Kuidas armutakse mehesse, kes elab p??sas

Kuidas armutakse mehesse, kes elab p??sas Emmy Abrahamson Julia elab koos oma kassiga ?ksi Viinis. ?hel p?eval saab ta kindla peale s?braks Elfriede Jelinekiga, ent kuni see juhtub, peab ta t??tama ?liambitsioonikate firmajuhtide ja v?hemotiveeritud noorte keele?petajana. Pargipingil saab Julia tuttavaks Beniga ja pikkam??da kasvab sellest v?lja armastus. K?ik on t?iuslik, v?lja arvatud v?ike asjaolu, et Ben elab p??sas … Armastuslugu sellest, kuidas valida s?damega, j?ttes k?rvale pealispinna, ootused ja katkised riided. Emmy Abrahamson Kuidas armutakse mehesse, kes elab p??sas 1 “Ma armastan munni!” ?tleb naine r??msalt. Vaatan oma pabereid, teen v?ikese loetamatu ?lest?henduse, panen pastaka k?est ja k?hatan. “See, mida sa tahad ?elda … ma usun … v?i loodan … ehkki see on suurep?rane, kui sa t?esti nii arvad … on vist see, et sa armastad s??a teha. Cooking. Mitte … cock.” See on ?heteistk?mnes tund, ma olen nii v?sinud, et keel kipub s?lme minema. Pealegi pean kogu aeg vaatama oma piparm?ndirohelist infokaarti, et ?pilase nime meelde tuletada. Petra Petra Petra. Murettekitav on ka see, et kui kaarti uskuda, on ta v?hemalt kolm korda minu juures tunnis k?inud. Sellest hoolimata ei m?leta ma teda absoluutselt. K?ik ?pilased on otsekui ilma n?gudeta suureks tombuks kokku sulanud, nad ei tee vahet Tuesday’l ja Thursday’l ja keelduvad visalt t?isminevikku kasutamast. T?namisele vastavad nad j?tkuvalt Please, ehkki olen neile sada kaksk?mmend korda meelde tuletanud, et nad ?tleksid You’re welcome. See tomp usub, et keele?ppimine on iseeneslik protsess, milleks piisab vaid ?petajaga samas ruumis viibimisest. Kiire pilk kellale – tunni l?puni on veel kaksk?mmend minutit. Kaksk?mmend minutit l?pmatust. “Ja … Petra, millist toitu meeldib sulle valmistada?” k?sin ma. Mul polnud iialgi unistust v?i plaani hakata Austrias inglise keelt ?petama. Aga p?rast nelja kuud t??tuna tundus Berlitzi t??pakkumiskuulutus peaaegu liiga hea, et t?si olla. Koolitus kestis k?igest kaks n?dalat, p?rast seda olime valmis ?pilaste ette astuma. Sellest hoolimata piilusin algul pidevalt ukse poole ja ootasin, millal meid koolitanud hobusesabaga mees sisse kargab ja hingetult pahvatab: “See oli ainult nali! Loomulikult ei tohi sa kedagi ?petada, tegime ?ksnes nalja,” enne, kui mind t?navale visatakse ja ?pilased turvalisse kohta eskorditakse. Tol ajal valmistasin j?rgmise p?eva tunde hilis?htuni ette. Koostasin hoolega ?ppeplaane ja ?ritasin tunde mitmek?lgseks ja p?nevaks muuta. Tegin huvitavatest artiklitest koopiaid, kirjutasin k?simusi, m?tlesin v?lja s??tuid rollim?nge ja lamineerisin fotosid, mida asjakohaste diskussioonide arendamiseks kasutada. K?ik ikka selleks, et mu ?pilased saaksid v?imalikult palju inglise keelt r??kida. Praegustel ?pilastel veab, kui ma enne klassi astumist nende infokaartidele ?ldse pilgu heidan. See trots sai alguse p?evast, mil ma taipasin, et olen algselt plaanitud poolest aastast tunduvalt kauem ?petanud, ja mis veel hullem – ma tegin seda h?sti. Olin kannatlik (kes oleks v?inud arvata, et kannatlikkus on hea keele?petaja ?ks t?htsamaid omadusi?) ja suutsin panna ?pilased inglise keelt r??kima. Sellest alates, kui ma tunde enam ette ei valmista ja need on nii minu kui ka ?pilaste jaoks v?ikestviisi m?steeriumid, on elu pealegi ka veidi p?nevamaks l?inud. “Oh, k?ikv?imalikke asju. ?nitslit, v?ikesi vorstikesi …,” ?tleb Petra. “Vasta t?islausega,” manitsen ma. “Mulle meeldib valmistada ?nitslit ja v?ikesi vorstikesi,” ?tleb Petra kuulekalt. Kuna Berlitzi ?ppemeetod seisneb keele omandamises argiteemaliste vestluste kaudu, v?in ma tundi pidada seni, kuni mul vaid j?tkub ?pilastele teemasid ette anda. Kolm aastat inglise keele ?petajana on teinud minust eksperdi lobisemise