Hariton Naganovi surm ja ajatus

Hariton Naganovi surm ja ajatus P. I. Filimonov Romaan „Hariton Naganovi surm ja ajatus” r??gib Tallinna kultuurielu l?himinevikust. Sellest, kuidas elasid ja millega tegelesid kohalikud vene (pseudo)haritlased ja (pseudo)boheemlased tormilistel 1990ndatel. Hariton Naganov oli ajastu v?rdkuju. Mees, kes j?ttis j?lje k?igele sellele, mida on t?nap?eval moodne nimetada eestivene kultuuriks. Kui uue aastatuhande saabudes Hariton Naganov ootamatult suri, ei osanud tagantj?rele keegi enam ?elda, mis mees ta ?igupoolest oli. Mida ta m?tles? Mida talle teha meeldis? V?i millega ?ldse elatist teenis? K?ll aga teati ja m?letati h?sti tema vastupandamatut sarmi, t?nu millele koondusid tema ?mber k?ik ajastu s?ravamad tegelinskid. Romaani nimetu jutustaja s??vib salap?rase varalahkunu ellu ja otsib ?les mehe vanad kamraadid ja kallimad, et nende abil loosse selgust tuua. ?hel hetkel tuleb aga jutustajal nentida, et vastuste asemel leiab ta ?ksnes uusi k?simusi. Varsti pole kindel seegi, kas Hariton Naganov ?ldse lavalt lahkunud on. Tasapisi koorub m?lestuste raamatust v?lja kelmiromaan, kus pole tagasi hoitud ei absurdi ega (enese)irooniaga. P. I. Filimonov (snd 1975) on eestivene luuletaja ja prosaist. Ta on ?ppinud Tallinna ?likoolis inglise filoloogiat ja lisaks luulele ja proosale kirjutab ta ka n?idendeid ning esseistikat. Filimonovilt on ilmunud ?ks jutukogu, neli luulekogu ja romaanid „Mitteekleudilise geomeetria tsoon“ (Kite, 2010), „Thalassa! Thalassa!“ (Varrak, 2013) ja „Laulis, kuni k?ik l?ppes“ (Varrak, 2016). 2007. aastal sai ta oma esimese avaldatud luulekoguga aasta parima venekeelse teose Eesti Kultuurkapitali preemia.“Minu meelest muudab Filimonovi tekstid elavaks oma positsioonide ?hkulaskmine ja nende samaaegne s?ilitamine. /../ See annab tekstile elu, annab aimu autori sisemisest intriigist, mis teda kirjutama ajab ja kirjutamas hoiab.” •    Anti Saar, kirjanik ja t?lkija“See on linnalegendidest, kuulujuttudest ja anekdootidest kokku punutud hooti naljakas, aga enamasti siiski nukker romaan ajastust, milles nii mina kui ka autor ja tema tegelased elama juhtusime ja mis ilmselt just seet?ttu groteskist hoolimata mulle nii tuttav ette tuleb, m?ned tegelasedki on justkui maha kirjutatud inimeste pealt, keda tean ja keda olen kuulnud sarnaste seiklustega kelkimas.”•    Andrei Ivanov, kirjanik Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista M?isnik Kujundanud Maris Kaskmann © Tekst. P. I. Filimonov ja Kirjastus Gallus O?, 2017 © T?lge. Veronika Einberg ja Kirjastus Gallus O?, 2017 ISBN 978-9949-9805-8-1 ISBN 978-9949-7284-9-7 (epub) Kirjastus Gallus www.kirjastusgallus.ee Tr?kikoda AS Pakett 1. PEAT?KK Umbes 1990-ndate algul valitses Eesti n?ndanimetatud vene haritlaskonna, osalt isehakanud v?ga efemeerse ?hiskonnakihi seas ?ks veendumus. Olles m?nes vaikses kolmetoalises Mustam?e korteris tublisti mingisugust j?ledat alkohoolset jooki r??banud, muutusid selle veidra sotsiaalse kihi esindajad silman?htavalt targemaks, t?mbasid tubli mahvi m?nda sama j?lki sigaretti ning hakkasid h?gustunud pilukil pilgul filosofeerima. Filosofeerimise valdkond aga keerles nende eneste ?ravalituse ?mber, nende eneste saatuse erakordsuse ja metsiku intellektuaalse potentsiaali ?mber, ning samuti selle ?mber, miks needsamad potentsiaal ja ?ravalitus kipuvad j??ma realiseerimata ning lendavad Mustam?e k??gis otsekui Vatikani konklaavi valge suits mingi Led Zeppelini saatel seesuguste filosofeerimiste korstnasse. „Tallinna linn,” r??kisid nad maneerlikult ohates, p??des matkida mingisuguseid oma iidoleid, kellest pidi varemalt olema juttu olnud (eriti oli sellega seoses tervitatav Marc Bolan v?i m?ni teine samalaadne, kes vaevu koolieast v?lja j?udnud – v?i sootuks veel mitte j?udnud – vestluskaaslastele just ?lem??ra tuttav polnud), „Tallinna linn on kultuurilises m?ttes ?ra neetud. Siin ei toimu mitte kui midagi. Siin ei saa mitte midagi s?ndida. Midagi v??rikat. Midagi uut. Midagi v?rsket.” Selge see, et nad pidasid silmas ?ksnes niinimetatud vene kultuuri ilminguid, mida iganes nad selle all ei m?istnud, see t?hendab, enamasti ikka mitmesuguseid muusikagruppe. Mis muu olekski saanud neid toona huvitada? Tol ajal ei tulnud p?he mingeid muid enesev?ljenduse viise kui ainult muusika. Need ?nnetud, kes polnud vaevunud ?htegi pilli m?ngima ?ppima, lohutasid end v?hemalt lootusega hakata kirjutama laulus?nu m?nele ?gedale, ?ige pea v?ga kuulsaks saavale rokkansamblile. Silme ees oli Kormiltsevi eeskuju, ehkki udused Tartu tudengid turtsusid selle nime mainimise peale p?lastavalt. Uduste Tartu tudengite – vene filoloogia osakonnast, kust siis veel – juuresolekul tuli ?ldse iidolite, aga ka vestlusteemade valimisel olla ??rmiselt hoolikas. Ja ikkagi paistis see veendumus kahtlane juba siis, kui ma, olles igas m?ttes sigaretisuitsuga t??deldud koolinoorte hulgas, ei teadnud veel k?iki ?ksikasju. Loomulikult ei tea ma ka n??d k?iki ?ksikasju, kuid olles toonastest kooliaegsetest viinauimastest eneseteostustest m?rkimisv??rselt eemaldunud, v?in k?llaltki kindlalt v?ita, et nad eksisid. Ja eksisid julmalt. Ja j?llegi – isegi kui me v?tame ja vaatleme ?ksnes Tallinna elanikkonna vene segmenti – vahet pole. Ka noil aastail, mil see k?ik pigem pulbitses ja k?pses kui kerkis pinnale, toimus ikkagi v?ga palju asju. Ja toimus suuresti t?nu mitut laadi katal?saatorite olemasolule. Sageli oli katal?saatoriks alkohol, m?nikord t?itsid seda rolli mitmesugused „v?ekohad”, nagu ?ks mu tuttav hakkas neid hiljem nimetama, pidades silmas k?ikv?imalikke klubisid, k?rtse v?i lihtsalt meie linna k?nkaid, kus k?isid koos samasugused iseteadvad tattnokad nagu meie toona, ja patrasid, patrasid, patrasid kunstist, kui vingelt keegi seal keevitab ja kuidas see-ja-see esitaja on omaenda esimese albumiga v?rreldes alla k?inud – seda laadi jutud, mis on tuttavad iga?hele, kes peab end intellektuaalsele eliidile l?hedal seisvaks v?i lihtsalt piisavalt informeeritud ja targaks inimeseks ning omab, noh, piisaval hulgal aega surnuks l??miseks, et s??rastel teemadel vestelda. See k?ik on arusaadav. Jutt k?ib teistest katal?saatoritest. Jutt k?ib inimestest, ilma kelleta oleksid nende Tartu klimatoloogide v?lja?tlemised ehk ?igedki olnud. Neist inimestest, kes lasid kuidagi kogu oma tegevusega s?ndida paljulgi sellest, mis ilma nendeta olekski j??nud kuskile vaka alla podisema, tungides perioodiliselt pinnale sogase mullitamise ja v?ika haisuga. Inimestest, kes ise seda tahtmata kutsusid ellu protsessid, mis kutsusid omakorda ellu protsessid, ilma milleta me poleks mu meelest praegu sellised, nagu me oleme, ning ka meid ?mbritsev kultuurikeskkond – kui klimatoloogiliselt see ka ei k?la – poleks selline, millisena me seda praegu