Victoria

Victoria Daisy Goodwin 1837. aastal sai vaevalt 18-aastasest Alexandrina Victoriast, kes oli v?ikest kasvu ja pealegi veel naissoost, Suurbritannia ja Iirimaa kuninganna. Nii m?negi meelest oli see ennekuulmatu: Alexandrina oli alati olnud oma ema m?ju all ega olnud troonile asumiseks piisavalt j?ulise natuuriga. Ometi, alates hetkest, mil kuningas William IV suri, ?llatas noor kuninganna k?iki: ta loobus vastumeelsest esimesest eesnimest; n?udis esimest korda elus, et ta v?iks emast eraldi magada; teatas otsustavalt, et kohtub oma ministritega nelja silma all.?hest neist ministritest, lord Melbourne’ist, sai Victoria erasekret?r. Ehk oleks temast v?inud saada ka midagi enamat, kuid k?ik olid veendunud, et kuningannal tuleb abielluda oma n?o prints Albertiga. Victoria oli Albertiga lapsena kohtunud ja leidnud, et poiss on igavav?itu ja t?re – kahtlemata viimane mees, keda ta abikaasaks ihkaks …Tuginedes Victoria p?evikutele, toob menukate ajalooraamatute autor Daisy Goodwin meieni suurep?rase romaani noore kuninganna v?rvikast elust. Daisy Goodwin on ka populaarse Inglise draamasarja „Victoria“ autor ja stsenarist. Originaali tiitel: Daisy Goodwin Victoria Headline Review 2016 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Nurm Copyright © 2016 Daisy Goodwin Productions © T?lge eesti keelde. Karin Suursalu, 2018 ISBN 978-9985-3-4446-0 ISBN 978-9985-3-4552-8 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda AS Printon Ottiliele ja Lydiale, mentorile ja muusale PROLOOG KENSINGTONI PALEE, SEPTEMBER 1835 Koiduvalguse vihk langes laenurgapraole. Eile oli see sarnanenud prillidega, aga ??sel oli ?mblik m?ra tikandiga katnud, nii et n??d leidis ta, et see n?eb v?lja nagu kroon. Mitte see kroon, mida kandis tema onu: raske ja ebamugav, vaid kroon, mida kannaks kuninganna: pitsiline, ?rn, kuid siiski tugev. L?ppude l?puks oli tema pea, nagu ema ja Sir John alal?pmata m?rkisid, ??rmiselt v?ike; kui tuleb aeg, ja n??d ei saanud mingit kahtlust olla, et see aeg tuleb, l?heb vaja krooni, mis sobiks. Suurest voodist kostis norsatus. „Nein, nein !” karjatas ema unedeemonitega maadeldes. Kui temast saab kuninganna, n?uab ta omaette tuba. Ema muidugi nutab ja ?tleb, et ta p??dis oma kallist Drinat ainult kaitsta, aga tema j??b endale kindlaks. Ta kujutles end lausuvat: „Mind kui kuningannat kaitseb kuninglik kaardiv?gi, ema. Usun, et oma toas v?in end ?sna julgelt tunda.” ?hel p?eval saab ta kuningannaks – n??d teadis ta seda. Kuningast onu oli vana ja p?dura tervisega ning tema abikaasal kuninganna Adelaide’il oli enesestki m?ista juba hilja tuua ilmale troonip?rija. Paraku ei teadnud Victoria, nagu ta end ise nimetas, kuigi ema ja k?ik teised h??dsid teda Alexandrinaks v?i, veel hullem, Drinaks, mis oli pigem alandav kui hellitav h??dnimi, millal see aeg k?tte j?uab. Kui kuningas peaks surema nende kahe aasta jooksul, mis lahutasid Victoriat t?iseast, oli ?limalt t?en?oline, et tema ema Kenti hertsoginna m??ratakse regendiks ja ema l?hedane s?ber Sir John Conroy seisab tema k?rval. Victoria vaatas lakke; Conroy oli nagu ?mblik, ta oli kudunud v?rgu ?le kogu palee, ema oli sellesse k?vasti kinni j??nud, kuid tema, Victoria, ei lase end iial l?ksu p??da, m?tles ta. Victoria v?rises, olgugi et oli soe juunihommik. Ta palus igal n?dalal kirikus kuningast onule tervist, lisades m?ttes k?igev?gevamale n?pun?ite, et kui ta peaks otsustama v?tta Tema Majesteedi William IV oma r?ppe, siis kas ta palun ootaks Victoria kaheksateistk?mnenda s?nnip?evani. Victorial polnud selget ettekujutust, mida t?hendab olla kuninganna. Guvernant Lehzen ?petas talle k?ll ajalugu ja Westminsteri toompraost konstitutsiooni, kuid kumbki ei osanud ?elda, millega kuninganna ?igupoolest p?ev otsa tegeleb. Kuningast onu nuuskas enamasti tubakat ja kaebles paganama viigide ?le, nagu ta ise neid nimetas. Victoria oli teda ainult ?he korra krooniga n?inud ja sedagi sellep?rast, et oli ise palunud onu see talle n?itamiseks p?he panna. Onu ?tles, et kannab krooni parlamendi avamisel, ja k?sis, kas Victoria tahaks temaga kaasa minna. Victoria oli vastanud, et tahaks v?ga, aga siis oli ema ?elnud, et ta on selleks liiga noor. P?rast oli Victoria kuulnud, kuidas ema seda Sir Johniga arutas; tema oli vaadanud sohva taga vesiv?rvialbumit ja nad polnud teda n?inud. „Nagu ma lubaksin Drinal end selle hirmsa vanamehega avalikkuse ees n?idata,” oli ema kurjalt k?hvanud. „Mida rutem see vanamees end surnuks joob, seda parem,” oli Sir John kostnud. „Meie maa vajab monarhi, mitte pajatsit.” Hertsoginna oli ohanud. „Vaene v?ike Drina. Ta on liiga noor niisuguse vastutuse jaoks.” Sir John oli pannud k?e tema ema k?sivarrele ja lohutanud: „Ta ei pea ju ?ksinda valitsema. Sina ja mina seisame head, et ta ei teeks rumalusi. Ta on kindlates k?tes.” Ema oli eputavalt naernud nagu alati, kui Sir John teda puudutas. „Kuidas mu vaesel isata t?drukul on vedanud, et tal oled sina, mees, kes toetab teda k?iges.” Victoria kuulis koridoris samme. Tavaliselt pidi ta voodisse j??ma, kuni ema ?rkas, aga t?na kavatsesid nad minna Ramsgate’i mere?hku hingama ja teele tuli asuda kell ?heksa. Victoria ootas seda nii kangesti. Ramsgate’is saab v?hemalt aknast v?lja vaadata ja n?ha t?elisi inimesi. Siin, Kensingtonis, ei n?inud ta ilmaski kedagi. Enamik temavanuseid t?tarlapsi astub seltskonda, aga ema ja Sir John olid ?elnud, et temal on omaealiste seas liiga ohtlik. „Hea nimi on kuldav??rt,” ?tles Sir John ikka. „Kui see kaob, siis igaveseks. Sinusugune neiu teeb kindlasti vigu. On parem, kui sul pole v?imalustki neid teha.” Victoria ei kostnud selle peale midagi; ta oli juba ammu selgeks saanud, et protest on kasutu. Conroy h??l oli tema omast alati valjem ja ema oli alati Conroy poolt. Victorial j?i ainult oodata. Hertsoginnal l?ks riietumisega v?ga palju aega nagu tavaliselt. Victoria ja Lehzen istusid juba t?llas, kui ema viimaks Conroy ja ?uedaami leedi Flora Hastingsi saatel v?lja ilmus. Victoria n?gi neid kolme trepil millegi ?le naervat. Pilkudest, mida nad t?lla poole heitsid, sai Victoria aru, et nad r??kisid temast. Siis ?tles hertsoginna midagi leedi Florale ja too astus trepist alla t?lla poole. „Tere hommikust, Teie Kuninglik K?rgus ja paruness!” Leedi Flora, liivakarva juustega hilistes kahek?mnendates naine, kes kandis alati piiblit taskus, istus t?lda. „Hertsoginna palus mul teid ja parunessi Ramsgate’is?idul saata.” Leedi Flora naeratas, nii et igemed paistsid. „M?tlesin, et see oleks hea v?imalus m?ned etiketipunktid l?bi arutada. Mu venna hiljutise visiidi ajal panin t?hele, et te nimetasite teda Tema Hiilguseks. Te peaksite teadma, et nii nimetatakse ainult hertsogeid. Minu venna sugune lihtne markii,” igemed paljastusid veel laiemalt, „ei v??ri seesugust au. M?istagi oli ta meelitatud – iga markii tahab saada hertsogiks –, kuid ma pidasin oma kohuseks teile veast teada anda. See on k?ll pisiasi, aga pisiasjad on v?ga t?htsad, nagu te kahtlemata n?us olete.” Victoria ei vastanud midagi, kuid vaatas Lehzeni poole, kes oli leedi Flora sissetungist niisama n?rdinud nagu temagi. Leedi Flora kallutas end ettepoole. „Loomulikult, paruness, olete olnud eeskujulik guvernant, ent on n?ansse, mida teie kui sakslanna ei saagi m?ista.” N?hes Lehzeni l?uga kergelt v?bisevat, lausus Victoria: „Mu pea vist valutab. P??an t?llas magada.” Flora noogutas, ehkki oli silman?htavalt pahane, et j?i ilma v?imalusest juhtida t?helepanu Victoria ja Lehzeni teistelegi vigadele. Heitnud pilgu tema kahkjale pettunud n?ole, sulges Victoria kergendustundega silmad. Enne suigatamist m?tiskles ta, ja mitte esimest korda, miks tahtis ema alati s?ita ?hes t?llas koos Sir John Conroyga, aga mitte kunagi temaga. Kuigi Victoria oli peavalu v?lja m?elnud, et p??seda talumatu leedi Flora epistlitest, hakkas ta end Ramsgate’i-k?lastuse teisel p?eval t?epoolest halvasti tundma. ?rgates oli kurk nii valus, et Victoria sai vaevu neelata. Ta l?ks ema voodi juurde. Hertsoginna magas s?gavalt ja Victoria pidi teda ?pris k?vasti ?last sakutama, enne