Introvertide salajane elu

Introvertide salajane elu Jenn Granneman Kas teie sees on peidetud hingesoppe, mida keegi teine ei n?e? Kas teil on palju sisimaid m?tteid ja tundeid, milleni teie kolleegid ja l?hedased justkui ei ulatu? Kas teile on kunagi ?eldud, et olete "vaikne", "uje", "igav" v?i "kohmetu"? Kas teie harjumused ja mugavustsoonid ei sobi p?ris h?sti ?hiskonnas v?lja kujunenutega? Kui see on nii, olete v?ib-olla introvert. See raamat julgustab t?sist introverti elama koos oma loomusega, mitte v?itlema selle vastu maailmas, kus ka teie h??l v??rib t?helepanu. Jenn Granneman Introvertide salajane elu P?HENDUS See raamat on p?hendatud mu vanaisale John Grannemanile ja mu onule Dave Grannemanile, kes m?lemad lahkusid selle kirjutamise ajal teispoolsusse. Vanataat Johnile meeldis uurida Metsiku L??ne ajalugu, juua musta kohvi, lugeda ajalehed otsast l?puni l?bi ning omale k??gilaua peal pl?ru keerata. Ta oli vaikne mees, kes ei r??kinud palju, ja ?kskord pihtis ta mulle, et on alati olnud introvert. Onu Dave’ile meeldisid nutikad konspiratsiooniteooriad ja UFO-lood, ja kui ta soone peale sattus, v?is ta olla v?ga jutukas. Ta oli pooleldi ekstravert, pooleldi legend.     John Granneman     23.04.1925–23.01.2017     David Granneman     12.04.1949–25.02.2017 SISSEJUHATUS Kulla introvert! ?ks mu varasemaid m?lestusi v?ikse t?drukuna on see, kui isa pani mikrofoni mu suu juurde ja palus mul muinasjutu r??kida. „Hea k?ll,” m?tlesin ma, „see peaks ju lihtne olema.” Olin endale juba muinasjutte r??kinud, m?ttes, igal ?htul enne magamaj??mist, olgugi et olin lugemiseks v?i kirjutamiseks veel liiga v?ike. Sulgesin silmad ja kujutlesin hobust, kes p?ikeselisel aasal s?pradega m?ngib. Nagu paljudel introvertsetel lastel, oli ka minu sisemaailm ilmekas ja elav. V?ljam?eldud lugu tundus peaaegu sama reaalne nagu mind ?mbritsev tegelik maailm k?igi m?nguasjade ja vanemate ja lemmikloomadega. Suksu ja tema s?brad korraldasid v?idujooksu, et n?ha, kes on k?ige kiirem. Nad s??stsid l?bi lilledest kirendavate niitude ja h?ppasid ?le sillerdava oja, kui ?ks neist hakkas ?kki oma tillukesi peidetud tiibu lehvitama ja t?usis lendu … ?kki katkestas isa mu m?tted. „Sul tuleb oma juttu valjusti r??kida,” ?tles ta mikrofoni poole noogates. „Et ma saaksin selle linti v?tta.” Vaatasin mikrofoni, seej?rel uuesti isale otsa, kuid ma ei osanud kuidagi reageerida. Minu sees olevad asjad tuli valjusti v?lja ?elda? Kuidas saaksid pelgad s?nad kirjeldada rabavaid kujutluspilte, mida ma vaimusilmas n?gin – ja seda, mis tunde need minus tekitasid? Mu k?hklust tunnetades ?hutas isa uuesti: „Lihtsalt r??gi k?va h??lega, mida sa m?tled,” ?tles ta, nagu oleks see maailma lihtsaim asi. Ent ma ei saanud. P?rnitsesin isa ja vaikisin edasi. Salamaailm minu sees ei tahtnud v?lja tulla. Isa muutus kannatamatuks ja m?tles arvatavasti, et ta ainus t?tar on kangekaelne, loovusetu laps. T?de oli aga see, et mul polnud aimugi, kuidas oma sisemisi l?bielamisi s?nadesse ?mber panna. Millegip?rast arvasin, et nii arukas inimene nagu mu isa saab aru, mida ma m?tlen, ilma et pruugiksin sellest r??kida. Kuid ta ei suutnud mu m?tteid lugeda. Ja algelise kaheksak?mnendate lintmaki k?lge ?hendatud mikrofon ei suutnud neid kuulda. L?puks andis ta alla ja pani maki kinni. See polnud viimane kord mu elus, kui minu vaikimine kedagi segadusse ja masendusse ajas. Olen kandnud seda oma sisemaailma ja mind ?mbritseva v?lismaailma ?hildamatuse tunnet endaga kaasas suurema osa elust. Kui sinagi oled introvert, nagu mina, v?ivad ka sinu sees olla saladused. Sul on m?tteid, mille v?lja?tlemiseks sul pole s?nu, ning suuri ideid, mida mitte keegi teine n?ha ei suuda. V?ib-olla on sinu saladus see, et sa tunned end isegi teiste inimeste seltskonnas ?ksildasena. V?ib-olla teed sa teatud asju ja toimid kindlal viisil ainult sellep?rast, et sinu arvates peab nii tegema. V?ib-olla igatseb su s?da, et kas v?i ?ks inimene n?eks t?elist sind – ja teaks, mis su peas tegelikult toimub. See raamat on saladustest. See ?petab n?gema, mis introvertide sees tegelikult toimub. See r??gib, mis tunne on, kui sind l?puks m?istetakse. Ait?h, et minuga sellele teekonnale kaasa tuled. Kui sul on sarnane saladus nagu see, mida ma ?sja kirjeldasin, siis loodan, et tunned end p?rast selle raamatu l?bilugemist v?hem ?ksildasena.     Vaikselt sinu     Jenn 1. peat?kk K?IGILE NEILE, KELLELE MEELDIB VAIT OLLA Kui ma kuuendas klassis k?isin, oli mul ?nne: mind v?ttis endi sekka suurep?rane t?drukute r?hm, kellest said mu eluaegsed s?brad. Me j?ime ?ksteise kodudesse ??seks ja sosistasime pimedas saladusi. Me luurasime naabruses elavat poissi ja tema s?pru ning itsitasime nende ?le, kellesse salaja armunud olime. Me t?itsime ?he vihiku teise j?rel oma tulevikuunistustega. Me koguni lubasime hakata t?iskasvanutena iga aasta neljandal juulil meie kooli l?hedal k?nkal kokku saama, et meil oleks ?ksteise elus alati koht. K?ik, kes meid n?gema juhtusid, v?isid arvata, et mina olin lihtsalt ?ks t?drukutest. Me tegime peaaegu k?ike koos. Inimesed ?tlesid koguni, et me n?gime v?lja nagu ?ed. Aga s?gaval sisimas tundsin ma end teistsugusena. Ma polnud ?ks neist. Ma olin muu. Kui nad ajakirja Seitseteist lugesid ja kuulsustest lobisesid, istusin mina vaikselt k?rval ja juurdlesin, kas teistel planeetidel v?iks elu olla. Kui nad tundsid kergendust, et veel ?ks kooliaasta oli l?bi saanud ja suvevaheaeg pihta hakanud, katapulteeriti mind suuremaks saamise s?gavasse eksistentsiaalsesse kriisi. Kui nemad tahtsid kogu ?htu v?ljas ringi kolada, ja j?rgmisel p?eval samuti, ja siis veel j?rgmisel, otsisin mina meeleheitlikult vabandust ?ksi olemiseks. („Emps, ?tle neile, et ma olen haige! V?i et ma pean kirikusse minema!”) Nii paljudes pisiasjades olin mina see veidrik. Mu s?brad olid mu teismeea maailma keskpunkt. Ma armastasin neid. Seega tegin seda, mida iga?ks teeb, kui tunneb, et on tulnukas, kes