Hirm: Trump Valges majas

Hirm. Trump Valges Majas Bob Woodward Washington Posti staa?ika ja ohtralt p?rjatud ajakirjaniku Bob Woodwardi „Hirm“ on seni k?ige p?hjalikum ?levaade Donald Trumpi elust Valges Majas. See on haarav ja murettekitav, mahlakate ja kohati uskumatute detailidega v?rtsitatud jutustus p?ikp?ise ja mitte k?ige laiema silmaringiga mehe sattumisest suurriigi etteotsa, pidevatest konfliktidest ja v?imuv?itlusest siseringis, alluvate vastuhakust ja tekkinud kahjude minimeerimisest. "Hirm. Trump Valges Majas" on ?ks 2018. aasta r??gitumaid raamatuid kogu maailmas, seda m??di ?ksnes esimese n?dalaga ?le miljoni eksemplari. Bob Woodward Hirm: Trump Valges majas Autori isiklik m?rkus T?nan kogu s?damest Evelyn M. Duffyt, kes on mind assisteerinud neljast presidendist k?neleva viie raamatu juures. President Trumpi puhul on eriliseks takistuseks s?gavad emotsioonid ja kired, mida ta kutsub esile nii toetajates kui ka kriitikutes. Evelyn m?istis otsekohe, et on vaja saada uut autentset infot ning leida sellele sobiv raamistik, kajastamaks olukorda Valges Majas nii p?hjalikult kui v?imalik. Evelyn teadis, et need faktid on olemas ja me peame kiiresti kirja saama v?imalikult palju, kuni m?lestused on veel v?rsked ning dokumendid ja m?rkmed alles. Vahel juhtus, et p?eva-paari jooksul tegime uurimist??d, k?sitlesime, panime info kirja ja kirjutasime ?mber terveid raamatul?ike, mis katsid v?lispoliitikat P?hja-Koreast ja Afganistanist L?his-Idani ning sisepoliitilisi teemasid alates kaubavahetusest ning l?petades sisser?nde ja maksudega. Evelyn kandis hoolt, et ehitaksime loo ?mber konkreetsete stseenide, millel on konkreetsed kuup?evad ja osalised. Evelyni t??eetika on m?rkimisv??rne ja teda iseloomustavad s?gav ?iglustunne, uudishimu ja ausus. Ta varustas mind uuringute, taustainfo, kronoloogiate, ajalehev?ljal?ikevirnade ja oluliste vastamata k?simuste loeteludega, jagas oma n?gemusi ning tegi ettepanekuid lisaintervjuudeks. Evelyn t?i kaasa oma l?putu kaine m?istuse ja tarkuse, olles suurep?rane kaast??taja ning vaimus – ja t?nu panuse suurusele – kaasautor. „T?eline v?im on – ma ei taha seda s?na isegi kasutada – hirm.” Presidendikandidaat Donald J. Trump intervjuus Bob Woodwardile ja Robert Costale 31. m?rtsil 2016 Washingtonis Trump International Hoteli vana postkontori paviljonis. M?rkus lugejatele Intervjuud selle raamatu tarvis on tehtud ajakirjaniku p?hjalike taustauuringute p?hireegli j?rgi. See t?hendab, et kogu infot v?ib kasutada, kuid ma ei ?tle, kes selle andis. Raamatu aluseks on sadu tunde intervjuusid nende s?ndmuste otseste osalejate ja tunnistajatega. Peaaegu k?ik lubasid intervjuusid salvestada, et lugu saaks jutustada suurema t?psusega. Kui olen omistanud osalejatele t?pseid tsitaate, m?tteid v?i j?reldusi, siis p?rineb info sellelt inimeselt, otsest infot omavalt kolleegilt v?i kohtumise m?rkmetest, isiklikest p?evikutest, toimikutest ning valitsuse v?i isiklikest dokumentidest. President Trump keeldus intervjuust selle raamatu tarvis. PROLOOG 2017. aasta septembri alguses, Trumpi presidentuuri kaheksandal kuul, astus Goldman Sachsi endine president Gary Cohn, presidendi peamine majandusn?unik Valges Majas, Ovaalkabinetis ettevaatlikult presidendi kirjutuslaua poole. Kahek?mne seitsme aasta jooksul Goldmanis oli kahemeetrine, kiilasp?ine, hulljulge ja enesekindel Cohn teeninud miljardeid oma klientidele ning sadu miljoneid endale. Ta oli v?tnud endale privileegi Trumpi Ovaalkabinetti sisse jalutada ja president oli sellega leppinud. Laual oli ?helehek?ljeline visand viimase kirjast L?una-Korea presidendile, mis peatas USA ja Korea vabakaubandusleppe KORUS. Cohn oli vapustatud. Trump oli kuid ?hvardanud taganeda leppest, mis oli majandussuhete, militaarkoost??, ja mis k?ige t?htsam, ?lisalajaste luureoperatsioonide ja s?jalise v?imekuse aluseks. 1950. aastatel s?lmitud leppe kohaselt hoidsid ?hendriigid L?una-Koreas 28 500 s?durit ning juhtisid ?lisalajasi ja tundlikke erijuurdep??suprogramme (SAP), mille taga oli ?lisalajane kodeeritud luure- ja s?jaline v?imekus. N??d suutsid P?hja-Korea mandritevahelised ballistilised raketid kanda tuumal?hkepead – v?ib-olla kuni USA territooriumini. P?hja-Korea raketil kulunuks Los Angelesse j?udmiseks kolmk?mmend kaheksa minutit. T?nu neile programmidele oli ?hendriikidel v?imalik seitsme sekundi jooksul avastada mandritevahelise raketi lendulaskmine P?hja-Koreas. Samav??rsel s?steemil Alaskas kulus selleks viisteist minutit – h?mmastav vahe. V?ime avastada raketistart seitsme sekundi jooksul annaks USA relvaj?ududele aega P?hja-Korea rakett alla tulistada. See on ehk k?ige t?htsam ja salajasem asi, mis USA valitsust puudutab. Ameerika kohalolek L?una-Koreas on riikliku julgeoleku tuum. KORUS-e kaubandusleppe, mida L?una-Korea pidas oma majanduse seisukohalt h?davajalikuks, ?les?tlemine v?inuks kahe riigi vahelised suhted h?vitada. Cohn ei suutnud uskuda, et president Trump riskiks USA riiklikule julgeolekule v?ltimatult vajaliku luurev?imekuse kaotamisega. Selle k?ige taga oli Trumpi raev, p?hjuseks 18 miljardi dollari suurune aastane puuduj??k ?hendriikide kaubavahetuses L?una-Koreaga ning asjaolu, et USA kulutas oma v?gede hoidmiseks seal 3,5 miljardit dollarit aastas. Hoolimata pea igap?evastest teadetest kaose ja ebak?lade kohta Valges Majas ei teadnud avalikkus, kui hull siseolukord tegelikult oli. Trump muutis alatasa meelt, oli tujukas. Olles viletsas tujus, sest miski, olgu see mis tahes, oli ta marru ajanud, v?is ta KORUS-e kaubandusleppe kohta ?elda: „Me ?tleme selle t?na ?les.” Kuid kiri 5. septembrist 2017 oli potentsiaalne riikliku julgeolekukatastroofi vallap??stja. Cohn kartis, et Trump allkirjastab kirja, kui seda n?eb. Cohn v?ttis kirja presidendi laualt. Ta pani selle sinisesse kausta pealkirjaga „S?ILITADA”. „Varastasin selle ta laualt,” r??kis ta hiljem ?hele kolleegile. „Ma ei saanud lasta tal seda n?ha. See dokument ei satu kunagi ta silma alla. Ma pean riiki kaitsma.” Valge Maja ning omaenda m?ttemaailma anarhia ja korratuse t?ttu ei m?rganudki president, et kiri oli kadunud. Tavaliselt oleks s??raste kirjade eest, nagu see, mis oli m?eldud L?una-Korea presidendile, vastutanud personalisekret?r ja presidendi paberimajanduse korraldaja Rob Porter. Ent seekord oli kirjavisand j?udnud Trumpi k?tte tundmatut kanalit pidi. Personalisekret?ri ametikoht on tagasihoidlik, kuid suure t?htsusega igas Valge Maja administratsioonis. Porter oli teinud Trumpile kuude kaupa kokkuv?tteid memode ja teiste dokumentide, sealhulgas k?ige tundlikumate s?jav?e ja CIA salaoperatsioone puudutavate otsuste kohta, mis olid riikliku julgeoleku seisukohalt ?liolulised. 193 cm pikk piitspeenike mormooniperest p?rit Porter oli ?ks hallidest meestest: s?ratu organisatsiooniametnik, kes oli ?ppinud Harvardis ja Harvardi ?igusteaduste koolis ning olnud Rhodesi stipendiaat. Hiljem avastas Porter, et kirjavisandist oli arvukalt koopaid, ja nad kandsid Cohniga hoolt, et ?kski neist ei j??ks presidendi lauale. Cohn ja Porter t??tasid koos vastu Trumpi korraldustele, mida nad pidasid k?ige impulsiivsemateks ja ohtlikumateks. See ja teised samasugused dokumendid lihtsalt kadusid. Kui Trumpi laual oli ?lelugemiseks visand, t?mbas Cohn selle vahel lihtsalt ?ra ja president unustas paberi olemasolu. Ent kui kiri oli tema laual, andis ta allkirja. „Me ei teinud seda riigi p?rast,” ?tles Cohn eraviisiliselt. „Me p??stsime teda nende asjade tegemisest.” See polnud midagi v?hemat kui administratiivne coup d’?tat, ?hendriikide presidendi tahte ja tema p?hiseadusliku v?imu ??nestamine. Porter, kes koordineeris poliitikaotsuste ja p?evaplaanide tegemist ning juhtis presidendi paberimajandust, ?tles ?hele kolleegile: „Kolmandiku minu t??st moodustas p??d reageerida m?nele tema t?eliselt ohtlikule ideele ja anda talle p?hjust arvata, et v?ib-olla ei olnudki need ideed nii head.” Teine strateegia oli venitada, edasi l?kata, viidata juriidilistele piirangutele. Juristiharidusega Porter ?tles: „Kuid asjade venitamine v?i talle viimata j?tmine v?i ?tlemine – ?igustatult, mitte lihtsalt ettek??ndena – et seda tuleb kontrollida v?i me peame sellega rohkem t??tama v?i et meil ei ole ?igusn?uniku heakskiitu –, oli k?mme korda sagedasem kui dokumentide tema laualt v?tmine. Tundus, nagu k?nniksime pidevalt kaljuveerel.” Oli p?evi v?i n?dalaid, kui olukord tundus olevat kontrolli all ja nad olid servast paar sammu eemal. „Teine kord kukkusime ?le serva ja asuti tegutsema. Alati tundus, et k?nnid otse serva peal.” Kuigi Trump ei maininud kunagi kadunud kirja 5. septembrist, ei unustanud ta, mida tahtis kaubanduslepingu suhtes ette v?tta. „Sellest kirjast oli mitu versiooni,” ?tles Porter ?hele kolleegile. Hiljem puhkes Ovaalkabinetis L?una-Korea lepingu ?le ?ge vaidlus. „Mul on ?ksk?ik,” ?tles