Kes tappis Urmas Oti?

Kes tappis Urmas Oti? Vahur Kersna 33 Urmas Oti elu, loomingut ja saatust k?sitlevat intervjuud, lisaks tsitaadis telet?he enda v?rvikamatest v?lja?tlemistest, arvukalt fotosid.Vahur Kersna eepilise telesaate „Urmas Ott. One man show“ tarvis tehtud 33 intervjuud, mis raamatus avaldatakse esmakordselt t?ispikkuses. Raamatus hulgaliselt seni avaldamata fotosid, uusi fakte ning erakordselt avameelseid v?lja?tlemisi Urmas Oti valitud intervjuudest. © Vahur Kersna 2018 kujundanud Asko K?nnap keeleliselt toimetanud Egle Heinsar tr?kkinud Greif ISBN 978-9949-88-744-6 ISBN 978-9949-88-826-9 (epub) Elu on l?hike ja tuleb olla see, kes sa oled oma paljude puudusteja v?heste voorustega. Aga mitte m?ngida lolli, mingisugust tibikest, kes siutsub kuskil nurgas ja meeldib k?igile. „C’est la Vie“, 1993 FOTO Kristjan Lepp Me ei olnud Urmasegas ?brad. Ta ise ?tles, et tal polegi s?pru, on ainult head tuttavad. Erinevalt paljudest selles raamatus r??kijatest ei kuulunud mina aga isegi sellesse ?sna avarasse ringi, kellega ta ??siti lohepikki telefonik?nesid pidas. Kui palju ma kolleeg Urmast tundsin? Tema vibratsioone ja olekut sain kogeda, sest telemaja trepiotsal me aeg-ajalt r??kisime. K?rge lennuga Otep?? poisi olulisem s?num Antsla poisile oli tookord see, et sinu kott v?ib lennuv?ljal poriloiku j??dagi, aga sina seda ise ei kanna! Sest sina oled staar. 1987. aastal ei pidanud tolle aja suurim ?leliiduline telet?ht paljuks osaleda minu juhitud „Noortestuudio p?rastl?una“ missi valimise ??riis. Tollest saatest on p?rit ka selle raamatu kaanepilt. Ainus, kus me oleme kahekesi koos. Paar aastat hiljem v?isasin mina UFO-saate „Monoloog tundmatuga“ juhina tema „Hommikutelevisooni“. 2004. aastal, kui ma olin juba ?sna mitmendat korda teleajakirja N?dal k?sitlusel valitud aasta meestelesaatejuhiks, kutsuti mind „Happy Houri“. Paraku oli minul t?pselt sel hetkel k?sil j?rsk elumuutus. Pealegi olin ma solvunud, et kutsuja oli toimetaja, mitte Urmas ise. Tookord ma ei teadnud, et Urmas p?him?tteliselt enam kedagi isiklikult ei kutsu. Miks, saame teada siit raamatust. Nagu v?ga paljusid muidki asju. Hagi ?ein ?tleb, et enamik teletegijad unustatakse hetkel, kui nad ekraanilt lahkuvad. Kui sind m?letatakse veel k?mne aasta p?rast, pead sa olema millegi v?ga erilisega hakkama saanud. Miks me Urmast m?letame? Raul Rebase s?nul sisaldub Urmase elus v?imas ja aegumatu ?ppetund noortele auahnetele inimestele, kel on teiste arvates mingi ebanormaalselt suur unistus. Kuidas seda ellu viia, kuidas ehitada oma elu ?les suurele soovile, suurele kirele ja suurele t??le? Tegevusvaldkond ei oma t?htsust. See v?ib olla televisioon, see v?ib olla muusika, see v?ib olla sport, see v?ib olla ?ksk?ik mis. T?htsust omab isiksus ja tema kirg midagi suurt saavutada. Minu jaoks on Urmase loo puhul k?ige huvitavam k?simus aga see, kas, kuidas v?i kui palju saab inimene m?jutada oma saatust, programmeerida elu ja tulevikku? Ning kui palju v?i mis on p??rdumatult t?htedel kirjas? Ning l?puks – pealkirjas esitatud k?simus. K?rgetel m?gedel k?inud teavad, et m?rksa ohtlikum kui t?us tippu on allatulek. Enamik Everestile oma elu j?tnutest on hukkunud just laskumisel. Ja siis, kui oled tagasi oma turvalises maailmas, kui sa oled selle ?ra n?inud, seal k?inud – mismoodi sinu elu peale seda veel maitseb, saab sel olla piisavalt t?hendust v?i m?tet? Sajad asjad sinna otsa. Suure armastuse puudumine, ?ieti selle k?estandmine. Perfektsuse l?putu ja lootusetu otsing. Tarkusega kaasnevad eksistentsiaalsed ?ngid. H?ljatus, teenitult v?i mitte. Hirm surma ees. ?ksindus. Usun, et kui olete raamatu l?bi lugenud, aimate vastust. Selle raamatu selgrooks on ETV saatele „Urmas Ott. One man show“ tehtud 33 intervjuud. M?nedest neist j?udis saatesse vaid kaks lauset, m?ned vestlused kestsid ?le kahe tunni. Ja m?ned, mulle tundub, hakkasid t?eliselt helisema alles siin raamatus. Pia Astrid Ott Pia, kui palju teie pere k?is l?bi teiste Ottidega? Oi, v?ga tihedalt. Elleni perega ka? Jah, muidugi, nende talu oli Otep?? k?lje all, sealt viis kilomeetrit. Mina tutvusin oma mehega nii, et ta pandi elama sellesse Tartu korterisse, kus mina olin juba olnud mitu aastat. Paul Ott pandi Tartusse ?ppima metsandust ja seal korteris meie saime kokku, tutvusime, armusime ja abiellusime. Tema oli p?rit sealt sellest talust. Suhtlemine oli v?ga tihe. Mida m?letate proua Ellenist, Urmase emast? M?letan suurep?raselt. Neid oli kokku neli venda ja ?ks ?de. Ja see Ellen oli niisugune, kes kodu korras pidas, v?ga hoolitsev, ja tema t??tas Otep?? autoremonditehases. Ja siis oli tal koolivennast peika, kes l?ks aega teenima. Aksel? Aksel. Ja sellel ajal juhtus…? Sellel ajal juhtus jah. Kuidas see v?lja tuli, oli see ?okk? Kuidas see v?lja tuli? V?lja tuli niimoodi, et oli n?ha, et ta kannab last ja... Ja minu mees Paul, Elleni vend, saatis mind selle lapse isaga Otep??le