Hull suvi

Hull suvi Mariann R?ckenberg R?okse on v?ike ?dus alevik, kus k?ik ?ksteist tunnevad. Alevikust voolab l?bi oja, l?heduses on kaunis j?rv, j?rve kaldal r??tlim?isa maalilised varemed. On juunikuu, kummel l?hnab, j?rv kutsub suplema.Sulnile taustale rivistuvad romaani noored kaunid p?hitegelased Maiki ja Teet, Merka ja Rolts; lisaks veel vanat?di Saima ja hulk teisigi aleviku asukaid, ?ks v?rvikam kui teine. Selles loos on k?ige t?htsamad suured tunded. S?rtsu ja elektrit jagub noortel p?hitegelastel juba silmavaatessegi, r??kimata l?hematest kontaktidest. Ent p?ikeselisse romanssi lisandub tumedamaid toone, kui Eesti politsei narkotalituse uurija Teet avastab ?ht juhtumit harutades, et sellesse on segatud ka tema naabrit?druk Maiki, kellega ta on R?oksel suvitades hoolega tutvust sobitanud. Ja siis selgub, et nii m?nigi tegelane on salap?rasem, kui oskaks esmapilgul arvata. M?ned minevikuvarjud on aga nii s?nged, et pole kindel, kas nendega on ?ldse v?imalik toime tulla. Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud Marika Mikli Kujundanud Liis Karu © Tekst. Mariann R?ckenberg, 2018 ISBN 978-9985-3-4373-9 ISBN 978-9985-3-4473-6 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif 1. Juunis „Maiki!” Vanat?di h??dis juba kolmandat korda. „Ma kohe tulen!” Maiki lamas murul p?evitustekil ja kuulas k?rvaklappidest muusikat. Miks vanat?di alati siis h??dis, kui laulus k?ige parem koht tuli? T?nane hommik oli alanud suurpuhastusega ja kuigi Maikil ei olnud midagi koristamise vastu, taipas ta p?eva edenedes, et tema ja t?di Saima arusaamad korrast l?hevad suures osas lahku. Kui Maikile meeldis kappe koristada ja asju pikkuse j?rgi paika panna, siis vanat?di arvas, et k?ige t?htsamad on korralik kloppimine ja tolmutamine. Nad olid juba viis kaltsuvaipa ?ra kloppinud ja Maikil oli tunne, et enne kui ?htu j?uab, on viiest saanud viisteist. See oli ebareaalne, kui palju vaipu v?is tillukesse majja paigutada! Igatahes p?evitamisest ei tulnud k?ll midagi v?lja. Maiki viskas telefoni ja k?rvaklapid tekile ning lonkis paljajalu vaatama, miks t?di Saima teda h??ab. Vanat?di, umbes seitsmek?mneaastane matsakas heas?damliku olekuga naine, kummardus parasjagu oma koertele s??ki panema. Jalas peaaegu rinna alla t?mmatud m??rdunud retuusid, seljas vana spordis?rk, ent keemilised lokid soengusse s?titud ning kulmud v?rvitud. Olgu alevis peol v?i peenramaal, ?igel daamil on ikka soeng peas! „Kallis laps, kas sa, palun, saaksid poodi jalutada ja koertele s??gipoolist tuua? Eile unustasin koerad t?itsa ?ra ja praegu panin viimase konservi neile. Ma l?heksin ise, aga siin on nii palju teha ja ma tean, et sulle ei meeldi see tolmutamine niikuinii. Chappy v?i ?ksk?ik mis lihakonserv k?lbab, ega Tibu ja Rutsu ei ole valivad.” Rutsu oli terjerilaadne paksuke ja Tibu ?leni valge v?ga karvane krants. Vanat?di armsad kullakesed, kui nad parasjagu pahandust ei teinud. „N?e, raha on siin! Ja v?ta endale ka j??tist v?i midagi, eks, hea laps!” ulatas vanat?di Maikile oma kulunud rahakoti vahelt k?mneeurose. Poodi oli mitu kilomeetrit k?ndida ja ilm oli palav. Kuigi seljas oli napp seelik ja ?lgu paljastav topp, ikka oli palav. Maiki selg kleepus ja tumedad juuksed kuumasid. Oi, kuidas tahaks j?rve suplema minna! Selle eest annaks ei tea mis! L?hnas pigi, kivide ja maantee ??res kasvava kummeli j?rele. M?nus suvel?hn! Maiki polnud kunagi maal elanud, aga suvel?hnad, p?ikeses k?rbev inimt?hi maantee, kraavid ja heinamaad m?jusid rahustavalt. Nojah, niipalju siis inimt?hjast maanteest, m?tles Maiki, kui kuulis selja tagant autot l?henemas. Ta t?mbus teeserva ja kuulis, kuidas auto kiiruse maha v?ttis. J?i Maiki k?rvale s?itma ja kui neiu autosse vaatas, kippus talle v?gisi naer peale. Vahtralehtedega m?rgitud mustas bemmis istusid noored siilisoengutega kutid. „No kuhu minek, kena neiu? ?kki viskame ?ra? Meil siin ruumi on ...” uuris krigiseva h??lega turske ninamees juhi k?rvalistmelt. ?lej??nud kari irvitas k?laritest kostva t?mpsu saatel heakskiitvalt kaasa. „Ei, ait?h, mulle meeldib k?ndida ja olen kohe kohal ka,” keeldus Maiki viisakalt. „No tule ikka! Teeme v?ikese s?idu, v?tame poest siidrit ja ...” ei j?tnud t?mmu ninamees j?rele. „Ei, ma tahan jalutada, aga head s?itmist teile!” „No ise tead, millest ilma j??d,” vastas ninamees natuke solvunult, „pane gaasi, Raits!” ja must BMW s??stis kummide vilinal kohalt minema. Teedule pakkus see stseen nalja – kuidas k?lapoisid proovivad tee ??rest „suve?isi” noppida. T?druk oli t?esti kena, seda m?rkas ta juba eemalt – pikad tumedad juuksed ja pikad jalad. Poleks osanud arvatagi, et siinkandis selliseid leidub. Noh, Teedu jaoks see niikuinii midagi ei muuda, tema juba ei hakka siit teeservast kedagi ?les noppima. Mees m??dus neiust m??dukal kiirusel, aga ei suutnud loobuda heitmast pilku tahavaatepeeglisse. Teet j?lgis t?drukut peeglist, kuni too j?rgmises kurvis vaatev?ljast kadus. Poes oli rekordiliselt pikk j?rjekord. L?hedal asuv lastelaager oli ostlema tulnud. Terve pood sumises lapseh??ltest ja vaidlustest. Lapsi oli v?hemalt kaksk?mmend ja k?ik seisid ootus?revalt j?rjekorras. Paksuke m??ja oli h?das, ta p?hkis otsaesiselt higi ja tundus v?ga n?rvilisena. „Kas kellelgi, palun, v?iksemat raha ei ole? Ma ei saa teile tagasi anda! Palun, kas te kokku ei saa maksta?” uuris ta lastelt ja vaatas kurja