on sellesse maailma poetatud teiselt planeedilt: aeg-ajalt ma teesklesin. Ma hoidsin oma salam?tted endale. Ma ei n?idanud v?lja, kui kaubanduskeskuses inimeste keskel viibides soovisin, et saaksin hoopis ?ksi oma toas olla. Ma p??dsin olla niisugune, nagu enda arvates pidin olema: nalja- ja naerualdis ning alati valmis s?pradega ringi kolama. Kuid ma tegin seda sellep?rast, et minu arvates tegid seda ka k?ik teised: teesklesid. Arvasin, et neil ?nnestub oma t?elisi tundmusi lihtsalt paremini varjata kui minul. Minuga on midagi valesti T?iskasvanuna ei suutnud ma endiselt maha raputada tunnet, et olen teistsugune. T??tasin m?ni aasta ajakirjanikuna, siis l?ksin tagasi kooli ?petajaks, m?eldes, et see on ehk m?testatum t??. ?likoolis oli mu kursus t?is seltsiva loomuga tulevasi ?petajaid, kellel oli alati midagi ?elda. Nad istusid loenguvaheajal v?ikeste r?hmadena koos ja lobisesid innukalt, olgugi et olime ?sja tundide kaupa koos ?ppinud v?i pidanud r?hmavestlust. Kuid mina tuiskasin pauside ajal v?imalikult kiiresti ukse poole – mu pea kumises kogu sellest l?rmist ja tegevusest ning mu energiatase oli nullis. Ka klassi ees r??kimine v?i ootamatutele k?simustele vastamine ei valmistanud neile mingeid raskusi. Mina aga v?ltisin rambivalgust nii palju kui v?imalik. Millal tahes mul tuli klassi ees s?na v?tta, tundsin vajadust t?pselt l?bi harjutada, mida ma ?elda kavatsen, kuni see t?iuslikult v?lja tuli. Ent isegi siis kippusid mu k?ed v?risema. Ma olin vahepeal abiellunud. Mu abikaasa (praeguseks endine abikaasa) oli enesekindel, pidutseja t??pi mees, kes v?is sundimatult v?hiv??rastega jutlema hakata. Tema suur perekond oli samasugune. Neile meeldis koos aega veeta, keset l?rmavate laste, sugulaste ja perekonnas?prade suurt ringi. Sageli astusid nad meie v?ikesest korterist l?bi, andes mulle oma saabumisest teada alles siis, kui juba teel olid. Nad veetsid tunde meie elutoas tihedalt koos istudes, pajatades lugusid, visates nalja ja heites ?ksteisele pingpongipallina sarkastilisi m?rkusi Venus ja Serena Williamsi m?nguosavuse kohta. Mina istusin taas vaikselt k?rval ega teadnud kunagi, kuidas end neisse kiiresti kulgevatesse vestlusse kiiluda v?i mida ?elda. ?htu edenedes leidsin end libisemas kurnatuse uttu, mis muutis seltskonnas olemise veel raskemaks. Enamikul ?htutel oli k?ik, mida ma tahtsin, lihtsalt ?ksi raamatut lugeda, videom?ngu m?ngida v?i lihtsalt abikaasaga koos olla. Kui ma end abikaasa ekstravertidest sugulaste ja oma klassikaaslastega v?rdlesin, tundus, et ma ei anna kunagi sama m??tu v?lja. Mu ennast halvustavad m?tted tulid tagasi. Miks ei suutnud ma end lihtsalt l?dvaks lasta ja vooluga kaasa minna? Miks polnud mul kunagi kuigi palju ?elda, kui pidin suure r?hma ees s?na v?tma, samal ajal kui neljasilmavestluses ei j??nud mul jutust puudu? Miks oli minu arusaam toredast ajaveetmisest nii erinev sellest, mida teised inimesed teha tahtsid? Ma olin korrast ?ra. See lihtsalt pidi nii olema. N?is, et olukord ei l?he kunagi paremaks. ?hel hetkel tabas mind t?ielik vapustus. ?rkasin keset ??d ?les, nutsin meeletult ja tr?kkisin arvutifaili k?ik, mis minu ja mu eluga valesti oli. Ma lihtsalt ei suutnud seda enam taluda. Ma olin liiga erinev – omadega liiga sassis. Maailm oli minu jaoks ?le j?u k?iv, liiga vali, liiga karm. Arvan, et kui sain k?ik need salajased tundmused, mis olid minu sees kuhjunud, l?puks v?lja valatud – ?htejutti ja midagi redigeerimata –, oli see mu p??ster?ngas. Kuidagimoodi suutsin selle kohutava ?? ?le elada. Peagi p?rast seda avastasin enda kohta midagi, mis mu elu muutis. V?lus?na: introvert ?hel p?rastl?unal sattus mulle antikvariaadis ps?hholoogia- ja eneseabiosakonnas pihku Marti Olsen Laney raamat „The Introvert Advantage” („Introvertsuse eelised”). Ostsin selle ja lugesin kaanest kaaneni l?bi. Kui l?ppu j?udsin, nutsin r??must. Ma polnud end kunagi elus nii m?istetuna tundnud. See imeline teos ?tles, et minusuguste kohta oli olemas m?iste: introvert. See oli maagiline s?na, sest selgitas paljusid asju, millega olin kogu elu maadelnud – asju, mis olid pannud mind endast halvasti arvama. Mis k?ige toredam, see s?na t?hendas, et ma polnud ?ksi. Maailmas oli teisigi minusarnaseid inimesi. Teisi introverte. Sildistamist v?ib ju taunida, kuid see v?ike silt muutis mu elu. Hakkasin introvertsuse kohta lugema k?ike, mida v?hegi k?tte sain. Lugesin Susan Caini raamatut „Quiet”, Laurie Helgoe teost „Introvert Power, Sophia Demblingi The Introvert’s Way” ja paljusid teisi. Mind hakkasid huvitama ka isiksuset??bid ja suur tundlikkus. Tuli v?lja, et ma polnud mitte ?ksnes introvert, vaid ka ??rmiselt tundlik inimene (kuid selle teema j?tan teiseks korraks). P?rast k?mnete introvertsuse-teemaliste raamatute lugemist v?tsin k?sile veebi. ?hinesin Facebookis introvertide r?hmadega ja m?tisklesin blogisid lugedes. Mu s?pradel oli juba k?rini sellest, et ma pidevalt introvertsusest r??kisin: „Kas sa teadsid, et see on introvertsuse tunnus, kui sa enne vastamist m?tlemisaega vajad?” v?isin ma ?elda, v?i siis: „Ma ei saa t?na ?htul v?lja minna, see on introverdiaeg.” Ma ei suutnud oma introvertsusest r??kimist l?petada. Tundus, nagu oleksin kogu elu lugenud vale k?sikirja ja p??dnud m?ngida niisuguse inimese rolli, kes ma enda arvates peaksin olema – mitte selle, kes ma tegelikult olin. ?ra m?ista mind valesti. Oma introvertsusest teadasaamine ei k?rvaldanud ?le?? k?iki mu probleeme. Selleks l?ks tarvis mitu aastat tugevat sisemist t??d – koos teadlike otsustega teha oma elus reaalseid muudatusi –, enne kui asjad paremaks l?ksid. Kuid minu jaoks oli oma introvertsuse t?demine ja teesklemast lakkamine, nagu v?iksin ma hoopis ekstravert olla, esimene samm. Kui ma introvertsuse kohta rohkem teada sain, kasvas mu enesekindlus ja julgus olla see, kes ma olen. Hakkasin oma omaette olemise vajadust aktsepteerima. Hakkasin oma vaikset, sisekaemuslikku olemust pidama