r??kima. Paul palus, et mina v?tan selle missiooni enda peale, otsin ?les selle mehe ja r??gin temaga Otep??l. Mis mees see oli? Parteimees, Otep?? k?va parteimees. Kas teil nimi on teada? Ilmar Palumaa. Just, Ilmar Palumaa! Paul palus, et ma katsuks seda Ilmar Palumaad veenda, et ta Elleni ?ra v?taks, sest Elleni kavaler oli s?jav?es. Mina s?itsin Otep??le, l?ksin sinna valitsuse majja, sain sealt teada, et Ilmar Palumaa on parteikonverentsil kultuurimajas. L?ksin kultuurimajja. Seal saali ees ?he laua juures istus ametnik, p??rdusin tema poole, et mul on erajutt, vaja r??kida Ilmar Palumaaga. Jah, ma kutsun kohe! Ja Palumaa tuligi. Pikk, ilus, elegantne meesterahvas. Ja me l?ksime selle ruumi akna alla ja seal r??kisime kogu oma vestluse maha. Palumaa suhtus minusse v?ga h?sti. Ta ?tles, tema Ellenit ?ra ei v?ta. Tema teab, et Ellenil on ka teisi kontakte olnud. Sellega see jutt l?ppeski. Ja ma tulin siis nii-?elda t?hjade k?tega sealt Otep??lt tagasi. Palumaa j?ttis Otep?? maha ja l?ks kaugele ?ra. Ja siis tuli aeg k?tte ja aprillis 1955 s?ndis siis Otep?? haiglas Urmas. Huvitav, et pepu ees, seda meditsiinikeeles nimetatakse tuharseisuks. Hakkas see Urmas seal siis kasvama. Sama aastal septembris s?ndis mul endal ka laps. Milline Elleni enda suhtumine oli, kas ta ootas, et keegi r??giks ?ra selle Ilmari? Tahtis ta seda Ilmarit ?ldse? Vastupidi! Vastupidi! Talle see ei meeldinud. Ta oli uhke! Et tema eest ei pea midagi r??kima. Ma j?in teda veel ootama, kui ma olin t?hjade k?tega kultuurimajast tagasi tulnud. Ta l?i niimoodi k?ega ja ?tles – poleks tarvis olnud! V?ga uhkelt k?las. Urmase bioloogiline isa Ilmar Palumaa s?ndis 1927. aastal P?lvamaal Ihamarus. Tema vanemad olid talupidajad, neile kuulus 23-hektariline majapidamine. Ilmar k?is Vana-Prangli 6klassilises algkoolis, ?ppis Tartu t??stuskoolis puidueriala ning l?petas Otep?? ?hisg?mnaasiumi 1944. aastal. Peale n?ukogude v?imu taaskehtestamist asus t??le Veski valla k?lan?ukogu sekret?rina. 1950. aastal viidi ta ?le Otep?? rajooni t?itevkomitee sekret?riks, kust lahkus „omal soovil“ m?rtsis 1955 (kuu aega enne Urmase s?ndi) kindlustusinspektoriks J?gevale. Kaks aastat hiljem suundus ta t??le Tartusse, esialgu s?jav?eosasse nr 29749, seej?rel ehitusvalitsusse varustusosakonna juhatajaks. ?de oli p?llut??line ja vend bussijuht. 1958. aastal abiellus Tartu 2. Keskkooli ?petaja Veldaga, neil s?ndis kaks poega. EKPsse astus Ilmar Palumaa 1966. aastal ning lahkus siitilmast 44aastasena. FOTO Paul Ott Siis tuli Aksel s?jav?est tagasi? Jah. Aksel oli niiv?rd heas?damlik inimene. Aksel v?ttis ta ikkagi ?ra. Ja varsti s?ndis siis neil omavahel ka laps, Karin. Kui te meenutate, kas Ilmar Palumaa oli v?ga Urmase moodi v?i oli Urmas tema moodi? Ei, absoluutselt mitte. Minu meelest. Ilmar Palumaa oli v?ga ilus mees. Silmapaistvalt ilus mees, kes t?mbab naisi niimoodi ligi, et... v?is arvata. Ei olnud mingi ime, et temasse armuti kergesti, eriti, kui teist ei olnud silmapiiril. Aga sellesse, et tal laps oli s?ndimas, sellesse ta suhtus kuidagi v?ga k?lmalt. V?ga k?lmalt. Eks ta vast ?ks s?dametemurdja oli. Ilus mees. Pikk, kaunis n?gu. Kas Ellen ka seda kunagi jutuks t?i, et kuidas v?i miks nii juhtus? Ei seletanud Ellen mitte kellelegi mitte midagi. No ?kskord sain peale, kui minu mees Paul, Elleni vend, teda selle teo eest Tartu korteris pihile v?ttis. Mina kuulsin ainult Elleni vastust – et kes see siis puust on! Ta l?ks selle mehe v?limuse ja k?ige selle liimile. Mis mees Aksel oli, kui palju tema m?jutas Urmast? Ma arvan, et kaunis v?he. Ta oli v?ga suur sellesamusegi armastaja. Kui kuskil oli mingisugune olemine, kus k?ik Otid olid koos, siis tema oli varsti juba t?itsa pl?mm-pl?mm. Kohe nii, et enam k?ia ei saanud. Suur viinamees. Temal oli nagu see huvi peamiselt. Kui palju tal Urmase kasvatuses n??d m?ju oli... On ?ks episood, mida r??gitakse t?nap?evani. Urmas oli ?ra l?hkunud ?he j?ulupuu ehte. Aksel oli kilde n?inud p?randal laudade vahel ja k?sinud – mis tan l?uk? Mis seal l?igib? Siis tuli v?lja, et Urmas oli ehte ?ra l?hkunud. Et ta selle eest mingi k?va karistuse sai, seda mina ei usu, sest Aksel oli v?ga hea iseloomuga mees. Ta andis k?igele j?rele. Tundus teile, et Urmas oli lapsena millegi poolest ka eriline? Ei! Tema varasest lapsep?lvest ei olnud k?ll midagi niisugust. Aga siis hakkas tunda anda midagi niisugust, et tema oleks tahtnud midagi k?rgemat. Ma m?letan, et ostsin Tallinnast ?hest komisjonikauplusest oma pojale v?ga ilusa Tirooli ?likonna – pluus, jakk, sametp?ksid ja sulega k?bar. Vaatasin, et Ingvarile t?pselt paras. Urmas n?gi seda ja see kihvatas temal. Temal ei olnud tumerohelisi sametp?kse. Ta oleks tahtnud kah midagi sellist. Urmase poolvennad, l?bi elu mitmesuguseid masinaid juhtinud Alvar ning EPA agronoomia l?petanud kirglik hobilendur Priit tunnistavad, et nende peres ei olnud Urmas kunagi teemaks. 