Trump. „Mul on neist argumentidest k?rini. Ma ei taha sellest rohkem kuulda. KORUS-ega on k?ik.” Ta hakkas dikteerima uut kirja, mille tahtis ?ra saata. Presidendi v?imees Jared Kushner v?ttis Trumpi s?nu t?siselt. Kolmek?mne kuue aastane vaoshoitud, peaaegu aristokraatliku k?itumisega Jared oli Valge Maja vanemn?unik. Ta on Trumpi t?tre Ivankaga abielus olnud alates 2009. aastast. Kuna Jared istus presidendile k?ige l?hemal, asus ta Trumpi ?eldut ?les kirjutama. „Kirjuta kiri valmis ja too mulle allakirjutamiseks,” k?skis Trump teda. Jared koostas presidendi dikteerimise j?rgi uut kirja, kui Porter sellest kuulis. „Saada mustand mulle,” ?tles ta. „Kui me seda teeme, siis ei saa seda teha salvr?tikule. Me peame selle kirja panema nii, et see meile h?bi ei teeks.” Kushner saatis oma visandi paberkoopia. Sellest polnud kuigi palju kasu. Porter ja Cohn lasid midagi kokku kirjutada n?itamaks, et nad teevad, mida president oli k?skinud. Trump ootas kohest reageerimist. Nad ei saanud marssida kohale t?hjade k?tega. Visand oli osa suitsukattest. Ametlikul n?upidamisel esitasid KORUS-e ?les?tlemise vastased k?ikv?imalikke argumente: USA ei olnud kunagi varem vabakaubanduslepet l?petanud, olid ?iguslikud k?simused, geopoliitilised k?simused, olulised riikliku julgeoleku ja luure k?simused; kiri ei olnud valmis. Nad l?mmatasid presidendi faktide ja loogikaga. „T??tame siis kirjaga edasi,” ?tles Trump. „Ma tahan n?ha j?rgmist visandit.” Cohn ja Porter ei valmistanud j?rgmist visandit ette. Nii ei olnud presidendile midagi n?idata. Selleks hetkeks oli k?simuse varjutanud udu, mis kaasnes presidendi otsuste tegemisega. Trump hakkas tegelema teiste asjadega. Kuid KORUS-e probleem ei kadunud. Cohn r??kis kaitseminister James Mattise, merejalav?e erukindraliga, kes oli ehk m?jukaim isik Trumpi kabineti liikmete ja personali seas. S?javeteran Mattis oli teeninud relvaj?ududes nelik?mmend aastat. 175 cm pikkust tikksirget kindralit iseloomustas alaline maailmav?simus. „Me k?igume serval,” ?tles Cohn kaitseministrile. „V?imalik, et seekord vajame toetust.” Mattis p??dis piirata oma k?ike Valgesse Majja ja j??da nii palju kui v?imalik s?jaliste k?simuste juurde, kuid m?istes olukorra pakilisust, tuli ta Ovaalkabinetti. „H?rra president,” ?tles ta. „Kim Jong-un kujutab endast meie riiklikule julgeolekule k?ige vahetumat ohtu. Me vajame L?una-Koread liitlasena. V?ib tunduda, et kaubavahetus ei ole selle k?igega seotud, kuid see on keskse t?htsusega. Ameerika s?jalised ja luurevarad L?una-Koreas on selgrooks meie v?imele end P?hja-Korea eest kaitsta. Palun ?rge katkestage lepet.” „Miks maksab USA aastas miljard dollarit raketit?rjes?steemi eest L?una-Koreas?” k?sis Trump. Ta oli maruvihane l?ppfaasi k?rglennu ala kaitses?steemi (THAAD) raketit?rjes?steemi p?rast ning ?hvardas viia selle L?una-Koreast ?ra Oregoni osariiki Portlandi. „Me ei tee seda L?una-Korea p?rast,” ?tles Mattis. „Me aitame L?una-Koread, sest see aitab meid.” President paistis n?ustuvat, kuid ainult selleks hetkeks. 2016. aastal kirjeldas kandidaat Trump Bob Costale ja mulle presidendi t??d j?rgmiselt: „Rohkem kui midagi muud on see meie riigi julgeolek … See on number ?ks, kaks ja kolm … Tugevad relvaj?ud ei lase juhtuda meie riigile v?ljastpoolt halbu asju. Ja ma olen kindel, et see j??b minule alati selle definitsiooni osaks number ?ks.” Tegelikkus oli s??rane, et 2017. aastal olid ?hendriigid emotsionaalselt ?lierutatud, muutliku ja ettearvamatu juhi s?nade ja tegude l?a otsas. Tema personal oli ?hendanud j?u, et sihilikult panna pidurit presidendi k?ige ohtlikumatele m?ttes?hvatustele. See oli maailma v?imsaima riigi t?itevv?imu n?rvivapustus. J?rgnev lugu ongi sellest. 2017. aasta 5. septembri visand kirjast L?una-Korea presidendile kaubandusleppe ?les?tlemise kohta. Gary Cohn v?ttis selle president Trumpi kirjutuslaualt Ovaalkabinetis, et seda ei saaks allkirjastada ja ?ra saata ESIMENE PEAT?KK 2010. aastal, kuus aastat enne Donald Trumpi v?iduka presidendivalimiste kampaania ?lev?tmist, tuli telefonik?ne Steve Bannonile, kes oli tollal viiek?mne seitsme aastane ja produtseeris parempoolset maailmavaadet propageerivaid poliitilisi filme. „Mida sa homme teed?” k?sis David Bossie, pikaajaline esindajatekoja vabariiklaste uurija ja konservatiivne aktivist, kes oli ligi kaksk?mmend aastat jahtinud Bill ja Hillary Clintoni skandaale. „L?ikan neid kuradima filme, mida ma sulle teen,” vastas Bannon. L?henemas olid 2010. aasta kongressi vahevalimised. Oli Teepartei liikumise k?rgaeg ja vabariiklastel oli hoog sees. „Dave. Me l?petame veel kaht filmi. Mina toimetan. Ma t??tan kaksk?mmend tundi p?evas.” Ta pidas silmas Citizens Unitedit, Bossie juhitud konservatiivset poliitilist tegevuskomiteed, mis paiskas v?lja Clintoni-vastaseid filme. „Kas sa saaksid koos minuga New Yorki tulla?” „Milleks?” „Donald Trumpiga kokku saama,” vastas Bossie. „Misjaoks?” „Ta m?tleb presidendiks kandideerimisele,” ?tles Bossie. „Millise riigi?” k?sis Bannon. „Ei, t?siselt,” kinnitas Bossie. Ta oli juba mitu kuud Trumpiga kohtunud ja koost??d teinud. Trump oli palunud kokkusaamist. „Mees, mul ei ole aega pihku peksta,” ?tles Bannon. „Donald Trump ei kandideeri kunagi presidendiks. Unusta ?ra. Obama vastu? Unusta ?ra. Mul ei ole mingiteks kuradima lollusteks aega.” „Kas sa ei tahaks temaga kokku saada?” „Ei, mul ei ole selle vastu mingit huvi.” Kunagi oli Trump andnud Bannonile kolmek?mneminutilise intervjuu p?hap?evap?rastl?unase raadiosaate „The Victory Sessions” jaoks, mida Bannon oli juhtinud Los Angelesest ja ristinud m?tleva inimese jutusaateks. „See t??p ei m?tle seda t?siselt,” ?tles Bannon. „Mina arvan, et m?tleb,” vastas Bossie. Trump oli telestaar ja tal oli kuulus t?sielusaade „The Apprentice”, mis oli NBC-s paar n?dalat vaatajanumbrite j?rgi esikohal. „Sellest, kui l?heme ja temaga kokku saame, ei s?nni mingit kahju.” Viimaks n?ustus Bannon minema New Yorki Trump Towerisse. Nad s?itsid liftiga ?les kahek?mne kuuenda korruse n?upidamissaali. Trump tervitas neid soojalt ning Bossie ?tles, et ta on teinud ?ksikasjalise esitluse. See oli ?ppeotstarbeline. „Esimene osa”, ?tles Bossie, „selgitab, kuidas kandideerida vabariiklaste eelvalimistel ja v?ita, teine osa aga, kuidas kandideerida Ameerika ?hendriikide presidendiks Barack Obama vastu”. Ta kirjeldas peamisi valimisstrateegiaid ning r??kis protsessist endast ja kampaaniateemadest. Bossie oli traditsiooniline niigi v?hest sekkumist pooldav konservatiiv ning Teepartei liikumise esilet?us oli tulnud talle ?llatusena. Bossie s?nul oli see Ameerika poliitikas t?htis hetk: Teepartei populism tuhiseb ?le riigi, v?ike inimene saab oma h??le. Populism on rohujuureliikumine poliitilise status quo segipaiskamiseks tavaliste inimeste kasuks. „Mina olen ?riinimene,” meenutas Trump neile. „Ma ei ole professionaalne poliitiline karjerist.” „Kui te kandideerite presidendiks,” ?tles Bossie, „siis peate teadma palju v?ikeseid ja palju suuri asju.” V?ikesed asjad olid dokumentide esitamine t?htajaks, eelvalimiste reeglid osariigiti – ?ksikasjad. „Te peate tundma strateegiat ja seda, kuidas delegaate enda poole v?ita.” „Kuid esmalt,” lisas ta, „peate m?istma, mida kujutab endast konservatiivne liikumine.” Trump noogutas. „Teil on teemadega probleeme,” j?tkas Bossie. „Mul ei ole teemadega mingeid probleeme,” kinnitas Trump. „Millest sa r??gid?” „Esiteks, kunagi ei ole vabariiklaste eelvalimisi v?itnud inimene, kes ei poolda elu,” ?tles Bossie. „Ja teie pooldate paraku v?ga valikut.” „Mida see t?hendab?” „Te olete andnud raha abordipooldajatele, valikut pooldavatele kandidaatidele. Olete esinenud avaldustega. Te peate olema elupooldaja, abordivastane.” „Ma olen abordi vastu,” kinnitas Trump. „Ma olen elupooldaja.” „Teie minevik r??gib teist keelt.” „Seda annab parandada,” ?tles Trump. „Lihtsalt ?tle, kuidas see joonde ajada. Ma olen – kuidas sa ?tlesidki? Elupooldaja. Ma olen elupooldaja, ?tlen ma teile.” Bannonile avaldas Trumpi esinemisoskus muljet, Trumpi r??kides see tunne ?ha s?venes. Trump oli kiire reaktsiooniga ja keskendus teemale. Ta oli suurep?rases f??silises vormis. Tema kohalolek oli suurem kui ta ise, ta h?ivas kogu ruumi, h?ivas k?skivalt. Temas oli midagi. Ja samas oli ta nagu tavaline mees baaris, kes r??kis teleriga. Elu n?inud, Queensist. Bannoni hinnangul oli Trump Archie Bunker, kuid t?eliselt keskendunud Archie Bunker[1 - Archie Bunker oli rahvamehelik peategelane 1970ndatel populaares sarjas „All in the Family”.]