pilguga nende kasvatajaid, kes n?utult ?lgu kehitasid. Peale k?mmet minutit t?ielikku seisakut hakkas j?rjekord siiski liikuma, sest ilmus v?lja m??ja noor abiline vahetusrahaga. Kui Teet poest v?lja j?udis, oli ta juba ?sna kuri – miks kuradi p?ralt oli ta unustanud eile koerale toitu osta?! Astus kaks sammu poeuksest eemale ja j?i tardunult seisma – tema auto juures seisis seesama t?druk maanteelt ja jootis koerale l?bi poolavatud akna pudelist vett. Sealjuures nirises suurem osa veest maha, nii ?hele kui ka teisele poole akent. Teet sammus otsustavalt auto juurde, et t?drukule m?ned s?nad ?elda, aga kui t?druk ?mber keeras ja oma suured hallid silmad Teedule suunas, kostis Teedu suust ainult k?hklev: „Eee, mis siin toimub?” „Kas see on teie auto ja teie koer?” k?sis t?druk toonil, mida Teet kurjategijatega k?neldes ka ise tihti kasutas. „Kas te teate, kui palav t?na on? Ja teie koer niutsub siin tumedas autos. Ma lihtsalt ei suutnud seda niisama pealt vaadata!” kurjustas t?druk. Teedul oli kuskil kaugel ajusopis p?ris mitu head vastust, aga ta vaatas juhmilt t?drukut, tema v?ljendusrikast suud, s?jakaid s?demeid pilduvaid halle silmi ja unustas k?ik vaimukad vastused. Hoopis k?hatas ja lausus l?puks: „No ait?h igatahes! Koer ilmselt on ka igavesti t?nulik!” „Mis ta nimi on?” k?sis t?druk natuke pehmemalt. „Koer,” muigas Teet. „Kes paneb oma koerale „Koer” nimeks?” naeris t?druk ja patsutas Koera pead l?bi poolavatud akna. „Aga olgu! Head aega, Koer ja Koera peremees! Palun hoia oma Koera paremini!” Neiu naeratas nii s?ravalt, et Teedul rinnus pistma hakkas, ja l?inud ta oligi! Teet seisis n?utult ja m?tles, mis see n??d oli, mis just praegu temaga juhtus? Maiki naeratas endamisi, kui Koera omaniku juhmile n?ole m?tles. Ta oli mehe p?ikeseprillide taha varjatud pilku oma seljal tundnud seni, kuni poeuksest sisse astus. R?okse kaupluse ette sobis too isik sama v?he kui Maikile blondid juuksed. Umbes kolmek?mnene, pikk, heas vormis. Linnavurle ilmselt, kes on oma koera suhtes hooletu, andis Maiki talle karmi hinnangu. Ent pidi alla suruma v?ikese ?revusv?rina, kui m?tles v?imalusele Koera omanikuga veel kord kohtuda. Suure tamme juurest avanes vaade maalilisele R?okse j?rvele ja selle kaugemal kaldal asuvatele m?isavaremetele. R?okse r??tlim?is oli p?lenud maha rohkem kordi kui ?kski teine m?is Eestis. Maiki ei m?letanud, mitu korda t?pselt, kuid teadis t?di Saima jutu j?rgi, et sellega oli seotud s?nge legend. Igal juhul oli m?is p?lenud maha iga kord, kui Eestit s?da laastas, kuni m?isate aeg saigi ?mber ja alles j?id vaid kivivaremed. Suvel korraldati m?isavaremetes etendusi, kust ei puudunud n?iad, kurjad m?isnikud, kaunid talut?tred ja traagiline armastus. Esinejaiks ?mberkaudsete linnade n?itetrupid. Ning n??d, vaadates j?rvekaldal k?rguvaid halle kivivaremeid, tundis Maiki korraga p?letavat uudishimu – kuidas see legend ikkagi t?pselt oli? Ja lubas endale, et l?heb etendust kindlasti vaatama. „Hei! Kas sina oled Saima Sirelpuu sugulane?” kostis ootamatult tema selja taga r??mus h??l. Maiki v?patas: „Ja-ah?” „Hehee, ega ma ei tahtnud sind ehmatada ?ldse, aga Saimale on pakk tulnud,” ?tles umbes Maiki-vanune heledate juuste, erksate roheliste silmade ja r??msa olekuga neiu naerdes. „Mu ema peab meil poodi ja postkontorit siin. Unustasime enne sulle poes ?le anda, aga siin see on!” Ta ulatas tugevas bee?ikas paberis paki. „See ei tohiks eriti raske olla.” Maiki naeratas t?drukule vastu. „V?ga kena, ta ilmselt juba v?ga ootab seda. Ait?h!” „Palun, palun. Minu nimi on muideks Merit, aga mind kutsutakse Merkaks. Mul kolis viimane s?branna siit kevadel Tallinnasse elama, nii et kui sul on igav ja otsid seltsilist, kellega p?evitamas k?ia v?i midagi p?nevat ette v?tta, siis PALUN, v?ta minuga ?hendust, sest muidu ma suren siia suvel igavuse k?tte ?ra! Ma loodan, et see ei k?lanud liiga meeleheitlikuna, aga s?brannade suhtes on siin alevis k?ll t?ielik va-e-gus,” venitas t?druk teatraalselt lausel?ppu. Merka tundus olevat sundimatu ja lustakas, sellise kaaslase vastu poleks Maikil midagi. „Ma arvan, et see oleks v?ga tore! Mina olen Maiki. Mis siin ?ldse p?nevat teha saab?” „Hahaa, hea k?simus! Ega siin tuleb ?sna ise oma elu p?nevaks teha, aga alustuseks v?iks lihtsalt koos j?rve ??rde p?evitama minna, kui ilus ilm on.” „Olen n?us,” vastas Maiki naeratades. Seej?rel r??vis t?drukute t?helepanu madalatest bassit?makatest p?risev must BMW, t?is Maikile juba maanteelt tuttavaid kutte. Auto kimas poe ette, uksed avanesid ja v?lja astusid neli naervat noormeest, kes t?drukutele kavalaid pilke heitsid. „Tere, naised!” p??rdus krigiseva h??le ja siilisoenguga turske ninamees kummardades nende poole, samal ajal kui tema s?brad poodi kadusid. „Noh, Merka, kas sa oma s?brannat ei tutvustagi mulle?” p??rdus ta suitsu p?lema pannes Merka poole. „Maiki – Rolts, Rolts – Maiki,” tutvustas Merka ?ksk?ikselt. „No tere-tere, Maiki! ?kki tahad, viskame su ikka koju ?ra?” r??kis Rolts mesimagusalt ja tegi Maikile silma. Merka hakkas k?va h??lega naerma, p?lvides Roltsilt altkulmupilgu. „Mida sa irvitad?” k?sis Rolts. „Sinu lantimist – ma pole sind veel kuulnudki sellist h??lt tegemas: No tere-tere, Maiki,” matkis neiu l?busalt Roltsi madalat h??lt. Rolts t?mbas silmi kissitades v?geva mahvi, m??tis Merkat pealaest jalatallani, puhus suitsu v?lja ja k?sis