n?eme. Erinevad uurijad on selliseid inimesi nimetanud mitmeti. Keegi on eelistanud terminit „s?numitooja”, Lev Gumiljov oleks neid t?en?oliselt liigitanud passiivsete passionaarsete isikute hulka – passiivsete seet?ttu, et nad ise ei purska niisama varrukast mingeid mannetuid kultuuritooteid (kuna me sobivamat s?na ei leidnud), enamasti k?ll mitte, enamasti nad lihtsalt tiirlevad seal kusagil, veeretavad juttu, kannavad naljakaid peakatteid ja on sellest hoolimata tohutud autoriteedid tuhandes ja ?hes k?simuses. ?hest sellisest isiksusest pajatabki see lugu. Isiksusest, kes etendas ?heksak?mnendatel aastatel tohutu suurt rolli Tallinna venekeelse osa elus, kuigi mitte ainult, sest paljud p?lise kultuuriparadigma esindajad osutusid samuti tema orbiidile kaasatuks, keerlesid samuti metsikult k?igepealt ?hes ja seej?rel teises suunas, et sattuda l?puks sootuks kolmandasse suunda, kuid see-eest omades valmis laulu-luuletust-maali-v?i-ka-lihtsalt-ideed-omaenese-?ri-p?stipanekuks. Jah, ka ?ri v?is tol ajal veel tunduda – ja m?nikord ka olla – kunst. See lugu r??gib Hariton Naganovi isikust, inimesest, ilma kelleta oleksid meie t?nane maailm, meie t?nane linn ja olme olgu v?i natuke, kuid siiski teistsugused. Inimesest, kelle varjatut – v?i ilmset – m?ju kogesid ?heksak?mnendatel ja kahetuhandendate p?ris alguses k?ik v?i peaaegu k?ik Tallinna vene boheemi esindajad. Ning samal ajal kummituslikust inimesest, kes ei j?tnud endast maha mitte mingeid n?htavaid t?endeid oma eksistentsist, kui siis ehk lapsed. Kuid lapsed – mis on lapsed v?rreldes kultuuriartefaktidega? Lastest tuleb veel juttu. Nagu m?istagi ka artefaktidest. R??kides Naganovi elust, tema k?ikehaaravast m?just teda ?mbritsenud loomevalus kodanike seltskonnale, ei saa kuidagi m??da minna nendest kahest momendist. Lastest seet?ttu, et esiteks Naganovil olid lapsed, no ja teiseks seet?ttu, et perioodiliselt keerlesid tema ?mber v??rad lapsed, mitte et ta oleks neid mingil erilisel viisil ligi t?mmanud, vaid lihtsalt seep?rast, et v??rad lapsed keerlesid oma vanemate k?igi tuttavate ?mber, kuna nende vanemate eluviis oli selline, nagu see oli. Noh, ja pluss veel see, et lapsi polnud tol ajal veel kuigi palju, nii et mis tahes v??ra lapse seltskonda ilmumine ikkagi mitmekesistas elu ja lisas l?butsejatele vastutust. L?butsejatele – sest mida veel saab teha seltskonnas, kui sa oled natuke ?le kahek?mne? Kusjuures seda k?rgenenud vastutust tundsid tihtilugu k?ik peale just sellesama jalus keerleva v?sukese vanemate. Nemad olid ju harjunud, mis neil temast, too keerles neil kogu aeg jalus. ?ks filosoofilist laadi k?simus. Kas laste kohta v?ib ?elda „nad on tal olemas”, kui lapsed on ju j?tkuvalt olemas, kuhu neil ikka kaduda, aga vaat vanemat enam pole, tema on juba Liiva kalmistule kolinud ning asub seal hooldatud, lilli t?is istutatud, k??nalde ja tiluliluga ehitud hauas ja samal ajal paremas maailmas? Artefaktidest ei saa aga m??da minna teisel p?hjusel. Hea k?ll, v?ib-olla s?na „artefaktid” ei ole siin k?ige paslikum, see pole t?en?oliselt k?ige ?igem s?na. Lihtsalt selle kunstimaania all kannatavate isiksuste mingisugused heitmed, v?ljalasked, v?ljapursked, mida nende s?brad ja tuttavad maruliselt arvustasid, ja mis ei leidnud tavaliselt laiadesse massidesse v?ljundit ning olid seet?ttu nende autorite meelest elitaarsed ja seega veelgi v??rtuslikumad. Niisiis, neidsamu v?ljapurskeid ja v?ljalaskeid oli Naganovi ligikonnas uskumatul hulgal. Kas aitas kaasa tema suhtlusring v?i siis, nagu ma olen juba eespool oletanud, katal?seeris ta nende teket omaenese isiku vahetus l?heduses, aga t?en?oliselt kombineerusid siin need m?lemad tegurid. 2. PEAT?KK Hariton Naganov oli t??piline teise p?lve migrant, nagu toona ?eldi. Hiljem hakati neid (meid) jah nimetama okupantideks ja okupantide j?reltulijateks, kuid kaheksak?mnendate l?pus ja ?heksak?mnendate algul oli rohkem levinud termin „migrandid”. Eriti kaheksak?mnendate l?pus. Vaat selline terminoloogiline ettevaatlikkus, riik ei olnud ju veel uuesti iseseisvaks saanud ning liite „im” puudumine s?na ees andis selle termini vermijatele man??verdus?iguse, justkui kinnitades, et nad ei ?tle midagi hirmsat, lihtsalt konstateerivad ?he riigi piires ?mberasumise fakti. See t?hendab, et ega midagi hirmsat polnudki, asju tasub ikka oma ?igete nimedega nimetada, N?ukogude Liit oli veel t?iesti olemas ning tema karistuss?steem v?is ju k?igu pealt laguneda (nagu Tallinna vanad T?ehhi trollibussid), kuid s?itis siiski kriginal edasi. Ent jutt pole sellest. Naganovi p?lvkonna esindajaid, erinevalt nende vanematest, ei puudutanud need terminid kordagi; juhtumisi ei olnud nad riigilt ega selle struktuuridelt kunagi midagi niisama lihtsalt saanud, k?ike tuli hammastega v?lja kiskuda ja v?lja v?idelda, nii et enamik kaotas selle vastu huvi ning astus riigist eemale, t?ieliku eiramise ja paralleeleksistentsi suunas. Nojah, mis seal ikka, jalutasid Hirvepargis ja n?gid, et keegi peab seal miitingut ja l?ugab midagi. L?uaku pealegi. Paras komejant, jah. Aga meie lihtsalt jalutame. Hingame v?rsket ?hku. Me oleme noored, me lihtsalt elame. Ja sel pole erilist t?htsust, mismoodi nimetatakse seda formatsiooni, kus me t?na viibime, v?i mismoodi hakatakse seda homme nimetama. Palju olulisem on, kas meile m??akse Kodutarbe k?rval olevas viinapoes peeti „Rubiin” v?i hakatakse vanuse kallal norima. Niisiis. Hariton Naganovi isa s?ndis 1945. aasta augustis Uuralites, hirmsas linnas Ni?ni Tagil. Tema vanemad, see t?hendab, Naganovi vanaema ja vanaisa, olid sektandid, v?ltimatu maailmal?pu ?petuse j?rgijad ning samal ajal t?htsad spetsialistid, insenerid, mist?ttu Naganovi vanaisa s?tta ei l?inud, vaid sai bronni ning saadeti omal ajal Ni?ni Tagilisse s?jat??stust edendama ja tugevdama. Mida ta seal tootis v?i konstrueeris, seda ma ei tea, kuid asjaolu, et tema poeg s?ndis 9. augustil, Nagasakile pommi viskamise p?eval, t?itis teda otsatu kurbuse ja veendumusega, et Armageddon ei ole m?gede taga, mist?ttu ta l?ks kuidagi endast v?lja ja pani pojale – vastupidiselt k?ikidele peatselt v?idule p??seva sotsialismi hoiakutele – nimeks Jerusalim. Arusaadavalt kutsuti ta asjaomastesse organitesse ja p??ti selles m?ttes m?jutada, et ta v?taks selle nime tagasi, parandaks meetrikaraamatus ja s?nnitunnistusel ?ksk?ik milleks, oldi isegi n?us Irineiga, et oleks v?hem parandamist, kuid mees ajas oma jonni. Ning s?steem kas ei viitsinud ?ieti v?i siis antud juhul ei toiminud v?i osutus ta – Naganovi vanaisa – liiga v??rtuslikuks spetsialistiks, igatahes l?ppkokkuv?ttes j?eti ta koos pojaga rahule ning sinnapaika see asi j?i. Naganov oli seega Hariton Jerusalimovit?. Tuleb ?elda, et ta suhtus sellesse oma isanimesse pigem irooniaga, eriti ei afi?eerinud, kuid