Minu Dubai. Klaasist linna kuldne s?ra

Minu Dubai. Klaasist linna kuldne s?ra Susan Luitsalu Kas sa pead seal k?ima burkas? Kas p?riselt ka on isegi vetsus kraanikausid kullast? Kas k?ik s?idavad Ferrariga? Sellistele k?simustele tuleb vastata, kui keegi saab teada, et t??tad Dubais. Teised, kes on Dubais turistina k?inud, muretsevad j?llegi selle ?le, kas seal pole mitte liialt s?nteetiline v?i kunstlik – majad puha klaasist ja terasest, k?ik on uhiuus… Mida seal peale p?evitamise ja ?oppamise ?le?ldse tehakse? Mina olen Dubai arengut n?inud juba aastast 1996 ning meie suhtes on olnud igasuguseid hetki. Meediavaldkonna produtsendina s?ttisin end 2016. aastal tihedalt Tallinna–Dubai liinile ning mina ja see vapustav linn saime eriliselt headeks s?pradeks. V?i kas see ongi s?prus? Rohkem nagu armulugu. Dubai glamuurse v?lispinna all on ajalugu, kultuuri, huvitavaid elulugusid, uusi kogemusi, p??raseid tulevikuvisioone – k?ike seda, mida saab nimetada linna hingeks. Tuleb lihtsalt kuulata ja silmad lahti hoida. Ah jaa – burkades seal ei k?ida, m?nes vetsus v?ib t?esti olla kullatud kraanikauss ja Ferrari on t?navapildis tavaline n?htus. Susan Luitsalu Minu Dubai. Klaasist linna kuldne s?ra Taavile SISSEJUHATUS Kas sa pead seal k?ima burkas? Kas p?riselt ka on isegi vetsus kraanikausid kullast? Kas k?igil on Ferrari? Kas keegi sind kaameli vastu pole proovinud vahetada? Kas m?ni pagulane tahab vahel sinuga Eestisse kaasa tulla? Sellistele t?iesti seinast seina ja vastandlikele k?simustele tuleb vastata, kui keegi saab teada, et t??tad Dubais. Esimest korda k?isin P?rsia lahe kaldal asuvates Araabia ?hendemiraatides koos vanematega, aastal 1996. Kuigi seal siis praegusega v?rreldes veel eriti midagi m?rkimisv??rset polnud, v?lusid mingi kummaline k?rbevalgus ja aura mind sedav?rd, et lumisesse Eestisse tagasi j?udes tuli lausa v?ike pisar silma. Kui me paari aasta p?rast uuesti l?ksime, oli Dubai oluliselt muutunud (v?hem liivaseid platse hoonete vahel, rohkem suuri klaasist maju, rohkem teid). Ning kui ma siis 2013. aastal sinna esimest korda t??le l?ksin, oli see linn tundmatuseni, lausa ?raeksimiseni muutunud. Lisandunud olid terved linnajaod, tohutu hulk pilvel?hkujaid, autoteid ja kaubanduskeskusi, metroo ja maailma k?ige k?rgem hoone. Aga aura oli sama – lummav kuldne-roosa valgus, idamaised l?hnad ja mingi olemise seletamatu kergus. Kui ma pole m?nda aega Dubais k?inud, hakkab k?rb mind salaja m?ttes kutsuma, nagu sireenid meelitavad meremehi, ning ?htul silmi kinni pannes kangastub m?ni sealne lemmikpaik. Tundub, et ma olin eelmises elus v?hemalt kaamel, aga loodetavasti ikka mingi edenenum eluvorm. Mul on Araabia ?hendemiraatides kodune olla, seda esiteks. T?pselt sama kodune kui Eestis oma kodumetsas, mis maja tagant algab. Teiseks on mul paljudes elumuutustes, oluliste protsesside algatamistes ja suurtes selgushetkedes tihtipeale ?heks oluliseks m?jutajaks just see m?stiline roosa-kuldne koht keset k?rbet. See on aidanud mul igasugustele (imelikele) j?reldustele j?uda ning juhtinud mind paljude oluliste arusaamiste juurde. Dubaist olen saanud uusi h?id s?pru, kes on iga?ks t?iesti erinevast maailmast tulles mu silmaringi tohutult avardanud. Paljud inimesed, kes Dubais elavad, peavad seda linna t?hjaks ja pealiskaudseks ning paljud, kel tuleb sinna tihti reisida, teevad seda pika hambaga. Ainult klaas ja teras, ei mingit hinge, v?ltsglamuur, null kultuuri ja ajalugu – need on vaid m?ned veendumused, millega olen kokku puutunud. Kui aus olla, siis mingil hetkel tundus ka mulle endale nii, hoolimata sellest, et imelik k?rbeaura minuga s?nkroonis v?nkus. Intensiivselt Dubai vahet s?eludes sai mulle aga selgeks, et kui vaid viitsid ise s?vitsi minna, on hinge, kultuuri ja ehedust igal pool, kus on inimesi. Ja Dubais on inimesi igast suurest ja v?ikesest maailmanurgast, igast rahvusest, rassist ja vanusest. See raamat avabki Dubaid ja Araabia ?hendemiraate ?ldisemalt nende inimeste kaudu, kellega olen seal kokku puutunud, koos t??tanud v?i lausa parimateks s?pradeks saanud. Olgu nad teised eestlased, taanlased, itaallased, indialased, liibanonlased v?i lausa need haruldased p?ris-araablased.     