t?hendusrikkalt: „Kas sul on t?nased pont?ikud juba s??dud?” Maiki oli jahmunud, sest Merit v?is ju olla ?igetest kohtadest veidi vormikas, aga paksuks teda k?ll pidada ei saanud! Ta otsustas Merkale vajadusel toeks olla, kui too otsustab selle turske n?lkja l?mastada. Merka aga naeratas n?lkjale mesimagusa ?elusega ja k?sis: „Kuule, Rolts, millal sa oma ajupuude ametlikuks vormistad? K?ik juba teavad niikuinii. M?tle, saaksid riigilt toetust, et rohkem ?lut osta? Kas poleks tore?” „Ma v?in ju ajupuudega olla, aga pont?ikuisu see vist v?hemaks ei v?ta, mis?” vastas Rolts suitsu pahvides. Roltsi seltsilised v?ljusid poest, varustatud kuuspaki ja kr?psudega. „T?mbame leebet siit pont?ikutemaalt ja l?hme vaatame, kus on t?elisi naisi,” irvitas Rolts Merkale otsa vaadates ja ronis autosse. „Mu vanaisal on traktoriga ka rohkem l??ki kui teil selle k?naga!” h??dis Merka kuttidele j?rele ja naeris kiledalt. Rolts lasi akna alla ja h??dis vastu: „Kuule, Merka, eelmisel suvel meeldis sulle k?ll siin tagaistmel ...” Jutu l?pp kadus autost kostvate naeruk??ksatuste sisse ?ra. „J?? VAIT, v?rdjas!” h??dis Merka n?ost ?hetades. „... no muusikat kuulata, ma tahtsin ju ?elda,” krigises naerust vappuv h??l. „J?? LIHTSALT VAIT!!!” Maiki n?gi, kuidas Merka maast kivi haaras. „OI, Raits! Tal on kivi! Davai, gaasi! Siva!!!” BMW p?hkis minema. Merka heidetud kivi j?i m?ni sekund hiljaks ning auto tagaklaas terveks. „?hel p?eval ma ma selle sitase bemmi aknad puruks viskan, seda ma luban!” lausus Merka, silmadele langenud heledat juuksesalku n?olt l?kates. „?udsed t??bid, eriti see Rolts v?i kes iganes. Miks ta k?ll sinu niimoodi ette v?ttis? Sa ei ole ju paks!” „Ah, ta ei j?ta ?htki v?imalust kasutamata, et mulle halvasti ?elda v?i mind kiusata, aga sellel aastal on ta eriti v?ljakannatamatuks muutunud. Mul on kahju, et sa sellist asja pidid n?gema. Ma pean ennast ?ldiselt toredaks inimeseks, aga see rullnokast sitapea lihtsalt ajab mu hulluks!” „?ra tee v?lja! K?llap saame suve jooksul selle Roltsi ka paika pandud,” naeratas Maiki kaastundlikult oma uuele s?brannale. Nad jalutasid suure tamme juurest alla R?okse j?rveni ja leppisid kokku, et l?hevad j?rgmisel p?eval koos j?rve ??rde p?evitama, kui ilm on hea. R?okse alev, mille servas paiknes Maiki vanat?di maja, oli lihtne ja armas maakoht, kus k?ik ?ksteist tundsid. V?ikesi viilkatusega puu- ja kivimaju ?mbritsesid aiad, kus kasvasid ?unapuud. L?bi alevi voolas R?okse oja, mida siin-seal ?letasid romantilised sillakesed, mis Maikile v?ga meeldisid. Veel oli R?oksel kaunis j?rv, mille randa nii kohalikud kui ka kaugemalt tulijad suplema-p?evitama kogunesid, laululaval toimus n?dalavahetustel aeg-ajalt m?ni kontsert. Ja n??d oli Maikil siin juba ka ?ks s?bralik ja tore tuttav – suvev?rvid olid neiu jaoks ?sja tooni v?rra erksamaks muutunud. Maiki avas parajasti aiav?ravat, kui kuulis suure koera madalat haukumist, millele vastasid Tibu ja Rutsu v?iksed kl?hvatused. Imelik! Kas vanat?dil olid k?lalised? Ja siis ta n?gi neid: Tibu ja Rutsu tormasid r??msalt tema poole, lootuses poenoosi saada, teisel pool h?redat sirelihekki aga jooksis must koer – jah, seesama Koer, kelle janu Maiki oli v?hem kui tund aega tagasi kustutanud. Neiu tundis, kuidas ?rn ?revus temas maad v?ttis. Ta k?ndis m??da rohtunud teed maja juurde ja astus uksest sisse. „T?pselt ?igel ajal tulid. Ma just l?petasin koristamise ja hakkasin s??a tegema,” ?tles vanat?di, entusiastlikult kurke ja tomateid hakkides. „Kas said siis koertele s??ki?” „Jah, sain. Sulle tuli pakk ka muideks,” ?tles Maiki, ise aknast naabri aia poole piiludes. „Oi, vaat see on k?ll r??mus uudis! Ma olen seda juba nii kaua oodanud. N?ita siis v?lja, mis sa t?id! Panen koertele s??gi ka kohe ?ra, n?lgivad siin teised mul,” heitis vanat?di oma paksukestele kaastundliku pilgu ning haaras Maiki k?est koti ja paki. „T?di Saima, ma m?rkasin siin k?rval aias ?hte musta koera, kas meile on uus naaber tulnud v?i?” k?sis Maiki v?imalikult ?ksk?ikse h??lega. „See on see Laherandade t?trepoeg. Tema k?ib siin vahetevahel suvitamas. Vaikne poiss on, l?rmi pole l??nud, hoiab ?sna omaette. Ega ta ?le paari n?dala siin korraga pole. Enamasti ikka seisab t?hjana see maja.” „Hmm ... ma n?gin poe ees teda ja ta koera. Ta oli oma koera autosse unustanud ja ma jootsin talle vett.” „Poisile v?i?” k?sis vanat?di imestades. „Ei, koerale ikka,” t?mbus Maiki n?ost punaseks. „Kas ta t?nas kah sind?” uuris vanat?di kavalalt. „Jah, ma olin ?sna kuri ta peale – normaalsed inimesed ei j?ta oma koeri sellise ilmaga autosse,” vastas Maiki pahuralt, „ja ma leidsin endale uue tuttava siin, Meriti, kas sa tead teda?” „Oi! Vaat see Sammuli Merit on ?ks tore t?druk,” vastas vanat?di, „mul oligi plaanis teid suvel tuttavaks teha. Ega sinuvanuseid t?drukuid meil siin kohalikke nagu v?ga polegi rohkem – k?ik on linnadesse minema kolinud,” ohkas t?di Saima natuke kurvalt. „Seda ta ?tles jah. Kas sa tead neid rullnokkasid ka, kes siin k?lavahel bemmiga s?idavad?” k?sis Maiki. „Oioi! Roland Kalmer ja tema s?brad! Ei tea jah, mis temaga juhtunud on, jooma hakkas vist. Viimane aasta tekitab see poiss ainult pahandust. Kurameerisid Meritiga m??dunud suvel, aga l?rri l?ks neil see asi, ja sealt saati on k?lahirmuks muutunud kohe,” vangutas t?di Saima oma lokkis pead, „aga mul on n??d toit valmis, hakkame s??ma!” 2. Juhtumised