MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis

MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis Kaja Kallas Kaja Kallase raamat MEP on valminud enam kui nelja aasta jooksul. Tegemist on praeguse Reformierakonna esimehe ja v?ib-olla ka tulevase peaministri ?lest?hendustega aastatest 2014-2018, mil ta esindas Eestit Euroopa Parlamendis. P?evikuna koostatud raamatus vahelduvad eraelulised ja t??alased sissekanded, mis annavad hea ?levaate noore naise r??mudest Euroopa Parlamendis ja ?ksikema muredest v??ra riigi pealinnas. V?i vastupidi. Raamat annab mitmekesise, elava ja ilustamata pildi Euroopa Parlamendi liikme elust ja t??st. See on esimene eesti keeles ilmuv avameelne pilguheit Euroopa Parlamendi telgitagustesse. Toimetajad: Tuuli Kaalep ja Kalle Muuli Kujundaja: Jan Garshnek Fotod: Kaja Kallase erakogu ja Scanpix Esikaane foto: Jarek J?epera Tr?kk: Tallinna Raamatutr?kikoda ISBN 978-9949-7304-0-7 ISBN 978-9949-7304-1-4 (epub) Eess?na MEP on tiitel, mida kandsin neli aastat. See on l?hend s?nadest Member of the European Parliament. Seda l?hendit kandes ja oma valijaid esindades v?ib oma riigi jaoks palju ?ra teha. Kui ma kuulen kedagi r??kimas, et „nemad seal Euroopas“, siis parandan alati „meie siin Euroopas“. Eesti on Euroopa osa sama palju, kui seda on Saksamaa v?i Prantsusmaa. Kui me tahame, saame panna oma h??le k?lama ja meid kuulatakse. Eestist oli Euroopa Parlamendis 6 MEP-i, Saksamaalt 86. Kui ei saa l??a massiga, peab l??ma nutikusega. See paneb meie MEP-idele suurema kohustuse teha head t??d. ?eldakse, et aeg lendab, kui on huvitav. Samas on k?ik suhteline. ?hest k?ljest tundus see aeg l?hike, sest juhtus nii palju. Teisest k?ljest: kui ma vaatan pilte oma pojast, siis pisikesest p?nnist on selle aja jooksul sirgunud asjalik noormees. Tema seisukohast on see aeg olnud pikem kui pool tema elust. Oma 6-aastasest elust on ta 4 aastat veetnud minuga koos Br?sselis ja lennukites. Arusaadavalt ootasime me m?lemad v?ga Eestisse naasmist. Eesti on ?ks ?ge v?ike suurriik, mille ?gedusest saab aru ka siin elades, aga mille tegelikku suurust adub alles siis, kui olla v?ljaspool Eestit. Alles siis saab aru, kui suureks me oleme saanud ?lej??nud maailma silmis oma julgete majandusreformide, oma t?iesti erakordse finantsdistsipliini ja muu maailma silmis t?iesti imetlusv??rse digi?hiskonna arendamisega. Kui Jakob Hurt ?le saja aasta tagasi eestlaste ja Eesti kohta ?tles, et „kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult“, ei osanud ta kindlasti ette n?ha seda, kui suureks ?ks v?ike rahvas p?riselt v?ib muutuda. Me oleme selle muutuse l?bi teinud ja selle ?le v?ime me t?eliselt uhked olla. Uhke olemine ei tohi aga kaasa tuua enesega liigset rahulolu, sest see t?hendab tagasiminekut. Eestis on veel palju teha. Eesti v??rib valitsust, mis toob tagasi lihtsa maksus?steemi, mis annab investoritele tagasi usu meie stabiilsesse arengusse ja mis ei l?htu oma otsustes populistlikest rahajagamise kiusatustest suurema h??ltesaagi nimel. Eesti vajab valitsust, mis on valmis pikaajalise edu nimel tegema otsuseid, mis ei pruugi kaasa tuua tohutut aplausi n??d ja kohe. Eesti valitsus peab suutma inimesi veenda pikaajalise m?juga hetkel ebameeldivate muudatuste h?davajaduses. See on olnud meie tugevus siiani – meenutagem kasv?i viimase majanduskriisi ajal tehtud k?rpeid. Need ei olnud valutud, need ei olnud palavalt armastatud, aga need olid h?davajalikud pikas perspektiivis ja rahvas m?istis seda. Ilma rahva toetuseta on muudatuste elluviimine v?imatu, aga see toetus tuleb v?lja teenida. Ma panin selle raamatu aluseks olevaid m?tteid kirja teadmata, kas neist kunagi saab raamat v?i j??vad need isiklikuks p?evikuks minu lauasahtlis. Paljud neist ongi kirjutatud kas lennujaamas v?i lennukis. Need m?rkmed ei ole s?steemsed ega kata k?iki minu sealviibimise p?evi. Kui ma nad n??d, Eestisse naasmise eel uuesti l?bi lugesin, j?udsin veendumusele, et need m?tted v??rivad jagamist. Olgugi, et m?ned neist on v?ga isiklikud, m?ned triviaalsed, m?ned argielulised ja m?ned s?gavalt poliitilised. Nad sobivad omavahel kokku kasv?i juba seep?rast, et iga poliitik on eelk?ige inimene. K?igil meil on oma roll ka v?ljaspool t??d – me oleme lapsed oma vanematele, meil on endil lapsed ning me peame leidma ?ige suhte oma t??, pereelu, vaba aja, s?pradega suhtlemise ja k?ige muu vahel, mis kokku moodustabki elu. Sellest raamatust leiate t?kikese ?he MEP-i elust – elust mida olen elanud viimased neli aastat pendeldades Br?sseli ja Tallinna vahel. Head lugemist! Kaja Kallas Vanaema Ritale ja vanaema Veerale Selle raamatu peat?kke kirjutades t?usid nii ?hes kui teises kohas m?tetesse mu vanaemad, seet?ttu tahaksingi selle raamatu p?hendada neile. Minu isapoolne vanaema Rita oli ametilt raamatupidaja. Olin temaga l?hedane, sest just tema oli see, kes minuga oli, kui j?in haigeks ja vanemad pidid t??le minema ning ma ei p??senud kooli v?i lasteaeda. Sel koosolemise ajal r??kis vanaema Rita (v?i Tulika vanaema, nagu ma teda kutsusin, sest ta elas Tulika t?naval) lugusid oma noorusest, mida ahmisin endasse, sest need olid p?nevad lood. Mu isa ?tleb sageli, et ma tean tema emast rohkem kui tema, sest vanaemal oli aega mulle jutte r??kida ja mulle meeldis kuulata. Lood sellest ajast, kui vanaema oli noor ja oli Eesti aeg, olid minu jaoks midagi muinasjuttude sarnast. Nii v?imatult ilus tundus k?ik. Eriti paelusid mind lood sellest, kuidas vanaema noore t?tarlapsena reisis. Sest ma teadsin, et me ei saa v?ljapoole N?ukogude Liitu reisida. Vanaema r??kis oma juurte t?ttu vabalt saksa keelt ja s?itis Soome ?hte perre saksa keelt ?petama, et sealt siis koos Inglismaale s?ita. K?ik tundus nii vaba, nii lihtne ja nii v?imalik. Vastupidiselt sellele reaalsusele, mis minu maailmas valitses. Minu emapoolne vanaema Veera oli saksa keele ?petaja. Ka tema luges palju saksakeelset kirjandust ja huvitus maailmast. Vanaema Veera ja vanaisa Juhani juures Viljandis veetsime vennaga k?ik lapsep?lve ?nnelikud suved. Vanaema Veera suur unistus oli s?ita Saksamaale. Kuid see unistus ei t?itunud kunagi, sest n?ukogude v?im ei andnud talle luba isegi Ida-Saksamaale s?ita, sest ta oli k??ditatu ja seet?ttu potentsiaalne riigivastane. Vanaema Rita soovis n?ukogude ajal s?ita Austriasse, kuid samuti ei saanud v?imude k?est luba, sest tema isa oli Eesti Vabariigi politseij?udude ?lem ja ema saksa juurtega baleriin, seega samuti potentsiaalne ?rakargaja. Minu vanaemad Rita Kallas (1916–1992) ja Veera Kartus (1921–2000). Minu vanaemasid ?hendab see, et nende parimad aastad ja nooruse r??vis s?da ja sellele j?rgnenud koledused. Mu isa vanematel oli enne mu isa kaks last – Juta ja Reet, kes m?lemad surid s?ja ajal ?hel p?eval (?ks 3-aastaselt kopsup?letikku ja teine 10-kuuselt difteeriasse). Mu emapoolne vanaisa saadeti Siberisse vangilaagrisse ja vanaema koos tol hetkel 6-kuuse emaga k??ditati Siberisse. Siberis olid nad kokku 10 aastat. M?lemad vanaemad teadsid, mida t?hendab vabadus ja tundsid teravalt, kuidas see neilt v?etud oli. Nad kannatasid palju, kuid samas s?ilitasid positiivse meele, hinnates k?rgelt k?ike seda, mis neil oli ja mitte nuttes taga k?ike seda, mida enam ei olnud. V?hemalt v?lja ei n?idanud nad seda kunagi ega kurtnud selle ?le. Mina olen ?nnelikust p?lvkonnast, mis on t?pselt vastupidine vanaemade p?lvkonnale: ma s?ndisin s?gaval n?ukogude ajal, mul ei olnud vabadusest mingit aimu. Reisimine v?ljapoole N?ukogude Liitu tundus mulle utoopiana, millest isegi unistada tundunuks ebam?istlik. Ja siis teismelisena v?itlesime k?tte oma vabaduse, mis t?hendas nii piiride kui ka v?imaluste avanemist. K?ik see, mis minu vanaemadelt v?eti, sai minu p?lvkonnale v?imalikuks. Euroopa Parlamendis t??tades ja selle raamatu peat?kke kirjutades tuletasin endale pidevalt meelde, kui t?nulikud me peame olema k?ige eest, mis meil n??d j?lle olemas on. Vabadus ei t?henda mitte ainult ?igusi, vaid ka kohustusi. Oma t??s Euroopa Parlamendis olen p??dnud v?imalikult paljudel teemadel kaasa r??kida ja meie igap?evast reaalsust seel?bi m?jutada. Aga minu kohustuseks on ka kolleegidele, kes vabadust, Euroopa ?htsust ja rahu iseenesestm?istetavana v?tavad, meelde tuletada, et alles kaks p?lvkonda tagasi see nii ei olnud. See raamat on kirjutatud teile, kallid vanaema Rita ja vanaema Veera. 