. „Teine suur asi,” j?tkas Bossie, „on teie valimisminevik.” „Mida see t?hendab, minu valimisminevik?” „See, kui sageli te valimas k?ite.” „Millest sa r??gid?” „Need on vabariiklaste eelvalimised,” ?tles Bossie. „Ma k?in iga kord valimas,” teatas Trump enesekindlalt. „Ma olen k?inud valimas iga kord sestsaati, kui olin kaheksateist, kaksk?mmend.” „Tegelikult ei vasta see t?ele. Kas te teate, et teie valimask?imised on registreeritud?” Kongressi uurijal Bossiel oli terve hulk materjale. „Nad ei tea, kuidas ma h??letan.” „Ei, mitte seda, kuidas te h??letate. Aga seda, kui sageli te valimas k?ite.” Bannon m?istis, et Trump ei tea k?ige elementaarsemat, mis poliitikasse puutub. „Ma olen iga kord valimas k?inud,” j?i Trump endale kindlaks. „Tegelikult olete kogu elu jooksul k?inud eelvalimistel vaid ?hel korral,” ?tles Bossie dokumentidele viidates. „See on kuradima vale,” ?tles Trump. „See on t?ielik vale. Iga kord, kui ma olen valima l?inud, olen ma valinud.” „Te olete h??letanud vaid ?htedel eelvalimistel,” ?tles Bossie. „See oli millalgi 1988. aasta paiku, vabariiklaste eelvalimistel.” „Sul on ?igus,” ?tles Trump, tehes silmagi pilgutamata kannap??rde. „H??letasin Rudy poolt.” Giuliani kandideeris 1989. aasta eelvalimistel linnapeaks. „Kas see on seal kirjas?” „Jah.” „Ma saan sellest ?le,” kinnitas Trump. „V?ib-olla ei ole neil asjadel t?htsust,” ?tles Bossie, „aga v?ib-olla on. Kui te tahate edasi liikuda, peate olema metoodiline.” Siis tuli Bannoni kord. Ta r??kis Teepartei t?ukej?ust ja eliidivastasusest. Populism oli suunatud lihtsale inimesele, kes teadis, et s?steem on vildakas. See oli t??lisi v?lja kurnava semukapitalismi ja sisetehingute vastu. „See meeldib mulle. Seda ma olen,” ?tles Trump. „Popularist.” Ta pusserdas s?naga. „Ei, ei,” parandas Bannon. „Populist.” „Justament,” kinnitas Trump. „Popularist.” Bannon andis alla. Esmalt m?tles ta, et Trump ei saanud s?nast aru. Kuid v?ib-olla m?tles Trump seda omal moel – rahva seas populaarne olemist. Bannon teadis, et „popularist” oli „populisti” varasem inglisp?rane vorm, mis t?hendas mitteintellektuaalset ?ldsust. Tund p?rast koosoleku algust ?tles Bossie: „Meil on veel ?ks suur probleem.” „Mis see on?” k?sis Trump ettevaatlikult. „Noh,” alustas Bossie. „Te olete teinud 80 protsenti oma annetustest demokraatidele.” Bossie arvates oli see Trumpi suurim poliitiline m??dalask, kuigi ta ei ?elnud seda v?lja. „See on jama!” „Selle kohta on dokumendid,” t?hendas Bossie. „Selle kohta on dokumendid!” pahvatas Trump ?limas ?llatuses. „Iga annetuse kohta, mida olete eales teinud.” K?igi poliitiliste annetuste avalikustamine oli normiks. „Ma olen alati v?rdselt annetanud,” kinnitas Trump. Ta v?itis, et annetas m?lema erakonna kandidaatidele. „Te annetate tegelikult ?sna palju. Kuid kaheksak?mmend protsenti sellest on l?inud demokraatidele. Chicago, Atlantic City …” „Ma pean seda tegema,” v?itis Trump. „K?ik need kuradima demokraadid valitsevad k?iki neid linnu. Tuleb ehitada hotelle. Tuleb neid m??rida. Need on inimesed, kes tulevad minu juurde.” „Kuulake,” sekkus Bannon. „Dave ?ritab ?elda seda, et kui te olete Teepartei kandidaat, hakatakse kurtma just selle ?le. Et just teiesugused sellid s?lmivad sisetehinguid.” „Ma saan sellest ?le,” kinnitas Trump. „See k?ik on v?ltsitud. See s?steem on v?ltsitud. Need t??bid on mind aastaid raputanud. Ma ei taha anda. Nad marsivad sisse. Kui sa t?ekki ei kirjuta …” Trump r??kis ?hest Queensi poliitikust, pesapallikurikaga vanamehest. „L?hed sinna ja pead talle midagi andma – tavaliselt sularaha. Kui sa talle midagi ei anna, ei saa miski tehtud. Midagi ei saa ehitatud. Ent kui l?hed sinna ja j?tad talle ?mbriku, saab k?ik joonde. Nii see lihtsalt on. Aga ma saan selle joonde ajada.” Bossie ?tles, et tal on maanteeplaan. „Asi on konservatiivses liikumises. Teepartei tuleb ja l?heb. Populism tuleb ja l?heb. Konservatiivne liikumine on olnud alates Goldwaterist k?ige alus.” „Teiseks,” ?tles ta, „soovitan ma teil kandideerida, nagu kandideeriksite kuberneriks kolmes osariigis: Iowas, New Hampshire’is ja L?una-Carolinas.” Need olid esimesed kolm valimiskoosolekute v?i eelvalimiste osariiki. „Kandideerige ja m?juge kohalikult, nagu tahaksite saada nende kuberneriks.” Paljud kandidaadid tegid suure vea, p??des kandideerida kahek?mne seitsmes osariigis. „Kandideerige nagu kolmedel kubernerivalimistel ja teete hea alguse. Keskenduge kolmele. Saage kolmes hea tulemus. Ja teised tulevad j?rele.” „Ma suudan saada partei kandidaadiks,” kinnitas Trump. „Ma suudan neid t??pe v?ita. Ma ei hooli sellest, kes nad on. Mul on asi selge. Ma suudan nende asjade eest hoolt kanda.” Iga seisukohta oli v?imalik uuesti arutada, uuesti l?bi m?elda. „Ma pooldan elu,” ?tles Trump. „Ma hakkan pihta.” „Te peate tegema j?rgmist,” ?tles Bossie. „Teil on vaja kirjutada kahesaja viiek?mne kuni viiesaja tuhande dollari v??rtuses t?ekke kongresmenidele ja senaatoritele. Nad k?ik tulevad siia. Vaadake neile silma ja suruge k?tt. Te annate neile t?eki. Sest meil on vaja m?ned m?rgid maha j?tta. Te peate tegema seda ?ks ?hele, et nad teaksid. Siis on olemas v?hemalt ?ks nurgakivi, millele suhteid rajada.” Bossie j?tkas. „?tlete, et see t?ekk on teile. Kahe tuhande neljasajale dollarile” – jutt k?is maksimumsummast. „T?ekid on individuaalsed, k?va raha, nende kampaania jaoks. Siis nad teavad, et see tuleb isiklikult teilt. Siis m?istavad vabariiklased, et te v?tate asja t?siselt.” Kogu see raha oli Bossie s?nul presidendiks saamise kunstis kesksel kohal. „Hiljem kannab see hiigeldividende.” Raha tuleb anda vabariiklaste kandidaatidele m?nes lahinguv?ljaosariigis, nagu Ohio, Pennsylvania, Virginia ja Florida. „Lisaks,” ?tles Bossie, „te peate koostama poliitikaraamatu. Te peate koostama raamatu sellest, mida arvate Ameerikast ja poliitikast.” Bannon tegi p?hjaliku ?levaate Hiinast ning selle edukatest katsetest t??kohti ja raha ?hendriikidelt ?ra v?tta. See oht oli tema kinnisidee. „Mis sa arvad?” k?sis Bossie hiljem Bannonilt. „Ta avaldas mulle t?itsa muljet,” vastas Bannon. „Presidendiks kandideerimise seisukohalt on v?imalus null. Esiteks need kaks ?lesannet. See kabajantsik ei kirjuta v?lja ?htki t?ekki. Ta ei ole seda sorti t??p, kes t?ekke kirjutab. Ta kirjutab t?ekkidele alla, kui need talle tulevad. Hea, et sa seda ?tlesid, sest ta ei kirjuta ilma peal ?htki t?ekki.” „Aga poliitikaraamat?” „Ta ei tee seda eluilmas. Ole n??d. Esiteks, keegi ei ostaks seda. See oli ajaraiskamine, kui v?lja arvata, et see oli p??raselt l?bus.” Bossie ?tles, et p??ab Trumpi ette valmistada, kui see peaks otsustama kandideerida. Trumpil oli ainulaadne omadus: ta oli olnud poliitilisest protsessist t?iesti eemal. Edasi jalutades avastas Bossie end m?tteharjutuselt, mille tegi kuus aastat hiljem l?bi enamik ameeriklasi. Ta ei kandideeri elu sees. Ta ei esita oma kandidatuuri. Ta ei tee seda kunagi teatavaks. Ta ei esita eales oma finantsaruannet. ?igus? Ta ei tee seda k?ike elu seeski. Ta ei v?ida ilmaski. „Arvad, et ta kandideerib?” k?sis Bossie viimaks Bannonilt. „Mitte mingit v?imalust. See v?imalus on null,” kordas Bannon. „V?iksem kui null. Sa ainult vaata tema kuradima elu. J?ta n??d. Ta ei tee seda. Ta ei lase ennast maatasa teha.” TEINE PEAT?KK Kuus aastat hiljem On peaaegu kindel, et kui edasised s?ndmused ei oleks arenenud v?het?otavalt, juhuslikult ja omasoodu, oleks maailm praegu hoopis teistsugune. 21. juulil 2016 nimetasid vabariiklased Donald Trumpi oma presidendikandidaadiks ja tema p??dlustes sellele ametikohale toimus oluline p??re laup?eva, 13. augusti 2016 hommikul. Steve Bannon, kes oli n??d parempoolse Breitbart Newsi juht, istus New Yorgis Bryanti pargis pingil ja oli ametis oma laup?evase rituaali, ajalehtede lugemisega. Esimesena lehitses ta l?bi Financial Timesi ja v?ttis siis ette The New York Timesi. „L?bikukkunud sisekatse Trumpi keele taltsutamiseks”, vaatas vastu Timesi esik?ljepealkiri. Presidendivalimisteni oli j??nud kolm kuud. „Oh issand,” m?tles Bannon. Bannoni lavastuse esimeseks episoodiks oli Trumpi v?limus: vana s?jav?ekuub mitme tennises?rgi peal. Teiseks episoodiks oli tema k?itumine: agressiivne, veendunud ja l?rmakas. Timesi loo kirjutajate v?itel oli neil kaksk?mmend vabariiklaste anon??mset allikat Trumpi l?hikonnas v?i seotud tema kampaaniaga. Artikkel maalis Trumpist pildi kui segaduses, kurnatud, tusasest, prohmakatealtist ja annetajatega raskustes kandidaadist. Ta oli t?baras olukorras Floridas, Ohios, Pennsylvanias ja P?hja-Carolinas, niinimetatud lahinguv?ljaosariikides, mis otsustavad valimiste tulemuse. Pilt ei olnud ilus ja Bannon teadis, et see k?ik vastab t?ele. Ta arvestas, et Trump v?ib kaotada demokraatide kandidaadile Hillary Clintonile v?ib-olla koguni kahek?mne protsendiga, kindlasti kahekohalise numbriga. Muidugi pakkus Trump meediatsirkust, kuid tal ei olnud endiselt organisatsiooni peale vabariiklaste rahvuskomitee oma. Bannon teadis, et Trumpi kampaaniameeskond koosnes m?nest ?hes toas t??tavast inimesest: k?nekirjutaja ja umbes kuueliikmeline eelsalk, mis plaanis ?ritusi k?ige odavamates paikades, sageli vanadel kulunud staadionitel v?i hokiv?ljakutel ?le riigi. Sellest hoolimata oli Trump edestanud kuutteist konkurenti ja saanud vabariiklaste presidendikandidaadiks ning m?jus t?htsalt, v?hiklikult ja ??nestavalt, p??des rahva t?helepanu v?ita. N??dseks 63-aastane Bannon, kes oli l?petanud Harvardi ?rikooli ja ?gedalt rahvuslike ? Ameerika k?igepealt ? vaadetega, helistas Rebekah Mercerile. Mercer ja tema perekond oli ?ks suuremaid ja vastuolulisemaid vabariiklaste kampaania toetajaid ning raha on Ameerika poliitika mootor, eriti vabariiklikus parteis. Mercerid olid pisut ??rmuslikud, kuid nende raha tagas neile koha otsustamise juures. Neil oli ka osalus Breitbartis. „See on halb, sest meid hakatakse selles s??distama,” ?tles Bannon Mercerile. Breitbart oli seisnud ka s?ngematel tundidel Trumpi k?rval. „See on Breitbarti l?pp.” „Miks sa kampa ei l???” k?sis Rebekah. „Ma ei ole elu sees kampaaniat juhtinud,” vastas Bannon. „Mitte sinnapoolegi.” M?te oli absurdne. „See Manafort on katastroof,” ?tles Rebekah, viidates Trumpi kampaaniajuhile Paul Manafortile. „Praegu ei juhi kampaaniat keegi. Trump kuulab sind. Ta on alati soovinud t?iskasvanu j?relevalvet.” „Kuule,” ?tles Bannon. „Ma teeksin seda otsemaid. Aga miks peaks tema seda tegema?” „Ta on olnud kogu aeg autsaider,” vastas Mercer ja mainis New York Timesi artiklit. „See v?rk on paanikaseisus.” L?hidalt, Trump v?iks palgata Bannoni, kuna ta on meeleheitel. Mercerid v?tsid ?hendust Trumpiga, kes pidi olema Long Islandil East Hamptonis rahakogumis?ritusel New York Jetsi omaniku Woody Johnsoni pool. Tavaliselt kirjutasid Mercerid t?eki v?lja ja ?tlesid, et neil ei ole vaja kandidaati n?hagi. Seekord soovisid nad k?mmet minutit koos Trumpiga. V?ikeses talveaias ei hoidnud pikka kasvu punapea Rebekah end tagasi. Tema isa Bob Mercer, k?rge IQ-ga matemaatik, ei ?elnud peaaegu s?nagi. Ta oli ?ks muinasjutuliselt eduka, viitk?mmet miljardit dollarit haldava riskifondi Renaissance Technologies ajusid. „Manafort peab kaduma,” ?tles Rebekah Trumpile. Ta lisas, et hetkel valitseb kampaanias kaos. „Mida te soovitate?” k?sis Trump. „Steve Bannon l??b kampa,” vastas naine. „Ta ei teeks seda elus sees.” „P?ris kindlasti teeb,” vastas Rebekah. Bannon v?ttis samal ?htul Trumpiga ?hendust. „See lugu lehes on piinlik,” s?nas Bannon, viidates New York Timesi artiklile. „Te olete paremat v??rt. Me suudame v?ita. Me peaksime v?itma. Taevas hoia, see on ju Hillary Clinton.” J?rgmiseks v?ttis Trump ette Manaforti. „Ta on j?ik,” ?tles ta. „Ta ei m?ju televisioonis h?sti.” „Kohtume homme ja m?tleme selle asja v?lja. Me suudame seda teha,” pahvatas Bannon. „Aga hoiame k?ik suu kinni.” Trump n?ustus kohtuma j?rgmisel p?eval, p?hap?eva hommikul. Mures oli sel p?eval samuti Reince Priebus, 44-aastane Wisconsini advokaat ja vabariiklaste rahvuskomitee esimees. Esimehena oli Priebus olnud viis aastat H?rra Sidemetelooja ja H?rra V?rgustikukujundaja. Tema r??msa oleku taga peitus impeeriumi rajaja. Priebus langetas erakonna finantsotsuseid, palkas 6500 palgalist t??tajat, esines regulaarselt televisioonis ja hoidis arvukaid sidemeid. Ta oli ebamugavas positsioonis. Eraviisiliselt pidas Priebus augustit katastroofiks. „Pidev kuumalamp, mis ei kao kuhugi.” Ja isik, kes selle eest vastutas, oli kandidaat Trump. Priebus oli ?ritanud kampaaniat algusest peale navigeerida. Kui Trump nimetas k?nes, milles ta 16. juunil 2015 oma kandideerimisest teatas, mehhiklasi v?gistajateks, helistas Priebus talle ja ?tles: „Sa ei tohi niimoodi r??kida. Me oleme k?vasti vaeva n?inud, et hispaaniakeelseid valijaid enda poole meelitada.” Trump ei mahendanud tooni ja r?ndas k?iki, kes teda r?ndasid. ?kski parteijuht ei ole eales pidanud tegelema s??rase peavaluga nagu Trump. Senaator Mitch McConnell, vabariiklaste enamuse riukalik juht, oli Priebusele konfidentsiaalselt helistanud. Tema s?num oli: unustage Trump, suunake vabariiklaste raha meile, senati kandidaatidele, ja keerake Donald Trumpi rahakraanid kinni. Kuid Priebus tahtis hoida suhteid Trumpiga ning otsustas positsioneerida end kindlalt Trumpi ja McConnelli vahele. Tema meelest oli see taktikaliselt m?istlik. Elluj??mine parteile ja talle endale. Ta oli ?elnud Trumpile: „Ma olen sada protsenti sinuga. Ma armastan sind. Ma t??tan sinu heaks. Aga sa pead erakonda kaitsma. Mul on sinu k?rval ka teisi kohustusi.” Priebus oli n?ustunud tulema Trumpi kampaaniat tegema ja teda valimiskoosolekutel tutvustama. Ta n?gi seda kui uppujale k?e ulatamist. The Timesi artikkel suutmatusest Trumpi taltsutada raputas. „P?ha m?ristus,” m?tles Priebus. „See on t?esti hull.” Kampaania ?hvardas koost laguneda. „See ei olnud kampaania,” leidis ta. „See oli naljategemine.” Timesi artiklis r??giti nii paljust, et Priebus m?istis, et need kaksk?mmend allikat ?ritasid kas kampaaniat saboteerida v?i nagu tavaliselt, j?tta endast head muljet. „Ohtlikud ajad Trumpile ja parteile, v?ib-olla k?ige hullemad,” m?tles Priebus. Edasiliikumiseks oli vaid ?ks tee: k?igi rinnete laiendamine. R?nnakud tuli ??rmuseni viia, et v?ltida ohtlikku n?rkust. Sel p?hap?evahommikul saabus Steve Bannon Manhattanile Trump Towerisse ja ?tles turvateenistusele, et tal on h?rra Trumpiga kohtumine. „Pahasti k?ll,” vastas turvamees, „ta ei ole n?dalavahetustel kunagi siin.” Bannon helistas Trumpile. „Hei,” selgitas kandidaat, „ma olen Bedminsteris” – seal asus golfiklubi Trump National. „Kuna sind siin ei ole, l?hen ma golfi m?ngima. Tule siia, me s??me l?unat. Katsu j?uda ?he paiku.” Ta hakkas jagama ?ksikasjalikke ?petusi s?iduks neljak?mne miili kaugusele New Yorgist l??nde. „K?ll ma leian,” ?tles Bannon. „Ei, keera Rattlesnake Bridge’i teelt paremale ja siis umbes miil veel.” „Ma leian. See on teie Trump National.” „Ei,” ei j?tnud Trump j?rele, „sa pead aru saama.” Ta andis p?hjalikud s?idujuhised, ?ksikasjalikumad kui Bannon oli eales kuulnud teda millegi kohta selgitusi jagamas. Bannon lasi autojuhil viia ennast Bedminsterisse keskp?evaks, olemaks kindel, et ta j?uab ?igeks ajaks. Klubis juhatati ta viiele kaetud lauda. „Te olete varakult kohal,” ?tles keegi t??tajatest. „Teised ei tule enne kella ?ht.” „Teised?” k?sis Bannon. Tulema pidid Roger Ailes, kuberner Chris Christie ja „meer” – Rudy Giuliani. Bannon oli vihane. Ta ei olnud siia tulnud kellelegi prooviesinemist tegema. Nad olid Trumpiga kokku leppinud, s?lminud leppe, mis ei tohiks tulla uuesti arutusele. Esimesena saabus Ailes, Fox Newsi asutaja ja juht ning vabariiklaste aktivist juba alates Richard Nixoni ajast. Ta oli olnud Bannoni mentor. „Mida kuradit?” ?tles Ailes ja asus kampaaniat materdama. „Kui hullud numbrid on?” uuris Bannon. „Me saame tappa.” „Ma r??kisin eile ?htul Trumpiga,” ?tles Bannon. „Mercerid r??kisid temaga. Ma peaksin tulema ja kampaania ?le v?tma, kuid ?ra teistele kahele seda ?tle.” „Mida kuradit?” ?tles Ailes uuesti. „Sa ei tea kampaaniatest midagi.” See ei tulnud k?ne allagi. „Ma tean, kuid iga?ks suudaks asja korraldada paremini kui praegu.” Kuigi Bannon oli tundnud Ailesi aastaid, ei esinenud ta Ailesi Fox Newsis. Kunagi oli Bannon ?elnud: „Ma ei ole kunagi Foxis n?gu n?idanud, sest ma ei tahtnud olla talle t?nu v?lgu … ?ra kunagi ole Rogerile t?nu v?lgu v?i ta v?tab su k?ige naha ja karvadega.” See oli teravas vastuolus ta suhtumisega Trumpi, kes oli tema meelest kerjaja. Trump oli esinenud 2015. aasta novembrist 2016. aasta juunini mitmes Bannoni „Breitbart News Daily” intervjuus raadiojaamas SiriusXM. Ailes ?tles, et nemad tulid igan?dalasele debatiettevalmistusele. Esimene presidendikandidaatide debatt Hillary Clintoniga pidi toimuma pooleteise kuu p?rast, 26. septembril. „Debatiettevalmistus?” k?sis Bannon. „Sina, Christie ja Rudy?” „See on juba teine.” „Ja ta t?esti valmistubki debattideks?” See avaldas Bannonile muljet. „Ei, ta tuleb ja m?ngib golfi ja me lihtsalt r??gime kampaaniast ja muust s??rasest. Aga me p??ame teda harjutada.” Sisse astus kampaaniajuht Paul Manafort. Bannon, kes nimetas ennast sageli tuld s?lgavaks populistiks, tundis vastikust. Manafort oli riietunud nagu jahis?iduks, r?tik kaelas. Otse Southamptonist! Trump saabus ja v?ttis istet. Lauale toodi hot dog’id ja hamburgerid. „?heteistaastase unelmate eine,” m?tles Bannon, kui Trump kaks hot dog’i alla kugistas. Viidates New York Timesi artiklile tema keelekasutuse taltsutamise l?bikukkumisest, k?sis Trump Manafortilt, kuidas s??rane lugu sai ilmuda. See oli ?ks Trumpi paradoksidest: ta r?ndas m?nuga peavoolumeediat, eriti Timesi, kuid pidas sarjamisest hoolimata Timesi oluliseks ja uskus ?ldiselt selle artikleid. „Paul, kas ma olen tita?” k?sis Trump Manafortilt. „Kas sa tahad ?elda, et ma olen tita? Sa oled teles kohutav. Sul ei ole energiat. Sa ei esinda kampaaniat. Ma olen sulle seda kenasti m?ista andnud. Sa ei l?he enam kunagi telesse.” „Donald …” ?ritas Manafort vastata. Bannonile