kui ema silmad lahti tegi. „Was ist los , Drina?” k?sis ta pahaselt. „Miks sa mind ?les ajasid? Aeg on alles nii varajane.” „Mu kurk on haige, ema, ja pea valutab kangesti. Mul on vist arsti vaja.” Hertsoginna ohkas, upitas end istuli ja pani k?e Victoria laubale. K?si tundus nii jahe ja pehme. Victoria toetus vastu seda, igatsedes ?kitselt pikali heita ning pea ema ?lale panna. Ehk lubab ema teda oma voodisse. „Ach, t?iesti normaalne. Sa liialdad alati, Drina.” Hertsoginna pani papiljottidesse keeratud pea padjale ja j?i uuesti magama. N?hes hommikulauas, kuidas Victoria teed neelates n?gu krimpsutab, l?ks Lehzen kohe tema juurde. „Mis viga, k?rgus, kas te tunnete end halvasti?” „Neelata on valus, Lehzen.” Kuigi Ramsgate’i-p?evade suurim r??m oli jalutada rannas ning vaadata merd ja teisi daame, spanjel Dash kannul silkamas, ei tahtnud Victoria t?na muud kui ainult jahedas pimedas toas pikutada. Sedapuhku pani Lehzen k?e Victoria laubale. Tema k?si oli ema omast soojem ja mitte nii pehme, kuid lohutav. V?patanud ja Victoria palet paitanud, l?ks guvernant hertsoginna juurde, kes j?i aknaaluses lauas Sir Johni ja leedi Flora seltsis kohvi. „Ma’am, minu arvates peaksime doktor Clarki Londonist siia kutsuma. Kardan, et printsess on haigestunud.” „Oeh, Lehzen, sa sekeldad alal?pmata. Ma katsusin hommikul ise Drina laupa ja k?ik oli korras.” „Kuningliku arsti Londonist siiakutsumine,” ?tles Conroy, „p?hjustaks suurt ?revust. Pole vaja j?tta muljet, et printsess on t?bine. Kui ta on t?esti haige, ehkki pean ?tlema, et minu meelest on ta ?sna terve moega, siis tuleb n?u pidada kohaliku arstiga.” Lehzen astus sammukese Conroy poole ja lausus: „Ma ?tlen teile, Sir John, et printsessil on vaja arsti, ja head arsti. Mis loeb inimeste arvamus, kui tema tervis on ohus?” Hertsoginna t?stis k?ed ja ?tles tugeva saksa aktsendiga: „Oi, paruness, te liialdate alati. See on ainult suvine k?lmetus, pole vaja l?rmi l??a.” Lehzen tahtis j?lle vastu vaidlema hakata, kuid hertsoginna t?stis t?rjuvalt k?e. „Paruness, ma arvan, et tean ise, mis on mu t?trele k?ige parem.” Conroy noogutas ja ?tles oma enesekindla baritoniga: „Hertsoginnal on ?igus. Printsess kaldub haigusi teesklema, nagu me teame.” Victoria ei kuulnud Lehzeni vastust, sest teda valdas peap??ritus ja ta tundis end p?randale kukkuvat. Ta ?rkas pimendatud toas. See polnud jahe; t?tt-?elda oli nii palav, et ta kartis end ?ra sulavat. N?htavasti oli ta h??litsenud, sest Lehzen seisis tema k?rval, surudes k?lma lappi tema p?skedele ja laubale. „Mul on hirmus kuum, Lehzen.” „See on palavikust ja l?heb m??da.” „Kus ema on?” Lehzen ohkas. „Ta tuleb varsti, Liebes , kindlasti.” Victoria sulges silmad ja vajus uuesti katkendlikku palavikuunne. Keset pikka p?eva tuli Victoria korraks ?rkvele ja tundis ema alalise lavendlivee l?hna. Ta p??dis teda h??da, kuid kurgust kostis ainult k?he kraaksatus. Kui ta silmad lahti tegi, oli tuba ikka veel pime ja ta ei n?inud midagi. Siis kuulis ta, et ema r??gib. „Vaene v?ike Drina, ta on olnud nii haige. Loodan, et see ei m?juta ta v?limust.” „Doktor Clark ?tleb, et ta on tugev ja peab vastu,” kostis Conroy. „Kui temaga peaks midagi juhtuma, on minu elu l?bi! Ma pean Coburgi tagasi minema.” „Kui palavik langeb, peaksime tegema tuleviku tarbeks m?ningaid korraldusi. Kui minust saaks tema erasekret?r, t?hendaks see, et enam ei juhtu mingeid ... rumalusi.” Victoria kuulis ema vastust: „Kallis Sir John! Sa suunad Victoriat nii, nagu oled alati mind suunanud.” Victoria kuulis ohet, kahinat ja siis ?tles Conroy tasasema h??lega: „Me suuname teda ?heskoos.” „Alati.” Victoria keeras pead, et leida padjal jahedam koht, ja kadus palavikuunen?gudesse. Kui ta j?rgmine kord silmad avas, tuli akendest valgust ja tema kohal oli Lehzeni murelik n?gu. „Kuidas te end tunnete, k?rgus?” Victoria naeratas. „Vist paremini.” Ta tundis, kuidas ?ks k?si v?ttis tema randmest, ja n?gi doktor Clarki voodi k?rval seismas. „Pulss on t?na palju tugevam. Minu arvates kuluks printsessile ?ra pisut kosutavat puljongit.” „Muidugi, doktor, kohe annan korralduse.” Lehzen oli juba ukse poole minemas, kui hertsoginna, juuksed oimukohtadel peentes lokikestes, sisse s??stis. „Drina! Ma muretsesin nii kangesti.” Ta vaatas doktor Clarkile otsa. „Kas ma tohin teda puudutada, doktor?” Arst kummardas. „N??d kui palavik on m??das, pole enam nakkusohtu, ma’am.” Hertsoginna istus voodile ja hakkas Victoria p?ske silitama. „Sa oled nii kahvatu ja k?hn, aga k?ll saad oma v?limuse tagasi. Me hoolitseme sinu eest v?ga h?sti.” Victoria p??dis naeratada, aga see n?udis liiga suurt pingutust. Ta leidis, et ema oli sel hommikul v?ga kena. Ta kandis triibulist siidkleiti, mida Victoria polnud enne n?inud, ja tema k?rvades rippusid uued briljantk?rvar?ngad. „Jumal t?natud, et lasksin teid Londonist siia kutsuda, doktor Clark,” ?tles hertsoginna. „Kes teab, mis oleks muidu v?inud juhtuda?” „Usun, et printsess nakatus t??fusesse, mis v?ib l?ppeda surmaga, aga ?ige hoolitsuse korral saab Tema Kuninglik K?rgus t?iesti terveks.” Lehzen naasis puljongikausiga. Ta istus teisele poole voodit ja hakkas Victoriale lusika otsast puljongit andma. „T?nan, Lehzen, aga ma toidan oma t?tart ise.” Hertsoginna v?ttis parunessilt lusika ja kausi. Victoria saatis toa tagumisse otsa minevat Lehzenit pilguga. Ema surus lusika vastu tema huuli ja Victoria laskis puljongil kurgust alla imbuda. „N??d veel ?ks, Liebes.” Victoria avas kuulekalt suu. P?randalaud k??ksatas tuppa astuva Conroy jalge all valjusti. „Milline liigutav vaatepilt! Andunud ema p?etab t?tart.” Victoria pani suu kinni. „Ainult natuke veel, Liebes,” keelitas hertsoginna, kuid Victoria raputas pead. Conroy terendas s?ngena ema selja taga. „Pean teid paranemise puhul ?nnitlema, Teie Kuninglik K?rgus. Jumal t?natud, et olete p?rinud oma ema tugeva organismi.” Hertsoginna naeratas. „Drina on t?eline Coburg.” Conroy paljastas naeratuses hambad. „N??d kui olete paranemas, on meil vaja midagi arutada. Erinevalt teist pole kuningas kuigi tugev, seet?ttu on eluliselt oluline olla valmis selleks, mis saab edasi.” Ta pistis k?e p?ue ja v?ttis v?lja t?iskirjutatud paberilehe. „Ma valmistasin ette dokumendi, mis m??rab mu teie erasekret?riks. Teie ema ja mina arvame, et see on k?ige parem moodus kindlustada, et olete troonile istudes kaitstud.” „Jah, Drina, sa oled nii noor ja habras. Sir Johnist saab sinu kalju.” Victoria n?gi voodist Conroy k?tt, mis lebas tema ema ?lal, ja puna, mis kerkis ema palgele. Conroy pani paberilehe voodile Victoria k?e k?rvale ning v?ttis akna l?hedal seisvalt kirjutuslaualt sule ja tindipoti. „See on v?ga lihtne.” Conroy seisis sule ja tindipotiga voodi k?rvale. „Kui olete alla kirjutanud, annan k?ik vajalikud korraldused.” „Sul on v?ga vedanud, Drina, et on keegi, kes kaitseb alati su huve,” ?tles hertsoginna. Conroy kummardus, sulg k?es, ja Victoria haistis tema hinge?hus auahnust. Ta vaatas mehe tumedatesse silmadesse ja raputas pead. Conroy tuiutas teda, v?ike lihas suunurgas v?relemas. „Ootan, et saaksin teenida teid niisama ustavalt, nagu olen teeninud teie ema.” Victoria raputas j?lle pead. Conroy vaatas hertsoginna poole, too pani k?e t?tre omale. „Me tahame sulle ainult k?ige paremat, Liebes. Kaitsta sind nurjatute onude eest. See hirmus Cumberland teeb k?ik, et sinust ei saaks kuningannat.” Victoria p??dis istuli t?usta, kuid keha vedas teda alt, ning ta tundis ?ngistuspisaraid silmadesse kerkivat. Ta n?gi, et Lehzen oli end ettepoole kallutanud, k?ed rusikas, silmades l??skav raev Conroy vastu. Guvernandi viha andis Victoriale julgust. Ta keeras pea ema poole ja ?tles nii valjusti, kui jaksas: „Ei, ema.” Ema lokikesed hakkasid v?risema. „Oh, Drina, sa oled veel palavikust n?rk. R??gime sellest hiljem.” Victoria tundis, kuidas Conroy surus talle sule pihku ja seadis selle paberile. „Muidugi v?ime r??kida ?ksikasjadest, aga k?igepealt peate alla kirjutama.” Victoria vaatas Conroyle otsa ja ?tles suure pingutusega: „Ma ... ei ... kirjuta ... iial ... alla.” Conroy pigistas tema