2014 Valimis?? Euroopa Parlamendi valimised on ses suhtes erilised, et kui teistel valimistel hakkab tulemusi tulema kohe, kui suletakse valimisjaoskonnad, siis europarlamendi valimistel tulevad tulemused k?igis riikides korraga. Kuna on ajavahed, siis avaldatakse tulemused viimase riigi j?rgi. Tavaliste valimiste tulemuste ootamine on p?nev nagu spordiv?istlus – kord t?mbab ?ks eest ja teine v?tab j?rele, l?plikult ei saa milleski kindel olla, kuni k?ik h??led on loetud. Aga europarlamendi valimistel on terve ?htu igavat ootamist, kuni ?kitselt on tulemused ekraanil. 25. mai 2014. Reformierakonna valimispidu Tallinnas kohvikus Komeet. Kui p?rast pikka ootamist l?puks selgus, et p??sesin 21 498 h??lega Euroopa Parlamenti, polnud ma r??mus ega kurb. Oli lihtsalt suur pingelangus. Pahh! – ja need ongi valitud saadikud. Sel hetkel on tohutu palju segadust ja kogu asi ongi korraga l?bi. Aga kuna valimispeod hakkavad ikka umbes kell 21, siis enne seda on ?ks l?putu ootamine ja k?simustele vastamine stiilis: „Noh, mis tunne on, mis te arvate, kuidas teil l?heb?“ Istusin valimispeol ja m?tlesin endamisi, et ma ei teagi, kumb on parem, kas see, kui ma osutun valituks v?i see, kui ma valituks ei osutu. Muidugi, ega ma valimistel ei kandideerinud ilma soovita v?ita, aga selge oli mulle ka see, et valituks osutumine t?hendab tohutut elumuutust. Kolimist teise linna ja teise riiki, t??tama hakkamist v??rkeeles, lapsega eemalekolimist turvav?rgustikust (ehk v?imalikest hoidjatest), t?iesti uues keskkonnas toimetulekut. See k?ik oli hirmutav. Siis aga ?kitselt olid tulemused ekraanil ja seal oli kuus nime: Indrek Tarand, Andrus Ansip, Marju Lauristin, Yana Toom, Kaja Kallas ja Tunne Kelam. Vaatasin seda ekraani ja j?udsin m?elda, et appi, kui koledat fotot nad kasutavad, kui n?gin, et ma olin saanud ?le 21 000 h??le. Ja see oli k?va s?na. Kuid siiski v?hem kui eesm?rgiks seatud 25 000 h??lt. T?nu minu tulemusele v?tsime Euroopa Parlamendi valimistel esimest korda kaks mandaati. Ma polnud sellel hetkel ei ?levoolavalt ?nnelik ega ka mitte kurb. Oli lihtsalt meeletu pingelangus. Riigikogust Br?sselisse 19. juuni 2014 Minu viimane t??p?ev Riigikogus ja ?htlasi esimene tutvumine Euroopa Parlamendiga pidi olema 17. juunil 2014, vahetult enne minu s?nnip?eva. Seega algas uus eluaasta juba t?iesti uues rollis ja uues kohas. See oli p??rane p?ev. Esiteks pidin ma Riigikogu k?netoolist kaitsma ?histranspordi seadust ja kuna IRL oli vahepeal l?inud opositsiooni, siis nad otsustasid esitada nii palju k?simusi, kui kodukord ?ldse lubab. Vastasin k?simustele, mis kaldusid pigem absurdi valdkonda, sest kaitsesin teisel lugemisel eeln?u, mille IRLi majandusminister Juhan Parts ise oli Riigikogusse saatnud. Samal ajal aga kiikasin kella poole ja vaatasin, et oi-oi, kui sellise tempoga edasi venime, siis j??n lennukist maha. Kui grillimine l?puks l?ppes, jooksin lennujaama ja j?udsin enam-v?hem ?igel ajal kohale, kuigi unustasin maha pardakaardi teisele lennule. Teiseks saatsin ma Riigikogu juhatusele ?ra eetikakoodeksi kavandi koos seletuskirjaga ja palvega koodeks heaks kiita veel selle koosseisu jooksul. See oli minu lapsuke ja mul oli hea meel, et see l?puks tehtud sai. Ajas edasi rutates v?ib ?elda, et uue koosseisu ajaks sai eetikakoodeks kenasti vastu v?etud ja Riigikogu esimees tutvustas seda ka uutele liikmetele kui Riigikogu liikme head tava ja palus j?rgida. Vahel kui inimesed hakkavad ?tlema, et noh, mis see Kaja Kallas ka ?ra on teinud, siis m?tlen ma alati, et v?hemalt ?ks asi, mis on minu algatus ja minu t??, on see eetikakoodeks, mis l?puks tehtud sai ja ka l?bi l?ks, kuigi vastuseis oli suur. Lennukis istusin Katrin Saksa k?rval, kes s?itis koos Vilja Savisaarega viimasele istungile. Ta r??kis, et kuna palju on lennukitega s?itmist, siis ta j?udis ?hus?idu ajal k?ige rohkem kirjutada. T?epoolest, mulle meeldib samuti lennukis lugeda ja kirjutada. Kuidagi keskendunud on olla, kui internet ja meilid ei sega. Europarlamenti kohale j?udes v?ttis mind vastu Rootsi liberaal Cecilia Wikstr?m, kes mind oma k?laliseks vormistas. Paraku j?udsin aga nii hilja, et fraktsiooni koosolekust enam osa v?tta ei saanud. ?htul oli aga vastuv?tt, kus sain teiste liikmetega tutvuda. Airis Meier tutvustas mind inimestele, aga liiga pikalt ma seal koosviibimisel ei olnud, sest olin ikka v?ga v?sinud. Peatusin oma vanemate juures. Kui l?puks nende juurde j?udsin, siis ema tahtis mulle veel n?idata k?iki kortereid, mis ta minu jaoks v?lja oli vaadanud. J?rgmine p?ev oli kavas minna kortereid vaatama. Pean oma ema tunnustuseks ?tlema, et tal on kinnisvara peale hea nina. Nimelt v?rdles ta erinevates kinnisvaraportaalides pakutavaid kortereid ja kuna Br?sselis on oluline, mis piirkonnas korter on, siis k?is ta need kohad ka l?bi. Vaatas, et oleks hea asukoht, et metroo oleks l?hedal ja lapsega oleks mugav liikuda. Minu s?nnip?eval k?isime m?ningaid kortereid vaatamas, kuid ?kski ei tundunud ?ige. Kuna aga mu ema oli kinnisvaramaakleritega vennastunud, siis ?he korteri vaatamise ajal sai maakler k?ne, et just on tulnud pakkumisele ?ks uus korter ja maakler arvas, et see v?iks meile meeldida. S?itsime seda vaatama ja selgus, et korter asub otse europarlamendi kvartalis, kus l?hedal on poed, parlament, lasteaed, park ja metroopeatus. Korter ise oli ruumikas, heas korras ja avar. ?tlesin, et v?tan selle. Maakler oli ?llatunud, aga ma j?in enesele kindlaks. Nimelt oli mulle kunagi meelde j??nud m?te, mida jagas ?ks eestlasest kinnisvaramaakler: kui eestlased tulevad mingit kinnisvara vaatama ja see neile v?ga meeldib, siis kui see on esimene, mida nad n?evad, nad seda ei v?ta, sest tahavad veel kaaluda. Kui venelased tulevad ja neile meeldib, siis otsustavad kohe, et v?tame. Kui n??d eestlane j?uab tiiruga tagasi, siis on see elamine, mis talle kohe meeldis, juba v?etud. Otsustasin mitte k?ituda eestlase kombel ja nagu hiljem selgus, tegin ?igesti. Mu t?ehhitarist kolleeg Martina oli korteritega h?das ja ma r??kisin talle, kuidas mu ema mulle hea korteri leidis. Siis ta k?sis, kas mu ema v?iks talle ka korterit otsida. Ema oli muidugi lahkelt n?us ja leidis ridamisi h?id variante. Martina k?is vaatamas ja m?tles, et magab ?? ?ra ja siis otsustab. Paraku oli hommikul korter juba v?etud. Minu korteriloo puhul oli huvitav veel see, et kui hakkasime arutama, kas teeme lepingu aastaks v?i pikemaks ajaks, siis maakler arvas, et teeme aastaks, sest: „Who knows, may be in three years time you get a promotion and you'll get to go to Luxembourg.“ Ma vastasin silmi p??ritades ja sellise h??lega nagu valmistaksin talle pettumuse: „I will not get a promotion – I am a Member of Parliament.“ Oh! Maaklerid t?mbasid k?hud sisse ja ?tlesid, et sel juhul l?heb hind alla ja lugupidamine ?les. Vot nii. Selline suhtumine on harjumatu, kui tuled Eestist, kus parlamendi liige on pigem s?imus?na. Esimene asi, mis ma europarlamenti saades tegin, oli lasteaia avaldus. Tuli v?lja, et seal on lasteaia j?rjekord mitte avalduste esitamise p?hine, vaid hoopis ?sna ?iglane, arvestades olukorda. Kuna europarlamendi m?istes olen ma ?ksikema, sest kasvatan Br?sselis last ?ksi, siis liikusin j?rjekorras kohe k?ige ette, sest mul ei ole last kuhugi j?tta ja ma pean saama hoiukoha. Samuti on ?iglane lasteaia tasu. See on 9 protsenti m?lema vanema palgast. Kes teenib rohkem, see ka maksab rohkem. 