Cthulhu kutse

Cthulhu kutse Говард Филлипс Лавкрафт Moodne ?udusklassika "Cthulhu kutse" sisaldab 20. sajandi ameerika t?htsaima ja olulisel m??ral kogu maailma kultuuriteadvust m?jutanud ?uduskirjaniku H. P. Lovecrafti (1890–1937) l?hiproosa paremikku, mille on v?lja valinud, p?hjalikult kommenteerinud ja j?rels?naga varustanud ulmekirjanduse asjatundja Raul Sulbi. Kogumikust leiab juba varem eesti keeles ilmunud tekste kui ka esmakordselt meie lugejateni j?udvaid palasid. ?leloomuliku kirjanduse austaja jaoks on nende kaante vahel k?ep?raselt koos k?ik olulisemad kirjaniku novellid, jutustused ja l?hiromaanid. Lovecrafti loodud Cthulhu-m?toloogia oma veidrate jumaluste ja maav?liste olevustega nagu Dagon, Nyarlathotep, Yog-Sothoth ning ?udust?ratavate tegevuskohtadega Uus-Inglismaa kolkak?lades ja allak?inud kalahaisulistes sadamalinnades nagu Dunwich v?i Innsmouth on kindlasti ?ks moodsa ?uduskirjanduse tugisambaid, millele on rajanud omakorda uusi kihistusi Robert Bloch, Ramsey Campbell, Neil Gaiman, Stephen King, Henry Kuttner, Brian Lumley, Terry Pratchett, Charles Stross ja paljud teised kirjanikud. H. P. Lovecrafti kummastava p?randi kultuurilooline t?htsus on viimastel k?mnenditel ?ha kasvanud ja ulatub kaugele ?le ?anrikirjanduse piiride ning on ajendanud rohkelt t?siseltv?etavaid akadeemilisi anal??se ja t?lgendusi. Tema loomingu m?judest pole puutumata j??nud vist ?kski popkultuuri valdkond, olgu tegu siis heavy metali v?i gurmeekokandusega. Raamat on uue sarja MOODNE ?UDUSKLASSIKA avateos! H. P. Lovecraft Cthulhu kutse «Ning siis n?gin ootamatult seda. Veepind liigahtas, kui see olevus s?nkja vee kohale kerkis. Tohutu suur, Polyphemose sarnane monstrum mu ?istest painajatest viskus monoliidi juurde, n?hkis selle vastu oma soomuselisi k?si, langetas ?udse pea ning t?i kuuldavale mingeid aeglasi ja r?tmilisi h??litsusi.» Dagon Ma kirjutan seda ??rmises n?rvipinges, sest tean, et t?na ?htuks mind enam pole. Krossita taskus, ammendanud peaaegu oma narkootikumivarud, ei suuda ma enam v?lja kannatada selle elu vaevusi ning seet?ttu kavatsen p??ninguaknast r?pasele t?navasillutisele viskuda. Olles teada saanud, et s?ltun morfiumist, ei tasu teil ometigi arvata, et ma olen tahtej?uetu v?i allak?inud inimene – nii see k?ll pole. Kui loete l?bi need kiiruga kirjutatud read, siis v?ite aimata, miks pean ma valima unustuse v?i surma, kuigi l?puni ei m?ista te mind kunagi. Postilaev, kus ma laadungi?lemana teenisin, langes sakslaste r?nnaku ohvriks Vaikse ookeani k?ige lagedamas osas. Ilmas?da oli just alanud ja hunnide merej?ud polnud allak?iguni veel j?udnud; meie laev oli seaduslik trofee, aga meisse kui meeskonnaliikmeisse suhtuti merekoodeksis etten?htud sallivusega. Enam veel, re?iim oli n?nda liberaalne, et viis p?eva p?rast meie vangistamist suutsin ma v?ikese paadiga p?geneda, kaasas piisav toidu- ja joogivaru. Keset ookeaniavarusi vabaks saanud, kujutlesin vaid ?hmaselt, kus ma asusin. P?ikese ja t?htede j?rgi suutsin m??rata vaid seda, et asun ekvaatorist l?una pool. Geograafilisest laiusest polnud mul mingit aimu, saari v?i rannajoont ei paistnud kusagil. Ilm oli selge, p?ev kadus p?eva j?rel, aga mina j?tkasin sihitut triivi ereda p?ikese all. lootuses kohata m?nd laeva v?i maabuda mingil asustatud kaldal. Kuid ei seda ega teist mulle ette ei sattunud ning ma langesingi tasapisi meeleheitesse oma ?ksindusest keset seda ??retut sinisust. Kui toimus ootamatu muutus, siis ma magasin. Juhtunu ?ksikasju polnud mul m??ratud teada saada, kuiv?rd mu uni oli rahutusest ja unen?gude rohkusest hoolimata pikk. ?rgates avastasin, et olen poolenisti vajunud kleepuvasse p?rgulikku musta laukasse, mis ulatub nii kaugele, kui mu silm ?mberringi lainetavas monotoonsuses haarata suudab. Mu paat oli siin samas l?hedal. Teil on ?igus m?elda, et mu esimene reaktsioon ?mbritseva sedav?rd kardinaalsele ja ootamatule muutumisele oli imestus, kuid pean tunnistama, et olin pigem ehmunud kui imestunud, sest ?hus ja selles m?dases pinnases oli miskit sedav?rd halvaendelist, et hirm l?bistas kogu mu olemuse. ?mbruskond oli kaetud k?ngenud kalade m?danenud kehadega ning veel mingite kirjeldamatute j??nustega, mis paistsid siin-seal p?delast mudast. Muidugi, pole lootustki anda tavaliste s?nadega edasi seda s?nulseletamatut ?udu, mis tekib teis absoluutses vaikuses ja piiritus t?hjuses. Ei mingeid helisid, ning vaatev?lja j?i vaid must p?del l?ga. P?ike l??skas halastamatult taevas, mis n?is peaaegu must, seal polnud ?htegi pilve; laotuses oleks justkui peegeldunud tintjas soo, mis laius mu jalge all. Kaldale heidetud paadini roomates tuli mulle p?he juhtunu ainuv?imalik seletus. Ennen?gematu vulkaanipurske tagaj?rjel t?usis osa ookeani p?hja pinnale, paljastades selle, mis loendamatuid aastamiljoneid oli peidetud m??tmatute veekihtide alla. See uus maa ulatus nii kaugele, et isegi kuulmist pingutades ei suutnud ma tabada v?himatki heli, mis oleks sarnanenud ookeani m?haga. Polnud n?ha ka ainumastki merelindu ?mberringi vedelevate korjuste kohal. M?ne tunni istusin paadis, andununa s?ngetele m?tisklustele. Mu lootsik andis mulle v?imaluse varjuda halastamatute p?ikesekiirte eest. P?uase kliima t?ttu kaotas pinnas pikkam??da ligasuse, nii et v?isin varsti sooritada v?ikese jalgsimatka ning ringi vaadata. ??sel magasin v?he. J?rgmisel p?eval panin valmis toidu- ja veevarud retkeks, otsimaks kadunud ookeani ning p??seteid. Kolmanda p?eva hommikul pidasin pinnast piisavalt kuivaks, et sellel jalgsi liikuda. K?ngenud kalade lehk oli v?ljakannatamatu, kuid mind k?itsid hulga t?htsamad probleemid ega lasknud p??rata t?helepanu sellistele pisiasjadele ja ma astusin julgelt edasi teadmatu sihi poole. Kogu p?eva l?ksin ma j?rjekindlalt l??nde, orienteerudes kauge k?nka j?rgi, mis oli k?rgeim moodustis ?mberring laiuval tasandikul. ?? veetsin lageda taeva all. J?rgmisel hommikul j?tkasin teed k?nkani, mis asus kaugemal, kui mulle eemalt oli paistnud. Neljanda p?eva ?htuks j?udsin k?nka jalamile; k?ngas osutus pealegi tunduvalt k?rgemaks, kui olin arvanud; k?rgendikule eelnev n?gusus r?hutas tema erandlikkust ?mbritsevas maastikus. Et olin liialt v?sinud, j?tsin k?rgendiku vallutamise hommikuks ning ??bisin k?nka varjus. Ei tea miks, kuid sel ??l n?gin ma ko?maare; imelikult v??ndunud viimase veerandi kuu polnud veel j?udnud tasandiku kohale t?usta, kui ?rkasin ?leni k?lma higiga kaetuna ning kindla tahtmisega mitte enam uinuda. Unen?os kangastunud n?gemused olid sedav?rd kohutavad, et polnud soovi neid kordki veel kogeda. Kuu kumas n?gin, kuiv?rd arulage oli olnud mu otsus matkata p?eval. L??skava p?ikese puudumisel oleks retk mulle hulga v?hem j?udu maksma l?inud; n??d olin ma valmis alustama t?usu, mida ma p?evaloodel pelgasin. Haarasin oma kandami ja l?ksin k?nka n?lva suunas. Nagu eespool juba ?tlesin, oli mind ?mbritseva tasandiku h?irimatu monotoonsus salahirmu allikas; arvan ?ksiti, et hirm suurenes, kui ma j?udsin k?nka tippu ja vaatasin teisel pool asuvat kuristikku, s?gavat kanjonit, mille musti astanguid ei suutnud kuu veel t?ielikult valgustada. Igavese ?? p?hjatusse s?gavikku vaadates m?istsin ma, et asun maailma serval. Mind vallanud ?udust l?bistas m?te «Kaotatud paradiisile» ning sellele, kuidas Saatan sooritas kohutavat teekonda p?rgu s?gavustes. Mida k?rgemale kuu t?usis, seda rohkem ma eristasin, et j?rsaku servad pole ?ldse ristloodis maapinnaga, nagu mulle algul n?is. Astangud ja kivipaljangud moodustasid allaminekuks mugava trepi ning m?nesaja meetri j?rel muutus kallak laugemaks. Alludes tungile, mida ma ei suutnuks seletada, laskusin ma m??da kive laugema n?lvani, vaadates p?rgulikesse s?gavustesse, kuhu valgus ei tunginud. Ootamatult k?itis mu t?helepanu hiiglaslik, kuupaistes kaamelt helenduv objekt vastasn?lval. P??dsin end veenda, et see on vaid tohutu suur kivi, kuid sealsamas n?gin h?sti, et selle piirjooned ja asupaik pole sugugi tingitud looduse tujudest. Hoolikam vaatlus kutsus minus esile tunde, mida ma ei suuda s?nades edasi anda; m?istsin, et vaatamata kivi hiiglaslikele m??tmetele selles meie maailma p?nnip?lvest p?rineva mere p?hjast avanenud s?gavikus, on mu ees korrap?rase kujuga monoliit, mille massiivne keha pole mitte ainult t??deldud arukate olevuste poolt, vaid t?en?oliselt teenis neid ka kultusobjektina. H?mmeldunud ja ehmunud, samaaegselt haaratuna mingist arheoloogilisest kirest, vaatasin t?helepanelikumalt ringi. N??dseks peaaegu seniiti t?usnud kuu valgustas eredalt ning jubedalt m?ekuru ?mbritsevaid ?lespoole p?rgivaid kivin?lvu ning paljastas peaaegu mu jalgadeni ulatuva veeriba, mis v??neldes must eemaldus. M?ekuru vastask?ljel uhtsid tasased lained k?kloopse monoliidi jalamit; monoliidi pinnal oli n??d n?ha raidkirju ja -figuure. Kirjed olid tehtud mulle tundmatute hierogl??fidega, seesuguseid polnud ma ?heski raamatus n?inud; enamasti olid need s?mbolid, mis kujutasid mereasukaid – kalu, angerjaid, kaheksajalgu, v?hilisi, molluskeid, vaalu jt. M?ned hierogl??fid kujutasid v?ljasurnud merielajaid, kelle lagunevaid j??nuseid n?gin merep?hjast t?usnud tasandikul. K?ige rohkem h?mmastas mind siiski kiviraide tase. Hoolimata eraldavast veeribast v?is selgelt eristada hiiglaslikke bareljeefe, mille s??eed v?inuksid Gustave Dor?’s kadeduse esile kutsuda. J?udsin j?reldusele, et need bareljeefid kujutasid inimesi, v?hemasti inimlaadseid olevusi, ehkki neid n?idati kaladena ujumas veealuses grotis ning palvetamas mingisuguses monoliitsest kivist v?lja raiutud hauakambris, mis asus samuti mere s?gavustes. Ma pole v?imeline ?ksikasjalikult kirjeldama nende olevuste kuju ja v?limust, kuiv?rd isegi meenutus viib mu peaaegu minestuslikku seisundisse. ?letades oma grotesksete joontega Poe ja Bulweri kujutlusv?ime viljad, meenutasid nad v?limuselt siiski inimesi, hoolimata ujulestadest k?tel ja jalgadel, hoolimata v?rdjalikest laiadest l?tvadest huultest, hoolimata pungis silmadest ning muudest tunnustest, mida isegi meenutada on vastik. Huvipakkuv oli see, et m??tmetelt ei vastanud nad ?ldse ?mbritsevale tegelikkusele; n?iteks oli ?hte neist kujutatud surmaheitluses vaalaga, kes oli vaid pisut suurem olevusest. Nende v?limuse grotesksuse ja uskumatute m??tmete p?hjal m?istsin ma selsamal silmapilgul, et mu ees on fantastiliste jumalate kujutised, mida kunagi kummardasid mingisuguste meres?itjate v?i kalameeste primitiivsed h?imud, kes olid v?lja surnud ammu enne esimeste neandertallaste eellaste teket. Hardas hirmus mulle avanenud minevikupildi ees, millist poleks julgenud ette kujutada isegi mitte k?ige julgem antropoloog, seisin tardunult, j?lgides, kuidas kuu heidab veidraid helke minu ees lebavale vaiksele kanalile. Ning siis n?gin ootamatult seda. Veepind liigahtas, kui see olevus s?nkja vee kohale kerkis. Tohutu suur, Polyphemose sarnane monstrum mu ?istest painajatest viskus monoliidi juurde, n?hkis selle vastu oma soomuselisi k?si, langetas ?udse pea ning t?i kuuldavale mingeid aeglasi ja r?tmilisi h??litsusi. Arvatavasti just sel hetkel ma teadvuse kaotasingi. M?letan uduselt, kuidas ma palavikuliselt kaljust ?les turnisin ja otsekui sonides oma paadi juurde j?udsin. Enda arust laulsin kogu aeg midagi ja kui ma ei suutnud laulda, siis naersin. ?hmaselt m?letan seda, et kohemaid, kui olin oma lootsikuni j?udnud, p??ses valla maru, igatahes kuulsin k?uek?rgatusi ning muid helisid, mida Loodus toob kuuldavale vaid suurima raevu hetkil. Toibusin haiglas, San Franciscos, kuhu mind oli toimetanud mu paadi keset ookeani ?les korjanud Ameerika laeva kapten. Sonides r??kisin paljustki, kuid mu s?nad ei p?lvinud arvatavasti piisavat t?helepanu. Mitte mingist vulkaanilisest lihkest Vaikses ookeanis ei teadnud ?kski mu p??stja; ma ei pidanud ka vajalikuks t??data teisi sellega, mida keegi niikuinii poleks uskunud. Tuntud etnograafi h?mmastasin oma ebatavaliselt pealet?kkivate p?rimistega, mis puudutasid iidset vilistite legendi Dagonist ehk Kala-Jumalast; peagi j?tsin j?rele, sest m?istsin, et see ?petlane on lootusetu konservatiiv. Aga ??siti, ise?ranis siis, kui kuu on viimases veerandis, n?gin seda olevust. Ma proovisin tema eest p??seda morfiumi abil, kuid narkootikum andis vaid ajutise kergenduse, haarates mind tasapisi oma kindlasse haardesse, tehes mind oma taltsaks orjaks. N??d kavatsen sellele k?igele l?pu teha, sest olen kirjeldanud k?ike toimunut, et hoiatada inimesi v?i… l?bustada neid, kui nad ei v?ta seda t?ie t?sidusega. Ma k?sin endalt sageli, kas polnud k?ik minuga toimunu vaid hallutsinatsioon, palavikuline n?gemus, mis haaras mind, kui ma lebasin paadis, triivides ookeanil p?letavate p?ikesekiirte all. Mitu korda olen ma m?elnud sellele ja alati on kerkinud mu silme ette n?gemuslik kujutis. Ma ei suuda meenutada merd ilma hirmuv?rinata, kujutledes nimetuid olevusi, kes roomavad ning visklevad tema mudases p?hjas, kummardavad iidseid kivi-iidoleid ja raiuvad oma j?lke kujutisi veealustele graniitobeliskidele. Mulle kangastub see p?ev, kui nad t?usevad meres?gavustest, et oma ilgete k??nistega tarida sinna v?eti, s?jast vaevatud inimkonna j??nused – sel p?eval, kui maa hakkab vajuma ja must lehkav ookeani p?hi hakkab pinnale t?usma, et valitseda laastatud k?iksuse p?rgu keskel. Mu l?pp on l?hedal. Ma kuulen ukse taga m?ra, otsekui viskuks selle vastu hiiglaslik libe kere. Ei, ta ei tohi mind siit leida. Mu jumal, see k?si! Akna juurde! Akna juurde! Erich Zanni muusika Olen uurinud linna kaarte suurima hoolega, kuid pole Rue d’Auseili ometi enam kordagi leidnud. Need kaardid pole olnud ainult t?nap?evased kaardid, sest ma tean, et nimed muutuvad. Vastupidi, ma olen k?ik selle kandi muistised p?hjalikult ette v?tnud ja isiklikult l?bi uurinud k?ik piirkonnad s?ltumata nende nimedest, mis v?iksid vastata t?navale, mida mina tean Rue d’Auseili nime all. Kuid hoolimata k?igest, mida ma olen teinud, j??b alandavaks t?igaks, et ma ei suuda leida maja, t?navat ega