1985. aastal sattus Alvar telemaja vastas olevast leheputkast ajalehti ostes toona juba tuntud diktori selja taha sappa seisma. See j?i poolvendade elus ainsaks silmast silma kohtumiseks. Siis paraku ei osanud Alvar veel midagi aimata. Alles 1996. aastal r??kis tema ema vend, et talle oli puhkekodus keegi Otep?? naine vihjanud, et selline lugu v?is olla. Alvar ei v?tnud juttu ?lem??ra t?siselt ning s??stis ema kahtlase loo edasir??kimisest. Ema Velda sai uudise l?puks teada oma 86. s?nnip?eval 25. septembril 2018, kui minu palvel edastas selle talle Priit. Priidu kinnitusel oli ema meeldivalt ?llatunud ning suhtus v?ga positiivselt! Jaak Juurmaa Kas v?ib ?elda, et teie olite ?ks esimesi inimesi, kes Urmast n?gi v?i kohtas? Jah, v?ib ?elda olla k?ll niimoodi, sest meie s?ndimise vahe oli ainult neli p?eva. Mina s?ndisin 19. aprillil, tema 23ndal. Meie emad olid k?rvuti voodis Otep?? haigla palatis, nad olid tuttavad omavahel ja nad siis leppisid kokku, et poisid hakkavad ?hes pingis istuma, kui ?kskord kunagi kooli l?hevad. Ja nii l?kski? Jah, esimesel koolip?eval me tegelikult siis tutvusimegi. Meid pandi k?rvuti istuma, et see on Urmas, see on Jaak ja n??d istute koos ?hes pingis. Kuidas teile Urmas pinginaabrina sobis? Me sobisime v?ga h?sti. Millegip?rast. Nii nagu meid esimeses klassis koos istuma pandi, nii me istusime ?hes pingis 10. klassini v?lja. Meil ei olnud mingisuguseid erimeelsusi ega lahkarvamusi, meil oli v?ga palju asju, mis meid sidusid, meil olid sarnased huvid. Meid h??ti sukk ja saabas, kuigi noh, mina olin tumeda peaga, tema oli heleda peaga poiss. Mis need ?hised huvid olid, mis teid ?hendas? Esiteks, me olime v?ga uudishimulikud ja lugesime v?ga palju. Igasugust kirjandust ja teatmeteoseid. Ja meil oli veel ?ks siukene hobi nagu margikogumine. Kumb kumma pealt maha kirjutas? Nii ja naa... eks me katsusime aidata ?ksteist niipalju, kui oskasime ja saime. Ma ei saa ?elda, et ma m?nda ?ppeainet oleks kohutavalt armastanud, aga kuna enamikku neist ma vihkasin ja j?lestasin, siis oli ka ?ppeaineid, millesse ma suhtusin enamv?hem neutraalselt. Kirjandus, geograafia, mingil m??ral ajalugu. Meil oli ajaloo?petaja, kes oli sada aastat r??kinud ?hte ja sama ning ?ksk?ik millist ajaloolist perioodi me k?sitlesime, asi j?udis alati varem v?i hiljem revolutsioonilise liikumiseni. Ja siis ta ?tles alati: „T??liste elu oli muutunud v?ljakannatamatuks!“ „Kohtumisi kooliteel“, 1996 Kui hea ?pilane Urmas oli? Me olime ?sna head ?pilased. Me ei olnud viiemehed ega kolmemehed, meil olid neljad-viied, m?lemal. M?ni kolm ka oli vahel sees. Me ei olnud priimused, meil klassis oli niisuguseid lapsi ka, kes ?ppisid puhta viitele. See meid eriti ei h?irinud. Urmast ei huvitanud olla k?ige esimene v?i k?ige parem? Algkoolis k?ll mitte. Hiljem, kui tal l?id v?lja need kirjanduslikud anded, siis loomulikult ta oli nendes tugev ja tundis ennast kirjanduses paremini kui teised. On see t?si, et reaalainetes ta kohe ?ldse ei pingutanud? See on t?si jah. Need ei olnud ta lemmikained ja kui pea ei taha neid vastu v?tta, siis t?en?oliselt kaob ka huvi. Tegelikult oli ta p?ris hea peaga poiss. Tal lihtsalt ei olnud huvi nende vastu. Milline oli teie suhtumine ?mbritsevasse ellu? Me ei olnud protestimeelsed, aga meile ?ldiselt ei meeldinud see Vene s?steem. See keskkond, kus me kasvasime, seal Otep?? linnas... Selles m?ttes oli see v?ga omap?rane linn, et seal elas v?ga palju vangist lahti saanud endiseid Saksa s?dureid. Ja seal oli v?ga palju ka endisi punav?elasi ja laskurkorpuse mehi. Nende vahel mingit vaenu ei olnud, aga noh, ega need asjad ei j??nud ju r??kimata ja kuulamata kellelgi. ?hed r??givad ja teised r??givad. Te tegite koos ka kooliraadiot. Kuidas see k?is? Noh, koolides oli tollel ajal igas klassiruumis krapp seina peal, ilmselt selle jaoks, et ?elda, et n??d on aatompomm l?hkenud, hakake n??d koju minema. Ja oli ka mingi pisike raadios?lmeke, sealt sai r??kida. Me m?tlesime, et mis ta niisama t?hja seisab, hakkame vahetunni ajal muusikat laskma. Seal olid oma agad juures, sest vahetunnil pidid k?ik lapsed jalutama ja klassis ei tohtinud kedagi olla, aga krapid olid klassides. Ja siis otsustati, et no las nad siis teevad. Me lindistasime Luxembourgi raadiot, meie oma mehi m?ngisime ka, Joalat ja T?nis M?ge. Kui tunnid l?ppesid, siis me valmistasime j?rgmiseks p?evaks ette, saime kahel vahetunnil lasta neid lugusid. Oli seal s?nalist osa ka? V?he. See ei olnud disko. Aga Urmas kuigi palju ikkagi r??kis, tema oli jutu peal. Ta tutvustas jah, et see on see ja sealt maalt ja nihuke ansambel ja laulab see ja see. Mina katsusin tehnilise poole pealt aidata, makki kruttida. Kuidas see teie populaarsusele m?jus? Eks ikka teati, et „ahhaa, need teevad!“. Aga ega see v?ga pikalt ei kestnud. Meie oleks teinud veel edasi, aga keegi v?sis juhtkonnas, et „Mis nad l?rmavad seal vahetunnis, parem jalutatagu vaikselt!