ka ei varjanud, kui see juba kord jutuks tuli. Jerusalim Naganov oli nooruses oma nime h?benenud ja tahtnud isegi ?ra muuta, k?is koguni passilauas k?simas, mida selleks vaja on, milliseid pabereid ja l?ive, kuid siis leidis aset j?rjekordne perturbatsioon, kuigi seda niiviisi nimetada olnuks ilkumine, lihtsalt tema isa j?i haigeks ning kuidagi kohe sai selgeks, et ta oli haigestunud surmat?ppe, oli oma tervistkahjustavas tootmises vist kiiritada saanud v?i lihtsalt raskemetallide aurusid sisse hinganud (ma ju r??gin, see Ni?ni Tagil on hirmus, hirmus linn) ning heitis t?vevoodisse. Ja olles heitnud t?vevoodisse, kutsus ta, nagu see k?ib muinasjuttudes ja piiblilugudes, oma ainsa poja enda juurde ning keelas tal oma viimase isaliku k?suga nime muuta. „Selle nimega,” ?tles vanaisa (Nikifor, kui kedagi huvitab), „on sul kasv?i mingigi v?ike ?anss p??seda. Sest keda veel peaks issand Taevasesse Jeruusalemma v?tma kui mitte selle nimekaimu?” Ning Jerusalim Naganov kuuletus. Kas avaldus siin lapsep?lves vanematelt saadud religioosne kasvatus, ehkki ta ei k?inud nende j?lgedes, v?i siis lihtsalt austus v?ljapaistva vanema vastu, kuid ta j?ttis omale selle nime ja rohkem ei t?mmelnud. Talus edaspidi kaaskodanike pilkeid ja m?istmatust v??rikalt. Nagu sai juba ?eldud, Jerusalim ei k?inud oma vanemate j?lgedes. Neilgi oli ?ksjagu raske s?ilitada oma usku riigis, kus tohtis uskuda ainult ?hte jumalat – seda, kes istus Kremlis. Nad ise pidasid veel kuidagimoodi vastu, t?histasid oma p?hasid ja j?rgisid rangelt tabusid, kuid n??d juba ilma fanatismita, Nikifor pidi siiski t??tama kinnises ettev?ttes ning ehkki seal tehti vajalike kaadrite suhtes m?ningaid j?releandmisi, j?lgiti nende moraalset palet siiski hoolega. Seega poega religioosses ranguses kasvatada neil ei ?nnestunud. Pealegi oli Nikifor olnud p?evad l?bi tehases, tema naine Irina ei istunud samuti k?ed r?pes, t??tas osalise koormusega sotsiaalhooldusosakonnas, k?is postkontoris abiks v?i harrastas midagi ?hiskonnakasulikku. Ning Jerusalim oli j?etud enam-v?hem enda hooleks. See t?hendab, enda hooleks ei j?etud tol ajal ja nondes tingimustes kedagi, temaga tegelesid agaralt pioneeriorganisatsioon, komsomolikomitee ja teised vaba aja organiseerijad. Nii et poiss sirgus igati teadlikuks, ei uskunud mingeid jumalaid, vaid uskus iseendasse ja inimm?istuse j?usse. Noh, aga nimi – mis siis sellest, nimesid on igasuguseid. Pealegi omandas ta juba pioneerina harjumuse oma lubadusi t?ita. Noh, ja ka ?hiskond kuidagiviisi leppis tema s?herduse nimega. L?ppude l?puks, kui kaua v?ib inimest m?nitada, kui ta k?ikide teie katsete peale kulmugi ei liiguta? ?ra t??tab, iga?ks t?diks. Paljugi, mis nimi inimesel on, kui ta on normaalne ja oma riigi v??rikas kodanik, tasub ?igeaegselt liikmemakse, ja ?ldse pole tema juures midagi seesugust t?heldatud. Jerusalim kasvas suureks ning loomulikult v?eti ta s?jav?kke. Sektantidega k?ituti selles m?ttes ettevaatlikult, nad andsid kohe kogunemispunktis teada oma ise?rasusest, et nad ei soovi v?i ei saa relva k?tte v?tta. Loomulikult oli see jutt kurtidele k?rvadele, nad saadeti ikkagi k?ige kaugematesse garnisonidesse k?ige karmimate polgukaaslaste sekka ning kui nad j?tkasid vastupunnimist, siis v?isid ka laagrisse sattuda, seal olid veel eriti vinged polgukaaslased. Ent Jerusalim oli aus renegaat, ta valgustas t?eselt oma vanemate religioosseid v??rarusaamu ja kinnitas s?jakomissarile, et ta on nende tolmu oma jalgelt maha raputanud, aru saanud, p??dleb sotsialismi valguse poole – k?ike, mida oli niisugustel puhkudel kombeks ?elda. Ning ta v?eti banaalselt soldatiks. Jerusalim oli kuidagi alateadlikult valinud v?imudega suhtlemiseks s?herduse ausa ja naiivse Loll-Ivani tooni. Pole teada, mis oli teda selle tooni juurde toonud, kuid see toimis sisuliselt alati. V?imukandjad suhtusid tobukestesse humaanselt. ?hes?naga, m?nda aega solgutati teda kordoneid m??da ja l?puks kupatati, kuhu nina n?itas. Aga nina n?itas Eestisse. Mitte tema, mitte Jerusalimi nina, vaid nende, kes teda kupatasid. Nii juhtuski, et 1970. aastal tegi Hariton Naganovi isa teoks selle, mida hiljem hakatakse kutsuma migratsiooniks. ?igemini oli ta Eestisse saabunud juba varem, 1970. aastal l?ppes tema teenistusaeg, ta r?ndas v?heke ringi, s?itis tagasi Ni?ni Tagili, vaatas, mis seis seal on, veendus, et seis oli seal palju hullem kui tema viimases teenistuskohas, ning naasis Tallinna oma elu sisse seadma. Ja kes v?ib teda selle eest hukka m?ista? Iga kainelt m?tlev inimene oleks Tallinna ja Ni?ni Tagili v?rdluse tulemusel j?udnud samale otsusele. Nojah, ehk vaid kirglik Ni?ni Tagili patrioot oleks otsustanud teisiti. Jerusalim aga ei olnud Ni?ni Tagili patrioot. Temale oli selles elus ?ldse iseloomulik tugevate kiindumuste puudumine. Kusjuures k?ige osas. Naiseks v?ttis ta Klementi-nimelise vabriku t??lise Ljudmila, kellega oli tuttavaks saanud juba s?jav?es teenides, kord linnaloaga tantsupeol k?ies. Ka selliseid tantsupidusid ei olnud ta oma Ni?ni Tagilis ilmaski n?inud. Mingisugused karvased j?mmid m?ngisid kitarridel harmoonia m?ttes midagi t?iesti v?imatut ja laulsid peenikeste, peaaegu naiselike h??ltega, sagedamini v??ras keeles. Sekka sattus ka vene laule, kuid need moodustasid ilmselge v?hemuse ja nende saatel rahvas miskip?rast ei tormanud tantsuplatsile. ?hes?naga, ratsionaalse Jerusalimi pea hakkas ringi k?ima, hakkas kogu sellest importmilj??st ja ?leval keerlevast diskokuulist ringi k?ima ning nii sai alguse p?gus armulugu, umbes nagu kuurortromaan, Ljudmila Slapovskajaga, Klementinimelise vabriku t??lisega, nagu juba ?eldud sai. Ljudmila oli omakorda samuti migrantide t?tar. Tema vanemad olid Eestisse tulnud Ukrainast, kuidagi seoses s?jaj?rgse ?lesehitust??ga. Ning ehkki Ljudmila ise oli s?ndinud juba Tapal, kuhu tema vanemate noor pere oli korterisse paigutatud, ei olnud 1972. aastal s?ndinud Haritonil Eesti Vabariigi s?nnij?rgseks kodanikuks saamiseks siiski ?htegi ?anssi. Ent toona, 1972. aastal, tema vanemad selle peale miskip?rast ei m?elnud. Ljudmila ei m?elnud ?ldse midagi. Ta lasi end kuidagi kaasa viia, viia kaasa biitlite muusika saatel, „Strawberry Fieldsi” ja „Penny Lane?i” saatel, mida tema s?bratarid k?iasid eriti sagedasti, ja tuua sellesse vaiksesse – nagu ta arvas – kodusadamasse. Tema isa, Ukraina proletaarlane Tarass Ivanovit? moep?rast k?rkis t?trega, et kuhu tikud, vara veel, sa vaata seda kuivikut, teda ei huvita ju miski, kuid Ljudmila lasi end kanda, l?ks vooluga kaasa nagu v?ike erilise nimeta j?gi Kloogarannas, kuhu Jerusalim oli teda suvel kombeliselt jalutama viinud. Ljudmila isal oli ?igus. Seda k?ike polnud Jerusalimile eriti vaja. ?igemini talle oli seda vaja, kuid mitte selles m?ttes, nagu ta seda k?ike Ljudmilale