purdel J?rgmisel p?eval oli ilus ilm. Maiki ?rkas, n?gi aknast sinist taevast, ringutas r??msalt ja teadis kohe, et see p?ev tuleb eriline! See p?ev tuleb r??mus! See p?ev tuleb meeldej??v! Ta oli vaevalt j?udnud riidesse panna ja v?ileiba tegema asuda, kui kuulis, kuidas Merka juba vanat?di Saimaga aias juttu r??gib: „Kas nad saadavad suveks uusi ka v?i? See eelmine osa meeldis mulle ikka nii v?ga! Nii kirglik ja romantiline! Ma ei suutnud seda k?est panna, lugesin k?ik ?hekorraga l?bi,” k?las Merka hele erutatud h??l lahtise akna tagant. „No k?llap ikka tuleb. J?rgmine n?dal peaks just uus laar raamatuid saabuma, eks siis ole n?ha,” vastas vanat?di. „Tule edasi! Ega Maiki peabki ?les ?rkama, p??nutab muidu terve p?eva maha.” Maiki ja Merka jalutasid hommikup?ikeses R?okse j?rve poole, k?hud t?is singi- ja juustuv?ileibu, mida t?di Saima neile piparm?nditee k?rvale usinalt s??tnud oli. Merka r??kis Maikile, kuidas tal on maameestest k?rini ja kui vastutusrohke on lasteaia?petaja t??. Praegu Merka veel ?ppis Tallinna ?likoolis eriala, aga kui kohalik lasteaia?petaja pensionile l?heb, pidi Merka tema ?lesanded enda ?lule v?tma. Ja Maiki r??kis, kuidas linnaelu on ?lehinnatud ja kuidas Merkal on vedanud, sest tal on meelekindlust ja konkreetsed sihid elus, mida ta tahab saavutada ja t?en?oliselt saavutabki. „Aga meestega on k?ll kehvasti, no kohe v?ga kehvasti! K?ik siin alevis on kas liiga vanad v?i t?ielikud elukad. Ega ma niisama neid t?di Saima raamatuid ei loe – elamused tuleb endale ise v?lja m?elda,” ohkas Merka kaugusesse vaadates. Maiki m?tted uitasid vanat?di Saima naabrimehe peale – kas temas oleks raamatu v??rilist materjali? Nad laotasid teki rannale maha ja koorisid ennast p?evitusriiete v?ele. Merka n?gi laimirohelistes bikiinides v?lja nagu Beyonc? – pruuniks p?evitunud ja vormikas. Viskus enesekindlalt tekile, pani suured p?ikeseprillid ninale ja nautis p?ikest nagu mingi Miami Beachi suurilmadaam. Maiki, kes oli nii riiete kui ka kehavormide poolest palju tagasihoidlikumalt varustatud, vaatas Merkat imetluse ja v?ikese kadedusepistega. Oleks temagi nii enesekindel ja ilus! Maiki p?evitusriided olid mustad ja paeltega ning r?hutasid – Maiki enda arvates – tema kahvatut jumet. Rolts l?itis auto sigaretis??tajaga j?rjekordse suitsu, keeras helinuppu valjemaks, nii et drum’n’bass ta auto v?risema pani, sulges silmad ning trummeldas k?tega vastu rooli. Kuhu kuradi kohta see Veiks j??b? P?hap?eval oli aeg kallis, homme hakkab j?lle see kuradi t?? ja ?htul peab ta ema tungival n?udmisel ?ra parandama aiav?rava, mille eile katki l?i. Ta ei m?letanudki t?psemalt, miks ta v?rava puruks oli l??nud. Kopp oli ees. Eile olid nad k?inud Paides peol, Raits oli kainekas olnud. Suht m?ttetu k?ik, normaalseid naisi seal ei olnud ja kui Rolts oli l?puks ?he kenama isendiga jutule saanud, ilmus mingi nolkide kamp, kes temaga pl?ksima hakkas, nii et ta oleks ?hele peaaegu vastu vahtimist andnud, aga s?brad olid ta ?ra t?mmanud ja koju vedanud. Nii ta oligi oma frustratsiooni aiav?rava peal v?lja elanud. Kurat, kas oli vaja? Rolts t?mbas veel viimase mahvi ja saatis koni s?rmenipsuga lahtisest autoaknast asfaldile k?rssama. „No kuhu sa j?id nii kauaks, proovisid ujumisriideid selga v?? Nagu mingi eide j?rele ootaks, t?ramaeiv?i,” vandus Rolts etteheitvalt, kui punakate juuste ja nirgin?oga Veiks heatujuliselt autoukse lahti t?mbas. „Liis tuleb jaanip?evaks,” teatas Veiks r??msal ilmel. Liis oli Veiksi on-off-girlfriend Tallinnast, kellega ta internetis oli tuttavaks saanud ja siis vahelduva eduga kohtunud ja lahku l?inud. Nagu n?ha, oli paarike m?neks ajaks j?lle ?ra leppinud. „Palju ?nne! Veiks saab keppi! Kas me n??d l?hme seda v?rku m?ngima v?i ei l?he?” „Aga kus teised on?” „Poe eest v?tan peale.” „No l?hme siis!” Maiki ja Merka k?rvu hakkas kostma vibreeriv bass ja l?heneva auto m?ra. Kui nad ennast istukile ajasid, oli hilja p?geneda, sest must BMW oli juba j?rve??rsele teele pargitud ja neli t??pi seadsid sammud v?rguplatsi poole, mida Maikist ja Merkast eraldasid ainult m?ned p??sad ja k?rgem rohi. „Ja ?udukas algab,” laskis Merka ennast h?sti madalaks ning keeras ruttu p?ikese poole selja. „Ma loodan, et nad meid ei m?rka, aga seda on liiga palju palutud, ma tean.” Maiki piilus ettevaatlikult l?bi rohu, kas t??bid t?esti olid neid m?rganud, aga tundus, et ei olnud. Pikk punase pea ja nirgin?oga kutt pani v?rku ?les. Merka ?udusunen?gu – Rolts – t?mbas kannaga liiva sisse jooni ja Raits, kes oli eelmisel p?eval roolis olnud, r??pas ?lut ja n?gis jalaga teravamaid oksi ja kive liiva seest kaugemale. V?ikest kasvu heledap?ine poiss, kes oli ka eelmisel p?eval Roltsi g?ngis olnud, k?ksis k?te ja jalgadega v?rkpalli. Rahunenult laskis Maiki ennast allapoole, keeras k?huli ja p?hendus p?ikesele. N??d kuulsid t?drukud teiselt poolt p??said pallil??ke, lisaks kostsid „h?kk”, „mmh”, „kurat”, „aaaaah”, „v?ljas”, „t?ra, vaata ka, kus sa l??d” ja muud sellised h??led. See kestis m?nda aega, siis j?i k?ik vaikseks. „Huvitav, kas l?ksid ujuma v?i?” sosistas Maiki, pead Merka poole p??ramata. J?rsku hakkas Merka t?iest k?rist kiljuma. Ja siis hakkas kiljuma ka Maiki, sest talle valati pudelit?is k?lma vett selga. „Ahhahaaaahhaaa!! Viime n?kid vette!” m?irgas Roltsi krigisev h??l ja enne kui nad j?udsid midagi ette v?tta, haarati neil k?sist-jalust, tassiti