. Vot nii...“ Mees silmitses teda, noogutas siis. „Olgu. Nojah...“ Ta t?usis voodist, l?ks pani tule p?lema. „Kustuta ?ra,“ ?tles naine. „See on t?iesti jube-jube!“ „Jah,“ noogutas mees. „Gestaapo...“ Ta l?ks ja t?mbas kardinad eest, tuba t?itus kahvatu hommikuvalgusega. „Jube,“ ?tles naine. „Hommikul konjakit juua.“ „V?ib-olla polegi nii jube.“ „Nagu oleks viimane p?ev maailmas...“ „J?ta juba see viimse p?eva jutt.“ „... ja ainult meie oleme veel maailmas alles. Kahekesi. Rohkem ei kedagi!“ Mees ohkas, l?ks v?ttis kohvrist pruuni pudeli, t?i vannitoast peegliriiulilt kaks klaasi, pani need k?rvuti lauale, kallas klaasidesse tubli lonksu jooki ja naine seisis kogu selle aja ning vaatas aknast paistvate k?rgete majade katuseharju, sulges silmad ja lendas ?le eemalt paistva linna kaugusse. *** „Hoo, ma n?en neid! P?riselt!“ „Ei... Sa ei saa n?ha, nad on liiga k?rgel.“ „Aga ma n?en!“ h??dis laps valjusti. „Sa arvad, sulle n?ib, et n?ed, sest ma r??kisin sulle.“ „Ei!... Mismoodi?...“ „Lihtsalt. Sulle tundub, et sa n?ed. Ja sellep?rast tundub, et ma ?tlesin, et nad seal on,“ seletas naine. Laps kissitas silmi. „A misasja nad seal teevad?... Nii ?leval k?rgel!“ „Eks... vaatavad,“ kehitas naine ?lgu. „Ma tahaks ka sinna... Mul on t?na v?ga paha tuju. Kas nad alla... Et lendavad hoopis alla t?iega hooga! Sa ?tlesid, et nad on seal, ah? Kukuvad alla! Ma ei n?e. On nad seal ja vaatavad? Kas nad mind n?evad? Vaatavad, ise passivad, silmad punnis; ja mis nad vaatavad, kui mina mitte midagi neid ei n?e, ah!...“ „Oliver, ?eh, sa jumal!... Pead sa nii palju r??kima!“ „Aga mis nad teevad? Mida nad n?evad?“ „No... Ma ei tea... K?ike n?evad. Kaugele n?evad.“ „Mina ei n?e kunagi midagi.“ „Siit alt muidugi ei n?e.“ „Aga nemad sealt n?evad? Nad on t?iesti ?nnelikud!... Tervet maailma n?evad v?i?“ h??dis poiss „Ho-hoh, kuule, a kas maailma saab korraga n?ha t?itsa? Nii et n?edki korraga k?ike! K?ik on muudkui kohe selge. Maailma t?kid...“ „Ei, oh... Kindlasti mitte.“ „Iga?ks n?eb siis ainult oma t?kki v?i?“ „No v?ib ka nii ?elda jah,“ naeratas naine ja ohkas. „Ja mitte keegi, mitte kunagi ei n?e k?ike korraga... A kui ronid k?rgele, veel-veel k?rgemale ja... Kas kosmonaut n?eb k?ike? N?eb?“ „Oh no, Oliver... J?ta n??d.... Kosmonaut n?eb ?mmargust kera. Maakera. Tead ju, et maakera on ?mmargune.“ „Ei ole!... Miks mina ei n?e, et ta on... Aga inimesi?“ „Inimesi kosmonaut ei n?e.“ Poiss vahtis maha, kulm kortsus. „Kui k?ik inimesed j?rsku ?ra surevad, siis kosmonaut ei n?e midagi! Arvab, et keegi ei surnudki ?ra. Et k?ik on muudkui korras?“ „Oh... Kuule...“ „Lollakas kosmonaut on!“ Naine vaatas teda, t?mbas ta naeratades enda vastu. Nad istusid pargis pingil. Oli varajane p?ikeseline s?gishommik; linnas k?is tavaline rahutu vilgas elu, inimesi ja autosid liikus palju. Poiss oli miskip?rast v?ga vara ?rganud, nuttis unes ja ei j??nudki enam magama. Poisiga koos olev naine oli umbes neljak?mne kanti. Ta paistis v?lja v?sinud, silmaalused hallid. „Ma tahan v?ga j??tist,“ ?tles poiss. „Kohutavalt, kohutavalt!... Ja siis liftiga s?ita! Nii kohutavalt! “ Ta v?ttis pingilt oma joonistusploki ja pliiatsi, tegi ploki lahti, aga viskas kohe pingile tagasi. Pingi servas istus t?druk, noor naine, kohvitops peos. Hetk tagasi oli pingi teisest ??rest vanem ajalehega mees p?sti t?usnud, visanud veidi ?rritunult pilgu poisi poole ja lahkunud... Poiss niheles pingil ja vaatas j?lle k?rgete majade poole. „Nii kole maja,“ porises poiss. „Triibuline ise... Mingeid inimesi seal pole, elusaid inimesi, sa valetad. Kus nad siis on, ah? V?ib-olla nad on hoopis surnud. Surid k?ik korraga ?ra... Mis selle maja nimi on?... Kas me l?heme sinna?“ p?ris ta. „Jah... Oeh, no... Jah l?hme k?ll.“ „Aga on seal ohtlik v?i? Kas seal lift on?... Kohutav!“ „Ei, mis sa n??d... Oliver, kuule...“ „V?ib-olla me kukume alla!“ „Ei kuku,“ ohkas naine. Kui v?sitav see on, m?tles ta. Oh, jumal... „Kas seal lift on?... A mis selle maja nimi on? On tal nimi?“ „Muidugi, kullake... Ta...“ „Big Ben!“ karjus poiss. „Jah, Big Ben,“ noogutas naine, naeratas. „A l?hme siis!“ Poiss kargas p?sti, kuid naine tiris ta endale s?lle tagasi. „Kannata veidi, Oliver.“ „Mulle ei meeldi kogu aeg kannatada! Kannatamine on v?ga valus.