“. Asi l?ppes sellega, et ?eldi, et ei saa siin midagi l??ne muusikat propageerida. Ja see ruum suleti. Te n?gite k?rvalt k?ike neid tormi ja tungi aja vaevasid ja r??musid. Kuidas Urmas suitsetama ?ppis? See oli meil omavahelise koost?? tulemus. Eks me ikka poistega saime kokku ja istusime seal ringis ja siis tegime suitsu ka. Koos. Sealt saime selle suitsetamise oskuse k?tte. Aga esimesed tutvused alkoholiga? Ma ei oska ?eldagi, kui vanalt see v?is olla, aga ikka samas v?tmes, et s?pradega koos sai proovitud ?ra k?ik, mis vaja. Muidu ei tea ju! Teie isa tegi koduveini? Jaa, tollel ajal ?ldse tehti v?ga palju asju kodus. Meil ka isa harrastas seda ja me ikka vahel saime m?ne pudeli. Aga ma ei m?leta, et me oleksime kunagi ennast purju joonud. Ei, seda k?ll ei olnud. J?ime m??dukalt. Millised need Urmase esimesed armumised olid? Seda ma h?sti ei m?leta. Aga eks ikka omad k?igud olid seal t?tarlastega. Niisugune, ?tleme suurem love story tekkis seal... Aga noh, eks noored mehed ju kasvasid, m??da ei l?he ju mitte midagi. Aga niisugused lausa armastusi, niukseid ei olnud. K?isime l?bi mitme t?drukuga, ?histegevuses v?i niimoodi, aga ei olnud midagi niisugust lausa naha vahele pugevat v?i siukest. Miks Urmas koolist v?lja visati? Ta oli k?llaltki s?nakas, ka kangekaelne, uhke. Ja ega ta j?releandlik ka ei olnud, oma ?igust ajas ikka p?ris k?vasti taga. V?ib-olla ta m?nes kohas l?ks isegi ?le piiri sellega, et oleks ?igem olnud v?ib-olla tagasi t?mmata, oleksid asjad teistmoodi lahenenud. Aga elus on ju niimoodi, et kui asjad lahenevad, siis nad lahenevad just niimoodi, nagu nad lahenevad. Munam?e, endine Klementi t?nav 12. Teil pinginaabri ja s?brana ei tahtnud teda ohjata? Eks me ikka r??kisime sel teemal, aga ta oli oma tee valinud nii kindlalt, et jutul ei olnud tulemust. ?tlesin talle, et proovime ikka l?puni minna selle asjaga. Aga tal olid omad valikud juba tehtud. Mees teab, mis mees teeb. Enam-v?hem nii k?ll, jah. Noh, tal olid siis juba niisugused oma soovid ja unistused ja kui n??d m?elda tagantj?rele, ta oli unistaja mees. Tal olid unistused. Ja m?ts maha ta ees, oma unistused viis ta ka t?ide. Kooli ajal oli ta suur unistus k?ia ?ra Ameerikas. Noh, k?iski ?ra. Me ei suhelnud k?ll enam, aga siis ma m?tlesin, et noh, mees, su suur unistus on t?itunud, mis n??d edasi saab? Aga ta leidis omale muidugi uued v?ljakutsed ja eesm?rgid. Eks ta tahtis staariks saada, tuntuks ja kuulsaks kogu aeg. V?ljendas ta seda? S?nades ta seda isegi v?ib-olla ei v?ljendanud, aga tema p?rgimused, tema esinemised andsid sellest m?rku k?ll, et niisugused plaanid ja suunad tal on. Mida see ?lej??nud Otep?? seltskond sellest v?is arvata? Eks neid arvamusi oli igasuguseid. M?ned ?tlesid, et ta eputab lihtsalt niisama. Oli ka inimesi, kes tegelikult uskusid, et ta t?esti v?ib kuhugi v?lja j?uda. Aga neid n?puga n?itajaid oli ikka palju, kindlasti rohkem kui neid, kes arvasid, et sellest asjast midagi tuleb. Teie teed hakkasid lahku minema siis, kui ta leidis endale teatri? Jah, see on t?si. Me olime selles m?ttes v?ga erinevad poisid: mina olen rohkem reaalkallakuga inimene ja tema oli t?iesti humanitaar. Talle sobis esinemine, n?itlemine, luuletuste lugemine, niisugused asjad. Minu jaoks olid sellised asjad ?ks suur higistamine ja vaev. Nendest ma katsusin hoiduda. Aga temale meeldis, kus aga vaja oli, seal ta oli platsis. Laulukoorides oleme koos k?inud, kuigi me m?lemad erilised laulumehed ei olnud. V?hemalt kooli ajal ei teinud ta k?ll suudki lahti, et oleks kuskil soolot esitanud. Laulmine ei olnud tema jaoks sugugi tugevam k?lg. Seda kuulsat teatrietendust k?isite vaatamas? Jaa, on ?ra n?htud jah. Mis mulje j?ttis? Noh, ma ?tleksin, et... On igasugused arvamusi olnud, ma muidugi ei ?tleks, et mingi staar oleks esinenud, aga ta tegi selle asja ?ra. Mis puudu j?i? Vaata, tema osa oli ?ks vangist lahti saanud noormees. Puudus oli elukogemusest v?i k?psusest selle asja juures. Ta n?itles h?sti, aga seda, mis selle taga v?iks olla, seda ei olnud. No seda ei saa pahaks panna, seda ei saanudki ju olla. Kui populaarne Urmas oli klassikaaslaste hulgas? Teate, ta ei olnud liider seal klassis. Meie klassis nagu ei olnudki niisugust lausa liidrit. Aga arvamuseavaldajate hulgas oli ta k?ll. Oli tal juba ka v?ikesest peale komme olla teinekord ehmatavalt aus? Ei, ma arvan, et see oli tal mingi hilisem joon. Siis ei olnud niisugust. Terav? Sarkastiline, irooniline? See ta sarkasm ja iroonia tekkis kuskil 8.-9. klass, varem seda ei olnud. M?lemad olite ka pioneerid ja komnoored? Jaa! Sel ajal k?ik astusid oktoobrilasteks, ei olnudki teistmoodi v?imalik, k?igile pandi t?hekesed rinda. Siis l?ksid k?ik pioneerideks, meie ka. Me olime isegi oktoobrilaste juhid. ?petasime oktoobrilapsi, kuidas tuleb olla. Aga kui l?ks komsomoli astumiseks, vaat siis tekkis meil t?rge. Leidsime: „Ah, milleks meile komsomol!