1 Mine tea, v?ib-olla saate kolme aasta jooksul juba ametik?rgendust ja peate minema Luxembourgi. [ ? ] 2 Ma ei saa ametik?rgendust, ma olen parlamendi liige. [ ? ] H??letades Strasbourgi 1. juuli 2014 Kuigi kohtumisi oli ka varem, siis uute saadikute mandaat algas 1. juulil 2014 Strasbourgis. Sinna saamine on suhteliselt keeruline, sest tegemist on v?ikese armsa linnakesega Prantsusmaal. Ilmselt j?in oma broneerimistega hilja peale, sest sain piletid Frankfurti, kust edasi pidi viima buss. Aga kui j?udsin 30. juunil lennujaama, siis teatati, et k?ik bussid selleks ?htuks on juba t?is. Ka tavalised liinibussid olid v?lja m??dud. L?puks sain h?daga kahe ?mberistumisega rongipileti. Rongijaamas aitasin rongi leida kahel teismelisel prantsuse neiul. Kuiv?rd nad ei r??kinud inglise keelt, siis olid nad mures, kas suudavad leida tee jaamas, kus pidid rongi vahetama. Vestluse k?igus selgus, et ka nemad s?idavad Strasbourgi. Ma v?tsin nad oma hoole alla ja aitasin ?iges peatuses maha minna ja leida j?rgmise rongi. Kui olime teises rongis ja j?udsime Offenburgi peatusse, kus pidin teist korda ?mber istuma, teatasid nad, et neile tuleb siia isa autoga vastu. Ma ?tlesin, et selge ja tore oli tutvuda. Nad m?tlesid hetke ja pakkusid siis, et viivad mu ?ra. Ma m?tlesin, et miks ka mitte, sest s??stsin tund aega ootamist Offenburgi rongijaamas. T?drukud olid Maroko juurtega ning tulnud just Marokost sugulaste juurest. Isa oli suhteliselt ?llatunud nende uue tuttava ?le, aga autos (mis oli korralik romu) tehti ruumi ja istusime kolmekesi taha. Nad uurisid, et mis mind Strasbourgi toob. Kui vastasin, et olen saadik, siis nad olid s?na otseses m?ttes t?iesti s?natud. End pisut kogudes tulid k?simused, et kas ma olen oma riigis kuulus, kas ma olen olnud ajakirja esikaanel, kuidas sellist t??d saab jne. Vestlesime nende p?ritolust, kuidas nad on Strasbourgi sattunud ja mida koolis ?pivad. S?idu l?ppedes olime juba t?ielikult vennastunud, nad viskasid mu hotelli ?ra ja otsisid juba samal ?htul Facebookist ?les. Hiljem sain aru, miks nad olid nii ?llatunud, et olin seal rongi peal niimoodi ripakil. Saadikuid koheldakse Euroopa Parlamendis suure austusega. Neile saadetakse lennujaama auto vastu, isegi kui lennuk tuleb hilja. Nad liiguvad justkui t?iesti teises maailmas, neid koheldakse nagu kuninga kasse. See on suhteliselt erakordne, kui saadik neid v?imalusi ei kasuta ja tuleb kohale praktiliselt h??lega. J?rgmisel hommikul olin taas h?das, sest m?tlesin, et tellin takso, aga taksot ei saanud. Vaatasin hotellis, kuidas j?rjest tulid autod inimestele j?rele. Hiljem selgus, et need on mu kolleegid ja oleksin saanud k??ti paluda. Selle asemel lonkisin oma k?rgetel kontsadel parlamenti ja katsusin leida ?ige ukse ja ?ige toa. Esimene ametlik t??p?ev 2. juuli 2014 Eile oli minu esimene ametlik t??p?ev Euroopa Parlamendis. Esimesed muljed on muidugi seotud sellega, et siin on k?ik nii suur ja inimesi on tohutult palju. ?ks vanem kolleeg tegi nalja, et see on esimene ja viimane kord, kui sa siin saalis nii palju inimesi n?ed. Eile oli meeletult palju ajakirjanikke, kes loomulikult jahtisid v?rvikaid kujusid. Kui tuli suur kaamerate ja mikrofonide parv, siis v?is kindel olla, et parve sees on Prantsuse parem??rmuslaste juht Marine Le Pen v?i Suurbritannia iseseisvuspartei esimees Nigel Farage. Pildile p??ses ka muud moodi. N?iteks olid ajakirjanike erilisteks lemmikuteks l?hikestes traksidega nahkp?kstes Austria kolleeg ja ?ks Suurbritannia iseseisvuspartei liige, kes kandis ?oti rahvar?ivaid. Avaistung algas Euroopa Liidu h?mniga, mille peale euroskeptikud kas istusid v?i n?itasid meelsust, seistes seljaga istungi juhataja poole. J?rgmisel p?eval kasutati seda fakti k?nedes ?ra. Viidati, et osa seisavad n?oga Euroopa Liidu tuleviku poole, teised aga vaatavad minevikku. Enne k?nede algust toimus massiline pildistamine saali taustal. Kes tegi ise, kes palus teha teistel, kes p??dis ujuda nende k?lje alla, keda ajakirjanikud pildistasid. Seej?rel j?rgnesid parlamendi presidendi kohale kandideerivate isikute k?ned. Esimene oli hispaanlane Pablo Iglesias Turri?n, kes l?ks r?igelt ajast ?le ja k?ttis ennast k?ne ajal j?rjest rohkem ?les. Olnuks ta k?ttekeha, siis oleks ta k?ne l?puks lahvatanud suure leegiga p?lema. Tulekahju kustutas istungi juhataja. Hea meel oli t?deda, et paljudes k?nedes puudutati Ukraina kriisi ja muresid seoses sellega, ehk siis seda v?etakse t?siselt. Imestasin, et Saksa sotsiaaldemokraat Martin Schulz suutis v?ga ilusti ajas p?sida (piirdudes etten?htud 5 minutiga). Hiljem siiski selgus, et tal oli pikem, sisulisem ja p?hjalikum s?nav?tt plaanitud valituks osutumise puhuks. P?rast k?nesid valiti loosi teel valimiskomisjon. K?igi saadikute nimed olid pandud ?hte suurde lototroni, millest siis istungi juhataja t?mbas neid nimesid, kes valimiskomisjoni liikmeks sattusid. Mul ei ole ?nneloosis kunagi vedanud, nii ka seekord. P?rast valimisi oli Eesti saadikutel kokku lepitud vestlusring Vikerraadio jaoks esimese p?eva muljetest. ?ks juba pikemalt Euroopas resideerunud Eesti saadik, kelle k?rval ma istusin, lehkas v?ga tugevalt alkoholi j?rele, kuigi tegemist oli ennel?unase ajaga. Loodan, et see ei t?henda, et selles t??s toimetulemiseks peabki pidevalt vines olema. L?unatamiseks l?ksime Marju Lauristiniga parlamendi liikmetele ette n?htud restorani. Loodetavasti leiame siin majas kunagi hiljem ka lihtsamaid s??klaid, kus saab sooja toitu. See on p?hjamaa inimesele ??rmiselt v??ras, et pidevalt tehakse vahet saadikute ja muude inimeste vahel. Parlamendi liikmetele on oma sissep??s ja oma restoran, neid teenindatakse ka teistes kohvikutes eelisj?rjekorras. Milleks selline eristamine vajalik on, j??b arusaamatuks. P?rast l?unat algas parlamendi asepresidentide valimine. Esimene voor oli paberil ja ?mbrikuga, ?lej??nud elektrooniliselt. Kuna pooled saadikud on uued, tehti enne p?risvalimisi proovivalimised, kus sai valida lauljate vahel: Placido Domingo, Luciano Pavarotti jt. Keegi h?ikas k?ll, et arvestades teema aktuaalsust oleks v?inud jalgpallurid panna. Kui proov tehtud ja liikmetel asi k?pas, mindi p?risvalimiste juurde. Protseduur tundus v?ga absurdne: valiti 14 asepresidenti, esitatud oli 15 kandidaati. Valituks osutusid need, kes said kvalifitseeritud h??lteenamuse. Kuna esimestel valimistel said piisavalt h??li ainult 5 kandidaati, siis korrati valimisi nii kaua, kuni k?ik 14 olid valitud. Uusi kandidaate vahepeal ei esitatud, lihtsalt kvalifitseeritud h??lteenamus l?ks kogu aeg v?iksemaks. See h??letus n?itas ka seda, et kokkulepe EPP sotsiaaldemokraatide ja liberaalide vahel ei pidanud, sest ilmselt EPP ei h??letanud ALDE kandidaatide poolt. Oli palju paksu verd, meie ridadest kostus isegi arvamusi, et n??d ei peaks meie pidama kokkulepet toetada Jean-Claude Junckerit Euroopa Komisjoni juhi valimisel. Aga kas on m?tet pikka viha pidada, kui l?pptulemus oli ikka see, et k?ik inimesed said valitud? Oma uute kolleegide s?nav?tte kuulates joonistub v?lja, kui erinevad me ikka siin v?ikeses maailmaosas oleme. Ja kindlasti on tugevamalt tunda erinevused p?hja ja l?una vahel kui ida ja l??ne vahel. Kultuurilisest taustast tulenevalt on l?unamaalased keevalisemad ja p?hjamaalased vaoshoitumad (ma tean, et see on kli?ee, aga seda on siin nii selgelt n?ha) ja seet?ttu j??b l?unaeurooplaste s?num rohkem k?lama. Eraldi huvitav n?htus on euroskeptikud, kelle h??l selles parlamendis on tugevam kui kunagi varem. Oma k?nedes v?tsid nii Nigel Farage kui ka Marine Le Pen solvata kolleege, ise uusi lahendusi v?lja pakkumata. Farage’i puhul j?i mulje, et ta peab k?net pigem Briti alamkojas kui Euroopa Parlamendis, sest see oli suunatud kodupublikule. Aga alguses p??an lisaks ka elementaarseid asju ?les leida. Kus on IT-osakond, kus on mu kabinet, kus on saal, kus on postkastid. Ma ?ldiselt ei ole halb orienteeruja, aga eile eksisin ma siin majas totaalselt ?ra. Maja on ?mmargune ja suunataju kaob kergesti. ?nneks leidub siin abivalmis ametnikke, kes sihitult eksleva parlamendiliikme j?lle ?ige suuna peale aitavad. 