alal. ?kskord lasin ?pilasel veerand tundi r??kida, kuidas ta oma garaa?iuksel lukku vahetas, tahtsin lihtsalt n?ha, kas tulen selle lobaga toime. “Ja mis on sinu lemmikjook?” k?sin ma. Petra m?tleb j?rele. “Kraanivesi.” “T?islause!” manitsen ma sunnitud naeratusega. “Minu lemmikjook on kraanivesi,” ?tleb Petra. Ma muudkui naeratan Petrale, sest mul pole aimugi, mida ?elda inimesele, kelle lemmikjook on kraanivesi. Viimased viisteist minutit lahendame s??giteemaliste s?nadega seotud rists?na. Kui kell heliseb, ohkan teeseldult ja lasen suunurkadel alla vajuda, see peab n?itama, kui kurb ma tunni l?ppemise ?le olen. Surume h?vastij?tuks k?tt ja Petra l?heb koju, arvatavasti ?nitslist, vorstikestest ja klaasist kraaniveest koosnevat ?htus??ki s??ma. K?ik tunglevad tibatillukeses ?petajate toas, et viieminutilise vaheaja jooksul iga hinna eest ?pilastega kontakti v?ltida. Seintel on multikultuursete n?gudega Berlitzi plakatid ja h??um?rkidega l?ppevad laused. Kolm raamaturiiulit on pungil Berlitzi ajakirja Passport ja pealtn?ha t?iesti puutumatuid hispaania, vene ja prantsuse keele ?pikuid. Inglise keele ?pikud seevastu on nii kulunud, et paljudel neist on selg kadunud v?i raamat teibiga kokku lapitud. ?kski Berlitzi ?petajatest pole p?riselt ?petaja. Mike on t??tu n?itleja, Jason l?petab doktorit??d Sch?nbergist, Claire t??tas varem m??giagendina, Randall on graafiline kujundaja, Sarah insener, Rebecca viiulimeister, Karenil on teaduskraad meedia ja kommunikatsiooni alal ja mina ise unistan endiselt ?hel heal p?eval kirjanikuks saamisest. Ainult Ken on ?petajaharidusega, sellep?rast vihatakse teda peaaegu sama palju nagu Dagmarit, meie Mariahilferstrasse Berlitzi filiaali administraatorit. Ken astub reipalt ?petajate tuppa. “Oi, h?ivatud, h?ivatud,” pomiseb ta r??msalt ja tr?gib paljundusaparaadi poole, avatud grammatika?pik k?es. K?ik ignoreerivad teda. Akna all p??avad Mike ja Claire l?bi sentimeetrilaiuse prao suitsetada. “Mul on sama r?hmaga neli tundi j?rjest,” ohkab Claire ja pistab v?lgumihkli suitsupakki. “L?petan alles kell kaheksa.” “Natuke aega veel, varsti ei pea sa enam kunagi seda t??d tegema,” ?tleb Randall, kuna Claire s?idab peagi Londonisse magistrieksamit tegema. “Mul algab kaheteistk?mnes tund,” ?tlen ma ja ruumist k?ib l?bi aupaklik kahin. ?petajate toas on ainult kolm jututeemat: mitu tundi tuleb meil p?eva jooksul anda, kui t?likad on meie ?pilased ja kui v?ga me Dagmarit vihkame. “Mul oli ?sja AMS-r?hm,” vastab Mike. K?ik ohkavad kaastundest. AMS on Austria t??tukassa. Paar aastat tagasi s?lmis Berlitz riigiga magusa lepingu inglise keele tundide andmiseks k?ikidele t??tutele, kes selleks soovi avaldavad. AMS-r?hma ?petamine on ?ks masendavamaid asju. Selle p?eva viimane ?pilane on uus. Kui ma klassi astun, on ta juba kohal ja vaatab l?bi pesemata akende v?lja Mariahilferstrassele. Oma kergenduseks n?en infokaardilt, et tema inglise keele tasemeks on m??ratud viies, seega v??rkeele k?rgem tase. Mida k?rgem tase ?pilasel on, seda v?hem tuleb mul pingutada. “Tere, minu nimi on Julia,” ?tlen ma ja sirutan k?e. K?hn naine ulatab k?e, see on ?llatavalt soe. Veerand tunni jooksul saan teada, et tema nimi on Vera, ta on p?rit Grazist, t??tab Austria rahvapartei PR-konsultandina ja on kaheksa-aastase t?tre ?ksikema. Kahjuks hakkab Vera mulle k?simusi esitama. “Kust sa p?rit oled?” “Rootsist,” ?tlen ma m?tlematult. Otsekohe ilmub Vera kulmude vahele korts ja ma taipan oma viga. Ehkki minu inglise keel on niih?sti aktsendivaba kui ka veatu, ei taha keegi kuulda, et ma olen p?rit mitte-ingliskeelsest riigist. Koguni Berlitzi administraator Dagmar palus mul diskreetselt mitte ?elda ?pilastele, et ma olen Rootsist. Rebecca r??kis kunagi, kuidas ta Cairnsis grillrestoranis ettekandjaks oli. Ehkki tal j?id