kirjeldas. Sest kuidas asjad on? Asjad on lihtsalt nii, et mehel on teatud ikka j?udes paslik v?tta naine ja j?tkata sugu. Ja kui nii on kord ette n?htud, siis saab ka tehtud. Seda ta muidugi oma isale tolle surivoodil ei lubanud, kuid see oli justkui enesestm?istetav. Seet?ttu, teeninud oma aja s?jav?es ?ra ja otsustanud Eestisse tagasi minna, teadis Jerusalim juba t?pselt, missuguseks tema edasine elu l?hima m?ne aasta jooksul kujuneb. Ning j?rgis kavandatud plaani. Selle plaani esimeseks punktiks oli uue, optimistlikult tulevikku vaatava pere loomine. Kuhu s?ndiski Hariton Naganov. See s?ndmus leidis aset 17. juunil, p?eval, mil USA-d tabas Watergate ja Okinawa anti Jaapanile tagasi. V?ib-olla sel polegi erilist t?htsust, kuid Naganovite peres ei s?ndinud ega surnud keegi niisama, mingil lihtsalt tavalisel p?eval, ilma mingite ajalooliste konnotatsioonideta. V?imalik, et selles pole midagi erakordset, inimkonna ajaloo kalender on rohkem v?i v?hem t?henduslikke s?ndmusi nii paksult t?is, et lihtsalt pole v?imalik leida mingitki p?eva, kus poleks ?ldse midagi juhtunud. L?? Vikipeedia, see t?nap?eva kirikukalender ?ksk?ik mis kuup?eva kohalt lahti ja palun v?ga, seal on mingisuguse T?aadi Vabariigi kuuenda presidendi m?rv, mille pani toime tulevane seitsmes president. Ja mis siin imestada, et praegusaja vanemad lastele selliseid nimesid panevad. Ristid lapse tahes-tahtmata mingiks Bokassaks, kui juhtub vastaval p?eval s?ndima. Ja v?ib-olla m??rad sellega tema saatuse. Mitte et ta hakkaks oma h?imukaaslasi nahka pistma, kuid k?llap hakkab selle t?ttu eksistentsiaalseid piinu tundma. ?ldiselt jah, ?hest k?ljest ei ?llata sellega kedagi, aga teisest k?ljest tundub mulle m?nikord, et Naganovite pere oli maailma ajaloo peente mateeriatega ikkagi palju tugevamalt seotud kui me k?ik teised. Esimest korda j?in ma selle ?le m?tisklema, kui sain teada, et Haritoni s?da lakkas tuksumast selsamal sekundil (t?nap?eva meditsiin ja eriti patoanatoomia t?itsa v?imaldavad aega sedav?rd t?pselt kindlaks m??rata), mil Zin?dine Zidane andis oma kuulsa peal??gi Marco Materazzile k?htu. Uuriv matemaatikahuviline v?ib vaevata teha sellest j?relduse, et Hariton Naganov elas siinilmas 34 aastat ja 22 p?eva. Mis eraldi v?ttes ei anna tunnistust millestki s??rasest, kuid nihutab meid kahe olulise sententsi juurde. ?ieti saab sententsiks neist nimetada vaid ?ht, teine on pigem selline enese?igustus, omalaadne seletus tegevuste kohta, mis selgitusi ei n?uagi. Sentents k?lab banaalselt selles m?ttes, et Hariton Naganov elas v?he, uskumatult v?he, kuid j?udis oma 34 aasta ja 22 p?evaga korda saata nii palju, et m?nel teisel oleks sellest j?tkunud mitmeks eluks. Enese?igustus seisneb aga selles, et mingi konkreetse indiviidi biograafiat ehk siis elu lugu, elulookirjeldust saab alustada alles siis, kui seesama elu on l?ppenud, kui see va elulookirjutaja saab m?ne elatud ajal?igu distantsilt vaadelda – k?ll subjektiivselt, kuid asi pole siin selles – kogu pilti tervikuna. Mis just praegu toimubki. Tuleb kohe m?rkida, et k?ik siin esitatavad andmed, Hariton Naganovi elu nii-?elda esmased aluskivid, on autor saanud mitte ainult ja mitte niiv?rd kadunukese vanematelt, kuiv?rd ?helt tema s?bralt. Temast tuleb juttu veidi hiljem, praegu v?ib vaid ?elda, et just temaga oli Hariton ise jaganud ?ksikasju oma vanemate elust enne ja kohe p?rast tema s?ndi, jaganud sedav?rd, kuiv?rd ta ise oli nende s?ndmustega kursis olnud. See t?hendab, et algselt p?rines teave ikkagi vanematelt, kuid siin esitatakse seda juba moonutatud kujul, mist?ttu ei saa v?listada ka n?ndanimetatud katkise telefoni efekti. Jerusalim ja Ljudmila ise aga keeldusid k?esolevate ?lest?henduste autoriga vestlemast. Kas heidutas neid avalikkus v?i siis olid nad oma poja t?ese eluloo kirjapaneku idee osas juba ette eitavalt h??lestunud – pole teada. V?imalik, et nad pole seniajani teadvustanud fakti, et nende poeg oli neile koduseks muutunud linna elule m?rkimisv??rset m?ju avaldanud, muutnud selle linna paljuski selliseks, nagu nad on hakanud seda tundma juba p?rast poja surma. Nad sulgusid oma privaatsusse ja keeldusid kontakti astumast. Ent, nagu juba ?eldud, ei m?jutanud see saadud informatsiooni usutavust kuigiv?rd. 3. PEAT?KK Niisiis, Hariton Jerusalimovit? Naganov s?ndis 17. juunil 1972. aastal Tallinnas Kevade restorani asedirektori ja Klementinimelise vabriku t??lise perre. Jah, tema isa Jerusalim muganes Tallinnas kuidagi p?ris kiiresti, vaatas, kuidas siin asjad k?ivad, ning laskmata, nagu juba ?eldud, end hetkelistel kirgedel vallata, jagas ?ra, et s?ltumata poliitilisest s?steemist (ehkki see on m?istagi autoripoolne arhaism, oluliselt hilisem oletus, 1972. aastal n?is toonane riigikord kestvat igavesti) elavad m?nede elukutsete esindajad alati lahedalt. Nende hulka arvas ta ?igustatult riigiametnikud, rahva poolt armastatud lauljad ja tantsijad ning toitlustusala t??tajad. Ametnike sekka pugemiseks puudusid Jerusalimil vajalikud sidemed, samuti, kuidas n??d ?eldagi, ei olnud ta ideoloogiliselt piisavalt veenev. See t?hendab, ei, ta t?itsa isegi astus kommunistlikusse parteisse, t?itsa isegi jagas riiklikku ideoloogiat, kuid suhtus sellesse nagu ?ldse k?igesse ilma fanatismita, v?ttis seda kui v?ltimatut nuhtlust – umbes nagu kohustuslikku s?jav?eteenistust, aga niisugust hoiakut enda suhtes ei saanud riik tol ajal ega n??dki andestada. Niisuguse suhtumisega oli siseringi p??semine v?listatud. Pealegi veel sellise nimega nagu Jerusalim, kui asi juba kord niiviisi on. Niisamuti ei olnud Jerusalim teab mis mihkel laulma ega tantsima. See t?hendab j?llegi, et ta v?is diskol v?lismaise estraadi meloodiate ja r?tmide saatel jalga keerutada, eriti kui oli teatud koguses alkoholi manustanud, tal tuli h?sti v?lja „?izgara”-tants Hollandi b?ndi Shocking Blue surematu laulu „Venus” saatel, selle tantsuga oli ta oma v?ikeses, kuid aegapidi laienevas tutvusringkonnas omamoodi tuntustki kogunud. Kuid see k?ik, nagu te aru saate, polnud see. Niisiis otsustas Jerusalim siirduda toitlustusalale. See polnud samuti lihtne, kuid kuidagimoodi l?ks tal korda tollal Tallinna Kaubamaja ruumes neljandal korrusel paiknenud Kevade restorani juhtkonda pugeda. Seejuures s??a teha Jerusalim ei osanud. Nojah, nagu k?ik tolle aja mehed, v?is ta hommikul praadida omale muna v?i teha v?ileiba. Kuid jumala eest, ega see pole ju peamine. Peamine on oskus administreerida, juhtida, tunda m?ned?mendi (nagu seda siis veel keegi ei nimetanud) algt?desid ning juhtida oma toitlustusasutust karmi k?ega l?bi argitormide finantsilise ?itsengu suunas. Nojah, mitte niiv?rd ?histoitlustusasutust. Jerusalim Naganovi jaoks oli k?ige t?htsam Jerusalim Naganovi enese finantsiline ?itseng. Mitte absoluutse rikkuse saamise