isegi ?mbruskonda, kus ma metaf??sika ?li?pilase viletsa elu viimaste kuude jooksul kuulsin Erich Zanni muusikat. Ma ei pane imeks, et mu m?lu on liimist lahti, sest minu kehaline ja vaimne tervis sai Rue d’Auseilil elutsemise ajal t?siselt rikutud, ja ma m?letan, et ma ei viinud sinna ?htki minu v?hestest tuttavatest. Kuid see, et ma seda kohta enam ei leia, on ?htaegu ebatavaline ja jahmatamapanev, sest see asus ?likoolist pooletunnise jalutusk?igu kaugusel ja torkas silma ise?rasuste poolest, mida keegi, kes seal on viibinud, vaevalt suudaks unustada. Ma pole kunagi kohanud ?htki isikut, kes oleks Rue d’Auseili n?inud. Rue d’Auseil kulges piki tumedat j?ge, mida ??ristasid j?rsuseinalised ?hmaste akendega laohooned ja mille kaldaid ?hendas massiivne tumedast kivist sild. Selle j?e ??res oli alati h?mar, justkui oleks naabruses asuvate tehaste suits p?ikese alailma kinni katnud. Veel ?hkus j?est ilgeid lehku, mida ma pole mujal ealeski tundnud ja mis v?ivad aidata mul seda ?hel p?eval ?les leida, sest ma tunneksin need otsekohe ?ra. Teisel pool silda olid kitsad sillutatud r??pmelised t?navad ja siis tuli t?us, algul astmeline, kuid Rue d’Auseilini j?udes uskumatult j?rsk. Ma pole kunagi n?inud teist nii kitsast ja j?rsku t?navat kui Rue d’Auseil. See oli peaaegu kalju, k?igile liiklusvahenditele suletud, koosnedes mitmes kohas trepiastmetest ja l?ppedes tipul luuderohuga kaetud k?rge m??riga. T?navasillutis oli eba?htlane, kohati kiviplaadid, kohati munakivid ja kohati hingitseva rohekashalli taimkattega paljas maapind. Majad olid k?rged, teravaviilulised, uskumatult vanad ja ogaralt tahapoole, ettepoole v?i k?ljetsi kaldu. Vahel puutusid paar vastastikust maja, m?lemad ettepoole l?ngakil, t?nava kohal v?lvina peaaegu kokku ja loomulikult takistasid need valgusel alla maapinnale j?udmast. Piki t?navat viis mitu ?husilda ?hest majast teise. Selle t?nava elanikud j?tsid mulle veidra mulje. Algul arvasin ma, et see tuleb sellest, et nad olid k?ik vaiksed ja kinnised, kuid hiljem j?udsin ma j?reldusele, et nad olid k?ik v?ga vanad. Ma ei tea, kuidas ma sellisele t?navale elama sattusin, ent kui ma sinna kolisin, polnud ma ?ieti mina ise. Olin elanud paljudes vaestes kohtades, kust mind rahapuuduse t?ttu v?lja t?steti, kuni viimaks sattusin tollele r??tsakil majale Rue d’Auseilil, mida pidas halvatud Blandot. See oli kolmas maja t?nava l?pust ja k?igist teistest tublisti k?rgem. Minu tuba asus viiendal korrusel; see oli seal ainus elanikuga tuba, sest maja oli peaaegu t?hi. ??l, mil ma saabusin, kuulsin ma k?rgelt ?lalt katusekorruselt kummalist muusikat ja j?rgmisel p?eval p?risin vanalt Blandot’lt selle kohta j?rele. Ta r??kis mulle, et see oli ?ks vana saksa gambam?ngija, imelik tumm mees, kes kirjutas oma nimeks Erich Zann ja kes m?ngis ?htuti ?he odava teatri orkestris, ning lisas, et Zanni kihk ??siti peale teatrist naasmist m?ngida oli p?hjuseks, miks ta oli valinud selle k?rge ja eraldatud katusekambri, mille aken oli t?naval ainus koht, kust sai vaadata ?le otsam??ri paistvat m?en?lva ja panoraami. Sellest alates kuulsin ma Zanni igal ??l ja ehkki tema m?ng mind ?rkvel hoidis, lummas mind tema muusika kummalisus. Ise sellest kunstist v?he teades olin ma ometi kindel, et ?helgi tema helindil polnud v?himatki seost muusikaga, mida ma olin varem kuulnud, ja ma j?reldasin, et ta oli ?limalt originaalne geniaalne helilooja. Mida kauem ma teda kuulasin, seda lummatum ma olin, kuni ma n?dal hiljem otsustasin vanamehega tutvust sobitada. ?hel ?htul, kui Zann parajasti t??lt naasis, peatasin ma ta koridoris ja ?tlesin talle, et tahaksin temaga tutvuda ja juures olla, kui ta m?ngib. Ta oli v?ike, k?hn, vimmas kuju, kellel olid kulunud r?ivad, sinised silmad, groteskne saat?rlik n?gu ja peaaegu kiilas pea, ja minu esimeste s?nade peale n?is ta ?htaegu vihastavat ja kohkuvat. Siiski pani mu ilmne s?bralikkus ta viimaks sulama ja ta andis mulle vastumeelselt m?rku j?rgneda talle ?les m??da pimedat, kriuksuvat ja vankuvat p??ningutreppi. Tema tuba, ?ks kahest j?rsult astendatud katusekorrusel, asus l??nek?ljes, vastu k?rget m??ri, mis moodustas t?nava ?lemise otsa. Tuba oli m??tmetelt v?ga suur ja n?is oma erakordse lageduse ning laokiloleku t?ttu veelgi suuremana. M??blist olid seal ainult kitsas raudvoodi, r?pane k?tepesulaud, suur raamatukapp, v?ike laud, rauast noodipult ja kolm vanamoelist tooli. Noodilehed olid p?randal korratult hunnikus. Seinad olid paljastest laudadest ja polnud t?en?oliselt kunagi krohvi n?inud, kuna tolmu ja ?mblikuv?rkude rohkus j?ttis mulje, nagu olnuks see koht pigem h?ljatud kui asustatud. Ilmselt paiknes Erich Zanni ilumaailm mingis kauges ettekujutuse ilmaruumis. Mulle istumiseks m?rku andnud, sulges vanamees ukse, l?kkas suure puuriivi ette ja s??tas k??nla. Siis eemaldas ta gamba koide n?ritud kattest ja, selle k?tte v?tnud, istus k?ige v?hem ebamugavale toolile. Ta ei kasutanud noodipulti, vaid lummas mind valikut pakkumata ja peast m?ngides rohkem kui tunni viisidega, mida ma polnud ealeski varem kuulnud; viisidega, mis olid kindlasti tema enda loodud. Muusikas v?hikul on v?imatu kirjeldada nende t?pset olemust. Need olid midagi fuugade taolist, millel olid ?limalt k?tkestava t?mbriga korduvad passaa?id, kuid mis olid minu jaoks t?helepanuv??rsed selle poolest, et neis puudusid t?iesti need kummalised noodid, mida ma olin varasematel kordadel all oma toas kuulnud. Ma olin need kummituslikud noodid meelde j?tnud ja neid tihti omaette valesti ?misenud ja vilistanud, nii et kui m?ngija viimaks poogna k?est pani, palusin ma teda m?ned neist ette kanda. Kui ma oma palvega alustasin, minetas kortsuline saat?rlik n?gu t?lpinud rahulikkuse, mis oli seda m?ngu ajal vallanud, ja paistis v?ljendavat sedasama viha ja kohkumuse pentsikut segu, mida ma olin m?rganud, kui vanameest esimest korda k?netasin. Raugaea kapriisidesse ?pris kergelt suhtudes p??dsin ma hetke teda veenda ja ?ritasin isegi virgutada oma v??rustaja kummalist meeleolu, vilistades paari viit, mida ma olin eelmisel ??l kuulnud. Kuid ma ei j?tkanud selles vaimus kauem kui vaid hetke, sest kui tumm moosekant vilistatud meloodiad ?ra tundis, moondus tema n?gu ?kitselt t?iesti tabamatust ilmest ja tema pikk k?lm luider k?si sirutus v?lja, et mu suu sulgeda. Seda tehes ilmutas ta j?llegi oma veidrust, heites ehmunud pilgu ettet?mmatud kardinatega ?ksiku akna poole, otsekui peljates m?nda sissetungijat – topelt absurdne pilk, sest p??ningukorrus asus k?rge ja ligip??smatuna k?igi ?mberkaudsete katuste kohal ja see aken oli tervel j?rsul t?naval ainus koht, kust v?is n?ha ?le m?eharjal oleva m??ri, nagu majapidaja oli ?elnud. Vanamehe pilk t?i mulle meelde Blandot’ s?nad ja m?ningase tujukusega tundsin ma soovi heita pilk v?lja, k?nkaharja taguste kuuvalgete katuste ja linnatulede peadp??ritavale panoraamile, mida ainult too pentsik moosekant k?igi Rue d’Auseili asukate seast n?ha v?is. Ma suundusin akna poole ja olin ebam??raseid kardinaid juba k?rvale t?mbamas, kui tumm ??rnik veelgi suurema hirmunud raevuga kui enne mulle peale tungis, osutades sedapuhku peaga ukse suunas ja ?ritades samal ajal mind n?rviliselt m?lema k?ega sinna tirida. Mul sai oma v??rustajast p?hjalikult k?rini ja ma k?skisin tal mind lahti lasta ja ?tlesin talle, et lahkun otsemaid. Tema haare l?dvenes ja kui ta n?gi minu t?lgastust ning solvumist, n?is tema enda viha lahtuvat. Ta tugevdas oma l?dvenenud haaret, kuid sedapuhku s?bralikul moel, surus mu toolile ja l?ks siis m?tlikul ilmel ?le toa prahise laua juurde, kus kirjutas pliiatsiga v??ramaalase vaevalises prantsuse keeles hulga s?nu. Kiri, mille ta l?puks mulle andis, anus lepitust ja andestust. Zann kirjutas, et ta oli vana, ?ksildane ja piinatud kummalistest hirmudest ning n?rvih?iretest, mis tulenesid tema muusikast ja muudest asjadest. Talle oli meeldinud, et ma tema muusikat kuulasin, ja ta soovis, et ma teine kordki tuleksin ja tema veidrusi t?hele ei paneks. Kuid ta ei saanud oma kummalisi viise kellelegi m?ngida ega v?inud taluda, kui ta neid kelleltki kuulis, samuti ei v?inud ta taluda, et keegi tema toas midagi puudutaks. Kuni meie vestluseni koridoris polnud ta teadnud, et ma v?isin tema m?ngu oma tuppa kuulda, ja k?sis n??d minult, kas ma ei lepiks Blandot’ga kokku ja v?taks toa madalamal korrusel, kus ma teda ??siti ei kuuleks. Ta kirjutas, et maksab ??rivahe kinni. Istudes ja j?ledat prantsuse keelt de?ifreerides muutusin ma vanamehe vastu leebemaks. Ta oli kehaliste ja n?rvivaevade ohver nagu minagi ja minu metaf??sika ?pingud olid ?petanud mulle heas?damlikkust. Keset vaikust kostis akna poolt n?rk heli – ilmselt oli aknaluuk tuule k?es l?ksatanud ja miskip?rast v?patasin ma peaaegu sama ?gedalt nagu Erich Zann. Kui ma olin lugemise l?petanud, surusin ma niisiis oma v??rustaja k?tt ja lahkusin kui s?ber. J?rgmisel p?eval andis Blandot mulle kallima toa kolmandal korrusel, eaka rahalaenaja ja auv??rse m??blipolsterdaja toa vahel. Neljandal korrusel ei olnud kedagi. Ei l?inud kaua aega, kui ma avastasin, et Zann ei soovinud mu seltskonda nii innukalt, nagu see oli tundunud, kui ta keelitas mind viiendalt korruselt madalamale kolima. Ta ei kutsunud mind endale k?lla ja kui ma ise l?ksin, n?is ta rahutu ja m?ngis tuimalt. See oli alati ??siti – p?eval ta magas ega lasknud kedagi sisse. Minu s?mpaatia tema vastu ei kasvanud, ehkki n?is, et p??ningukamber ja kummaline muusika avaldasid mulle veidralt lummavat m?ju. Mul oli ise?ralik kihk vaadata tollest aknast v?lja, ?le m??ri ja n?htamatu n?lva neid veiklevaid katuseid ja torne, mis pidid seal hajali asuma. ?kskord l?ksin ma teatrietenduse ajal, kui Zann ?ra oli, ?les katusekorrusele, kuid uks oli lukus. Mida mul aga teha ?nnestus, oli pealt kuulata tumma vanamehe ?ist m?ngu. Algul l?ksin ma harilikult kikivarvul ?les tuttavale viiendale korrusele, seej?rel muutusin ma piisavalt jultunuks, et ronida m??da viimast kriiksuvat treppi terava viiluga katusekorrusele. Seal, kitsas koridoris, kinnikaetud lukuauguga riivis ukse taga, kuulsin ma tihti helisid, mis t?itsid mu ebam??rase ?udusega – ?udusega t?is ?hmast imestust ja h?gust salap?ra. Asi polnud selles, et helid oleksid olnud jubedad, sest need polnud seda, vaid selles, et neis oli v?relusi, mis ei seostunud millegagi sellel maakeral, ja selles, et need omandasid teatud vaheaegadega s?mfoonilise k?la, mille puhul ma ei suutnud h?sti kujutleda, et seda v?iks tekitada ?ksainus m?ngija. Kahtlemata oli Erich Zann p??rase energiaga geenius. N?dalate m??dudes muutus m?ng meeletumaks, vana moosekant aga omandas s?veneva kurnatuse ja salasuse ilme, mida oli hale vaadata. Ta keeldus mind n??d mistahes ajal sisse laskmast ja v?ltis mind iga kord, kui me trepil kohtusime. Siis, ?hel ??l, kui ma ukse taga kuulatasin, kuulsin ma, kuidas gamba kiunumine paisus kaootiliseks helide paabeliks, p?rgulikuks segaduseks, mis oleks pannud mu kahtlema omaenda vankuvas m?istuses, kui tolle riivistatud ukse tagant poleks kostnud kurb t?endus, et ?udus oli t?eline – jube, ebaselge karje, mida v?ib kuuldavale tuua ainult tumm ja mis vallandub ?ksnes k?ige kohutavama hirmu ja ahastuse hetkedel. Ma koputasin korduvalt uksele, kuid ei saanud mingit vastust. K?lmast ja hirmust v?bisedes ootasin ma seej?rel pimedas koridoris, kuni kuulsin vana moosekandi j?uetut katset tooli najal p?randalt ?les t?usta. Uskudes, et ta oli peale minestushoogu ?sja teadvusele tulnud, koputasin ma uuesti, h?igates samal ajal rahustavalt oma nime. Ma kuulsin, kuidas Zann akna juurde komberdas, nii luugi kui raami sulges ja siis ukse juurde koperdas, mille k?hklevalt lahti tegi, et mind sisse lasta. Seekord oli tema r??m minu sealoleku ?le t?eline, sest kui ta haaras mu kuuest, nagu laps haarab ema seelikust, s?ras tema moondunud n?gu kergendustundest. Haletsusv??rselt vabisedes surus vanamees mu toolile ja vajus ise teisele, mille k?rval p?randal lamasid r?pakalt tema gamba ja poogen. Ta istus m?nda aega loiult, veidralt noogutades, kuid j?i paradoksaalne mulje, nagu kuulaks ta pingsalt ja hirmunult. P?rastpoole n?is ta rahunevat ja, l?inud laua taha tooli juurde, kirjutas ta l?hikese sedeli, ulatas selle mulle ja naasis laua juurde, kus ta asus rutakalt ja ?htesoodu kirjutama. Kiri anus mind, et ma halastuse nimel ja minu enda uudishimu p?rast ootaksin seal, kus ma olin, kuni ta koostab saksa keeles t?ieliku ?levaate k?igist nendest imedest ja ?udustest, mis teda ahistasid. Ma ootasin ja tumma mehe pliiats lendas. Vahest tund aega hiljem, kui ma ?ha ootasin ja vana moosekandi palavikuliselt kirjutatud lehed ?ha kuhjusid, n?gin ma, kuidas Zann v?patas otsekui jubeda vapustuse aimdusest. Ta vaatas ettet?mmatud kardinatega akna poole ja kuulatas judisedes. Siis tundus mulle peaaegu, et ma kuulsin ka ise heli, kuid see polnud ?udne heli, vaid pigem harukordselt madal ja l?putult kauge muusikanoot, mis andis m?rku m?ngijast m?nes naabermajas v?i eluasemes teispool k?rget m??ri, millest ma polnud kordagi saanud ?le vaadata. Sellel oli Zannile kohutav m?ju, sest, pliiatsi k?est pillanud, t?usis ta ?ht?kki p?sti, haaras oma pilli ja hakkas rebestama ??d k?ige p??rasema m?nguga, mida ma olin eales tema poogna alt kuulnud. Oleks kasutu kirjeldada Erich Zanni m?ngu tol jubedal ??l. See oli ?udsem k?igest, mida ma olin iganes kuulma juhtunud, sest n??d v?isin ma n?ha tema n?oilmet ja taibata, et sedapuhku oli ajendiks paljas hirm. Ta ?ritas l?rmi teha, midagi eemale t?rjuda v?i summutada – mida, ei suutnud ma kujutleda, ehkki ma tundsin, et see pidi olema ?udust?ratav. M?ng muutus fantastiliseks, joovastunuks ja h?steeriliseks, kuid s?ilitas ometi viimseni ?lima geniaalsuse tunnused, mida see vanamees valdas. Ma tundsin meloodia ?ra – see oli teatrites menukas p??rane ungari tants – ja j?in hetkeks m?tlema, et see oli esimene kord, mil ma ?ldse kuulsin, kuidas Zann m?ne teise helilooja teost m?ngis. Meeleheitliku gamba