k?ik tellimused alati meelde, pidi ta tegema n?o, nagu kirjutaks ta need m?rkmikku ?les, muidu l?ksid kunded n?rviliseks. Mul on enam-v?hem sama tunne iga kord, kui ma pean oma p?ritolu kohta valetama. “Swindonist,” parandan ma end. “Inglismaalt. P?hja-Inglismaalt.” Vera vaatab mind endiselt uurivalt. “Kas Swindon ei ole L?una-Inglismaal?” k?sib Vera. “Bristoli l?hedal? Ma k?isin kunagi seal kursusel.” Tunnen, kuidas mu p?sed ja kael ?hetama l??vad. “See on ?ks teine Swindon,” vastan ma k?rmelt. “V?iksem Swindon. Me kutsume seda … mini-Swindoniks. Aga Vera, r??gi mulle, mida sulle n?dalavahetustel teha meeldib? Mis on su lemmiktegevused?” Vera vaatab mind endiselt kahtlustavalt ja ma m?tlen, et peaksin t?epoolest Rebecca n?u kuulda v?tma ning igap?evaste tundide arvu v?hendama. Kahjuks on Vera inglise keel peaaegu t?iuslik. Aga tunni l?pus ?tleb ta at the end of the month’i asemel in the end of the month. Saan l?puks ometi v?imaluse teda parandada ega tunne end enam kasutu rekvisiidina. Teel koju tuleb mulle j?rsku jutustuse idee. See on nii pingeline ja meelik?ditav, et olen peaaegu sunnitud seima j??ma, karvad mu k?sivartel l?hevad turri. Lugu r??gib eba?nnestunud kirjanikust, kes saab k?rvalises hotellis majahoidja t??koha. Tal tuleb seal terve talv koos oma naise ja v?ikese lapsega m??da saata. Laps on poiss. V?i t?druk. Ei, see on poiss. Isoleerituse ja hotellis luuravate kurjade vaimude t?ttu l?heb kirjanik talve edenedes ?ha rohkem omadega sassi. K?ik l?peb vere, kaose ja surmaga. N?en jutustust vaimusilmas nii selgesti, et see ajab peaaegu hirmu nahka. Hotelli ?mber vihisevat lumetuisku, inimt?hje koridore, hotellitubasid, kus aeg seisab paigal, ja kirjutusmasina taga istuvat kirjanikku. Milline haarav ja hirmutav raamat sellest tuleb! L?hen jooksujalu koju, et kirjutama hakata ja ohkan ?ndsalt: uskumatu, et enne mind pole keegi selle jutustuse idee peale tulnud. 2 ?htul saan kuuendas piirkonnas ?hes kokteilibaaris Leonorega kokku. Ma vihkan Leonoret. Enda kaitseks v?in ?elda, et ka Leonore ei suuda mind taluda, aga m?lemad oleme m?istnud meie s?pruse pakutavaid s?mbiootilisi eeliseid. Kuna minu k?ik ?lej??nud s?brad on suhtes ja muutuvad seet?ttu otsekohe k?rvitsateks, kui kell kaksteist l??b, on tema ainus, kellega ma saan v?ljas k?ia, ja koos minuga v?ib Leonore teha n?o, et ta on noor ja vaba, selle asemel, et olla vana ja abielus Gerhardiga v?i bee?i mehega nagu ma teda nimetan (mitte Leonore kuuldes). Leonore on Inglismaalt, tal on lasteaiaealine poeg, kes mingil p?hjusel alati silmalappi kannab. Bee? mees on Red Bulli finantsosakonna juhataja, mis t?hendab, et Leonorel pole vaja enam kunagi t??l k?ia, selle asemel saab ta kogu oma aja p?hendada n?idendite produtseerimisele, lavastamisele ja turustamisele, kusjuures ta ise m?ngib k?ikides n?idendites peaosa. Eelmise aasta veebruaris m?ngis ta iga-aastase afroameerika ajaloo kuu ajal Malcolm X-i, selle sponsoriks oli Ameerika saatkond. Kusjuures Leonore ei ole must. “Kas Mike t??tab endiselt Berlitzis?” k?sib Leonore. Noogutan ja v?tan lonksu vodkat toonikuga. Neetud kuradi Stephen King. “Ma ei tea, kas ma peaksin talle oma j?rgmises n?idendis osa andma v?i mitte,” ?tleb Leonore. “Kavatsen lavastada Patrick Marberi “Ohtliku l?heduse”. Ta v?iks m?ngida Clive Oweni osa.” Liigutan l?bipaistvat plastmasspulka j??t?kkide vahel. M?tlen ikka veel kibedalt, et Stephen King kirjutas “Hiilguse” peaaegu nelik?mmend aastat tagasi. See v?ike detail tuli mulle meelde alles siis, kui k?ed kirjutamiseks klaviatuurile panin. “N?gin t?na Mike’i ja ma olen ?sna kindel, et ta on inglise keele ?petamisest t?dinud,” ?tlen ma. “Ta oleks “Ohtlikus l?heduses” m?ngimise ?le kindlasti hiigla r??mus. Sellel on piir, kui mitu korda suudad tunnis oleviku ja progressiivse oleviku vahelist