Dubai–Tallinn,     s?gis 2018 KALURIK?LAST TULEVIKULINNAKS Esimest korda k?isin Araabia ?hendemiraatide hulka kuuluvas Dubais vanematega, paketireisil. Mul olid kaks patsi ja triibulised tunked. Aasta oli siis 1996 ja Dubai oli praegusega v?rreldes nagu mingi… Tartu keset k?rbet. Araabia ?hendemiraadid asuvad Araabia poolsaare kirdetipus, naabriteks Saudi Araabia ja Omaan. Merepiiri jagatakse Katari ja Iraaniga. Emiraate on peale Dubai veel kuus: Abu Dhabi (?htlasi pealinn), ?Ajm?n, Al-Fujayrah, Ra’s al-Khaymah, Ash-Sh?riqah ja Umm al-Qaywayn. Riigikeeleks on araabia keel, kuid selle k?rval kasutatakse igal pool ka inglise keelt. K?ik kaunilt voogavas araabia kirjas sildid kordavad ?eldu ?le inglise keeles. V?i kui p?ris t?pne olla, siis teeninduskeel ongi ?ldse rohkem inglise keel ning paradoksaalsel kombel ei j?? v?hemalt Dubai emiraadis h?tta mitte araabia keele mitteoskaja, vaid pigem hoopis araablane, kes inglise keelt ei oska. Kui ma esimest korda Dubais k?isin, kihas p?hiline elu Creeki[1 - Creek on Dubai j?gi, mille vesi on soolane.] ?mber Deiras, kus asusid maitseaine- ja kullaturud. Puust paatide ehk daudega veeti k?ikv?imalikku kaupa, k?ik oli idamaiselt l?hnav, tolmune ja ehe. Omamoodi v?luv. Creeki kaldal k?rgusid ka m?ned selle aja kohta ?bermoodsa v?limusega klaasist „pilvel?hkujad“ (aga mitte midagi uhkemat kui Ol?mpia hotell Tallinnas) ning vurasid ringi kallid Lexused. Piki P?rsia lahe randa kulges madal asustus ning linna teises otsas asus Dubai (tol ajal veel) ??realadel meie hotell Chicago Beach, kuhu ?ks Eesti reisifirma p?hjamaa inimesi p?ikest v?tma tassis. Kuigi nii v?ib tunduda, ei pandud hotellile sellist nime eesm?rgiga olla v?imalikult l??nep?rane. P?hjus oli selles, et sealsamas ehitas kunagi Chicago Bridge & Iron Company ujuvaid naftamahuteid. Selline ?hest k?ljest luksuslik, teisalt j?lle tr??stitu ja n?ri koht Dubai tol ajal oligi. Naftamahutid ja puhkusehotellid, Lexused ja liiv. ?oppamisv?imalused moodsas m?ttes olid allpool arvestust. M?letan ?hte lubaduste j?rgi suurt kaubanduskeskust, mida valgustasid k?ledad p?evavalguslambid ning mis pakkus kaootilist valikut Hiinast kohale tassitud viletsa kvaliteediga tr?ni. K?isime seal korra, pettusime ja rohkem ostureisikesi ette ei v?tnud. Klassikalist „linna peal“ patseerimist, nagu pakuvad Kanaaride ja T?rgi suvituskeskuste turistipromenaadid, ei eksisteerinud samuti. Meie hotelli ?mber lihtsalt ei olnud suurt midagi peale madalate elumajade, ?ksikute putkade ja virvendava kuumuse liiva kohal. Selleks, et s??a vahelduseks kuskil mitte-hotelli-restoranis, viidi meid taksoga spetsiaalselt kohale ning toodi p?rast j?lle hotelli tagasi. Atraktsioonideks pakuti maasturite k?rbesafarit, kaameli v?i dauga s?itmist ja enda koorida laskmist igasugustel turgudel. Muul ajal t?illisime m?nusasti hotellis, p?evitasime ja ujusime. ?htuti h?ljus ?hus sume laulev kutse mo?eesse, kummalisse vinesse loojuv hiigelsuur p?ikeseketas v?rvis ?hu roosaks. Kolm aastat hiljem l?ksime tagasi – justkui samasse hotelli, kus me juba peatunud olime. Aga vana hoone oli j?ljetult kadunud. „See oli liiga vanamoodne. L?hkusime maha ja tegime… selle!“ osutas giid uhkusest n?retades purjekujulisele klaasist ja terasest ?llitisele, mis ilutses suursuguselt veepiiril ning pakkus seltsi vastvalminud – samuti purjekujulisele – Burj al-?Arabile. 93 meetrini ulatuv Burj al-?Arab oli tol hetkel Dubai k?rgeim maja. Selle sees asus maailma esimene seitsmet?rnihotell, mille voodites rullisid Araabia naftamiljon?rid, Vene oligarhid ja Tiger Woods. Ja kuigi n??d ei p??se Burj al-?Arab k?rguselt enam isegi Dubai k?rghoonete tippsaja hulka, on ta j??nud ?heks olulisemaks Dubai s?mboliks. ?le?ldse oli 1999. aastal juba palju rohkem maju ja rohkem kaubanduskeskusi ning pidevalt l?huti kusagil midagi, et uut ja paremat asemele ehitada. Samas ei ?tleks ma, et muutus oleks olnud kuidagi drastiline. Sai ikka t?itsa aru, et oled j?lle Dubais. Kui ma aga alles neljateistk?mne aasta p?rast kolmandat korda Dubaisse sattusin, venisid k?ll silmad kohe kolm numbrit suuremaks, sest uusi asju oli nii palju! Esiteks olid nad keset oma kalurik?la ehitanud maailma k?ige k?rgema maja, peaaegu et kilomeetrise varda nimega Burj Khal?fah. Okei, olgem ausad, „k?la“ on kunstiline liialdus, sest v?lja n?gi see nagu ulmefilmist p?rit tulevikumetropol. Dubaid (ja teisi emiraate) l?biv mitmerealine Sheikh Zayed Road oli v?imsaid pilvel?hkujaid tihedalt t?is pikitud, teega paralleelselt kulges ?huraudtee. Ja terved uued linnajaod! Nii elamiseks kui ka ?ri tegemiseks. P?evavalges istusin ma t??l, ilma akendeta ja j??k?lmaks jahutatud konverentsisaalis World Trade Centeris, kuid ?htul oli aega ka ringi vaadata. K?ik n?is uus, l?ikiv, s?delev, k?ik l?hnas h?rgult, lausa m?stiliselt roosi, muskuse, agaripuu ehk oud’i j?rele. ?hes Dubai