1 EPP – European People’s Party – Euroopa suurim rahvapartei [ ? ] 2 ALDE – Alliance of Liberals and Democrats for Europe – Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest [ ? ] Liberaalide fraktsioon 3. juuli 2014 Kuulume siin koos Andrus Ansipi ja Yana Toomiga liberaalide fraktsiooni (ALDE). Eelmises koosseisus oli tegemist suuruselt kolmanda j?uga, selles koosseisus oleme 67 liikmega suuruselt neljandad. Fraktsiooni koosolekud on m?neti teistsugused kui Riigikogus. Seda juba tulenevalt sellest, et rahvast on palju. Lisaks saadikutele ka n?unikud ja ametnikud. Koosolekuruum on auditooriumi t??pi, kus ees istub juhatus ja sekretariaat, kes siis s?na annab. Strasbourgis on fraktsiooni ruum ilma akendeta ?mmargune tuba. ?mberringi on klaasseinad, kus istuvad t?lgid. Eile m?tlesin, et ilmselt v?ib olla kaladel akvaariumis v?i loomadel loomaaias samasugune tunne: sina oled sees toimetamas ja ?mberringi klaaside taga on inimesed, kes j?lgivad, mis sa teed. Erinevalt suurest saalist, kus k?neaeg on piiratud, v?ib fraktsioonis k?neleda nii pikalt kui v?hegi soovi on. Paljud (eriti l?una poolt p?rit saadikud) seda piiramatust ka kasutavad. Muide, aeg on siin ?ldse suhteline m?iste. Kui Eestis on kokku lepitud, et istung algab kell 10, siis see t?pselt kell 10 ka algab. Saan aru, et fraktsioon on pisut mitteformaalsem kui suur saal, aga ka suures saalis ei peeta ajast sugugi kinni. M?rgukella hakatakse andma 10 minutit enne istungi v?ljakuulutatud algust. Kui sel ajal saali j?uan, siis leian sealt lisaks Ansipile, Toomile, Lauristinile ja Kelamile veel umbes 10 inimest (tuletan meelde, et saadikuid on kokku 751). Kui kell saab 10, siis on inimesi juba m?rksa rohkem, kuid istungiga alustatakse umbes 15 minutit hiljem. Fraktsioonis on sama lugu. Ajast veel, k?rvalep?ikena eilse istungi juurde: Riigikogus on h??letamise aeg t?pselt piiratud. Kui sa ei j?ua minuti jooksul kohale, siis on oma viga, et sa h??letusel ei osalenud. Siin oli aga eile selline lugu. Suures saalis algas h??letus. Parlamendi president Martin Schulz k?sis, kas k?ik on h??letanud ja mingi tehnik vajutas selle peale nuppu, mis n?itas h??lte seisu ekraanil. Seepeale teatas parlamendi president, et ta ei l?peta veel h??letust. „Ma vaatasin, et inimesed veel tulevad saali ja tahavad veel h??letada. H??letus l?peb siis, kui mina seda ?tlen!“ Schulz t?histas h??letuse ja alustasime otsast. T?iesti suvaline. Ka s?nav?ttude arv ei ole fraktsioonis piiratud. S?na saavad k?ik, kes soovivad. Eile n?iteks arutasime ettevalmistust Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi kuulamiseks, mis toimub j?rgmisel n?dalal. Minu meelest on v?ga ?ige, et me kavatseme talle fraktsiooni poolt esitada k?simused ette, millele palume konkreetseid vastuseid, mitte ei k?si kohapeal, et saada ?mmargusi vastuseid. Samas eilset arutelu kuulates j?i kohati mulje, nagu liberaalid oleksid valimised v?itnud. Nii palju n?udmisi ja pretensioone! V?ib-olla peetakse siin silmas p?him?tet: k?sid rohkem – saad v?hem, k?sid v?hem – ei saa ?ldse mitte midagi. Arutelu ette valmistatud k?simuste raames eriti p?sima ei kippunud. Teemasid toodi sisse palju kaugemalt, palju r??giti asjadest, mis olid juba paberil kirjas v?i reguleeritud. Eks siin paistab pidevalt v?lja, et Euroopa Parlamendi saadikud on oma koduriikides ?sna t?htsad tegijad olnud, siin aga oleme k?ik ?sna v?rdsel positsioonil ja teiste varasemat pagasit v?i kuulsust kodumaal meie ei tea. Selline suurte egode juhtimine ja kokku sobitamine on paras p?hkel. J?llegi p?hjamaalaste ja l?unamaalaste erinevustest: p?hjamaalased on oma s?nav?ttudes konkreetsed ja l?hidad, l?unamaalased k?vah??lsed, emotsionaalsed ja pika jutuga. Meie jaoks on ammu selge, mida inimene tahab ?elda, tema aga p??ab seda ?elda veel k?mnel erineval moel. Ka p?hjamaalaste ridades on kummalisi t??pe. Nimelt leedukad on muidu v?ga m?istlikud ja arukad inimesed, kes t?statavad teemasid, mis meilegi olulised. Aga ?ks neist on nagu teisest ooperist (selguski, et nad on erinevatest erakondadest): eile kukkus leedu keeles r??kima maast ja ilmast, oma kohtuasjast ja millest veel. Liberaalsusega ei olnud seal palju pistmist, samuti mitte k?simustega Junckerile, aga no inimene sai v?hemalt s?dame pealt ?ra r??kida. J?rgmisel n?dalal oleme j?lle Br?sselis, siis algavad komisjonide koosolekud. Ma olen eelarvekomisjoni liige ning siseturu ja tarbijakaitse komisjoni asendusliige. Komisjonides saab paremini ka teiste fraktsioonide liikmetega tutvust teha. Jean-Claude Juncker 15. juuli 2014 T?na on Euroopa Parlamendis arutusel Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadile volituste andmine. ?lemkogu valis kandidaadiks Luksemburgi endise peaministri Jean-Claude Junckeri ja n??d on parlamendi otsustada, kas see kandidaat kinnitada v?i mitte. Parlament on huvitavas olukorras. ?helt poolt on parlament v?idelnud endale k?tte k?igi aegade suurima otsustus?iguse – valida Euroopa tegevjuht – , aga teisalt ei sobi paljudele see konkreetne kandidaat ja kurdetakse, et valikut sisuliselt ei ole. Kui kandidatuur l?bi ei l?he, siis saavad skeptikud ?elda, et n?ete, v?itlesite k?tte otsustus?iguse, aga ei suuda seda kasutada. Nii palju kui vestlusi on olnud, siis on k?ikides fraktsioonides neid, kes Junckeri kandidatuuri ei toeta. Lisaks on veel euroskeptikud, kes on p?him?tteliselt vastu, seega h??letus tuleb p?nev. Olen kuulnud ka spekulatsioone, et ALDE (ehk siis meie fraktsiooni) toetust Junckeril ei ole, aga see ei vasta k?ll t?ele. Valdav enamus on siiski positiivselt meelestatud. Junckerile on ette heidetud, et ta r??gib erinevates fraktsioonides erinevat juttu, kuid pean tunnistama, et meil liberaalide juures ta k?ll ei proovinud ?ldiselt meeldida ehk siis esitada seda juttu, mida meie fraktsioon oleks tahtnud kuulda. ?he koha k?ll tuvastasin ja see oli siis, kui talt k?siti, et kas vastab t?ele, et ta on sotside fraktsioonis lubanud, et j?rgmine majandus- ja rahandusvolinik on sotsiaaldemokraat? Juncker ?tles, et ta olevat kaitsnud senise majandus- ja rahandusvoliniku Olli Rehni t??d ja ?elnud, et kui see k?ik oleks nii lihtne nagu te siin esitate, siis v?iks majandus- ja rahandusvolinik olla isegi sotsiaaldemokraat :). Kui Marju Lauristinilt hiljem ?le k?sisin, siis ta selliseid s?nu k?ll ei kinnitanud. Peamiseks r?huasetuseks oli Junckeri s?nav?tus majanduse toimima saamine. Ta toetab stabiilsuspakti, sest see on ka majanduse kasvupakt. Huvitav oli ka see, et ta mainis erainvesteeringute olulisust, kuigi tavaliselt tundub mulle, et Euroopa vestlustes kipub erasektor sootuks meelest minema. Juncker puudutas ka p?hiv??rtusi – me ei peaks teistele riikidele ette kirjutama, kuidas tuleb k?ituda, aga me peaks tegema rohkem selleks, et p?hi?igustest peetaks kinni ka Euroopa pinnal. Loomulikult m?rkis Juncker, et Euroopa peaks olema sotsiaalsem. Suur osa rahvast loobub Euroopa eesm?rkidest, kuna me ei arvesta sotsiaalsete eesm?rkidega. Peame v?itlema sotsiaalse dumpingu vastu. Aga ta arvas ka, et v?itlema peaks ka maksudumpingu vastu. See tekitas meie fraktsioonis muidugi hulganisti k?simusi, arvestades, et ta tuleb Luksemburgist. Juncker v?itis, et ta teab k?ikide riikide maksus?steeme (ehk siis, et k?ik teevad samuti), ja on valmis vaidlema, kui Luksemburgi kritiseeritakse. Junckeri v?ide meie fraktsioonis oli, et sisser?nde k?simused on Euroopa olulisimad k?simused. See muidugi teeb murelikuks, sest Euroopa julgeolekust ei r??kinud ta meie fraktsioonis palju ja Ukrainat ei maininud poole s?nagagi. Samuti ei olnud julgeolekut meile esitatud prioriteetide hulgas. Balti riikide m?tta otsast vaadatuna on see murettekitav. Teemadest, mis meile veel olulised on, m?rgiksin kahte. Esiteks Poola peaministri v?lja pakutud energialiidu idee osas kinnitas Juncker, et v?tab selle idee arutusele. See ei t?henda veel otseselt midagi, aga ikkagi parem kui see, et osa teemade peale ei lubanud ta ?ldse midagi. Teine teema, mis meid kindlasti huvitab, on digitaalteenused (ja uskuge, ma tunnen neist siin v?ga puudust. Kui palju lihtsam oleks asju ajada, kui