kiunumine ja vingumine paisus ?ha valjemaks ja valjemaks, p??rasemaks ja p??rasemaks. M?ngija n?retas jubedalt higistades ja v??nles nagu ahv, vaadates ?htesoodu meeletult ettet?mmatud kardinatega akna poole. Ma v?isin tema metsikutes viisides peaaegu n?ha, kuidas varjutaolised saat?rid ja bakhanaalid tantsisid ja tiirlesid hullunult l?bi s?gavike t?is pulbitsevaid pilvi ja suitsu ja ?ikest. Ja siis tundus mulle, et ma kuulsin ?ht kiledamat, p?sivamat nooti, mis ei kostnud gambast, ?ht tasast, kaalutletut, sihikindlat, pilkavat nooti kaugelt taamalt l??nest. Sel silmapilgul hakkas aknaluuk l?gisema ulguvas ??tuules, mis oli v?ljas t?usnud otsekui vastuseks metsikule m?ngule sees. Zanni kriiskav muusikariist ?letas n??d iseennast, tuues kuuldavale helisid, mille kohta ma poleks kunagi arvanud, et ?ks gamba v?ib neid tekitada. Lahtip??senud luuk l?gises valjemini ja hakkas vastu akent taguma. Siis purunes klaas lakkamatute hoopide k?es kildudeks ja sisse s??stis j?ine tuul, pannes k??nlad hubisema ja krabistades paberilehti laual, kus Zann oli alustanud oma ?udse saladuse ?leskirjutamist. Ma vaatasin Zannile otsa ja n?gin, et ta polnud teadvuslikus olekus. Tema sinised silmad olid punnis, klaasistunud ja tuhmid ja meeletu m?ng oli muutunud s?gedaks mehaaniliseks seletamatuks orgiaks, mida ?kski sulg ei suuda isegi kirjeldada. ?kiline iil, tugevam kui eelmised, haaras k?sikirja ja kandis selle akna suunas. Ma j?rgnesin lendavatele lehtedele meeleheitlikult, kuid need olid kadunud, enne kui ma purustatud ruutudeni j?udsin. Siis meenus mulle mu ammune soov vaadata v?lja sellest aknast, ainsast aknast Rue d’Auseilil, kust v?is n?ha m??ritagust n?lva ja taamal laiuvat linna. Oli v?ga pime, kuid linna tuled p?lesid alati ja ma lootsin neid seal keset vihma ja tuult n?ha. Kui ma sellest k?ige k?rgemast aknast v?lja vaatasin, sellal kui k??nlad hubisesid ja hullunud gamba oma ??tuulega ulgus, ei n?inud ma ometi all laiumas mingit linna ja meeldej??nud t?navatel ei kumanud ?htki s?bralikku tuld, vaid seal oli ainult otsatu ruumi pimedus; ettekujutamatu ruumi, mis oli tulvil liikumist ja muusikat ja millel polnud maa peal midagi sarnast. Ja kui ma ?udusest haaratuna seal seisin ja vaatasin, puhus tuul surnuks m?lemad k??nlad igivanas k?rge viiluga katusekambris, j?ttes mind metsikusse ja l?bitungimatusse pimedusse, kus minu ees olid kaos ja p?rgulik segadus ja mu taga tolle ?? peale ulguva gamba saatanlik hullus. Omamata midagi, millega tuld l?ita, taarusin ma pimeduses tagasi, p?rkasin vastu lauda, l?kkasin ?mber tooli ja leidsin viimaks k?sikaudu tee kohani, kus pimedus kiljus vapustavast muusikast. Ma v?isin v?hemalt ?ritada p??sta ennast ja Erich Zanni, olid siis j?ud mu vastas millised tahes. Korraks tundus mulle, et mind riivas midagi j?ist ja ma karjatasin, kuid minu karjet polnud ?le tolle jubeda gamba kuulda. ?ht?kki tabas pimedusest mind hullunult saagiv poogen ja ma m?istsin, et olin m?ngija ligiduses. Ma kobasin ettepoole, puudutasin Zanni tooli korjut ja leidsin siis ta ?la ning raputasin seda, katsudes teda m?istusele tuua. Ta ei reageerinud, kuid ometi kiunus gamba vaibumatult edasi. Ma t?stsin oma k?e tema pea juurde, mille mehaanilise noogutamise ma suutsin l?petada, ja karjusin talle k?rva, et peame pagema ?? tundmatute olevuste eest. Kuid ta ei vastanud mulle ega kahandanud oma kirjeldamatu muusika raevukust, ja samal ajal n?is, nagu oleksid tuulehood pimeduses ja kaoses l?bi terve katusekambri tantsinud. Kui mu k?si tema k?rva puudutas, hakkasin ma judisema, kuigi teadmata, miks – teadmata miks, kuni ma katsusin liikumatut n?gu; j??k?lma, j?igastunud, hingetut n?gu, mille klaasistunud silmad j?lllitasid m?ttetult t?hjusse. Ja siis, l?bi mingi ime, leidnud ukse ja suure puuriivi, s??stsin ma p??raselt eemale tolle neetud gamba koletislikust ulgumisest, mille raevukus aina suurenes, kui ma minema tormasin. H?pates, lenneldes, lennates alla m??da neid l?putuid treppe l?bi pimeda maja; tormates arutult v?lja kitsastele, j?rskudele ja igivanadele t?navatele t?is astmeid ja r??tsakil maju; klobistades astmetest alla ja ?le munakivide alumiste t?navate ja kanjoniseintega lehkava j?e poole; ?hkides ?le suure tumeda silla laiematele, viisakamatele t?navatele ja bulvaritele – k?ik need kohutavad muljed saadavad mind ?ha. Ja ma m?letan, et tuult ei olnud ja kuu paistis ja k?ik linna tuled vilkusid. Vaatamata minu k?ige hoolikamatele otsingutele ja uuringutele ei ole ma sellest saadik suutnud Rue d’Auseili leida. Kuid mul pole sellest p?riselt kahju – ei sellest ega ettekujutamatutes s?gavikes kaotsi l?inud tihedalt t?iskirjutatud lehtedest, mis ainsana oleksid v?inud seletada Erich Zanni muusikat. Koer Mu vaevatud k?rvus k?lab katkematult painajalik vurin ja laperdamine ning justkui m?ne tohutu koera kauge, ?hmane haukumine. See pole uni – kardan, et isegi mitte hullumeelsus – sest juhtunud on liiga palju, et s??raseid halastavaid kahtlusi ?igustada. St. Johnist on j?rel moonutatud laip – vaid mina tean, kuidas see juhtus, ning kuna ma tean, lasen ma kohe enda ajud v?lja, et ka mind nii ei moonutataks. Tontlike ulmade valguseta, l?puta koridoridest tuleb see must vormitu Nemesis, kes mind eneseh?vitusele kihutab. Andku taevas meile andeks me rumalus ja ebaterve huvi, mis meid m?lemaid n?nda koletu l?puni viis! V?sinud banaalsest igap?evaelust, mis isegi armastuse ja seiklemise r??mud peagi t??tavaks muudab, j?rgisime mina ja St. John entusiastlikult iga kunsti- ja intellektuaalset voolu, mis meile meie h?vitavast t?lpimusest leevendust t?otas. Meie p?ralt olid s?mbolistide m?istatused ja prerafaeliitide ekstaas, ent iga uus m?te kaotas oma meelelahutusliku v?rskuse ja v?lu liiga ruttu. Ainult dekadentide morn filosoofia suutis meid k?ita, ja seegi oli k?llalt kange vaid siis, kui me oma s??vimiste s?gavust ja diaboolsust j?rk-j?rgult suurendasime. Baudelaire’i ja Huysmans’i p?nevus sai peagi otsa, kuni viimaks j?id meile ainult otsesemat sorti stiimulid ebaloomulike isiklike kogemuste ja seikluste n?ol. See kohutav emotsionaalne vajadus juhtiski meid l?puks p?lastusv??rsele teele, millest ma isegi oma praeguses hirmus vaid h?bi ja argusega r??gin. Selleks oli inimliku jultumuse koledaim ??rmus – j?le harrastus nimega hauar??stamine. Ma ei saa avaldada meie ?okeerivate ekspeditsioonide ?ksikasju ega isegi osaliselt ?les loetleda hirmsamaid trofeesid, mis kaunistasid meie nimetut muuseumi suures kivimajas, kus me ?ksi ja teenriteta elasime. Meie muuseum oli m?eldamatu, p?hadustteotav paik, kuhu me olime saatanliku maitse ja neurootilise virtuoossusega loonud oma kalestunud meelte erutamiseks ?uduse ja lagunemise maailma. See asus salajases toas kaugel maa all, kus tohutud basaldist ja oon?ksist tahutud tiivulised deemonid s?lgasid laiade irvitavate mokkade vahelt veidrat rohelist ja oran?i valgust ning kus varjatud pneumaatilistest torudest puhuv ?hk pani paksude mustade kardinate vahele p?imitud punastest surilinadest vanikud kaleidoskoopilises surmatantsus laperdama. Neist torudest tuli tellimise peale aroome, mida me oma tujudes enim ihkasime – vahel kahvatute matuseliiliate l?hna, vahel kujuteldavate idamaiste kuninglike hauaaltarite viirukih?ngu, ning vahel – kuidas selle meenutamine mind judisema paneb! – avatud kalmu koledat hingep??ritavat lehka. Selle eemalet?ukava kambri seinte ??res olid vaheldumisi kirstud vanade muumiatega, taksidermia abil t?iuslikult s?ilitatud kaunid, elutruud surnukehad ning maailma vanimatest kirikuaedadest varastatud hauakivid. Siin-seal asuvad ni?id sisaldasid erineva kujuga kolpasid ning erinevas lagunemisastmes hoitud p?id. Sealt v?is leida nii kuulsate aadlike kiilaid m?danevaid skalpe kui ?sjamaetud laste v?rskeid ja kiirgavkuldseid peakesi. Leidus kuratlikke teemasid k?sitlevaid kujusid ja maale, m?ned tehtud St. Johni v?i minu enda poolt. ?ks lukustatud ja inimnahka k?tketud portfoolio sisaldas avalikkusele tundmatuid ja nimetamatuid joonistusi, mille oli v?idetavalt teinud Goya, julgemata neid aga omaks tunnistada. Leidus eemalet?ukavaid muusikainstrumente, nii keelpille kui vask- ja puupuhkpille, millel St. John ja mina vahel erakordselt morbiidseid ja deemonlikke disharmooniaid kuuldavale t?ime. Hulk inkrusteeritud eebenipuust kappe varjasid k?ige uskumatumat ja kujuteldamatumat hauasaagikogu, mille inimlik hullus ja perverssus eales kokku kuhjanud oli. Eriti just sellest saagist ei taha ma midagi r??kida – t?nu Jumalale, et mul j?tkus julgust see h?vitada ammu enne seda, kui ma enda h?vitamisele m?tlema hakkasin! R??vretked, mille k?igus me oma nimetamatuid aardeid kogusime, olid alati kunstiliselt meeldej??vad s?ndmused. Me polnud labased vandaalid, vaid tegutsesime ainult siis, kui olid t?idetud teatud tingimused ?hustiku, maastiku, ?mbruse, ilma, aastaaaja ja kuuvalguse osas. Need ettev?tmised olid meie jaoks ?lim esteetiline v?ljendusvorm ja me p??rasime detailidele piinlikku t?helepanu. Ebasobiv tund, pilkuriivav valgus v?i niiske pori kohmakas k?itlemine h?vitas meie jaoks peaaegu t?ielikult ekstaatilise n?rvik?di, mis j?rgnes m?ne pahaendelise, irvitava maap?uesaladuse v?ljakaevamisele. Meie vajadus uute paikade ja erakordsete tingimuste j?rele oli palavikuline ja t?itmatu – St. John oli meist kahest alati juht, ja tema viiski meid viimaks tollesse m?nitavasse, ?raneetud paika, kus kole ja v?ltimatu hukatus meid viimaks k?tte sai. Mis kuri saatus see oli, mis meid sinna kohutavasse Hollandi kirikuaeda meelitas? Ma arvan, et meid t?mbasid s?nged kuuldused ja legendid, lood kellestki, kes maeti viie sajandi eest, kes oli ka ise olnud eluajal hauar??vel ning varastanud uhkest hauakambrist mingi v?geva eseme. M?letan tolle stseeni viimaseid hetki: kahvatu s?gisene kuu haudade kohal, mis heitis pikki ?udseid varje; kummastavalt kolossaalsete nahkhiirte arvukad leegionid, mis kuu taustal lendasid; antiikne luuderohtu kasvanud kirik, mis suunas ainsa tontliku s?rme kaame taeva poole; helendavad putukad, kes tantsisid virvatulukestena ?hes aia kaugemas nurgas jugapuude all; kopituse, taimestiku ja v?hemselgete asjade l?hnad, mis segunesid vabalt ?le kaugete soode ja merede tuleva ??tuulega, ning kohutavaim k?igest, ?hmane s?gavak?laline haukumine mingi tohutu koera suust, keda me ei n?inud ja kelle suunda me m??rata ei suutnud. Me v?risesime haukumise kaja kuuldes, meenutades lihtrahva r??gitud lugusid. See, keda me otsisime, leiti sajandite eest siitsamast paigast mingi nimetamatu elaja k??nte ja hammaste poolt l?hki kistult ja moonutatult. Mulle meenub, kuidas me oma labidatega tolle guuli hauda tungisime, ning kuidas meid erutas vaatepilt meist endist, hauast, kahvatust kuusilmast, ?udsetest varjudest, grotesksetest puudest, hiiglaslikest nahkhiirtest, antiiksest kirikust, tantsisklevatest tulukestest, ??kimaajavaist l?hnadest, vaikselt oigavast ??tuulest ning kummalisest vaevukuuldavast, kindla suunata haukumisest, mille olemasoluski me p?ris kindlad ei olnud. Siis tabasid meie labidad midagi k?vemat kui niiske hallitav muld ning me n?gime k?dunevat pikergust kasti, mis oli kaetud pikast maa sees viibimisest tekkinud mineraalsete setetega. See oli ??rmiselt tugevast ja paksust puidust, aga nii vana, et me saime selle l?puks ikkagi lahti ja hakkasime oma n?ljaste pilkudega selle sisu uurima. Hoolimata viiesaja aasta m??dumisest oli s?ilinud palju – h?mmastavalt palju. Skelett, ehkki siin-seal selle tapnud olendi l?ugade poolt purustatud, p?sis ?llatavalt h?sti koos, ning me ?gisime pilkudega puhast valget koljut, pikki tugevaid hambaid ja t?hje silmakoopaid, kus oli kunagi l??manud samasugune palavikuline leek kui meie endi silmis. Kirstus vedeles omap?rase ja eksootilise tegumoega amulett, mis oli n?htavasti magaja kaela ?mber olnud. V?iksest nefriidit?kikesest amuletile oli iidses idamaises stiilis nikerdatud seletamatult levinud k?kitava tiivulise koera v?i koeran?oga sfinksi kujutis. Olevuse k?ik tunnused olid ??rmuslikult eemalet?ukavad, otsekui ?listanuks need korraga surma, loomalikkust ja pahatahtlikkust. Amuleti serval oli kiri, mille m?rke ei mina ega St. John ei tundnud, ning selle tagak?ljele oli otsekui kunstniku pitserina graveeritud groteskne ja kohutav pealuu. Amuletti n?hes teadsime kohe, et pidime selle endale saama, et see aare oli ainum?eldav saak sest sajanditevanusest hauast. Me oleks seda ihanud niisamagi, aga l?hemalt vaadates n?gime, et selle ?ldmulje polnud meie jaoks tundmatu. Ehkki t?iesti v??rik v?rreldes kunsti ja kirjandusega, mida teavad tervem?istuslikud ja tasakaalukad lugejad, tundsime meie selle ?ra kui eseme, millele vihjatakse hullu araablase Abdul Alhazredi keelatud «Necronomiconis» – jubeda hinges?mboli, mida kasutas Kesk-Aasias ligip??smatus Lengis tegutsenud kannibalikultus. Liigagi h?sti m?rkasime s?ngeid tunnusjooni, mida iidne Araabia demonoloog kirjeldas – kujutist, mis oli araablase v?itel loodud mingi koolnupilastajate ja -?gijate hingede obskuurse ?leloomuliku kehastuse p?hjal. V?tnud rohelise nefriidist eseme, heitsime viimase pilgu selle omaniku pleekinud ja aukussilmsele n?ole ning sulgesime haua selliselt, nagu me selle leidnud olime. Kui me ?udsest kohast minema kiirustasime, varastatud amulett St. Johnil taskus, n?is meile, nagu oleksid nahkhiired laskunud ?htse massina maalapile, kus me ?sja tegutsesime, justkui otsides mingit ?raneetud ja ebap?ha toidust. Ent s?gisese kuu s?ra oli n?rk ja kahvatu ning me ei v?inud olla kindlad. Samuti tundus meile, et me kuulsime j?rgmisel p?eval Hollandist koju purjetades taamal mingi tohutu koera kauget ?hmast haukumist. Kuid s?gistuul ulgus kurvalt ja vaevatult ning me ei v?inud olla kindlad. II V?hem kui n?dal p?rast meie naasmist Inglismaale hakkasid juhtuma imelikud asjad. Me elasime kui erakud, s?pradeta, ?ksi ja teenriteta igivana m?isahoone ?ksikutes tubades k?ledal n?mmel, kus v?he k?idi. Ustele koputavad k?lalised h?irisid meid harva. N??d