tundus, et see familiaarne eesnimepidi p??rdumine ?rritas Trumpi. „On ?ks asi, mida te peate m?istma, h?rra Trump,” sekkus Bannon. „Selles artiklis oli kasutatud palju anon??mseid allikaid, me ei tea, kui t?ep?rane see on.” „Ei, ma v?in ?elda,” vastas Trump, suunates oma raevu Manafortile. „Need on lekitajad.” Ta teadis, et tsitaadid vastavad t?ele. „Suurt osa sellest ei kinnita keegi oma nimega,” ?tles Bannon. „K?ik peidavad ennast. The New York Times on t?is kuradima valesid. L?petage, see k?ik on jamps,” j?tkas ta oma kirglikku r?nnakut opositsiooni vastu, kuigi teadis, et see k?ik vastab t?ele. Trump ei j??nud uskuma. Artikkel kuulutas t?de ja kampaania ?mber tiirles lekitajaid. Manaforti materdamine j?tkus veel m?nda aega. Siis p??rdus Trump pooleks tunniks paari s?jaloo juurde. Manafort lahkus. „J?? meiega,” ?tles Trump Bannonile. „Asjad on hullusti, t?iesti kontrolli alt v?ljas. See t??p on luuser. Ta ei juhi kampaaniat. V?tsin ta kampa vaid selleks, et ta mind kongressist l?bi aitaks.” „?rge muretsege nende numbrite p?rast,” ?tles Bannon. „?rge muretsege nende 12?16 protsendi p?rast, millised k?sitlused ka ei oleks. ?rge muretsege lahinguv?ljaosariikide p?rast. Asi on v?ga lihtne.” „Kaks kolmandikku riigist arvab, et me oleme valel teel ja 75 protsenti arvab, et riik on allak?igul,” v?itis Bannon. „See loob pinna muutuseks. Hillary oli minevik. K?ik oli t?iesti selge.” M?nes m?ttes oli Bannon oodanud seda hetke kogu oma t?iskasvanuelu. „Vahe on selles,” selgitas ta. „Me lihtsalt pakume Clintonile v?rdlusmomenti ja kontrasti. Te peate meeles pidama ?ht,” lisas ta ja tsiteeris oma mantrat: „Riigi eliidile sobib langus. Kas on nii?” Trump noogutas n?usolevalt. „Ja t??rahvale ei sobi. Nemad tahavad muuta Ameerika j?lle suureks. Me lihtsustame kampaaniat. Clinton on eliidi korrumpeerunud ja ebakompetentse status quo tribuun, nende tribuun, kellele langus sobib. Teie olete unustatud inimese tribuun, kes tahab muuta Ameerika taas suureks. Ja me teeme paari teemaga t?pselt seda.” „Esiteks,” j?tkas ta, „peatame massilise ebaseadusliku sisser?nde ja hakkame piirama seaduslikku immigratsiooni, et oma suver??nsus tagasi saada. Teiseks, te toote riigile tagasi tootvad t??kohad. Ja kolmandaks, me l?petame m?ttetud v?liss?jad.” Need ei olnud Trumpile uued ideed. N?dala eest, 8. augustil, oli ta Detroidi majandusklubis peetud k?nes sellest k?igest r??kinud ja t?mitanud Clintonit. „Tema on mineviku kandidaat. Meie kampaania on tulevikukampaania.” „Need on kolm olulist teemat, mille vastu ta ei saa ennast kaitsta,” ?tles Bannon. „Tal on oma osa piiride avamisel, halbade kaubanduslepete s?lmimisel ja t??kohtade Hiinasse minekul, ning ta on uuskonservatiiv. ?igus?” Trump paistis n?ustuvat, et Hillary on uuskonservatiiv. „Ta on toetanud iga viimast kui s?da,” j?tkas Bannon. „Me lihtsalt materdame. Muud midagi. J??ge selle juurde.” Bannon lisas, et Trumpil on veel ?ks eelis. Ta r??gib toonil, mis ei m?ju poliitiliselt. See eelis oli olnud ka Obamal 2008. aasta eelvalimistel Clintoni vastu, kes r??kis nagu koolitatud poliitik, mida ta oligi. Tema tempo oli ?leliia treenitud. Isegi t?tt r??kides j?i tunne, nagu ta valetaks. „Hillary-sugused poliitikud ei suuda r??kida loomulikult,” ?tles Bannon. Nad r??kisid mehaaniliselt, k?sitlustest ja sihtr?hmadest l?htuvalt, vastasid k?simustele poliitilises k?nepruugis. See oli rahustav, mitte ?rritav, see ei tulnud s?damest v?i s?gavast veendumusest, vaid m?ne k?rgepalgalise konsultandi juhtn??ridest – olla mitte vihane. Trump ?tles, et olgu peale, sinust saab kampaaniajuht. „Ma ei taha mingit suurt lugu paleeintriigidest,” ?tles Bannon. „J?tame Manaforti kampaaniajuhiks. Tal ei ole v?imu. Ma kannan selle eest hoolt.” Nad leppisid kokku, et kampaaniam?ned?eriks nimetatakse Kellyanne Conway, s?rtsakas ja otsekohene vabariiklaste arvamusk?sitluste anal??tik, kes l?i juba kampaanias kaasa. „Me paneme ta iga p?ev televisioonis esinema naistele sobiva n?ona, kes meie teemasid ?les v?tab,” tegi Bannon ettepaneku. „Sest Kellyanne on s?dalane. Ta l?heb k?igele vastu, pea ees. Aga ta meeldib inimestele. Ja seda on meil vaja.” Hetkelise enesekriitikaga lisas ta: „Mina ei l?he ilma peal telesse.” Conway ei olnud samuti kunagi kampaaniat juhtinud. Seega oli neid kolm: roheline kandidaat, kampaania tegevjuht ja kampaaniam?ned?er. Kellyanne Conway juhtis sel kuul kampaaniareklaamide filmimist. „Kas mina maksan neile inimestele?” k?sis Trump temalt. Ta kurtis kaamerate ?le. Varustus tundus vana ja talle ei meeldinud valgustus. V?tteid ei tehtud k?rglahutusega (HD). Trump nurises v?ttegrupi ?le. „?tle neile, et ma ei maksa.” See oli tavaline. Hiljem ?tles Trump: „Ma tahan, et k?ik peale Kellyanne’i lahkuksid.” „K?ik kinnitavad mulle, et ma olen palju parem kandidaat kui Hillary Clinton,” ?tles ta, soovides pooleldi teada naise seisukohta. „Nojah, sir. K?sitlust pole vajagi.” Kuid nii m?ndagi v?iks teha teisiti. „Te kandideerite presidendivalimiste ajaloo k?ige r??mutuma kandidaadi vastu. Ning hakkab tunduma, et me ise oleme samasugused.” „Ei ole.” „See lihtsalt tundub nii. Ma j?lgisin teid eelvalimiste ajal, siis tundusite hoopis r??msam.” „Tunnen puudust neist p?evist, kui me vaid m?nekesi ringi lendasime, valimiskoosolekuid pidasime ja valijatega kohtusime,” ?tles Trump. „Need p?evad on m??das,” tunnistas Kellyanne. „Aga me peaksime suutma viia need ?ldvalimiste strateegiasse ja protsessi, mis v?imaldaks teil neid oskusi maksimaalselt ?ra kasutada ja neist r??mu tunda.” Naine kasutas siirust ?ra. „Te teate, et te kaotate? Aga see ei pruugi nii olla. Ma uurisin arvamusk?sitlusi.” Selle p?eva CNN-i k?sitluse j?rgi oli Trumpi kaotus kasvanud viielt k?mnele protsendile. „Tagasitee on olemas.” „Mis see on?” Kellyanne uskus, et Trump oli teinud midagi, seda ise taipamata. „Ettekujutus, nagu ei suudaks Trump v?ita v?i ei oleks valimisk?lbulik, imes Vabariiklikust Parteist eluj?udu.” Valijad olid vabariiklaste presidendikandidaadiks p?rgijates pettunud. K?lasid s??rased argumendid: „Tuleb koonduda Mitt Romney selja taha. Tema on ainus, kes suudab v?ita. Te peate toetama John McCaini. Tema suudab v?ita. Jeb suudab v?ita. Marco suudab v?ita. Aga see,” Trump, teie, „ei suuda v?ita. Rahvas otsustas. Ma ei lase end uuesti petta,” ja tema sai ometi vabariiklaste kandidaadiks. „Te saate enda taha rahvamasse, kuna ei ole teinud traditsioonilist poliitilist kampaaniat. Te olete loonud liikumise. Ja inimesed tunnevad, et nad on osa sellest. Nad ei ole piletit ostnud. V?in ?elda, mida ma arvamusk?sitlustest n?en. Meil on kaks suurt takistust.” Kellyanne ?tles, et nad ei tohiks kunagi teha suurt ?lemaalist k?sitlust. „See on ajakirjanduse rumalus.” V?idu v?ti peitub valijameeste kogus – kahesaja seitsmek?mne valijamehe h??le saamises. Neil tuleb v?tta sihikule ?iged osariigid, umbes kaheksa lahinguv?ljaosariiki. „Inimesed tahavad konkreetsust,” ?tles Conway. K?ik oli olnud suurep?rane, kui Trump avaldas juulis oma k?mnepunktilise veteranide ameti reformikava v?i plaanitava viiepunktilise maksureformi plaani. „Inimesed tahavad konkreetsust, kuid seda tuleb neile ?ha uuesti ja uuesti korrata. Teine n?rk koht, mida n?en, on see, et inimesed tahavad olla kindlad, et te oma lubadusi ka t?idate, sest kui te seda ei tee, kui ?rimees ei suuda oma lubadusi teoks teha, siis olete lihtsalt j?rjekordne poliitik. Ja seda te ei ole.” See oli m??gijutt edasiliikumiseks, mida Trump paistis m?istvat. „Kas sa arvad, et suudad seda v?rki juhtida?” k?sis ta. „Millist v?rki?” k?sis Conway. „Ma juhin selle reklaami v?tteid.” „Kampaaniat,” ?tles Trump. „Kogu v?rki. Kas sa oled valmis oma lapsi paar kuud mitte n?gema?” Conway n?ustus sealsamas. „Sir, ma suudan seda teha. Te suudate need valimised v?ita. Ma ei pea ennast teie semuks. Ma ei p??rdu kunagi teie poole eesnimepidi.” KOLMAS PEAT?KK Sel p?hap?eva?htul suundus Bannon t??le – New Yorgi Trump Towerisse. Kampaania peakorterisse. See oli tema esimene k?ik sinna, presidendivalimisteni oli j??nud kaheksak?mmend viis p?eva. Ta s?itis ?les neljateistk?mnendale korrusele. P?ike ei olnud sellel augusti?htul veel loojunud. Bannon m?tles, kuidas ta sisse astub ja umbes tuhat inimest k?sib, mida Bannon siin teeb. Tal oli vaja ettek??net. Ta astus s?jaruumi, kiirreageerimiskeskusse, mis oli t?is telereid. Seal oli ?ks inimene. Bannoni meelest oli see poisike. „Kes sa oled?” k?sis Bannon. „Andy Surabian.” „Kus kurat k?ik on?” „Ma ei tea,” vastas Surabian. „P?hap?eviti on ikka nii.” „See on kampaania peakorter?” „Jah.” „Ma m?tlen paika, kust kogu v?rki juhitakse?” „Jah.” Surabian n?itas vanema kommunikatsioonijuhi Jason Milleri t??ruumi ja samuti kabinetti, kus t??tas Hope Hicks, noor endine modell, kellest oli saanud kampaania peamine pressiesindaja ja ehk Trumpile l?him meeskonnaliige. Surabian oli kampaaniastaabi