rannet k?vemini, laskus kummargile ja sosistas talle k?rva: „Sa pead!” Victoria leidis kuskilt j?udu k?si ?ra t?mmata. Seda tehes ajas ta tindipoti ?mber ja selle sisu voolas voodiriietele suureks mustaks plekiks. Ema kiljatas ehmunult ja t?usis, et uut kleiti p??sta. „Oi, Drina, mida sa tegid?” Conroy vahtis Victoriat raevunult. „Ma ei saa lubada sellist ... sellist k?itumist. Ma ei luba seda.” Ta t?stis k?e ning Victoria arvas viivuks, et mees l??b teda, kuid Lehzen astus tema ette. „Minu arvates on printsess hakanud ?hetama, kas teie ei leia, doktor? Vahest katsute tal pulssi – j?rsku tuleb palavik tagasi.” Doktor Clark ebales, tahtmata hertsoginnast k?skijat ?rritada. M?eldes aga j?rele, et vastuhakk troonip?rijale oleks veel halvem, astus ta ette ja v?ttis Victorial randmest. „Pulss on t?epoolest kiirenenud. Minu meelest peaks printsess n??d puhkama – oleks ??rmiselt halb, kui palavik tuleks tagasi.” Hertsoginna vaatas Conroyd, kes seisis liikumatult, n?gu vihast valge. „Tule, Sir John, me r??gime Drinaga uuesti siis, kui ta on j?lle tema ise. Ta on liiga haige, et m?ista, mida teeb.” Ta v?ttis Conroyl k?sivarrest ja talutas ta toast v?lja, doktor Clark kannul. Lehzeniga kahekesi j??nud, vaatas Victoria, kuidas too p??ab tindiuputust taltsutada, ja sosistas: „Ait?h.” Paruness kummardus ja suudles tema laupa. „Te olite nii vapper, k?rgus.” Ta pigistas Victoria k?tt. „Ma tean, et teist saab suurep?rane kuninganna.” Victoria naeratas ja pani siis silmad kurnatult kinni. Ta tundis ikka veel n?rka lavendlil?hna. Ta ei andesta emale iial, et see lubas Conroyd teda niimoodi t?ranniseerida. Kuidas ema ometi ei taipa, et lihane t?tar on t?htsam kui see hirmus mees? Nad tulevad oma paberiga tagasi, teadis Victoria. Ent ta ei kirjuta sellele iial alla. Nad k?ik peavad oma vastikut k?itumist kahetsema: ema, Conroy, leedi Flora. Nad arvavad, et ta on t?hi koht, m?ngunupp, mida volilt ringi t?sta, aga temast saab kord kuninganna. Siis muutub k?ik. Kui ainult kuningast onu elaks, kuni Victoria saab kaheksateistk?mneaastaseks. 1 Ei (sks k). [ ? ] 2 Mis lahti (sks k). [ ? ] 3 Kullake (sks k). [ ? ] ESIMENE RAAMAT ESIMENE PEAT?KK KENSINGTONI PALEE, 20. JUUNI 1837 Silmad lahti teinud, n?gi Victoria n?rka valgust luukide vahelt sisse immitsemas. Ta kuulis toa teise seina ??rest suurest voodist ema hingamist. Seda pole enam kauaks. Varsti, m?tles Victoria, on tal oma magamistuba. Varsti v?ib ta trepist alla minna Lehzeni k?est kinni hoidmata; varsti tohib ta teha, mida s?da lustib. Eelmisel kuul oli ta t?histanud kaheksateistk?mnendat s?nnip?eva, nii et kui t?htis hetk kord k?tte j?uab, v?ib ta valitseda ?ksi. Dash kergitas pead ja siis kuulis Victoria guvernandi k?rmeid samme. Kui Lehzen tuleb sellisel kellaajal, saab see t?hendada ainult ?ht. Ta t?usis voodist, l?ks ukse juurde ja tegi selle lahti samal hetkel, kui Lehzen sirutas k?e, et koputada. Paruness n?gi ette sirutatud k?ega v?lja nii koomiline, et Victoria hakkas kihistama, kuid talitses end guvernandi ilmet n?hes kohe. „Windsori k?skjalg on all. Ta kannab musta k?esidet.” Lehzen tegi s?gava reveransi. „Teie Majesteet.” Victoria tundis n?gu naerule minevat, kuid suutis end kohe talitseda. K?e v?lja sirutanud, t?mbas Victoria Lehzeni p?sti ning oli liigutatud, n?hes vanema naise murelikes pruunides silmades andumust. „Mu k?ige kallim Lehzen, mul on nii hea meel, et just sina nimetad mind esimesena niimoodi.” Guvernant vaatas magaja poole, kuid Victoria raputas pead. „Ma ei taha veel ema ?ratada. Ta kutsub esimese asjana Sir Johni ja siis hakkavad nad kamandama, mida ma pean tegema.” Lehzeni huuled tuksatasid. „Te olete ju ometi kuninganna, Drina.” Ta vakatas oma viga m?istes. „Ma tahtsin ?elda majesteet. Mitte keegi ei saa teid enam kamandada.” Victoria naeratas. Koridori l?pus avanes uks, kust tormas v?lja koridoripoiss Brodie, kes aeglustas daame silmates aupaklikult sammu. Kui poiss l?hemale j?udis, j?i ta k?hklema, m?rkas Victoriat ja tegi s?gava kummarduse. Victorial tekkis tahtmine naeratada: poiss oli peaaegu niisama v?ikest kasvu nagu tema ise, nii et kummardus m?jus pentsikult, kuid Victoria teadis, et n??dsest on tema kohus t?siseks j??da. Kuninganna tohib muidugi naerda, aga mitte alamate ?le. „Peapiiskop on siin,” teatas poiss ja lisas t?takalt: „Teie Majesteet.” Brodie kitsukesele tedret?hnilisele n?ole valgus kergendus, et ta oli Victoriat ?igesti k?netanud. Lehzen heitis poisile terava pilgu. „Kellelegi teisele pole sa ?elnud?” Poiss tegi solvunud n?o. „Ma tulin otsejoones teie juurde, paruness, nagu k?stud.” J?rgnes ??rike paus, kuni Lehzen v?ttis ridik?list m?ndi ja andis poisile, kes saagist vaimustudes minema sibas, v??rikas k?itumine sootuks ununenud. „Te peaksite n??d minema, majesteet, enne kui ...” Lehzen kiikas ?le Victoria ?la voodis lamaja poole. Victoria t?mbas ??s?rgile salli peale. Kuigi ta oleks meelsasti k?igepealt riietunud, teadis ta, et selleks ajaks, kui ta on j?udnud end korda seada, on kogu ?lej??nud palee ?rganud ning ema ja Sir John hakkavad oma nina k?igesse toppima. Ei, ta l?heb kohe; ta alustab nii, nagu kavatses j?tkata. Victoria k?ndis Lehzeni kannul l?bi maaligalerii, m??dus kuninganna Anne’i portreest – Lehzen tuletas talle alal?pmata meelde, et Anne oli olnud viimane naine Inglismaa troonil. Anne’i tusasest pettunud palgest m??dudes lootis Victoria, et tema ei n?e iial nii ?nnetu v?lja. Ta silmas end peeglis. Tema p?sed olid roosad ja sinisilmad s?rasid erutusest. ??s?rk seljas, juuksed ?lgadel valla, polnud ta sugugi kuninganna moodi riides, kuid siiski m?tles ta, et t?na n?eb ta kuningannalik v?lja. Paraadtrepi mademele j?udnud, sirutas Lehzen k?e nagu alati. Victoria hingas s?gavalt sisse. „T?nan, Lehzen, aga ma saan abita hakkama.” ?le teise naise n?o vilksatasid kordam??da ?llatus ja mure. „Te ju teate, et teie ema k?skis mul alati toeks olla, juhuks kui peaksite kukkuma.” Victoria vaatas talle otsa. „Ma olen t?iesti suuteline trepist alla minema, ilma et minuga ?nnetus juhtuks.” Lehzen tahtis protestida, kuid Victoria pilku n?hes andis j?rele. Victoria hakkas trepist alla minema ja ?tles ?le ?la vaadates: „Enam ei saa endist moodi edasi minna, Lehzen. N??d olen ma ju kuninganna.” Lehzen j?i seisma, jalg astme kohal justkui ?hku tardunud. Tema s?nad olid pikaldased ja valusad. „Arvatavasti ei vaja te enam guvernanti. Vahest on mul aeg Hannoverisse tagasi p??rduda.” Victoria sirutas k?e ja tema ilme mahenes. „Oi, Lehzen, ma ei m?elnud seda. Ma ei taha, et sa kuhugi l?heksid. See, et eelistan ise trepist alla minna, ei t?henda, nagu ei sooviks ma sind enam enda k?rvale.” Lehzen v?ttis Victorial k?est, jume tuli tema n?kku tagasi. „Ma ei tahaks teist iial lahkuda, majesteet. Minu ainus soov on teid teenida.” „Ja teenidki, Lehzen. Aga trepist allaminekul ma sinu abi enam ei vaja.” Victoria vaatas ?lakorruse poole, kus ema ikka veel magas. „See osa minu elust on l?bi.” Lehzen noogutas m?istmise m?rgiks. „?tle teenijatele, et t?na ?htul kolin ma kuninganna Mary magamistuppa. Minu arvates on aeg, et mul oleks omaette tuba, kas oled n?us?” Lehzen naeratas. „Jah, majesteet. Ma arvan, et kuninganna ei maga oma ema voodi k?rval.” * Trepijalamil j?i Victoria seisma. Peapiiskop ja ?lemkammerh?rra olid raamatukogu ukse taga. Victoria oli seda hetke nii kaua oodanud, aga n??d, kui see oli k?es, pidi ta v?itlema ?kilise kihuga p?geneda koolitoa kaitsvate seinte vahele. Victoria polnud veel kordagi viibinud ?ksip?ini meesterahva seltsis, peapiiskopist r??kimata. Siis kuulis ta trepist alla vudiva Dashi k??nekl?binat. Koer istus tema jalgade ette ja vaatas talle ootus?revalt otsa. Igatahes tema oli ees ootavaks seikluseks valmis. Victoria neelas hirmu alla ja astus ukse poole. Ta oli n??d kuninganna. M?lemad hallip?ised mehed kummardasid, kui Victoria raamatukoguruumi sisenes, ja peapiiskop p?lvitas liigesenagina saatel, et tema k?tt suudelda. „Pean teile kahetsusega teada andma, et teie kuningast onu lahkus t?na ??sel kell 2.34,” ?tles peapiiskop. „Kuninganna Adelaide oli tema