“ Ja me esialgu ei astunudki. K?ik l?ksid, meie ei l?inud. Meid r??giti l?puks pehmeks, ?eldi, et kui te komsomoli ei astu, siis teil tulevikku ei ole, te ei saa mitte kuskile sisse, ei ?likooli ega kuhugi. Siis m?tlesime, et okei, l?hme k?ime ?ra. Aga noh, sellest ei olnud ka midagi hullu, see oli niisugune suht formaalne asi ju tegelikult. Kui te hiljem olite tunnistajaks tema t?helennule, kas teile tundus, et see on see sama Urmas, kellega te olete k?mme aastat k?rvuti istunud, v?i oli too Urmas j??nud juba valgusaastate kaugusele? Tegelikult ma m?tlesin, et see ei ole enam see mees ?ldse mitte. Ta oli ikka muutunud k?vasti. See muutus oli ikka p?ris suur. Mis moodi v?i kuhu suunas? Noh, ta... Kuidas seda n??d t?pselt v?ljendada, et kui tal jalad t?usid ?hku maast m?neks ajaks... Ma arvan, et ?ks asi, mis teda segas, oli uhkus. Ta l?ks uhkeks. Nendel aastatel, kui tal oli koolis probleemid ja... Ole sa nii k?va staar kui tahes, aga sa saad ju vaadata nendele asjadele distantsilt natuke teise pilguga, pehmemalt. Sa ei pea ju rusikat kandma eluaeg taskus, et vaat, mis nad mulle tegid, n??d ma ei tee neist v?ljagi! V?iks olla natukene suuremeelne. Kuigi ma ?tlen, et kui me suhtlesime ja tuttavad olime, siis tegelikult oli ta v?ga heas?damlik poiss. T?esti oli. Ma ei ole v?ga s?gavalt juurelnud nende asjade ?le, aga ta ilmselt j?i selliseks oma sisemuses ka l?puni. T?en?oliselt. Aga eks tal oli ikka mingisugune mask v?i kuliss ?mber. Oma olemuselt jah, ma usun, oma sisemuselt ta ei muutunud. Ta oli hea poiss. Kas see, et ta oma p?risisa ei tundnud, kas see ka kunagi tuli jutuks v?i oli see tabu? See ei olnud tabu, aga me ei r??kinud sellel teemal ?ldse. Ja ega tema juttudest ja m?tetest tulnud ka v?lja, et ta seda v?ga p?eks. See ei olnud ?ldse p?evakorras. Millised olid tema suhted v??rasisaga? Normaalsed. Ei olnud mingit kaklemist. Aksel oli lihtne t??mees, kes toitis peret ja pidas neid ?leval. Ma arvan, et suhted olid normaalsed, ei m?leta, et oleks olnud mingeid kokkup?rkeid v?i ?tlemisi seal. Te hilisemas elus vist enam ei puutunudki kokku? Ei, kui ta Otep??lt ?ra l?ks, siis me enam ei puutunudki kokku, meie teed l?ksid ikka v?ga laiali. Meil ei olnud omavahel ju mingit kana kitkuda ega riidu, aga lihtsalt elus on ju niimoodi, et inimesed viiakse kokku ja viiakse j?lle lahku, ja seda meil tuleb ?ppida. Seda ei olnud tema hoiakus tunda, et mina lendan n??d teisel pool pilvi ja teie siin...? Ma arvan, et eks tal ikka oli ka natuke. Ma usun k?ll, et oli. Sest jah, ma arvan, et ta ikkagi vaatas ?levalt alla ka. Eriti oma parimatel aegadel. Kindlasti kohe. Urmas, onunaine Pia-Astrid ning onupoeg Ingmar. FOTO Paul Ott Peeter Saarep Peeter, teie olite Urmase naabripoiss ja lapsep?lves?ber. Jaa, muidugi, me olime ikka suured s?brad. Paark?mmend aastat, ?tleme. Mis ajast? Mina olin siis kusagil 6.-7. klassis, tema kolm aastat taga. Selle ajani, kui tema l?ks televisiooni. Mina kolisin maale, pidasin talu. Me f??siliselt j?ime lihtsalt nii kaugeks, et ega meil l?pus nagu mingit erilist l?bik?imist ei olnud. Elu l?pupoole, ma m?tlen. Niipalju, kui ta siin emale k?lla tuli, siis saime kokku ja m?nikord k?isime K??rikul tennist m?ngimas. Mis elu te lapsep?lves siin elasite, milliseid m?nge m?ngisite? Oh jumal, aeg oli hoopis teine, me ikkagi m?ngisime f??siliselt, k?isime v?ljas. Koolist p??sesid, siis oli ?ue minek. See oli karistus, kui pidid majja j??ma. Mitte nagu n??d, et v?ljas harva m?nda last n?ed, k?ik istuvad arvutite taga ja m?ngivad oma m?nge. Igasuguseid asju tegime. Omal ajal, noh, Tartu maratonil k?isime. Kui olime juba suuremad poisid, saime jalgrattad. Istusime ratta selga ja s?itsime Otep??lt v?lja. Tund aega, kaks tundi, suvalisi k?lavaheteid m??da, meil polnud ?rna aimugi, kus me oleme. Umbes suunda teadsime, kuhu peab tagasi saama. K?isime Kirikuk?las, seal oli tal vanaema kodu. Seal k?isime seenel, saunas m?nikord. Kuidas te Tartu suusamaratonile sattusite? Me k?isime seal kaks korda, ?ks kord Tartu-Elva maratonil, teinekord Tartu-K??riku. Kusagilt Urmas selle v?lja otsis, see oli tema initsiatiiv. Ma m?letan, et s?itsime bussiga Tartusse, kui tahtsime Tartu-Elva rajale minna, et see pidi raudtee ??rt m??da kulgema. Ronisime bussist ?hel hetkel maha, vaatasime, et mingisugused j?ljed l?hevad, et hakkame siis uhama. Igaks juhuks ?lek?igu valvuri k?est k?sime, see ?tles, et kulla poisid, see pole see raudtee, sedam??da saate Petserisse, mitte Elvasse! Siis pidime viis kilomeetrit sumpama m??da k?lavaheteid, enne kui ?ige raudtee ??rde saime. Aga jah, ega ta eriline spordipoiss muidugi ei olnud, mingisugustes trennides ta ei k?inud. Aga suusamaratoni s?itis ikka l?puni? Ei s?itnud. No seda oli ka palju n?uda tema k?est. Minu arvates oli sulailm, vastik ilm. Start hakkas Tartust Tamme staadionilt ja siis kulges s?it kusagilt tee??ri m??da. Noh, enamjagu inimesi l?petas Otep??l, tema tuli Pangodis maha, et mitte ?hte sammu