erinevust seletada, usu mind! Kui ma pean veel ?ks kord seletama, miks McDonald’si loosung “I’m lovin it” on absoluutselt vastuv?etamatu, hakkan ma pead vastu seina taguma. Nii et jah, sa peaksid Mike’ile osa andma.” Kui tema laup ei oleks nii Botoxit t?is s?stitud, l?ppude l?puks on meie vanusevahe siiski ?ksteist aastat, kortsutaks Leonore n??d kulmu, andes sellega m?rku, et ma olen ta ?ra t??danud. “Ma ei tea, kas meie keemia sobib,” ?tleb Leonore. Pole kindel, kas me r??gime ikka veel Mike’ist. “Teie omavaheline keemia vist ei sobi,” pomisen ma ja v?tan lonksu oma joogist. P?rast kokteilibaari l?heme Passage’i. ??klubi on juba rahvast t?is ja me peame ootama kolme ?lil?hikeses seelikus ning valgetes k?rge kontsaga kingades tumedajuukselise t?druku j?rel, enne kui oma mantlid garderoobi saame anda. “Kas sinu meelest ei n?e k?ik t?drukud v?lja nagu Balkanilt p?rit luksprostituudid?” karjun ma ?le muusika Leonorele. “Ma loodan, et sa m?tled selle all ka meid!” karjub Leonore vastu. Enne kui ma vastata j?uan, veab ta mind baari. Tellime joogid ja teeme n?o, et ajame omavahel juttu, samal ajal vahime poisse. Tegelikult pole mul aimugi, miks me pidevalt Passage’i satume. DJ m?ngib alati v?sitavat muusikat, joogid on veega lahjendatud, kempsud r?pased, istuda pole kuskil, poisid on k?ik Saksamaalt ja neil on t?druks?brad olemas. Poole tunni p?rast ajame juba m?lemad poistega juttu. Minu omal naeratavad kaenlaalustes higiplekid, tema kulmud on peaaegu t?iesti kokku kasvanud, ent ometi pole ta p?ris eemalet?ukav. “Kust sa p?rit oled?” k?sib ta saksa keeles. “Rootsist,” vastan inglise keeles. Ma oskan saksa keelt, kuigi selle grammatikat t?lgendan ma omal viisil, aga ?lekaalu enda poole kallutamiseks otsustan poisiga inglise keelt r??kida. Poiss teeb suured silmad ja naeratab mulle. “Kas sa oled Rootsis k?inud?” k?sin ma. “Ei,” vastab ta ja raputab pead. “Aga ma olen nii palju Rootsi krimkasid lugenud, et tundub, justkui oleksin seal k?inud. Rootsi on Wallanderimaa.” “Wallanderimaa k?lab nagu l?bustuspark,” ?tlen ma, “kus k?ik j?rjest ?ra surevad.” N?en, et Leonore p??ab minuga silmsidet tekitada. Arvatavasti sellep?rast, et poiss, kellega ta juttu ajab, on temast peajagu l?hem ja kannab kaelas Mercedese s?mboliga ketti. Austria ??klubi on nagu reis tagasi aega, mil kaheksak?mnendate aastate ehteid ei kantud iroonilise vihjena ja muusikas valitses Ace of Base. Ignoreerin Leonoret ja p??ran pilgu uuesti poisile. “?ks Rootsi poiss r??kis mulle kunagi, et tegelikult pole Ystadis mingit kuritegevust,” ?tleb kutt. “Sellep?rast polegi, et Kurt Wallander on k?ik kurit??d lahendanud,” vastan ma. Poiss hakkab naerma ja j?rsku loodan ma, et meie vahel ehk tekib midagi. “Kust sa p?rit oled?” k?sin ma. “M?nchenist,” vastab ta. Esimene linnuke kirjas. “Kas sul on t?druks?ber?” j?tkan ma. See tuleb talle ?llatusena, ent siis naeratab ta veidi ujedalt. “Jah,” ?tleb ta. Paar sekundit hiljem lisab ta: “Anna andeks.” Panen m?ttes teise linnukese kirja. Sellest hoolimata annan poisile oma telefoninumbri, kui ta seda k?sib. Kui koju j?uan, vaatan RedTube’ist kaheksak?mnendate aastate pornot ja viin ennast orgasmini, et saaksin uinuda. Aga sellest pole abi. Laman k?ljeli ja vahin tumedat seina. Otsustan, et panen j?rgmisel n?dalavahetusel k?ik raamatud v?rvide j?rgi riiulisse. 