eesm?rgil, vaid et seda k?ike poleks h?bi inimestele n?idata. Kuidagi vaat niiviisi h?guselt, kuid tolleaegsele inimesele igati arusaadavalt v?iks kirjeldada Jerusalim Naganovi peamist tegutsemisajendit ja ?ldse stiimulit. Nii et Hariton s?ndis ajal, mil papsi karj??r v?ljapaistva toitlustusadministraatorina oli alles algamas. T?nu sellele, kui ta suuremaks kasvas, j?udis puberteedieelsesse ja seej?rel juba ka puberteediikka, lubasid ?mbritsevad olud tal mitte et just luksuses supelda (isegi tolle aja kohta), kuid tegid temast igati selle, mida tol ajal, kaheksak?mnendate l?pus, hakati nimetama s?naga „tuus”. Hariton v?is endale lubada nii m?ndagi. Klassikaaslased ning semud hilisemas t?iskasvanuelus kadestasid teda nii m?nelgi p?hjusel. Siin on kaks t?helepanu v??rivat momenti. Haritoni ema, Klementi-nimelise vabriku t??line Ljudmila suhtus sellesse oma abikaasa hobisse rahulikult. Ei saa ?elda, et Ljudmilat poleks materiaalsed h?ved ?ldse huvitanud, kuid ta suhtus neisse mitte nii suure vaimustusega nagu tema abikaasa. Kui nii v?tta, siis Jerusalim p?hendas sellele kogu oma elu. Tema jaoks oli prestii?i ja au k?simus soetada uusi tehnikaimesid ja teisi ainelise maailma staatuslikke elemente enne, kui seda tegi m?ni t??kaaslane. T?si k?ll, erilisi emotsioone ta nende puhul ei v?ljendanud, kuid ta ju ei v?ljendanud emotsioone ?ldse mitte millegi puhul, hoidis k?ike endas, nii et Ljudmila imestas m?nikord, kuidas mees l?hki ei l?he. Ning samas polnud tema silmade s?rama l??miseks paremat viisi kui v?imalus soetada restoranit??tajaist esimesena videomakk Elektronika. Ljudmila aga, nojah, pidas k?iki neid pereelu v?ikesi boonuseid enesestm?istetavaks, k?is oma v?simatu mehe hangitud tuusikutega kuulekalt kuurortides puhkamas, kuid ise ei v?tnud pere prestii?i t?stmiseks mitte midagi ette. Ei kippunud t??l juhtivt??tajaks, ei edenenud ka ?hiskondlikus liinis mitte, isegi kommunistlikusse parteisse j?i tal kuidagi astumata – mitte ideelistel kaalutlustel, vaid lihtsalt mingisugusest hinge loidusest. Raske ?elda, mis oli Ljudmila jaoks elus k?ige t?htsam; ta elas v?ga vaikset elu, ei evinud mingeid erilisi pahesid (nagu ka mitte voorusi), ?hes?naga, teda v?is t?iesti ?igustatult nimetada halliks hiirekeseks. Kahtlemata pulbitsesid ka seal, selle v?ikese naha all omad kired, kuid esialgu need v?lja ei l??nud. Teine m?rkimisv??rne moment seoses Jerusalimi ahnitsemiskihuga oli k?ne all oleva perekonna kontekstis kurvastavam. Eesti iseseisvuse taastudes leidis ?hiskonnas aset globaalne v??rtuste, sealhulgas isiklike v??rtuste ?mberhindamine. Kuidagi aegam??da, kuid v??ramatult minetas Jerusalim k?ik oma privileegid, Kevade restoran l?ks ?ldse hingusele ning perekonna aineline olukord l?i tuntavalt k?ikuma. Ei, vaesusse ja viletsusse nad ei langenud, kuid pere materiaalne staatus muutus. Enam ei nimetanud Hariton ennast „tuusaks” isegi mitte naljaviluks, ?ht?kki oli tarvis hakata m?tlema rahast – selles m?ttes, et kust seda saada. Isalt lihtsalt taskuraha paluda enam ei saanud. See t?hendab, paluda muidugi v?is, milles k?simus, ainult et vastused hakkasid mingist hetkest peale tulema muutumatult eitavad. Seejuures Jerusalim ei noominud poega kordagi, et sa, ?lekasvanud ?lalpeetav, v?iksid ise minna rahakest teenima; Jerusalim kurvastas siiralt ja n?gi selles ennek?ike enda s??d, et ta ei saanud kasvava organismi muudkui kasvavaid ainelisi vajadusi enam k?e ja rahatasku viipega rahuldada. Sellest algas tal iselaadne pikaloomuline depressioon, ning mees hakkas tipsutama. Mitte jooma, ei, oma probleemide nii radikaalseks lahendamiseks ei olnud Jerusalim suuteline, nagu ta polnud ka suuteline mingiks ?kiliseks joomateoks. Lihtsalt topsitas v?ikest viisi, nukrutses v?ikest viisi ning lakkas mingist hetkest peale p??dmast olukorda parandada. Vaat siis andiski tunda tema naise vankumatu meel. Mingil ajahetkel juhtus nii, et Ljudmila haaras perelaeva rooliratta k?igile m?rkamatult enda k?tte ning t??ris selle l?bi ?leminekuperioodi tormide ja kriiside v??rikasse ellu uutes tingimustes. Arusaadavalt oli ka Klementi hakanud transformeeruma ja personali koondama, kuid Ljudmilat see enam ei morjendanud, ta tuli s?damerahuga sealt ?ra ning asutas k?igepealt kooperatiivi ja seej?rel ?mblusettev?tte. Sest poliitilis-majanduslikud formatsioonid muutuvad, aga abiellu heidavad inimesed niisamuti nagu vanasti. Noh, ja m?istagi ka surevad. Ljudmila ateljee spetsialiseerus meeste pulma?likondade ja m?lemast soost inimeste surir?ivaste ?mblemisele. Hiljem laieneti ja mindi ?le pruutkleitidele. See oli paljuski seotud sellega, et Ljudmila valmistus t?tart mehele panema. Jah, Haritonil oli noorem ?de, Maria, kellest ?ldiselt saigi p?rast Haritoni enneaegset ja jaburat surma ainus tr??st vanematele. Kui poleks olnud Mariat (kes elas juba ammu oma elu, vanematest eraldi, kuid oli siiski oma veri ja eks nad ikka suhtlesid ka, selles m?ttes oli k?ik korras, lapsed olid oma sarved maha jooksnud ja t?iskasvanuks saanud), oleks ka Ljudmila langenud mehe omaga analoogilisse depressiooni ning siis v?inuks selle pere praegusajalaevast ?ldse maha munsterdada. Ent n??d olid k?ik muidugi kurvad, isegi nutsid, kuid ajapikku v?tsid end kokku ja j?tkasid, hambad ristis, v??rika eksistentsi poole r?hkimist. Haritoni ja Maria vanusevahe oli viis aastat. Maria oli Haritoni surma hetkeks j?udnud juba mehele minna ja soetada poisslapse Marki, seega siis kadunukese ?epoja. Maria elu kulges t?usujoones ja ta tegi vanematele ?ha enam r??mu. N?htavasti oli Maria p?rinud ema geenid, sest ta on valinud oma elualaks r?ivadisaini. Ning saavutanud sellel tandril m?rkimisv??rset edu, koguni Ivo Nikkolo olevat siin tema s?gisest kollektsiooni kiitnud. ?hes?naga, ei tea muidugi, mis edasi saab, kuid esialgu l?heb Marial v?gagi h?sti. Vilksab aeg-ajalt seltskonnakroonikas, teenib p?ris kenasti, on abielus eestlasest ?rimehega, kes on tema p?rast arust ?ra ning aitab igati nii rahaliselt kui ka igasuguste PR-kampaaniate korraldamise osas. Ah, mis ?elapsed! Haritonil olid endal lapsed, t?si k?ll, s?ndinud, nagu ?tles ootamatult ?limalt moraalseks osutunud Jerusalim, patus, v?ljaspool ametlikku abielu, kuid ka nemad on juba p?ris suured. T?tar Anna oli isa surma hetkel neljateistaastane, seega elas ta seda selles v?ikeses ringis k?iki vapustanud s?ndmust sama teravalt l?bi, matustel aga juhtus pealetulvanud tunnete t?ttu suisa minestama. Poeg Anton oli toona kaheksane ega m?iganud veel suurt midagi, seda enam, et erinevalt Anna emast ei j?tkanud poisi ema Haritoni surma j?rel tema perega l?bik?imist. Haritoni eluajal oli k?ik olnud t?pselt vastupidi. N??d aga l?ks Nade?da, Haritoni teine elukaaslane kohemaid uuesti mehele, seekord juba ametlikult, ning p??dis endast ja oma pojast v?lja ajada igasuguse m?lestuse Naganovitest, mist?ttu ma ei saa t?pselt ?elda, kas Anton teadis 2006. aasta 9. juuli seisuga, et on n??dsest peale ja elu l?puni isatu vaenelaps, v?i sai ta seda, missugust ?igupoolest otsustavat rolli oli keegi Hariton Naganov tema elus etendanud, teada palju hiljem. Ajapikku hakkas ta loomulikult huvi tundma, miks ei ole tal selle mehega, keda ta oli harjunud isaks kutsuma, mitte mingisugust v?list sarnasust, ning halvasti varjatud t?de tuli p?evavalgele, kuid see juhtus palju aega hiljem, juba v?ljaspool meie loo raame. Seesinane lugu puudutas Antonit ainult riivamisi, erinevalt Annast, kes oli teatud m?ttes selle k?imal?kkaja. 