saaks digiallkirjastatud dokumente vahetada siin ka!). Fraktsioonikaaslane Leedust Gouga (ei, see ei ole see eelmises peat?kis mainitu, kellel oli kohtuasi :)) kiitis oma k?simuse sissejuhatuses Eestit, nagu ta oleks ise Eestist ja k?sis, et millal Euroopa Liit oma digitaalse turu arengus nii kaugele j?uab. Juncker puges vastamisel selle taha, et komisjoni liikmed pole paigas ja seda saab arutada, aga ta ei saa hetkel detailselt vastata. Tema v?itel tuleks veenda liikmesriike, et seda on vaja, aga mulle tundus tema kehahoiakust, et ta ka ise ei usu eriti sellesse teemasse ega pea seda oluliseks. Paljude kuulajate r??muks kritiseeris Juncker teravalt liikmesriikide valitsusi, kes istuvad Euroopa N?ukogus l?bir??kimistel, kus lepitakse asjad kokku ja seej?rel l?hevad tagasi oma liikmesriiki ning hakkavad komisjoni nende samade otsuste eest kritiseerima. Juncker kasutas isegi nii j?ulist v?rdlust, et liikmesriikide juhid on nagu paabulinnud, kes p?rast kiitlevad, et saime oma tahtmise, surusime teised alla jne. Aga Euroopa v?idab koos ja kaotab ka koos! Ma arvan, et seda p?him?tet on m?istlik pidevalt r?hutada. K?simuse peale, et mida kavatseb tema juhitav komisjon teha t??kohtade loomiseks, vastas Juncker, et Euroopa Komisjon ja ka parlament ei loo t??kohti, vaid loob t??kohtade loomiseks tingimused. Ta kritiseeris taas liikmesriikide valitsuste laiskust. Euroopa ei saa k?ige eest vastutada, ka liikmesriikide valitsused peavad vastutama. Euroopa pakub instrumente, valitsused peavad neid kasutama. T?i n?iteks selle, et kuigi noorte t??puudus on k?ige p?letavam probleem ning Euroopa Liit on eraldanud raha noortegarantiiks, on seda kasutanud ainult kaks liikmesriiki. Kuus miljardit vedeleb maas. Miks on uusi programme vaja, kui olemasolevad rakendust ei leia? Ja l?petuseks, nagu Euroopa Parlamendile kohane, oli ka k?simus soolisest tasakaalust tema juhitavas komisjonis. Juncker vastas, et uues komisjonis ei saa olla v?hem naisi kui praeguses (seega v?hemalt 9). Aga ta ei andnud sellele mingit isiklikku hinnangut, vaid ?tles, et v?hemate naistega komisjon ei l?heks lihtsalt Euroopa Parlamendis l?bi. Aga komisjoni kinnitamiseni on veel aega, esialgu tuleb Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadil saada oma kandidatuurile parlamendi toetus. H??letamine 13. august 2014 Riigikogust tulles tekitab siinne h??letuss?steem esialgu h?mmingut. Riigikogus on nimelt nii, et h??letamiseks on ?ks minut ja k?ik h??letused on elektroonilised, seega saab alati kontrollida, kuidas keegi on h??letanud. Siin on enamik h??letusi k?e viipamisega k?simuse peale, kas oled poolt v?i vastu. Kui saalis on 751 inimest, siis tekitab see ?ksjagu k?simusi, et kuidas istungi juhataja suudab tuvastada, kas v?itis poolt v?i vastu, kas ettepanek l?ks l?bi v?i ei l?inud. Mingi aja p?rast m?istad, et siiski on ?sna selgelt arusaadav, kui suured fraktsioonid h??letavad ?htemoodi, et see n??d v?eti vastu. Kui kellelgi on kahtlus, et istungi juhataja tegi vale otsuse, siis saab oma koha pealt karjuda „check“ ja siis tehakse elektrooniline kontroll, mis tuvastab siis konkreetselt, kuidas keegi h??letas. ?ldiselt kipub nii olema, et kui on pikad, tunde kestvad h??letused, siis inimesed mingi hetk ei viitsi v?ga enam k?tt t?sta ja nii toimubki rohkem elektroonilisi h??letusi. Need aga v?tavad rohkem aega ja toovad kaasa pahameele, seda eriti neljap?eval, kui inimesed peavad j?udma lennukite, rongide ja busside peale. Samas on nad ise s??di, et tegelevad h??letuse ajal muude asjadega ja ei viitsi k?tt t?sta. Kui istuda seal suures saalis, siis tekib petlik tunne, et kui teised fraktsioonist t?stavad k?tt, k?ll siis ?ldpilt selge on. Kui aga k?ik nii m?tlevad, siis ei olegi selge, milliseks l?ppseis kujuneb. Osa h??letusi ongi kohe markeeritud „roll-call“ ehk elektroonilised. See on juhuks, kui on teada, et see on eriti oluline punkt, mille j?rgi m?ni fraktsioon otsustab, kas kogu algatust toetada v?i mitte. V?i siis need punktid, kus on teada, et h??led l?hevad ?sna pooleks. ?sna sageli on olukorrad, kus h??led jagunevadki pooleks v?i kui h??lteerinevus on 1–2 h??lt. Siis karjub nii m?nigi saadik ?le saali, et „minu h??l luges!“. Saali ees istuvad iga fraktsiooni juhtkonda kuuluvad „kupjad“ ehk inglise keeles „whip“, kes siis n?itavad ees p?ial ?les (poolt), p?ial alla (vastu), k?si pea kohal paralleelselt p?randaga (erapooletu). Meil on laudadel ka h??letusnimekirjad, kus fraktsiooni seisukoht on m?rgitud. See muidugi ei t?henda, et saadik ei v?iks h??letada nii nagu ta ise heaks arvab. Viisakas on sellest fraktsiooni juhtkonnale siiski varem teada anda, siis saavad nad pidada l?bir??kimisi teistega, kas meie h??ltega saab arvestada v?i mitte. Mandaadi algusest meenub selline lugu, kus Yana Toom ei h??letanud sarnaselt fraktsioonis kokkulepitule ja mulle helistasid ka Eesti ajakirjanikud, et ennekuulmatu, kuidas kommenteerite, et Yana Toom ei j?rginud fraktsiooni liini. Naljakas – Eestis kurdavad samad ajakirjanikud, et k?ik saadikud h??letavad fraktsiooniti ?htemoodi, siin oli aga reaktsioon teistsugune. Iga saadik on valitud oma valijate poolt ja on h??letustes vaba. Kedagi ei saa sundida h??letama ei ?hte- ega teistpidi. H??letustega plenaaril on veel see erisus, et istungit v?ib juhatada horvaat, ungarlane v?i poolakas, ja kui ta otsustab h??letuse l?bi viia oma emakeeles, mitte inglise keeles, siis tuleb kuulata t?lget. T?lge j?uab k?rvadesse hiljem, sest eesti t?lgid t?lgivad v?iksemaid keeli inglise, saksa v?i prantsuse keelest. Nii v?ibki juhtuda, et kui meieni j?uab eesti keeles, et h??letus on avatud, ?tleb ta juba tegelikult omas keeles, et h??letus on suletud. Seet?ttu otsustasin juba ?sna alguses, et kuulan ingliskeelset t?lget otse. Ajapikku omandad juba sellise vilumuse, et tead k?ikides keeltes „poolt“, „vastu“, „erapooletu“, „h??letus avatud“, „h??letus suletud“. Aga ajaga saab istungi juhataja v?ga palju m?ngida. Nagu ?tlesin: Eestis on h??letusaeg fikseeritud, siin oleneb sellest, millal istungi juhataja ?tleb, et n??d on h??letus suletud. See v?ib aga oluliste h??letuste puhul oleneda sellest, kas tema fraktsioonikaaslased on k?ik j?udnud h??letada. ?ksikemana Br?sselis Kolisime Br?sselisse augustis 2014. Steni lasteaed algas alles n?dal aega hiljem kui mul t??, aga ?nneks ei olnud mu vanemad siis Br?sselist veel ?ra kolinud, nii et nad said aidata. Alguses oli mul kaks assistenti – ?ks belglanna ja ?ks prantslanna. Kuiv?rd nad m?lemad olid olnud parlamendis juba m?nda aega, siis soovitasid nad mul osaleda k?ikidel ?htus??kidel, et tekiks suhtlusv?rgustik ja minu m?ju seel?bi kasvaks. Aga kuna mu laps oli esimest korda lasteaias, pealegi oli see lasteaed prantsuskeelne, siis ma tundsin, et ei annaks endale andeks seda, kui ma ei ole oma lapse jaoks olemas siis, kui ta mind vajab. Niisiis jooksin p?rast t??d ikka kohe lasteaeda lapsele j?rele ja ?htustel ?ritustel osalesin minimaalselt. Alguses olin ka v?ga mures selle prantsuse keele p?rast lasteaias. Kuidas ta saab selgeks teha, mis tal vaja on? Lasteaias oli reegel, et isegi kui nad saavad lapsest aru, siis vastavad alati prantsuse keeles. Kasvatajad lohutasid mind alguses, et ?rge muretsege, meil on paljud lapsed nii tulnud ja k?ik on hakkama saanud. Ja t?epoolest, paari p?evaga olid Stenil selged olulised v?ljendid, nagu „potile“, „juua“ „s??a“ jne. Paari kuu p?rast sai laps juba suurtes piirides aru, mis temast sooviti. Paljud mu kolleegid tundsid mulle alguses kaasa, et mul olevat nii raske, kuna olen lapsega seal ?ksi. Mulle tundus tegelikult vastupidi. Kui vaatasin oma kolleege, siis n?gin, et neil on meeletu koduigatsus. Mul koduigatsust sellisel kujul ei olnud, sest minu pere oli minuga kaasas. Ainuke asi, mis oli raske, oli lapsega koos selle reisimise tsirkusega toime tulla. Teatavasti on Euroopa Parlamendil kord kuus plenaaristungid n?dal aega Strasbourgis, ?lej??nud n?dalatel on komisjonid v?i fraktsiooni koosolekud Br?sselis, lisaks