enam. Sellega tema sportlasekarj??r l?ppes. Kui palju lapsi siin ?mbruskonnas oli? Noh, meie majas ikka m?ned olid. Suumani Toomas elas n?iteks minu k?rvalkorteris. Alguses Urmas k?is Toomasega l?bi, neil oli aasta vanusevahet. Aga p?rast nad j?id natuke kaugemaks, siis hakkasime meie Urmasega rohkem l?bi k?ima. Aga lavakasse l?ksid nad muidugi Toomasega. Mis teid Urmasega sidus? Meil oli v?ga hea klapp. Tema oli selline teravmeelne, kiire m?tlemisega ja temaga oli p?nev, huvitav olla. Kuigi ta oli minust noorem, oli v?ga hea m?lu, talle j?id k?ik asjad meelde, nagu lennult haaras k?ike. Tema oli ikka m?rksa targem poiss kui mina. Kas te lugesite samu raamatuid, vaatasite samu filme? Ja-ja-jaa, noh, vene aeg, palju tol ajal siis seda kirjandust oli, sisuliselt k?ik mis ilmus, k?ik me ?ra ostsime. Mul on praegust mitu tuhat raamatut toas, mis sa nendega peale hakkad n??d. Mis Urmase lemmikteemad olid? Noh, Urmas oli suur teatrifanatt, algusest peale: kino, teater, kultuuritegelased. Temal j?i k?ik meelde, kui ta korra oli lugenud. Kuna minu m?lu on selline olematu ollus, siis mul ei olnud midagi teha, tema k?est k?sisin, tema k?est kuulsin. Palju te telekat vaatasite tol ajal? Vaatasime, aga mitte eriti palju. Meelelahutus tol ajal televisioonis ju peaaegu puudus. Tuli see „Horoskoop“, mida k?ik vaatasid, v?i mingisugused uusaastasaated Moskvast. Seda k?ike oli nii v?he, et k?ik, mis telest tuli, oli megahitt hoobilt. M?nede saadete ?le ka arutlesite? Ma ei m?leta. Sellest on terve elu m??das ju. Aga mis oli tema jaoks ?ks v?ga murranguline periood, oli see, kui ta hakkas Otep?? Rahvateatris m?ngima. Vaat siis ta sai populaarsusest hamba verele, siis ta oli kultuuritegelane ja see oli tohutu p?nev. Tema ja s?prade ja k?igi jaoks. Ruuven Kalju oli tol ajal Otep?? teatri pealavastaja, need olid ilusad ajad. Oli ta selline omaette hoidja v?i teistega koos m?ngija v?i isegi karjajuht? Ei-ei, tema kippus ikka liider olema, tema selline nohik ei olnud, et oleks omaette. Ega ta seltskonda ei v?ltinud, mingi erak ta ei olnud. Kas te kinos ka k?isite? Ikka k?isime. Ma m?letan, kui India filme tuli sinna aeg-ajalt. Noh, siis nad kippusid Suumaniga seal Otep?? kinos nalja tegema, et k?isid seal naermas sel ajal, kui teised lahinal nutsid. Noh, lahutasid meelt niimoodi, noored inimesed. Kas ta r??kis juba tol ajal ka kuidagi v?i andis m?ista, et ta tahab kellekski saada, et ta tahab kuulsaks saada? Ja-jaa, muidugi! See edugeen oli tal raudselt sees. Ta teadis ?pris t?pselt, mis ta tahab v?i kuhu ta tahab elus v?lja j?uda. Mitte konkreetselt muidugi, aga p?him?tteliselt teadis, et ega ta kusagil tehases ei l?peta. Kuidas see v?ljendus? See v?ljendus kogu tema olekus ja ka k?igis tema m?tteavaldustes. Ta oskas ennast hinnata. Sel ajal kui ta m?ngis seal rahvateatris, siis oli ta v?ib-olla k?ige suurem rahvakunstnik. Ega ta tagasihoidlikkusega ei hiilanud hiljem ka, seda hirmu ei olnud. ?ks v?ike hall hiirekene, ei, seda ta ei olnud. Ta teadis t?pselt, mis ta on v?i mis ta tahab. Kas see lapsep?lv v?i noorusaeg teie majas siin, oli see ?nnelik? Mis sa selle peale vastad? Noor inimene ei ole kunagi ?nnelik, alati on tal millestki puudus, alati on tal mingid vajadused rahuldamata, muidu ei toimuks ju arengut, eks ole. Alati peab mingi vedru olema v?i mingi ork, mis sind tagant l?kkab. Kui ta oleks eluga rahul olnud, siis v?ib-olla poleks kuhugile j?udnud. ?tlen enda j?rgi, et n??d vanamehena, vaat n??d ma naudin elu, n??d ma olen vaba, mul ei ole erilisi kohustusi, tegelen sellega, mis mulle meeldib. Noor inimene pole kunagi rahul asjadega. Milline ?hkkond teie majas valitses? Maja oli noori inimesi t?is, k?igil olid lapsed. Osad inimesed k?isid omavahel l?bi, meie vanemad n?iteks k?isid siin poole maja elanikega l?bi. Urmase vanemad k?isid teise seltskonnaga l?bi. Uusaastaid, s?nnip?evasid, juubeleid – k?ike peeti koos, noh, mitte terve maja, aga ?tleme pool maja. Suumani Toomase ema oli ?ppealajuhataja Silvi Suuman, Urmase ema k?is temaga l?bi. Nemad olid nagu natukene peenem seltskond. Urmase aknad olid...? Kus Urmase aknad olid? Need all, siin paremal. (Osutab.) Need on nii, nagu tol ajal olid. Tal praegust ?de oma perega k?ib ja suvitab siin, Urmas ostis emale k?rvalmajja k?igi mugavustega korteri ja ema on seal. Noh, ema on juba vana. Kas Urmas oli selline korralik, distsiplineeritud poiss, kes ei teinud suuremaid p?titempe? Ei-ei, ?ldiselt mitte, tal olid ikka piirid ees. Kui noorena siis viinakestki v?tsime m?nikord – tol ajal ?lut ei joodud, ?lu polnud lihtsalt joodav – v?i veine v?i ?ampust, tema teadis alati oma piiri. Kunagi mingi Armeenia konjaki saime k?tte. See meile ei maitsenud, aga ikka me pidime seda jooma. Ta ei olnud mingi karsklane, ta v?ttis. Aga tema teadis piiri alati ?pris t?pselt, et kuhuni maksab. Kust see tema suitsetamisharjumus talle k?lge j?i? Tol ajal ju k?ik suitsetasid, ega siis