otsas k?rgusid uhkelt ja pidulikult pilvel?hkujad ning seal teises otsas, kus aastal 1999 polnud veel muud kui liiv ja tolm, sekundeeris neile teine samasugune ulmefilmih?nguline k?rghoonekobar Dubai Marina n?ol. M??da mereranda kulges uus turistipromenaad, mida ??ristasid restoranid ja poed. Aga… ?lipuhas ja glamuurne uus Dubai tundus mulle kuidagi tehislik. Pubid olid samasugused nagu Londonis, restoranid nagu Pariisis ja baarid nagu New Yorgis, aga need n?gid v?lja nii, nagu oleks need ?sja karbist v?lja v?etud. Nagu simulatsioon, et turistidele kodust tunnet tekitada. Umbes nii, nagu paned kuldkalale akvaariumisse miniatuurse laevavraki v?i aardekirstukese, et tal tekiks merep?hja tunne. Eriti tekitasid seda muljet Iiri pubid – alkoholi m??akse Dubais ?ldjuhul m?ne hotelli koosseisu kuuluvates asutustes ning enamik neid l??nelikke kohti asuski hotellides. Seal joovad oma toobi pigem p?ikesep?letusest p?rsaroosad ja l??gastunud turistid kui p?eva l?petavad t??lised v?i naise k?est koosa saanud autom??gimehed nagu ?hes t?elises Iiri pubis. Sellist varianti, et jalutaks niisama ?htul linna peal, nuusutaks ?mbrust ja t?illiks vahepeal m?nusasti v?likohvikus, eriti polnud. Promenaad ja kohvikud eksisteerisid, aga kogu seadistus pigem j?ljendas kilomeetrikese v?rra midagi, mis on teistes linnades paljude aastate jooksul loomulikult tekkinud. V?ljaspool seda ala ei jalutanud eriti keegi. Mis sa sellest kivist ja klaasist ikka vaatad?! „Mul on veits Disneylandi tunne,“ kurtsin kolleegile, kes oli samuti ainult paariks n?dalaks kohale lennutatud. J?udsime koos j?reldusele, et kui k?ik vaatamisv??rsused on ?ra vaadatud ja ?opata ei taha, siis ei oskagi seal Dubais nagu rohkem midagi peale hakata… Kuigi kummaline roosa-kuldne ?htuvalgus oli endiselt olemas ja sisetunne ?tles, et eesriide taga on peidus midagi rohkemat, istusin lennukisse ikka sellesama Disneylanditundega. Aimamata, et paar aastat l?heb veel ja siis saame Dubaiga piisavalt headeks s?pradeks, et ta mind p?riselt oma koju kutsuks. MAAILMA K?IGE-K?IGEM Ehk sellest, kuidas autode linnas liikuda ja kuidas esialgu ??nsana n?iv masinlik keskkond peidab endas jaburaid ?lim-inimlikke olukordi. 2016. aasta alguses maandusin ?le pika aja j?lle Dubais. M?stilises klaasist ja terasest oaasis keset k?rbet. Unine ja pahur nagu ikka inimene, kes on viimased kuus tundi maganud katkendlikku und selleks mitte ette n?htud kohas (toolil). Kannatasin terve karmav?la jagu tiksumist ??ratult pikas passikontrolli j?rjekorras, suutsin magama j??mata ?ra oodata oma kohvri, mis ilmselt viimaste seas lindile pandi, ning h?ljusin siis kummitusena takso peale. Ma ei m?leta, mida ma seal m?tlesin v?i ei m?elnud, aga kui ?sna pea ilmus vaatev?lja Burj Khal?fah, tema kohal mustas taevas selili lesimas idamaine noorkuu nagu muinasjuturaamatus kunagi, hakkasin naerma. No mitte k?ht k?veras ja valjusti nagu hull, kel tabletid v?tmata, aga sedasi natukene. Burj Khal?fah on maailma k?ige k?rgem hoone, mis k??nitab taeva poole s?rrealistliku 830 meetri k?rguse sakilise vardana – nagu h?sti kitsas terav kalju – ja n?ib kuuluvat pigem kosmoseteemalise telesarja tulevikumaailma. Pilvise ilmaga miks mitte ka Gotham Citysse (see on v?ljam?eldud s?nge linn, kus elab Batman). P?evavalges kiiskab p?ike Burj Khal?fah’ l?ikivatelt paneelidelt vastu niimoodi, nagu v?iks hoone teravast tipust kohe-kohe oodata otse universumisse s??stvat laserkiirt. ?htupimeduses tervitab ta sind LEDide s?tendades, v?ib-olla n?itab fassaadil ulme?gedaid animatsioone, aga olgem ausad, see ehitis avaldab muljet ja h?pnotiseerib ka siis, kui ta lihtsalt magab. Veider ja positiivselt jabur. Peaaegu kilomeetrine maja. Milleks sellist asja vaja on? Ja samas – miks mitte, ah? Miks mitte ehitada kilomeetrine maja, kui on huvi ja vahendeid? See „miks mitte“ mind naerma ajaski. Maailma k?ige k?rgemaid, k?ige suuremaid ja k?ige uuemaid asju on Dubais teisigi. Maailma k?ige suurem kaubanduskeskus, sisel?bustuspark, tehisrand ja tehissaar, maailma k?ige pikem liug sisem?esuusakeskuses (olgugi et suusakeskus ise polegi k?ige suurem), maailma ainuke palmikujuline poolsaar, maailma k?ige suurem vaateratas, loomulikult maailma k?ige uhkemad hotellid jne. K?ik selleks, et turiste ligi meelitada. Nimelt pole Dubais tegelikult nafta ?lek?llust, mis laseks niisama datlitel pikutada, ja raha tuleb ise juurde teenida. Kui ?ks mu tuttav oli just kurtnud, et tema kallis hotellituba Pariisis oli umbes sama suur kui riidekapp ja seal m??bli vahel