k?rval.” Victoria vaatas enda kohal k?rguvaid p?skhabemega n?gusid. „Mu vaene kallis onu. Olgu jumal tema hingele armuline.” Mehed langetasid pea. Victoria pidas aru, mida j?rgmiseks ?elda, kuid ta m?tteid katkestas v?ike kare keel, mis lakkus tema jalga. Dash n?udis t?helepanu. Victoria hammustas huulde. „Kuninga viimane soov oli, et v?taksite kuninganna Adelaide’i oma hoole alla.” ?lemkammerh?rra vaatas Dashi ja tema laud v?belesid. Victoria tundis seda pilku, mida oli n?inud palju kordi varemgi; see oli niisuguse mehe ilme, kes tundis, et peab tegelema ?lesannetega, mis on allpool tema v??rikust. Tema ?ige t??, ?tles see ilme, oleks ajada t?htsaid riigiasju, mitte t?ita plikatirtsu ja tema koera tujusid. Victoria ajas selja sirgu ja l?ua p?sti, et upitada oma nelja jala ?heteistk?mne tolli pikkune keha tervelt viie jala pikkuseks – kui ta ometi oleks paargi tolli pikem. On ebatavaliselt raske k?ituda kuninglikult, kui k?ik n?evad su pealage. Ent, tuletas ta endale meelde, pikkus ei loe. Victoria m?tles veidi ja otsustada kasutada v?ljendit, mida oli kord kuningast onu suust kuulnud ja sellest ajast peale igatsenud kasutada. „T?nan, peapiiskop, ?lemkammerh?rra. Teil on mu luba lahkuda.” Ta hoidis n?o nii ilmetuna, kui sai, kuni mehed kummardasid ja taganesid raamatukogust v?lja. Vaatepilt, kuidas kaks vana meest nagu n?htamatutest n??ridest t?mmatuna tagurpidi liiguvad, oli vastupandamatult koomiline, ent Victoria teadis, et naerda ei tohi. Kuningannaseisus andis talle ?iguse ?ra saata, aga mitte naeruv??ristada. Monarh peab olema v??rikas. Victoria m?letas, millist piinlikkust ta oli tundnud, kui onu oli l??nud keset riigibanketti lahti laulu vintis madrusest. Ta oli olnud ?sna purjus, meenutas Victoria, ning laulmise ajal olid tema suunurkadesse valgunud pisikesed s?ljenired. Victoria oli vaadanud lauas istuvate ?ukondlaste n?gusid, et n?ha, kuidas nad reageerivad, aga viimne kui ?ks oli olnud sile ja kiretu, nagu ei toimuks midagi s?ndsusetut. Ainus m?rk, et keegi oli m?rganud joobnud kuninga tembutamist, oli see, et noore teenri ?lad olid naerust vappunud, kuni vanem ametivend teda n?gis, et ta j?rele j?taks. Victoria oli sealsamas otsustanud, et kui temast saab kuninganna, ei lase ta millelgi s??rasel juhtuda. Oli talumatu m?elda, et ilmetu n?oga ?ukondlased v?iksid sisimas tema ?le naerda. Victoria vaatas ringi, aga et kedagi polnud n?ha, v?ttis ta ??s?rgisaba n?ppu ja jooksis trepist ?les, Dash kl?hvides kannul. Jooksmine oli Kensingtoni s?steemis keelatud, selles reeglite s?steemis, mille olid kehtestanud tema ema ja Conroy, et Victoriat igas v?himaski pisiasjas endale allutada. Alles eile oleks olnud m?eldamatu trepist ?les joosta, aga t?na v?ib ta teha, mida tahab. Riietaja Jenkins ootas teda. Must siidkleit, mis oli tellitud eelmisel n?dalal, kui oli saanud selgeks, et kuningas enam ei parane, oli laotatud lamamistoolile. Jenkins oli tahtnud tellida mitu kleiti, aga Sir John oli ?elnud, et see on tarbetu kulu. Veel ?ks asi, mis peab muutuma, n??d kui Victoria on kuninganna. Jenkins silmitses teda uudishimulikult. Victoria hoomas, et oli k?ed rusikasse pigistanud. „Telli mulle n??d ka ?lej??nud leinar?ivad, Jenkins. Ma ei n?e p?hjust kauem viivitada.” „Jah, ma’am.” Lai naeratus poolitas Jenkinsi ?mmarguse n?o. Victoria t?stis k?ed ja riietaja t?mbas kleidi ?le tema pea. Victoria p??rdus, et vaadata end suurest p??rdpeeglist. Puhvvarrukatega must siidkleit oli hoopis teistsugune kui lihtsad pastelsetes toonides musliinkleidid, mida ema pidas talle kohasteks. Leinakleit tegi ta vanemaks, varrukad andsid siluetile teravust, mis oli Victoriale meeltm??da. Ta silus pihal siidivolte. Kuuldes justkui ohke ja ahhetuse vahepealset h??litsust, keeras Victoria ringi ja n?gi oma selja taga seisvat Lehzenit. „Oi ... andestage ... majesteet. Ma pole harjunud teid mustas n?gema, te n?ite nii ... t?iskasvanud.” Victoria naeratas Lehzenile. „See r??mustab mind. On aeg, et inimesed ei n?eks minus enam v?ikest t?drukut.” Magamistoa uks prahvatas lahti. Kenti hertsoginna tormas kireva suurr?ti lehvides sisse, juuksed alles papiljottides. „Mein Kind , kuhu sa kadusid?” Hertsoginna h??l oli etteheitev nagu alati. Siis aga n?gi Victoria, et ema pilk peatus mustal kleidil, ning j?lgis, kuidas tema haavunud ilme asendus vapustusega. „Der K?nig?” Victoria noogutas. Ema v?ttis tal ?mbert kinni ja Victoria lubas endale viivukese lavendlil?hnalises embuses l?dvestuda. „Mein kleines M?dchen ist die Kaiserin.” Victoria kiskus end lahti. „Enam ei r??gi saksa keeles, ema. Sa oled n??d Inglismaa kuninganna ema.” Hertsoginna noogutas papiljottide v?disedes. Ta pani v?riseva k?e Victoria p?sele. Tema kahvatusinised silmad olid m?rjad. „Mu v?ike Drina, kas ma olen sulle r??kinud oma reisist Amorbachist l?bi kogu Prantsusmaa, samal ajal sind k?hus kandes?” Ta n?itas k?tega kaheksanda raseduskuu suurust. Victoria noogutas. „Palju kordi, ema.” Kuid hertsoginna ei lasknud end katkestada. „Ma s?itsin ??rit?llas, v?ga ebamugavas. Hoidsin kogu aeg jalgu ristis, et sina, Liebes, s?nniksid Inglismaal. Ma teadsin, et kui s?nniksid kusagil mujal, ?tleks m?ni su hirmsatest onudest, et sa pole inglane, seega ei v?i sa kuningannaks saada. Ent ma pidasin vastu.” Hertsoginna naeratas oma lapsekandmislugu meenutades. Tal oli muidugi ?igus, Victoria teadis seda. Niigi oli piisavalt neid, kes kahtlesid, kas kaheksateistk?mneaastane t?tarlaps sobib monarhiks, aga et monarhiks saaks kaheksateistk?mneaastane t?tarlaps, kes on s?ndinud Saksamaal, oleks olnud t?iesti m?eldamatu. „Oleks vaid su vaene isa t?nase p?evani elanud.” Hertsoginna vaatas nende selja taga seinal rippuvat kadunud Kenti hertsogi elusuuruses portreed, millel hertsog seisis, k?si kahuril. „Aga ema, isegi kui ta poleks surnud, siis kui ma olin alles imik, poleks ta mind ikkagi mingil juhul kuningannana n?inud. Ma olen kuninganna ju ainult sellep?rast, et isa on surnud.” Hertsoginna raputas pead, k?rsitu, et Victoria troonij?rgluse fakte nii pedantselt toonitab. „Jah, ma tean, aga sa saad aru k?ll, mida ma m?tlen, Drina. Ta oleks nii ?nnelik teades, et k?igi vendade seast oli just tema see, kelle laps sai kuningannaks. M?elda vaid – kui ma poleks olnud see, keda su isa nimetas alati Coburgi t?um?raks, siis oleks su onu Cumberlandist, sellest koletisest, saanud kuningas.” Hertsoginna judistas end teatraalselt ja l?i risti ette. „Igatahes ei saanud temast kuningat. See t?hendab mitte Inglismaa oma. See-eest on ta n??d Hannoveri kuningas,” ?tles Victoria. Troonij?rgluse seaduses oli kaval n?ks, mille kohaselt v?is ta p?rida k?ll Briti trooni, kuid naisena ei tohtinud ta valitseda Saksa riiki, mida oli ?hiselt valitsetud sellest ajast peale, kui Hannoveri kuurv?rstist oli 1713. aastal saanud George I. J?rgmine meessoost p?rija, Victoria onu Cumberland, oli p?rinud Hannoveri kuurv?rstkonna. „Hannoveri! See on, kuidas seda ?eldaksegi, vistrik keset Saksamaad. Mingu pealegi sinna kuningaks ja j?tku meid rahule.” Victoria sikutas pihiku sirgeks. Ema oli p??dnud teda niinimetatud nurjatu onu Cumberlandiga hirmutada sellest ajast peale, kui ta m?letas. Onu Cumberland oligi p?hjus, miks Victoria oli alati maganud ema toas: nimelt uskus hertsoginna, et kui Cumberland peaks saatma kellegi ??sel Victoriat tapma, siis oleks v?hemalt tema oma lapse ja m?rvari vahel. Victorial polnud sugugi raske uskuda, et onu on v?imeline m?rvaks; too oli v?limuselt peaaegu koomilisel kombel lurjuse moodi: pikk ja kooljalik, p?sel vihaselt punetav duelliarm. Kui Cumberlandi toapoiss oli leitud l?bil?igatud k?riga, oli peaaegu ?le?ldiselt oletatud, et seda oli teinud Cumberland. M?rksa v?hem usku oli Victorial sellesse, et ema oleks suutnud teda kaitsta. Hertsoginna oli k?ll otsusekindel, kuid Victoria meelest poleks isegi tema jaksanud ajada minema kuue jala pikkust meest, kel vahe habemenuga k?es. Ema oli hakanud sekeldama. „Miks sa mind kohe ?les ei ajanud?” Ta vaatas Lehzenile etteheitvalt otsa. „Sa oleksid pidanud mulle teatama, paruness.” Paruness laskis pea norgu, kuid ei