3 Esmasp?eval on mul esimene tund AMS-r?hmaga. Kui klassi astun, istuvad nad juba kohtadel nagu kolm vahanukku. ?hel naisel on topeltl?ug ja kulds?rmused soonivad tursunud s?rmedesse. T?druk, kellel on valgeks blondeeritud juuksed, kus on m?rgata tumedat v?ljakasvu, rebib hammastega k??nenahka. Vuntside ja ruudulise s?rgiga mehel on kummituslik ?raolev pilk, ent v?hemalt on tal pliiats peos valmis. “Tere!” ?tlen ma. “Minu nimi on Julia. Olen t?na teie ?petaja.” ?kski neist ei vasta mu tervitusele. Kunagi oli mul tegelikult ka t??, mida ma armastasin. Kohe p?rast seda, kui me Matthiasega Viini kolisime, sain ma t??d ajakirjanikuna. Lehe nimi oli Vienna frOnT, suured t?hed pidid s?mboliseerima ajalehe p?lgust normide ja traditsioonide vastu. Meil oli viieteistk?mnendas piirkonnas tibatilluke kontor, meie k?tuseks oli Almdudler, leberk?se-v?ileivad ja iroonia. Lisaks kodumaistele uudistele sain kirjutada ka kolumne parempoolsete poliitikute armastusest ?lgadele heidetud sviitrite vastu ja saksakeelsete riikide jogurtisse suhtumise kokkuv?tlike anal??side kohta. Vienna frOnT pidi hoidma peeglit maailma n?o ees ja sellel hinge kinni l??ma. Kulus viis kuud, enne kui ajaleht pankrotti l?ks. “Tere, mis su nimi on?” k?sin vorstitaoliste s?rmedega naiselt. “Bettina,” vastab ta. “Minu nimi on …,” parandan ma leebelt. “Minu nimi on Bettina,” ?tleb ta. Odav roosa liblikatega viskoosd?emper on rasvavoltide ?mber pingul, meeleheitlik pilk silmis palub end mitte vihata. Kuna see r?hm on k?igest teisel tasemel, siis l?heb neilt igasuguse informatsiooni k?tte saamine piinavalt aeglaselt. ?ks kord hakkas ?ks AMS-?pilane nutma, kui ma k?sisin, mis t??d ta viimati tegi, sellest alates ma neilt enam varasema t?? kohta ei k?si, mis kahjuks v?hendab vestlusteemasid poole v?rra. Aga p?rast kolme pikka tundi tean, et Bettina t?useb hommikuti kell neli selleks, et saada endale veidi ka oma aega, enne kui tema kolm last ?rkavad, Steffil on bichon fris?, kelle nimi on Toto (ansambli, mitte “V?lur Ozi” j?rgi) ja Hansule meeldib aiat??. Oleme harjutanud ka tavalisemaid k?simusi ja tervitusfraase. Kogu aeg p??an olla naeratav ja entusiastlik. Uue keele ?ppimine = UUED V?IMALUSED! K?ik vaid selleks, et mitte h?vitada illusiooni, nagu v?iksid need tunnid siin nende t??otsimist kuidagi m?jutada. R??mustan, kui n?en vahetunnis ?petajate toas Rebeccat. Ta tuleb minu juurde, silmad ?mmargused. “Ma arvan, et ?ks minu AMS-?pilane on purjus,” sosistab ta ja v?tab mul k?sivarrest kinni. “Mul on ?ks AMS-?pilane, kes t?useb igal hommikul kell neli ainult selleks, et rahus omaette olla,” sosistan ma vastu. “Miks ta ei v?iks lihtsalt edasi magada ja niimoodi rahus olla?” “Neli?” sosistab Rebecca. Ma noogutan. “Aga mida ?ldse kell neli hommikul tehakse?” k?sib Rebecca normaalse h??lega. “Kuuldavasti loeb ta lehti ja lahendab sudokut,” vastan ma samuti tavalise h??lega. Rebecca seltskonnas on mul alati hea tuju. Ta on minu hea n?id p?hjast, erinevalt Leonorest, kes saaks endale l??ne kurja n?ia osa, kui mina oleksin Dorothy. Saime Rebeccaga tuttavaks Berlitzi koolituse ajal. Kohe, kui ma kuulsin, et ta on viiulimeister, otsustasin ta oma s?braks v?tta. See, kes viiuleid ehitab, saab olla ainult hea ja tark inimene, umbes samasugune nagu need, kes leeprahaigeid aitavad. Kahjuks ei too viiuliehitamine eriti midagi sisse, see on p?hjus, miks ka Rebeccast sai inglise keele ?petaja. Aga kujuta n??d ette, et sinu tuttavate hulgas on viiuliehitaja! Kunagi loodan ma endale leida ka sellised s?brad: lesbilise t?druku, arvutinohiku ja kellegi Brooklynist. Ning loomulikult Elfriede. “Mitu tundi sul t?na on?” k?sin ma. “K?igest kolm,” ?tleb ta. “?he ja sama r?hmaga. Aga sinul?” “K?mme,” vastan ma. Rebecca kissitab silmi. “?ra v?ta nii palju tunde vastu!” ?tleb ta. “Sa peaksid kulutama oma aega raamatute v?i artiklite kirjutamiseks ja inimeste intervjueerimiseks ja wallraffa’miseks ja muuks taoliseks.” “Aga ma wallraffa’n ju Berlitzis,” kaitsen ma ennast. “Teesklen, et olen inglise keele ?petaja.” Kell heliseb ja ma pean minema Bettinale, Steffile ning Hansule viimast tundi andma. Kaks toidukotti k?e otsas astun ma aeglaselt ?les m??da oma kodumaja treppi seitsmendas piirkonnas juugendstiilis hoones. Teisel korrusel j??n seisma ja vaatan