4. PEAT?KK Pulmabakhanaal hakkas pihta 2002. aastal. 2001. aastal alles parandati pead. Ja kes viitsikski abielluda 1. jaanuaril? Aga vaat j?rgmisest aastast l?ks lahti. Abiellujad valisid paariminekuks massiliselt ?nnelikke p?evi. Teine veebruar, kolmas m?rts, neljas aprill – kuup?ev muutus igal aastal, kuid numbrid kalendris ei minetanud seet?ttu veel oma kokkusobivust, l?petatust ja ilu. Siis aga sai 2012. aasta l?bi, ilma et seda oleks maailmal?pp t?histanud, ning potentsiaalsed abiellujad lasid pea norgu. Nende hulgas oli ka Anna Naganova, kelle eraelu oli just 2012. aasta l?pus v?imsalt l??mama l??nud. Ettevaatliku neiuna ei kibelenud ta kohe tanu alla, potentsiaalset kandidaati tuleb ju tundma ?ppida, s??a, piltlikult ?eldes, koos ?ra mitu kilogrammi jodeeritud peensoola, vaadelda v?imalikku tulevast erinevates elulistes situatsioonides, ja ega keegi talle kohe 2012. aastal – p?rast tutvust, romantilisi jalutusk?ike Kadriorus ning marulist, ehkki ??rikest seksi ?he unustatud, kuid ?igel hetkel meelde tulnud s?bratari korteris – oma k?tt ja s?dant pakkunudki. Aga edasi, mis edasi sai? Kui hea oli k?igil teistel, m?tles Anna 2012. aasta l?pus, ?he oma s?bratari pulmast naastes; too oli j?udnud lahkuva rongi viimasesse vagunisse h?pata ja t?htp?evade kalendris 12. detsembri ?ra m?rkida. Nii ilusaid daatumeid rohkem tulemas polnud. See tegi Anna meele v?ga kurvaks, sest ta oli ammu endamisi otsustanud, et l?heb mehele k?ige ilusamas kleidis ja k?ige ilusamal p?eval. Kui kleidiga oli k?ik enam-v?hem selge, selle ?mbleb vanaema, tasuta, ja k?ll ta armsa lapselapse p?rast endast parima annab, siis kuup?eva valik ?pardus. Selge see, et meie laiuskraadidel ei saa mitte keegi isegi kesksuvel ilusat ilma garanteerida. Kui minna mehele kolmekordsel, nagu Anna seda nimetas, kuup?eval, see t?hendab, n?iteks 2009. aasta ?heksandal septembril ja n?nda edasi, siis on v?hemalt garanteeritud, et k?ikv?imalikud abieludokumendid n?evad ilusad v?lja ja eks saab ka oma k?tega valmistada terve hulga armast, ehkki m?ttetut atribuutikat kolme kaunilt kokkup?imitud ?heksaga. Ja j??b kergesti meelde, veel t?ielikku kontrolli mittel?binud tulevane mees ei unusta kunagi ?ra. Kuid n??d terendab l?him s??rane kuup?ev alles 2020. aastal ja ka siis saab ?ks number olema tagurpidi, kuigi ega s?mbolite kooslus seel?bi veel kannata. Aga oodata ?le seitsme aasta – selleks ei olnud Anna valmis. Ja ka seda abikaasakandidaati ei tohi arvelt maha kanda. ?kki ta m?tleb nii pika aja peale ringi v?i paneb ?ldse, jumal hoidku, putku. M?istagi hindas Anna oma naiselikke omadusi k?rgelt, kuid oli selle suhtes, kuidas k?ik see v?rk on siin elus seatud, ikkagi realist; selle joone oli ta n?htavasti p?rinud oma isalt, Haritonilt, sest Anna ema oli kunstnik ja suhtus reaalmaailma v?gagi vahendatult. Prantsuse sibulasupi valmistamise oskus oli ehk ainus, mis sidus Anna ema p?rismaailmaga, ta oli selle ?le p??raselt uhke ja kasutas seda oma mingite hetkeliste eesm?rkide saavutamiseks pisut isegi liialt. Muuseas, selle supiga oli ta omal ajal ka Haritoni ?ra v?lunud. Noh, loomulikult mitte ainult supiga, Hariton nautis ?ldse boheemlaslike preilide t?helepanu, kuid see sibulasupp oli selle ?heksak?mnendate alguse ?ldist arvamust m??da ilusa paari vastastikuse kurameerimise protsessis oma rolli etendanud. Nii et ema juurde polnud m?tet n?u k?sima minna. Teisalt j?llegi jaotuvad m?lema vanema geenid lastes enamasti ?htlaselt ning boheemlaslik komponent ei saanud ka Annas avaldumata j??da. Isalt p?ritud arukust tasakaalustas k?igiti, v?i vahel saavutas m?ningast ?lekaalugi, ema usk ?leloomulikku, paranormaalsesse, k?ikidesse nendesse „peentesse maailmadesse”, mis t?itsid kunstnik Polonskaja maale (vabade inimeste laulatamata, registreerimata, vabad suhted, ja ?ldse, mis on sel perekonnanimega pistmist, Anna n?iteks langetas t?htsa otsuse v?tta isa perekonnanimi ja mitte keegi polnud vastu), eriti aktiivselt seadsid nad end sinna sisse p?rast teda h?ljanud Hariton Jerusalimovit?i, oma hingelemmiku surma. Anna vaatas nagu emagi „Selgeltn?gijate tuleproovi” k?iki versioone k?ikidelt kanalitelt, uskus alkoholismi ja uimastis?ltuvuse ravisse h?pnoosiga ning pani kirja Albert Stepanjani telefoninumbri (igaks juhuks). Puhtalt tuleviku tarbeks, j?rsku l?heb kunagi vaja, ?ra iial ?tle „mitte iial”. „Aga k?si isalt,” ?tles ema talle kord ?he sellise t?hja vestluse ajal, mida Anna oli viimasel ajal temaga pidanud, lihtsalt paisates vaesele kunstnikule kaela oma probleemide, s?damevalude ja tulevikumurede lasu. „Mismoodi isalt?” „Tead, ta ilmub tihtilugu mu unen?gudesse. Selline ?nnelik. Tal on seal hea.” Kas tasubki ?elda, et kunstnik oli end m?hkinud mingisse Indiast toodud r?tti, mis s?mboliseeris kas kiindumuste ?raraiumist v?i siis edukalt leitud hinge ?ambalat – midagi seesugust peent, immateriaalset, mis on m?istetav ?ksnes v?ljavalitud ja meeletult habrastele hingedele. „Tuleb, naeratab ja annab n?u.” „Missugust n?u?” n?udis Anna t?psustust. „P?hiliselt mu loomingu kohta. Tead, ta ei tundnud kunagi mu tegemiste vastu erilist huvi. Eluajal. Alailma t?ttas kuhugi, sehkendas, oli s?ndmuste keskmes. Sa ju m?letad oma isa, ta oli otsekui ts?kloni kese, tal oli vaja tekitada enese ?mber loomingulisi, intellektuaalseid ja lihtsalt olmelisi keeriseid, teistmoodi poleks ta selles meie sumbunud soos eksisteerida suutnud.” Jah, Anna m?letas. Ema kirjeldus vastas ?ldjoontes sellele Haritoni iseloomule, mis oli ka Anna m?llu talletunud. Ta oleks v?ib-olla valinud v?hem keeruka formuleeringu, kuid jah, Hariton oli olnud toimekas natuur. „Ja annab kohe asjalikku n?u?” „Asi pole isegi selles. Lihtsalt ta on p?rast lahkumist ?ht-teist ?mber m?testanud.” Anna ema, peen ja loominguline natuur, v?ltis s?na „surm” kasutamist, asendades seda eufemistlikult „lahkumise” ja muude s??raste derivaatidega, mist?ttu m?nikord oli raske sotti saada, millest ta r??gib. „Kui soovid, siis inimlikumaks muutunud. Nii et arvan, et ta saab ka sinule milleski abiks olla. L?ppude l?puks peab isa ju t?tre elus j?udum??da osalema. Keegi ei n?ua temalt ei