vastanud. Ta ei v?inud ju ?elda, et oli t?itnud hertsoginna t?tre otsest k?sku. Enne kui hertsoginna j?udis t?relemist j?tkata, l?ks uks lahti, Sir John Conroy astus sisse ja seadis end seisma keset tuba, nagu vastvallutatud territooriumi ?le v?ttes. Hertsoginna keeras end otsemaid ringi ja laperdas tema poole. „Oi, Sir John, kas sa kuulsid juba? See hirmus vanamees on surnud ja meie v?ike Drina on kuninganna.” Vaadates, kuidas hertsoginna paneb k?e mehe k?sivarrele, jooksis Victorial j?lestusv?rin ?le selja. Miks ema ometi ei m?ista, et temal kui kuninglikul hertsoginnal ja n??dsel kuninganna emal on alandav selle vastiku t??bi ees lipitseda, justkui oleks see k?rgest seisusest ja rikas isand, mitte palgaline n?unik? Conroy ?tles oma s?gava, k?miseva, kergelt iirip?rase h??lega ?limalt enesekindlalt nagu alati: „Esimese asjana tuleb otsustada, kuidas te end nimetama hakkate. Alexandrina on liiga v??rap?rane ja Victoria pole kuningannale kohane nimi. Te v?iksite v?tta nimeks Elizabeth v?i ehk Anne. Jah,” Conroy kena pikk n?gu ?hetas v?imu l?hedusest, „Elizabeth II k?lab v?ga h?sti. T?epoolest v?ga h?sti.” Ta p??rdus naise poole, kes oli tema kannul sisse astunud. „Kas teie ei arva nii, leedi Flora?” Victoria vaatas ainiti enda ette. Ta m?tles, et kui ta ei vaata Conroyle ja Flora Hastingsile otsa, saavad nad ehk aru, et pole teretulnud. Ent ta kuulis leedi Hastingi reveransisahinat ja pominat: „Elizabethi nimi meenutaks suurt kuningannat.” Tagam?te poleks saanud selgem ollagi. Nimest ?ksi ei piisa, et teha v?ikesest t?drukust monarh. Hertsoginna p??rdus uuesti Victoria poole. „Kas peapiiskop on tulnud? Ma panen ainult riidesse, siis l?heme koos tema juurde.” Victoria vaatas emale otsa. Ta tundis s?dant taguvat ja ?tles vapramalt, kui end tegelikult tundis: „T?nan, ema, aga seda pole vaja. Peapiiskop ja ?lemkammerh?rra olid varem siin. Nad juba suudlesid mu k?tt.” Hertsoginna vaatas talle ?udusega otsa. „Sa l?ksid nende juurde ?ksip?ini? Aga Drina! Mis sul ometi arus oli?” Victoria vaikis veidi, enne kui vastas nii tasakaalukalt, kui suutis: „Kuu aega tagasi, kaheksateistk?mnendal s?nnip?eval sain ma piisavalt vanaks, et olla kuninganna, niisiis olen t?iesti v?imeline oma ministreid ?ksinda vastu v?tma.” Hertsoginna vaatas nagu rasketel aegadel ikka Conroy poole. Victoria t?heldas heameelega, et mehe vasak silm oli hakanud kergelt t?mblema. Conroy l?i h?bedase k?epidemega kepi vastu p?randat, nii et m?rtsus. „See pole m?ng! Tulevikus,” ta k?hkles, kuid suutis siiski vormida huultega Victoria uue tiitli, „ma’am, saadab teid alati teie ema v?i mina. Te ei v?i seda ?ksinda teha.” Victoria taganes tahtmatult tema kohal ?hvardavana k?rguva mehe ees. Ent ta ?tles endale, et peljata pole p?hjust: Conroy ei saa talle enam midagi teha. Ta kuulis oma jalgade juurest Dashi urinat. Ta kummardus ja v?ttis spanjeli s?lle. „?rge muretsege, Sir John, ma ei kavatsegi ?ksi olla.” Ema anuvast ilmest v?lja tegemata keeras ta pead, et mehele silma vaadata. „Nagu n?ete, on mul Dash.” Et ettevaatus on tarkuse ema, k?ndis Victoria toast v?lja, Dash k?vasti kaenlas. Ta jooksis m??da koridori eemale ja j?i siis seisma, pea ikka veel tuikamas Conroy kepi valjust l??gist vastu p?randat. Victoria teadis, et tal pole enam midagi karta, aga vastuhakk mehele oli tal siiski hinge kinni v?tnud. 1 4 jalga 11 tolli – ca 150 cm, 5 jalga – 152,5 cm. [ ? ] 2 Mu laps (sks k). [ ? ] 3 Kuningas? (sks k) [ ? ] 4 Mu v?ike t?druk on keisrinna. (sks k) [ ? ] 5 Veidi ?le 180 cm. [ ? ] TEINE PEAT?KK Voodieesriided olid h?bedaga v?lja ?mmeldud tumedast brokaadist; rasked tolmust, mis j?ttis mulje, et on seal h?irimatult lasunud sestpeale, kui voodi viimane omanik kuninganna Mary seitsmeteistk?mnenda sajandi l?pus r?ugetesse suri. Stuartite soost kuninganna oli alati olnud Victoria lemmik. Ta oli ainus t?ie?iguslik kuninganna, kes oli elanud Kensingtonis, kuigi m?istagi polnud ta valitsenud ?ksi, vaid oma abikaasa Oranje Willemi kaasmonarhina. Kuninganna Mary kunagise toa voodil istudes pidas Victoria aru, kas ammu surnud kuninganna oli olnud niisama n?rviline nagu tema praegu. Ta oli seda hetke nii kaua oodanud. Ta oli ?ksikasjalikult kujutlenud, missuguse rahuldustundega ta Conroyle l?puks koha k?tte n?itab. Aga v?idur??mu asemel tundis ta ebakindlust, nagu oleks ta Conroyd trotsides mingil kombel omaenda jalgealust ??nestanud. Siis aga meenus Victoriale, kuidas Conroy oli Ramsgate’is p??dnud sundida teda allkirjastama dokumenti, et saada tema erasekret?riks. Victoria heitis kuninganna Mary voodile pikali ja see liigutus vallandas hiiglasliku tolmupilve. Ta t?usis jalamaid uuesti istuli, tundis aevastuse l?henemist ja kergeid torkeid silmis. Kensingtonis oli k?ik tolmune ja ?rritav. Tuba tuleb p?hjalikult koristada ja ?hutada, enne kui ta siin magada saab. Victoria vaatas toa nurga poole, kus Dash umbusklikult midagi nuuskis. Ta t?usis ja h??dis Lehzenit, kes ilmus nii k?hku, et oli ilmselt ukse taga passinud. „Ole hea ja lase tuba p?hjalikult ?hutada. Minu meelest pole seda seitsmeteistk?mnendast sajandist saadik koristatud.” Lehzen k?hkles. „Muidugi, majesteet, aga majapidamise korraldamine pole minu t??kohustus.” Victoria kostis: „Sa unustad, Lehzen, et Kensingtoni palee kuulub n??d mulle, ja ma olen otsustanud, et sa v?tad selle enda hooleks. Vaata seda tuba! K?ik kohad on hiirejulki t?is. Korralikus majapidamises seda ei juhtu.” Lehzen noogutas n?ustuvalt. „Paraku pole Sir John puhtusest huvitatud. Teenijad teavad seda ega t?ida oma kohustusi kuigi usinalt.” „Kindlasti paned sina, Lehzen, nad korralikult t??le, kui oled majapidamise ?le v?tnud. L?ppude l?puks oled sa ju v?ga hea ?petaja.” Lehzen pani k?ed rahulolevalt vaheliti. „Igatahes Sir John selle ?le ei r??musta.” Victoria naeratas talle vastu. „Ei, seda k?ll vaevalt. Aga ma pole enam v?himalgi m??ral kohustatud Sir Johnile meele j?rele olema. Ta on minu ema koja?lem, mitte minu oma.” „Jah, majesteet.” „N??dsest l?heb k?ik teisiti.” Naised naeratasid teineteisele. Victoria l?ks akna juurde ja vaatas rohelist puuv?rade baldahhiini kuningliku aia taga pargis. „Esiteks ei kavatse ma j??da siia, Kensingtoni. See asub k?rvalises kohas ega sobi kuninglikuks residentsiks.” Lehzen vaatas talle ?llatunult otsa. Victoria j?tkas: „Ma vaatan ?ige Buckinghami maja ?le. V?hemalt asub see kesklinnas ja minu teada on seal troonisaal.” Lehzen noogutas. „Olen kuulnud, et teie onu kuningas George laskis selle sisustada v?ga ekstravagantselt.” „Parem pisut ekstravagantsust kui elada maal tolmuses hiirepesas!” Victoria t?mbas ?ht igivana kardinat, et oma s?nu r?hutada, ja kardin pudenes r?balateks. Victoria pahvatas naerma ning Lehzen l?i hetk hiljem kaasa. Hertsoginna leidis nad ikka veel naervatena. Ta oli n??d riietatud musta, sest ?ukonnal oli kuninga surma t?ttu ametlik leinaaeg, kuid tema kleit oli mustast rikkaliku mustriga siidist. Keerukasse soengusse seatud juustes olid briljandid. Neljak?mne seitsme aastane hertsoginna oli veetlev naine, vaid mornilt kokku surutud suu rikkus suurte siniste silmade ja roosa jumega n?o ilu. „Warum lachst du? Mis sulle nalja teeb?” Victoria sirutas ette peot?ie kardinar?balaid. Hertsoginna kortsutas kulmu. „Miks see sind naerma ajab, Drina? Minu meelest pole see ?ldse naljakas.” „Ma ainult puudutasin kardinat ja see pudenes t?kkideks. See oli v?ga kentsakas.” Victoria n?gi ema silmis m?istmatust. „Miks sa ?ldse siin oled, Drina? Kindlasti on sul tungivamaidki asjaajamisi kui paleed uurida.” Victoria hingas s?gavalt sisse. „Ma olen otsustanud teha sellest oma magamistoa, ema. See kuulus valitsevale kuningannale, nagu olen ka mina, nii et minu arvates sobib see igati.” Hertsoginna k?si lendas suule. „Aga Drina, mu Liebes, sa oled maganud minu k?rval sellest ajast peale, kui olid pisike beebi. Kuidas sa k?ll hakkama saad, kui mind pole sind lohutamas, kui n?ed Alptraum’i ?” Hertsoginna n?is nii masendunud, et Victorial hakkas temast peaaegu kahju. „Sa oled minu eest v?ga h?sti hoolitsenud, ema. Ma tean seda. Aga n??d on asjalood