purdele ja heideti k?lma vette. Turtsudes t?usid t?drukud veepinnale ja vahtisid pahaselt purde peal seisvat Roltsi ning ta naervaid kambaj?mme. „Tead, Merka, sa oleksid v?inud hommikul m?ne pont?iku v?hem p?ske pista, maru raske oli sind tassida, randmed valutavad kohe!” teatas Rolts ?ela muigega. „Tead, Rolts, kui sul pole piisavalt mehej?udu, siis ?ra tassi, eks?” kostis veest vihase Merka h??l. „Ma vist pean tulema ja proovima veel kord, kuidas selle j?uga on,” pomises Rolts kavalalt, pinevil silmadega Merkat j?lgides, ja sukeldus, pea ees, vette. Veidi aja p?rast ilmus ta peanupp veepinnale, puristades nagu j?ehobu, ning kadus siis uuesti. Merka, kes juba aimas oma saatust, ujus nii kiiresti kui sai purdest kaugemale. Kaugele ta ei j?udnud. Kiljatas veel korra ja kadus vee alla. Vees k?is t?kk aega k?va madistamine, enne kui l?puks m?lemad pinnale tulid. Rolts krigiseva h??lega r??kides-naerdes ja vihane Merka teda tagudes: „Anna tagasi, kuradi v?rdjas!” „Ahhhaaaa! Vaadake, mis ma sain!” h??dis Rolts, enne kui Merka ta pea uuesti vee alla vajutas. M?ne aja p?rast ilmus Rolts v?lja Merkast jupp maad kaugemal, k?si laimiroheliste p?evitusriiete ?lemise osaga v?idukalt pea kohal. Rolts vinnas ennast ?les purdele ja vehkis saagiga. Seej?rel ?ritas rinnahoidjat endale selga proovida, nii et purdel istuvad s?brad k?htu kinni hoides naeru lagistasid. L?puks toime saanud, silitas Rolts laimirohelisi riidet?kke ja teatas, et n?eb v?lja nagu Borat bikiinides. „Mida te naerate seal?” p??rdus Rolts oma s?prade poole. „Kui ise ka j?rgi proovida tahate, minge koorige s?branna paljaks!” Maikil t?mbas s?dame alt k?lmaks. Ei! Ei! Ei! Ta ei j?? tagaj?rgi ootama. Maiki sukeldus ruttu ja ujus purdest kaugemale. Koolis oli Maikile ujumine meeldinud ja ta oli kiire ujuja. Niimoodi salap?raselt vee alla kadudes ?nnestus tal piisavalt kaugele j?uda. Kui Maiki pinnale tuli, n?gi ta Roltsi s?pru eemal vees teda otsimas, kuid tema oli juba j?rve keskel. „Ta on sealpool!” osutas Rolts ?helt jalalt teisele karates Maiki suunas. Kolm s?pra suundusid nagu haid Maiki poole ja Maiki kadus j?lle vee alla, valmis vajadusel ?le j?rve ujuma. J?lle veepinnale t?ustes m?rkas ta, et on vastaskaldale palju l?hemal kui purdepoolsele, aga kolm kambaj?mmi j?litavad teda endiselt. Maiki peas valmis plaan: ta ronib teisel pool kaldale ja hiilib tagasi nende p?evituskohta. Ta sukeldus taas ja ujus, kuni j?udiski j?rve vastaskaldale. See kallas ei olnud liivane, pigem natuke sopane ja seal kasvas k?rge pilliroog. ?ksik k?rge paju heitis oma madalaid oksi ?le veepinna ning Maiki vinnas end pajuoksale. Ta heitis pilgu j?rve poole ja n?gi, et tagaajajad olid loobunud ning ujusid tagasi purde poole. Hea seegi! N??d tuleb Merkale appi kiirustada! Vaeseke istub paljalt k?lmas vees ega saa v?lja tulla. Kui Maiki hakkas puu otsast alla tulema, m?rkas ta korraga, et m??da j?rve??rset rada l?henes r??msalt suur must koer, kelle j?rel s?rkis sports?rgis ning l?hikestes p?kstes mees. Mees j?i Maikit n?hes hingeldades seisma. Ta tundis t?druku jalamaid ?ra. Seesama tumedap?ine kenake poe juurest, kes seisis n??d mehe ees puuoksal, nappides bikiinides, ?leni tilkuvana. Teedu jooksmisest kiirenenud pulss muutus t?iesti korrap?ratuks. „Tere,” ?tles Teet madalamal h??lel kui tavaliselt, ja „tere,” ?tles Maiki heledamal h??lel kui tavaliselt. Mees tundis, et tal hakkab kohutavalt palav. K?edki t?mbusid higiseks. T?druk oli ilus, erutav ja ta oli ... ta oli ... puu otsas? „Kuidas sa sinna ?les said?” k?sis Teet, h??les imestus. „Aa, ma ujusin ?le j?rve,” selgitas Maiki, mehe pilku v?ltides. Ta tahtnuks k?tega oma keha varjata, aga see oleks imeliku olukorra veel imelikumaks muutnud. Nii ta siis seisis puu otsas, veidralt j?ik nagu m?ni metsik d?unglinaine, ja proovis v?lja m?elda viisi, kuidas graatsiliselt, daamile kohaselt alla ronida. Mees aimas tema probleemi, astus puule l?hemale ja k?sis k?tt v?lja sirutades, kas ta saaks Maikit kuidagi aidata. Maiki t?nas ja haaras oma jaheda ning m?rja k?ega mehe soojast higisest peost. Graatsiline allatulek oleks peaaegu ?nnestunud, aga ?ks reeturlik oks murdus ning Maiki libises kogu t?iega mehele otsa. Teet krabas temast kinni, kust sai. Maiki rinnad olid vastu Teedu n?gu ja Teedu k?ed hoidsid Maiki tagumikku tugevas haardes. „Oih!” suutis Maiki vaid ?elda, kui ta m??da mehe sooja ja higist keha alla maapinnale libises. Mees l?hnas uimastavalt – pesupulbri j?rgi l?hnav puhas s?rk, habemeajamisvesi ja higi. Maikil hakkas k?rvus sumisema ja pea k?is ringi. „On sinuga k?ik okei?” k?sis mees, n?gu tema n?ost ainult m?ne tolli kaugusel. Muidugi oli okei. N??d oli Maiki pea juba ?leni t?is magusat suminat ja k?rvus kohises. Ta m?rkas, et mehe silmad on pruunikasrohelised ja lahked. Nii lahked silmad, maailma ilusaimad silmad! Hetkeks valdas Maikit veider tunne, nagu oleks ta neid silmi juba varem kuskil n?inud, nagu need oleksid tuttavad, nagu need oleksid omad. „Jah, mul on k?ik h?sti,” t?mbus Maiki ruttu eemale. K?lm suplus oli k?ll t?iesti asjata olnud – Maiki h??gus h?bist ja millestki veel, ta oleks tahtnud ruttu j?rve tagasi ronida. Teedu n?ol oli l?bus ilme, kui ta Maikist lahti lasi. „P?ris huvitav hommik, ega sa haiget ei saanud?” k?sis ta muigelsui. „Ei saanud. Ait?h, ma l?hen n??d,” vastas Maiki ?hetades. „Oota korra ... mis su nimi on?” „Maiki.” „Mina