aga valmistasid meile muret sagedased ?ised kobistamised – mitte ?ksnes uste, vaid ka akende juures, ja mitte ainult alumisel, vaid ka ?lemisel korrusel. Kord tundus meile, kuidas suur l?bipaistmatu kogu varjutas raamatukogu aknasse paistva kuu, ning kord me kuulsime mitte kaugelt vurisevat v?i laperdavat heli. Kummalgi korral ei avastanud me vaatama minnes midagi ning me hakkasime neid juhtumeid pidama ?ksnes oma kujutlusv?ime viljadeks – tollesama veidralt h?iritud kujutlusv?ime, mis lasi ikka veel meil k?rvus k?lada kaugel ?hmasel haukumisel, mida me arvasime end kuulvat tolles Hollandi kirikuaias. Nefriitamulett asus n??d ni?is meie muuseumis ning vahel p?letasime me selle ees kummaliselt l?hnavaid k??nlaid. Alhazredi «Necronomiconist» lugesime palju selle omaduste kohta, ning guulide hingede seostest esemetega, mis neid s?mboliseerisid, ning loetu h?iris meid. Siis algas ?udus. 24nda septembri ??sel kuulsin ma koputust oma toauksele. Pidades seda St. Johniks, palusin koputajal siseneda, ent vastuseks kostis vaid kile naer. Koridoris polnud kedagi. Kui ma St. Johni unest ?ratasin, v?itis ta end asjast mitte midagi teadvat ja muutus sama murelikuks kui ma ise. Tol ??l sai ?hmane, kauge haukumine n?mmel meie jaoks kindlaks ja kardetavaks reaalsuseks. Neli p?eva hiljem, kui me olime m?lemad oma peidetud muuseumis, kostis ainsa ukse juurest, mis viis salaraamatukogu trepikotta, vaikset ja ettevaatlikku kraapimist. Asju, mille ?le ?revust tunda, oli n??d mitu, kuna lisaks hirmule tundmatu ees olime alati kartnud ka meie kohutava kollektsiooni avastamist. K?iki tulesid kustutades l?ksime ukse juurde ja l?ime selle j?rsult p?rani. Me tundsime seletamatut ?huvoogu ning kuulsime justkui kaugusse kadumas veidrat segu krabinast, naerukihinast ning artikuleeritud jutuvadast. Me ei p??dnudki selgust saada, kas me olime hullud, n?gime und v?i olime t?ielikult m?istuse juures. Me hoomasime vaid s?nget t?siasja, et pealtn?ha kehatu loba oli ilma mingi kahtluseta hollandi keeles. P?rast seda elasime kasvavas ??vas ja ?revuses. Enamasti uskusime teooriat, mille kohaselt ajas ebaloomulike l?budega t?idetud elu meid m?lemaid ?hiselt hulluks, aga vahel meeldis meile rohkem dramaatiline ettekujutus meist kui mingi hiiliva ja kohutava hukatuse ohvritest. Veidraid ilminguid juhtus n??d liiga tihti, et neid kokku lugeda. Meie ?ksildane maja n?is kihavat mingi pahatahtliku olendi kohalolust, kelle olemusest meil aimugi polnud, ning igal ??l kaikus ?le tuulise n?mme deemonlik haukumine, aina valjemalt ja valjemalt. 29ndal oktoobril avastasime raamatukogu akna alt pehmelt mullalt rea jalaj?lgi, mida on v?imatu kirjeldada. Need olid niisama jahmatavad kui suurte nahkhiirte hordid, kelle arvukus vanas m?isahoones oli ennen?gematu ja aina kasvav. ?udus kulmineerus 18ndal novembril, kui St. John, kes p?rast p?ikeseloojangut kaugest raudteejaamast koju k?ndis, mingi hirmsa kiskja poolt kinni p??ti ja ribadeks kisti. Tema karjed kostsid majani ning ma j?udsin kohutava stseenini piisavalt kiirelt, et kuulda tiibade vurinat ning n?ha t?usva kuu taustal ebaselge musta pilvetaolise asja siluetti. Kui ma teda k?netasin, oli mu s?ber suremas ega suutnud selgelt vastata. Ta suutis vaid sosistada: «Amulett… p?rgusigidik…» Siis varises ta moondunud, elutu lihatombuna kokku. Matsin ta j?rgmisel s?da??l ?hte meie hooletussej?etud aedadest ning pomisesin tema maise keha kohal deemonliku rituaali s?nu, mida ta eluajal armastanud oli. Viimast hirmsat lauset k?neldes kuulsin kaugelt n?mmelt mingi tohutu koera n?rka haukumist. Taevas oli kuu, aga ma ei julgenud selle poole vaadata ja kui ma n?gin ?hmaselt valgustatud n?mmel suurt h?gust varju, mis k?nkalt k?nkale kihutas, sulgesin ma silmad ja heitsin end n?oli maha. Kui ma teab kui palju hiljem v?risedes t?usin, komberdasin majja ning sooritasin rohelise nefriitamuleti ees j?ledaid austusavaldusi. Kartes n??d elada ?ksi tolles iidses majas n?mmel, l?ksin j?rgmisel p?eval Londonisse. Ma v?tsin amuleti endaga kaasa, olles eelnevalt p?letanud v?i matnud ?lej??nud jumalateotusliku kollektsiooni muuseumis. Kuid kolm ??d hiljem kuulsin ma taas haukumist ja enne n?dala l?ppu tundsin endal h?maras kummaliste silmade pilku. ?hel ?htul Victoria Embankmendil k?ndides ja v?rsket ?hku hingates n?gin, kuidas ?he lambi peegelduse veepinnal varjas ?ra must kogu. Minust kihutas m??da ??tuulest tugevam iil, ning ma teadsin, et mis oli juhtunud St. Johniga, pidi varsti juhtuma ka minuga. J?rgmisel p?eval pakkisin ma rohelise nefriitamuleti hoolikalt ?ra ja seilasin Hollandi poole. Ma ei teadnud, missugust halastust mul seda selle vaiksele, magavale omanikule tagastades oodata oli, aga ma tundsin, et pean v?hemalt proovima ?ksk?ik millist loogilist sammu. Mis koer see oli ja miks see mind j?litas, oli ikka veel lahtine, aga esimest korda olin ma kuulnud haukumist tolles iidses kirikuaias ning k?ik j?rgnevad s?ndmused, kaasa arvatud sureva St. Johni sosin, n?isid siduvat needuse amuleti vargusega. Seet?ttu vajusin ma s?gavaimasse meeleheitekuristikku, kui avastasin ?hes Rotterdami v??rastemajas, et vargad olid v?tnud minult mu ainsa p??ster?nga. Haukumine oli tol ?htul vali, ning hommikul lugesin ma kohutavast teost linna k?ige j?lgimas kvartalis. P??bel oli arust ?ra, kuna ?ht halva kuulsusega maja oli k?lastanud punane surm moel, mis j?ttis varju ?mbruskonna senised j?ledaimad roimad. ?hes r?pases varaste urkas oli terve pere kistud t?kkideks mingi tundmatu olevuse poolt, kes endast j?lgi maha ei j?tnud, ning ?mberkaudsed elanikud olid kuulnud kogu ?? lisaks harilikule joobnud k?ratsemisele n?rka, s?gavat, j?rjepidevat h??lt, mis oleks otsekui kuulunud tohutule koerale. Viimaks seisin ma taas tolles haiglases kirikuaias, kus kahvatu talvine kuu koledaid varje heitis, kus lehitud puud n?rbunud, h?rmas rohu ning murenevate kiviplaatide kohal s?ngelt koogutasid, kus luuderohtu kasvanud kirik pilkliku s?rmega ebas?braliku taeva poole osutas ning ?le k?lmunud soode ja j?iste merede puhuv ??tuul maniakaalselt ulgus. Haukumine oli n??d v?ga n?rk ja katkes ?ldse, kui ma olin j?udnud iidse hauani, mida ma kord r?vetasin ja kust ma praegu peletasin minema ebanormaalselt suure nahkhiirteparve, kes olid selle kohal pentsikult ringi tiirutanud. Ma ei tea, kas ma l?ksin sinna selleks, et paluda Jumalat v?i pudrata segaseid palveid ja vabandusi vaikse valge asja poole, mis seal all lamas. Mis iganes mu eesm?rk oli, r?ndasin ma poolk?lmunud pinda meeleheitlikkusega, mis tuli osalt minust endast ja osalt mingilt domineerivalt tahtelt v?ljastpoolt mind. Kaevamine oli palju kergem, kui ma ootasin, ehkki korraks katkestas mu t??d veider vahejuhtum, kui k?lmast taevast s??stis alla k?hn raisakull ja asus hullunult hauamulda nokkima, kuni ma ta labidahoobiga tapsin. Viimaks j?udsin ma pikliku kastini ja eemaldasin sellelt niiske katteplaadi. See j?i minu viimaseks ratsionaalseks teoks. Sajanditevanuses kastis k?kitas hiiglaslike, sooniliste, magavate nahkhiirte luupainajalikust ?ukonnast ?mbritsetud luine asi, keda mina ja mu s?ber olime r??vinud. Ainult et see polnud puhas ja rahulik nagu toona, vaid kaetud h??binud vere ning liharibade ja juustega, mis ei olnud tema omad. See k??ritas m?istuslikuna minu poole, silmakoopad kumamas ning teravad verised kihvad k?veras irves paljastumas, m?nitades minu v?ltimatut hukatust. Kui nonde irvitavate l?ugade vahelt kostis otsekui tohutu koera s?gav, sardooniline haukumine ning kui ma n?gin tema veriste, r?paste k??nte vahel kadunud, saatuslikku rohelisest nefriidist amuletti, siis ma vaid kisendasin ja jooksin s?gedana minema, mu karjed peagi lahtumas h?steeriliseks naerulaginaks. T?hetuultel ratsutav hullus… k??ned ja hambad, mida sajandeid koolnute peal teritatud… n?retav surm, mida toob Beliali maetud templite ??mustist varemeist kerkiv nahkhiirte bakhanaal… N??d, kui tolle surnud, lihatu monstrumi haukumine aina valjemaks ja valjemaks muutub ning nonde neetud v?rktiibade salalik vurin ja laperdamine aina l?heneb ja l?heneb, otsin ma revolvrist unustust, mis on mu ainus p??semine nimetu ja nimetamatu k?est. Rotid m??ri taga Endisesse Exham Priory abikloostrisse kolisin ma 16. juulil 1923, kui viimane ehitaja oli oma t?? l?petanud. Kuna sellest ammu h?ljatud hoonest olid s?ilinud ?ksnes t?hjaks p?lenud varemed, tuli tema taastamiseks n?ha uskumatut vaeva. Ometi oli Exham Priory minu esivanemate residents ja just sel p?hjusel ei hoolinud ma kulutustest. Endine abiklooster oli p?sinud asustamata alates James I valitsusajast, kui selle tolleaegne omanik, tema viis last ja mitu teenrit langesid mingi uskumatult v?ika ning seletamatu kuriteo ohvriks. Omaniku kolmas poeg, minu esivanem ning ?htlasi ainuke elluj??nu sellest neetud soost, oli sunnitud ?udusest ja kahtlustustest j?litatuna Inglismaalt pagema. Kuna ainuke p?rija oli ametlikult kuulutatud m?rvariks, l?ks Exham Priory ?le kuninga valdusse. S??distatu ei p??dnudki temal lasuvatest kahtlustustest vabaneda v?i endale kuuluvat vara tagasi n?uda. Vapustatuna seletamatust ?udusest, mis pidi olema tugevam kui s?dametunnistus v?i ?igusem?istmine, ning soovides iga hinna eest selle iidse hoone n?gemisest ja meenutamisest p??seda, p?genes Walter de la Poer, ?heteistk?mnes Exhami parun, Virginiasse, et panna seal alus suguv?sale, kes j?rgmisel sajandil sai tuntuks Delapore’i nime all. Inimt?hjaks j??nud Exham Priory liideti hiljem Norryse perekonna valdustega. Abikloostrit on palju uuritud tema ise?raliku ja mitmekesise arhitektuuri t?ttu, mis ?hendab nii saksi ja romaani alusm??re kui gooti stiilis torne. Kui kohalikke legende uskuda, on need omakorda rajatud veelgi varasemast perioodist p?rinevate Rooma v?i koguni druiidi v?i k?mri ehitiste asemele. T?helepanuv??rne on seegi, et hoone vundamant toetub ?he k?ljega massiivsele lubjakivist kaljuj?rsakule, mille harjalt avaneb vaade Anchesteri k?last kolm miili l??nes laiuvale k?ledale orule. Arhitektidele ja antiigihuvilistele pakkus see m??dunud aegade veider j??nuk suurt huvi, kuid kohalikud elanikud vihkasid seda. Nad olid abikloostrit vihanud juba sadu aastaid tagasi, kui seal elasid minu esivanemad, ning vihkasid n??dki, kui hoone oli ammu maha j?etud ning samblasse kasvanud. Ma polnud veel p?evagi Anchesteris viibinud, kui sain aru, et olen p?rit neetud majast. N??d, sel n?dalal lasti Exham Priory ?hku ning t??mehed on ametis tema viimaste j??nuste maapinnalt p?hkimisega. Teadsin oma esivanemate kohta ?ksnes kuivi fakte ning seda, et minu esimene Ameerika esivanem oli kolooniatesse saabunud ?sna segastel asjaoludel. L?hematest ?ksikasjadest polnud mul Delapore’ide vankumatu salatsemistraditsiooni t?ttu v?himatki aimu. Erinevalt naaberplantaatoritest polnud meie suguv?sal kombeks hoobelda ristis?dijatest v?i renessansiajastu kangelastest esivanematega; meie perekonnas ei p?randatud edasi ?htegi saladust, kui mitte arvestada pitseeritud ?mbrikku, mille iga m?isaomanik kodus?ja algul oma surma puhuks vanima poja k?tte andis. Kuulsus, mille ?le Delapore’id uhkust tundsid, oli saavutatud p?rast kolooniatesse saabumist, see oli uhke ja auv??rse, kuigi vahest veidi reserveeritud ning seltsimatu Virginia suguv?sa reputatsioon. Delapore’ide perekonna varandus h?vis s?ja ajal ning Carfaxi, meie Jamesi j?e kaldal asunud koduistanduse r??stamine muutis meie k?igi edasist k?ek?iku. Minu eakas vanaisa hukkus tulem?llus; koos temaga h?vis ?mbrik, mis sidus meid meie minevikuga. M?letan tulekahju niisama selgesti, nagu ma seda seitsmeaastase lapsena pealt n?gin; m?letan f?deraalarmee s?durite juubeldamist, naiste nuttu ning neegrite huilgeid ja palveid. Minu isa kuulus Richmondi kaitsvasse armeesse ning p?rast arvutuid formaalsusi lubati meil emaga ?le rindejoone minna, et temaga liituda. P?rast s?da asusime k?ik elama P?hja, kust p?rines minu ema. Meheea ning l?pliku j?ukuse saavutasin juba ehtsa j?nkina. Ei mina ega mu isa ei teadnud, mida meie suguv?sas edasi antud ?mbrik v?is sisaldada. Sedam??da, kuidas ma kodunesin Massachusettsi ?ksluise ?rimaailmaga, kahanes ka minu huvi meie suguv?sa m?istatuste vastu. Kui oleksin v?hegi aimanud, mis mind ees ootab, oleksin hetkegi k?hklemata loovutanud Exham Priory tema samblavaibale, nahkhiirtele ja ?mblikuv?rkudele! Minu isa suri 1904. aastal, j?tmata ?htegi hoiatust minule v?i mu ainsale pojale Alfredile, kes oli tol ajal k?mneaastane emahooleta kasvanud poisike. Ometi oli just temale m??ratud meie p?ritolu puudutavate teadmiste edastamise korda tagurpidi p??rata. Mina oskasin minevikus?ndmuste kohta v?lja pakkuda ?ksnes naljatlevaid oletusi, aga Alfred, kes sattus viimase s?ja ajal 1917. aastal lennuv?eohvitserina Inglismaale, kirjutas mulle sealt ?snagi huvitavatest legendidest de la Poeride kohta. ?ks tema s?pru, kuningliku lennuv?e kapten Edward Norrys, p?rines meie suguv?sa endise residentsi l?hedalt Anchesterist ja oli seet?ttu tuttav kohalike talupoegade ebausklike p?rimustega, mida vaid v?hesed romaanikirjanikud suudaksid uskumatuse ja metsikuste poolest ?le trumbata. Norrys ise ei v?tnud sedasorti lugusid muidugi t?siselt, kuid need l?bustasid mu poega ja pakkusid t?nuv??rset materjali minule saadetud kirjadeks. Just need legendid juhtisid mu t?helepanu ookeanitagusele maavaldusele ning sundisid langetama otsust meie suguv?sa kantsi tagasiostmiseks ja ?lesehitamiseks. Norrys n?itas hoone varemeid nende maalilises h?ljatuses Alfredile ning n?ustus kogu krundi loovutama ?llatavalt m?istliku hinna eest, seda enam, et tegelik omanik oli tema onu. Omandasin Exham Priory 1918. aastal, kuid esialgu pidin taastamisplaanid edasi l?kkama, sest minu poeg naasis s?jast invaliidina. Alfredi kahe viimase eluaasta jooksul piirdusin ma ?ksnes tema eest hoolitsemisega, j?ttes ?riasjad oma partnerite hoolde. 