muutunud.” „Aga kui onu Cumberland tahab sulle ??sel kallale tulla, kuidas ma sind siis kaitsen?” Victoria hakkas naerma ja n?gi silmanurgast, et ka Lehzen muigab. „Minu kaitsmine on n??d kuningliku kaardiv?e ?lesanne. ?ra muretse enam, ema. Onu Cumberland ei saa mulle midagi teha, kui ei taha riigireetmise eest vangi minna.” Hertsoginna vangutas pead, kallutas selle k?ljele ja proovis teist nippi. „Kas sa teadsid, et kuninganna Mary suri selles toas ja selles voodis? Mina k?ll ei tahaks seda teades siin magada.” Ta kehitas ?lgu, tema suunurgad vajusid alla. Victoria polnud teadnud, et tema esiema polnud selles toas ?ksnes elanud, vaid oli siin ka surnud, siis aga m?tles ta, et vaevalt emagi seda teadis. Hertsoginna oli igati v?imeline v?lja m?tlema just sellise loo, nagu talle vaja. „Ma arvan, ema, et kui see tuba on kord korralikult koristatud ja ?hutatud, siis ei h?iri selle ajalugu mind sugugi.” Hertsoginna t?stis k?ed taeva poole. „Pealegi, ema, ei maga ma siin kuigi kaua. Ma kavatsen kolida Buckinghami majja nii ruttu kui v?imalik.” Herstoginna kohkus. „Sa pead r??kima Sir Johniga, enne kui midagi ette v?tad. ?ukonna ?mberkolimine on otsus, mida sa ei v?i ?ksi langetada.” „Kas t?esti, ema? Ma leian, et mina kui monarh olen ainus, kes v?ib otsustada, kus ma elan. Pealegi pole see ?ldse Sir Johni asi, sest ?ra kolib minu, mitte sinu koda.” Victoria suureks ?llatuseks ja n?rdimuseks hakkas ema naerma. „Oh, Drina, nii v?he sa siis teadki sellest, kuidas maailmas asjad k?ivad. Arvad sa t?esti, et sina, kaheksateistk?mneaastane vallaline neiu, tohid sisse seada oma majapidamise, olgugi sa kuninganna?” Victoria ei vastanud midagi. Ta teadis, mida kavatseb teha. „Ja kas sa arvad t?esti, et saad k?igega hakkama ainu?ksi parunessi abil?” Hertsoginna vaatas Lehzenit sallimatu pilguga. „Ma pole enam laps, ema.” „Aga ikkagi k?itud nagu laps, Drina. Ent ma m?istan, et see on sulle vapustus. Kui oled aru p?he v?tnud, siis r??gime Sir Johniga m?istlikult su tulevikust.” Enne kui Victoria j?udis vastata, lahkus hertsoginna toast. Et oma tundeid v?ljendada, andis Victoria voodipostile ?geda jalahoobi, nii et koidest s??dud baldahhiin kukkus alla. Victoria vaatas Lehzeni poole. „Palun lase see tuba kohe elamisk?lblikuks teha. Ma ei j?? enam ainsakski ??ks emaga ?hte tuppa.” 1 Miks sa naerad? (sks k) [ ? ] 2 ?udusunen?gu (sks k). [ ? ] KOLMAS PEAT?KK Victoria vaatas portreed, millel isa seisis kahuri k?rval, munder seljas. Ta ei saanud unustada, et on s?duri t?tar, isegi kui oleks tahtnud. Ta keeras ringi ja tegi laual olevatest punastest laegastest ?he lahti. Need olid saabunud hommikul, kohe p?rast seda, kui onu surmast oli ametlikult teatatud. Ilmselgelt pidid valitsusasjad, mis need ka polnud, endiselt j?tkuma. Victoria v?ttis virnast pealmise dokumendi ja hakkas lugema. Tundus, et juttu oli Lincolni uue piiskopi nimetamisest, kuid tekst oli nii keerulises keeles, et Victoria ei teadnud, kas ta sai ?igesti aru. Mismoodi ta pidi kandidaatide vahel valima, kui ta polnud iial ?hestki kuulnud? Teisi dokumente sirvides tundis ta, et teda valdab ?revus: volitusi ootavate ohvitseride l?putud nimekirjad, v?lisministeeriumi dokument v?gede liikumise kohta Afganistanis, ?lemkammerh?rra memorandum kuninganna Adelaide’i lesepensioni kohta. Victoria istus, p??des mitte paanikasse minna. Ta v?ttis ?he neist nukkudest, mis istusid sealsamas toolidel. Nukul oli peas h?bepaberist kroon, mille ta oli valmistanud aastaid tagasi Lehzeni koolitoas. Nukkudega r??kida polnud k?ll kuningannale sobilik, aga ema ja Conroy polnud tahtnud, et ta m?ngiks teiste lastega, Conroy vastik t?tar Jane v?lja arvatud, nii et Victorial oli tulnud lapsep?lve pikkadel ?ksildastel tundidel endale ise kaaslased leiutada. Talle tundus, et Number 123 on temast veidi vanem, selline s?ber, kellelt palutakse n?u ja juhatust. Ta vaatas nuku musti n??psilmi ja k?sis: „Mis sa arvad, Number 123, kuidas kuninganna oma korrespondentsiga tegeleb?” „Ikka veel m?ngid nukkudega, kuninglik k?rgus?” Conroy h??l pani Victoria v?patama. „Oi, andestage, ikka veel m?ngite nukkudega, Teie Majesteet?” kordas Conroy ja muigas ?ela m?nuga. Hertsoginna tuhises tema j?rel sisse. „T?epoolest, sa pead need lapsikused k?rvale j?tma, Drina, n??d kui oled kuninganna.” Victoria pani Number 123 kirjutuslauale. Ta taandus Conroyst vaistlikult sammu kaugemale. „N?en, et teie laekad j?udsid kohale ... ma’am,” ?tles Conroy. „Teil on nii palju tungivaid k?simusi, millega tegelda.” Ta v?ttis dokumendi, mida Victoria oli uurinud. „Aa, Lincolni piiskopkond. V?rdlemisi raske otsus. Minu arvates pole Wellsi ?lempraost sobilik; kuuldavasti on ta vaadete poolest ?sna evangeelne. Ma leian, et te peaksite nimetama kellegi, kelle poolehoid kuuluks ...” Victoria kahmas temalt paberi. „Ma ei andnud teile luba oma dokumente lugeda, Sir John.” Hertsoginna ahhetas, aga Conroy kergitas ainult kulmu. „Ma p??dsin teid lihtsalt ametikohustustes aidata, ma’am, Arvestades asjaolu, et te olite muuga h?ivatud,” ta heitis pilgu Number 123-le, „kuluks teile abi ?ra.” Victoria t?stis pilgu oma isa ?mmargusele s?jakale n?ole, v?ttis julguse kokku ja astus Conroy poole. „Sir John, kui ma vajan teie abi, siis k?sin seda!” Toas tekkis hauavaikus, siis hakkas Conroy naerma. „Kas sa arvad t?esti, et sinusugune plika, rumal ja v?lja kujunemata, suudab ilma n?uanneteta oma maad teenida? Kujutad sa t?esti ette, et astud otse koolitoast troonile?” Conroy h??l oli kerge, ta vaatas hertsoginna poole ja too naeratas talle. Ema naeratust n?hes surus Victoria k??ned peopessa, kuid ei andnud j?rele. „Ma oleksin paremini ette valmistatud, kui teie ja ema oleksite lubanud mul seltskonda astuda ega oleks mind Kensingtoni luku taha pannud.” „Me pidime sind kaitsma, Drina,” ?tles ema pead vangutades. „Me oleme alati teinud seda, mis on teile k?ige parem, ma’am. Sellep?rast me olemegi n??d siin: et ?ra hoida lapsikuid vigu, mida v?iksite teha.” Conroy lubas endale vilkspilgu tillukestel troonidel istuvatele nukkudele. Victoria t?mbas s?gavalt hinge. „Minu arvates unustate, Sir John, et ma olen oma isa t?tar ja kuninga pojat?tar. Olen otsustanud teenida oma maad nii h?sti, kui suudan.” Ta vaatas ema poole. „Sa tead, et ma olen valmis, ema. Sa m?istad, kuidas ma tahan, et sina ja vaene kallis papa oleksite minu ?le uhked.” Ema silmitses teda hetke ?rnusega, mille j?rele Victoria janunes, siis aga, nagu kohkudes omavolilisest tundest, p??rdus ta Sir Johni poole, kelle n?ol oli kogu selle aja p?sinud kivinenud naeratus. „Teie liigutavad tunded on imetlusv??rsed, ma’am. Ent ehk tohin m?ista anda, et kaheksateistk?mneaastane t?tarlaps teenib oma maad k?ige edukamalt juhul, kui ta v?tab vastu abi ja juhatuse? Teie ema tahab ?le k?ige teid teenida ja mina leian, et teie erasekret?rina saaksin teid suunata, et tooksite au ja kuulsust maale, mida te n??d valitsete.” Conroy h??letoon oli muretu, kuid Victoria m?rkas tema silmanurga reetlikku tuksumist. See andis talle julgust. „T?nan teid t?helepanekute eest, aga pean teile ?tlema, et ei m?leta, et oleksin nimetanud teid oma erasekret?riks, Sir John. Ja n??d, kuna mul on, nagu te mainite, rohkesti valitsusasjadega tegelemist, on teil mu luba lahkuda.” Conroy v?patas. Victoria n?gi tema k?tt liigahtavat, nagu tahaks ta teda l??a, aga ehkki Victoria teadis, et mees on selleks igati v?imeline, seisis ta vankumatult. Ta ei p??ranud Conroylt silmi, surudes k?si kokku, et mees ei n?eks, kuidas need v?risevad. Conroy k?rgus ?hvardavalt tema kohal, kuid Victoria ei v?rahtanudki. L?puks kummardas ta v?ga sunnitult pead. N?gu Victoria poole, k?ndis ta tagurpidi v?lja. Kohe kui Sir John oli silmist kadunud, laskis Victoria, kes oli seni hinge kinni hoidnud, ?hu pahinal kopsudest v?lja. „Kui ebaviisakas sa Sir Johni vastu oled, Drina,” oli hertsoginna pisarateni n?rdinud, „ehkki ta tahab ainult sinu s?ber olla.” Victoria vaatas emale otsa. „Oh ei, ema, sa eksid. Ta on sinu, mitte minu s?ber.” Enne kui ema j?udis vastata v?i lasta pisaratel voolata, jooksis Victoria toast