“ „Ei ole, ja see pole kannatamine, see on ootamine.“ „Ootamine on v?ga valus... Ma tunnen, kuidas mul on k?ik t?iesti valus ja ma ei suuda.“ „Homme l?heme.“ „Ei!... Ma tahan t?na.“ „Oliver!...“ „Miks me t?na ei l?he? Kunagi me ei l?he t?na. Alati l?hme homme, kui on t?iesti liiga hilja minna... Homme see... vot kukub ?mber, kuuled! L?hme t?na, ah, palun!... Lendab l?rakaga, nii et...!“ Laps tegi, huuled pruntis, puristavat h??lt, ajas k?ed laiali nagu lennuki tiivad ja kukutas end hooga pingile pikali, m?ksas kogemata peaga vastu v??ra t?druku k?sivart, nii et kohvitops, kust t?druk hajameelsel ilmel kohvi r??pas, maha kukkus. „Oliver!“ h??atas naine teravalt. „Oo-ei!“ Poiss puhkes korraks valju h??lega nutma, paar hetke hiljem p?rnitses aga v??rast t?drukut pisaraid t?is silmil, vihasena. T?druk naeratas. „K?ik korras,“ lausus ta aeglaselt, h??lt l?busaks tehes, et poissi rahustada. „Ma tegelikult ise pillasin topsi maha. Unine ka...“ „Kuidas sa v?id nii kohmakas olla,“ vangutas naine pead, naeratas t?drukule. „Ei pillanud sa ise,“ porises poiss. „Vabandust. T?esti vabandust!“ „K?ik on h?sti.“ T?druk oli mahakukkunud pappkruusi juba ?les korjanud, l?ks ja viskas selle l?heduses asuvasse pr?gikasti. Ta tuli tagasi pingi juurde ja naeratas, kohvist kleepuvaid s?rmi n?hkides... T?druk oli ka varahommikust saadik v?ljas; ?ieti oli siis veel ??, kui ta tuli. S?itis pikalt metrooga siia kesklinna, kolas m??da t?navaid... Miks? Sest ta ei suutnud!... ?hku ei olnud, toas polnud ?hku, aga tema tahtis ?hku. V?rsket, karget, v?rsket tuult. Algul oli ta l?inud j?e ??rde, seisnud seal pikalt, vaadanud j?e teist kallast, ?rritavatest tuledest s?ravat, siis natuke nutnud, enda peale vihaseks saanud ja j?kke kive loopinud, ning j?el polnud sellest kuradi sooja ega k?lma! Ta lonkis sealt minema, ostis suure topsit?ie kohvi ja konutas siinsamas pargipingil, laia kampsunisse m?hitud. See oli hea pink, nii tundus, siin oli hea rahulik olla hommikujaheduses, kui v?ljas valgeks l?ks. Tundus, et niimoodi olles ja kuuma kohvi lonksates saab ta k?igest aru. Kohe-kohe saab ta kogu sellest sasipuntrast oma peas aru ja siis t?useb ja teab, mis edasi saab, mida kohe n??d teha tuleb – sest aega ei ole ju oodata! –, mida teha, ah... Ta passis seal ja midagi ei juhtunud. Poiss istus naise s?les, vaatas maha, n?gu pahane. „Mul on salvr?tte,“ ?tles naine. „Soovite?“ Ta k??nitas end k?ekotini, mis pika rihma otsas pingi seljatoe k?ljes rippus, ei ulatunud h?sti ning t?druk aitas teda, v?ttis koti, ulatas selle naisele; naine ?ngitses kotist paki salvr?tte; t?druk riputas koti endisele asukohale tagasi. „Niisked. Soovite?“ „Ahah, h?sti...“ „Rikkusime teie olemise ?ra,“ ?tles naine vabandavalt. „Mitte sugugi,“ ?tles t?druk. „Pole probleemi. Pole p?hjust muretsemiseks. Poiss ei peaks muretsema. Oliver...“ „Oliver, kuuled, t?di ?tleb, et sa ei muretseks.“ „Muretsen k?ll,“ raputas poiss mornilt pead. Aga ta ei vaadanud enam maha, vaatas taevasse, vahtis pahasel pilgul ?mbruskonna k?rgeid maju. „Ma tahan kohe sinna ?lesse minna. Kohe, absoluutselt praegu.“ Naine ei vastanud, tundis mingit ?rritust t?usmas. T?druk n?hkis lapiga s?rmi, vaatas naist ja poissi kerge muigega, istus siis uuesti naise k?rvale pingile. „Te pole kohalik?“ k?sis naine ?kki, ta poole vaadates. „Muidugi, v?h, pole!“ T?druk noogutas ja vaatas poissi. „Oliver, istu rahulikult,“ ?tles naine. „Teie... et... aktsent on huvitav... Oi, sorry.“ Ta krimpsutas n?gu. „T?na,“ ?tles poiss. „Vot t?na!“ „Ei, homme... Vabandust jah, et nii... Et teie aktsenti nii mainisin...“ Naine kohmetus ?ha enam, vangutas pead. „Ma olen Eestist,“ ?tles t?druk. Ja imestas siis ka ise, et miks, pagana p?rast, ta seda ?tles. Et miks oli vaja ?elda. „See t?hendab... n??d juba ammu siin.“ „Pole sa mingist Eestist.“ „J?ta!... Ahah. Selge. Muidugi,“ kinnitas naine. „Istu rahulikult... Ma arvasin, te olete... Istu!... Et Venemaalt...“ „Ei! Kust te v?tate, et ma Venemaalt peaks olema!“ ?tles t?druk ja toetas end selja ja k??narnukiga pingile ning vaatas naisele otsa. „Oh, n??d ma solvasin teid...“ ?tles naine pahaselt. Ta tundis end halvasti. Ta ei r??kinud kunagi juhuslike v??rastega. Mis mul viga on, m?tles ta h?iritult. „Mis su nimi on?