1921. aasta leidis mu eest ?ksiku, elusihi kaotanud ja ?rist loobunud ettev?tjana, kes polnud enam noor. Otsustasin k?ik allesj??nud eluaastad p?hendada oma uuele valdusele. Detsembris Anchesteri k?lastades peatusin esialgu kapten Norryse pool. Too armastusv??rne t?sedusele kalduv noormees oli s?ja ajal lahkelt hoolt kandnud minu poja eest. Leppisin kapteniga kokku, et ta kogub eelseisvateks taastamist??deks vajalikke plaane ja ajaloolisi p?rimusi. Exham Priory ise j?ttis mu t?iesti k?lmaks. Tol ajal oli see ?ksnes j?rsul kaljueendil k?rguv varisemisohtlik ning sammaldunud ahervare, t?is k?nnivareste pesi. P?randad ja igasugune sisustus puudusid, kui mitte arvestada eraldi torne ?hendavaid m??ril?ike. Kui olin saanud mingi ettekujutuse sellest, milline v?is too hoone olla rohkem kui kolm sajandit tagasi, kui minu esivanem ta maha j?ttis, hakkasin taastamist??deks ehitusmehi palkama. Peaaegu k?iki neid tuli kusagilt kaugemalt otsida, sest Anchesteri k?laelanikud tundsid Exham Priory vastu lausa uskumatut hirmu ja viha. Need tunded, mis paistsid h?lmavat nii endist abikloostrit kui selle elanikke, olid nii tugevad, et kandusid pahatihti ?le ka mujalt palgatud ehitajatele, sundides neid ette teatamata t??lt lahkuma. Alfred oli jutustanud, kuidas teda tema k?lask?ikude ajal Anchesterisse v?lditi, sest ta kuulus de la Poeride hulka. N??d leidsin mina end samal p?hjusel t?rjutuna, kuni mul ?nnestus k?laelanikke veenda, kui v?he ma oma p?randist tegelikult tean. Ka p?rast seda ei lakanud nad mind s?ngelt ignoreerimast, nii et l?viosa kohalikest p?rimustest kuulsin Norryse k?est. V?ib-olla ei suutnud kohalikud elanikud andestada, et olin saabunud neile nii p?lastusv??rset s?mbolit taastama, sest nemad pidasid (olgu siis p?hjendatult v?i mitte) Exham Prioryt kui mitte hullemaks, siis kummituste ja libahuntide urkaks. V?rreldes Norryse poolt kogutud p?rimusi abikloostri varemeid uurinud teadusmeeste uurimustulemustega, j?udsin j?reldusele, et Exham Priory asub mingi eelajaloolise templi kohal, mis pidi olema niisama vana kui Stonehenge. Enamiku ?petlaste arvates oli seal toimetatud kirjeldamatult jubedaid riitusi ning m?nede legendide kohaselt j?tkusid need roomlaste poolt sissetoodud jumalanna Kybele kultuse osana. Hoone alumises keldris v?is veel n?ha sedasorti ?hem?ttelisi raidkirju nagu «DIV … OPS … MAGNA MAT…» – viide Magna Materile, kelle s?nget kultust ?ritati Rooma riigi elanikele asjatult keelata. Nagu arvukad muinasleiud t?estasid, asus Anchesteri kohal keiser Augustuse III leegioni laager; sealne Kybele tempel olevat lausa kubisenud loendamatutest palver?nduritest, kes ?he Fr??gia preestri juhatusel osalesid tseremooniates, millel pole nime. Ka selle muistse usundi allak?ik ei toonud templiorgiatele l?ppu, sest preestrid austasid vanu kombeid ka p?rast uue usu v?itu. V?ideti sedagi, et niisugused rituaalid ei l?ppenud p?rast Rooma riigi hukku. Saksid olevat templit omakorda laiendanud ja andnud sellele t?nap?evani s?ilinud v?lisilme, muutes ta poole heptarhia v?ltel peljatud kultuse keskuseks. Umbes aastal 1000 mainis ?ks kroonika v?imsat kivist abikloostrit Exhamis, kus pesitses veider, kuid m?juv?imas mungaordu ja mida ?mbritsesid tohutud aiad, mille kaitseks argliku lihtrahva eest polnud vaja mingeid t?kkeid. Ka taanlased j?tsid Exham Priory rahule, aga p?rast normannide vallutusretke pidi ta ilmselt hirmsal kombel alla k?ima, sest kui Henry III 1261. aastal endise abikloostri minu esivanemale Gilbert de la Poerile, esimesele Exhami parunile annetas, ei leidunud sellele l??nile teisi taotlejaid. Kui enne seda pole minu suguv?sa kohta midagi halba ?les t?hendatud, pidi just siis juhtuma midagi kohutavat. ?hes 1307. aastast p?rinevas kroonikas meenutatakse kedagi de la Poeri kui «Jumalast neetut». Ka selle perioodi rahvap?rimused jutustavad s?ngev?itu k?hedusttekitavaid lugusid lossist, mis rajati iidse templi ja hilisema abikloostri varemetele. K?ige jubedamad olid muidugi sedasorti lood, mida oli kombeks r??kida ?htuti koldetule valgel; pelglik s?naahtrus ja m?istuk?ne lisasid neile omalt poolt ??va. Minu esivanemaid on neis lugudes kujutatud deemonitena, kelle k?rval Gilles de Rais ja markii de Sade tunduvad mannetute asjaarmastajatena. Vihjamisi v?ideti sedagi, et nad olid s??di k?laelanike kadumises mitme p?lvkonna jooksul. Exhami paruneid ja nende otseseid j?reltulijaid peeti ilmselt k?ige hullemateks v?i v?hemasti neist r??giti k?ige rohkem. Tolleaegsed allikad kinnitasid, et kui selles suguv?sas s?ndiski m?ni normaalne poisslaps, siis peagi heitis ta eriskummalistel asjaoludel hinge, loovutamaks oma koha m?nele t??pilisele j?reltulijale. N?is, et ka perekonna sees eksisteeris mingi salatraditsioon, mida s?ilitasid perekonnapead ja mille ?ksikasjadesse p?hendati ainult v?ljavalitud pereliikmeid. Valiku aluseks polnud ?ksnes sugupuu, sest asjassep?hendatute hulka kuulus mitu v??rast, kes olid de la Poeride perekonda tulnud abielu kaudu. Viienda paruni teise poja Godfrey abikaasast, Cornwallist p?rinevast leedi Margaret Trevorist sai kogu ?mbruskonna laste lemmikhirmutis. Tema on ka ?he eriti v?ika ballaadi deemonlik kangelanna, mida Walesi piirialadel pole t?nini unustatud. Mitme ballaadi peategelane on ka leedi Mary de la Poer, kelle varsti p?rast abiellumist Shrewsfieldi krahviga tapsid tema mees ja ?mm. Vaimulik, kellele m?rtsukad pihtisid seda, mida nad ?lej??nud maailmale korrata ei julgenud, andis selle patu m?lemale kurjategijale andeks. Niisugused m??did ja ballaadid kui primitiivse ebausu t??pilised n?ited tekitasid minus suurt vastumeelsust. Nende ?hetaolisus ning viited paljudele minu esivanematele m?jusid eriti t??tavalt. S??distused mingites ebardlikes pattudes tuletasid meelde ainsat minu otseste sugulastega seotud skandaali, mille kangelaseks oli mu Carfaxist p?rit noor n?bu Randolph Delapore, kes p?rast Mehhiko s?jast tagasip??rdumist neegrite keskele elama asus, et voodoo preestriks hakata. Hoopis v?hem h?irisid mind segasev?itu lood lubjakivikalju jalamil asuvast viljatust orust kuuldud huiletest ja ulgumisest, kevadiste vihmade j?rel maapinnast t?usnud kalmistulehast, valkjast, siplevast ja kriiskavast olendist, kes sattus ?hel ??l keset lagedat v?lja Sir John Clave’i hobusekapjade alla, v?i teenrist, kes lossis n?htu m?jul p?ise p?eva ajal m?istuse kaotas. Need olid t?iesti t??pilised ?raleierdatud tondijutud ning mina kuulusin tol ajal veendunud skeptikute kilda. Lood kadunud talupoegadest olid veidi t?ep?rasemad, kuid keskaegseid kombeid arvestades polnud neiski midagi ise?ralikku. Liigset uudishimu karistati tol ajal surmaga ning Exham Priory m??re olevat sageli ehtinud maharaiutud inimpead. M?ned lood olid ise?ranis v?rvikad, sundides mind siiralt kahetsema, et ma polnud nooruses v?rdleva m?toloogiaga tegelenud. ?ks p?rimus kinnitas n?iteks, et terve leegion nahkhiiretiivalisi kuradeid kogunes igal ??sel abikloostrisse sabatit pidama. Ilmselt nende toitmiseks kasvatatigi selle asutuse aedades uskumatult palju koredaid k??givilju. K?ige meeldej??vam oli muidugi lugulaul rottidest – sibavast j?lkide s??dikute armeest, kes oli lossist v?lja tunginud kolm kuud p?rast trag??diat, mille t?ttu see maha j?eti. Ablas, r?pane ja pidurdamatu s?jasalk ?gis k?ik ettesattunud kodulinnud, kassid, koerad, sead, lambad ja isegi kaks talumeest, enne kui tema hoog rauges. Nende n?riliste unustamatu r?nnakuga on seotud terve kohalike legendide ts?kkel, sest k?lahoonete vahele hargnedes k?lvas nende v?gi k?ikjal hukatust ja ?udu. Just niisugused rahvap?rimused painasidki mind tol ajal, kui olin vana mehe jonnist innustatuna esivanemate kantsi taastamist l?petamas. Muidugi ei tasu arvata, et muinasjutud kujundasidki mind ?mbritsenud vaimset ?hkkonda. Nii kapten Norrys kui taastamist??dega seotud antiigiala eriteadlased olid mulle pidevalt seltsiks ja toeks. Kui see ?liraske ?lesanne oli kaks aastat hiljem viimaks l?pule viidud, v?isin uhkusega imetleda avaraid siseruume, paneeltahveldisega seinu, v?lvlagesid, keskpiidaga mitmepoolseid aknaid ning laiu treppe. See uhke vaatepilt h?vitas t?ielikult hoone restaureerimisega seotud uskumatud kulutused. Kogu keskaegne interj??r suudeti t?etruult taastada ning uued osad sobitusid laitmatult kokku algup?raste m??ride ja vundamendiga. Minu esiisade kants oli t?iesti valmis. Edaspidi kavatsesin ma kasv?i osaliselt vabaneda kurjast kuulsusest, mida seostati suguv?saga, kelle viimane j?reltulija ma olen. Otsustasin p?riselt Anchesteri elama asuda ja kohalikele elanikele t?estada, et iga de la Poer – olin taastanud meie perekonnanime algup?rase kuju – ei pruugi olla vaenlane. Kes teab, vahest lisas mulle enesekindlust seegi, et kuigi Exham Priory kujundus oli keskaegne, oli hoone sisemus tegelikult uhiuus ning ?htviisi vaba nii vanadest kahjuritest kui vanadest kummitustest. Nagu ?eldud, kolisin sisse 16. juulil 1923. Minu kaaskonda kuulusid seitse teenrit ja ?heksa kassi; viimased on mulle eriti meelep?rased. Vanim k?uts Nigger-Man oli seitsmeaastane ja p?rines minu endisest kodust Boltonis Massachusettsi osariigis; ?lej??nud olin omandanud abikloostri restaureerimise ajal kapten Norryse pool elades. Esimesed viis p?eva m??dusid t?iesti rahulikult. Suurema osa ajast veetsin meie suguv?sa ajalugu puudutavate vanade dokumentide de?ifreerimisega. Vahepeal oli minu k?tte sattunud ?ksikasjalik kirjeldus Walter de la Poeri trag??diast ja p?genemisest. T?en?oliselt oli just selle dokumendi koopia h?vinud kodus?jas Carfaxi tulekahju ajal. Selgus, et minu esivanemat ja tema nelja teenritest kaasosalist s??distati k?llaltki p?hjendatult k?igi ?lej??nud lossielanike une pealt tapmises. See juhtus kaks n?dalat p?rast mingit vapustavat avastust, mis muutis t?ielikult Walteri k?itumist, kuid millest ta ei r??kinud kellelegi, kui mitte arvestada tema kaasosalisi, kes hiljem p?genesid v?ljapoole tabamisulatust. See ettekavatsetud m?rv, mille ohvriteks langesid tapja lihane isa, kolm venda ja kaks ?de, p?lvis k?laelanike ?ksmeelse heakskiidu. ?igusem?istmise esindajad olid sedav?rd hooletud, et ainsal kahtlusalusel ?nnestus tervelt ja takistamatult Virginiasse p?geneda. Nagu kohalikud elanikud isekeskis sosinal kinnitasid, oli Walter de la Poer oma kuriteoga vabastanud Exham Priory sellel lasunud igip?lisest needusest. Ma ei osanud isegi oletada, milline avastus v?is teda sundida nii j?ledat roima toime panema. Arvatavasti oli Walter korduvalt kuulnud s?ngeid legende oma suguv?sa kohta, nii et vaevalt need teda selleks hirmuteoks ajendasid. V?ib-olla oli ta juhtunud pealt n?gema m?nda iidset j?ledat riitust v?i siis avastanud endises abikloostris v?i selle ?mbruses m?ne jubeda tunnism?rgi? Inglismaal peeti teda ujedaks ja ?rnahingeliseks noorukiks; ka Virginias j?ttis ta pigem tagakiusatud ja kartliku kui karmi v?i kibestunud inimese mulje. Francis Harley, ?ks teine aadlimehest seikleja Bellview’st, kirjeldab teda oma p?evikus kui eeskujulikult ?iglast, ausat ja delikaatset meest. Esimene ise?ralik vahejuhtum leidis aset 22. juulil. Tookord sai see kohe kergemeelselt peast heidetud, kuid j?rgnevaid s?ndmusi arvestades oli tal lausa ?leloomulik t?htsus. Juhtunu oli iseenesest nii triviaalne, et tundus t?iesti ebaolulisena: muidu ehk polekski seda t?hele pandud, kuid tasub meenutada, et olin elama asunud niisama h?sti kui uhiuude hoonesse, kus mind ?mbritsesid hoolikalt v?ljavalitud teenrid. Eksootilisest ?mbrusest hoolimata oleks igasugune kartus olnud s?na otseses m?ttes kohatu. N??d, tagantj?rele, tundub mulle endalegi kahtlane, et vana must kass, kelle kombeid ma h?sti tundsin, oli tookord ebatavaliselt rahutu. Ta hiilis toast tuppa ning nuuskis igal pool m??re, mis moodustasid algup?rase gooti perioodi ehitise. Ma tean, kui triviaalselt see k?lab – nagu too v?ltimatu koer tondijuttudes, kes alati urisema hakkab, kui tema peremees silmab looritatud kogu, aga ma ei saa seda detaili ka mainimata j?tta. J?rgmisel p?eval ilmus minu teise korruse kabinetti ?ks teener, kes kurtis, et k?ik majas asuvad kassid on kuidagi rahutuks muutunud. See ristroidv?lviga lae ning mustast tammepuust seinapaneelidega avar ruum asus hoone l??nek?ljel. Kolmeosalisest gooti stiilis aknast avanes vaade lubjakivikaljule ja k?ledale orule. Sel ajal, kui teener r??kis, n?gin Nigger-Mani pigimusta kogu piki l??nepoolset seina hiilimas ja iidseid kive varjavaid uhiuusi paneele kraapimas. ?tlesin teenrile, et ilmselt eritub vanast kivim??ritisest mingit ise?ralikku lehka v?i kiirgust, mida inimene ei taju, kuid mida kassi meeleelundid aduvad isegi uue puitvooderdise tagant. Ma uskusin seda t?emeeli ja kui teener s?andas v?ita, et majja on siginenud rotid v?i hiired, pidin talle meenutama, et selles hoones polnud juba kolmsada aastat rotte olnud. Isegi ?mbruskonda r??stavatest p?ldhiirtest polnud Exham Priory k?rgete m??ride vahel kunagi kuuldud. Samal p?rastl?unal k?lastasin kapten Norryst, kes kinnitas omakorda, et p?ldhiired ei saaks kuidagi nii ?kilisel ja enneolematul viisil abikloostrisse ilmuda. ?htul, kui olin toapoisi nagu tavaliselt minema saatnud, naasin l??netornis asuvasse ruumi, mille olin valinud oma magamistoaks. Kabinetist p??ses sinna m??da kivitreppi ja l?hikest galeriid; trepp oli osaliselt algup?rane, kuid galerii t?ielikult uus. See oli ?mmargune k?rge laega tuba, mille seinu katsid paneelide asemel Londonist ostetud gobel??nid. Kui olin veendunud, et Nigger-Man samuti toas viibib, sulgesin massiivse gootip?rase ukse, v?tsin riided seljast ja kustutasin tule (elektrilambid olid k?ikjal osavalt maskeeritud k??naldeks). Heitsin pikali nikerdustega kaunistatud baldahhiinvoodisse, auv??rt kass oma tavalises kohas minu jalutsis, kuid eesriiet ma ette ei t?mmanud, vaid j?in peatsi vastas asuvast kitsast p?hjapoolsest aknast v?lja vaatama. Taevas v?is aimata koidupuna, mis r?hutas mahedalt akna habrast ehisraamistikku. Ilmselt olin vahepeal tukastanud, sest m?letan selgesti, et n?gin und, kui kassi ?ge rabelemine mu ?ratas. Nigger-Man seisis kahvatus koidukumas, pea v?lja sirutatud, esik?pad minu pahkluudele