v?lja. NELJAS PEAT?KK William Lamb, teine Melbourne’i vikont ning Suurbritannia ja Iirimaa peaminister, avas vastutahtsi silmad. Teenrid olid saanud range korralduse teda mitte ?ratada muidu kui h?davajadusel. Melbourne vaatas ?lemteenri t?sisesse n?kku, seej?rel m?rkas tema selja taga kuninga k?skjalga. N?inud mehe parema k?sivarre ?mber musta sidet, ajas ta end otsemaid istuli. „Kuningas?” K?skjalg noogutas ja ulatas talle kiirteate. Melbourne vaatas ?lemteenri poole. „Kohvi.” Umbes tund aega hiljem ratsutas Melbourne Rotten Row’d pidi Kensingtoni palee poole. T?llaga oleks olnud sobivam minna, kuid ta oli ?htul s??mise-joomisega liiale l?inud ning ratsutamine teeb talle head. Tal oli saanud harjumuseks j??da p?rast teise klaretipudeli t?hjendamist oma kabinetis magama, mis tegi ta j?rgmisel p?eval pahuraks. Ta soovis, et saaks nagu vanasti uinuda kohe, kui pea puudutab patja, aga see v?ime oli ta ammu maha j?tnud koos abielu?nnega. „William!” h?ikas keegi naine vastutulevast t?llast. Ta n?gi Emma Portmani, kes istus v?ikeses kahekohalises kalessis oma abikaasa k?rval; mehel oli nagu alati ?pris ?llatunud ilme, et ta jaksab k?rvalise abita istuda. Melbourne noogutas m?lemale, kuid Emma ei lasknud end nii kergesti t?rjuda. „Kas on t?si, et kuningas on surnud?” „Jah. Olen just teel Kensingtoni, et uue kuninganna k?tt suudelda.” Emma kallutas pea k?ljele. „Miks siis nii pikk n?gu, William? Kindla peale on kes tahes parem sellest vanast narrist, olgu jumal tema hingele armuline.” Lord Portman kergitas pead ja k?sis kaebliku susinaga: „Kaf on t?fi, et kuninganna pea on keha kofta liiga fuur? Kuulfin, et feep?rast teda peidetigi Kenfingtonif.” Emma raputas kannatamatult pead. „Rumalus, Portman, ma olen kuningannat n?inud ja tema kehaehitus on suurep?rane. Arvan, et ta meeldib sulle, William.” Melbourne kostis ?lgu kehitades: „V?ib-olla, aga t?tt-?elda olen kaheksa aastaga valitsemisest t?dinud. Palju meelsamini peaksin Brocket Hallis varestega n?u.” Emma kopsas lehvikuga vastu t?lla k?lge. „Varesed peavad ootama. Sinu kuninganna vajab sind, sinu maa vajab sind ja olgu ?eldud, et mulle meeldiks v?ga saada koht ?ukonnas.” Melbourne naeratas tahtmatult. Ta oli tundnud Emmat kogu elu ja too oli alati oma tahtmist saanud. Ainult temasugune v?imekas naine v?is man??verdada oma puupeast abikaasa kabinetiametisse, olgugi tegu k?igest kolooniate ministriabi kohaga. Kui Emma Portman tahab p??seda kuninglikku kotta, ei peata teda miski. „Sel juhul, Emma, ei j?? mul muud ?le kui koorem kukile v?tta.” Melbourne puudutas k?barat ja ratsutas edasi. Retk oli meeldiv, ?le silla ratsutades n?gi Melbourne p?ikese peegeldust Serpentine’i j?rvel. Palee aiale l?henedes l?ksid puud tihedamaks ja viivuks kujutles ta end Perrault’ „Uinuva kaunitari” printsina, kes l?heb ?ratama sajaks aastaks uinunud printsessi. M?istagi on printsess, kellest peab n??dsest m?tlema kui kuningannast, juba t?iesti virge. Hertsoginna, teadis Melbourne, oli iga p?ev p?rinud kuninga tervise j?rele; kahtlemata oli ta koos Conroyga seda hetke juba aastaid arutanud. Melbourne m?tiskles, mismoodi kuninganna, kelle v?ikest kogu ja nukulikke n?ojooni oli ta ainult korra kadunud kuninga salongis p?gusalt silmanud, uute kohustustega hakkama saab. Ta oli n?inud v?lja verinoor. Ent nagu oli ?elnud Emma: kes tahes oleks viimastest troonilistujatest parem. Brooks’si tarkpead olid nimetanud viimast kolme kuningat „napakaks, k?lvatuks ja narriks”. Uus kuninganna lihtsalt pidi olema etem ?sjalahkunud kuningast, kes oli m??dutundetult vandunud ja kelle Hannoveride pungsilmad ?hvardasid koobastest v?lja vupsata, kui kuningas raevus. Ei, noor naine on meeldiv vaheldus, peaasi, et ta ei heituks, kui tal palutakse teha midagi ebameeldivat. Melbourne arutas endamisi, kas tal, peaministril, k?stakse taskus uuri k?rval nuusksoola kaasas kanda. Ta j?udis Kensingtoni palee v?ravani ja m?rkas, et v?rv kippus raudsepistelt maha kooruma. Hoone ei j?tnud palee muljet, pigem n?is see paigana, kuhu kuningliku perekonna nipe-n?pe on hoiule pandud, et sellega ei juhtuks midagi halba. Kenti hertsoginna oli elanud seal sellest ajast peale, kui temast oli saanud George III poja t?htsusetu sakslannast lesk. N??d oli ta kuninganna ema. Seda poleks keegi osanud ette n?ha. Kenti hertsog oli olnud ?ks neljast kuninglikust hertsogist, kes j?ttis armukesed maha ja t?ttas Saksamaale kuninglikust soost pruuti otsima p?rast seda, kui George III ainus seaduslik lapselaps printsess Charlotte oli s?nnitusel surnud. Panus tehti Clarence’i hertsogile, kadunud kuningale, kes oli l?ppude l?puks sigitanud proua Jordanile k?mme last. Ent kidura sakslannast pruudi, Saksi-Meiningeni Adelaide’iga tal seda ?nne ei olnud. Nende kaks t?tart polnud isegi ristseteni elanud. Seevastu Kenti hertsog, vanuselt j?rgmine vend, valis endale lese, kes oli ilmale toonud juba kaks last. Lesk oli Coburg, kelle soost naisi teati Euroopa t?um?radena. Nende t?tar Alexandrina Victoria s?ndis aasta p?rast pulmi, ja kohe p?rast seda suri hertsog k?lmetushaigusesse. Muidugi ei m?elnud tollal keegi, et Kenti vasts?ndinud t?tar p?riks trooni, aga kuna George IV ei ilmutanud soovi uuesti naituda ja Clarence’id ei saanud last, kes oleks ellu j??nud, kasvas v?ike Kenti printsess Kensingtoni lastetoas. Melbourne m?tiskles, millise hariduse ta oli saanud. Poisil oleks olnud kodu?petaja ja ta oleks saanud ametlikku ?petust. Aga t?druk – mismoodi tuleks harida tulevast kuningannat? Melbourne lootis, et talle oli ?petatud muudki peale vesiv?rvidega maalimise ja klaveri v?i milliseid oskusi peetigi k?rgest seisusest daamile h?davajalikeks. Palee uksel seisis mees. Tumedate juustega pikk k?hn kogu, kes sai olla ainult Sir John Conroy, m?tles Melbourne. Ta oli kohtunud Conroyga kord aastaid tagasi ja lausa ?llatunud, kui vastumeelt too talle oli. Conroy oli m?junud ?lbena ja Melbourne’ile see ei meeldinud. Kui Melbourne parajasti hobust tallipoisile ?le andis, tuli Conroy trepist alla teda tervitama, k?lalislahke naeratus pikale n?ole otsekui uurendatud. „Lord Melbourne.” Conroy kummardas tervituseks pead. „Kas ma v?in teiega s?nakese r??kida?” Melbourne n?gi, et p??su pole. „Ma olen teel kuninganna juurde.” „Jah. Just ... kuningannast ma soovingi r??kida. Te m?istagi teate, et ta on seni elanud nagu vati sees.” Melbourne m?rkas teise mehe p?skedel punaseid laike. Conroy oli silman?htavalt erutatud. „Ma tean kuningannast v?ga v?he, sest teda pole, nagu ?tlete, seltskonnas eriti n?ha olnud.” „Kadunud hertsogi tallmeistrina ja seej?rel hertsoginna usaldatuima n?unikuna olen j?lginud kuninganna kasvatust sellest ajast peale, kui ta oli pisike. Olen teinud k?ik, mis minu v?imuses, et teda eesootavateks kohustusteks ette valmistada.” „T?epoolest, Sir John. Sel juhul on ju kahju, et te ei tutvustanud talle l?hemalt maailma, mida ta peab valitsema.” Sir John t?stis pea ja vaatas Melbourne’ile silma. „Kuninganna on v?ga noor ja kergesti m?jutatav. Hertsoginna ei tahtnud teda ... segadusse ajada.” Melbourne ei vastanud. Tema pidas palju t?en?olisemaks seda, et hertsoginna ja Conroy olid oma hoolealust avalikkusest eemal hoidnud, et ta t?ielikult oma v?imu alla saada. Neil ei vedanud, sest kuninganna oli n??d kaheksateistk?mneaastane, nii et regenti polnud vaja. „Ma leian, et pole kedagi, kes sobiks kuninganna erasekret?riks rohkem kui mina,” j?tkas Conroy. „Mitte keegi ei tea minust paremini tema tugevaid ja n?rku k?lgi.” Melbourne noogutas. „Kahtlemata. Ent ma usun, et see on kuninganna, mitte minu otsustada.” Sir John muigas r??mutult. „Kuninganna ei m?ista alati, mis on talle k?ige parem, aga ma olen kindel, et teie n?uandel langetab ta ?ige otsuse.” „Kahtlemata, Sir John. N??d vabandage mind.” Enne kui Sir John j?udis veel midagi lisada, oli Melbourne trepist ?les t?tanud ja astus paleesse. VIIES PEAT?KK Victoria n?gi oma elutoa aknast, et Conroy r??kis pikka kasvu mehega, keda ta pidas lord Melbourne’iks. Ta m?rkas, et Conroy kallas peaministri ?le kogu sarmiga, mida ta v?hegi endas leidis. Et Melbourne