direktor. „Kas te n?dalavahetustel t??tate?” Surabian vastas j?lle jaatavalt. M?ned t??tasid Washingtonis, m?ned istusid telefoni juures. Bannon proovis veel kord. „Kas siin n?dalavahetuseti on kedagi?” „See on tavaline pilt.” „Kus kurat on Jared? Ma pean r??kima Jaredi ja Ivankaga.” Bannon oli kuulnud, et Trumpi v?imees Jared Kushner oli siinne suurvaim ja geenius. Jared ja Ivanka olid Horvaatia rannikul meelelahutusmoguli ja demokraatide suurannetaja David Geffeni kolmsada miljonit dollarit maksnud jahil, mis oli ?ks suuremaid kogu maailmas, puhkusel koos ?rinaise Wendi Dengi, Rupert Murdochi eksabikaasaga. Manafort helistas Bannonile. Ta tahtis kokku saada. „Tuled ?kki siia?” kutsus Manafort. „Kuhu?” „Torni.” Bannon pidi minema tagasi fuajeesse lifti, millega p??ses eluruumidesse. ?les s?ites m?tles ta, kas see oligi kokkulepe, mille Trump oli oma kampaaniajuhiga s?lminud. „Kui ta viskab mulle m?ne Trump Toweri katusekorteri, miks ka mitte?” See oleks parem kui tema tilluke korter Bryant Parkis. Selgus, et korter kuulub Manafortile. Bannonil oli Manafortist kahju. Kampaaniajuhti oli h?mmastanud Trumpi Twitteri-konto edu ja j?ulisus ning ta oli ka endale konto teinud. Kuid New York Daily News oli avaldanud aprillis artikli „Tehkem Ameerika taas himuraks”, m?rkides, et Manafort, kes ehk ei teadnud, et Twitter on avalik foorum, oli j?lginud ka Midtowni sidumis- ja svingeriklubi Decadence. „Manafort j?lgis laksuurgast, mis nimetab end linna intiimseimaks partnerivahetusklubiks.” Manaforti korter oli kaunis. Tema abikaasa Kathleen Manafort, kes oli ?le kuuek?mne, kuid tundus Bannonile neljak?mnesena, kandis valget ja lebaskles diivanil nagu sarja „D?nastia” staar Joan Collins. „Ma tahan sind t?esti t?nada, et sa p??dsid kampa l??a,” ?tles Manafort. „See on Donaldi moodi. Nii k?itub ta kogu aeg.” „Minu meelest r?ndas ta sind ?sna odavate v?tetega,” m?rkis Bannon. Manafort viipas t?rjuvalt. „Kuule, k?ik r??givad, et sa tunned meediat t?eliselt h?sti,” ?tles ta. „Ma juhin parempoolset v?rgulehte. Ma tunnen propagandat.” „Mul oleks vaja, et sa ?ht asja vaataksid,” ?tles Manafort ja ulatas talle The New York Timesi artiklivisandi pealkirjaga „Ukraina salaregistris on raha Donald Trumpi kampaaniajuhile”. Bannon luges: „K?sitsi kirjutatud arveraamat n?itab 12,7 miljoni dollari eest salajasi sularahamakseid h?rra Manafortile Vene-meelselt erakonnalt.” „Kaksteist miljonit kuradima dollarit sularahas Ukrainast!” Bannon peaaegu karjus. „Kuidas?” k?sis proua Manafort end sirgu ajades. „Ei midagi, kullake,” rahustas Manafort naist. „Ei midagi.” „Millal see ilmub?” k?sis Bannon. „See v?idakse avaldada t?na ?htul.” „Kas Trump teab sellest midagi?” Manafort vastas eitavalt. „Kui kaua sa oled sellest teadnud?” Manafort ?tles, et Times asus asja uurima kaks kuud tagasi. Bannon luges l?bi umbes k?mme l?iku. See oli surmalask. Manafortiga oli l?pp. „Mu advokaat ?tles, et ma ei teeks koost??d,” ?tles Manafort. „Et see on lihtsalt k?mulugu.” „Sa peaksid oma advokaadi lahti laskma.” „M?tlen sellele.” „Sa pead Trumpile helistama … temaga silmast silma kokku saama. Kui see ilmub ja tema sellest ei tea, on sul ots peal. Kuidas ?ldse v?etakse vastu 12,7 miljonit sulas?” „See k?ik on vale,” ?tles Manafort. „Mul oli kulusid.” „Mida see t?hendab?” „Mina olen lihtsalt ?ldkonsultant,” selgitas Manafort. „Mul on poisid.” Ukrainas oli tema heaks t??tanud hulk teisi isikuid. „See k?ik maksti neile. Ma ei v?tnud sealt poolt miljonitki.” „Seda ei ole kirjas. Seda artiklis ei ?elda. Siin seisab, et sa said sulas 12,7 miljonit dollarit, selge?” Bannon helistas Jaredile. „Sa pead tagasi tulema,” ?tles ta. Timesi artikkel Manafortist ilmus veebis samal ?htul ja paberlehes j?rgmisel hommikul. Nagu Bannon ennustas, oli Trump marus. Teda ei olnud ette hoiatatud. Trump helistas Reince Priebusele ja ?tles talle, et Steve Bannon tuleb kampaaniajuhiks. Priebus pani imeks, et Trump toob j?lle m?ngu kedagi, kellel pole kogemusi millegi juhtimisega, kuid ei ?elnud seda. Ta oli leppinud Bannoni Breitbarti v?rgulehega. Saanud vabariiklaste eliidi hulka kuuluvana kaks aastat Breitbartilt tappa, oli Priebus t??tanud v?lja uue strateegia: oli palju lihtsam t??tada koos Breitbartiga ja v?hem tappa saada. K?sitlused n?itasid, et vaid seitsek?mmend protsenti vabariiklasi toetas Trumpi. Neil oli vaja ?heksatk?mmet protsenti. See t?hendas, et parteiaparaat tuli saada Trumpi poolele. „Kuule, sa ei tunne mind,” ?tles Bannon. Ta oli Priebusega aastate eest p?gusalt kohtunud. „Mul on vaja, et sa t?na p?rastl?unal siin oleks. Ja see Katie Walsh, kes, nagu ma ?sja kuulsin, on superstaar.” Priebusel ja vabariiklaste rahvuskomitee personalijuhil Walshil oli vabariiklaste andmebaas iga t?en?olise valija kohta riigis. Bannon tahtis olla kindel, et RNC ei h?lga Trumpi. Levisid kuuldused annetajate p?genemisest ja sellest, kuidas k?ik erakonnas ?ritasid leida v?ljap??su Trumpi segapuntrast. Asi ei olnud nii, kinnitas Priebus talle. „Me ei l?he kuhugi.” „Me peame t??tama meeskonnana,” ?tles Bannon. „Kas sa arvad, et saad sellega hakkama?” „Kuule, Trump ei hooli ?ksikasjadest,” ?tles Bannon. See oli nende teha. Nagu Bannon hiljem oma tavap?rase ropu suuga ?tles: „Imesin 15. augustil Reince Priebuse munni ja ?tlesin eliidile, et me ei suuda ilma teieta v?ita.” Isegi kui Trump ja tema kampaaniameeskond seda ei teadnud, teadis Priebus, et Trump vajab enda k?rvale RNC-d. Trumpil ei olnud peaaegu mingeid kontoreid kohapeal valijate juures ning ta ei teadnud: poliitika p?hit?desid. Priebus oli kulutanud kogu eelmise aasta, juhtides RNC ?mberkorraldamist andmep?hiseks organisatsiooniks. Laenates Obama v?idukast kampaaniastrateegiast, asus RNC kulutama hiigelsummasid – kokkuv?ttes ?le 175 miljoni dollari – anal??si- ja andmemahu suurendamiseks, otsides ?les eelvalimistel h??letajad ja kasutades seda infot piirkondades, mis jagati „naabruskondadeks”, kus tegutses terve armee vabatahtlikke. Kogu selle aja oli eeldatud, et kui vabariiklaste kandidaat on valitud, kinnitab RNC selle l?ikiva uue vaguni ?sna j?ulise ja suure kampaaniaaparaadi k?lge. Hoolimata RNC vastutegevusest eelvalimiste ajal – Trump oli nimetanud komiteed h?biks ja saastaks ning ?elnud, et Priebusel peaks enda p?rast piinlik olema – oli RNC sisuliselt Trumpi kampaaniastaap. Esimene samm oli toimetada h??letussedelid neile valijatele, keda peeti Trumpi-meelseteks, kuna nad kogusid ?leriigilises andmebaasis skaalal 0?100 ?heksak?mmend punkti v?i rohkem. Ohios sai umbes kuuest miljonist valijast umbkaudu ?ks miljon tulemuseks 90 punkti v?i rohkem. Need miljon valijat v?eti sihikule eelh??letuseks ning kohapealne personal ja vabatahtlikud otsisid viimse kui ?he ?les, kuni valimissedel oli kohale toimetatud. Edasi asusid kohapealsed kampaaniat??tajad veenma neid, kelle punktisumma oli 60 v?i 70, p??des neid keelitada Trumpi poolt h??letama. S?steemi eesm?rk oli v?hendada valijakonstantide juhuslikkust ning tagada, et vabatahtlikud ja kampaaniat??tajad keskenduksid neile, kes k?ige suurema t?en?osusega v?isid Trumpi poolt h??letada. Kampaaniajuhi vahetumisest teatati 17. augustil. The New York Times kirjutas: „Trumpi otsus teha Breitbart Newsi uudisteportaali juhist Stephen K. Bannonist oma kampaania tegevjuht t?rjub trotslikult tagasi kauaste vabariiklaste katsed v??rutada teda suurustlevatest ja rassilise laenguga k?nedest, mis aitasid kaasa ta saamisele presidendikandidaadiks, kuid ?hvardavad n??d ta kandidatuuri … Kuid h?rra Trumpi seisukohalt on h?rra Bannoni pardaletoomine poliitiline vaste lohutustoidu tellimisele.” Bannon p??dis Trumpiga maha istuda ja arutleda strateegia peensuste ?le ning kuidas keskenduda teatud osariikidele. Kandidaadil puudus v?himgi huvi sellest r??kida. Bannon kinnitas Trumpile, et tal on „metaf??siline kindlus, et te v?idate, kui peate stsenaariumist kinni ning v?rdlete end Hillary Clintoniga ja vastandate end talle”. „Iga aluseks olev number on meie poolt.” „Sain aru,” ?tles Bannon hiljem, „mina olen lavastaja ja tema n?itleja.” Kellyanne Conway oli k?inud juulis Philadelphias demokraatide neljap?evasel kongressil. Ta oli kuulanud k?nesid, r??kinud delegaatidega, esinenud televisioonis. Tema t?helepanekud kujundasid ta praegust strateegiat. „Nende s?num on: Donald Trump on halb ja meie ei ole Donald Trump. ?lej??nu h?lmasid rass, sugu, LGBT.” Conway vermis v?ljendi „Trumpi peidetud valija”. Need olid inimesed, kelles eelseisvad valimised tekitasid segadust ja kes ?tlesid: „Taevas k?ll, mu isa, mu vanaisa ja mina oleme k?ik liidus. Ma h??letan Donald Trumpi poolt?” K?sim?rgiga l?pus. „Ma h??letan miljard?rist vabariiklase poolt?” J?lle k?sim?rk. „Ja te saate need naised, kes ?tlevad: teate k?ll, ma toetan naiste valiku?igust … kuid ma ei usu, et Roe versus Wade[2 - USA ?lemkohtu 1973. aasta otsus abordi