toetumas ja tagak?pad taha suunatud. Ta uuris pingsalt mingit punkti seinal, aknast veidi l??ne pool, kus minu silmad midagi ei m?rganud, kuid kuhu ma n??d kogu oma t?helepanu koondasin. Hoolikamalt vaadates sain aru, et Nigger-Man pole asjatult erutatud. Ma ei oska kindlalt v?ita, kas seinavaip liikus v?i mitte – arvan, et natuke siiski liikus. V?in vanduda, et kuulsin selle tagant tasast krabinat, nagu seda tekitavad rotid v?i hiired. V?lkkiirelt h?ppas kass seinale, t?mmates oma raskusega ?he vaiba alla ning paljastades iidse, r?ske kiviseina, mida ehitajad olid siin-seal kohendanud. N?rilistest polnud ?htegi j?lge. Nigger-Man jooksis selle koha juures edasi-tagasi, k??nistades mahalangenud vaipa. N?is, nagu p??aks ta k?ppa m??ri ja tammepuust p?randa vahele l?kata. Ometi ei leidnud kass midagi ja m?ne aja p?rast tuli ta v?sinult mu jalutsisse tagasi. Sel ??l ei suutnud ma enam s?ba silmale saada. Hommikul k?sitlesin k?iki teenreid, kuid keegi polnud midagi ise?ralikku t?hele pannud. Ainult kokk pani imeks tema magamistoa aknal lesinud kassi k?itumist. S?da?? paiku oli too valjusti n?uguma hakanud ning kui kokk ?les ?rkas, n?gi ta, kuidas kass toa avatud uksest v?lja, treppi m??da alla jooksis. Tukkusin keskp?evani v?lja ja p?rastl?unal k?lastasin uuesti kapten Norryst, kellele minu jutt suurt huvi pakkus. Sedasorti imelikud vahejuhtumised, olgugi t?hised, aga ometi kummalised, kannustasid tema romantilist natuuri, kutsudes esile hulgaliselt assotsiatsioone tondilugudega. Rottide majasse ilmumine h?mmastas meid v?rdselt. Norrys laenas mulle mitu l?ksu ja natuke «Pariisi rohelist». Tagasi j?udes k?skisin teenritel l?ksud ja rotim?rgi k?ikidesse t?htsamatesse kohtadesse ?les panna. Heitsin varakult puhkama, aga unes vaevasid mind luupainajad, ?ks jubedam kui teine. Mulle n?is, nagu vaataksin tohutust k?rgusest alla h?marasse grotti, mis oli p?lves?gavuseni t?idetud r?mpsu ja prahiga. Valge habemega deemonlik seakarjus valvas seal oma lodevaid k?snadega kaetud kariloomi, kelle v?ljan?gemine tekitas minus kirjeldamatut j?lestust. Kui karjus seisma j?i ning viivuks tukastas, s??stis haisvasse kuristikku loendamatu j?uk rotte ning neelas nii elukad kui nende valvuri. Sellest ko?maarist ?ratas mind Nigger-Man, kes oli nagu tavaliselt voodi jalutsis maganud. Seekord ei tulnud mul m?istatada, miks kass sisises ja mida peljates ta oma k??ned mulle jalga surus. Toas v?is igast suunast kuulda iiveldamapanevaid helisid – hiigelsuurte ablaste rottide j?lkusttekitavat krabinat. Puudus koidukuma, mis oleks v?imaldanud seinavaiba seisukorda kontrollida (allalangenud osa oli vahepeal uuesti ?les riputatud), kuid ma polnud siiski nii hirmul, et peljata tuld p?lema panna. Kui lambid s?ttisid, n?gin seinakatteid korraks nii ?gedasti vappumas, et neil olevad veidrad figuurid lausa surmatantsu l?id. J?rgmisel hetkel olid nii liikumine kui seda saatvad helid l?ppenud. H?ppasin voodist v?lja ning t?stsin k?ttejuhtunud voodisoojendusn?u pika varrega ?he gobel??ni ?les, et vaadata, mis selle all toimub. Seal polnud midagi peale lapitud kivim??ri; isegi kass ei tajunud enam mingite ebaloomulike olendite juuresolu. Toas ?lesseatud hiirel?ksu uurides leidsin, et kuigi k?ik avad olid kinni langenud, polnud kinnip??tud saagist mingit j?lge. N??d ei tulnud magamine enam k?ne alla. S??tasin k??nla, avasin ukse ja hakkasin l?bi galerii kabineti poole minema, Nigger-Man kannul. Aga enne kivitrepile j?udmist s??stis kass minust m??da, iidseid astmeid pidi alla. Kui ma k?utsile j?rgnesin, kuulsin allpool asuvast suurest keldriruumist helisid, mida ei saanud v??riti t?lgendada. Tundus, et tammepaneelidega tahveldatud m??rid lausa kubisevad rottidest, kelle keskel Nigger-Man ?lekavaldatud k?ti j?uetus raevus ringi tuiskas. ?lemisse keldrisse j?udes l?litasin valguse sisse, kuid seekord m?ra ei vaibunud. Rotid j?tkasid oma m?llu, tungeldes sellise hoo ja sihikindlusega, et ma l?puks taipasin – nende liikumisel oli kindel suund. Need n?rilised, keda n?is olevat arvutu hulk, laskusid v?imsa voona kujuteldamatutest k?rgustest kuhugi s?gavikku. Kuulsin koridorist samme ja kohe avasid kaks teenrit keldri massiivse ukse. Nad otsisid p?hjust, miks k?ik kassid olid kogu hoones paanikasse sattunud ja ?lepeakaela ?lemistelt korrustelt alla t?tanud, et koguneda kr?unudes alumise keldri suletud ukse taha. Uurisin, kas teenrid olid ka rottide liikumist kuulnud, kuid m?lemad mehed vastasid eitavalt. Juhtisin nende t?helepanu puitpaneelide tagant kostvatele h??ltele, kuid samas taipasin, et m?ra oli lakanud. L?ksin m?lema teenri saatel alumise keldri ukse taha, kuid seal leidsime, et kassid olid juba taandunud. Seda ruumi kavatsesin ma hiljem uurida ning esialgu piirdusin hiirel?ksude ?levaatusega. K?ik hoones ?lesseatud l?ksud olid kinni langenud, kuid saagist polnud mingit j?lge. Veendudes, et ?ksnes mina ja kassid olime rottide liikumist kuulnud, j?in koidiku saabumiseni kabinetti istuma, et juhtunu ?le j?rele m?elda ning meenutada k?iki legende selle hoone kohta, kus ma n??d elasin. Hommikupoolikul tukkusin natuke raamatukogus mugaval toolil, millest ma kogu hoone keskaegsest stiilist hoolimata loobuda ei suutnud. P?rastpoole helistasin kapten Norrysele, kes tuli ise kohale, et aidata mul alumist keldrit ?le vaadata. Midagi ise?ralikku me ei avastanud, kuid teadmine, et see kr?pt oli p?stitatud Rooma ehitusmeistrite k?tega, pani meid m?lemaid p?nevusest v?risema. K?ik need madalad v?lvid ja massiivsed piilarid olid ehtsalt roomap?rased – mitte v?ltsis romaani stiilis v?i sakside poolt vusserdatud, vaid tseesarite ajastu klassitsistlikult ranges ja harmoonilises ehituslaadis. V?he sellest, keldri m??re katsid raidkirjad, mida antiigiasjatundjad olid korduvalt uurinud: P. GETAE. PROP … TEMP … DONA … ja L. PRAEC … VS … PONTIFI … ATYS … Attise nimi ajas mulle kananaha ihule, sest olin Catullust lugenud ja teadsin nii m?ndagi tollele idamaisele jumalusele p?hendatud jubedatest rituaalidest. Attise kummardamine oli ju Kybele kultusega otseselt seotud. P??dsime Norrysega laterna valgel aru saada pooleldi kustunud kujutistest ebakorrap?rastel neljakandilistel kivitahukatel, mida ?ldiselt peeti altariteks, kuid see ei l?inud meil korda. Meile meenus, et ?ks konkreetne s?mbol – kiirtega ?mbritsetud p?ikeseketas – polnud ?petlaste arvates Rooma p?ritoluga. Nemad v?itsid, et Rooma preestrid olid need altarid ?le v?tnud mingist tunduvalt vanemast ning v?ib-olla koguni kohalike elanike p?stitatud p?hamust. ?hte kivitahukat katsid pruunid laigud, mis andsid mu fantaasiale uut hoogu. Ruumi keskel asuva k?ige suurema altari pealispinnal oli j?lgi kokkupuutest tulega; t?en?oliselt oli seal p?letatud ohvriande. Niisugune oli too kr?pt, mille ukse taha kassid olid kr?unuma kogunenud ning kus meie Norrysega otsustasime Nigger-Mani seltsis j?rgmise ?? veeta. Teenrid, kes olid sinna meie jaoks sohvad toonud, said k?su kasside ?isest k?itumisest mitte v?lja teha. Otsustasime keldri suure tammepuust ukse (tegelikult oli see muidugi moodne ventilatsiooniavadega varustatud koopia) tihedalt sulgeda. Kui uks oli kinni pandud, j?ime laternavalgel ootama, mis edasi saab. Kelder asus endise abikloostri alusm??ritises ning ?htlasi esileulatuva lubjakivikalju s?gavaimas osas. Kahtlemata oligi see kalju rottide seletamatu r?nnu siht, kuigi ma ei osanud arvata, mida nad sealt otsisid. Keldri ukse taga lesides ja oodates kippusid mind taas kimbutama segasev?itu unen?od, millest sohva jalutsis valvava kassi rahutud liigutused mind iga natukese aja tagant ?les ?ratasid. ?kski unen?gu polnud k?ll terviklik, aga k?ik nad olid ?htviisi jubedad nagu too, mis mind eelmisel ??l painas. N?gin j?lle h?marat grotti, kus seakarjus valvas keset prahim?gesid hulkuvaid k?snakasvanud elajaid. Vaadates tundusid sead aina l?hemale j?udvat ja selgemaks muutuvat, nii et v?isin juba nende vahel vahet teha. J?in ?he eluka l?usta silmitsema… ja ?rkasin nii valjusti karjatades, et Nigger-Man p?sti kargas ja kapten Norrys laginal naerma puhkes. Kui Norrys oleks teadnud, mis mind ehmatas, oleks ta veelgi rohkem naernud – aga v?ib-olla ka v?hem. See, mida ma olin n?inud, meenus mulle alles hiljem. ?lim ?udus suudab m?lu sageli s??stval kombel halvata. Kui etendus algas, ?ratas Norrys mu uuesti ?les. Toibusin sellestsamast ?udsest luupainajast kapteni raputuse peale, kes soovitas mul kasside kisa kuulata. Suletud ukse tagant kostis lausa ko?maarset kr?unumist ja kraapimist. Nigger-Man ei p??ranud oma liigikaaslastele v?himatki t?helepanu, vaid jooksis erutatult piki paljaid kivim??re, mille suunast ma kuulsin sedasama tuttavat rottide krabinat, mis oli mind ka eelmisel ??l h?irinud. Mind valdas kohutav hirm, sest seisin taas vastamisi m?istatusega, mida oli v?imatu seletada. Kui need rotid polnud ?ksnes meelepete, mis vaevas nii mind kui kasse, siis pidid nad liikuma Rooma-aegsete massiivsetest lubjakivitahukatest m??ride sisemuses. V?ib-olla oli enam kui seitsmeteistk?mne sajandi jooksul n?rgunud vesi uuristanud kivide vahele tunnelid, mille loendamatud n?rilised suutsid oma kehadega piisavalt avaraks lihvida? Ent isegi see oletus ei v?hendanud mind vaevavat hirmu. Kui need olid t?epoolest rotid, siis miks Norrys ei kuulnud nende j?lki krabinat? Miks palus ta mul j?lgida Nigger-Mani ja kuulata ukse taga kr?unuvaid kasse? Miks esitas tema t?iesti totraid oletusi kasside ?revuse p?hjuste kohta? Kui ma l?puks suutsin kaptenile selgeks teha, mida ma arvasin kuulvat, kostis veel ?ksnes vaibuvat sahinat, mis oli laskunud s?gavamale k?ige s?gavamast keldrisopist; viimaks tundus, nagu kihiseks terve kalju meie jalge all r?ndlevatest rottidest. Norrys polnudki nii skeptiline, kui olin arvanud – minu selgitus vapustas teda s?damep?hjani. Ta p??ras mu t?helepanu asjaolule, et kassid keldri ukse taga olid oma kontserdi l?petanud, nagu leppides sellega, et nende saak on p?genema p??senud. Nigger-Mani tabas seevastu uus ?revushoog ja ta hakkas erutatult Norryse sohva l?hedal asuva suure kivialtari alust kraapima. J?lle valdas mind suur hirm tundmatuse ees. Meie silme all oli juhtunud midagi ilmv?imatut ja ma n?gin, et kapten Norrys, noorem, vastupidavam ja t?en?oliselt ka hoopis materialistlikuma maailmavaatega mees, oli niisama vapustatud nagu ma ise. V?ib-olla oli selle p?hjuseks tema eluaegne tihe kokkupuude kohalike legendidega? Esialgu ei j??nud meil muud ?le, kui j?lgida vana musta k?utsi, kes ?ha kahaneva innuga altari alust kraapis, vaadates aeg-ajalt meie poole ja n?ugudes, nagu tal minu k?est midagi nurudes ikka kombeks oli. Norrys l?hendas oma laterna altarile ja uuris kohta, mida Nigger-Man oli kraapinud. Ta laskus p?lvili ja eemaldas sajanditevanuse samblakihi, mis oli kasvanud massiivse Rooma-eelse kiviploki ja malemustrilise p?randa liitumiskohale. Ta ei avastanud midagi ning tahtis juba k?ega l??a. Siis aga m?rkasin mina ?ht detaili, mis pani mu ?revusest v?risema, ehkki midagi sellesarnast ma olingi oodanud. Ma ?tlesin Norrysele, milles asi, ja me j?ime avastamisr??must innustatuna t?kiks ajaks seda peaaegu t?helepandamatut ilmingut tunnistama. Altari l?hedale asetatud lambi leek v?bises kergelt tuulet?mbuse k?es; tuul puhus sealtsamast altari ja p?randa vahelisest praost, kust Norrys oli sambla eemaldanud. Kogu ?lej??nud ?? veetsime eredasti valgustatud kabinetis, arutledes, mida edasi teha. Tegelikult oleks meile piisanud juba ainu?ksi avastusest, et hoone all, roomlaste vanimast m??ritisest s?gavamal asub mingi ruum, mille olemasolu teadlased polnud kolme sajandi jooksul isegi mitte aimanud. See mitmekordistas avastuse v?lu ja me j?ime viivuks k?hklema, kas loobuda otsingutest ja abiklooster ebauskliku ettevaatuse ajel igaveseks h?ljata v?i j?rgida oma seiklushimu hoolimata sellest, millised ?udused meid seal tundmatutes s?gavikes v?ivad ees oodata. Hommikuks olime otsustanud s?ita Londonisse, et moodustada arheoloogidest ja teistest teadusmeestest koosnev ekspeditsioon abikloostri saladuse lahendamiseks. Olgu veel m?rgitud, et enne alumisest keldrist lahkumist p??dsime peaaltarit tulemusteta paigast nihutada. Meie Norrysega olime veendunud, et seal peabki asuma nimetu ?uduse v?rav. Targemate meeste hooleks j?i v?lja nuputada, kuidas seda avada. Londonis esitasime k?ik meie k?sutuses olevad faktid, oletused ja ajaloolised legendid viiele ?ldtunnustatud autoriteedile. Olime veendunud, et v?ime neid mehi usaldada, ?ksk?ik milliseid perekondlikke saladusi eelseisvad v?ljakaevamised ka ei paljastaks. Enamik asjaosalisi oli meie jutust t?siselt huvitatud. Pole vajadust k?iki nimepidi nimetada; piisab, kui mainida Sir William Brintoni, kelle v?ljakaevamised Troojas hoidsid omal ajal p?nevil kogu tsiviliseeritud maailma. Koos ?lej??nud seltskonnaga Anchesteri rongile asudes ma juba teadsin, et seisan mingi hirmu?ratava avastuse l?vel; seda tunnet tugevdas paljude ameeriklaste lein presidendi ootamatu surma puhul teisel pool ookeani. J?udsime Exham Priorysse tagasi 7. augusti ?htul. Teenrid kinnitasid mulle, et vahepeal polnud midagi ise?ralikku juhtunud. Kassid, nende seas ka vana Nigger-Man, olid j??nud t?iesti rahulikuks ning ?kski majas ?lespandud l?ks polnud kinni langenud. Kavatsesime juba j?rgmisel p?eval uuringuid alustada; seniks saatsin k?ik k?lalised neile m??ratud tubadesse puhkama. Heitsin ka ise l??netorni puhkama, Nigger-Man jalutsis. Uni tuli ruttu, kuid taas vaevasid mind painajalikud unen?od. Alguses viirastus mulle pidu Vana-Roomas, mis meenutas Trimalchio oma, kuid mille k?igus serveeriti kaanega kaetud vaagnal midagi jubedat. Sellele j?rgnes t??tult korduv unen?gu seakarjusest ja tema r?pastest elajatest kusagil h?maras grotis. Kui ma ?rkasin, oli v?ljas juba t?iesti valge. Hoone alumiselt korruselt kostis igap?evaste toimetuste h??li. Nii elavad kui kujuteldavad rotid polnud mind enam h?irinud ja Nigger-Man magas veel rahumeeli. Alumisele korrusele j?udes leidsin sealgi