tugevaks k?ljeks, mitte koormaks. Alustasin t??d ka oma suhtlemisoskusega, kuid v?tsin seda lihtsalt kui oskuste kogumit, mida saan t?iustada ja enda heaks toimima panna. Aga mis k?ige olulisem, ma hakkasin esimest korda elus endale p?riselt meeldima. Ma polnud enam keegi muu. Ma olin midagi teistsugust: introvert. N??d on mul ?lesanne Praegu olen ma introvertide populaarse siduskogukonna Introvert, Dear h??letoru. Ma ei kavatsenud kunagi introvertide eest seisma hakata, aga kui miski su elu muudab, tahad ju sellest teistelegi r??kida. Rajasin selle veebisaidi 2013. aastal oma isikliku blogina. Tol ajal t??tasin ?petajana, elasin koos toakaaslastega ja k?isin oma t?iskasvanuelus esimest korda t?eliselt kohtamas. Otsustasin, et hakkan kirja panema oma elu introverdina keset ?hiskonda, mis tundub olevat meelestatud ekstravertsuse suunas. Alustasin oma blogi anon??mselt, et saaksin kirjutada k?igest, mida tahan, ilma et peaksin kartma, mida teised inimesed arvata v?ivad (t?iesti introvertne suhtumine, kas pole). Enda tutvustuses kasutasin pilti, millel oli ainult mu ?lg, mis uhkeldas ?sja teha lastud t?toveeringuga viiest linnust. Mu n?gu oli fotol ?pris varjatud. ?hel ?htul ?ksi toas istudes ja arvutiekraani p?rnitsedes panin sellele nimeks Introvert, Dear. Kujutlesin tarka vanemat introvertset naist, kes annab n?u nooremale introvertsele naisele. Noor naine lamab sohval ja vanem naine istub tema l?hedal toolil, sedalaadi paigutus nagu v?ib n?ha filmides, kui keegi ps?hholoogi juures visiidil on. Vanem naine alustab nooremale n?uandmist, ?eldes: „Nii, introvert, kullake …” Mu esimeses blogipostituses sai k?ige rohkem kommentaare minu t?toveering. Aga ma j?tkasin kirjutamist, peamiselt k?ll iseendale. Ja inimesed j?tkasid lugemist. Siis ma seda ei teadnud, kuid Introvert, Dear oli j?rjekordne samm mu teekonnal paranemise poole. Taas kord leevendas enda aus v?ljendamine osa sellest valust, mida ma tundsin. Ja teiste introvertidega suhtlemine muutis mu oma „veidrate” harjumuste suhtes v?hem hellaks. Praegu pole Introvert, Dear mitte niiv?rd blogi, kuiv?rd siduskirjastamise platvorm. Seal ei r??gi mitte ainult minu h??l, vaid sadade introvertide h??l, ning see toob kokku introverte ?le kogu maailma. Minu kirjutisi introvertidest on kajastatud niisugustes v?ljaannetes nagu Huffington Post, Thought Catalog, Susan Caini Quiet Revolution, Mighty ja paljud teised. N??d on mul missioon: anda kogu maailma introvertidele teada, et nad v?ivad rahulikult olla just need, kes nad on. Ma ei taha, et ?kski introvert peaks enam eales tundma seda, mida ma ise nooremana tundsin. Kas sa oled introvert? Kuidas on lood sinuga? Kas oled samuti kogu aeg tundnud, et oled teistsugune? Kas koolis olid sina see vaikne tegelane? Kas inimesed k?sisid sinult: „Miks sa rohkem ei r??gi?” Kas nad k?sivad seda sinult ka praegu? Kui jah, siis v?id sinagi olla introvert. Introverdid moodustavad 30–50 protsenti inimkonnast ja just meie aitame kujundada maailma, milles elame. V?ib-olla on ?ks neist su ema v?i isa, s?ber, abikaasa, kallim, laps v?i t??kaaslane. Me juhime, loome, harime, uuendame, s?lmime ?ritehinguid, lahendame probleeme, hurmame, tervendame ja armastame. Introvertsus on loomulaad, mis erineb isiksusest; loomulaad viitab kaasas?ndinud omadustele, mis m??ravad, kuidas sa maailma suhtud ja milline on sinu m?tteviis, isiksust v?ib aga defineerida k?itumise, m?tete ja emotsioonide mustrina, mis muudab sind ainulaadseks. Isiksuse v?ljakujundamine v?ib v?tta aastaid, kuid loomulaad on midagi niisugust, mille sa s?ndides kaasa saad. Aga k?ige olulisem asi, mida introverdina teadma peaks, on see, et sinuga pole midagi valesti. Sa ei ole katki, mis siis, et oled vaikne. On t?iesti normaalne j??da reede ?htul koju, selle asemel et peole minna. Introverdiks olemine on absoluutselt normaalne asi. Kas sa oled introvert? Siin on kaksk?mmend kaks m?rki, mis aitavad m?ista, kas sa kaldud loomulaadilt introvertsusse. Kui paljude puhul sa end ?ra tunned? Need m?rgid ei pruugi kehtida iga introverdi puhul, kuid ?ldiselt on need t?esed. 1. Sulle meeldib ?ksi aega veeta. Sinu jaoks pole probleem laup?eva ?htul kodus istuda. Tegelikult sa lausa ootad seda. Sinu jaoks t?hendab Netflix ja m?nus ajaveetmine seda, et sa vaatadki Netflixi ja l??gastud. V?i ehk meeldib sulle lugeda, videom?nge m?ngida, joonistada, kokata, kirjutada, oma kassile tillukesi m?tsikesi kududa v?i lihtsalt majas ringi uidata. ?ksk?ik milline su eelistatuim ?ksioleku tegevus on, teed sa seda nii palju, kui su ajakava v?hegi lubab. ?ksi olles tunned end h?sti. ?ksioleku ajal oled sa vaba. 2. M?tlemine ?nnestub ?ksi olles k?ige paremini. ?ksioleku aeg ei t?henda pelgalt lemmiktegevusi. See v?imaldab sul anda oma vaimule aega lahtirullumiseks. Kui sa teiste inimeste seltskonnas oled, v?ib tunduda, et aju on liiga ?le koormatud, et talitleda nii, nagu see tegelikult peaks. ?ksi olemine lubab sul h??lestuda oma sisemonoloogile, sest sa ei pea p??rama t?helepanu sellele, mis su ?mber toimub. V?id tunda, et ?ksinda oled loovam, ja saad rakendada s?gavamat sisekaemust. 3. Sinu sisemonoloog ei peatu hetkekski. Sinus r??gib selgelt tajutav siseh??l, see k?neleb teadvuse taustal kogu aeg. Kui inimesed suudaksid kuulda su peas pulbitsevaid m?tteid, oleksid nad ?llatunud, h?mmastunud ja v?ib-olla ka kohutatud. ?ksk?ik, milline nende reaktsioon on, sinu sisemine jutuvestja on midagi niisugust, mida on raske kinni keerata. M?nikord ei saa sa ??siti magada, kuna teadvus ei j?? vait. Sind kummitavad m?tted minevikust. „Ma ei suuda uskuda, et ma nii rumalasti ?tlesin … viis aastat tagasi!” 