nagu tavaliselt vasakpoolse korteri ust. Selle korteri aknad avanevad t?nava poole, erinevalt minu neljanda korruse akendest, mis avanevad ?uele. Ukse taga l?hnab tavaliselt n?rgalt sigaretisuitsu ja kohvi j?rele, paar korda olen l?bi j??klaasist ukseakna ka liikuvat varju silmanud. Uksekella k?rval on ehiskeerdudega kaunistatud t?htedega v?ikene silt: “E. Jelinek”. Mul kulus paar kuud, enne kui taipasin, kes see tegelikult v?iks olla. K?sisin serblasest majahoidjalt, kas teise korruse korteri omanik on t?epoolest see, kes ma arvan. “Jah, jah,” noogutas mees innukalt. “Suur daam. Aga v?ga uje. Ei k?i palju v?ljas. V?ga eriline inimene.” Sellest saadik olen meeleheitlikult p??dnud oma kuulsa naabriga kokku juhtuda, ent seni pole mul sugugi ?nne olnud. T?navalt n?en, et tema aknad on pesemata, ehkki aknalaual lokkavad m?ned potitaimed. Kui v?ga ma ka ei pingutaks, ei suuda ma mingil p?hjusel kuidagi ette kujutada pilti, kuidas Elfriede Jelinek hellalt oma asaleade eest hoolitseb. Justkui tahaks mu alateadvus n?ha seda naist vaid kaktusi kastmas ja lihas??ja taimi k?rbestega toitmas. Selles, et minust pole veel kirjanikku saanud, s??distan ma m?nikord oma naabrit. Et see on puha Elfriede s?? (suure vihaga k?netan teda m?ttes alati eesnime pidi). Et kirjanduskvoot majas on tema t?ttu t?is, minu jaoks pole midagi ?le j??nud, ja kui vaid Elfriede siin ei elaks, siis oleksin praeguseks v?hemalt juba kolm romaani kirjutanud. Helgematel hetkedel unistan sellest, kuidas me s?pradeks saame. Ta annaks mu ukse taga kella, et tassit?it ??dikat laenata. “Mina olen samuti kirjanik!” h??ataksin ma, Elfriede kergitaks h?mmastunult kulmu, sest majas elab tema kolleeg – v?imalik, et ka tulevane hingesugulane. Seej?rel muutuks tema ilme taas t?siseks. “J?lgimine on mehelik privileeg,” ?tleks ta siis. “Hmm,” vastan mina ja noogutan aeglaselt. “Minu kirjutised tekitavad tegelikkuse t?rannias poleemikat.” “Aga oled sa kunagi Prateris k?inud? M?nikord on seal p?ris tore, Elfie,” ?tleksin mina, et h??dnimi v?imalikult kiiresti m?ngu tuua. “J?rgne mu pisaratele ja meri neelab sind endasse,” ?tleks Elfriede. “Sellest ei saa ma k?ll p?ris h?sti aru, aga tule sisse, Fifi,” ?tleksin teist v?imalikku h??dnime kasutades, lihtsalt juhuks, kui esimene ei peaks talle meeldima. Jooksime minu juures mitmeid tasse teed, v?i v?ib-olla viskit, ja r??giksime, kui raske on olla kirjanik. Kergelt ohates vahetan ma k?tt ja l?hen k??rimisvahendi ning k?lma kivi j?rele l?hnavast trepist ?les. 4 Kogu ?lej??nud n?dala loodan, et saksa poiss Passage’ist helistab. Aga loomulikult ta ei helista. Teen n?o, et see on mulle ?ksk?ik ja t?idan oma aja ?petamise, trenni, igavate ?htus??kide ning saksa keelde dubleeritud “Simpsonite” ja “Grey anatoomia” vaatamisega. Verdammt noch mal, Meredith, h?r auf mich! S?idan rongiga ?hte eeslinna ja lapsendan kastreeritud kodutu kassi, kelle nimi on Optimus. Koos Optimusega j?tkan igavate ?htus??kide s??mist ja vaatan, kuidas Seattle’i ilusad noored arstid p??avad elusid p??sta, ?ppides samal ajal suuri elutarkusi. M?nikord teeb mulle muret, et telesarjad, mida ma vaatan, on minu jaoks t?elisemad kui mu enda elu. “Grey anatoomia” Meredithi armastus-, perekonna- ja karj??riprobleemid on realistlikumad kui minu enda omad. M?nikord kujutan koguni ette, et ma olen Meredith Grey ja imestan, miks ma seletan some ja any vahelist erinevust, selle asemel, et operatsioonisaalis vigast s?dameklappi asendada. ?kskord vaatasin Rebeccat ja sattusin m?neks hetkeks segadusse, miks ta ei ole dr Cristina Yang. T?iesti masendav, et George O’Malley, Lexie Grey ja Derek Shepherd on surnud. ?kski maav?risemine T?rgis v?i sisselangenud vabrikukatus Bangladeshis ei too mulle niimoodi pisaraid silma kui fakt, et Denny Duquette suri, ent Izzie polnudki tema