valitsemas samasuguse meeleolu. ?ks minu k?lalisi nimega Thornton, kes oli meediumina p?hendunud hingeeluga seotud n?htuste uurimisele, p??dis seda vaikelu ?pris absurdselt seletada v?itega, et ma olin juba n?inud, mida teatud j?ud tahtsid mulle n?idata. K?ik vajaminev oli selleks ajaks valmis pandud ning kell 11 ennel?unal laskus meie seitsmeliikmeline grupp t??riistu ja v?imsaid elektrilampe kandes alumisse keldrisse, mille ukse me enda j?rel riivi panime. Ka Nigger-Man tuli kaasa, sest ?petlased n?udsid kassi juuresolekut juhuks, kui peaksime n?rilistega vastamisi sattuma. Rooma-aegsetele raidkirjadele ning altarikujundusele p??rasime v?rdlemisi v?he t?helepanu, sest kolm eksperti olid neid juba n?inud ja k?ik ?lej??nud teadsid, millega tegemist on. Hoopis p?hjalikumalt uurisime keskmist altarit. V?hem kui tunni aja p?rast ?nnestus Sir William Brintonil seda mingi tundmatu konstruktsiooniga vastukaalu abil paigast nihutada ja tahapoole kallutada. Meie silmadele avanes nii ?udne vaatepilt, et ilma eelneva ettevalmistuseta oleks see v?inud meid kergesti jalust rabada. Mosaiikp?randas haigutavast nelinurksest avausest sai alguse laiade kiviastmetega trepp, mis oli nii kulunud, et selle keskosas oli moodustunud eba?htlane kaldpind. Treppi kattis v?igas inimluude kuhi. Nendel kontidel, mis veel koos p?sisid, v?is k?ikjal m?rgata n?riliste hambaj?lgi. Luustike asend v?ljendas kabuhirmu; nende koljud v?isid kuuluda ?ksnes t?ielikult m?istuseta olenditele v?i primitiivsetele poolahvidele. Kohutavalt risustatud astmete kohal kaardus laskuv v?lvlagi, mis paistis olevat raiutud otse kaljusse. Sealtkaudu tulvas keldrisse tugev ?huvool. See polnud m?rgine pahmakas, mis vallandub pikka aega suletud koobastest, vaid jaheda, isegi v?rske t?mbetuule hoog. Me ei k?helnud kaua, vaid hakkasime kergelt l?disedes endale l?bik?iku rajama. Just siis tegigi Sir William tunneli tahutud seinu uurides veidra t?helepaneku: peitlil??kide suuna j?rgi oli seda hakatud rajama altpoolt! Pean n??d hoolikalt juhtunut meenutama ja iga oma s?na valima. Kui olime endale l?bi kontidevalli aste-astmelt teed rajanud, n?gime eespool valgust. See polnud mingi ebamaine kiirgus, vaid h?mar p?evavalgus, mis v?is tulla ?ksnes lageda oru kohal k?rguva kalju l?hedest. Selles, et neid avasid polnud seni m?rgatud, ei olnud iseenesest midagi ise?ralikku, sest orus pole ?htegi elanikku ning kalju ise on nii k?rge ja j?rsk, et ainult m?ni lendur v?iks selle pealispinda uurida. Veel m?ni samm ning meil k?igil j?i jahmatusest hing kinni. Meedium Thornton minestas ja vajus tema taga seisja k?te vahele. Norrys, kelle ?mar n?gu oli lubivalge, puhkes seosetult nutma; mina ohkasin v?i ahhetasin ning katsin silmad k?tega. Minu j?rel laskuv mees, kes oli kogu seltskonnas ainsana minust vanem, lausus: «Mu jumal!» ja see oli k?ige ragisevam inimh??l, mida ma eales kuulnud olen. Seitsmest ?petatud mehest suutis ?ksnes Sir William Brinton enesevalitsuse s?ilitada, mis on seda t?helepanuv??rsem, kuna tema liikus k?ige ees ja pidi k?ike esimesena n?gema. Me olime sattunud tohutu suurde ja k?rgesse h?marasse koopasse, mis ulatus kaugemale, kui silm seletas. See oli t?eline maa-alune ilm t?is piirituid saladusi ja jubedaid vihjeid. Seal leidus palju hooneid ja teisi arhitektuurim?lestisi – ?heainsa ehmunud pilguga silmasin kalmek??baste veidraid ridu, dolmenite rohmakat ringi, madala kupliga Rooma hoone rususid, l?sakile vajunud saksi onni ja iidset Inglise puitkoda, kuid siinse maapinna v?ljan?gemine varjutas neid peaaegu t?ielikult. Juba trepiastmete l?pus kerkis mitme jardi k?rgune luuder?gastik; need j??nused meenutasid inimeste omi v?hemalt niisama palju kui need, mis treppi katsid. Luud ja kondid ulatusid kaugusse nagu vahuse mere lained; osa neist oli juba lagunenud, kuid ?lej??nud p?sisid veel tervelt v?i osaliselt skelettidena koos, kusjuures viimased olid tardunud deemonlikku raevu v?ljendavatesse poosidesse, kas mingit h?daohtu t?rjudes v?i kannibalistliku kavatsusega teiste luukerede k?lge klammerdudes. Kui meie antropoloog doktor Trask asus koljusid klassifitseerima, avastas ta mingi ise?raliku segavormi, mis teda ??rmiselt ?llatas. Evolutsiooniredelil asus see Piltdowni inimesest madalamal, kuid kahtlemata olid k?ik need koljud ikkagi inimeste omad. Osa oli ka kaugemale arenenud, kuid v?ga v?hesed kuulusid m?istusega olenditele. K?ik kondid olid kaetud hambaj?lgedega, mis p?rinesid suuremalt jaolt rottidelt, kuid m?ned ka poolinimeste karja liikmetelt. Nendega segamini vedeles loendamatu hulk peeni luid, mis kuulusid rottidele – iidsele legendile l?pu teinud surmatoova armee langenud s?duritele. Ma imestan seniajani, kuidas me sel hirmsate avastuste p?eval ellu j?ime ja m?istuse s?ilitasime. Ei Hoffmann ega Huysmans poleks suutnud v?lja m?elda nii metsikult uskumatut, p??raselt eemalet?ukavat ja gootip?raselt groteskset vaatepilti kui see h?mar grott, millest me n??d seitsmekesi l?bi vaarusime, iga mees komistamas ?ha uutele ja uutele avastustele, p??des seejuures iga hinna eest hoiduda m?tlemast s?ndmustele, mis pidid siinsamas aset leidma kolmsada (v?i tuhat? Kaks tuhat? K?mme tuhat?) aastat tagasi. See oli p?rgu eeskoda ja vaene Thornton minestas uuesti, kui Trask talle seletas, et ilmselt olid m?nede skelettide omanikud viimase paarik?mne p?lvkonna v?ltel l?bi teinud taandarengu neljajalgseteks. Kui asusime hoonete rususid ?le vaatama, j?rgnes ?ks ?udus teisele. Nii neljajalgseid kui osa kahejalgseid olendeid oli hoitud kivist sulgudes, kust neil ?nnestus arvatavasti n?ljah?das v?i hirmust rottide ees v?lja tungida. Neid arvutuid karju oli nuumatud koredate juurviljadega, mille m?rgiseks siloks muutunud j??nused avastasime s?gavate kivikaevude p?hjas, mis olid vanemad kui Rooma riik. N??d ma taipasin, miks mu esivanematel olid nii suured aiad – taeva p?rast, kui ma vaid suudaksin seda j?lle unustada! Mis otstarbel neid karju kasvatati, on k?simatagi selge. Elektrilamp k?es, kirjeldas Rooma kabeli varemete vahel seisev Sir William meile valjusti k?ige ?okeerivamat rituaali, mida ma eales kuulnud olen. Ta jutustas meile ka senitundmatu veeuputuseelse kultuse j?rgijate s??gisedelist, mille Kybele preestrid olid avastanud ja ?le v?tnud. Norrys, kes oli harjunud kaevikute ?udustega, ei suutnud p?rast Inglise puitkojast v?ljumist end enam sirgu ajada. Nagu ta arvas, asusid seal k??k ja lihuniku t??koda, kuid tuttavate tarbeasjade n?gemine sellises kohas ja tuttavad graffiti’d seinal, millest viimased olid kirja pandud aastal 1610, olid talle liiga r?ngaks katsumuseks. Mina ei suutnudki siseneda hoonesse, milles deemoneid v??rivate roogade valmistamine oli l?ppenud ?ksnes minu esivanema Walter de la Poeri pistoda l?bi. Ometi julgesin k?ia madalas saksi hoones, mille tammine uks oli maha langenud. Avastasin sealt k?mme roostes trellidega kivikongi, mille asukad pidid kuuluma m?istusega olendite hulka. ?he luukere nimetiss?rmes m?rkasin omaenda suguv?sa vapiga s?rmust. Sir William leidis Rooma kabeli alt v?lvkeldri veelgi vanemate vangikongidega, mis olid t?hjad. Kongide all asus madal koobas, kus olid kastid korralikult rittalaotud inimluudega, millest osa kandis ?he ja sama jubeda sisuga kirjam?rke ladina, kreeka ja fr??gia keeles. Vahepeal oli doktor Trask lahti kaevanud ?he eelajaloolise hauak??pa ja toonud p?evavalgele mitu koljut, mis sarnanesid inimese omadega niisama v?he nagu gorilla kolp. Ka need olid kaetud arusaamatute piltkirjam?rkidega. Minu kass jalutas h?irimatult k?igi nende ?uduste keskel. Hetkeks n?gin teda peletislikult troonimas ?he kondikuhja tipus ja ma arutlesin endamisi, mis liiki saladused v?iksid k?ll peidus olla tema kollaste silmade taga. Kui olime saanud p?gusa ettekujutuse h?maralt valgustatud ala ?udustest, mida mu korduvad unen?od nii v?ikalt ette kuulutasid, suundusime uurima seda n?iliselt p?hjatut kottpimedat s?gavikku, kuhu kaljupinnalt ei suutnud tungida ?kski p?ikesekiir. Me ei saa iialgi teada, millised ennen?gematud manalamaailmad haigutavad selle l?hikese vahemiku taga, mille meie l?bisime, sest oli otsustatud, et seesugused saladused pole inimeste jaoks. Me polnud veel kuigi kaugele j?udnud, kui meie elektrilampide ees avanes arvutu hulk kaevusid, kus rotid olid kunagi pidutsenud; ootamatu toidunappus oli ajendanud ablast n?riliste armeed esmalt r?ndama n?ljast n?rkenud olendite karju ja seej?rel abikloostrist v?lja tungima selle unustamatu h?vitusorgia saatel, mida siinsed talupojad ei suuda ealeski unustada. Jumal! Need mustavad raipekaevud, t?is puruksn?ritud konte ja l?hkil??dud kolpasid! Need luupainajalikud s?gavikud olid lugematute patuste sajandite jooksul t?itunud pitekantroopuste, keltide, roomlaste ja inglaste luudega. M?ned kaevud olid juba ??reni t?is ja keegi poleks osanud ?elda, kui s?gavad need kunagi v?isid olla; teised paistsid meie lampide valgel p?hjatutena ning neid t?itsid vaid nimetud pettekujutlused. Ma m?tlesin, mis v?is saada nendest ?nnetutest rottidest, kes oma retkedel siia ?udsesse Tartarosesse juhtusid pimedas l?ksu langema? Korraks libises mu jalg haigutava s?gaviku serva l?hedal ning mind valdas joovastav hirm. J?in vist t?kiks ajaks sellisesse seisundisse, sest toibudes n?gin meie seltskonnast ainult kapten Norryse t?sedat kogu. Ja siis kostis tintjast, m??tmatust kaugusest heli, mida ma arvasin tundvat. N?gin oma musta k?utsi nagu m?nd tiivulist Egiptuse jumalat endast m??da, otse teadmatuse kuristikku s??stmas. Ega minagi temast maha j??nud, sest juba j?rgmisel hetkel kuulsin p?rgulike rottide tontlikku krabinat, kes kavatsesid mind juhtida nende haigutavate s?gavike kaudu otse maakera keskpunkti, kus Nyarlathotep, see hull n?ota jumal, pimeduses ulub, saadetuna kahest kuju ja m?istuseta fl??dim?ngijast. Mu lamp kustus, kuid ma jooksin ikka edasi. Kuulsin ulgeid ja karjeid, mida summutas aeglaselt valjenev ?el, kurjakuulutav krabin. See t?usis tasakesi, nii nagu j?ik, pundunud laip t?useb ?lija j?e pinnale, mis l?putute oon?kssildade alt musta roiskuva mere poole voolab. P?rkusin millegi otsa: see oli pehme ja ?mar. K?llap need olid rotid, kleepuv, limane, ablas s?jasalk, kes pidutseb nii surnute kui elavate kulul… Miks ei peaks rotid ?gima ?ht de la Poeri, kui too s??b keelatud vilja?… S?da ?gis mu poja, olgu nad k?ik neetud… ja j?nkide tuli ?gis nii Carfaxi, vanaisa Delapore’i kui tema saladuse… Ei, ei, ma kinnitan teile, mina ei ole too deemonlik seakarjus h?maras grotis! Sellel lodeval k?snakasvanud elukal ei olnud Edward Norryse n?gu! Kes ?tleb, et minagi olen de la Poeride soost? Tema j?i ellu, aga minu poeg hukkus! Kas t?esti peab mingi Norrys p?rima de la Poeride maa? See on voodoo, ma ju ?tlesin teile… see t?piline madu… Ole sa neetud, Thornton, ma ?petan sulle, kuidas minestada minu suguv?sa tegude p?rast!… See on veri, n?rukael, kas tead, kuidas see maitseb… wolde ye swynke me thilke wys?… Magna Mater! Magna Mater! … Atys … Dia ad aghaidh’s ad aodaun … agus bas dunach ort! Dhonas’s dholas ort, agus leat-sa! … Ungl … unl … rrlh … chchch … Nad v?idavad, et mina olevat neid s?nu korranud, kui nad leidsid mu kolm tundi hiljem pimedas kapten Norryse pooleldi ?gitud laiba kohal k?kitamas. Mu oma kass olevat mu k?ri rebinud ja k??nistanud. N??dseks on nad Exham Priory ?hku lasknud, Nigger-Mani ?ra v?tnud ning sulgenud mu trellitatud kongi Hanwellis, sosistades ise omavahel kartlikult minu p?rilikkusest ja ?leelatud ?udustest. Thorntonit hoitakse naaberkongis, kuid nad ei luba mul temaga r??kida. Niisamuti p??avad nad k?ike abikloostris juhtunut maha vaikida. Iga kord, kui ma k?sin midagi vaese Norryse kohta, s??distatakse mind kohutavas kuriteos, kuid nad peavad aru saama, et see polnud minu s??. Need olid rotid, krabinal sibavad rotid, kelle sagin ei lase mul s?ba silmale saada; deemonlikud rotid, kes jooksevad ka selle kongi polsterdatud seinte taga ja kutsuvad mind veel suuremate ?uduste juurde kui need, mida ma iganes olen kogenud; rotid, keda teised kunagi ei kuule, rotid m??ri taga. Hauakambris Minu arust pole olemas midagi absurdsemat kui lihtsa ja m?istusp?rase harjumuslik seostamine, mis n?ib valdavat hulkade ps?hholoogiat. Mainige bukoloogilist j?nki k?lakanti, k?pardlikku ja vintskeloomulist surnumatjat ja ?nnetut ?pardust hauakambris, ja ?heltki keskmiselt lugejalt ei saa n?uda, et ta eeldaks rohkemat kui lopsakat, ehkki groteskset kom??diat. Ometi teab jumal, et sellel argisel lool, millest George Birchi surm mul r??kida lubab, leidub tahke, mille k?rval m?ned meie k?ige mustemad trag??diad t?histena tunduvad. Birch ei k?nelnud sellest juhtumist kunagi, kui seda v?ltida sai. Sama tegi tema kauaaegne arst, doktor Davis, kes suri aastaid tagasi. ?ldiselt v?ideti, et vigastus ja ?okk olid ?nnetu v??ratuse tagaj?rg, kui Birch oli ennast ?heksaks tunniks Peck Valley kalmistu hauakambrisse luku taha j?tnud. Kuid ehkki see oli kahtlemata t?si, leidus teisi ja tumedamaid asju, mida too mees mulle enne oma l?ppu joobnud deliiriumis tihtipeale sosistas. Ta usaldas mind, sest ma olin tema arst, ja peale selle, kui Davis suri, tundis ta t?en?oliselt vajadust kedagi teist usaldada. Ta oli poissmees, ilma ainsagi sugulaseta. Enne 1881. aastat oli Birch Peck Valley surnumatja ja isegi taoliste isendite kohta oli ta v?ga t?lp ja primitiivne. Teod, mida talle minu kuuldes omistati, oleksid t?nap?eval v?hemalt linnas uskumatud, ja isegi Peck Valley oleks kergelt judisenud, kui ta oleks tundnud selle matusekunstniku kerglast eetikat sellistes k?simustes nagu kallist raha maksva, kirstukaane all n?htamatu laudsilepaneku riietuse omamine ja v??rikuse aste, mida tuli s?ilitada, paigutades ja kohandades elutute ??rnike n?htamatuid kehaosi mahutitesse, mis ei olnud just alati k?ige piinlikuma t?psusega v?lja m??detud. Birch oli t?iesti ilmselt lodev, tundetu ja professionaalselt k??ndimatu, kuid ma arvan siiski, et ta polnud pahatahtlik mees. Ta oli ?ksnes tuima loomuga