“ k?sis poiss „Nipitiri,“ ?tles t?druk naeratades. „Sa oled loll,“ ?tles poiss. „Oliver, no!... Mina olen Maria,“ ?tles naine. „R??m tutvuda ja...“ „Ei ole,“ porises poiss. „Ja homme ma kuskile ei l?he, homme on v?imatu, ma tahan kindlasti t?na.“ Poiss oli pahur, niheles naise s?les, see oli oma k?ed ta ?mber p?iminud, kiigutas poissi. Poiss oli punap?skne, pikkade heledate juustega. „Eesti,“ ?tles naine. „Estonia,“ ja kortsutas kulmu. „Eesti kukub l?rakaga ?mber.“ „Oliver, ?ra sega,“ ?tles naine. „Homme on hilja,“ porises poiss. „Misasi on Eesti?“ „Eesti on ?ks koht,“ ?tles t?druk. „Eesti on sitajunn,“ ?les poiss. „Oliver!“ Naine sakutas poissi, aga poiss ei teinud eriti v?lja, ei hakanud nutma ega midagi. Ta v?ttis pingilt joonistusploki ja pastaka, heitis end p?lvili pingi ette maha ja hakkas joonistama, suu krimpsus. „Teil on tulnud seda seletada?“ Naine oli n?ost veidi punane. „Et Eesti... ja mis...“ „Nojah. Ei... Eks jah... Eesti on v?ike. Teate, kus Eesti on?“ „Ei,“ raputas naine pead. Ta naeratas ja vaatas t?navale: pargi k?rvalt algas t?nav, eemal paistis j?gi. „Mul on v?ga paha,“ ?tles poiss. „L?hme t?na!“ „No kui sa hea poiss oled... Kas palud t?di k?est vabandust?... Sa r??gid ainult rumalusi.“ „Palun vabandust,“ nohises poiss. „L?hme t?na jah?“ „Jah, t?na...“ „Homme ma ei suuda,“ raputas poiss pead. „Mine jaluta, Oliver,“ ?tles naine t?dinult, aga proovis naeratada. „Eesti pealinn on Tallinn. Tead?“ „Tallinn on auk,“ ?tles poiss. Ta k?kitas pingi ees maas ja kraapis pliiatsiga niisket maapinda, puudutas siis viltpliiatsi otsaga t?druku kinga. „Oh mine m?ngi,“ ?tles naine ja l?kkas poisi ?sna j?rsult eemale. „Talumatu,“ s?nas ta k?rval istuva t?druku poole vaadates. „Soovite veel salvr?tikut?... Estonia... Jah...“ „Ei,“ ?tles t?druk. „Kas j?e ??rde v?ib minna?“ k?sis poiss. „Kui ?ra ei upu...“ „Kohad j??vad meelde katastroofide j?rgi,“ s?nas t?druk. „„Estonia“ oli laev, mis ?ra uppus.“ „?ra mine,“ ?tles naine. „L?hen. Ma tahan n?ha, kuidas laev upub,“ ?tles poiss. „Mul on aeg minna,“ naeratas t?druk. „?ra mine. Kuuled!“ „A kas seal elavad krokodillid?“ k?sis poiss. „Selliseid, kes lapsi ?givad.“ „Rumal, Oliver, oeh, mis inetusi sa t?na r??gid! Mis sul ometi viga on...“ „Peaga krokodillid… Hammastega. Jah,“ ?tles poiss s?ngelt. „Kohe s??b mu ?ra. ?gib!...“ „J?ta!... Mine jookse!“ ?tles naine. „Teile meeldib siin?... Ta on selline...“ vangutas ta poisi poole vaadates pead. „Jah,“ noogutas t?druk ja naeratas naisele. „Vabandage, et k?sisin. Pole minu asi k?sida.“ „Ei, miks,“ naeratas t?druk. Poiss l?ks j?e poole, tume vesi paistis eemalt. „Ma olen siin v?ga ajutiselt,“ ?tles t?druk. „Tegelikult k?ll... Aga mul on n??d aeg minna.“ „Oliver!“ h??dis naine. Poiss hakkas kiiresti kareldes j?e poole jooksma, naine h?ppas pingilt ja kiirustas talle j?rele, aga n?ha, et liiga aeglaselt: poiss oli v?le jooksja. T?druk sai poisi k?tte, kui see k?nniteelt kaldapealset promenaadi ja j?ge eraldavast piirdeaiast l?bi hakkas ronima. „Lase lahti, lehm!“ karjus poiss vihaselt ja puhkes nutma. T?druk t?mbas ta enda vastu, poiss rabeles lahti ja l?i talle jalaga vastu s??rt. „Ma uputan su ise ?ra, v?ike pervo,“ ?tles t?druk ja naeratas poisile. „Vanaema ka ei p??sta...“ „Ta pole mul mingi vanaema!“ Poiss vahtis t?drukut, aga endine tigedus ta pilgus oli kadunud. „Ta hoopis r??vis mu ?ra... Ta tapab mu ?ra ja... ja s??dab mu taeva... et, lendavatele lindudele, kes...“ „Ja-jah, lenda kuu peale, v?ike r??vel.“ Naine kiirustas l?bi pargi l?hemale, j?i eemal kergelt hingeldades seisma. „A sa mine ise kuu peale!... Kuu kukub hoopis ?mber,“ k?ratas poiss ja hakkas ?kki naerma. „P?ike kukub ka ?mber!“ „L?hme n??d.“ T?druk v?ttis tal k?es kinni ja poiss ei t?rkunud enam; nad l?ksid naisele vastu. „K?ll sa oled paha poiss,“ ?tles naine ?rritunult. Ta hingeldas ikka veidi, krapsas poisil k?est. „Ma pean n??d minema,“ ?tles t?druk. „Mis su nimi on?“ k?sis poiss. „Ariel,“ ?tles t?druk. „Jah muidugi,“ noogutas naine. „?ra enam rumalusi r??gi.“ Ta sasis poisi enda vastu, see t?rkus. „Kuhu sa l?hed, ah?“ k?sis poiss. „Sa pole mingi Ariel.“ „Oliver, ?ra t??ta,“ ?tles naine. „Kas n??d l?hme? L?hme n??d sinna?“ hakkas poiss j?lle nuruma. „Ei, ma ?tlesin, et homme.“ „?tlesid, et t?na!“ karjus poiss. „K?ik kuulsid, et ?tlesid, et t?na!