ringi liikumiseks pidi end vihikuleheks t?mbama, siis Dubai grandioossusele kohaselt tervitas mind jaburalt suur kahetoaline, kahe vannitoa ja suure k??giga palee, mida Pariisis oleks n?htavasti luksuskorteriks nimetatud. Keerasin end kerra ilmselt samuti maailmarekordeid l??vasse voodisse. Proovisin ??kapilt telefoni haarata, aga ei ulatunud. „Dubais ei ole miski v?ike,“ ?tlesin endale rahustuseks ja j?in magama. Hommikul ?rgates ja aknast v?lja vaadates tundus, et universum ?ritab mulle midagi meelde tuletada. Kui muidu on see linn muutunud liivak?rbest majadek?rbeks, siis minu akna taga laius igatahes p?ris k?rb. Siin-seal paistsid t?ppidena m?ned mulle seletamatud hoonek?katsid. Nagu oleks aasta 1996. „Tere tulemast tagasi,“ ?tles see vaade. „Kas sa ikka m?letad mind?“ Vedasin kiirelt riided selga ja sibasin fuajeesse. ?lej??nud kolmes suunas oli vaade muidugi t?iesti tavaline – silmapiiril Dubai Marina klaasist hiiglased, veidi l?hemal keerulised kiirtees?lmed ning kohe siinsamas kraanad kergitamas aina uusi kontorihooneid, elumaju, hotelle. Dubai ei saa kunagi valmis ning on iga kell rohkem pooleli kui Tallinn. Ma ei kujuta ettegi, millise ?revush?ire saaks siin ?lemiste vanake. Ilma maagilise realismi v?tmeta – tegelikult oli mu t??andja paigutanud mind mugavuse huvides kontorile k?ige l?hemasse hotelli. Kuna oleme produktsioonifirma, asub meie kontor ka ?sna noores linnajaos, mis kannab nime International Media Production Zone ja ka Production City. Rahvusvaheline meediaproduktsiooni tsoon. Seal asuvad tr?kikojad (muu hulgas ?ks suur, kus tr?kitakse ainult koraane), stuudiod, tehnikalaod ja kontorid, ning p?rast neid tulebki k?rb. V?hemalt selle raamatu kirjutamise ajal veel k?ll, aga arvestades, millise kiirusega Dubai kerkib, v?ib seal raamatu ilmumise ajaks olla juba n?iteks juuksurite linnak v?i jumal teab mis asi. Paljud uued linnajaod jagavadki Dubai teemadeks: Sports City, Motor City, Internet City jne… Tellisin endale takso hoolimata sellest, et kontorisse olnuks otsejoones jalutada ainult 15 minutit. Dubais nimelt ei k?nnita. Esiteks, mida sa ikka jalutad 35kraadises p?ikeses ja raske l?pakakotiga? Viis minutit ning t??riided on pingutusest piinlikult higilapilised ja meik voolab krae vahele. Teiseks on tingimused jalak?ijatele ?sna kesised, paljudes kohtades ei olegi autotee k?rval k?nniteed, kuigi teede enda kvaliteet avaldab muljet – asfalt n?eb v?lja peegelsile nagu eile pandud, konkreetsed piirded, betoonseinad, neli-viis v?i isegi kaheksa s?idurida kummaski suunas. Edasij?udnutele m?eldud keerukad kiirteed on aga kohati nagu rists?navihikutes need joonepusad, kus pead n?puga j?rge ajades selgeks saama, millised punktid on omavahel ?hendatud. Ja isegi kui ?ra ?hendad, kuidas sa seal kolme tasandi vahel jalgsi h?pleksid? Ei h?plegi. S?idad autoga. Kui otse jalutades saaks k?mne minutiga, siis teed m??da minnes l?heb 20 minutit. V?i rohkem. N?iteks elab mu s?branna suure tee ??res nii, et tema majast ?le tee asub kaubanduskeskus. Jala saaks sinna viie minutiga, aga mingit ?lek?igukohta ei ole. Isegi illegaalset varianti ?le k?mne raja joosta ei pakuta – sellist enesetapjalikku k?itumist ennetab k?rge traataed. Ja kahe s?idusuuna vahel seisab veel omakorda raudvarbadest aed. Ainus viis poodi saada on istuda autosse v?i taksosse, s?ita m??da teed ?hes suunas nii viis minutit, l?bida m?ned ringid ja ristmikud, siis passida ummikus tagasip??ret oodates ning s?ita tagasisuunas j?lle viis minutit. Kokku kahek?mne (v?i suure ummiku korral kolmek?mne) minuti p?rast oledki poes! Vahel l?peb k?nnitee m?nes parklas ja seda kohta, kuhu sa enda meelest suundusid, n?ed ?le kahe betoonaia. Jalutamisega harjunud (ja takistustest t?dinud) eestlasena olen m?ne korra ka tuima n?oga ?le aia h?panud – samal ajal, kui mu s?brad ettevaatlikult autoteele tippima suundunult ringiga kohale j?uavad. Autokultuur on Dubais sedav?rd juurdunud, et tihti ei pea mingi teenuse v?i toote tarbimiseks s?idukist v?lja ronimagi. Bensiinijaamades tangitakse su auto ning raha laod l?bi akna teenindajale peo peale. M?ne kaupluse ees seisavad eraldi teenindajad, kellele saad otse autost tellimuse esitada. „Palun ?ks pakk seda kollast Liptonit!“ h??ab mu indialasest t??kaaslane Marian ?hele sellisele v??rt??lisele, pomisedes talle veel j?rele: „Yalla-yalla, mul on kiire!