tol ajal polnud niimoodi, et mul on lapsed kodus ja me ei suitseta. Isa oli selili voodi peal, pitsiga Priima oli ees ja tuba maani tossu t?is. K?ik tegid. Peaaegu kogu seltskond, kellega me l?bi k?isime nooruses, k?ik tegid. Urmase ema Ellen s?ndis sepa t?trena Otep??lt m?ned kilomeetrid eemal asunud Kivitulba talus ning pidas palju aastaid Otep?? autoremonditehases raamatupidaja ametit. Mis laadi tempe te tegite? Oi issand, terve elu oli ?ks suur temp. Mul just siin ?hel p?eval tuli meelde, et autosid ei olnud ja bussiliiklus polnud ka kuigi tihe. K?isime mingil s?brannal k?las 20 kilomeetri kaugusel R?ngus. Ma m?letan, et hakkasime sealt jala tulema Otep??le. Pl?rasime juttu omavahel, tegime suitsu. Et tempe... Ta vist Eesti Raadios t??tas juba, kui me ?unavargil k?isime. Ta veel ?tles, et p?ha jumal, kui vahele j??me, siis raadioreporter n??d j?rsku ?unavargil. Neid esimesi t?drukuid ka m?letate? Ikka-ikka! Ikka m?letan. Urmasel oli see vist... Issand, nimeliselt ma enam ei m?leta! Luule. Vist oli jah, aga ma ?tlen, et sellest on ikka nii palju aega m??das. Mismoodi see lugu oli? No tead, ta oli kas klassi?de v?i... Juhtus niimoodi. Noortel inimestel ikka juhtub. Siin ei pea midagi erilist olema. Aga seda Luulet ennast ma absoluutselt ei m?leta, ma tean, et lihtsalt oli ?ks selline. Venelaste dokumentaalfilmis „Jahimehest jahitavaks“ v?idab keegi Otep??lt p?rit Merike Kljukin, et tema oli Urmase elu suurim armastus. Tuleb tuttav ette? Ei. Armunud Urmast m?letate? Ilmselt mitte. Ilmselt mitte. Ega me mingisugusest armastusest tol ajal ei r??kinud, noh, et tal oleks silme eest must. Vaevalt k?ll seda. Pigem oli see lihtsalt see, et noh, f??silised r??mud pigem taga, ma arvan. Ma kahtlustan. Kes olid tol ajal temal sellised kangelased, iidolid v?i eeskujud, keda ta imetles? Ma nagu ei m?leta, et oleks olnud mingeid erilisi iidoleid. Kirjanikest pidas ta v?ga lugu, vene kirjandusest eriti. ?pris noorena hakkas juba klassikalist muusikat kuulama. Hoidis ennast k?ikide asjadega enam-v?hem kursis, mis maailmas on toimunud ja mis toimub. Aga popmuusika? No tema v??rasisa ostis talle Jauza lintmaki. Ma m?letan, et ta oli algkoolipoiss, biitlite plaadid sai kuskilt, mingid singlid, neid siis k?iasime siin vahepeal. Kas Urmas kuidagi v?ljendas ka oma soovi saada kuulsaks? Noh, niimoodi ta otse ei ?elnud, et ma saan kuulsaks, aga eks see k?igis tema tegemistes v?ljendus. Tal oli ikka siht silme ees, et ta j?uab elus kuhugi v?lja. M?letan, et kunagi algkooli ajal oli Valgas k?nev?istlus, mille ta muidugi v?itis. Ja siis ta k?sis enne v?istluse algust, mis see esimene auhind on. Nii et jah, enesekindlusest tal puudu ei olnud. Ma m?letan, kui ta „AK-sse“ sai, siis oli mingi konkursi moodi asi seal ja need teised konkursist osav?itjad kuidagi seal fuajees vist ootasid oma j?rjekorda ja siis Urmas soovitas neil astuma hakata, et see koht on niikuinii minu. Jajah. Tema emast r??gitakse, et oli Otep?? linnapildist eristuv proua. Jaa, proua Ellen oli v?ga uhke proua. Blond, tugev b?st ja – kena naine oli! Neil kodus oli kord majas, Ellen pidas kodu v?ga korras, k?ik oli puhas, k?ik s?ras, k?ik l?ikis. T?tar oli tal samasugune. Nii et ema nagu tegi, poega ta k?ll ei sundinud. Ma ei tea, kas Urmasel ?ldse mingit t??d kodus tegi, ma kahtlustan, et mitte eriti. Teil oli siin ju ka aiamaa? Meil k?igil olid siin aiamaad. Urmast seal rohimas ei n?htud? Ei-ei-ei, seda hirmugi ei olnud. Ta ei sallinud selliseid asju ?ldse. Noh, see oli muidugi hilisem jutt, siis polnud see veel teemaks, aga ta ?tles, et kui tema kunagi ?ra sureb, siis temal hauda ei tule. Ta ei sallinud silmaotsaski, et keegi k?iks, nagu see Eesti surnuaiakultuur on – k?igil, kel on kapsad v?i naerid, k?ik k?ivad k?blastega ja harivad maad ju samamoodi seal surnuaias. Seda ta absoluutselt ei sallinud, ei kujutanud ?ldse ette, et selline asi v?iks olla. Noh, n??d ta siis tuhastati ja ei olegi tal siis hauda. Ja teie ka ei tea, kus... Absoluutselt mitte. Ma ei tea, kas ta ?ldse on maha maetud. V?ib-olla on, v?ib-olla ei ole. See oli s?jasaladus, sellest ei tohtinud kellelegi r??kida. Vahest on see tuhk praegust veel alles. Urmas ja v??rasisa Aksel. FOTO Paul Ott Oli ta laisk v?i p?him?tteliselt oma k?si mullaga ei m??rinud? Nii ja naa. Kui midagi f??siliselt oli vaja teha, ega ta muidugi ei kippunud rabelema, aga n?iteks elamine oli tal kogu aeg korras, ka siis, kui ta poissmehena ?ksi elas. Tema ei olnud selline, et k?ega l??ks ja laseks minna asjadel. Ei-ei. Asjad pidid korras olema. Kuidas Urmas pool?ega l?bi sai? V?ga h?sti, minu arvates said nad v?ga toredasti l?bi. Ega neil mingit sellist kiusamist v?i sellist asja polnud, v?ib-olla p?ris v?ikese lapsena, aga ei, nemad said v?ga h?sti l?bi. Karin oli selline rahulik ja ?tleme nii, et Urmas oli emasse, sellisesse uhkesse blondiini, ning t?tar oli isasse. V?ga t??kas ja h?sti ilus t?druk. Ja n??d k?ib