4. Tunned end keset rahvamassi sageli ?ksildasemana kui ?ksi olles. Teistega koos olles v?id tunda end iseendast ?ral?igatuna. V?ib-olla sellep?rast, et kui ?mberringi on liiga palju m?ra, on sul raskem oma siseh??lt kuulda. V?i ehk tunned siis, et oled keegi muu, nagu minuga oli. Olgu p?hjus milline tahes, introverdina igatsed sa l?hedushetki ja s?gavaid sidemeid – ja keset rahvahulka neid harilikult ei leia. 5. Kui pead intensiivselt suhtlema, tekitab see tunde, et oled v?lts. V?hiv??ra juurde astumine ja enda tutvustamine? Pigem torkaksid endale n?elu k??ne alla. Kuid sa tead, et m?nikord on seda vaja, seega v?id seda ikkagi teha, kuid tunned end kogu selle aja v?ltsilt. Kui sa oled minusarnane inimene, tuli sul ?ppida seda tegema. V?imalik, et oled lugenud eneseabiraamatuid sellest, kuidas ?ppida osavamalt vestlema v?i olla karismaatilisem. Kui tead, et kohe tuleb sul aktiveerida oma avalik mina, v?id endale ?elda: „Naerata, vaata teisele inimesele silma, ja kasuta enesekindlat h??letooni!” Kui oled sellega ?hele poole saanud, v?id tunda end l?biklopituna ja vajad taastumiseks seisakuaega. M?tled, et kas k?ik teised peavad uute inimestega kohtudes t?esti sama palju pingutama. 6. Sa pole ?ks neist, kes koolis otsemaid k?e t?stavad, kui ?petaja m?ne k?simuse esitab. Sul pole kogu seda t?helepanu vaja. Piisab sellest, et sa tead, et tead vastust – sul pole tarvis seda kellelegi t?estada. T??l olles v?ib see v?ljenduda selles, et koosolekute ajal ei kipu sa eriti s?na v?tma. Pigem t?mbad ?lemuse p?rast koosolekut k?rvale ja vestled temaga nelja silma all v?i saadad oma m?ttetulemused e-kirjaga, mitte ei hakka neid toat?ie inimeste ees selgitama. Erand on olukord, kus sa millegi suhtes t?eliselt kirge tunned. Harva, kui asi on t?esti oluline, v?ivad isegi h?belikud introverdid muutuda j?uks, millega teised peavad arvestama. K?ik oleneb sellest, kui palju miski sulle korda l?heb; kui usud, et oma arvamuse kaitsmine t?epoolest midagi muudab, oled n?us riskima enda ?lestimuleerimisega. 7. Sa esitad oma m?tteid kirjalikult paremini kui suuliselt. Eelistad helistamisele s?numi saatmist ja n?ost n?kku kohtumisele e-kirja. Kirjutamine annab sulle aega l?bi tunnetada, mida ja kuidas ?elda. See v?imaldab oma m?tteid redigeerida. Lisaks tunned ?ksinda s?nu tr?kkides v?hem survet kui oma m?tteid reaalajas kellelegi v?ljendades. Kuid see ei puuduta ?ksnes s?numite ja e-kirjade saatmist. Paljud introverdid naudivad enesev?ljenduseks ja eneseavastuseks p?eviku pidamist. M?ned v?ivad kirjutamise koguni elukutseks valida, n?iteks John Green, kes on menuka noorteraamatu „S?? on t?htedel” autor. Oma YouTube’i videos „Thoughts from Places: The Tour” ?tleb Green: „Kirjutamine on asi, mida sa teed ?ksinda. See on elukutse introvertidele, kes tahavad lugu jutustada, kuid ei soovi seda tehes kuulajaga silmsidet luua.” 8. Ka telefoniga lobisemine ei tundu sinu jaoks kuigi meeldiva ajaviitena. ?ks mu ekstraverdist s?ber helistab mulle alati, kui parajasti autoroolis pikemas s?idus on. Ta arvab, et kuigi ta silmad, k?ed ja jalad on hetkel h?ivatud, siis suu mitte. Lisaks pole seal teisi inimesi – kui igav! Seega sirutab ta k?e telefoni j?rele. (?ra unusta, et liiklema peaks ohutult.) Kuid minuga see nii ei ole. Kui mul on kasutada m?ned minutid vaikust ja ?ksindust, pole mul mingit soovi t?ita need t?hja lobisemisega. 9. Sa pigem ei tee tegemist inimestega, kes on vihased. Ps?hholoog Marta Ponari ja tema kolleegid leidsid, et k?rge introvertsusega inimestel ilmneb v?hem niinimetatud pilgu suuna m?ju. Harilikult, kui me vaatame arvutiekraanil inimese n?gu, kelle pilk on teatud suunas, j?rgime selle inimese pilku; seet?ttu reageerime ekraani sellel k?ljel asuvale visuaalsele sihtm?rgile kiiremini kui siis, kui inimese pilgu suund ja visuaalne sihtm?rk asuksid ekraani vastask?ljel. See on omane nii introvertidele kui ka ekstravertidele, kuid ?he erandiga: kui inimene n?eb v?lja vihane, ei j?rgi introverdid tema pilku. See viitab, et k?rge introvertsusega inimesed ei taha vaadata inimest, kes paistab olevat vihane. Ponari ja tema meeskond arvavad, et selle p?hjuseks on introvertide suurem tundlikkus potentsiaalselt negatiivsete hinnangute suhtes. Mis t?hendab, et kui sa arvad, et inimene v?ib olla vihane millegi sinuga seotu peale, kujutab isegi tema pilk endast ?hvardust. 10. Sa v?ldid igal v?imalusel seltskondlikku lobisemist. Kui t??kaaslane koridoris sinu poole k?nnib, kas oled kunagi lihtsalt m?nda suvalisse ruumi p?iganud, et v?ltida seda „Hei, mis teoksil?” vestlust? V?i ehk m?ni minut oma korteris oodanud, kui naabreid trepikojas kuuled, et poleks vaja nendega juttu puhuda? Kui jah, siis oled v?ib-olla introvert, sest nemad eelistavad t?hja lobisemist v?ltida. Meile meeldib r??kida pigem millestki m?testatust, mitte t?ita ?hku s?namulinaga, et vaid iseennast r??kimas kuulda. Introvertide arvates on seltskondlik vestlus v?lts, ja ausalt ?eldes on paljud meist selles ?pris kohmakad. 11. Sulle on ?eldud, et oled liiga t?simeelne. See tuleb sellest, et sulle ei meeldi t?hja juttu ajada. Kui sinust s?ltuks, keelataks m?ttetu lobisemine ?ra. Pigem istuksid kellegagi maha ja vestleksid elu m?ttest – v?i vahetaksid v?hemalt mingeid t?elisi, ehedaid m?tteid. Kas oled kunagi pidanud s?gavam?ttelist vestlust ja tundnud end p?rast seda energilisemana, mitte t?hjaks kurnatuna? Just sellest ma r??gingi. M?testatud suhtlus on introverdi vastum?rk sotsiaalsele l?bip?lemisele. 12. Sa ei k?i pidudel, et seal uusi tutvusi leida. S?nnip?evapeod, pulmapeod, kontorirahva ?his?ritused v?i mis tahes – me k?ik osaleme aeg-ajalt igasugustel pidudel. Aga kui sa m?nele ?ritusele l?hed, ei v?ta sa arvatavasti eesm?rgiks uusi tuttavaid soetada, pigem suhtled nende inimestega, keda juba tunned. Sest nagu h?sti sissekantud jalatsid, tunduvad ka su olemasolevad s?brad m?nusad. Nad teavad sinu veidrusi ja sul on nende seltsis hea olla. Lisaks t?hendaks uute tutvuste s?lmimine ju seltskondlikku vestlust. 