“ Yalla t?hendab araabia keeles „l?ksime“ v?i „hakkame minema“ ning seda kasutatakse ka t?henduses „tee kiiremini“. Loomulikult hakkab see s?na v?ga h?sti k?lge ka expat’ile. V?ib n?iteks ?elda restoranist lahkumise m?rguandeks s?brale „yalla“ v?i „yalla-yalla“, kui takso on ees, aga teine endiselt peegli ees kohmitseb. Noh, nagu eestlased ?tlevad: „Davai, l?hme“, kui on vaja kiiremini edasi liikuda. „Kas me t?esti ei viitsi seda ise tooma minna v?i? Nii v?ike pood ju!“ olen mina imestunud. „Halloo! Ma s?ndisin Dubais! Ma ei k?nni!“ naerab Marian. Koju saab tellida absoluutselt k?ike. Toidust ma ei hakka r??kimagi, aga samuti on t?iesti enesestm?istetav tellida nii keemilise puhastuse kuller, kes su r?pased kaltsud pesumajja viib, kui ka pakike aspiriini apteegist. Olen apteekrilt lausa noomida saanud, kui l?ksin haigena ise Coldrexi j?rele: „Nii k?rge palavikuga peaksite voodis puhkama. V?tke palun siit meie kaart ja kui midagi meelest l?ks, siis palun helistage, meil on kojutoomine.“ Kui mind koos mittek?ndiva Marianiga Kopenhaagenisse – jalgrataste ja jala k?ndimise linna – t??le kutsutakse, on see talle ?ldse esimene Euroopa-reis. Ma ?tlen talle, et kesklinna on ainult viisteist minutit jalutada, aga Marian vaatab mind nagu ilmutust. „Ei-ei-ei!“ kiljatab ta ning tellib takso. „Ma kordan, ma olen Dubaist, ma isegi ei oska jalutada!“ Mina j?uan viieteistk?mne minuti p?rast raekoja platsile, aga Mariani pean veel sama kaua ootama, sest esiteks on tipptund ja lisaks on taksojuht otsustanud natuke t?nni teha. Juba m?ne p?eva p?rast jalutab ka Marian ning s?idab metrooga nagu normaalsed inimesed, aga kinnitab sinna juurde iga kord: „?rge vaadake mind nii, nagu ma oleks ?mber kasvatatud! Jah, ma jalutasin praegu! See ei t?henda veel, et ma seda Dubais tegema hakkaksin!“ Loomulikult soodustab sellist autostumist ka ?liodav bensiin. „This is the land of petrol…“ ?tleb mu s??rlannast t??kaaslane Haya filmitreileri kauboinaise k?hedal ja p?halikul h??lel. K?ndimisega harjunud jonnaka eestlasena l?hen mina siiski vahel Dubais m?nda kohta jala, n?iteks ?htul, kui pole enam nii palav. T?iesti tavaline on see, et tee ??res tippiva inimese peale v?tab iga vaba takso hoogu maha ja laseb t?rtsu signaali, v?i teised autod signaalitavad niisama. See pole ju ometi v?imalik, et sa vabatahtlikult jalutad! Ilmselt oled poolpime, v?hemalt v?iksemat sorti h?das (kui mitte suures) ning pole lihtsalt veel ?helegi taksole pihta saanud. K?nnitakse ju ainult kaubanduskeskustes, heal juhul kodu juures nurgapoodi ning promenaadidel (seda viimast harrastavad kah peaasjalikult turistid). Dubai vanas osas on jalgsi ja rattaga liikumine tavaline, kuid m?nes uues klaasrajoonis, kus t?kk aega ?htegi teist hingekest ei kohta, hakkab endalegi vahel tunduma, et tegeled millegi erakordselt kohatuga. Siis lisad tempot, et juba ometi kohale j?uda ja see jaburdamine l?petada. L?hike taksos?it kontorisse kujuneb humoorikaks demograafiateemaliseks vestluseks. Nimelt kuuleb (vist Pakistani p?ritolu) taksojuht mind telefonis eestikeelset h??ls?numit salvestamas ning uurib kohe, mis kummalist mula ma ajan. „Ma pole nii imelikku keelt veel kuulnud,“ k?lab ta h??les siiras h?mmeldus. „See on eesti keel,“ selgitan ma lahkelt. „V?ib-olla sellep?rast pole kuulnud, et seda r??gib maailmas v?ga v?he inimesi, nii miljoni ringis.“ „Nii v?he?! Miks? Kas see on mingi salakeel?“ „Sest Eesti on v?ike riik, seal elabki umbes 1,3 miljonit inimest.“ „Riik??? ?he miljoni inimesega?!“ karjatab taksojuht ning keerab end (autoga liiklemise plaanis minu meelest suhteliselt ohtlikult) 180 kraadi tagaistme poole. „See ei ole siis ju mingi riik! See on k?la!“ ?ritan asja siluda ja t?psustan, et ?ks koma kolm siiski, mitte ainult miljon, aga taksojuht juba naerab, k?ht k?veras: „Aaaaaah, misasja… Kolmsada tuhat siia-sinna, mis vahet seal on! See on miljon! Ainult miljon, miljon! Nii v?ike riik! Us-kuuu-ma-tuuu!“ Ning juba ta ripubki telefoni otsas, et ka s?pradele head nalja r??kida: „Tariq, mu s?ber, mul istub siin inimene, kes ?tleb, et kuskil on selline riik, kus elab ainult miljon inimest! Kas sa suudad seda ette kujutada?“ Visates mulle tagaistmele nagu muuseas, k?nev?lise ??rem?rkusena: „Pakistanis on kakssada miljonit.“ Veidi rahustab taksojuhti see, kui ma selgitan, et rahvastiku tihedus on hoopis teine ja et need miljon inimest ei ela mitte pead-jalad koos paarik?mne ruutkilomeetri suuruses miniatuurriigis ? la Mustam?e, vaid jaotuvad siiski 45 227 ruutkilomeetri peale. „Aaa… okei-okei-okei,“ j??b ta kolmeks sekundiks vait, kuid leiab kohe uue probleemi: „Aga… kui teil on nii palju ruumi, miks teid siis ikkagi nii v?he on? Ma ei saa aru!