olen Teet.” „Tore, me oleme naabrid vist.” „T?esti?” „Jah, mu vanat?di elab su k?rvalmajas.” „Ah nii, siis me ilmselt veel kohtume sel suvel,” ?tles Teet ja tundis korraga mingit seletamatut r??mujoovastust. „Kohtumiseni siis!” lausus Maiki, pilku maas hoides. „Kohtumiseni, Maiki!” naeratas Teet ja j?tkas jooksu. Maiki hiilis, s?da sees tagumas, m??da j?rvekallast tagasi purde juurde, kus tema vaene s?brants pidi rullnokkadega maid jagama. Merka oli endiselt vees ja Rolts ?rritas teda v?lja tulema. „Tule n?ita ka, kas need pont?ikud on ?igesse kohta l?inud,” k?kutas Rolts purdel istudes. „Vees on vist p?ris k?lm ja sul on huuled juba sinised, mulle tundub.” „?ra vahi siis neid, tropp!” l?dises Merka vastu. „S?branna on su ka h?ljanud. Tead, mul on kohe kahju sust, kui praegu v?lja tuled, ma annan sulle ilma suurema riiuta need tagasi.” „L?petage n??d ?ra see jama!” sekkus Maiki vestlusesse. „See pole enam naljakas, n?ed ju, et tal on k?lm juba!” p??rdus ta kurjalt Roltsi poole. „Ohhoo, kes v?lja ilmus! Ujujast s?brants! Kui Merka seda asjandust tahab, siis ta teab k?ll, mida teha – kas ilusti paluda v?i ise j?rele tulla,” selgitas Rolts, Merkat silmanurgast j?lgides. Merka, saanud s?branna ilmumisest julgust, ujus otsustavalt kalda poole. Pikemalt m?tlemata, tuli ta k?ega rindu varjates j?rvest v?lja ja marssis irvitava Roltsi juurde, kes ujumisriiete toppi k?rgel pea kohal hoidis. P?rnitses mehele tigedalt otse silma, t?stis siis k?ed, haaras laimirohelisest kangast ning virutas sellega Roltsile piki k?rvu nii k?va plaksuga, et kogu j?rv kajas. „Said, mis tahtsid, v?rdjas!” sisistas ta ja k?ndis uhkelt nagu modell poodiumil m??da purret kaldale, j?ttes oigava ning l?uga kratsiva Roltsi ning ta tobedad semud endale j?rele vaatama. Vohh, see on klass! m?tles Maiki. Nad haarasid oma asjad ja tegid ruttu minekut. Koju j?udnud, ruttas Maiki ?les ja viskus voodile. Ta katsus oma p?ikesest ?hetavat n?gu, peas keerlesid t?nased juhtumised rannas. P?hiliselt muidugi kohtumine Teeduga paju juures – see varjutas kogu Merka ja Roltsi draama. Mis ?ieti juhtus? Oli olnud ?ks veider olukord, selline, nagu ikka ainult tema elus ette tuleb, ja siis oli midagi sumisenud ja olid olnud pruunikasrohelised silmad. Ta oli vist armunud selle mehe silmadesse, kui nii v?iks ?elda. Jep, Teedul olid maailma k?ige ilusamad silmad ja sinna lihtsalt polnud midagi teha. Edaspidi ta mehele silma enam ei vaata, ja k?ik saab korda. Ta polnud Merkale oma salakohtumisest r??kinud. Hakata r??kima oma armumisest, kui teine su k?rval kirub meessugu maa p?hja! Hmm, aga ?kki need silmad ikka ei olnud nii ilusad? ?kki ma kujutasin seda lihtsalt ette? Suvekuumus + romantiline loodus + hea kujutlusv?ime = ohtlik kooslus. Eriti kui sa oled ?ksik ja katkine naisterahvas kuskil kaugel maakohas. Ta oleks v?inud samah?sti ka sellesse ?udsesse Roltsi v?i tema nirgin?oga s?pra armuda. Kuid manades silme ette Roltsi s?bra heatahtliku, veidi juhmi nirgin?o taipas ta, et see poleks kuidagi v?imalik. V?i mis Merka teeks, kui Maiki teataks, et on Roltsi armunud? Oi need Rolts ja Merka! See oli k?ll mingi t?ielik m?steerium. Kuigi Merka poleks seda ilmselt mitte iialgi ei endale ega kellelegi teisele tunnistanud, oli tema ja Roltsi vahel tunda ohtralt s?risevat elektrit ja lahendamata pingeid, mis v?isid selles suvekuumuses l?puks ?sna p??rase tulemuseni viia. Maiki ajas end voodist p?sti ja k?ndis akna juurde, kust paistis Laherandade aed. Huvitav, mida teeb maailma k?ige ilusamate silmadega Teet? Kas tal on naine? ?kki tal on lapsed? Maiki kujutas ette, kuidas maailma ilusaimate silmadega v?ikesed Teedud kuskil ringi jooksevad, ja ohkas. Nii juhtub, kui sa armud v??rastesse silmadesse. 3. Enne jaani J?rgmised kolm p?eva sadas vihma. Nagu ikka Eestimaal, lubati jaanilaup?evaks, mis pidi olema reedel, paiguti hoovihma ja viisteist kraadi sooja. Kuidas see ilm k?ll niimoodi k?est ?ra l?ks, m?tles Maiki hommikul jopet selga pannes ja vihmavarju otsides. Alles p?hap?eval v?tsid nad p?ikest ja k?isid ujumas ning n??d siis selline s?gisilm. Ennast sisse pakkinud, l?i ta vihmavarju lahti ja tormas kummikute lirtsudes aiav?ravast v?lja. Taevas oli kuidagi kurjakuulutav, hall kuni silmapiirini – ja nii juba varahommikul. Vanat?di oli esmasp?eval s?itnud Paidesse p?lveoperatsioonile ning Maiki oli j?etud kaheks n?dalaks maja ja koerte valvesse. Ilusate ilmadega koos oli ?nneks kadunud ka pruunikasroheliste silmade hullus. Oli, mis oli, elu l?heb edasi! Lihtsalt nii igaks juhuks heitis Maiki pilgu Laherandade krundi poole, et n?ha, kas v?hemalt Teedu auto on seal. Oli! Teet oli ise ka seal, seisis auto juures ja viipas Maikile. T?druku s?da j?ttis ehmatusest paar l??ki vahele, aga ta kogus ennast ruttu, lehvitas vastu ning tuiskas minema. Rohtunud tee oli kuni maanteeni lompe t?is pikitud. Maiki h?ppas algul neist ?le, kuid l?puks loobus ja sulistas nagu v?ike laps kummikutega lompidest l?bi, nii et vesi pritsis. Aih! ?ks kummik igatahes lekkis. Selja tagant ligines vaikse m?rinaga auto ja Maiki v?is ?ksk?ik mille peale kihla vedada, et autos istub Teet. Juhipoolne klaas lasti alla ja maailma k?ige ilusamate pruunikasroheliste silmade omaniku ?sna lootusrikas h??l k?sis, kas ta v?iks Maiki ?ra viia. „Ega ma kaugele eriti ei l?he niikuinii,” vastas Maiki, mehega silmsidet v?ltides. „Sa vist p?ris