on veel nn rohelised n?dalad ehk v?ljaspool parlamendi asukohta t??tamise n?dalad, mis toimusid ca iga 3 kuu tagant ?hel n?dalal. See oli siis ette n?htud oma koduriigis t??tamiseks v?i Euroopa Parlamendi visiitidel osalemiseks. Lemmikkohvriga lennujaamas. Sten oli v?ga vapper reisikaaslane, ta ei virisenud kunagi. Kuid Euroopa Parlamendi reisitsirkuse kaasategemine marsruudil Br?ssel-Strasbourg-Tallinn-Br?ssel oli v?ikese lapsega siiski raske. Esimesel aastal, kui Sten k?is lasteaias, s?itsime enne Strasbourgi (plenaari) n?dalat Eestisse, j?tsin Steni tema isaga, s?itsin sealt Strasbourgi, siis tagasi Tallinna, v?tsin lapse, olime n?dalavahetuse Eestis ja siis uuesti Br?sselisse. See oli suhteliselt koormav, sest laps oli veel v?ike ja v?sis lennukites ?ra. Lisaks ei saanud ma ise kordagi puhkust ega v?imalust omaette olla, sest Strasbourgis olid erakordselt pikad p?evad ja kui Eestisse j?udsin, olin kohe lapsega. Kui Sten oli v?ike, siis ta ?rkas peaaegu iga ?? ja see kestis kuskil 3. eluaastani, seet?ttu olin pidevalt v?ga v?sinud. Teisel aastal l?ks Sten kooli ja siis elukorraldus muutus taas. Koolist puudumine ei olnud lubatud, mist?ttu Strasbourgi n?dalateks pidin otsima muu mooduse ja mu ema oli n?us selleks ajaks Br?sselisse tulema ja temaga olema. Kuna selliselt oleks v?henenud aga lapse v?imalused isaga olla, siis hakkasime rohkematel n?dalavahetustel Eestis k?ima. Suhtlesin oma kolleegidega, kel on lapsed ja neil k?igil oli v?ga keeruline elukorraldus, et saaks lapsed hoitud, pereelu korraldatud ja t?? tehtud. Neid probleeme ei ole saadikutel (kellest enamus on vanemad mehed), kes s?idavad lihtsalt r??msalt ?riklassis oma koduriigi ja Br?sseli ja Strasbourgi vahet ning ei pea sellistele muredele m?tlema. Fotosessioon Edgar Savisaarega Oktoober 2014 Sain meili: „The mayor of Tallinn wants to meet you“. Jah,just inglise keeles. M?tlen, et ohoo, mis nali see n??d on, aga oli t?iesti t?sine asi. Oligi nii, et Edgar Savisaar oli tulemas Br?sselisse ja tahtis minuga kohtuda. Uudishimu oli suur ja leidsime sobiva aja. Leppisime kohtumise kokku Membersi baari, mis on MEP-idele kohtumisteks m?eldud baar. Alati v?ga palju rahvast ja palju tuntud n?gusid. J?uan sinna – viimases lauas istub Savisaar. Tema ees laual on Tallinna lipp. Millegip?rast kangastus mulle kohe mingi vana n?ukogudeaegne ?lemus, kes istub lippude ja vimplitega kaunistatud laua ??res. Hiljem selgus, et see lipp oli hoopis kingituseks mulle. Kuigi see n?gi v?ga naljakas v?lja. L?ksin laua juurde ja kohe kukkus mingi h?rra meid pildistama k?ikv?imalikke nurkade alt. Kohale jooksis baari t??taja ?tlemaks, et siin ei v?i pildistada. Sellised reeglid on vajalikud, et MEP-id saaksid rahus oma kohtumisi pidada. Seej?rel t?nas Savisaar mind millegi eest, mida mina ei olnud teinud. Hakkasin seepeale m?tlema, et kas ta ?ldse m?istab, kellega ta kohtub. Kogu kohtumise v?ltel ei saanud ma tegelikult aru, mis oli kohtumise p?hjus. Tundus, et ainuke asi olidki need pildid, mis tehtud said, sest neid ta hiljem oma Facebooki lehel jagas. Kohtumise l?pu poole hakkasime k?ll meenutama minu lapsep?lve ja seda, kuidas ma v?ikese t?drukuna tantsisin kollektiivis, mis aitas tal teha valimiskampaaniat. Seega ta ikka teadis, kellega kohtub. Kokkuv?ttes oli mul kurb t?deda, et kord nii s?rava m?istusega inimene pole seda enam mitte ja on vanaks j??nud. 1 Tallinna linnapea soovib Teiega kohtuda. [ ? ] Volinikukandidaatide kuulamised 21. oktoober 2014 Sel n?dalal on olnud v?ga pikad p?evad, sest k?sil on uue Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide kuulamised. ?he kandidaadi peale on ette n?htud kolm tundi, mis jaguneb nii, et k?igepealt on kandidaadil 15 minutit sissejuhatava s?nav?tu jaoks ja seej?rel tuleb k?simuste-vastuste voor, kus k?simus peab ?ra mahtuma ?he ja vastus kahe minuti sisse. Kui see tehtud, siis on kandidaadil veel l?pps?na ja kui komisjoni esimehed tahavad midagi ?elda, siis on ka neil see ?igus. Aga olgem ausad, k?ik on kuulamistest selleks hetkeks juba nii l?bi, et seda viimast enam keegi ei kuula, vaid k?ib tunglemine ukse poole. Ajaraamidesse mahtumisega oli ikka t?siseid probleeme. Eelk?ige parlamendisaadikutel, sest kuiv?rd k?simusi saavad esitada vaid 45 inimest 751-st, siis on see ?ks minut ka v?ga suures osas enese n?itamine. Kui kuulad k?simusi, siis m?istad, et m?ni tegeles ainult enda k?simuse ettevalmistamisega ja teisi vastuseid absoluutselt ei kuulanud, mist?ttu tuli esitamisele t?pselt sama k?simus, mis juba oli k?lanud. Ka koosoleku juhatajad on v?ga erinevad. M?ni pani mikrofoni kinni, kui ?le oli 5 sekundit, teine lasi r??kida ligi pool minutit kauem. Mis puudutab kandidaate, siis enamik, keda kuulasin, said ajas p?simisega enam-v?hem hakkama, aga n?iteks El?bieta Bie?kowska ei suutnud seda teha peaaegu mitte ?kski kord ja iga kord oli justkui pahane-imestunud, et kuidas juba aeg otsas on. L?hidalt r??kida ongi palju keerulisem kui pikalt heietada. Pean siinkohal ka endale tuhka p?he raputama, sest ei saanud ka ise esimese k?simuse esitamisel ajas p?situd, ometi olen seda ju Riigikogus harjutanud ja seal pole olnud probleemi. Teiste k?simustega olin juba osavam. Esimene, keda ma kuulasin, oli Saksa kandidaat G?nther Oettinger, kellest peaks uues komisjonis saama digitaalmajanduse ja digitaal?hiskonna volinik. Kuna tegemist on juba eelmises koosseisus t??tanud volinikuga, siis ei olnud tema suhtes mingit erilist kahtlust, et ta kuulamist edukalt l?bi ei teeks. Panin k?ll t?hele, et ta ei vastanud absoluutselt k?simustele, vaid r??kis oma juttu. Samuti ei tundnud ta end liiga mugavalt digiteemadest r??kides. Aga tema ?nneks muidugi ei jaga digiteemasid ka enamik parlamendisaadikuid, nii et mingit pingelist olukorda ei tekkinud. Oettinger r??kis kohati asjadest, mis meile on nii enesestm?istetavad, et suisa hirm tekkis, ega selles valdkonnas hoopis tagasiminekut ei teki? Aga Oettinger ise m?jus enesekindlalt ja j?ttis mulje, et ta saab t??ga hakkama, mis ongi ilmselt p?hiline. Teiseks siseturukomisjonis kuulatavaks oli V?ra Jourov?, T?ehhi kandidaat, kes peaks saama justiitsasjade volinikuks, kelle kohustuste alla kuuluvad ka tarbijad ja soolise v?rdsuse k?simused. Oli n?ha, et ta oli v?ga n?rvis ja kuna ta on liberaal, siis olid n?rvis ka meie fraktsiooni t?ehhid, kes elasid talle v?ga kaasa. Jourov?l oli v?rreldes Oettingeriga keerulisem, kuiv?rd tema valdkonnad on komplekssemad ja paljud parlamendiliikmed peavad end nende valdkondade ekspertideks, seet?ttu sai ta ka v?ga palju detailsemaid k?simusi, millele ehk nii h?sti ei vastanud. Kuigi avak?ne tegi ta inglise keeles, siis k?simustele vastas t?ehhi keeles, mist?ttu oli teda keerulisem j?lgida. Inimene v?ib olla v?ga professionaalne, aga kui ta keelt ei oska ja otsib s?nu, siis j?tab ta ebaprofessionaalse mulje. Siin on suurte riikide esindajatel ilmselge eelis. N?iteks Jourov? ja Bie?kowska avak?ned tundusid keelelise puisuse t?ttu justkui kellegi teise kirjutatud, mida nad siis ette kandsid. J?i v?ga pingutatud mulje. Jah, k?ik kandidaadid v?ivad r??kida oma emakeeles, aga paratamatult tekib k?simus, et kuidas ta edaspidi oma t??s hakkama saab, kui ta ?htki suurt keelt ei valda? Muide, enne kuulamisi k?is jutt, et Hispaania volinikukandidaat Miguel Arias Ca?ete ei valda eriti h?sti inglise keelt, aga suur oli minu ?llatus, kui ta mitte ainult ei k?nelenud hispaania, inglise ja prantsuse keeles, vaid sai ka saksa keelest aru. Aktsendil oli k?ll see vahva efekt, et lisas lausete l?ppu sellise maffialiku „eh?