“ T?druk naeratas. „Edu teile,“ ?tles ta ja l?ks. „Oliver, k?ll sa oled... Vabandust veel kord.“ Naine naeratas t?drukule otsa vaadates. „Miks ta meiega ei tule?“ k?sis poiss. T?druk naeris, viipas ja l?ks minema. „Ta on v??rakas,“ ?tles poiss. „Ta ei oska r??kida.“ „Ta on v?lismaalane,“ vangutas naine pead. „Sellep?rast ta ei oska.“ „Ta ei ole mingi v?lismaalane... Miks su nimi Maria on?... Kas ta on tulnukas?“ k?sis poiss. „Tulnukaid pole olemas.“ „On. Sina oled!“ „Aeh sind...“ „Kas ta on murdvaras?“ k?sis poiss. „R??vib ja...“ „Mis, oh, sa rumalusi r??gid!... R??gi midagi m?istlikku ometi... Kas sa tead, kus Eesti on?“ „Ei. Sa tead v?i?“ „Sa oled t?na v?ga paha poiss olnud, mis sul ometi viga on!... Jah, tean k?ll.“ „No kus?...“ „Eesti on seal kus Venemaa,“ ?tles naine, tundis, kuidas ta uuesti ?rritub. „On v??... Tead, ta enne ?tles, et tapab mu ?ra...“ „No j?ta ometi j?rele!“ „On seal pilvel?hkujad?... See, kus sa ?tlesid...“ „Eesti... Ei, Eestis pole mitte midagi... Pilvel?hkujaid... Seal on v?ga madalad majad.“ „Mitme korrusega?... Kas nelja?“ „Jah... Nelja, jah, korrusega...“ Naine tundis, et tahab suitsetada. Ja ei saa seda poisi juuresolekul teha. „Kas koolis ?petatakse Eestit? Kas mulle ?petatakse, kui ma kooli l?hen?“ k?sis poiss mornilt. „H?h, ma ei l?he kunagi kooli.“ „Ei, seda ei ?petata koolis.“ „Aga mis siis Eestis on?... Eesti on kuu peal v?i!“ kisas poiss. „On seal m?ed?“ „Ei,“ ?tles naine. „Seal on t?iesti lame k?ik.“ „Ei ole!... Seal on hoopis k?rged m?ed!“ h??dis poiss. „Purskavad tuld. Jubedalt!“ „Hea k?ll,“ ?tles naine. Ta ohkas. Pea valutas... „Aga siin ei ole m?gesid.“ Poisi h??l j?i vaiksemaks. „Siis me oleme p??senud,“ ?tles ta ja vaatas j?e poole. „Ei,“ raputas naine pead. „Siin pole m?gesid.“ „Ja siis nad saavad seal surma. Eestis!“ „Oliver, mis sa nii r??gid...“ „Surevad ?ra k?ik ja siis neid pole! La-la... Aga kas seal s?da on? Meil pole. Pole ju?“ „Oliver, l?heme n??d,“ ?tles naine. „Me oleme v?ga ?nnelikud,“ ?tles poiss vihaselt „V?ga-v?ga ?nnelikud.“ T?druk seisis neist sadakond meetrit eemal pargis, end suure p??sa varju hoides, ja vaatas, kuidas nad l?hevad. Poiss ja naine kadusid puude vahele; t?druk jalutas j?e poole, j?i seisma ja v?ttis oma ?lakotist naise rahakoti v?lja. Enne, siis, p?rast salvr?ttide v?tmist pingil istudes oli rahakott olnud kampsunivarrukas. Ta hoidis naisega r??kides oma k?verdatud k?tt rinnal, n?ppis hajameelsust teeseldes kampsunin??pi krae juures; hiljem poisile j?rele joostes oli lihtne rahakott oma k?ekotti libistada... Ta seisis pargiteel, uuris naise rahakotti: seal oli hulk paberraha – palju! – naise pass oli; mitmed kaardid, paar piltidega, ?lej??nud ilma. ?ldiselt r?mps... Ja ?ks suurem kokkumurtud foto, tagak?lg tihedalt pliiatsiga t?is kirjutatud, foto, kus too nisukarva juustega naine seisab koos mehega ja naeratab. Naine on seal fotol veidi noorem; ?sna noor ja kena teine, m?tles t?druk, ja millegip?rast ajas see n?rvi k?ll. V?i ei tea, mis ajas... Ta soris rahakotis... Naise autojuhiload. See ?rritas juba k?ll. Ta kujutles naist autoroolis: on mingi suur Ford Ranger ja naine on v?ga halb autojuht, t?eliselt kohutav uimerdis nagu k?ik vanainimesed. Vanad mullad! Vanad peerud! Pole vaja tegelikult ronida rooli taha, kui ei oska!... Ta luges raha ?le ja pagana pihta, seda oli t?esti palju! Ta h?pitas raha ja dokumente peo peal, foto kukkus maha, ta krapsas selle ?les; pani raha ja k?ik kotti tagasi, kl?psas rahakoti kinni, ei teadnud, mida teha; j?i selle lukuga kl?bistama; l?ks edasi, toppis rahakoti p?ksitasku, aga v?ttis kohe v?lja ja kl?psis j?lle rahakoti lukku kinni-lahti... Luku kl?ps oli tuttav. Ema rahakoti kl?ps. T?esti... Ta m?ngis seal lapsep?lves ema rahakotiga, ei m?letanud eriti rahakotti, k?ll aga kl?psu. T?iesti sarnast kl?psu. Ema rahakott oli t?hi, seal polnud kunagi midagi; kopikaid ta siiski m?nikord andis. Kopikate eest oli hea n?tsu osta ja... Ja ta siis seisab seal kaupluses, kodus Kozinskis, otse tee nurgal, v?ike t?druk, l?ug ja huuled vastu kleepuvat pruuni letti surutud; lett l?hnab magusalt paakunud mustuse j?rele, letil lebab lahtine karp Kalevi n?tsudega, ilusate pikerguste pakikestega, ja temal on pihku pressitud viisteist kopikat