teoinimene – m?tlematu, hoolimatu ja vindine, nagu t?endab tema juhtum, mida v?inuks kergesti v?ltida, ja ilma selle pisukese kujutlusv?imeta, mis hoiab keskmise kodaniku maitset teatud kindlates piirides. Mul on raske otsustada, kust nimelt Birchi looga pihta hakata, sest ma pole mingi kogenud jutuvestja. Arvan, et alustada tuleks 1880. aasta k?lmast detsembrist, kui maapind k?lmus ja hauakaevajad leidsid, et nad ei saa kevadeni enam uusi haudu kaevata. ?nneks oli k?la v?ike ja suremus madal, mist?ttu osutus v?imalikuks pakkuda k?igile Birchi elututele hoolealustele ajutist varjupaika ?ksikus igivanas hauakambris. Pakaselise ilmaga muutus surnumatja kahekordselt letargiliseks ja n?is, nagu oleks ta lohakuses koguni iseennast ?letanud. Mitte kunagi ei klopsinud ta kokku nii rohmakaid ja ?barikke kirste ega eiranud jultunumalt hauakambri ukse ees oleva roostes luku vigasust, kui ta nii ?ksk?ikse ohjeldamatusega ust lahti ja kinni paugatas. Viimaks saabus kevadsula ja morni vikatimehe ?heksa tumma l?ikuse jaoks, mis kambris ootasid, valmistati usinalt ette hauad. Birch, kellel polnud v?himatki lusti ?ravedamise ja mahamatmisega j?nnata, alustas ?mberpaigutamist??d ?hel ebas?bralikul aprillihommikul, kuid j?ttis selle enne l?unat pooleli k?va vihma t?ttu, mis tema hobust ilmselt ?rritas, olles k?igest ?he koolnu tema alalisse puhkepaika asetanud. See oli ?le 90 aasta vana Darius Peck, kelle haud polnud surnukambrist kaugel. Birch otsustas, et alustab j?rgmisel p?eval v?ikesest vanast Matthew Fennerist, kelle haud oli samuti l?heduses, kuid l?kkas asja tegelikult kolmeks p?evaks edasi ega hakanud t??le enne kui Suurel Reedel, 15. aprillil. Olles vaba ebausust, ei teinud ta seda p?eva m?rkamagi, ehkki ta hiljem alati keeldus tollel saatuslikul n?dalap?eval midagi olulist tegemast. Kindlasti muutsid tolle ?htu s?ndmused George Birchi k?vasti. Niisiis reede, 15. aprilli p?rastl?unal asus Birch hobuse ja vankriga teele hauakambrisse, et Matthew Fenneri surnukeha ?ra viia. Ta tunnistas hiljem, et ei olnud p?ris kaine, ehkki tal polnud siis k?sil padujooming, mille abil ta hiljem ?ritas teatud asju unustada. Ta oli vaid piisavalt uimane ja hooletu, et vihastada oma tundlikku hobust, kes hauakambri juurde aetuna tigedalt hirnus, jalaga maad kraapis ja pead peaaegu samamoodi loopis nagu tol varasemal korral, kui vihm oli teda ilmselt ?rritanud. P?ev oli selge, kuid puhuma oli hakanud k?va tuul, ja kui Birch raudukse lukust lahti keeras ja k?nkan?lva sisse kaevatud kambrisse astus, oli ta r??mus, et varju alla sai. M?ni teine poleks vast nautinud niisket lehkavat kambrit, kuid Birch oli tol ajal t?lp, ja ainus, mis teda huvitas, oli leida ?ige haua jaoks ?ige kirst. Ta ei olnud unustanud kriitikat, mis puhkes, kui Hannah Bixby sugulased, kes tahtsid viia tema surnukeha kalmistule linnas, kuhu nad olid kolinud, leidsid tema hauakivi alt kohtunik Capwelli puus?rgi. Valgus oli h?mar, kuid Birchil oli hea n?gemine ja ta ei v?tnud kogemata Asaph Sawyeri kirstu, ehkki see oli v?ga sarnane. Tegelikult oligi ta teinud selle kirstu Matthew Fenneri jaoks, kuid oli l?puks selle kui liiga kohmaka ja ?bariku pentsikus h?rdushoos k?rvale visanud, kuna talle meenus, kui lahke ja helde v?ike vanamees oli tema vastu olnud, kui ta viie aasta eest pankrotis oli. Ta andis vana Matti heaks parima, mida tema oskused v?imaldasid, kuid oli k?llalt s??stlik, et k?rvale heidetud eksemplar alles hoida ja see ?ra kasutada, kui Asaph Sawyer pahaloomulise palaviku k?tte suri. Sawyer ei olnud armastusv??rne mees ja tema suisa ebainimlikust k?ttemaksuhimust ja heast m?lust t?elise v?i kujuteldava ?lekohtu peale r??giti palju lugusid. Birch ei tundnud tema ees mingit s??mepiina, kui m??ras talle lohakalt tehtud kirstu, mille ta n??d Fenneri oma otsides k?rvale l?kkas. Just siis, kui ta oli vana Matti kirstu ?ra tundnud, lajatas uks tuule k?es kinni, j?ttes ta veelgi s?gavamasse h?marusse kui enne. Kitsas aken ukse kohal lasi sisse ainult n?rku kiiri ja tuulutusava niisama h?sti kui ?ldse mitte, nii et Birch oli sunnitud pimesi kobama, kui ta pikkade kastide vahel peatumisi ukselingi poole liikus. Ta l?gistas keset s?nget h?marust roostes k?epidet, n?gis raudtahvleid ja pani imeks, miks massiivne sissek?ik oli nii ?kitselt t?rksaks muutunud. Keset seda h?marust hakkas ta ka t?de taipama ja valjusti h??dma, just nagu v?iks tema hobune v?ljas rohkemat teha, kui vastuseks kaastundlikult hirnuda. Sest kauaks lohakile j?etud link oli ilmselt katki, j?ttes hooletu surnumatja omaenese t?helepanematuse ohvrina hauakambrisse l?ksu. Lugu juhtus ilmselt p?rastl?unal kella poole nelja ajal. Loomult flegmaatiline ja praktiline Birch ei h?ikunud kaua, vaid asus kobamisi otsima paari t??riista, mida ta m?letas kambrinurgas n?inud olevat. On kaheldav, kas olukorra jubedus ja erakordne veidrus talle ?ldse m?ju avaldasid, kuid pelgast t?igast, et ta oli inimeste igap?evastest askeldustest nii kaugele vangistatud, piisas tema p?hjalikuks ?rritamiseks. Tema p?evat?? oli kurval kombel katkestatud ja oli ilmne, et kui juhus peatselt m?nda hulkurit sinna ei too, tuleb tal j??da v?ib-olla terveks ??ks v?i kauemakski. J?udnud varsti t??riistahunnikuni ja valinud v?lja haamri ja peitli, naasis Birch ?le kirstude ukse juurde. ?hk oli muutumas ??rmiselt ebatervislikuks, kuid sellele asjaolule ei p??ranud Birch pooleldi tunde j?rgi lingi raske ja roostetanud metalli kallal rassides v?himatki t?helepanu. Ta oleks andnud palju laterna v?i k??nlajupi eest, kuid kuna neid polnud, sahmis ta poolpimesi nii kuidas suutis. Kui ta taipas, et link oli lootusetult j?releandmatu – v?hemalt selliste viletsate t??riistadega ja sellistes v?igastes tingimustes, nagu need olid –, vaatas Birch ringi, otsides teisi v?imalikke p??semisteid. Kamber oli kaevatud k?nkan?lva sisse, mist?ttu kitsas tuulutusava kulges mitu jalga l?bi maa, tehes selle suuna t?iesti lootusetuks. Ent k?rge pilusarnane aken ukse kohal telliskivifassaadis andis tubli t??mehe k?es ehk laiemaks teha; seet?ttu j?i Birchi pilk sellele pikalt p?sima, kuni ta pead murdis, mis vahenditega selleni k??ndida. Kambris polnud midagi redelisarnast ja kirstuni?id k?lgedes ja tagaseinas, mida Birch harva kasutama vaevus, ei v?imaldanud ukse kohale mingit juurdep??su. V?imalike astmetena v?isid k?ne alla tulla vaid kirstud ja Birch j?i m?tlema, kuidas neid k?ige etemini paigutada. Ta arvas, et kolm kirstuk?rgust v?imaldab tal aknani ulatuda, kuid neli oleks paremini passinud. Puus?rgid olid kaunis ?htlased ja neid andis ?ksteise otsa kuhjata nagu ehitusplokke; niisiis hakkas Birch arutama, kuidas ta saaks neid kaheksat k?ige kindlamini ?ra kasutada, et p?stitada nelja kirstu k?rgune platvorm. Aru pidades soovis ta tahtmatult, et tema kavandatava trepi osad oleksid tugevamalt tehtud. Kas tal jagus ka kujutlusv?imet soovida, et need oleksid t?hjad, on ?pris kaheldav. L?puks otsustas Birch teha kolmest seinaga paralleelsest kirstust alusp?hja, asetada sellele kaks korrust, kummaski kaks kirstu, ja nende otsa ?he ?ksiku puus?rgi, mis t?idaks jalgealuse ?lesandeid. Sellisest rajatisest sai suurema koperdamiseta ?les ronida ja see tagas vajaliku k?rguse. Ent veelgi targem oli kasutada pealisehituse toetamiseks p?hjana ainult kahte puus?rki, j?ttes ?he varuks, et seda tippu asetada, kui v?ljatungimise v?git?ki teostamine veelgi suuremat k?rgust peaks n?udma. Ja nii rassis vang videvikus, vinnates suurt tseremoonitsemata surelikkuse tundetuid j??nuseid, ja tema miniatuurne Paabeli torn kerkis rida-realt. Mitu kirstu hakkas ?gedast kohtlemisest pragunema ja Birch v?ttis n?uks j?tta v?ikese Matthew Fenneri kirstu k?ige pealmiseks, et tal oleks jalge all nii kindel pind kui v?hegi v?imalik. Poolpimeduses valis ta peaasjalikult katsumise teel ?ige v?lja, sattudes sellele suisa juhuslikult, sest peale seda, kui ta oli kirstu kogemata asetanud kolmandasse ritta teise puus?rgi k?rvale, langes see talle k?tte otsekui mingi veidra tahte m?jul. Kui torn oli viimaks valmis, istus Birch oma s?nge ehitise alumisel astmel, valutavad k?ed s?les puhkamas. Siis ronis ta t??riistadega ettevaatlikult ?les ja j?i kitsa akna ette rinnutsi seisma. Avause ??red olid ?leni tellistest ja ei tundunud olevat erilist kahtlust, et ta suudab peatselt augu peitliga k?llalt suureks teha, nii et tema keha l?bi mahuks. Kui tema haamril??gid sadama hakkasid, hirnus hobune v?ljas toonil, mis v?is olla julgustav ja v?is olla pilkav. M?lemal juhul oleks see kohane olnud, sest kergena tundunud tellisseina ootamatu sitkus oli igatahes pilkavaks m?rkuseks surelike lootuste t?hisuse kohta ja hakatuseks ?lesandele, mille teostamine vajas k?ikv?imalikku ergutamist. Saabus videvik, mis leidis Birchi ?ha rassimas. Ta t??tas n??d enamjaolt tunde j?rgi, sest uuesti tihenenud pilved katsid kuu kinni, ja ehkki t?? edenes aeglaselt, tundis Birch r??mu sisseuuristuste ulatuse ?le avause all- ja ?laservas. Ta oli kindel, et p??seb kesk??ks v?lja, ja temale omaselt ei tulnud talle p?he ?htegi v?igast m?tet. H?irimatuna rusuvatest m?tisklustest aja, koha ja jalgealuse seltskonna ?le, toksis Birch filosoofiliselt tellism??ritist t?kkideks, vandus, kui m?ni kild talle n?kku lendas, ja naeris, kui m?ni t?kk tabas ?ha rohkem erutuvat hobust, kes k?pressipuu all maad kaapis. M?ne aja p?rast oli auk nii suur, et Birch ?ritas aeg-ajalt sellesse ronida, k?geledes nii, et kirstud tema all raksusid ja kr?gisesid. Ta leidis, et tal polnud vajadust paraja k?rguse k?ttesaamiseks veel kirstu oma jalge alla t?sta, sest auk oli t?pselt sobival tasapinnal, et seda kasutada, niipea kui selle suurus seda lubab. Oli kindlasti v?hemalt juba kesk??, kui Birch j?udis j?reldusele, et ta mahub l?bi akna. Hulgale puhkepausidele vaatamata v?sinud ja higistav, laskus ta p?randale ja istus pisut aega alumisel kirstul, et koguda j?udu otsustavaks ronimiseks ja h?ppeks alla maapinnale. N?ljane hobune hirnus ?htej?rge ja suisa v?ikalt ning Birch soovis hetkeks, et see j?rele j??ks. Kummalisel kombel polnudki ta oma peatsest p??semisest ?levas meeleolus ja peaaegu pelgas j?upingutust, sest tema kehal oli varajase keskea lodevalt t?se kuju. M??da pragunevaid kirste uuesti ?les ronides tunnetas ta oma raskust v?ga teravalt, eriti siis, kui ta k?ige k?rgemale j?udes kuulis j?ledast raginat, mis andis m?rku, et puit purunes. Ilmselt oli ta k?ige tugevamat kirstu jalgealuseks valides asjatult pingutanud, sest niipea, kui kogu tema keharaskus taas sellel lasus, vajus m?danev kaas sisse, kukutades ta kaks jalga allapoole ollusesse, mida isegi tema ei s?andanud ette kujutada. Hullunult sellest helist v?i lehast, mis isegi ?ue hoovas, t?i ootav hobune kuuldavale kisenduse, mis oli hirnatuseks liiga meeletu, ja s??stis p??raselt l?bi pimeduse minema, vanker tema kannul p??raselt kolisemas. Birch oli selles koledas olukorras liiga madalal, et avardatud aknast h?lpsasti v?lja ronida, ent v?ttis oma j?u otsustavaks katseks kokku. Avause servadest kinni haaranud, ?ritas ta end ?les vinnata, kui ta ?kki veidrat takistust tundis – ilmset sikutust m?lemast pahkluust. J?rgmisel hetkel tundis ta esimest korda tolle ?? jooksul hirmu, sest kuidas ta ka ei pingutanud, ei suutnud ta lahti rabelda seletamatust haardest, mis ta jalgu j?releandmatus ahistuses hoidis. Tema s??remarjades tuikasid jubedad valud otsekui metsikutest haavadest ja tema ajus p??rles hirm l?bisegi raugematu materialismiga, mis oletas pilpaid, lahtisi naelu v?i m?nda muud purunenud puus?rgi manust. V?ib-olla ta karjatas. Igatahes rapsis ja v??nles ta meeletult ja masinlikult, kuni poolminestus tema teadvuse peaaegu varjutas. Vaist juhtis teda l?bi akna v??nlemisel ning roomamisel, kui ta oli niiskele maapinnale r?ntsatanud. Ilmnes, et ta ei suutnud k?ndida, ja v?lja tulnud kuu pidi n?gema kohutavat vaatepilti, kui Birch oma veritsevaid jalgu kalmistuvahi maja poole lohistas, s?rmed arutus rutus musta mulda kaapimas ja keha kuuletumas selle hulluksajava aeglusega, mis inimest painab, kui teda j?litab viirastus v?i luupainaja. ?htki tagaajajat ilmselt siiski polnud, sest Birch oli ?ksi ja elus, kui kalmistuvaht Armington tema n?rga kriipimise peale ukse lahti tegi. Armington aitas Birchi vaba voodi ??rele istuma ja saatis oma v?ikese poja Edwini doktor Davise j?rele. Vaevatud mees oli t?iesti teadvusel, kuid ei ?elnud ?htki m?istlikku s?na, pomisedes ainult midagi selletaolist nagu: «Oh, mu jalad!», «Lase lahti!» v?i «…surnukambris kinni.» Siis saabus arst oma paunaga, esitas k?redalt k?simusi ja v?ttis patsiendil seljast ?leriided, kingad ja sokid. Haavad – sest m?lemad pahkluud olid Achilleuse k??luste juurest hirmu?ratavalt l?hki rebitud – n?isid vana terapeuti suuresti jahmatavat ja l?puks lausa kohutavat. Tema k?simused muutusid rohkem kui arstlikult teravaiks ja tema k?ed v?risesid vigastatud j?semeid sidudes, m?hkides neid, otsekui tahtnuks ta haavu nii k?hku kui v?imalik pilgu eest varjata. Davise pahaendeline ja h?mmeldunud k?sitlus muutus erapooletu arsti kohta t?epoolest v?ga kummaliseks, kui ta ?ritas n?rkenud surnumatjalt tema jubeda l?bielamuse viimaseidki ?ksikasju v?lja pressida. Ta tahtis veidra pealet?kkivusega teada, kas Birch oli kindel – t?iesti kindel –, et k?ige ?lemine kirst oli just see ?ige, kuidas ta oli selle v?lja valinud, kuidas oli pimedas kindlaks teinud, et see oli Fenneri kirst ja kuidas ta oli seda eristanud ?ela Asaph Sawyeri viletsast samasugusest kirstust. Kas Fenneri tugev puus?rk oleks nii kergesti sisse vajunud? Davis, kauaaegne k?laarst, oli m?lemaid loomulikult nende matustel n?inud, nagu ta oli ka nii Fennerit kui Sawyerit nende viimase haiguse ajal ravinud. Ta oli Sawyeri matusel koguni imeks pannud, kuidas k?ttemaksuhimuline talunik v?is lamada sirgelt kirstus, mis oli tillukese Fenneri omaga nii v?ga sarnane. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=40274813&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.