“ No vot, hea k?simus, sest ka eestlased ise ?ritavad sellele pidevalt lahendust leida, laulavad, et maa tuleb t?ita lastega, ja m?tlevad v?lja igasuguseid kolmanda j?reltulija toetusi. „Ma ei tea. T?nap?eval ei ole aega kuue lapse jaoks, sest naised ju k?ivad ka t??l, aga kui ei k?iks, siis poleks j?llegi kuue lapse jaoks raha,“ p??an anda v?imalikult lihtsat seletust, kuid ilmselgelt l?heks vaja tervet ajaloo- ja kultuuritundi. „Aaa… ah soo! See on selline riik! Et siis… nagu Euroopa, jah?“ „Euroopa just, jah. Eesti ongi Euroopa Liidu liige.“ „Tsiviliseeritud, jah?“ „Jah, just, tsiviliseeritud.“ Jumal teab, mida tema m?tles… T?en?oliselt tekitas miljon inimest temas t?esti seose k?la ja muldonnidega. Kuid saades teada, et meil on siiski asfalt, kontorid ja inimesed, kes tahavad taksoga t??le minna, hakkab taksojuht kohe karj??riv?imaluste osas pinda sondeerima. L?puks palub ta vaadata m?nda fotot, kuidas see Eesti ikkagi t?pselt v?lja n?eb. Telefonist muinasjutuliselt lumise Kadrioru pargi pilti n?hes hakkab ta aga uuesti suure h??lega naerma ja ?tleb, et sihukest asja ei saa p?riselt olla, see v?rk n?eb v?lja nagu postkaart ja on t?iesti kindlalt foto?opp. Kinnitan talle, et t?itsa ise pildistasin selle paar n?dalat tagasi, kuid tema vaid p??ritab kergelt silmi, turtsatab ja ?tleb: „Jaa-jahh, eks ma kunagi tulen sinna puhkama, inshallah[2 - Inshallah t?hendab „kui Allah tahab“. Nii et kui keegi oma lubaduse l?ppu „inshallah“ ?tleb, tuleb arvestada, et asja toimumine, v?hemalt ?igeaegne, pole garanteeritud. V?ljend lisab t?pselt samav?rra kindlustunnet kui eesti keeles lause l?pus „vaatame“. Olenevalt olukorrast ja inimesest v?ib inshallah ridade vahel t?hendada nii „kui Allah tahab, ise ei kavatse ma selleks midagi teha“ kui ka „kui Allah tahab ja kui midagi ette ei tule, siis j?uan selle t?esti esmasp?evaks valmis“.].“ Toonil, mis annab m?ista, et tema meelest olen talle terve s?idu aja lihtsalt k?rbseid p?he ajanud, selle Eesti ikkagi v?lja m?elnud ja n??d n?itan veel mingeid Google’ist t?mmatud postkaardipilte. Selle asemel, et viisakalt h?vasti j?tta, vahib t??p demonstratiivselt aknast v?lja ning annab turris olekuga igati m?ista, et ta ei kavatse minusuguse hulluga rohkem tegemist teha. Olgugi et geograafias ei ulatu h?rra teadmised kuigi kaugele, s?idab ta Eestis luksusauto klassi kuuluva uhiuue musta Lexusega ning paberraha me ei vaheta. Kummaline olukord… Juht arvab, et mina tulen muldonnide maalt, sest meid on seal liiga v?he, et riigi m??tu v?lja anda. Minule tundub j?lle naljakas, et tema pole ka veenmise peale n?us uskuma, et kuskil elab talvisel imedemaal miljon inimest. Ja kuigi me kumbki oleme teineteise meelest kiviaegsed tegelased, kutsusin mina ta kohale nutitelefoni ?pi abil ja tema tegi mulle selle eest k?beravarustes arve. IDAMAINE T??MUINASJUTT Dubai emiraat on rahvusvaheline ?rikeskus ja t?eline rahvaste paabel, ligi kahesaja rahvuse kodu. Kuna oma riigi kodanikud moodustavad ?hendemiraatide rahvastikust umbes 10 protsenti, on sisser?ndajate osakaal siin ?ks maailma suurimaid. Kohaliku m?iste t?hendab Dubais (ja teisteski emiraatides) midagi muud kui mujal maailmas. Kui suuremal osal planeedist on kohalik keegi, kes selles kohas p?sivalt elab, siis emiraatides m?eldakse „kohaliku“ all alati emirati’t, Araabia ?hendemiraatide kodanikku (inglise keeles h??ldatult emiraati). Emirati’ks aga ei saa isegi siis, kui sooritad araabia keele eksami, elad riigis miljon aastat ja teed lipuv?rvides liibukates lugematul hulgal tagurpidi kukerpalle. Isegi abiellumine ei aita. Ajaloos on juhtunud m?ned erandid, aga see oleks juba omaette pikk jutt. Valdavalt on kodanik ainult see, kelle ema ja isa on emirati’d, kelle ema ja isa on emirati’d, kelle ema ja isa olid… Umbes ?heksast miljonist elanikust on neid p?riskohalikke vaid umbes 1,4 miljonit. ?lej??nud seitse ja pool miljonit inimest on Araabia ?hendemiraatide vaatepunktist sisser?ndajad, kes peavad teatud aja tagant oma viisat uuendama. Olgu nad kas v?i selles riigis s?ndinud. Nii et k?ik lihtsurelikud – ehk siis mittekodanikud – saavad jutu sees juurde t?psustuse, kui kaua nad on Dubais elanud ja kust nad p?rit on. Arvestades, et Dubaisse on kokku tulnud inimesi kogu planeedilt, k?ib oma s?prade kellelegi esimest korda mainimine umbes nii: „Mu s?ber Bj?rn, ?ks rootslane, kes on siin elanud kuus aastat…“ Variant on ka muidugi ?elda „kohalik eestlane“ v?i „kohalik inglane“, kuid see ei t?henda ikkagi, et need inimesed oleksid ametlikult kohalikud. Nad lihtsalt