ning ta ootab. Tuul puhub avatud poeuksest sisse ja paljastel kintsudel on sellest k?di. Krapp poe seinal m?ngib muusikat ja mitte hingelistki peale tema poes pole... V?ib-olla oli see ka varajane hommik seal kodupoes. Nagu t?na, m?tles ta... Ta k??nitas letile, v?ttis terve selle n?tsudega karbi ja jooksis uksest v?lja, lidus poe nurga taha ja j?i sinna seisma. Passima. Ootama... L?puks jooksis, karp n?pus, minema. Sveta, Sveta!... Jooksis k?igest j?ust ja see oli nii hea tunne, nagu ta lendaks... Ta vaatas naise paksu rahakotti. Viha t?usis t?esti. N?tsude maitse tuli meelde: soe l??ge sovetski lapsep?lv... Ta p??rdus, aru saamata, miks ta seda teeb, ning l?ks naisele ja poisile j?rele. Neid polnud kuskil n?ha; ta hakkas jooksma, p?rkas t?naval inimestega kokku, l?puks, otsustades just, et sellises ?lerahvastatud linnas on tobe kedagi otsida, n?gi juhuslikult poisi heledat peanuppu eespool inimsummas. Ta j?i seisma: jumala m?ttetu oli siiski neil j?rel k?ia, kui rumal, et ta seda tegi. Aga ikkagi ta l?ks, lootes n??d, et kaotab nad silmist. See on ka t?itsa v?imalik. Sellises linnas, blin!... Naine ja poiss liikusid ees, poiss vehkis k?tega... V?ike mudak! Kui hea oleks, kui nad kaoksid, haihtuksid, m?tles ta mingi arusaamatu lapsiku vihaga, lendaksid kosmosesse laiali v?i muutuksid liikumatuks kivikujuks, tarduksid seal, jah just n??d, vot kohe... Siis ei peaks seda rumalust siin j?tkama; ta v?taks lihtsalt raha ja viskaks rahakoti t?navale. Nii oli ta ikka teinud. Ning m?ni m??dak?ija korjaks selle ?les ja annaks esimesele ettejuhtuvale politseinikule... Aga j?rgmisel hetkel l?i millegip?rast kujutlusse pilt, kuidas see poiss ongi k?lm ja liikumatu kivi ning... Jah, aga siis ei olnud ta enam see tundmatu heleda peaga v??ras laps, vaid kuueaastane naabripoiss Vitja – ah, mis ta perekonnanimi oligi? –, kes Kozinskaja j?kke ?ra uppus. Nad l?ksid tookord koos Koljaga ujuma ja Kolja jooksis varsti tagasi ja ?tles, et Vitja uppus ?ra. Nii lihtsalt see k?iski. Vitja ema polnud kodus, talle pidi t??le teatama; r??giti, et ta sattus p?ris h?steeriasse. Siis oli Vitja keset ?ue kirstus ja me k?isime teda vaatamas. Keegi jooksis ja kutsus, keegi meie Kozinski lastest h??dis: tulge-tulge, l?hme vaatama, kuidas Vitja on surnud ja kirstus! See oli mingi t?iesti imelik asi. No et kuidas on nii, et Vitja, kes enne kogu aeg hoovis ja t?naval kisades ringi jooksis, on n??d t?iesti liikumatu. On surnud ja ei liiguta... Ma puudutasin ta valgetes sokkides jalgu ja imestasin, kui k?lmad need on. Vitja ema Klavdija palus, et me tooks Vitjale kirstu m?rke, sest Vitjale meeldisid need ?mmargused, igasuguste loomade ja muude asjade piltidega Norma m?rgid, ja ma jooksin koju ning t?ingi oma k?ige parema m?rgi, „Nu pogodi!“ hundiga toreda m?rgi, ning panin Vitja juurde kirstu... Vitja ema elas siis ?he mehega, Edikuga, kes oli juut ja polnud Vitja isa ja kes ?sna varsti vangi l?ks ja enam tagasi ei tulnud; aga kui nad veel meie Kozinski s?jav?elinnakus koos elasid, h?ppas Klavdija ?kskord teise korruse aknast alla – p?ris varsti p?rast seda, kui Vitja juba uppunud oli –, vist et ennast ?ra tappa, aga vigastas hoopis jalga ning j?i invaliidiks. Ta oli kindlasti purjus, kui h?ppas, ta j?i ?ldse palju. Nii et siis edaspidi kutsuti teda Klava Hramaja’ks. P?rast tuli Klava ka meiega... Pjaskulasse – oota, kuidas seda kirjutati! – elama ja siis j?i ta veel rohkem; rohkem lapsi tal polnud, ta k?is juba pr?gikaste m??da ja ?kskord korjas pr?gikastist pudeli mingi halva vedelikuga, j?i ja suri ?ra. Nii see siis oli – Vitja ja ta ema Klavdija ja Edik, kes l?ks vangi... Noorena oli Klava v?ga ilus naine: juut, moodne, ?ikk. ... Ta j?rgnes ikka naisele ja poisile, need olid t?iesti elus ja muudkui l?ksid kuradi kuhugi, damn, ei tea kuhu! Ta hoidis distantsi, vastik oli olla: k?rged majad, need faking m?rakad, r?husid; tundis, et siit on vaja minema saada: kohe kukub k?ik kaela! T?iesti ?ige asi, ?ldse ilma kahtluseta, oleks see v?rk kuradile saata ja ?ra minna. Ometi l?ks ta ikka edasi; tuju oli kehv, ta tundus endale napakana; ?ngitses k?ekotist nokkm?tsi ja t?mbas p?he, ning kui poiss ja naine ?le platsi ?hte k?rgete ustega hoonesse sisenesid, l?ks ta j?rele. See oli suur avar ruum, s?delev