“, justkui ?eldes, et ?rge tulge minuga t?li norima. Samaaegselt Jourov? kuulamisega toimus ka Suurbritannia esindaja Jonathan Hilli k?sitlemine majanduskomisjonis. J?lgisin paralleelselt Twitteris kommentaare Hilli kuulamise kohta ja hiljem suhtlesin ka kolleegidega, kes ?tlesid, et ta j?ttis isikuna v?ga hea mulje (britid ju oskavad head nalja visata), aga sisu osas polnud mulje suurem asi. Ei osanud vastata sisulistele k?simustele ja puudus poliitiline visioon. Selle tulemusena ei saanud ta positiivset hinnangut ning l?heb teisele kuulamisele j?rgmisel n?dalal. Ka Jourov? ei l?binud kuulamist, vaid peab seda j?rgmisel n?dalal uuesti tegema. Kolmap?eva ?htul toimus uue kliima- ja energiavoliniku kandidaadi Miguel Arias Ca?ete kuulamine, mis oli k?ige rahvarohkem kuulamis?ritus, kuhu ma olen sattunud. Samuti oli tema kohta k?ige rohkem kirju saabunud ning europarlamendi ees toimus suisa meeleavaldus. Talle heideti ette seda, et ta on olnud seotud naftafirmadega ning esinenud seksistlike m?rkustega naiste kohta. Kohe alguses oma s?nav?tus ta vabandas viimase eest, aga pidi seda hiljem veel mitmeid kordi tegema. Samuti p??dis ta avak?nes ?ra klaarida huvide konflikti teemat, aga ei suutnud siiski kahtlusi kummutada. Kohe alguses k?siti huvide konflikti puudumise asjus kinnitust: palun kinnitagu, et ei tema, tema naine, poeg ega ?emees ei ole seotud ?lifirmadega. Ca?ete kinnitas k?ll enda, poja ja naise kohta, aga ?emehe kohta kinnitust ei andnud. Loomulikult ei saagi keegi kogu suguseltsi eest vastutada, aga siiski see paistis v?ga silma, et ?emehe kohta k?siti hiljem seitse korda ja ta v?ltis vastamist. Paratamatult tekkis k?simus, et mis seal ikkagi on? Muidu j?ttis ta enesekindla ja hea esineja mulje. Kuiv?rd oli teada, et tema osas korraldavad sotsiaaldemokraadid ja rohelised probleeme, siis EPP oli koondanud k?ik oma v?ed ja muudkui plaksutas iga tema vastuse peale. Kolleeg tegi nalja, et kui ta oleks just teatanud, et s?i l?unaks 8 orbu, siis oleks ka sellele j?rgnenud maruline aplaus. Teemat ta ilmselgelt tundis, kuigi Twitterit j?lgides j?i mulje, et ta on Hispaania ministrina ajanud teistsugust asja, mis tekitab k?simuse tema siiruses. Kokkuv?ttes ta veel l?bi ei saanud ja peab andma t?iendavaid selgitusi huvide konflikti osas. J?rgmine oli El?bieta Bie?kowska, kellest peaks saama siseturu, t??stuse ja ettev?tluse volinik. Midagi ei ole teha, pean seda siiski esile tooma, kuigi mulle ei istu naiste v?limuse kommenteerimine: ta saabus idaeurooplasele kohaselt v?ltsripsmete ja tugeva meigiga, mis ?ratas t?helepanu. Oli ilmselgelt v?ga n?rvis ja paistis v?ga pinges, aga samas: kes ei oleks?! Eelpool juba mainisin keele teemat. Tal oli ka k?ige suuremaid probleeme ajas p?simisega, nii et see oli juba l?puks naljakas. Kui juhataja teda katkestas (ja kandidaate reeglina ei katkestata nii kergesti isegi siis, kui nad l?hevad ?le aja), siis ?tles ta, et ainult ?ks lause veel ning ?tles seepeale kaheksa pikka lauset. Kui ta end iseloomustas, et on t?pne ja l?hikese jutuga, siis see, kuidas ta ei suutnud ajas p?sida, k?ll sellist muljet ei j?tnud. Samas teemat ta kindlasti tundis ja kokkuv?ttes kogus end kuulamise k?igus, oli v?ga asjalik ning sai l?puks ka positiivse hinnangu. Samaaegselt Bie?kowska kuulamisega toimus eelarve komisjonis eelarve volinikukandidaadi Kristalina Georgieva kuulamine. Kuna mul oli ka seal ette n?htud k?simus (kusjuures enam-v?hem samal ajal, sain ?nneks kolleegidega aja ?ra vahetada), siis jooksin Bie?kowska kuulamiselt sinna. Seal valitses hoopis teine ?hkkond. Kristalina Georgieva, kes on ka praeguse komisjoni liige, esines v?ga h?sti. Ilmselgelt tundis teemat. J?ttis ka ausa inimese mulje, mis antud valdkonnas pole v?heoluline. Inglise keelt valdas v?ga h?sti. Palju elevust tekitas ?he UKIP-i liikme k?simus, kus ta v?itis, et Euroopa Komisjonis on b?rokraate rohkem kui Briti armees s?dureid. Georgieva vastas, et ta oleks sellisel juhul Briti armee p?rast v?ga mures. V?rreldes Ca?ete v?i isegi Bie?kowska ja Jourov? kuulamisega oli Georgieva kuulamisel v?ga m?nus rahulik atmosf??r. Georgieva m?jus rahustavalt, kompetentselt ja isegi kohati emalikult hoolitsevalt, kui inimestest r??kis, ning j?ttis seet?ttu s?mpaatse mulje. ?hkkond oli isegi nii rahulik, et ?ks S&D liige esimeses reas j?i suisa tukkuma. Mis teha, pikad t??p?evad. ?htu l?petas Taani kandidaadi Margrethe Vestageri kuulamine, kus ?hkkond oli veelgi ?dusam. Esiteks oli Vestager ise rahulik, r??mus ja alustas kuulamist sellega, et tegi teda pildistavatest fotograafidest pilti. R??kis v?ga heas inglise keeles, pidas suurep?raselt etten?htud ajast kinni, viskas nalja ja p??dis inimeste k?simustele vastata, mitte r??kida oma juttu. Kuiv?rd ma olen konkurentsi?igusega tegelenud 14 aastat, siis v?in ?elda, et ta valdas teemat. Kahju oli ainult sellest, et tema kuulamine oli neljap?eval kell 18–21, nii et enamik parlamendiliikmete toole olid t?hjad. Kuna Vestager on liberaalide kandidaat, siis meie read olid loomulikult t?is, k?ll aga k?is avalikult t?helepanu juhtimine EPP ja S&D MEP-ide poolt, et n?e EPP-d ei ole ja n?e, S&D-d ka pole. Selle peale ?tles Vestager v?ga armsalt: ma olen kiriku?petaja t?tar ja minu vanemad ?tlesid alati: ?rme siuna neid, kes ei tulnud, vaid t?name neid, kes tulid. Ma olin peale seda kuulamist t?iesti lummatud ja ei v?si imestamast, kuidas Taanil on nii palju ?gedaid naispoliitikuid! ?nneks olin ma oma k?simusega nimekirjas k?ige viimane, mist?ttu sain v?imaluse ka talle oma toetust ja t?nu avaldada. Kui lahkusime kuulamise ruumist, ?tlesin kolleegidele: ma ei tea, kas mul sobib naisena nii ?elda, aga ma olen armunud :). Teised naersid, et nemad ka! 1 UKIP – UK Independence Party – Suurbritannia Iseseisvuspartei [ ? ] Ansipi j?lgedes Kuiv?rd me olime ainuke erakond Eestist, kel oli kaks liiget, siis me olime ka ainuke delegatsioon, kus ?ks oli delegatsiooni juht ja teine mitte. Loomulikult oli delegatsiooni juhiks kuni ?raminekuni Andrus Ansip, seet?ttu enne mandaadi algust oli tema see, kes osales l?bir??kimistel, mis positsiooni keegi saab ja mis komisjoni keegi saab. Arusaadavalt oli tema peamine huvi saada endale need komisjoni kohad, kus tal oleks hiljem lihtsam komisjon?ride kuulamisi teha, sest oli ju selge, et ta l?heb meie volinikuks Euroopa Komisjoni. Minu huvi oli saada komisjonidesse, kus Euroopa Liidul on p?devus, ehk kus p?riselt ka midagi otsustatakse. Sellisteks komisjonideks on eelk?ige LIBE (ehk p?hi?iguste ja vabadustega tegelev komisjon), teaduse, t??stuse ja energeetika komisjon, eelarvekomisjon, siseturukomisjon, ?iguskomisjon, keskkonnakomisjon ja p?llumajanduskomisjon. Arusaadavalt oli minu kui majanduskomisjoni esimehe huvi eelk?ige siseturukomisjon ja teaduse, t??stuse ja energeetika komisjon. Alguses sai minust eelarvekomisjoni t?isliige ja siseturukomisjoni asendusliige. T?is- ja asendusliikmel ei ole muud vahet kui see, et h??letustel osalemisel on t?isliikmel ees?igus. Komisjoni istungitel saavad k?ik liikmed v?rdselt osaleda, samuti saavad nad v?rdselt pretendeerida raportitele ning osaleda delegatsioonides, kuigi t?isliikmetel on alati ees?igus. Olin ka Ukraina assotsieerumiskomitee liige ja 1. septembril valiti mind selle delegatsiooni asepresidendiks. ?htlasi kohtusin Ukraina eurolauliku Ruslanaga, kes r??kis olukorrast kohapeal. Arvestades olukorda, on Ukraina delegatsioon hoolimata v?hesest glamuursusest kindlasti selle koosseisu olulisemaid delegatsioone. Ukraina assotsieerumiskomitee juhiks sai horvaat Andrej Plenkovi?, kellest hiljem sai Horvaatia peaminister ning teiseks asejuhiks ungarlane Tibor Szanyi. Kuniks Andrej oli juht, oli tegevus v?ga vilgas ja meile jagati palju infot ja toimus p?nevaid koosolekuid. Eelarvekomisjon ei olnud minu eelistus, aga olin seal liige kuni Ansipi kuulamisteni. Siis tegime vahetuse – minust sai Eesti delegatsiooni juht ning teaduse, t??stuse ja energeetika komisjoni liige. Sain endale ka Ansipi kabineti, mis oli ?he toa v?rra suurem kui mul seni. Kuid see oli muidugi pisike v?rreldes Yana Toomi kabinetiga. 