hea meelega sulistasid nendes lompides,” muigas Teet, t?drukule kavalalt otsa vaadates. Maiki vaatas h?mmeldunult Teedule otsa ja m?lemad hakkasid naerma. „Sulistasin vist jah.” „Kuidas siis j??b? Kuiv s?it, kuhu iganes sa l?hed? V?i lompides sulistamine?” „Mul ?ks kummik vist lekib.” „Hmm, see on k?ll halvasti, aga tule peale, ma viin su kohale! Kuhu sa l?hed ?ldse?” „Keskuse juurde raamatukokku, ma aitan seal suvel t??ga ja nii.” „Tean-tean.” Teedu auto l?hnas natuke m?rja koera ja Teedu habemeajamisvee j?rele. Koer tervitas tagaistmelt Maikit, roosa keel suust v?ljas, k?rvad peadligi, saba metsikult liputamas. „Oi, tere, Koer,” lausus Maiki hellitavalt ja paitas Koera, kes n?udis aina veel ja veel. Koera k?rval tagaistmel oli ?ks suurem kott. See tekitas m?ningast rahutust: kas mees juba lahkub? „Kuhu siis endal minek?” k?sis Maiki nii-muuseastoonil. „Tallinnasse,” vastas Teet rahulikult. EI! EI! EI! l?i h?irekell Maiki peas. „Ma tulen tegelikult homme tagasi, toon m?ned s?brad kaasa – jaanip?ev ja v?rgid,” lisas Teet. H?irekell Maiki peas vaibus. „K?lab h?sti!” „Mis sa ise jaanip?evaks plaanid?” „Panen hevi k?ima ja teen vorstikastet?” vastas Maiki ja naeris Teedu h?mmeldunud naerul n?gu vaadates. „Ei, tegelikult ma ei tea veel, t?en?oliselt kas kodus v?i k?la jaanitulel koos Meriti, mu s?brannaga. Ma olen koertevalves ega saa kuskile v?ga kaugele minna.” „Ahsoo, kus vanaema siis on?” „Vanat?di Saima on haiglas p?lveoperatsioonil, vanaema on mul surnud kahjuks.” „Mnjah, minu oma on ka surnud. Nii nende vanaemadega paraku on.” Nad olid juba poe juurde j?udnud. Teet tegi raamatukogu ees suure ringi ja parkis auto t?pselt nii, et Maiki saaks autost otse varjualuse alla trepile astuda. „Kui sul ja s?brannal igav hakkab, v?ite meie seltskonnaga liituda, kaugele pole vaja tulla – ainult naaberaeda.” Pruunikasrohelised silmad vaatasid s?gavale neiu silmadesse. Maiki teadis juba enne, kui mees j?udis lause l?petada, et ainult surm v?ib teda jaanilaup?eval Teedu aiast eemal hoida. „T?nan kutsumast, eks n?is siis, mis saab! Tsau!” vastas Maiki, endal s?da kurgus, ja kadus ruttu uksest sisse. Raamatukogus oli hea rahulik ja vaikne, ainult vihm krabistas v?ljas vastu roostetanud aknaplekki. Raamatukogud m?jusid Maikile alati rahustavalt. Vanade raamatute l?hn, k?ik tundus ?dus ja m?nus. T?hendab, Teedu autos oli ka m?nus istuda, aga samas oli seal neetult pingeline. Mida Maiki kartis? Ilmselt seda, et mees saab tema k?itumise p?hjal aru, et t?druk ei ole p?ris normaalne. V?i mis normaalne? K?ige rohkem kartis Maiki ju tegelikult, et paljastab nende pruunikasroheliste silmade j?rele ?hkava hulluse, mis temas valla on p??senud! M?tted tuli ruttu mujale saada! Ta keetis endale tassi teed ja hakkas sorteerima Paide raamatukogust tulnud pakke. R?okse suveraamatukogu filiaal koosnes enamjaolt Paide raamatukogu raamatutest. Maiki t??ks oli m?ngida arhivaari ja raamatukoguhoidjat, kuni vanat?di j?lle jalad alla saab, aga see pidi juhtuma alles s?gisel. Kohe esimese paki seest ilmus eesti kirjandus – A. H. Tammsaare „T?e ja ?iguse” I k?ide. Maiki muheles omaette, m?eldes, kes k?ll tahab suvel rannas lugeda, kuidas vanad eestlased t??d r?gavad? Samas see oli koolis kohustuslik kirjandus ja rannas oli seda igatahes parem lugeda kui s?gisel kirjandustunni mandalate joonistamise hirmus. Tammsaare teoste alt tulid v?lja pehmes k?ites raamatud provokatiivsete kaanepiltidega – naised ja mehed anduvates poosides. „Unusta end mu k?te vahel”, „V?ta mind, kui julged”. Maiki irvitas, p??des kujutleda oma keska-aegse kirjandus?petaja n?oilmet, kui too seda p?haduseteotust n?eks: Tammsaare peab selliste amoraalsete jutukestega karpi jagama! Ta sirvis natuke raamatut „Hingemattev veetlus”: „... ta tormas pimedusest v?lja, seljas vaid ?huke h?lst ...”, „... mehe raevukas pilk l?bistas ta nagu piigi ...”, „… l?bi ?hk?rna riide tundis ta mehe ...”. Uuuh, liig! Midagi Merkale! See kindlasti oligi see teine osa, mida Merka vanat?di k?est oli p?hap?eval k?sinud. Ups, ei olnud kah! Maiki luges pealkirja alt, et see oli triloogia kolmas raamat ja eelmise osa nimi oli hoopis „L?mmatav kirg”. No k?llap meeldib Merkale see ka, teema on ju sarnane. Siis leidis ta m?ned lasteraamatud, ja p?ris karbi p?hjast tuli ehtne maiuspala – „Eestimaa kurikuulsate m?isade ajalugu”. Siin raamatus pidi k?ll R?okse m?isast juttu olema. Ega enam kurikuulsamaks muutuda ei saa, kui sulle igal sajandil tuli otsa pannakse. Raamatutega oli n??d ?hel pool. Maiki viis k?ik uued raamatud oma kohtadele ja kirjutas saatelehtede info paksu kaustikusse. Lugejate andmete jaoks oli ette n?htud teine kaustik ja tundmatutele n?gudele v?ljastati lugejakaart, mille alusel sai raamatuid laenutada. Kaks hiiglama vana arvutit olid raamatukogus k?ll olemas, aga neid kasutati vaid lehelugemiseks ja Esteri kataloogis otsimiseks, kui oli vaja kellelegi midagi eraldi tellida. Suvefiliaali andmeid seal muidugi sees ei olnud. Need olid vanas heas turvalises kaustikus, k?ige esimeses sahtlis. Maiki kirjutas kaustikusse, et laenutas „Eestimaa kurikuulsate m?isade ajaloo” ja pistis raamatu kotti, et seda hiljem kodus sirvida. Hoolimata vihmast tuldi raamatukokku uusi raamatuid uurima ja lehti lugema. Tulijateks olid p?hiliselt vanemad inimesed, kellel kodus interneti?hendust ei olnud. Nii m?nigi tahtis Maikiga juttu r??kida. P?riti