13. P?rast liiga intensiivset suhtlemist t?mbud sa endasse. Soome teadlased Sointu Leikas ja Ville-Juhani Ilmarinen n?itavad oma uurimuses, et suhtlemine muutub l?puks v?sitavaks nii introvertidele kui ka ekstravertidele. Arvatavasti sellep?rast, et suhtlemine kulutab energiat. Sa ei pea mitte ?ksnes r??kima, vaid ka kuulama ja ?eldut m?ttes t??tlema. Lisaks imad endasse k?ikv?imalikku sensoorset infot, nagu teise inimese h??letoon ja kehakeel – ning pead samal ajal v?lja filtreerima taustam?ra v?i visuaalsed segajad. Pole ime, et see ?ra v?sitab. Kuid introvertide ja ekstravertide vahel on siiski t?iesti reaalsed erinevused; ?ldiselt kalduvad introverdid eelistama ?ksiolekut ja vaikust t?epoolest rohkem kui nende ekstravertidest suhtluskaaslased. Kui oled introvert, v?id kogeda lausa niisugust n?htust, mida on hakatud nimetama suhtlemispohmelliks. Samamoodi nagu tekitab pohmeluse ?lem??rane akvaariumi m??tu pokaal Margaritat, tunned end kehvasti ja uimaselt ka p?rast ?lem??rast suhtlemist. Tundub, nagu oleks aju t??tamast lakanud, ja selles kurnatuses ei ole sa enam v?imeline kellegagi vestlema v?i midagi m?istlikku kuuldavale tooma. Tahad lihtsalt vaikses h?maras toas pikali olla ja m?nda aega mitte liigutada ega r??kida. P?hjuseks on see, et introverte v?ib suhtlemine liigselt stimuleerida ja siis l?lituvad nad v?lja (r??gin suhtlemispohmellist edaspidi p?hjalikumalt). 14. Sa m?rkad detaile, mis j??vad teistel kahe silma vahele. On t?si, et introverdid (eelk?ige v?ga tundliku natuuriga introverdid) v?ivad liiga ohtratest v?listest ?rritajatest ?lekoormusse sattuda. Kuid meie tundlikkusel on ka plusspool: me paneme t?hele detaile, mida teised ei pruugi m?rgata. N?iteks v?id t?heldada s?bra olekus tillukest muutust, mis annab m?rku, et ta on n?rvis (kuid keegi teine ei tundu seda veidral kombel m?rkavat). V?i v?id olla ??rmiselt h??lestunud v?rvusele, ruumile ja tekstuurile, mis teeb sinust h?mmastava visuaalse kunstniku. 15. Sa suudad pikka aega j?rjest keskenduda asjadele, mis on sinu jaoks olulised. Mina v?in tundide kaupa kirjutada. Ma j?uan sellesse olekusse ja siis lihtsalt olen seal. Mul pole meelelahutuseks vaja midagi v?i kedagi muud – kui ma kirjutan, sisenen teatud laadi voolu. Ma blokeerin k?ik segajad ja s??vin eesm?rki. Kui sa oled introvert, on sul arvatavasti ettev?tmisi v?i tegevusi, millele v?iksid p?henduda peaaegu lakkamatult. Nimelt oskavad introverdid imeh?sti ?ksinda pikka aega j?rjest keskenduda. Kui poleks introverte ja meie oivalist keskendumisv?imet, poleks olemas relatiivsusteoriat, Google’i ega Harry Potterit (jah, Einstein, Larry Page ja J. K. Rowling on t?en?oliselt introverdid). Kulla ?hiskond, kuhu sa oleksid ilma meieta j?udnud? Aga palun, v?tke heaks. Armastusega, introverdid. 16. Sa elad oma m?tetes. T?tt-?elda v?id sa koguni nii palju uneleda, et inimesed on sulle ?elnud: „L?peta see h?ljumine” v?i „tule tagasi maa peale.” Sinu sisemaailm on rikas ja elav. K?igil introvertidel ei ole h?sti arenenud kujutlusv?imet (see omadus korreleerub viiefaktorilises isiksusemudelis „kogemustele avatusega”, mitte „ekstravertsuse-introvertsusega”), kuid paljudel meie seast on. 17. Sulle meeldib inimesi vaadelda. Tegelikult meeldib sulle ?le?ldse vaadelda, olgu objektiks inimesed, loodus v?i muu. Introverdid on s?ndinud vaatlejad. Neid v?ib sageli leida peo v?i ?rituse ??realadelt, kus nad lihtsalt toimuvat j?lgivad ega tunne vajadust s?ndmuste keskel asuda. 18. Sulle on ?eldud, et sa oled hea kuulaja. Sul pole midagi selle vastu, et anda lava m?neks ajaks kellegi teise k?sutusse ja lihtsalt kuulata. Sa ei kipu oma iga m?tet valjuh??lselt kuuldavale tooma, sest sul pole tarvis m?tlemiseks r??kida nagu m?nel ekstraverdil v?i k?ike s?nadesse panna, mis su m?tetest l?bi k?ib. Kuulamine – s?venenult kuulamine – t?hendab, et saad ?ppida midagi uut v?i paremini m?ista, mis kellegi sisemaailmas toimub. 19. Sul on v?ike s?pruskond. Sa oled l?hedane ainult ?he, kahe v?i kolme inimesega ning k?iki ?lej??nuid pead lihtsalt tuttavateks. See on nii, kuna introverdil on piiratud kogus energiat suhtlemiseks, mist?ttu valime oma suhteid hoolikalt. Asi on oma j?uvarude s?ilitamises. 20. Sa ei saa ?mbritsevast keskkonnast stiimuleid. On kindel p?hjus, miks rahvahulgad, peod ja suhtlus?ritused sulle ei sobi: introvertide ja ekstravertide aju t??tleb tasukeskuse kaudu saabuvaid kogemusi erinevalt. Neurobioloogid Yu Fu ja Richard Depue demonstreerisid seda n?htust, kui andsid introvertidest ja ekstravertidest tudengitele Ritalini (see on t?helepanu puudulikkuse s?ndroomi ravim, mis stimuleerib heaolu p?hjustava neurotransmitteri dopamiini tootmist ajus). Nad leidsid, et ekstraverdid seostasid ?ndsustunnet tunduvalt enam keskkonnaga, kus nad parajasti viibisid. Introverdid seevastu tasu saamise tunnet ?mbrusega ei seostanud. See viitab, et introverdid erinevad ekstravertidest p?hjalikult selle poolest, kui valdavalt nad keskkonnast saabuvaid tasusignaale t??tlevad (introvertidest ja tasusignaalidest edaspidi pikemalt). Teadlaste s?nul v?ib introverdi aju kaaluda sisemisi vihjeid intensiivsemalt kui v?liseid. See t?hendab, et introverdid ei saa v?lisest keskkonnast stiimuleid, vaid p??ravad rohkem t?helepanu sellele, mis toimub sisemaailmas. 21. Sa oled n-? vana hing. Introverdid kalduvad vaatlema, infot s?gavalt t??tlema ja enne v?lja?tlemist asju l?bi tunnetama. Olemuselt anal??tilised, tahame sageli n?ha s?ndmuste taustal asuvat s?gavamat t?hendust v?i allteksti. Seet?ttu v?ivad introverdid v?lja paista targad juba noorest east alates. 22. Sa tahad olla vaheldumisi inimeste keskel ja ?ksinda. Introverdid v??rtustavad ?ksiolekut. ?ksi olles saame keskenduda oma siseh??lele ja maailma m?ra v?lja l?litada; seda tehes kogume energiat ja selgust. Kuid see ei t?henda, et introverdid tahaksid kogu aeg ?ksi olla. Inimolenditena on meil vajadus teiste inimolendite j?rele ning introvertidena ihkame nendega m?testatult suhelda. Seega elavad introverdid kahes maailmas: me k?lastame inimeste maailma, kuid ?ksiolek ja sisemaailmas r?ndamine on alati meie t?eline kodu. Ikka veel ei tea? EI suuda ikka veel aru saada, oled sa introvert v?i mitte? Siin on ?ks kiire test. Vasta ausalt neile kahele k?simusele. 