fuajee, inimesi oli siin v?ga palju; palju liikumist, sebimist, see h?iris... Ta n?gi naist ja poissi, need k?ndisid seal eemal, liikusid edasi, p??rasid nurga taha... Sveta tundis, kuidas kurgus iiveldas – pagan, oli vaja selle lolli Vitja peale m?elda! Aga teisest k?ljest t?i see Kozinskaja meelde ja see oli hea. Kevade l?hn tuli meelde. Asfalt kuivab, veel on lumelaike, aga juba saab ratta kuurist v?lja ajada ja s?ita. Milline kergus! Minu Kozinskaja! Minu Tallinn... Hea tunne oli... Ma annan naisele rahakoti tagasi, selle k?igega on nagunii l?pp, m?tles ta. Mis siis, et ta teeb n?o, nagu ta poleks eestlane. Loll naine! Lehm! Eestlased ongi lollid... See, kuidas nad r??givad! Eestlased... Sa arvad, et ma eestlast ?ra ei tunne, mutt! Kaugelt tunnen, isegi su angliski eesti aktsendi tunnen, aga okei, see pole praegu oluline... Maria! Pole sa mingi Maria, ?ra aja sellist... Bred poln?i!... Said aru, mind sa ei peta; mul polnud vaja su passigi vaadata... Aga ta ei teadnud ikka, kuidas ta t?pselt selle rahakoti tagasiandmise korraldab v?i mida ?ldse tegema peaks – mingit plaani polnud. Sest varem pole ju niisugust asja juhtunud, et t?mbad oma inimeselt rahakoti ?ra. Oma!... Oi jah, sa kuradi eesti bit?!... Seal olid elevaatorid ?ksteise k?rval laias reas, inimesed s?itsid neil, tulid kuskilt... maa alt... Iiveldus suurenes; ta l?ks inimeste vahel edasi, oli sattunud mingisse suurde turismigruppi, tr?gis liikuvate kehade vahelt l?bi ja vastikus muudkui kasvas; l?ks edasi... kuhugi... ja m?rkas n??d, et need inimesed moodustavad tegelikult j?rjekorra, mis algab... pole selge, kust algab, aga suundub lintidega piiratud territooriumile, turvav?ravate juurde. Sinna, kus heledates p?kstes ja tumedates pluusides security-t??tajad valvavad; kontrollivad, vaatavad k?ik ?le ja lasevad inimesi l?bi v?ravate. See oli jama lugu. Ta tundis, et ei taha sinna minna – kuhu ?ldse? Ole nagu loll muuseumik?lastaja mingi!... Naine ja poiss olid eespool j?rjekorras, seisid rahvahulgas, aasia turistide grupi juures vist, nii tundus, ?sna turvakontrolli l?heduses juba. Kuradile, m?tles Sveta ?ngiga. Ma pole s??di, Maria, ja ?ra tule oma lolli eestlase jutuga, et olen. Turvav?ravate taga, kuskil seal on liftid ja... mine ?ige v ?opu, ma ei tule sulle j?rele, Maria, ?ra loodagi, et ma sinna lifti oma jala t?stan. Lifti! Ma vihkan lifte! Ta kujutles selgesti, kuidas seisab t?istuubitud liftis, see muudkui s?idab ja s?idab, ?mber tema seisavad k?ik, n?hivad... seisavad jaapanlased, pressivad end ta vastu, ise naeratavad kogu aeg, nagu k?ik oleks v?ga h?sti, ja noogutavad. Kuigi... maailm muutub... halvaks! Ta ??gatas, silmad l?ksid m?rjaks; m?ned l?hemal olevad inimesed vaatasid ta poole... Neetud, m?tles ta. Mis see ometi on!... Ja tajus suitsuhaisu. Seda ei saanud siin olla. Aga suur avar ruum tundus n??d kuidagi v?iksena. Kamorka, kus ?hku pole... Kamorka spordisaali nurgas!... Katkendlikud m?tted jooksid l?bi ta pea... See kehalise ?petaja oli v?ike ja k?hn. Justkui mingi poiss. Nagu aasialane. Jaapanlane. Ja p?evitunud. Mustad hallisegused juuksed. Ning kuidas ta suitsetas. Appi! T?mbas kogu aeg... Mis te j?llitate! sisistas kehalise ?ps, ma k?isin s?ja l?bi!... Tal oli oma ruum, pisike vineerist kamorka kooli spordisaali ?hte nurka ehitatud, ja see ruum oli paksust suitsust sinine... Umbes kuuek?mnene naine, spordidressis kogu aeg, ketsides, m?tles Sveta ja pea k?is ringi... Ka spordisaalis oli suitsuvine; see segunes higi, tolmu ja mingi igavese mustuse kuiva l?hnaga, moodustades kokku kehalise tunni l?hna. Hirmu l?hna... Ta neelatas... ?petaja m?nitused, kui keegi ei suutnud m??da k?it laeni ronida. Ma ei suutnud, m?tles Sveta, ma olin kaotaja. Juba siis... Ta tundis iiveldust, nagu oleks midagi halba s??nud, kuigi polnud ju. Ta polnud ?ldse midagi s??nud, eile l?unast saadik, pea k?is ringi; ta oli suure ruumi keskel, tuigerdas sinna, kus massiivne barj??r saali piiras, vajus k?sipuu najale kooku... Ja see oli hetk – hiljem m?letas ta seda selgelt –, kui ta lamab seal trepik?sipuu najal, ei saa aru, mis tal viga on ning... too naine, Maria, ja Oliver l?hevad koos teiste inimestega lifti... Sveta k?kitas p?randale, istus sinna l?ikivale kivip?randale maha ja m??dak?ndivad