see t?tar siis ema ees hoolitsemas, ema on siin vana ja vilets. Urmase bioloogiline isa ei ole siin kunagi vist liikunud. Minu teada ta kohe ?ldse pole liikunud. Peale selle, et ta selle lapse tegi, vist rohkem ei ole ?ldse mingit kontakti olnud. Urmas k?ll sai teada, kui tema isa ?ra suri, isa suri umbes samades eluaastates nagu temagi, kusagil enne 60ndat, tema l?ks s?damega vist... Nii et ta teadis jah, p?him?ttelisel, et selline inimene on, aga ta teda ?les ei otsinud ja selles suhtes huvi ei tundnud. Temast ei r??gitud kunagi? Ei, ?ldsegi mitte. Teda nagu polnud ja teda polnudki f??siliselt olemas Urmase elus. Aga Urmase suhted v??rasisaga? No ?pris normaalsed. Ega nad mingid erilised s?brad ei olnud, aga hakkama nad said. Seal majas oli j?me ots ema k?es, ega seal v??rasisa terrorit kui sellist ei olnud. Ema ikka oli see, kes otsustas maja ja pere asju. N?itlemisest sai Urmasele ?hel hetkel suur kirg? Ja-jaa, see oli tema elus h?pe, kui ta sinna Otep?? Rahvateatrisse sattus. Sa oled j?rsku publiku ees, sa oled sellises seltskonnas, pealavastaja isiklikult sind kutsub ja kiidab ja see oli jah tema arengus selline paras h?pe. K?isite vaatamas ka teda laval? Ja-jaa, ikka. Kuidas ta tundus? No eks see meile tundus tore. Oma poiss m?ngib seal. Noh, tol ajal ei osanud ju hinnata, mis on see rahvateatri tase v?i mis on see profitase. Eks ta muidugi natukene selline ?lepaisutatud v?rk oli. S?ilitas ta sellest hoolimata mingi jalad-maas-hoiaku v?i on ju ka ?eldud, et ta oli uhke ja ?lbe? Ta oligi uhke ja ?lbe. So what? Mis siis? See oli lihtsalt osa tema isiksusest. Ma ?tlen, et ega ta tagasihoidlikkusega ei hiilanud, aga tal oli ka midagi ette n?idata. Ja ta ei olnud ju halb ega kuri? Ei, Urmas oli v?ga lahke. Koonerdamine tema puhul k?ll teema ei olnud. Ta ei olnud ka v?iklane inimene, ta v?is olla k?ll selline ennast t?is ja m?nikord niimoodi ?elda, et noh, mis mina sellest saan, aga see oli rohkem selline poos. Tegelikult ta ei olnud ?ldse halb inimene. Need inimesed, kellega ta l?bi sai, Marju L?nik n?iteks, me t??tasime kunagi kultuurimajas koos, kui Marju L?nik l?ks Tallinnasse, siis seal Urmas teda aitas. Mitte karj??ri suhtes, aga tol ajal oli ju see riiete teema, tema sai k?tte, mida teised ei saanud. Siis ta t?i sealt ?ele ja Marjule ka. Kui Urmas oli juba tuntud, kuidas ta suhtus oma Otep?? p?ritolusse? Ta ei h?benenud seda, aga ega see teda ?lem??ra ?nnelikuks ei teinud. Ma m?letan, et kunagi oli mingi selline jutt tal, et noh, mis teil viga, teil on siin N?mmel oma maja ja kuulsad vanemad. Natukene teda see h?iris, et ta oli lihtrahva hulgast p?rit. Ta oleks tahtnud ka v?ib-olla olla jah paruni v?sukene. Aadliverd temas ei olnud. See tuli v?lja teenida. T?pselt nii, jah. Toomas Suuman Te elasite Otep??l Urmasega ?hes majas. Seda k?ll, jah. Tollal kandis see nimetust Klementi t?nav, see oli punane maja, kahekorruseline. Mis ta nimi praegu on? Munam?e. Ongi nii? V?ib-olla t?esti. Ma olen tast m??da s?itnud, tsikliga vahel olen vaatamas k?inud. Mis teile tollest kaugest ajast esimesena meenub? Ma m?letan ?ht pilti: trepikojas trepi peal seisis ?ks poiss ja ?eldi, et see on Urmas. Mina pidin olema kolmene ja Ott neljane, ta oli must aasta vanem. Meie emad said vist omavahel p?ris h?sti l?bi. Meie elasime ?lemisel korrusel, nemad elasid all. Neil oli televiisor, minu meelest ?ks esimesi Otep??l. K?isin vaatamas seda seal nende juures. Neil oli telekal veel selline paber ees, ?ks osa oli roheline, ?ks oli roosa, ?ks oli sinine. Mingi filterpaber oli, et siis oleks nagu v?rviline. See k?ik oli h?sti huvitav minu jaoks. No see oli rituaal, jah, telekat vaatama minna. Kindlasti. Antenn oli ?leval katuse peal, see tuli pika toruna alumisele korrusele. Aksel oli kuldsete k?tega meistrimees, seda sai siis kuidagimoodi toast vist liigutada, et pilti paremini p??da. Milliseid m?nge te m?ngisite? M?ngisime s?tsi, mis t?hendas, et me m?ngisime s?da. Keegi ei tahtnud olla – v?ib-olla keegi tahtis, mina ei tahtnud – Saksa s?dur, ma tahtsin kindlasti olla Vene s?dur. ?le?ldse mu suur unistus oli tol ajal saada Vene madruseks, et mul oleks m?ts, mille peal on viisnurk. Aga see selleks. Siis me m?ngisime trifaad, mida P?hja-Eesti tunneb uka-uka nime all. Ruumi oli palju, suur puuriit, j?nesepuurid... Jah, need kaks m?ngu olid kindlalt. Neid ma m?letan. Ma tean ?hte hetke, kui ta tuli pesuk??gi juurest r??msalt... See hetk praegu tuli meelde! Hetk, kui ta ?tles, et on olemas selline maa nagu Prantsusmaa. Ma vist ei uskunud, jooksin m??da ?ue ringi ja karjusin t?iest k?rist: „Prantsusmaa!“ See k?las nii kihvtilt – Prantsusmaa! Aga siis me olime ikka v?iksed. Ma k?isin lasteaias veel. Minu meelest tema lasteaias ei k?inud. Aga ta k?is mul vahel l?bi linna vastas lasteaias. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/vahur-kersna/kes-tappis-urmas-oti/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.