1. Kui sa peaksid unistuste puhkuseks valima kahe sihtkoha vahel, kumma sa valiksid? A) L??gastav puhkus iseenda seltskonnas v?i ainult ?he hea kaaslasega, hea raamatu lugemine ning vaikne ja eraldatud majake. B) S?prade v?i perega koos puhkamine, p?nevate asjade tegemine, nagu Las Vegase kasiinodes tuuritamine v?i ristluslaeval pidutsemine. ?ra m?tle, mida sa peaksid tegema v?i mida sinult oodatakse. Kumma sa valiksid, kui sulle oleks ?ksk?ik, mida keegi teine sinust m?tleb? Nagu sa ehk juba arvasid, kui valid eraldatud majakese, oled pigem introvert. Kui valisid teise v?imaluse, oled ilmselt rohkem ekstravert. 2. Kujutle oma unistuste p?eva. Mida sa ette v?taksid? Kellega koos sooviksid selle veeta? Kui sinu ideaalne puhkep?ev h?lmab mingit rahulikku tegevust vaid ?he v?i kahe inimese seltsis – v?i hoopis ?ksi –, oled ilmselt introvert. Kui sa kujutad end ette ?mbritsetuna paljudest inimestest, kes teevad midagi aktiivset, oled t?en?oliselt pigem ekstravert. Kuid ?ra unusta, et introvertsus ja ekstravertsus ei ole mustvalged omadused. Kujutle skaalat, mille ?hes otsas on introvertsus ja teises ekstravertsus. Iga inimene paigutub sellel skaalal teatud kohta, m?ned asuvad l?hemal introvertsuse otsale ja teised ekstravertsuse. Keegi ei ole l?binisti introvert v?i ekstravert. „Niisugune inimene viibiks hullumajas,” kirjutas Carl Jung, kuulus ?veitsi ps?hholoog, kes v?ttis esimest korda kasutusele termini „introvert”. Lahti seletatult t?hendab see, et me k?ik k?itume m?nes olukorras ekstraverdina ja teistes introverdina. N?iteks, kui ma olen koos l?hedaste s?pradega, siis ma r??gin, naeran, vaidlen ja m?nikord koguni tantsin. See on nii, kuna ma tunnen end nende seltsis m?nusalt – kuid olen sellegipoolest introvert, kes vajab rohkesti ?ksiolekuaega. Seda raamatut kirjutades vestlesin sadade introvertidega. Nagu meil kombeks, toimusid m?ned neist vestlustest kirjalikult, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu. M?nel juhul oli mul aga piisavalt ?nne istuda kellegagi maha ja intervjueerida teda n?ost n?kku. Jagan kogu raamatu jooksul kommentaare introvertidelt, keda ma k?sitlesin, nagu ka teadusuurimusi, isiklikke kogemusi ning lugusid, mis on avaldatud veebisaidil IntrovertDear.com. Introverdina v?id sa end selle raamatu m?nes osas ?ra tunda, teistes mitte. Olgu siis selge: see on t?iesti normaalne. See, et sa k?ige siinkirjutatuga ei suhestu, ei t?henda, et sa pole introvert. Pole olemas ?iget v?i v??ra viisi oma introvertsuse avaldamiseks. N?uandeid ekstravertidele Kas ma tajun siin ka ekstraverte? ?ra arva, et ma sind ei n?inud, minu introverdiraamatus teiste seas (enamik ekstraverte lihtsalt arrrrrmastab olla seal, kus on inimesi). Aga ?ra muretse, sinagi oled siin teretulnud. T?tt-?elda olen enamikku peat?kkidesse poetanud n?uandeid just sulle, et aidata introverte paremini m?ista. Need on kirjas kastikestes. Pole oluline, kas sa oled ekstravert, kelle partner on introvert, v?i introverdi t??kaaslane, pereliige v?i s?ber – selles raamatus on midagi ka sinu jaoks. Miks ma selle raamatu kirjutasin Introverte on juba liiga kaua valesti m?istetud. V?ib-olla olime me need, keda m?nguv?ljakul kiusati kui lapsi, kes olid teistsugused. Meil v?ivad olla suurep?rased ideed, kuid napib enesekindlust nende v?lja?tlemiseks. Meile on ?eldud, et oleme liiga vaiksed, liiga tundlikud v?i liiga h?belikud. Kui me ?tleme, et tahame ?htuks koju j??da, r??givad s?prade valulikud pilgud, et meiega on midagi korrast ?ra. Lapsep?lvest m?letame t?iskasvanuid, kes omavahel sosistasid, et me oleme sisemiselt hullusti katki. N?iteks Keia on introvert, kes tunneb end t??l k?rvalseisjana. „Inimesed n?ivad alati m?tlevat, et ma olen tusane, v?i ei taha et mind t??data, ja m?nel juhul see ongi nii,” r??gib ta. „Mul pole midagi selle vastu, et aeg-ajalt lobiseda, aga ma tunnen, et t?? edeneb k?ige paremini siis, kui olen vait ja keskendunud.” Tema t??kaaslased ei saa niisugusest vaikimisvajadusest aru. T?tt-?elda on l?bisaamine nendega ajuti ?sna pingeliseks muutunud. Nad ?tlevad talle, et ta on liiga vaikne v?i peaks avatum olema. See teeb Keiale suurt meeleh?rmi, sest nagu paljud introverdid, on ta t??l selleks, et t??d teha. Mitte s?prussuhete arendamiseks. Ta m?tiskleb, miks ta peaks k?ll rohkem r??kima. Ta teeb oma t??d h?sti. Tal ei ole t??kaaslaste vastu midagi. „Mulle lihtsalt meeldib omaette olla,” ?tleb ta. „Ma naudin m?tlemist ja iseenda v?ikses maailmas olemist. See l??gastab mind ja siis tunnen ma end vabana. M?nikord tekitavad inimesed minus tunde, nagu t?hendaks introvertsus seda, et ma olen justkui kurjategija. Soovin, et t??kohad oleksid meiesuguste inimeste suhtes hoolivamad. Me ei taha ju midagi halba.” Amanda on teine introvert, kes ei taju kokkukuuluvustunnet. Kui ta ?likooli astus, polnud ta end veel introverdina m??ratlenud. Kuid peagi sai selgeks, et ta erineb kaas?ppuritest. P?rast loengut, selle asemel et tagasi ?hiselamusse minna ja end kellegi tillukesse tuppa pressida, koos k?mne kursusekaaslasega, et seal toredasti aega veeta, hiilis ta omapead minema. Ta avastas ?likoolilinnaku l?hedal v?ikse pargi ja veetis seal tunde ?ppides v?i lugedes. „Ma ei teadnud, miks ma seda teen v?i mida see mulle annab,” ?tleb ta praegu. „Mul oli lihtsalt vaja omaette olla. Ma polnud h?belik v?i inimvaenulik. Kahtlemata ei teadnud ma tol ajal, et pargis viibimine taastas mu energiavarusid, ega tajunud p?hjust, miks ma ihkan olla omaette, mu s?brad aga mitte.” P?rast pargis ajaveetmist v?is ta tagasi ?hikasse minna ja ees ootava „l?putu seltskondliku suhtlemise ?le elada”. Kuid kusagil ajusopis teadis ta, et teised tudengid ju nii ei tee. Miks siis tema nii erinev oli? Siis on meil veel Justin. ?likoolis valis ta kommunikatsioonieriala. Muidugi teadis ta, et kommunikatsioon t?hendab palju enamat kui lihtsalt r??kimist. Aga