inimesed vaatasid teda ?levalt k?rgelt, need jaapani turistid, ja k?sisid midagi osav?tlikult. M?ned kummardusid alla ta juurde... Sveta, Svetot?ka, on sul halb? Oh sa v?ike vene t?druk, mis sust saab? Mis sa siin teed ?ldse, vahid saalip?randal?... Ta ei m?letanud korraga, miks ta siin on, miks ta... maailmas elab... Kui ta valjusti ??gatas, okset tagasi hoides, siis inimesed rohkem ei vaadanud, liikusid lihtsalt m??da ja... maailm p??rles, n??d jubedalt, ohtlikult. Ta taipas, et ei saa siia kauemaks j??da, hetkekski: kohe tulevad turvamehed jooksuga, tundis rahakotti taskus pigistamas ja see suurendas veelgi hirmu; aga hirm on halb, m?tles ta vaevaliselt... viha on parem, viha annab j?udu. Ta proovis vihane olla, punnis j?uetult, lootusetult; s?litas, p?hkis k?eseljaga ?le suu ja t?usis; l?ks tagasi sinnapoole, kus olid v?lisuksed. See oli avar saal, k?rged kitsad aknad t?usid lakke... Klaustrofoobiahoog, v?i mis see oli, taandus veidi; ta v?ttis rahakoti taskust v?lja, see tundus suur ja raske, vastik t?iesti; k?igutas kotti peos, tundis, et v?ib kohe uuesti ??kima hakata. Ta v?ttis kogu sularaha v?lja, lehitses kup??re, ohkas ja toppis m?ned neist p?ksitasku, ?lej??nu rahakotti tagasi; l?ks ?he ruumi seina ??res oleva laua juurde. Siin tungles palju inimesi, turiste. Sveta tr?gis l?bi rahvamassi letini, sokutas rahakoti letiservale, seda kampsunivarrukaga varjates. Ta nihutas rahakotti letil – ta ei saanud aru, mis lett see siin on, milleks... s?da oli j?lle paha –, nihutas rahakotti edasi, kuni see teisele poole letti lauale kukkus. ?ks vormiriides naine, toimetav teenindajat?druk, t?stis pilgu, kuid Sveta kiirustas juba, end k?lastajate varju hoides, ukse poole; ta ei suutnud, hakkas jooksma... Ta oli ?ues, taevas k?rgus pea kohal; Sveta k?ndis, siis jooksis, aga j?i kohe seisma, kummardus, k?ed p?lvedel, hingeldas ja vaatas tagasi. Ta vahtis, pea kuklas, ?les, sinna kuhugi, kus oli naine ja heledajuukseline Oliver, kes meenutas natuke Vitjat, kes j?kke uppus... Maja... Lift... Kehalise ?petaja, see naine. Spordidressis naine... Mingil hetkel too kehalise ?ps muuseas kadus. Lihtsalt nagu haihtus... Millal? V?ib-olla suvevaheajal; igal s?gisel kooli tulles tundus nagunii, et vahepeal on igavik m??dunud ja k?ik maailmas uus. Uus kehalise ?petaja oli Miron Kalevit?, noor ilus mees, ah! Sportivn?i!... Aga too suitsetav kehalise mutt on ikka meeles, raisk! Ilmub, n?e, oma suitsuhaisuga. Isegi siin... Ja voinu prohodila!... „Idi v ?opu so svojei voinoi!“pomises Sveta. Aga ikkagi ei saanud ta millestki aru. Halb tunne ei andnud tegelikult ka n??d j?rele, kuigi tavaliselt need klaustrofoobiahood ei ole ju sellised... Ta hakkas minema, veidi vaarudes, siis j?lle jooksma, aga sundis end k?imisele, kuigi keha – k?ik temas! – tahtis joosta; ta sundis end seisma ja pea k?is ringi, m?tles j?lle, mis see on k?ik, ning selgelt polnud see miski muu kui hirm. Ta l?ks edasi, siin oli metroopeatus, inimesed tulid vastu ja hirm kasvas. Ta tundis, et peab siit ?ra saama... Metroopeatuses vaatas ta kella mobiilil, aga unustas n?idu kohe. Ta tajus, et ei taha metroosse minna: sinna maa alla! See metroo on ju j?le! Mitte niisugune nagu Moskvas. V?i Piiteris! Oh, Piiter, mu arm, m?tles ta, tahtis nutma hakata... Metrood on jubedaimad kohad maailmas; tunne, nagu oleksid bussi all. Aga ta ei m?elnud rohkem, v?ttis end kokku, surus vastikuse maha ja l?ks metroosse; l?ks inimvooluga kaasa... *** „Henn, kamraad, sa ikka hommikust v?tad?“ Aga ta ei vasta, seisab uksel, ei kosta mitte piiksugi, kogukas mees, ja astub kummisaabaste plartsudes ?le puhta p?randa mu k??gilaua juurde; ta ei v?ta palitutki seljast, istub, suur oma punaka tokerdand habemega ja ta vihmamantlilt niriseb veetilku alla, justkui oleks ta just j?est v?lja kahlanud. Otse vetevana! Tulnud teiselt poolt kaldalt, Venemaalt, joonelt l?bi j?e, m??k v??l ja oda k?es nagu Murometsil; vahepeal j?e keskel s?gavates hauakohtades kadunud ta peanupp koos teravatipulise kiivriga pikalt veepinna alla; sumpas seal p?hjamudas ja vetikates, siis siinpool kaldal juba ilmutas end j?lle n?htavale. Koletis! Oi, Henn, naljamees! Aga ta istub ja p?rnitseb mind tusaselt ning mul on hea tuju. Naljatuju. Peavalu l?ind. Ja egas kogu aeg