elavad Dubais ja neil on selleks vajalik viisa. Et asjad oleksid selgemad, toon n?ite. Minu tuttav Lily on Dubais s?ndinud ja kasvanud. Kuna tema vanematel on India passid, on ka tema Dubais s?ndimisest hoolimata India kodanik ning peab iga kolme aasta tagant uuendama viisat, mis lubab tal Araabia ?hendemiraatides elada, t??tada, autoga s?ita, pangakontot omada jne. Ei mingeid eeliseid minu tuttava T?nise ees, kes on Dubais elanud ainult aasta, pole siiamaani kordagi ?histranspordiga s?itnud ega saanud aega vanalinna k?lastada. Et k?ik need T?nised ja Lilyd, Jekaterinad ja Bj?rnid ?hes linnas sedasi koos eksisteerivad, v?ib iga p?ev tuua v?ikese kultuuri?oki. Kui oled enda meelest juba kohaliku eluoluga harjunud, siis erinevad rahvused suudavad sind k?igest hoolimata ikka millegi imelikuga ?llatada. Nagu ?eldud, on emirati’sid riigis v?he. Dubais elab neid umbes 300 000. Kui keegi Eestis ignorantselt ilgub, et kas m?ni „pagulane“ tahtis minuga kohvris Eestisse kaasa pressida, tabab mind ebaviisakalt ?leolev naeruhoog. Kolm minutit Dubais ja k?sija saaks aru, et pigem tahaks ta ise pugeda m?ne rikka araablase k?mneid tuhandeid eurosid maksvasse Louis Vuittoni kohvrisse ja veeta ?lej??nud elu seal, s??es ?lekullatud Ladur?e makroone. V?i ?le?ldse – millise araablase? Araablane on sama ?ldistav m??ratlus kui eurooplane. ?hest k?ljest pole sellises ignorantsuses midagi imelikku, sest meedia vahendusel oleme harjunud araabia maailmast ainult s?jauudiseid kuulma. Ekstremistid ja nende v?ikad terrori-aktid ei tee islamiusulistele kah just k?ige paremat suhtekorraldust. Kes see ikka viitsib siis atlast lahti v?tta, k?ik L?his-Ida riigid l?bi guugeldada ning v?lja uurida, kus elatakse rahumeelselt ning kus mitte. S??d seda, mida meedia ette annab – et ?hed moslemid on terroristid ja teised moslemid on laisad pagulased, kes soovivad Euroopasse hea elu peale tulla, et seal siis omakorda terroristideks hakata. Reaalsus on muidugi see, et rahus elavatel l?hisidalastel pole mitte mingitki huvi kolida pisikesse k?lma ja sombusesse riiki kuskil Euroopa ??realal. Kui aus olla, siis paljud minu Dubai tuttavad, eri maadest p?rit araablased, hiilivad isegi Eestisse turismireisile kutsumisest k?rvale k?ikv?imalike v?hem v?i rohkem ebausutavate vabanduste abil – n?iteks t?di juubel Beirutis v?i perepuhkus Londonis. Ida-Euroopa tekitab tohutuid eelarvamusi ega tundu ?ldse glamuurne. Kui ?ra on k?idud, siis muidugi juba meeldib, aga nenditakse, et jube k?lm on. Otsekohesemad l??neeurooplastest ja ameeriklastest kolleegid aga k?sivad vahel, et kas seal Eestis nagu ohtlik pole v?i, kui Ukraina on sealsamas ja Venemaa ja… Seal on ju mingi s?da… Nii et eks me k?ik s??me meediaputru. Dubai pole koht, kust p?geneda, vaid t?naseks pigem koht, kuhu hoopis paljud inimesed raha teenima siirduvad. Laias laastus on nii, et igasugused valgekraed on p?hiliselt Euroopast, L?his-Idast v?i Indiast. Nemad t??tavad kontorites v?i teenindussektori k?rgematel ametipulkadel. Indiast tuleb palju kaupmehi ja spetsialiste – meistreid ja r?tsepaid. Teenindav personal on p?rit Filipiinidelt ning lihtt??lised p?hiliselt Pakistanist ja Indiast. ?htegi emirati’t ei n?e kunagi teenindavas ametis – ei poem??ja, ettekandja ega taksojuhina. Isegi kontorites kohtab neid pigem harva. Dubai emirati’d t??tavad valitsusasutustes, on ise valitsejad, ajavad t?htsaid ?risid v?i siis koordineerivad seda, kuidas keegi teine nende eest t?htsaid ?risid ajab. Neil on t?iesti oma maailm, oma suletud ring, ja suuremal osal Dubai lihtsurelikest ei ?nnestugi emirati’dega kunagi kokku puutuda rohkem kui Dubai Malli l?pututes koridorides nende taga idamaises l?hnapilves k?ndides. V?i parklas m?ne emirati superauto k?rval turistipilti tehes. Olin t?itsa kindel, et ka minu kokkupuude nendega j??b empiiriliseks vaatluseks kaubanduskeskuse luksuspoodide t?naval, aga universumil tekkis aja jooksul mitmesuguseid plaane. Esimene juba ?sna kohe. Sisenen peauksest suursugusesse paleesse, mille l?pmatusse suunduva vestib??li p?randaid katab imeliselt pehme idamaise mustriga vaip. Hiiglaslikud kristall-l?htrid, keerulised mosaiigid, marmorplaadid ja kullatud detailid. Seinalambid imiteerivad luksuslikult nikerdatud t?rvikuid. „T?na ei toimugi veel midagi, alles ehitatakse,“ teeb meie firma nooremapoolne manager k?ega laia kaare muinasjutulise vestib??li suunas, mille marmorit, mosaiike ja ilusaid vaipu pakistanlastest v??rt??lised parasjagu vineerplaatidega kinni katavad. Palee on tegelikult