juhtus nii, et kohe kui ?ppet?? algas, tundis ta end t?iesti vales kohas. Tema kursus n?is olevat t?is ekstraverte, kes oskasid h?sti teha ainult kahte asja: r??kida valjusti ja r??kida palju. „K?ik tundusid kenasti sisse elavat, lobisesid iga nurga peal,” ?tleb ta. „Kui keegi m?rkas, et mina olen ruumis ainus vaikiv inimene, k?sis ta kindlasti, mis mul viga on. Vastasin siis, et ma olen introvert. Ma ei tunne vajadust kogu aeg r??kida.” Kursavend vaatas teda, nagu oleks ta tulnukas teiselt planeedilt, ja k?sis kriitilisel toonil, miks ta siis end kommunikatsiooni ?ppimisega vaevas. Justin lihtsalt naeratas ega r??kinud temaga eales enam s?nagi. Miks ma selle raamatu kirjutasin? Tegin seda Keia, Amanda ja Justini jaoks. Tegin seda iseenda introvertse kaheteistaastase mina jaoks, kes tundis end p?rast s?pradega ajaveetmist kurnatuna ega teadnud, miks. Tegin seda k?igi Introvert, Deari kogukonna liikmete jaoks. Mis aga k?ige olulisem, ma kirjutasin selle raamatu sinu jaoks. See on k?igile vaiksetele. On aeg muuta maailma suhtumist introvertidesse. On aeg muuta seda, kuidas meie, introverdid, ise endasse suhtume. Ja ma avaldan sulle saladuse: k?ik algab sellest, et sa hakkad oma introvertsusega tegelema, mitte ei p??a sellega v?idelda. N?itan sulle, kuidas. Loe edasi. 2. peat?kk INTROVERTSUSE TEADUSLIK ALUS Kas sinuga on kunagi midagi sarnast juhtunud? Oled parajasti peol v?i m?nel seltskonna?ritusel. Ruum on inimesi t?is, muusika m?ngib, ja seal on l?rmakas. Sa annad oma parima, et olla s?bralik, lobised ?he ja teisega, kuigi tahaksid pigem kodus olla ja Netflixist oma lemmiksarja ahmida, ?ks osa teise j?rel. K?igil sinu ?mber n?ib olevat elu parim aeg, niisiis naeratad ja naerad sinagi, kuna sa ei taha silma torgata. Kuid m?ne aja p?rast kasvab kogu see l?rm ja jutuvada sul ?le pea, seega taandud toanurgas olevale t?hjale diivanile, tehes suhtlemises pausi ja lihtsalt istudes vaikselt. Sealt n?ed sa k?iki. Mingil moel pakub selline vaikne vaatlemine l?bu. Sa m?rkad detaile, mida enne t?hele ei pannud, ja su teadvus anal??sib k?ike toimuvat. Vaikselt istudes tunned, kuidas energiavarud taastuvad. Kui sa oled introvert, siis arvatavasti tead, mis j?rgmiseks juhtub. Ei kulu kuigi kaua aega, kuni keegi silmab sind ?ksinda istumas. Harilikult on see ekstravert. Ta potsatab sinu k?rvale ja h?ivab su vaikse p?hamu. Siis tuleb kardetud k?simus: „Kas sul on k?ik korras?” Sa vaikid, kuna ei tea, kuidas vastata. V?iksid ju olla aus ja talle ?elda: „Ma olen introvert ja mul on praegu vaja suhtlemisest paus v?tta.” Aga t?en?olisemalt, kuna sind tabati ootamatult ja n??d tunned sa piinlikkust, pahvatad sa paaniliselt: „Jaa! K?ik on h?sti.” Ekstravert heidab sulle m?istmatu pilgu. Ta v?ib segaduses kulmu kergitada. Ohkad sisimas ja suundud tagasi inimsumma. Minuga juhtus sedalaadi asju alatasa. Tol ajal ei saanud ma aru, mis ?igupoolest toimub. Pidudel, baaris ja ?histel ?htus??kidel paistsid k?ik minu ?mber toredasti aega veetvat. T?tt-?elda muutusid nad ?htu edenedes aina energilisemaks. Miks olin mina ainus, kes ilmutas l?bip?lemise m?rke? N??d on see saladus mulle teada: see on seotud viisiga, kuidas introvertide aju toimib. Selles peat?kis uurime introvertsuse teaduslikku t?lgendust. Selgitan, miks suhtlemine introverdid ?ra kurnab, ja vastan m?nele teiselegi k?simusele introvertide olemuse kohta. Loodan, et kui tutvud oma vaikse loomuse teadusliku selgitusega, aitab see sul end paremini m?ista ja inspireerib end rohkem armastama just sellisena. Seksi-, kaifi- ja rokimolekul P?hjus, miks introverdid ja ekstraverdid asjadele – n?iteks pidutsemisele – erinevalt reageerivad, on seotud ajukemikaaliga, mille nimi on dopamiin. M?nikord nimetatakse seda seksi-, kaifi- ja rokimolekuliks, kuna see aitab kontrollida aju r??mu- ja tasukeskusi. See on tabav nimetus, kuid mitte p?ris t?pne. Dopamiin ise ei taga r??mu- ja naudingutunnet. K?ll aga kindlustab see, et inimene on p?nevil naudingu v?imalusest. Dopamiin asub t??le n?iteks restoranis, kui kelner n?itab kandikut hunnitute magustoitudega ja v?ljavaade ?ks neist ?ra s??a tekitab sinus elevust. Dopamiini on nii introvertide kui ka ekstravertide ajus. Erinevus seisneb selles, et ekstravertide dopamiini tasus?steem on aktiivsem kui introvertidel – selle on teinud kindlaks Scott Barry Kaufman, Imagination Institute’i teadusdirektor. Lihtsamalt ?eldes, kui ekstraverdid n?evad potentsiaalset tasu, vaimustab see neid rohkem kui introverte. Tasud on sellised asjad nagu sotsiaalne t?helepanu, sotsiaalne staatus, raha, toit ja seksuaalsed v?imalused (ning jah, see, mida sa juba kahtlustasid, on t?si – ?hes L??ne-Saksamaa ?likoolis tehtud uuringud n?itasid, et ekstraverdid seksivad t?epoolest rohkem kui introverdid, ehkki see, kas seks on nende jaoks sama hea v?i sama k?llane, on hoopis teine k?simus). Kui sa millestki eesootavast p?nevust tunned, on sul rohkem energiat ja motivatsiooni selle poole p??elda. Teisis?nu, dopamiin aitab pingutuse hinda leevendada. Just sellep?rast v?ib ekstraverte sageli leida entusiastlikult v?hiv??rastega lobisemas, teistega koos olles endale t?helepanu t?mbamas ning s?akaid samme tegemas – seejuures ei tunne nad nii suurt kurnatust kui introverte ?hvardaks. Introverdid seevastu pole v?liskeskkonnast saadavast potentsiaalsetest h?vitistest sugugi nii elevil, eelk?ige sotsiaalsetest h?vitistest. Meie jaoks pole lihtsalt nii oluline v?imalus uus s?ber soetada v?i populaarsust saavutada. See selgitab ka, miks introverdid p?rast suhtlemist suurt v?simust tunnevad. Meile, erinevalt ekstravertidest, ei leevenda saadav tasu pingutuse hinda. 