1 LIBE – Committee on Civil Liberties, Justice and Home Affairs – kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon [ ? ] Esimene raport 17. november 2014 Olen valmis saanud oma esimese raportiga Euroopa Parlamendis, see puudutab Euroopa konkurentsipoliitikat. Ilmselt enamik inimesi ei kujuta ette, mida see „raport??r“ ?ldse t?hendab. Ka mina ei kujutanud. Aga valgustamaks Euroopa Parlamendi t?? tagamaid seletan l?hidalt lahti. Kui Euroopa Komisjon v?i Euroopa Liidu N?ukogu tuleb m?ne poliitikadokumendi v?i algatusega, siis m??ratakse Euroopa Parlamendi poolt ?ks parlamendiliige, kes kogu suhtluse ja dokumendi l?pliku versiooni ja muudatusettepanekute eest vastutab. Tema ongi raport??r. Lisaks m??ravad k?ik teised poliitilised grupid ehk fraktsioonid oma variraport??rid, kes siis kritiseerivad, kommenteerivad ja t?iendavad raport??ri t??d. Raport??ri ?lesanne on ka pidada ja juhtida trilooge. Need on kolmepoolsed l?bir??kimised Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu N?ukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Sisuliselt on see ?ks suhteliselt keeruline kompromisside otsimine, kus k?igepealt tuleb leida kompromiss parlamendi erinevate gruppide vahel ja seej?rel k?igile sobiv lahendus liikmesriikide esinduse (Euroopa Liidu N?ukogu) ja Euroopa Komisjoni vahel. Raport??riks saada ei ole sugugi lihtne, sest see on parlamendiliikme v?imalus protsessi v?ga otseselt m?jutada ja seel?bi oma m?jukust kasvatada. Raportite jagamisel on erinevatel komisjonidel erinev punktide s?steem, kus v?etakse arvesse nii fraktsiooni suurust kui ka varasemaid raporteid. Osa s?steeme on v?ga suurte fraktsioonide kesksed, mis t?hendab, et v?iksematel fraktsioonidel on peaaegu v?imatu m?nda raportit saada. Aga n?iteks transpordikomisjonis on omamoodi oksjonis?steem: fraktsioon v?ib pakkuda raporti eest rohkem punkte, kui see regulatsioon on ?ks tema prioriteete ja ta kindlasti tahaks olla selle teema vedaja. Kui fraktsioon on raporti saanud, siis otsustatakse raport??r selle fraktsiooni vastava komisjoni koosolekul, ehk siis meie puhul osalevad selles otsustamises k?ik k?nealuse komisjoni ALDE liikmed (siin pole vahet kas asendus- v?i p?risliige). V?ib-olla on teistel fraktsioonidel teisiti, r??gin ainult oma kogemuse p?hjal. Eelnevalt k?sitakse liikmete soove ja kui need kattuvad, siis fraktsiooni koordinaator otsustab, kuid ?ldiselt p??takse leida kompromiss. Eelistatakse neid, kes on aktiivsed, st v?tavad koosolekutest osa ja teevad muudatusettepanekuid. Ja paraku on ka nii, et kuigi Euroopa Parlamendis peaks saama t??tada k?igis 24-s keeles, siis raport??rina peab siiski valdama m?nda suurt keelt, muidu on dokumentidega ?igeaegselt t??tamine ja variraport??ridega suhtlemine keeruline. Erinevatel inimestel on erinevad taktikad, kuidas raporteid saada. On asjad, mida k?ik tahavad teha ja on asjad, mida keegi ei taha teha. Ma v?tsin ajapikku omaks sellise taktika, et tegin raporteid, mida keegi ei tahtnud teha ja siis kui tulid raportid, mida k?ik tahtsid teha, ?tlesin, et ma olen teinud nii palju asju, mida keegi ei tahtnud teha, peaksin saama preemiaks selle, mida k?ik tahavad teha. Ja see t??tas. Ka meie ITRE komisjonis muudeti fraktsioonide vaheline v?istlus oksjoniks, kus k?igil on vastavalt suurusele punkte ja siis neid saab koguda nii, et kindla peale minna, kui tahta mingit raportit saada. Minu esimene raport on minu kogemustele sobivalt konkurentsipoliitika kohta. Kuna keskenduda saab ainult oma komisjoni kompetentsidele, siis olen teemadena ?les t?stnud peamiselt digitaalse turu toimimise ja v?ikeste ja keskmise suurusega ettev?tete olukorra. Praegusel hetkel on Euroopa digitaalsel ?histurul konkurents n?rk, mis ei aita kaasa Euroopa ja ka Euroopa Liidu ?leilmsele konkurentsile. See t?hendab, et t??kohtade loomine ja majanduskasv on aeglane v?i olematu. Olukorra parandamiseks tuleks Euroopa Liidul v?hendada seadusandlikku killustatust ja ka mitmesuguseid piiranguid liikmesriikide vahel. Oluline on luua tugev konkurents, mis n?iteks aitaks v?hendada suurte otsingus?steemide ja suurettev?tete monopoli. Internet peab olema neutraalne, st internetis ei tohiks ettev?tetele olla piiranguid m??giks ?le piiride ja samuti tarbijatele riikidevahelisteks ostudeks. Paraku see hetkel nii ei ole, piiratakse turge, n?iteks ei m??da tooteid teatud riikide residentidele v?i suunatakse teise ettev?tja juurde. Ettev?tlus internetis on v?ga kiirelt kasvav, seet?ttu on oluline, et k?igile oleks tagatud v?rdsed v?imalused. V?ikestele ja keskmise suurusega ettev?tetele on vajalik aus konkurents. Paljudel juhtudel on ligip??s avalikele hangetele piiratud, sest suured ?leeuroopalised hanked eelistavad suuri ettev?tteid. Tulles Eestist on oluline silmas pidada, et v?ikestele ja keskmise suurusega ettev?tetele oleksid paremad v?imalused tagatud, sest need on majanduse mootoriks mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Lisaks on v?ga oluline kaasa aidata v?ikeste ja keskmise suurusega ettev?tete ?igusabi k?ttesaadavusele, kui nende tegevust on kahjustanud eba?ige konkurents. Siin tuleb m?elda just kahjude h?vitamise juhtude lihtsustamisele, sest kui hagemine on liiga keeruline ja aegan?udev, j?etakse see lihtsalt tegemata. See omakorda annab rikkujatele kindlust, et nende h?lma keegi ei hakka ja seet?ttu ei oma ka ennetavat m?ju rikkumiste ?rahoidmisele. 1 ITRE – Committee on Industry, Research and Energy – t??stuse, teaduse ja energeetika komisjon [ ? ] H?bedase rahvaautoga superstaar 25. november 2014 Europarlamendil k?is Strasbourgis k?las paavst. Juba p?ev enne oli n?ha sigimist-sagimist. P?stitati lava, testiti valgust ja heli. Nagu oleks oodata m?nd superstaari. Eks katoliiklikule maailmale olegi paavst ju superstaar. Paavsti-p?eva hommikul oli liiklus totaalselt umbes, k?ik ?mberkaudsed t?navad olid kinni. Parlamendihoonesse p??semine oli raskendatud ja rangete turvakontrollidega. Kanalil s?itsid politseipaadid. Vaatasin ?le silla jalutades, et jube kahtlane v?ike ?ksik part on ujumas. No nii ?ksi oli teine, et tekitas kahtlusi, kas tegemist ei ole mitte sukeldujaga, kelle pea k?lge on pardikuju kinnitatud ja kes tahab paavstile tegelikult halba. ?nneks pardikest ei tulistatud. V?hemalt minu silma all mitte. Korraga n?gin mingit lihtsat h?bedast Renault’d v?i ?kodat, mille k?ljes oli paavsti lipp. Selgus, et tegemist ongi paavsti autoga. Paavst pidi olema lihtne mees, kes ei ole n?us kalli autoga s?itma, vaid kasutab lihtsat keskklassi autot. Samuti ei pidanud ta k?ima tikitud punaste sussidega, vaid tavaliste poest ostetud kingadega. Pidi v?rreldes eelk?ijatega elama tagasihoidlikku elu v?ikeses kahetoalises korteris. Oma k?nes r??kis paavst palju sellest, et tehnoloogia on asendamas inimest ja Euroopa on vananemas. R??kis sisser?ndajatest, et neil peaks olema v?imalus elada kodumaal. V?ga palju r??kis alternatiivsetest energiaallikatest. Sellest, et inimesed on ?ksikud ja peab olema v?imalus v??rikalt vananeda. K?ige keskmes peaks olema j?lle inimene, mitte majandus. Kuulasin ingliskeelset t?lget ja t?lkija h??l kippus katkema, justkui ta oleks sellest k?nest niiv?ga liigutatud, et ta lihtsalt ei suuda r??kida. P?rast k?net j?rgnesid ovatsioonid, mis ei tahtnud kuidagi l?ppeda. V?gisi tekkis mulje, et keegi ei julge esimesena plaksutamist l?petada. Mis veel on huvitav: kui meil on arutusel suured teemad – kasv?i j?rgmisel p?eval Junckeri investeerimisplaan –, siis Euroopa Liidu N?ukogu juhti ehk Itaalia peaministrit Matteo Renzit kohal ei ole. K?ll aga oli ta kohal paavsti k?ne ajal, keda ta niikuinii iga p?ev v?ib n?ha. P?rast Strasbourgi n?dalat tuli Steni argentiinlasest meeskasvataja minu juurde v?ga ?raseletatud n?oga. „Ma ootasin teid, Steni ema. Kas te olite eelmine n?dal Strasbourgis? Kas paavst k?is seal? Kas te n?gite teda? Kuidas ta oli?“ Nii p?haliku n?oga, nii ?nnis, nii erutatud sellest. Kui vastasin, et jah, ma n?gin teda, siis ta vaatas mind sellise austusega, et hoia m?tsi kinni! Nii see on: meie t??tame iga p?ev t?htsate regulatsioonidega, aga tarvitseb paavstil tulla ja esineda, siis see on see, mis inimesi huvitab. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kaja-kallas/mep-4-aastat-euroopa-parlamendis/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.