tea mida. Lihtsalt kuulaku ?ra ja andku n?u. Paar t?hist asja, selleks ei kulu palju aega. Seda enam, et olgu muuga, kuidas on, kuid aega peaks tal n??d rohkesti olema. Ma ei kujuta ?ldse ette, millega v?iks seal tegelda.” Ning j?lle oli Anna sunnitud emaga n?ustuma. Eluajal polnud Hariton inimlikkusega silma paistnud, niipalju kui Anna teda m?letas. L?hidalt ?eldes, igal juhul suhtus Anna ema s?nadesse vajaliku aupaklikkusega ja otsustas t?esti isaga n?u pidada. Tema isiksuse emapoolne, m?stiline k?lg lausa kisendas selle j?rele, et abielluda ainult erilisel p?eval. Iseloomu isapoolne k?lg v?ljendus aga selles, et Anna ei l?inud mingite n?idade ega meediumide juurde (kuigi kaalus p?ris kaua Albert Stepanjanile helistamist, kellega, nagu juba ?eldud, olid tal seotud teatud lootused), vaid sukeldus lihtsalt internetti. Oma ajastu lapsena oskas ta k?llaltki kiiresti v?lja guugeldada k?ike, mis tal vaja oli, isegi v?ga nappide l?hteandmetega. Nii ka n??d leidis ta ?sna kiiresti tutorial?i vaimude v?lja?tlemistest ja sellest, kuidas nendega ?igesti suhelda. Aga edasine oli juba tehnika k?simus. Joonistas suurele paberilehele t?hed, ostis k??nlad ja mustad markerid, vere hankimine ei ole t?nap?eval samuti probleem, lihaosakonnas saab vist isegi valida, millist nimelt eelistad – kas sea, veise v?i veel mingit, talt isegi ei k?situd, milleks talle see, ega antud seega v?imalust kasutada suurep?rast, mingisuguse loomingulise inspiratsiooni ajel valmis m?eldud legendi soovist kodustes tingimustes verivorsti valmistada (k?ik geniaalne on lihtne, jah). Ning istus musta neljap?eva kesk??l peegli ette, j?rgides k?iki asjakohaseid rituaale. K?ige raskem oli just v?lja arvutada, millal see va must neljap?ev tuleb. Kuid ka selle ?lesandega sai ta hakkama, kulutades selle peale paark?mmend minutit. Kui k?ik vajalikud arvud said mingisugusesse Hispaania katoliiklase tuletatud valemisse paigutatud, tuli v?lja, et must neljap?ev langeb kord kuu teisele, kord kolmandale neljap?evale, m?nikord aga v?ib olla kaks korda j?rjest. M?nesid formaalsusi eirates v?is mustaks neljap?evaks isegi reedet lugeda. ?ige kah, m?tles Anna, et ei peaks liiga kaua ootama. Formaalsusi eirama ta siiski ei hakanud. Must neljap?ev, mille ta v?lja valis, vastas sellele m??ratlusele kogu oma ranguses. Keegi poleks selle kaduvuse kallal norida saanud. Mis siis imestada, et Hariton ei lasknud end oodata. P??dis algul oma t?tart kohutada, ulgus torudes, kustutas m?ned korrad k??nla, kuid t?druk polnud argade killast. Oma veri, teadagi, haistab omasugust. Ei j??nud ?le muud, kui m?rgeldamine j?tta ja dialoogi astuda. „Mis tahad, plika?” Anna oli kohe palunud Haritoni, et too r??giks l?hikeste lausetega, sest tal on spiritismi alal v?he kogemusi ja ta ei j?ua k?ike ?les kirjutada. „Mul on pulmadega probleem.” „Oleks minul sinu probleemid,” ei saanud tema kadunud isa salvamata j?tta, kuid lubas ?ra kuulata. Anna r??kis Haritonile oma mure ?ra ning too pani end tema olukorda. Palus m?tlemisaega, vajus m?tisklustesse, hakkas j?lle toa erinevates nurkades ulguma ning teatas l?puks oma otsuse. „Pole ju mingit probleemi,” ?tles ta. „Kuidas pole? Ma ju r??kisin sulle, ?ksikasjaliselt.” „Abiellu 13.13.13-ndal v?i siis 14.14.14-ndal, mida siin ikka m?elda.” Ja t?esti, nii lihtne m?te polnud kuidagi Annale p?he turgatanud. Kust ta ?ldse selle v?ttis, et s??raseid p?evi ei tule rohkem enne, kui alles 2020. aastal? See on see elava inimese totter lineaarne m?tlemine. Tuleb v?lja, et m?nikord tuleb siirduda mingisse teisse ruumi, et ?ppida normaalselt m?tlema. „Oi, aga t?esti! Ait?h, paps!” „Pole t?nu v??rt. ?ra unusta kutsuda.” „Sa siis saaksid?” „Arvan, et sihukese s?ndmuse puhul lastakse tulema.” Sellega oli isa ja t?tre l?hike infotund l?ppenud. Nad on ikkagi h?mmastavalt sarnased, ei mingit tundlemist, rohkem asjalikku juttu. Isegi intonatsioonid on sarnased, ehkki ?ks tekitas heli h??lega, teine aga koputas tuhmilt vastu radiaatorit. Ikkagi on neis midagi vaevu tabatavalt ?hist. Seet?ttu need, kel ei ?nnestunud Haritoni elusast peast trehvata, v?ivad koostada k?llaltki t?ieliku ettekujutuse tema v?limusest, kui vaatavad Annat t?helepanelikult ja kujutavad seejuures ette, et ei n?e enda ees mitte t?tarlast, vaid noort meest. See ?lesanne paistab keeruline vaid esmapilgul. Kui piisavalt pingutada ja, mis peamine, tahta, on k?ik v?imalik. Hiljem juba r??kis Anna selle loo ?hele Haritoni semule, kes edastas selle omakorda meile, see semu, kes tundis hobitasemel huvi okultismi vastu, konsulteeris teda v?heke ja teatas muu hulgas, et mustal neljap?eval v?lja kutsutud vaim minetab edaspidi v?ime teda v?lja kutsunud sugulasega ?ksk?ik mil moel kommunikeeruda. J?medalt ?eldes t?hendas see, et Hariton rohkem Anna kutse peale ei tule ega mingit edasist n?u ei anna. Oleks Anna seda varem teadnud, poleks ta nii napi jutuajamisega m?istagi piirdunud, vaid oleks katsunud isast k?ige-k?ige-k?ige kohta v?imalikult palju teavet v?lja ?ngitseda. Kuid l?ks nii, nagu l?ks, mitte alati pole tagasiteed. 5. PEAT?KK Haritoni varajane lapsep?lv ei olnud mitte millegi poolest t?helepanuv??rne. K?ik oli seal nagu teistel, tema edurikas vanem polnud toona veel oma ainelise uhkuse trepimademelegi t?usnud, teisalt ei kannatanud perekond algusest peale puudust, seda t?nu Haritoni vanaemale ja vanaisale, Ljudmila vanematele. Nood olid juba kuuek?mnendatel pigem ebaausal kui ausal teel kahmanud endale maat?ki Rannam?isas ning ajapikku kultiveerinud selle t?isv??rtuslikuks suvilaks, kus kasvatasid mingeid t?iesti erakordse suitsuse maitsega ?unu. Vanaisa Vanja ja vanaema Katja olid kuidagi kohe algusest peale omavahel kokku leppinud, et ei hakka suvilat aiamaaks muutma – see oli tolle aja kohta igatahes ebatriviaalne, v?iks ?elda, et isegi julge otsus, toona oli k?ik, mis sind sama elutasemega kaaskodanikest eristas, paras julgust?kk (ent teisest k?ljest, millal see pole olnud julgust?kk, praegu on t?pselt sama lugu) – ega kasvatama seal k?ikv?imalikke juur- ja puuvilju, mis v?iksid pere mustadel p?evadel h?dast v?lja aidata ja et t?trepoeg s??ks enda kasvatatud naturaalseid aiasaadusi. Kuid ?untele nad ei suutnud vastu panna: algul istutasid prooviks paar puud, hiljem aga, kui asi k?ima l?ks, rajasid terve ?unaaia, korrigeerides pisut oma suvekodu kontseptsiooni puhkuseks looduser?pes, mis oli seni ette n?inud vaid muru ja kastmiss?steemi. Kust kohast nad selle haruldase sordi v?lja v?lusid, sellest ajalugu vaikib, ainult et selliseid ?unu ei kasvanud l?hemas naabruses rohkem mitte kellelgi. ?sna pea hammustasid suvitajad oma hea ?nne p?hkli ise ka l?bi ning ei andnud istikuid ega mingeid pookoksi enam p?him?tteliselt mitte kellelegi, isegi mitte k?ige l?hematele s?pradele, kes j?tkasid mangumist