j?ua surmt?sine olla; isegi s?ja ajal. „Voh, sa ?igel ajal tulid,“ r??gin taga, „mul naps hakkamas, v?tame koos hommikust!... Sa ilusti j?udsid, nii et lust!... Ja kuidas kalailm t?na? Tulevad?... N?h, napsi! ?ra vaidle!... Sa t?pne tulija, iga hommik ?igel ajal, teised j??vad hiljaks... samune et... J?rvep?llu Rein ja... T?pne, korralik, meie vana Henn, kamraad, kurask, mulle sobib. Rein pole tulemas, tea kas teisedki; laiali jooksnud v?i, hirmu k?es, raiped!... Ta hakkab oma suitsupakki v?lja koukima, ma r??gin taga edasi: „Vaata, Henn, tahtsin sulle mainida elukorralduse koha pealt, Euroopa... Saksamaa asjus. Kaotus! Voh, nii see l?heb ja...“ ?tlen alustuseks, aga ta katkestab mind. „Saad vasta hambaid, kui veel igised seda juttu!“ „Mis? Ah, naljamees sa!... N?e, tige!“ p??an ma naljatleda temaga. „Kus p?ss on?“ k?sib Henn l?bi hammaste. „Rahu, rahu!... Eks seal, kus olema peab. Kus ta siis ikka on!“ kostan reipalt vastu. „Positsioonil. Ootamas...“ „Albert, raisk! Ma ?tlesin, p?ss peab peidus olema!“ „Mis – Albert! Albert!... Egas mina kedagi lase, niisama s?ttisin teise lauale, kesse teab...“ Tunnen ka, et ?rritun, no miks ma ei ?rritu! Poliitika on Hennu n?rk koht. Mees ei ole seal kodune... No ainult Postimees, a mis seal t?nap?eval ka kirjutatakse! Raamatuid tuleb lugeda... ?hekorra, kui raamatut sirvisin, kus Vladimir Lenini pilt oli kaane peal, t?mmas ta raamatu mu k?est ja kiskus puruks. T?itsa rebis raamatu puruks! Barbar! Raamat oli veel Lenini noorusest, mitte sellest ajast, mis no... Vereimeja!... Ilusad pildid, ?hel nooruke Volodja Uljanov seisab, end poolp?igiti trimmi hoides, kirsad jalas l?igivad puha ja univormi kuub, hebee, teisel kenasti siledaks t?mmatud, vot oli ilus pilt, et lust vaadata! Aga Henn kiskus raamatu raevus katki ja toppis pliidi alla. „Sa kuradima fa?ist, Henn! Raamatup?letaja... Kas Heine sulle midagi ei k?netand! Ah sa degenerant!“ „Vait!“ k?ratab Henn. „Mis sa, hull, l?ugad.“ Aga ega ma talle alla ei anna. „Mis sa ise l?ugad, marukoer! Minu kodu, tahan...“ „Suu kinni!“ „Sa ise suu kinni! ?tlen: fa?ist! Goebbels! Munn!“ Siis ta ongi p?sti, n?ost punane, vana ise, t?ismees – tuleb, marupull –, no tule-tule, rajakas! Ta seisab mu ees, rusikad p?sti, ei taipa otsustada, kas r?nnata v?i ehk siiski... ja ma s?lgan ta poole s?damet?iega ning... ja... aga eks!... no k?ll ma... Aa!... Ta tirib mu p?sti, tirib toolile istuma. „Las ma veel p?randal olen v?hekese, Henn...“ H??l mul k?lab kaugelt, on ?gisemise moodi, ise kuulen ennast; aga ta ei r??gi enam minuga, vahib vihaselt; mul ka pole jutuisu, suu on verd t?is, seda hea neelata ja vaikida s?bramehe kombel. Sest eks ta ikka... vereimeja... Henn s?tib mulle proteesid suhu tagasi – need kipuvad p?evasel ajal ?sna kergelt v?lja tulema: ka siis, kui teed jood, tassiservaga n?h tonksates, kuigi mis tee see t?nap?eval, kuigi ?ra ?tle – ja l?heb ise oma toimetusi tegema, v?lja kemmergusse asjale. Tal p?iega probleeme, vanem mees, eks peab siis k?ima. Uksi ta kinni v?ga ei pane, see mu kemmerg kitsuke ju ka; nii et seal ta siis soristab, eks p?rand saa ka t?is, aga teisalt, me ju mehed m?lemad, mis meil sest. „Kretiin,“ ?tleb ta. „Istu rahulikult, kretiin.“ Ja minu poole ei vaata. „P?randale tahaks heita, Henn.“ „?kskord ma su maha l??n, ajuhaige,“ ?hmab ta, tuleb k??ki ja hakkab seal pliidi juures toimetama. „Minu k??k,“ ?tlen, aga ta ainult nohiseb. „Mis sa seal toimetad? Ah... Mine juba ?ra.“ Aga ta tuleb l?hedale, k?kitab mu juurde maha ja vaatab oma pilukil kollaste silmadega mulle otsa. „K?ll sa varsti t?naval oled, kommunist. S?ja ajal seda kerge korraldada.“ „Kus mina kommunist, Henn! Hoidku!“ Aga ta ei tee kuulma, naerab nii, et puseriti hambad paistavad. Ta l?heb eemale, ringutab ja r?hitseb. „L?hme vaatame p?ssi ?le,“ ?tleb siis. Ja eks juba l?heb ka, sammub hooga m?tsutades tahatuppa – mul siin k??k ja kaks tuba ongi – ja ma l?hen talle j?rele. P?ss on laua peal hakkamas, aken paokil, elukorraldus kontrolli all. Henn rapsab p?ssi k?tte ja t?mbab luku lahti, hakkab sisisema ja laeb vandudes p?ssi t?hjaks. „Idioot!... Keda sa siin lased, ah?“ Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/olle-lauli/kuristik/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.