kriminaliseerimise v?i piiramise kohta. Tlk.] muutub. Kuid ma ei saa aru, miks inimeste majandusseis halveneb, nii et ma h??letan sellest l?htuvalt.” Suur osa ajakirjanikest ei uskunud „Trumpi peidetud valija” juttu. Kuid Priebus ja Walshi andmebaas andsid RNC-le ja kampaaniameeskonnale ?levaate peaaegu k?igest, mida tegid t?en?olised valijad: millist ?lut nad j?id, mis marki ja v?rvi autoga nad s?itsid, nende laste vanuse ja kooli, nende kodulaenu suuruse, nende sigaretimargi kohta. Kas nad saavad igal aastal jahiloa? Kas nad tellivad relvaajakirju v?i liberaalseid v?ljaandeid nagu The New Republic? Ja Conway ?tles: „Kogu riigis ei ole ainsatki Hillary peidetud valijat. Nemad on k?ik end avalikustanud.” Clintoni kohta ?tles ta: „Tundub, et tal ei ole s?numit. Kui ma oleksin tema, siis otsiksin endale s?numi. Ostaksin s?numi. Ning see oleks v?ga positiivne ja ergutav ja optimistlik. K?ik, mida ma olen seni n?inud, ei ole optimistlik.” Clinton ei olnud saavutanud viitk?mmet protsenti kaheksas v?tmeosariigis, kus Obama oli kaks korda v?itnud enam kui viiek?mne protsendiga. Conway oli Bannoniga n?us, et kui Trumpi kampaania suudaks v?tta teemaks Hillary, mitte Trumpi, v?idaksid nad t?nu nendele Trumpi peidetud valijatele. Kui teemaks j??b Trump, „siis me arvatavasti kaotame”. Kuus aastat varem, kui ta 2010. aastal esimest korda Trumpiga kohtus, ?tles Bannon, keda valdasid siis samasugused muljed: „Mul on s?na otseses m?ttes Archie Bunker … Ta on Tiberius Gracchus”, pidades silmas teisel sajandil eKr elanud Rooma populisti, kes pooldas rikaste patriitside maa jagamist vaestele. Bannon vaatas kava; l?henemas olid haridusn?dal ja naisten?dal. Kolmas n?dal oli p?hendatud v?ikeettev?tetele. Tundus, nagu kandideeriks George Bush vanem 1980. aastatel. Klassikaline maaklubide vabariiklus. „Visake see pask minema,” ?tles ta. Bannon pakkus Jared Kushnerile v?lja uue plaani. Trump oli k?igis lahinguv?ljaosariikides kahekohalise numbri v?rra maas. Kavas pidi olema kolm etappi. Esiteks, j?rgmised kuus n?dalat: augusti keskpaigast 26. septembrini, kui pidi toimuma esimene debatt Hillaryga. „Kui me suudame v?hendada vahet viie kuni seitsme protsendini, v?ib see luua silla v?iduks.” Teiseks, kolm debatin?dalat. See oli ??rmiselt ohtlik periood. „Ta on debattideks t?ielikult ette valmistamata,” ?tles Bannon. „Hillary teeb ta maatasa, sest ta on parim” ? debattides ja strateegias. Bannon ?tles, et v?ti debattide pidamiseks on spontaansus. Trumpil ei olnud probleemi olla ettearvamatu. „P??ame teha debattides ootamatuid p??rdeid. See on ainus, mis meil on … kus ta saab ringi k?ndida ja suhelda.” Siiski oli Bannon pessimistlik. „Meid tambitakse maha … Siin kaotame toetust.” Kolmandaks olid viimased kolm n?dalat valimisp?evani, viimasest debatist 8. novembrini. Bannoni meelest oli Steve Mnuchini, Goldman Sachsi kasvandiku ja kampaania ?lemaalise finantsjuhi rahakogumine k??ndimatu nali. Nad peavad p??rduma Trumpi enda poole. Kandidaat v?ib kulutada oma raha piiramatus koguses. Bannon ?tles, et ta oli n?inud andmeid, mis viitasid, et Ohio ja Iowa v?ivad olla v?idetavad. Nad pidid v?itma ka Floridas ja P?hja-Carolinas. Siis v?ivad Pennsylvania, Michigan, Wisconsin ja Minnesota tulla tagasi vabariiklastele. See k?ik tundus olevat t?ielik ulme. „See on G?tterd?mmerung,” viimane lahing, ?tles ta. Manaforti lahkumisest teatati 19. augustil. 22. augustil oli ajakirja Time kaanel pilt Trumpi lagunevast n?ost allkirjaga „Kokkuvarisemine”. NELJAS PEAT?KK M?rgid Venemaa luuretegevusest v?i digitaalsetest sissetungidest, nagu neid nimetas riiklik julgeolekuamet, ilmusid esimest korda kohalike ja osariikide valimiskomisjonide valijate registreerimisnimekirjadesse 2015. aasta suvel. Esimest korda juhtus see Illinois’s ning levis seej?rel ?le maa kahek?mne ?hte osariiki. Sedam??da, kuidas NSA ja FBI kogusid k?bersissetungide kohta rohkem infot, muretses riikliku luureameti direktor James Clapper, et Venemaa v?ib kasutada andmeid, et valimistulemusi kuidagi muuta v?i nendega manipuleerida. „Kas see on ainult Venemaa?” m?tles ta. Venelased ?ritasid alati t?li teha. Clapper kandis hoolt, et see esimene info lisataks Obama p?evakokkuv?ttesse (PDB), ?lisalajasse julgeoleku?levaatesse. Obama luges seda iga p?ev eelprogrammeeritud iPad-ist, mille ta p?rast lugemist tagastas. PDB koostajad jagasid samasugused iPad-id riigisekret?rile, kaitseministrile, riikliku julgeoleku n?unikule ja CIA direktorile, kuigi nende puhul j?id koostajad ruumi, kuni PDB l?bi loeti ja tagastati. 2016. aasta juulis hakkasid Wikileaks ja DC Leaks, mis samuti avalikustas valitsuse ja s?jav?e h?kitud materjale, avaldama meile, mille olid demokraatide rahvuskomitee serverist hankinud Vene h?kkerite r?hmitused Cozy Bear ja Fancy Bear. Luureinfo Venemaa sekkumisest tekitas Obama riiklikus julgeolekun?ukogus t?sist muret. Aja jooksul muutus luureinfo t?psemaks ja veenvamaks. Kas president Obama peaks minema vaadatavuse tippajal ?leriigilisse televisiooni ja neist avastustest teatama? Kas siis tunduks, nagu r?ndaks ta Trumpi ja seostaks vabariiklaste kandidaati Venemaaga? Kas see v?iks anda tagasil??gi ja j?taks mulje, nagu sekkuks ta USA valimistesse ning ?ritaks kaalukeelt kallutada? Vaikimisega olid seotud oma h?dad: oh Jumal, me teame Venemaa sekkumisest ega v?ta midagi ette, me ei r??gi ?ldsusele? P?rast valimisi v?is see anda tagasil??gi Obamale ja tema riikliku julgeoleku meeskonnale. V?ga ebat?en?olise, peaaegu m?eldamatu variandi korral, et Trump v?idaks ja luureinfo saaks avalikuks, j?rgneksid k?simused. Mida nad teadsid? Millal nad teada said? Ja mida nad ette v?tsid? CIA direktor John O. Brennan v?ttis ?gedalt s?na kaartide paljastamise vastu. Brennan suhtus kaitsvalt agentuuri allikatesse. „See on dilemma,” ?tles ta, nii isiklikult tema kui ka CIA jaoks. Mantra oli alati „KAITSE ALLIKAID”. Ometi tahtis ta midagi teha. Brennanil oli vaja r??kida oma kolleegi, Vene FSB ?lema Aleksandr Bortnikoviga, S??riast ja USA diplomaatide tagakiusamisest. Ta k?sis Obamalt, kas v?iks t?statada Borotnikoviga ka k?simuse valimistesse sekkumisest. Obama kiitis t?helepanu mitte?ratava l?henemise heaks. 4. augustil ?tles Brennan Bortnikovile: „Te sekkute meie valimistesse. Me teame seda. See on meile selge.” Bortnikov eitas seda. J?rgmisel p?eval, 5. augustil, avaldas Mike Morell, kes oli olnud aastatel 2010?2013 CIA asedirektor ja kaks korda direktori kohuset?itja, ajalehes The New York Times arvamusloo pealkirjaga „Ma juhtisin CIA-d. N??d toetan ma Hillary Clintonit”. Morell s??distas Trumpi, et see on enda teadmata Vene F?deratsiooni agent. Clapper valiti teavitama kongressi niinimetatud Kaheksa J?uku – vabariiklaste ja demokraatide liidreid senatis ja esindajatekojas ning senati ja esindajatekoja luurekomiteede esimehi ja aseesimehi. Clapperit jahmatas, kui parteilised need poliitikud olid. Vabariiklastele ei meeldinud infotunni juures miski. Demokraatidele meeldis viimne kui infok?be, nad k?lvasid Clapperi ?le k?simistega ?ksikasjade ja allikate kohta. Clapper lahkus kohtumiselt meeleh?rmis, et luure on muutunud ?ha enam jalgpalliks, mida v?ljakul ringi taguda. S?giseks n?itasid luureraportid, et Moskva uskus Clintoni v?itu, nagu ka peaaegu k?ik teised. Vene presidendi Vladimir Putini m?jutuskampaania strateegia nihkus, keskendudes ??nestama tema eelseisvat presidentuuri. Clapper ja sisejulgeoleku minister Jeh Johnson soovisid k?ige enam hoiatada avalikkust Vene m?ju eest. Reedel, 7. oktoobril kell kolm p?eval tegid nad ?hisavalduse, milles s??distasid Venemaad katsetes sekkuda USA valimistesse, kuigi avalduses ei maininud Putinit. „USA luurekogukond on veendunud, et Vene valitsus juhtis hiljutist USA inimeste ja asutuste meilide avalikustamist. Nende varguste ja avalikustamiste eesm?rk on sekkuda USA valimisprotsessi. Venemaa k?ige k?rgemad ametiisikud on ainsad, kes v?isid anda loa s??raseks tegevuseks.” Clapper, Johnson ja Clintoni kampaania ootasid, et sellest saab n?dalavahetuse peauudis, sama arvasid ka ajakirjanikud, kes asusid loo kallal t??le. Ent tund aega hiljem, kell 16.05, avaldas David Fahrenthold The Washington Postis loo pealkirjaga „Trump salvestas 2005. aastal ??rmiselt nilbet jutuajamist naiste kohta”. Washington Post avaldas audiokatke NBC saatest „Access Hollywood”, kus Trump hooples j?medalt oma seksuaalse v?imekusega. Ta ?tles, et v?ib naisi k?perdada ja suudelda, nagu s?da lustib. „Kui oled staar, lasevad nad sul seda teha,” ?tles Trump. „Sa v?id teha ?ksk?ik mida. Krabada neid tussist.” „Access Hollywoodi” salvestus oli poliitiline maav?rin. Venemaa-lugu sisuliselt kadus. „Ootasin, et see on midagi, mis kujuneb j?rgnevatel p?evadel k?vaks valuutaks,” ?tles Jeh Johnson hiljem. „Et ajakirjanikud j?tkavad selle teema k?sitlemist.” Kuid ajakirjandus „kadus aasa teise otsa ahnuse ja