samuti juba rohkem p?him?tte p?rast. Jerusalim Naganov on hiljem v?itnud, et just tema oli ?mmale ja ?iale esimesena v?lja k?inud idee hakata ebamaiseid vilju Keskturul m??ma, kuid see on pigem ?ks neid legende, mis ta on enda kui nutika ?rimehe imago toetuseks pooleldi v?lja m?elnud. Pooleldi seet?ttu, et ta usub ka ise sageli nende juhtumuste t?elusse. Tegelikult hakkasid Nezadorinid (Ljudmila vanemad) ?unu m??tama kaua aega enne, kui nende ellu ilmus Jerusalim, r??kimata juba Haritonist. Mastaap ei olnud k?ll algul nii tootlik, milliseks see sai hiljem, kui Hariton oli juba s?ndinud. Esiteks suurenes puude hulk aastast aastasse ning saavutaski umbes tol ajal teatud kriitilise piiri, kus ?hest k?ljest ei ?nnestunud sihukest ?unahunnikut iseseisvalt ?ra s??a isegi terve pere ?geda k?hulahtisuse hinnaga, mooside, kookide, d?emmide ja isegi kodumahla valmistamise hinnaga, mida vanaisa Vanja pressis ennastunustavalt kusagilt sattumisi ostetud Rootsi „roostevaba” mahlapressi abil. Teiseks olid m?lemad just aasta enne Haritoni s?ndi pensionile j??nud, m?lemal oli tekkinud rohkem vaba aega, mille nad siis p?hendasidki oma kordumatute suitsumaitseliste ?unte viimisele masside teadvusse ja maitsepungadesse. No ja kolmandaks oli teatud rolli etendanud ka t?trepoja s?nd. M??gist siginenud lisarahaga toetasid Nezadorinid noort perekonda, r?hudes sellele, et neid laekumeid tuleb kulutada peamiselt ja sihtotstarbeliselt lapselapse peale. Seega oli Haritoni lapsep?lv k?ige tavalisem: lasteaed, seej?rel kool; ainult et moekas poiss Harito?a patseeris ringi uutes teksap?kstes, mis olid valmistatud kord Indias, kord Rumeenias, ja ilusates takjapaeltega tossudes, miskip?rast Peruu p?ritolu. Ja meeldis t?drukutele juba siis – mitte ainelise kindlustatuse, vaid mingi oma v?rskuse, helguse, laheduse p?rast. T?drukud t?id lasteaeda komme ja andsid neid – ?ksnes oma poolehoiu m?rgiks – vaid v?ljavalitutele, kelle hulka Hariton ikka ja alati kuulus. Vanemas r?hmas sai just tema vaikse tunni ajal k?ige rohkem ettepanekuid teineteise genitaalide vastastikuseks l?bivaatuseks. Seej?rel, nagu sai juba ?eldud, l?ks Hariton kooli, kus klassi?ed sepitsesid terveid vanden?usid, mille eesm?rgiks oli teda vahetunnis taga ajada ja lapseliku m?jutuse tagasihoidlike meetoditega talle oma olemasolu meelde tuletada. Esiotsa ei erutanud see Haritoni ?ldse. Muidugi tegi see talle heameelt, isegi kui ta seda t?ielikult ei teadvustanud, kuid veel ta ei juurelnud, kas on naissoo silmis veetlev, esiotsa ei m?elnud ta millestki seesugusest ?ldse. Plagas vahetundides plikade eest minema, pingutas silman?htavalt ?ppida, noh, ja m?ngis kuttidega mitmesuguseid m?nge, k?ik standardne: jalgpall, s?da, harva midagi intellektuaalset, m?ni nuppudega lauam?ng. M?nda aega oli Haritoni jaoks t?htis h?sti ?ppida. P?hiliselt selleks, et vanematele r??mu teha. Jerusalim oli pojale kuidagi ilma s?nadeta m?ista andnud, et k?iki neid investeeringuid, mis on temasse tehtud, saab ta ?igustada j?llegi eduka edasiliikumisega karj??riredelil, mis Haritoni puhul eeldas head ?piedukust ja korralikku k?itumist, ?hes?naga, nagu ?eldakse, heas kirjas olemist, ja perspektiiviga tulevikus, kui aeg on k?ps ja saabub ?ige hetk, olla ?igel sekundil ?iges punktis – ja mitte j?tta siis v?imalust kasutamata. Milline see v?imalus olema saab, selle ?le Jerusalim ei juurelnud, kuid midagi tuleb kindlasti – seda teadis ta v??ramatult. „Ja siis tuleb kinni haarata,” r??kis ta Haritonile, just nagu seoses millegi muuga, kuid pidades silmas ka seda, seda v?ib-olla isegi esmajoones, „kinni haarata ja oma urgu vedada.” Hariton ei kibelenud kinni haarama, lihtsalt mingil tema eluetapil oli oluline h?sti ?ppida ja t?ita k?iki ?petaja korraldusi. V?ib-olla oli ta alateadlikult sisse imenud oma ema seaduskuulekuse, ent t?en?oliselt oli see lihtsalt ?ks etapp, mille peavad k?ik lapsed teatud vanuses l?bi k?ima, kuni teadmised tulevad veel v?rdlemisi h?lpsalt k?tte. Peab ?tlema, et just kool ta ?ra rikkuski. Mugavuse ja prestii?i poole p??elnud Jerusalim surus l?bi oma tahtmise, et j?reltulija l?heks ?ppima peenemasse kooli. Tol ajal – seitsmek?mnendate p?ris l?pus ja kaheksak?mnendate alguses – peeti inglise keele s?va?ppega Tallinna 26. keskkooli tulevase Euroopa riigi pealinna vene elanikkonna seas eliitkooliks, kui nii v?ib v?ljenduda. Seda s?na p??ti valjusti mitte v?lja ?elda, n?ukogude riigikord eeldas justkui k?igi v?rdsust mis tahes elutingimustes. Ning 1. klassi minnes lapsed midagi seesugust ei aimanud. Kui siis ehk m?ssasid selle vastu, et teised elavad normaalselt, k?ik normaalsed eakaaslased saavad koolis just nimelt k?ia ega pea sinna s?itma, m?nikord koguni ?mberistumistega. Just selles m?ttes oli Haritonil isegi vedanud, tema teekond polnud k?ige pikem – k?igest Mustam?elt. Tema klassikaaslaste hulgas oli ka selliseid, kelle igap?evane r?nnak teadmiste jagamise asutusse oli palju pikem. Ent kooli sissesaamise j?rel, ?pingute alates ja eriti j?tkudes hakkasid lastega toimuma hirmsad asjad. Kuidagi v?hehaaval, kordan, mainimata kasv?i ?ht neist s?nadest, istutati nende alles n?rgukestesse peadesse arusaam sellest, et n??d ei ole nad mitte lihtsalt lapsed, mitte lihtsalt ?pilased, vaid ?hiskonna ehtsa kuldse kihi esindajad, eliit, koorekiht, nurgakivi ja maa sool. Ainult sellel alusel, et nad ?pivad inglise keelt alates teisest klassist ja m?ned neist saavutavad selle keele ?pingutes m?ningasi edusamme. Raske ?elda, kes 26. koolis sellist poliitikat l?bi viis, kuid ??rmiselt raske oli j??da v?ljapoole seda ?hustikku. Ja Hariton polnud erand. Kuna tema vanemad tema koolielus aktiivselt kaasa ei l??nud, ei arutanud temaga eriti toimuvat ega toda k?ikev?itvat siirupist ettekujutust enda erakordsusest, millesse m?ned ?petajad ja mitmed kooliadministratsiooni esindajad teda kastsid, siis sellesse ta kaheksandaks klassiks k?llaltki tihkelt toppama j?igi. See tunnetus laienes k?igele. Suhtumisele teiste koolide esindajatesse, kellega elu Haritoni ?ha sagedamini kokku viis ja kes tasusid varjatud, kuid l?bikumava p?lguse eest loogilisel moel – oma f??silise ?leoleku demonstreerimisega. K?itumisele mingites avalikes kohtades v?ljaspool kooli. ?pilastel v?lja kujunenud erilisele suhtlemisstiilile, mis oli heldelt tembitud ajuti ?igustamatu ja, mis peamine, kvaliteedilt vastiku irooniaga valimatult k?igi aadressil. Tuleb ?elda, et selle suhtlusstiili j?rgi tunneb kunagise 26. kooli ?pilasi p?ris eksimatult ?ra ka praegu, kui Haritoni surmast ehk siis viimasest korrast, mil ma tema matustel neid suuremal hulgal n?gin, on m??das juba seitse aastat. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/p-i-filimonov-9868700/hariton-naganovi-surm-ja-ajatus/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.