k?rval. Ta suri ilma Izzie’ta. Suri. Ilma Izzie’ta. ?hel ?htul istusin arvuti ees ja oleksin endale ??repealt “Grey anatoomia” haiglar?ivad tellinud. Kuid siis taipasin, kelleks ma olen muutumas. L?in l?ptopi kaane kinni, helistasin Leonorele ja k?sisin, kas ta tahab v?lja minna. Ent m?nikord unistan ikka veel, et ma tellin need riided ?ra. Eriti meeldib mulle l?hikeste varrukatega helesinine tuunika, millel on ees kaks taskut ja pliiatsi jaoks salatasku. T?na ?htul t?histatakse Schottentori O’Malley’sis Rebecca s?nnip?eva. Kui ma kohale j?uan, on pubi juba rahvast t?is. Tumerohelised seinad on kaetud Guinnessi reklaamidega. Leian klaustrofoobses keldris Rebecca ?les ja istun tema peigmehe Jakobi k?rvale. Ka Jakob on viiuliehitaja ja meenutab v?limuselt Jeesust. Koguni Jakobi vend on viiuliehitaja, ta n?eb samuti v?lja otsekui piiblist v?lja astunud. “Ma pean sulle midagi r??kima,” ?tleb Rebecca ja kummardub ?le Jakobi minu poole. “N?gin Kaiserstrassel Matthiast.” Algul ei ?tle ma midagi. Jeesus-Jakob vahib otse enda ette. “Mis ta tegi?” k?sin ma l?puks. “L?ks m??da t?navat,” ?tleb Rebecca. “Mis?” k?sin ma n?rga h??lega. “Lihtsalt niisama?” “Ma tean,” vastab Rebecca. “Kuidas ta k?ll julgeb?” Meie jutuajamise katkestab ?ks Rebecca s?pradest. Istun Jeesus-Jakobi k?rval ja m?tlen Matthiase peale. Olime Matthiasega koos neli aastat. Algul oli k?ik h?sti, hiljem l?ks k?ik halvasti. T?litsesime, sest ta suitsetas liiga palju marihuaanat ega aidanud kunagi korterit koristada. P?rast iga t?li ostis Matthias mulle lepituseks kotit?ie lagritsat, sest ta teadis, kui v?ga mulle lagrits meeldib. Justkui ma oleksin kuueaastane. Viimase katsena suhet p??sta otsustasime kolida tema kodulinna Viini. Meie vahel muutus k?ik j?lle heaks. ?ppisin ?tlema Gr?ss Gott, avastasin enda jaoks j?lle p?hap?evad ja harjutasin pidevalt, kuidas mitte trammi alla j??da. Matthias sai fotokooli sisse ja kuna kool tahtis ?pilastesse s?stida m?istmist ning respekti fotograafia algmeetodite vastu, sai meie uuest vannitoast pimik. Aknad teibiti suurte mustade pr?gikottidega kinni ja minu meigitarbed pidid ?ra mahtuma kemikaalipudelite vahele. L?in lugematuid kordi pea ?ra du?i ja WC-poti vahele paigutatud hiiglasliku suurendusaparaadi vastu. Aga sellest polnud midagi, sest l?puks ometi oli Matthias avastanud oma sihi elus. Ta kulutas meie tagasihoidliku eelarve Mapplethorpe’i, LaChapelle’i ja Corbijni raamatute peale, terve esimese aasta olin ma innuga n?us olema modelliks, kui ta kontrasti ja kompositsiooniga eksperimenteeris. Ta ei suitsetanud enam iga p?ev rohtu ja tema pilk muutus taas selgeks. K?ik oli h?sti. Isegi siis, kui Vienna frOnT pankrotti l?ks, kuid Matthiase ?nn oli minu jaoks muust t?htsam. See oli aeg, mil ma ikka veel uskusin, et t?eline armastus t?hendab iseenda t?ielikku unarusse j?tmist, minu kuu pidi tiirlema ?ksnes ?mber tema planeedi. See oli aeg, mil ma ikka veel uskusin, et mina p??stan Matthiase, aitan tal saavutada tema t?ielikku potentsiaali ja saada t?iuslikuks inimeseks, keda mu s?brad temas miskip?rast ei n?inud. Fotokooli teise kursuse ajal m?rkasin esimest korda, et midagi on valesti. N?gin, et ?ks Matthiase vin??lplaat oli laual, ehkki siis, kui me hommikul koos kodust v?lja l?ksime, seda seal ei olnud. Puhusin pikemalt m?tlemata plaadi?mbriselt tubakapuru ?ra ja panin selle teiste juurde tagasi. Siis hakkasin t?hele panema, et uks oli lukku keeratud vaid ?he v?tmep??rdega, tavaliselt keerasin ma alati kaks ringi peale. Ja j?rsku t?litsesime me j?lle iga jumala p?ev ning k??giriiul oli lagritsapakkide all lookas. Siis tuli telefonik?ne. Lamasin kodus, mul olid kurgumandlid paistes ja kavatsesin parajasti uinaku teha. Telefon helises ja pehme naiseh??l teatas, et nad leidsid ?he Matthiase portfoolio, ta k?sis, kas Matthias