seksi ja k?perdamise t?ttu”. Trump tegi Postis l?hiavalduse: „See oli garderoobiloba, erajutuajamine, mis leidis aset aastaid tagasi. Bill Clinton on ?elnud mulle golfiv?ljakul palju hullemat – kaugelt hullemat. Vabandan, kui see kedagi solvas.” V?hem kui pool tundi hiljem, kell 16.30, tuli selle p?eva uudispomm Wikileaksilt, kes paiskas netti tuhanded Clintoni kampaaniajuhi John Podesta isiklikult kontolt h?kitud meilid. Nad avaldasid katkeid Hillary Clintoni makstud k?nedest, mida ta oli keeldunud avalikustamast, Wall Streeti finantsistidele, Podesta e-kirju kampaaniat??tajatele ning eelseisvatel debattidel ja ?ritustel t?statatavaid k?simusi ja teemasid puudutavat kirjavahetust Clintoni kampaaniameeskonna ja DNC juhi Donna Brazile’i vahel. P?rast kesk??d – ja kogu poliitilise spektri tunde kestnud raevukat reaktsiooni „Access Hollywoodi” salvestuse ?le – avaldas Trump videosalvestatud vabanduse: „Ma ei ole kunagi ?elnud, et olen t?iuslik inimene … need s?nad ei peegelda seda, kes ma olen. Ma ?tlesin seda, see oli vale ja ma vabandan … Luban olla homme parem inimene ega vea teid iial alt. Olgem ausad. Me elame reaalses maailmas. See ei ole midagi enamat kui t?helepanu k?rvalejuhtimine … Bill Clinton on tegelikult naisi ahistanud ning Hillary on oma ohvreid hirmutanud, r?nnanud ja h?bistanud … N?eme p?hap?evasel debatil.” Trumpi ?lemjuhatus kogunes j?rgmisel hommikul, laup?eval, 8. oktoobril, Trump Toweri katusekorteris. Priebus ?tles Bannonile: „K?ik annetajad on v?ljas. K?ik loobusid. Paul Ryan loobub t?na p?rastl?unal.” Rahameeste ja esindajatekoja vabariiklasest senaatori kaotus t?hendas l?ppu. „See on l?bi,” ?tles Priebus. „Mida sa sellega m?tled, et see on l?bi?” k?sis Bannon. „K?ik v?tavad oma toetuse tagasi. Ma ei tea sedagi, kas Pence j??b pardale.” Trumpi asepresidendikandidaat, ?limalt lojaalne Mike Pence, oli hakanud kahtlema. „Kurat, kas sa teed nalja?” k?sis Bannon. „See on lint, mees.” „Sa ei saa aru,” ?tles Priebus. „See on l?bi.” Meeskond kogunes Trumpi residentsi. Trump istus oma suures kuldses toolis. „Mis on protsendid?” k?sis ta. „Olgu, r??gime t?siselt. Ma tahan t?esti teada, mida te soovitate. Milline on teie n?uanne?” „Teil on kaks v?imalust,” alustas Priebus. „Te kas loobute kohe v?i saate Ameerika ajaloo suurima kaotuse ja eluaegse alanduse osaliseks. Mind l?mastatakse. Iga juht, iga kongresmen, iga senaator, iga?ks, kellest ma vabariiklaste rahvuskomitees hoolin, on hulluks minemas. Ja nad ?tlevad mulle, et te kas kaotate suurelt, hiiglaslikult, v?i peate loobuma. Mina ei saa siin midagi parandada.” „Noh,” ?tles Trump. „Mul on hea meel, et me alustame positiivse noodiga.” „L?peta see pl?ma,” ?tles Bannon Priebusele. „See on pl?ma.” „Kui te tahate seda kohe teha,” j?tkas Priebus, „siis on Pence valmis teie asemele astuma ja Condi Rice tuleks tema asepresidendiks.” Rice oli olnud George W. Bushi ajal riikliku julgeoleku n?unik ja riigisekret?r. „Seda ei juhtu iial,” teatas Bannon valjusti. „See on naeruv??rne. Kuradima absurdne.” V?hem kui kahe kuuga kampaania peajuhina olid nad v?hendanud l?putute valimiskoosolekutega vahet poole peale. Trump oli n??d rokkstaar. New Jersey kuberner Chris Christie istus n?upidamisel dressip?kstes ja pesapallim?tsis. „Asi ei ole kampaanias,” teatas Christie otsustavalt. „See on l?bi. Asi on teie br?ndis. Te olete kogu elu t??tanud. Need poisid …” Ta osutas Trumpi poja Don juuniori ja Jared Kushneri poole. „Te peate hoidma br?ndi neile v?i on ka sellega l?pp.” Rudy Giuliani ?tles, et Trumpi v?iduv?imalus on n??d v?iksem kui viisk?mmend protsenti. „P?him?tteliselt on sul nelik?mmend protsenti.” „Kas me helistame „60 minutisse”?” k?sis Kellyanne Conway. Tema pakkus avaliku pihtimuse v?imalust. „Te ei saa seda teha p?hap?eval, sest p?hap?eval on debatt. V?i kutsute ABC v?i NBC, panete ta diivanile istuma, Ivanka ?hel ja Melania teisel pool, sisuliselt nutmas, ?tlemas, et ma vabandan.” Melania Trump oli alla tulnud ja seisatas diivani taga. Conway pakkus, et nad v?iksid istuda. Oli n?ha, et ta oli marus. „Ma ei tee seda,” ?tles Melania oma Sloveenia aktsendiga ja viipas t?rjuvalt k?ega. „Mitte mingil juhul. Ei, ei, ei.” Bannoni arvates oli Melanial Trumpile rohkem m?ju kui kellelgi teisel, ta uskus, et naine suudab teha vahet, kes lakub taldu ja kes r??gib t?tt. „Kulisside taga on ta nagu haamer.” „Mida sina arvad?” k?sis Trump Bannonilt. „Sada protsenti,” vastas Bannon. „Sada protsenti mida?” k?sis Trump. „Sada protsenti, metaf??siline kindlus, et te v?idate.” Bannon kuulutas sageli, et miski on sada protsenti kindel. „L?peta see pask!” r??gatas Trump. „Mul on k?rini sajast protsendist. Ma tahan teada, mida sa tegelikult arvad!” Priebus saja protsendi juttu ei uskunud ja arvas, et keegi ruumis ei usu. Ta n?gi, et Trump on endast v?ljas. „See on sada protsenti kindel,” kordas Bannon. Trump v?itis, et ?eldu oli vaid garderoobiloba. „Teie toetajad j??vad teiega. Nad on mures oma riigi p??stmise p?rast.” V?rdlus Bill Clintoniga oli k?ep?rast. „Me v?rdleme teie s?nu tema tegudega.” Bill Clinton oli Trumpi vastane niisama palju kui Hillary, n??d ehk rohkem kui kunagi varem. „Kuidas me seda teeme?” k?sis Trump. „Me reserveerisime Jarediga t?na ?htuks kella kaheksaks Hiltoni hotelli ballisaali. Me paneme selle Facebooki ja saame tuhat vasarpead” – Bannoni v?ljend Trumpi veendunud toetajate kohta – „punastes pesapallim?tsides. Ja te teete kuradima valimiskoosoleku ja r?ndate ajakirjandust. Me duubeldame. Mingu nad perse! ?igus?” Trump paistis rahul olevat. K?ik teised olid vastu. Puhkes suur t?li, kuid viimaks j?uti kompromissile. Conway pidi helistama ABC-ile ja korraldama nii, et ABC ankur David Muir toodaks kopteriga kohale. Giuliani ja Christie pidid kirjutama Trumpile sissejuhatuse ja Muir v?ib teha k?mneminutilise intervjuu. „Poliitiline enesetapp,” m?tles Bannon. See teeb kampaaniale kindla l?pu ja Trump kaotab kahek?mne protsendiga. Ta ?tles, et nad peavad Hiltonile valimiskoosolekust teada andma, sest raha tuleb ?ra maksta. Priebus ?tles j?lle, et Trump peab lihtsalt loobuma. „Te ei tea, mida te teete. Te p?rute.” Tuntud vabariiklased hakkasid Trumpi ?les kutsuma, et ta astuks k?rvale Mike Pence’i kasuks, kes tegi kampaaniat Ohios. Ta oli l?inud peitu, kui plahvatas uudispomm „Access Hollywoodi” lindi kohta. Veidi enne kella ?ht tegi Pence avalduse. „Abikaasa ja isana solvas mind Donald Trumpi ?eldu eile avaldatud ?heteistk?mne aasta vanuses videos. Ma ei lepi tema m?rkustega ega saa neid kaitsta. Olen t?nulik, et ta v?ljendas kahetsust ja vabandas Ameerika rahva ees. Me palvetame tema perekonna eest ja ootame v?imalust, et ta saaks n?idata, mida m?tleb, kui ta homme ?htul rahva ette astub.” K?isid jutud, et Pence oli andnud Bannonile pitseeritud kirja, milles kutsus Trumpi ?les loobuma. Kaks tundi hiljem tegi Melania Trump avalduse: „S?nad, mida mu abikaasa kasutas, on mulle vastuv?etamatud ja solvavad. Need ei esinda meest, keda ma tunnen. Tal on juhi s?da ja m?istus. Loodan, et inimesed v?tavad tema vabanduse vastu, nagu tegin seda mina, ning keskenduvad t?htsatele teemadele, millega meie riik ja maailm silmitsi seisavad.” Kell 15.40 s?utsus Trump: „Ajakirjandus ja eliit soovivad mind nii kangesti valimistelt k?rvaldada – MA EI LOOBU EALES, MA EI VEA IIAL OMA TOETAJAID ALT! #MAGA!” Trump v?ttis istet. Ettevalmistused ABC intervjuuks olid hoos – see v?is purustada vaatajarekordi. Giuliani ja Christie ulatasid Trumpile paberi oma soovitustega. Trump luges: „Minu keelekasutus oli kohatu, presidendile vastuv?etamatu.” See oli poliitiline k?ik – mitte Trump, vaid puhas Giuliani ja Christie. Trump t?mbus tusaseks. „Ma ei saa seda teha,” ?tles ta. „See on pl?ma. See on n?rk. Mehed, te olete n?rgad.” Bannon m?istis, et asi on tehtud, ta pidi vaid suu kinni hoidma. „Donald, sa ei saa aru,” ?tles Christie. „Donald, Donald, Donald,” ?tles Giuliani. „Sa pead seda tegema. M?tle eeslinna emmedele.” Kell tiksus. Bannon p??rdus Conway poole. „Mida teha, et see nurja ajada?” „Seda ei saa nurja ajada,” vastas naine. „Nad on juba siin” – ABC ja David Muir. „Mida sa saad teha, et see nurja ajada?” kordas Bannon. „Kaalul on kogu mu usaldusv??rsus. Seda ei ole v?imalik nurja ajada. See juba k?ib. See saab teoks,” ?tles Conway. „See ei saa teoks,” ?tles Bannon. „Ta ei tee seda. Kui ta teeb sissejuhatuse,” j?tkas ta, „ei saa tal lasta teha otseintervjuud. Ta tambitakse pulbriks.” Vabanduse teele minek ei olnud Trumpile ning kui teda p?rast seda k?sitletaks, t?mbuks ta tagasi ja r??giks endale vastu. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=40527045&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 Archie Bunker oli rahvamehelik peategelane 1970ndatel populaares sarjas „All in the Family”. 2 USA ?lemkohtu 1973. aasta otsus abordi kriminaliseerimise v?i piiramise kohta. Tlk.