eliit-konverentsikeskus, kus tehakse ettevalmistusi suureks rahvusvaheliseks kongressiks. Kuna kongressil on oma br?nding, tuleb konverentsikeskusele iga kord vastav ajutine sisekujundus teha. Lihtsalt logodega lippude ja reklaamplakatite ?les riputamisest ei piisa ning Dubaile omaselt minnakse kohe v?lja maksimumi peale: uued seinad, vaibad, m??bel. (V?i ehk beduiinidele omaselt? Praeguste Dubai emirati’de esivanemad reisisid ju kogu elamisega m??da k?rbet ringi ja laagri p?stipanek on neil veres.) „Tee rahulikult tiir, tutvu olukorraga ja m?tle need asjad veel kord l?bi. Tegelikult kutsusin ma su meeskonna ka, aga nad ei saanud tulla,“ ?tleb manager ja j?tab mu ?ksi. Firma, millega ma Dubais koost??d teen, tegeleb audiovisuaaliga – ehk s?ndmuste salvestamise ja ?lekandmisega. Mind komplekteeritakse meeskonda tavaliselt produtsendina. Selle ameti parima definitsiooni on andnud ?ks mu viieaastane tuttav – produtsent on see inimene, kes „teab, mida tegema peab, ja n?itab selle peale n?puga“. P?him?tteliselt nii ongi. Seekord olen saanud ?lesandeks koordineerida kongressi teatud ?ritusest klippide tootmist. Naelu seina toksivatest ehitusmeestest pole mulle ettevalmistuse puhul absoluutselt mitte mingit kasu, kuid tuian siiski m??da saale ja katsun v?ljendada s?venemist, manades n?ole erinevaid m?tlikke ilmeid. See ei ole mulle raske, sest ema poolt olen saanud ideaalsed Poola geenid ja kr?ptiliselt t?sine idaeurooplase ilme ongi mu n?o puhkeasend. J?rgmisel p?eval l?puks oma meeskonnaga kohtudes saan v?ga h?sti aru, miks peab inimesed kaks p?eva varem kohale kutsuma, et nad saaksid „olukorraga tutvuda“. T??kultuurid on rahvuseti, regiooniti ja riigiti nii erinevad, et vahel olekski vaja k?igepealt tervet p?eva kellade s?nkroniseerimiseks ja siis veel j?rgmist p?eva p?ris ettevalmistusteks… N?iteks teatab prantslasest re?iss??r peale pressivaid t???lesandeid t?ielikult ignoreerides, et temal on vaja ringi vaadata, et aru saada, kus ta ?ldse on, ning kaob teadmata suunas kolmeks tunniks. P?hjalike otsingute tulemusena selgub, et kuna kohale toodud kohvimasinad veel ei t??tanud, on re?iss??r l?inud l?himasse Starbucksi, kus talle omakorda on meenunud, et tal on vaja „kontoris ka ?ks asi korda ajada“. Kui mees kolme tunni p?rast ?rituse toimumispaika tagasi laekub, on tal kaasas temperamentne abikaasa, kes asub kiirelt minu t??d tegema – koostab tervele meeskonnale uusi graafikuid, jagab korraldusi ja s?lmib kokkuleppeid teiste ?ksustega. „Meil on kohutavalt kiire!“ vuristab ta kanges prantsuse aktsendiga inglise keeles ja n?ib olevat pidevalt kas minestuse v?i n?rvivapustuse ??rel. „Tegelikult hetkel meil veel ei ole kiire,“ ?ritan hakata end otsast kehtestama, kuid see ei l?he l?bi. „Ja kes sina ?ldse oled?“ n?hvab proua ning teatab vastust ?ra ootamata, et ta „vajab kohe ?ht sigaretti“. Kui k?ik mu katsed selle naisega mingisugustki kontakti saavutada luhtuvad, trambin pahaselt ?lemuse juurde ja n?uan selgitusi. „Kes see on?!“ n?itan n?puga korrektse f??nisoengu ja p?rlikeega prantsuse daamile, kes klaasuste taga suitsu teeb. „Aa! See on selle sinu re?iss??ri abikaasa,“ vastab ?lemus muretult. „Okei, aga ta ?tleb, et ta on produtsent! Mille jaoks mina siis siin olen?“ „Ma ei tea, mina palkasin sind! Ma ei tea isegi, kuidas see naine siia sisse sai, tal ei tohiks ligip??sulubagi olla,“ teatab ?lemus endise muretusega. T?si – meil on t??t?endid, mis antakse k?tte ainult dokumendi etten?itamisel. Samas on mulle selgeks saanud, et v?hegi t?htsama v?limusega (n?iteks ?likonda kandva) valge inimese vastu tunnevad arengumaadest p?rit lihtsad korrapidajad-turvamehed liiga suurt aupaklikkust ning lasevad sageli end ?ra r??kida. Ka ise moosisin end ?hel p?eval sisse tagasi, kui olin ligip??suloa t??lauale unustanud. Seega pole eriline ime, et p?kskost??mis peen ja jube kuri prantsuse daam tuppa lasti. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=40275060&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 Creek on Dubai j?gi, mille vesi on soolane. 2 Inshallah t?hendab „kui Allah tahab“. Nii et kui keegi oma lubaduse l?ppu „inshallah“ ?tleb, tuleb arvestada, et asja toimumine, v?hemalt ?igeaegne, pole garanteeritud. V?ljend lisab t?pselt samav?rra kindlustunnet kui eesti keeles lause l?pus „vaatame“. Olenevalt olukorrast ja inimesest v?ib inshallah ridade vahel t?hendada nii „kui Allah tahab, ise ei kavatse ma selleks midagi teha“ kui ka „kui Allah tahab ja kui midagi ette ei tule, siis j?uan selle t?esti esmasp?evaks valmis“.