ei tahaks sellele j?rele tulla. “Kuna ta ju enam meie koolis ei ?pi,” t?psustas naine. Sain temalt kuulda, et Matthias ei k?inud juba oktoobris koolis, aga alles kuu aega tagasi kustutati ta ametlikult ?pilaste nimekirjast. Praegu oli m?rts. Ligi kuus kuud tegi ta n?o, et l?heb iga p?ev fotokooli. Ligi kuus kuud oli ta pajatanud mulle v?ikesi lugusid k?igest, mis p?eval koolis juhtus. Ligi kuus kuud oli ta r??kinud, kui v?ga talle koolis meeldib ja et ta tahab ?hel p?eval professionaalseks fotograafiks hakata. Pigistasin telefonitoru k?es ja mul l?ks s?da pahaks. Asit?endeid jahtides otsisin korteri otsekohe l?bi. Matthiase lauaarvuti lahtise paneeli tagant leidsin koti sadade joint’i-konidega. Kilekott oli mitme kummipaelaga hoolikalt kinni t?mmatud. T?iesti arusaamatu, miks ta konisid lihtsalt ?ra ei visanud. Siis torkas mulle p?he, et k?ik tema ?pikud olid riiulis t?pselt samas j?rjekorras nagu kooliaasta alguses ja vannitoas kattis fotovanne paks tolmukiht. Kui Matthias veerand seitse – p?rast “pikka koolip?eva” – koju tuli, v?tsin ma ta pihtide vahele. Ta ei eitanud midagi. “Aga miks?” k?sisin ma. “Ma teadsin, et sa l?hed marru,” ?tles ta ja keeras k?ik hoobilt minu s??ks. Ta oli viimased kuus kuud veetnud kuueteistk?mnendas piirkonnas ?hes kohvikus, kus omanik lasi kundedel rahulikult ha??i suitsetada tingimusel, et nad ka mingi joogi ostavad. Kui kohvik oli suletud, tuli ta koju tagasi kohe, kui ma olin t??le l?inud, ja l?ks sealt enne minu saabumist minema. Selgus, et Matthias oli k?igest hoolimata koristamises kibe k?si. V?hemalt selles osas, mis puudutas t?endite likvideerimist korteris. Iga kord, kui ma r??kisin kellelegi meie suhte l?ppemisest ja Matthiase kaksikelust, p??dsin ma seda naljaks keerata. Ma olen t?nulik, et ta lisaks k?igele muule ei hakanud kandma minu aluspesu ja ennast SaMANthaks kutsuma. Aga peagi loobusin l??pimisest, sest keegi ei naernud. Minu ja Matthiase loos ei olnud mitte midagi naljakat. P?rast kahte O’Malley’s veedetud tundi asutan end lahkuma. “Ega sa ometi sellep?rast ?ra ei l?he, et ma Matthiasest r??kisin?” k?sib Rebecca murelikult. “Issand k?ll, ei!” vastan ma. Kodus nutan, n?gu Optimuse kasukasse surutud, kuni ta minema jookseb ja ennast diivani taha ?ra peidab. 5 Du?i all k?in ma k??gis. Mitte sellep?rast, et see mulle meeldiks, vaid sel lihtsal p?hjusel, et du?? asub k??gis v?ikese vaheseina taga. Enamikus Viini vanades Altbau-korterites on sama lugu. K??gi, vannitoa ja WC v?ib leida k?ige ?llatavamatest kohtadest. Majas, kus Berlitzi Claire kuueteistk?mnendas piirkonnas elab, peab ta koridoris asuvat k?lma vetsu t?nini oma naabritega jagama. P?rast du?i all k?imist panen riidesse ja l?hen Mariahilferstrassele Berlitzisse, ehkki t?na on laup?ev. Olen ?ks neist v?hestest ?petajatest, kes on n?us ka laup?eviti t??d tegema. Mul pole nagunii muud targemat teha. T?na tuleb mul ?petada r?hma k?mneaastasi, kellel on olnud ?nnetus s?ndida ambitsioonikate vanemate peresse. “Laup?ev on teokarbip?ev,” ?tleb ?ks v?ike t?druk mulle salap?raselt ja hakkab oma kotist teokarpe v?lja laduma. Kuna ma pole seda r?hma varem ?petanud, pole mul aimugi, miks “laup?ev on teokarbip?ev”. Terve tunni v?ltel lebavad teokarbid laual otsekui murettekitav meeldetuletus, et ma oleksin pidanud vaevuma v?lja uurima, mida r?hm varasemate tundide ajal on teinud. Ent teokarpidest hoolimata on nelja k?mneaastast lausa lust ?petada. Piisab ?hest parandusest ja erinevalt t?iskasvanud ?pilastest ei tee lapsed enam kunagi sama viga, olgu tegemist s?navara, grammatika v?i lauseehitusega. M?ngime “Memoryt”, loeme jutte inims??ja-haidest ja m?tleme v?lja oma versioone laulust “Wheels on the bus”. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=40527060&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.