seisis seljaga lossi poole, ei n?inud Victoria, kuidas tema sellesse suhtus. Lehzen tuli uksele. Ta n?ol oli ilme, mida Victoria ei osanud p?ris h?sti t?lgendada. „Peaminister lord Melbourne on siin, majesteet.” „Ma olen valmis temaga kohtuma.” Lehzen ei liikunud paigast. Victoria heitis talle ?llatunud pilgu. „Ma ei taha tal oodata lasta, Lehzen.” Paruness k?hkles ikka veel, siis ?tles: „Ma peaksin vist teie juurde j??ma kui saatjadaam.” Victoria hakkas naerma. „Inglismaa kuninganna ja peaminister ei vaja saatjadaami, Lehzen. Ma kohtun temaga ?ksi, nagu kavatsen kohtuda k?igi ministritega. Palun too ta n??d siia.” Lehzen j?i endale kindlaks. „Drina ... majesteet, ma olen alati p??dnud teid selliste asjade eest kaitsta, aga ma ei tohi teid t?esti temaga ?ksi j?tta. Lord Melbourne on ...” ta otsis ?iget ingliskeelset s?na, „halva kuulsusega. Tema abikaasa leedi Caroline jooksis lord Byroniga ?ra ja lord Melbourne’il on olnud suhteid paljude naistega. Alles m??dunud aastal kutsuti ta kohtu ette kompromiteeriva vestluse eest kellegi proua Nortoniga. Te vajate kaitset.” Victoria, kel polnud olnud aimugi, et peaministril on selline maine, leidis, et on pigem p?nevil kui kohkunud. „Mis on kompromiteeriv vestlus?” Paruness hakkas puterdama: „See on ... k?lvatu kohtumine, majesteet. Sellep?rast te ei tohikski temaga kahekesi j??da.” Lehzeni n?gu oli murest nii kipras, et Victoria oleks tahtnud k?e sirutada ning kortsud tema laubal siledaks siluda. Ent m?te, et ta v?iks mingil kombel ohus olla, tundus jabur. Oli ?ksainus mees, keda Victoria kartis, ja see polnud lord Melbourne. Victoriat ei vaevanud peaministri maine, vaid hoopis see, kui l?hedane ta on Conroyga. Millest nad olid v?ljas r??kinud? „?ra muretse, Lehzen, ma olen v?ljaspool ohtu. Ja kui ta peakski tegema midagi k?lvatut,” Victoria heitis pilgu spanjelile, „siis tuleb Dash kindlasti vahele.” Lehzen kummardas ja lahkus. Victoria vaatas end peeglist. Ta soovis, et ei n?eks nii noor v?lja. Juuksed olid k?ll kuklale s?lme seatud, aga see ?ksnes r?hutas, kui pisike oli tema n?gu, ja must kleit tegi ta kahvatuks. Ta n?pistas p?ski. „Melbourne’i vikont,” teatas teener. Victoria esimene mulje oli, et sellel mehel oli teda n?hes hea meel. Ta oli pikka kasvu, ja ehkki tema juuksed olid hallisegused, pidi ta olema umbes Conroy-vanune; roheliste silmade vaade tegi ta palju nooremaks. Melbourne p?lvitas ja suudles Victoria v?ljasirutatud k?tt. „Lubage avaldada kaastunnet teie kuningast onu surma puhul, Teie Majesteet.” Victoria noogutas. „Vaene kuningast onu, ta oli minu vastu alati hea. Ehkki tal oli kummalisi m?tteid selle kohta, kellega ma peaksin abielluma.” Nuusksoola ei l?he ilmselgelt vaja, m?tles Melbourne. „Kas t?esti, ma’am? Usun, et ta soosis Oranje printsi.” „K?rvitsasuuruse peaga printsi.” Melbourne’i huuled tuksatasid. „N?en, et teil on ?ksikasjade peale teravat silma, ma’am.” Victoria heitis talle j?rsu pilgu: kas mees tegi tema kulul nalja? Melbourne vaatas ringi, m?rkas maali, millel Kenti hertsog seisis v?imatult suure kahuri k?rval. Ta polnud hertsogiga kordagi kohtunud, ent teadis h?sti lugusid sellest, kui julmalt too oli oma s?dureid karistanud. Melbourne lootis, et v?ike naine, kes tema ees seisis, polnud p?rinud isa distsipliinikirge. Ta keeras pilgu k?hku k?rvale ning n?gi miniatuursel toolil istuvat nukku, peas katki k?risenud h?bepaberist kroon. Ta vaatas kuningannale otsa. „Kui v?luv nukk! Kas tal on ka nimi?” Victoria raputas pead. „Ta on Number 123. Ema kinkis ta mulle, kui sain ?heteistk?mneaastaseks.” „Koos krooniga?” „Ei, see tuli hiljem. Tegin selle p?eval, mil taipasin, et saan kuningannaks, kui ma nii kaua elan.” „Millal see oli, ma’am?” k?sis Melbourne. „Olin siis kolmteist. Mul oli koolitund ja Lehzen n?itas mulle sugupuud. Uurisin seda hulk aega ja ?kki n?gin, et mina olen j?rgmine.” Tema h??l on vaimustav, m?tles Melbourne, selge ja jahe, mitte p?rmugi kile. Ta v?is ju olla v?ike ja erilise iluta, kuid tema h??l oli vaieldamatult kuninglik. „Kas see oli teile vapustus, ma’am?” Victoria vaatas talle v?ga t?siselt vastu. „M?letan, et m?tlesin, et onu kroon on mulle liiga suur.” Melbourne’il hakkas piinlik. Ta oli r??kinud Victoriaga nagu lapsega, kuid n?hes tema peakallutust ja s?det helesinistes silmades, taipas ta, et oli teda alahinnanud. Aknast v?lja vaadates k?sis kuninganna: „Te vist tunnete Sir John Conroyd?” Melbourne kuulis tema h??lest pinget ja n?gi trotslikult sirgu aetud ?lgu. „Ma olen temaga k?ll kohtunud, ma’am, aga me oleme k?igest tuttavad. Minu meelest tahaks ta saada teie erasekret?riks.” Victoria p??rdus tema poole, v?ike n?gu n?rdimusest ?hetav. „See ei tule k?ne allagi. Ta tahab mind n??ridest t?mmata, nagu ta t?mbab mu ema.” Melbourne k?hkles; ta hakkas aru saama, missugune oli olnud kuninganna kasvatus. „Siis peate m??rama m?ne teise.” Victoria noogutas kergendust tundes; see mees tundus teda t?epoolest kuulavat ega kamandanud teda. Melbourne j?tkas: „Kui tohin teha ettepaneku, siis v?iksin praegu t?ita teie sekret?ri kohustusi. N?en, et laekad on juba hakanud saabuma, ja valitsusasjad ei kannata paraku oodata. Kujutan ette, et see tundub ?sna r?huv, kui kogemusi on v?he, aga kinnitan, et m?ningase juhendamisega saab teist peagi meister.” Kuuldes s?na „juhendamine”, hakkas Victoria n?rdimusest v?risema. Ta oli ??repealt l?inud Melbourne’i sundimatu k?itumise ?nge, aga oli selge, et too tahtis teda samamoodi kontrollida nagu Conroy. Ta t?stis l?ua ?les ja ajas end v?imalikult sirgeks. „T?nan teid, lord Melbourne, aga ma usun, et saan ise hakkama.” Melbourne kummardas. „Sel juhul ei sega ma teid rohkem, ma’am. Tuletan teile vaid meelde, et homme koguneb riigin?ukogu ning on kombeks, et monarh lausub koosoleku alguses paar s?na.” „Ma olen oma kohustustega h?sti kursis, lord Melbourne.” Tema ?llatuseks oli Melbourne’il naerun?gu ees. „R??m kuulda, ma’am. Head p?eva teile!” Nende s?nadega tegi ta kummarduse ja l?ks v?lja, sundimatu naeratus endiselt huulil. Victoria p?lved l?id n?rgaks ja ta vajus istuma. Melbourne’i m?rkus k?ne kohta riigin?ukogus oli tulnud vapustusena. Ta teadis, et n?ukogu eesistumine on ?ks tema konstitutsioonilisi kohustusi, kuid polnud taibanud, et peab pidama ametliku k?ne. Oli nii palju seda, mida ta ei teadnud. Lehzen oli andnud oma parima, kuid sakslannast guvernandilt ei saanud oodata, et ta hariks ?ksip?ini Inglise kuningannat tema konstitutsioonilistes kohustustes. Victorial oleks pidanud olema teisi ?petajaid, kuid Conroy oli veennud tema ema, et iga v?ljastpoolt tulnud isik v?ib avaldada liiga suurt m?ju – m?ju, mida ta tahtis ?ksnes ise avaldada. Aga Victoria ei palu abi. Kui raske see ka poleks, ta saab sellega ise hakkama. Aknast kostis kellal??ke, mis teatasid m??dujatele kuninga surmast. Victoria t?usis ja l?ks akna juurde. V?ike inimsalk oli kogunenud v?rava juurde, mida n??d valvasid kuninglikud kaardiv?elased nagu Victoria uuele seisusele kohane. ?hel v?ikesel t?drukul, kes hoidis ema seelikusabast kinni, oli k?es nukk, ?sna Number 123 moodi. Victoriat haaras kihk v?lja joosta ning n?idata t?drukukesele oma nukku, et lapse t?sist n?gu valgustaksid ?llatus ja heameel. Ent ta ei liikunud paigast. Kuninganna, teadis ta, ei k?itu tuhina ajel. KUUES PEAT?KK ?lemkammerh?rra Penge t?i h?bekandikul kirja. Victoria t?stis pilgu kirjutuslaualt, mille ??res oli ta p??dnud viimased kaks tundi tagaj?rjetult koostada riigin?ukogu avak?net. „Lord Melbourne’i tervitustega, ma’am.” Victoria v?ttis kirja vastu ning pani selle oma paberilehe k?rvale. Ta oli j?udnud nii kaugele, et oli pannud paberile: „Mu lordid.” See oli ?ige, nagu ta teadis, aga kas see h?lmas ka peapiiskoppi, kes oli riigin?unik, v?i Sir Robert Peeli, kes ei olnud lord? K?ik oli nii keeruline. V?ib ju Lehzenilt k?sida, aga Victoria kahtlustas, et too ei oska vastata. Conroy muidugi teab, aga pigem teeb Victoria avaliku vea, kui palub temalt abi. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/deyzi-gudvin/victoria/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.