2005. aastal Michael Coheni ja tema kolleegide tehtud uuringus leiti ekstravertsuse ja dopamiini vahel kindel seos. Katseisikud ?hendati ajuskanneriga ja siis paluti neil m?ngida hasartm?ngu. Pole ilmselt ?llatav, et saadud tulemuste j?rgi oli ekstravertide ja introvertide ajutegevus erinev. Kui hasartm?ngus v?ideti, reageerisid ekstraverdid sellele j?ulisemalt kahes ajupiirkonnas: naalduvas tuumas (nucleus accumbens) ja v?ikeajumandlis (amygdala). Naalduv tuum etendab v?tmerolli aju tasukeskuse signaaliahelas ja on dopamiinis?steemi osa. V?ikeajumandel t??tleb emotsionaalseid stiimuleid. Coheni tulemused pakuvad t?estusmaterjali teooriale, et introvertide aju t??tleb v?liskeskkonnast saadavaid h?vitisi teistmoodi kui ekstravertidel. Liiga suur l?rm, liiga palju inimesi Veel ?ks viis introvertsuse m?istmiseks on m?elda sellest stimuleerimise kontekstis. Lihtsalt ?eldes on stimuleerimine k?ik, mida su meeled registreerivad: asjad, mida sa n?ed, kuuled, maitsed, puudutad ja haistad. Kuna introverte potentsiaalsed h?vitised ei kannusta, v?ivad nad leida h?vitist niisugustest stimuleerimise tasanditest, mis on ekstravertidele pelgalt v?sitavad v?i h?irivad, nagu on leidnud Minnesota ?likooli ps?hholoogiaprofessor Colin DeYoung. M?tle, kurdistav rokikontsert sadade inimestega, laup?eva?htune rahvast t?is baar v?i t?istuuridel t??tav kasiino k?igi oma vilkuvate tuledega. Kui oled minusugune introvert, suudad sellist ?mbrust ehk m?nda aega taluda. V?ib-olla koguni lustid natuke. Kuid l?puks tekib ?lestimulatsioon ja sa tunned end kurnatuna. Siis ei taha sa enam muud kui joosta koju, kus on vaikne ja rahulik. Stimulatsioon v?ib ilmneda ka seltskondliku l?vimisena. M?tle k?igest, mis vestluse ajal aset leiab. Sa lood r??kiva inimesega silmsideme ja kuulad, mida ta ?tleb. Tema s?nad on sissetulev stimulatsioon, mida sul tuleb t??delda, endast l?bi lasta ja siis sellele reageerida. Arvatavasti kasutad ajuj?udu ka tema h??letooni ja kehakeele j?lgimiseks ning p??rad talle t?helepanu, p??des m?ista, mida ?ks v?i teine asi t?hendab. Kui vestlejaid on rohkem, tuleb t?helepanu p??rata lausa mitmele inimesele. Pole siis ime, et kokteilipeod ja happy hour’id introverte v?sitavad. Ekstravertidele: k?ik s?ltub doosist Kui sinu introverdist s?ber v?i partner tahab peolt ?ra minna – v?i sinna ?ldse minemata j?tta –, ei tee ta seda selleks, et sulle meeleh?rmi valmistada. Kuna introverdid reageerivad h?vitistele teistmoodi, ei saa me seltskondlikust suhtlemisest sama palju energiat nagu sina. Lihtsamalt ?eldes, suur seltskonna?ritus ei ole meie jaoks sama tore. Seega, tule oma introverdile veidi vastu ja vaata, kas te kaks saaksite kompromissile j?uda. N?iteks nii, et te l?hete k?ll koos peole, kuid tema otsustab, millal on aeg lahkuda. Ehk v?ib introvert seekord hoopis kaasa tulemata j?tta, et sa saaksid pidutseda nii kaua kui tahad? V?i siis lepite kokku, et sina v?id j??da nii kauaks kui tahad, aga kui introvert l?bi p?leb, v?ib ta koju minna. Introverdid naudivad seltskondlikku suhtlust samuti, asi on vaid doseerimises. Liiga suur l?rm ja liiga palju inimesi stimuleerib nende aju ?le. Kuidas introverdid rahulolu leiavad Introverdid ei pruugi v?hiv??rastega suhtlemisest mingit m?nu tunda, kuid see ei t?henda, et me ei endale muul moel meelehead ei leia. Palusin m?nel introverdil r??kida, millist t??pi tegevused neile energiat annavad ja r??mu pakuvad. Pole ?llatav, et k?ik vastasid: millegi tegemine ?ksi v?i koos paari inimesega, kelle seltskonda nad t?esti naudivad. „H?vitis, mida ma naudin, on ?ksi ?htustamine. Ma panen end isegi ilusti riidesse. V?i jalgrattaga linnas ringi s?itmine. Puiesteed on mu lemmikud, sest seal on nii palju huvitavaid asju, ja need on vaiksemad.”     – Joe „Mulle meeldib suhelda ?he v?i kahe toreda inimesega keskkonnas, kus mulle survet ei avaldata.”     – Marissa „Tunnen alati rahulolu, kui hea raamat l?bi saab. Selline v?imalus kellegi teise m?ttemaailma piiluda on lihtsalt oivaline.”     – Austin „Mulle meeldib jooksmas k?ia, kuulan sel ajal oma lemmiklugusid ja vaatlen ?mbrust.”     – Shanna „Mulle meeldib lihtsalt linnas ringi kolada, k?rvaklapid peas ja kaamera k?es.”     – Piper „?llatav, aga mulle meeldib n?usid pesta. See v?ib tunduda monotoonse tegevusena, aga m?jub v?ga teraapiliselt, kui saan niimoodi v?tta aega iseenda jaoks ega pea m?tlema, mida ma teen. V?in lihtsalt omaette uneleda.”     – Hannah „Matkamine! Pole midagi paremat kui korralik kaheteistmiiline m?gimatk, t?iesti ?ksi.”     – Chris „Mulle meeldib oma toas olla ja head muusikat kuulata, t?hjas restoranis einet nautida ning t?hjas supermarketis rahulikult sisseoste teha.”     – Tina Kuidas introverdid tekivad Kui sa oled introvert, pole sinu dopamiinip?hine tasus?steem sama aktiivne nagu su ekstraverdist s?bral v?i partneril. Miks see nii on? Kas sa s?ndisidki sellisena? V?i juhtus sinuga elutee teatud punktis midagi niisugust, mis sind selliseks muutis? See on vana hea k?simus: kas p?hjuseks on loodus v?i kasvatus? Kas see, mis tegi sinust selle, kes sa oled, on sinu DNA v?i su elukogemused? Ma n?en introverte sageli sel teemal arutlemas. Facebooki Introvert, Deari kogukonnas v?i veebilehel Introvert, Dear avaldatud artikli kommentaariumis p?stitavad introverdid oletusi oma introvertsuse p?ritolu kohta. Nad kirjutavad n?iteks: „Ma olin ekstravert, kuni mind algkoolis kiusama hakati. Kaotasin enesekindluse ja muutusin introverdiks.” V?i: „Mind kasvatasid introvertidest vanemad, kes tahtsid alati, et asjad k?iksid vaikselt. Harjusin v?he r??kima.” V?i koguni: „P?rast seda, kui mu neiu mind maha j?ttis, muutusin introverdiks, kes ei tahtnud enam kodunt v?ljas k?ia.” On see t?si? Kas elulised olukorrad muutsid need inimesed introvertideks? Sellele k?simusele vastamiseks heitkem pilk introvertide tekkeloole. Igal superkangelasel on oma tekkelugu. Supermani saatis beebina kosmoselaevaga maale tema teadlasest isa, m?ni hetk enne nende koduplaneedi h?vimist. Kui noore Bruce Wayne’i vanemad tapeti, andis ta t?otuse Gotham City kurjusest vabastada ja sai Batmaniks. Milline on introverdi tekkelugu? Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=40590806&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.