vanat?di Saima tervise kohta ja k?siti, millal ta R?oksele tagasi tuleb. ?ks krapsakas vanah?rra uuris, kas Hercule Poirot’ detektiivilugusid uues pakis ei olnud. Maikil oli vanah?rrast kohe kahju. Ta ei hakanud igaks juhuks mainima, et l?mmatavast kirest r??kivad pehmekaanelised raamatud olid Agatha Christie kangelasele ?ks-null teinud. „Peale jaani tulevad uued raamatud ja Poirot on kindlasti nende seas,” proovis Maiki vanah?rrale heameelt teha. „Ait?ma! Ja et need jaanid tuleksid preilile marud!” naeratas vanah?rra talle oma hambutut naeratust ja l?ks niisuguse kolinaga raamatukogu uksest v?lja, et paar lugemisse s?venenud vanaprouat teda karmi pilguga saatsid. Oi, sellel vanah?rral pole aimugi, KUI MARUD need jaanid tulevad! „Mida me teeme siis t?nase ?htuga?” k?sis Merka Maikilt, kui nad reedel poe ees tamme juures kokku said. „Mida sa teha tahaksid?” k?sis Maiki kavala n?oga vastu – ta polnud veel Merkale oma „marust” jaaniplaanist r??kinud. „No laululava juurde ma minna ei taha. P?rast pean hakkama Roltsiga seal k?igi teiste silme ees taidlema,” v?distas Merka ?lgu, „n?me on muidugi, et ta mind niimoodi mu oma kodu jaanitulelt eemale peletab, aga ma t?esti ei taha temaga t?na j?nnata. V?iks kordki niisama olla, ilma mingisuguse draama ja riiuta, ja lihtsalt nautida seda aasta valgeimat ??d,” l?petas Merka unistavalt. „Mul juhtumisi on lahendus su murele,” vastas Maiki, silmad s?ramas. „Misasja? R??gi v?lja!?” „T?di Saima naaber kutsus mind ja sind enda aeda jaanip?eva pidama, koos oma seltskonnaga.” „?ra palun ?tle, et see on mingi hull kassidega vanamees,” oli Merka natuke umbusklik. Maiki hakkas naerma: „N?h, muidugi ei ole! Kelleks sa mind pead?! Ma ei tea k?ll, kui vana ta t?pselt on, aga ?kki mingi kolmek?mnene.” „Vaat selline jutt mulle juba meeldib,” tegi Merka Maikile silma ja nipsutas s?rmi, „mis sa arvad, kas ta s?brad on ka kenad?” „Eks ?htul ole n?ha,” vastas Maiki kavalalt, „aga n??d l?ki poodi!” Pood oli juba kella kolmeks ?sna h?redaks ostetud. ?a?l?kk ja k?ik muu, mida on v?imalik grillile panna, oli kohe kindlasti otsas. Otsas oli ka lahjem alkohol. Huvitav, kas eesti mehed kallavad jaanip?eval ?hekorraga k?rist alla terve aasta ?llekoguse? m?tles Maiki. No v?hemalt Merka pere sai kaubak?ibe m?ttes jaanidest maksimumi v?tta. Merka paksuke r??msameelne ema seisis kassaaparaadi taga ja viipas neile. Ta seletas parajasti ?hele auv??rses eas daamile, miks ajakiri Meie Naised n??d rohkem maksab. „Seitsek?mmend senti kallim, alates juunist,” kuulis Maiki Merka ema k?rgendatud h??lt, „no sellep?rast, et Tallinnas seal kirjastuses nad otsustasid nii! Jumal k?ll! Kui te mind ei usu, vaadake siit ajakirja pealt – siin on ju hind tr?kitud!” Maiki ja Merka k?ndisid riiulite vahel edasi-tagasi, kuni neil l?puks noos koos oli: kaks pakki kr?pse, ?ks ?ampus, ?ks valge vein, ?okolaadik?psised ja arbuus. Sellest pidi k?lakostiks aitama, sest midagi muud v?tta ei olnud. Nad seisid kassaj?rjekorda, nende ees soovis auv??rne daam siiski veel veidi Merka emaga ajakirja hinna teemal protestida. „Aga minu s?branna saab ?he numbri kahe euroga k?tte,” kostis jonnakas torisev h??l. „Jah, Valvekene! See on sellep?rast, et ta tellib seda ajakirja endale koju.” „Ah v?i sedasi on siis lood,” kehitas segaduses Valve ?lgu, „eks ma siis l?hen ja loen tema juures!” Ta heitis Merka emale kurja pilgu ja liikus vaevalisel sammul poest v?lja. Merka ema p??ritas silmi, n?gu ?hetamas, ja p??rdus siis oma ainukese t?tre poole. „Noh, t?drukud, kuhu peole siis teie l?hete?” „Maiki hot-naabri juurde,” vastas Merka naerdes. „Mis-mis? See mees koeraga sealt Laherandade majast?” „Sinna jah,” muigas Maiki. „Vaatame j?rele, mis mehega tegu on,” teatas Merka r??msalt. „Vaadake jah! Ja ?rge te siis seal, teate k?ll.” Merka ema koputas t?hendusrikkalt oma nina pihta. „MIDA?” k?sis Merka meelega h?sti k?va h??lega. „No teate k?ll, t?drukud, et napsu ei v?ta ja rumalusi ei tee, eks? Eriti kui v??ras seltskond ja nii ... ega ma p?rast k?la pealt ikka kuulen, kui miskit pahandust teete,” lisas ta rangel toonil. Maiki muigas ja noogutas. R?okse ju, k?ik tunnevad k?iki. „Kuule, ema! Sa ju tead, et ma olen kaksk?mmend ja sa ei pea r??kima minuga nagu kaheteistaastasega. Eriti mu s?branna juuresolekul,” hakkas Merka tuure koguma. „Jajaa, ma juba l?petasin,” ?tles Merka ema kiiresti, kartes, et Merka ennast veel rohkem ?les k?tab. „Minge siis, ja olgu teil l?bus!” naeratas ta t?drukutele, aga ei suutnud end tagasi hoida ning lisas enne nende v?ljumist: „?rge siis ?ampuse peale veini jooge!” 4. Jaanip?eva eelsoojendus Jaanip?eva eelsoojendus tuli korraldada t?di Saima majas, Tibu ja Rutsu seltskonnas. Neiud istusid akna alla k??gilaua taha, sest sealt oli k?ige parem silma peal hoida, kui hot-naaber Teet, nagu Merka ta ristinud oli, Eestimaa meessoo kaunimatest esindajatest koosneva seltskonnaga kohale j?uab. Maiki m?tles kuidas Merkale selgitada, et Teet ei too R?oksele mingit Chippendales’i gruppi ja v?ibolla on seltskonnas ka naisi, aga Merka rohelised silmad s?rasid nii ootus?revalt ja r??msalt, et Maiki k?ll ei kavatsenud olla see isik, kes temalt r??mu v?tab, ja kes teab, ?kki ongi Maiki liiga pessimistlik ja hoopis Merkal on ?igus. N??d oli vaja kuidagi aega sisustada, sest isegi kui Teet oleks j?udnud oma seltskonnaga maale n?iteks nelja-viie ajal, oleks absoluutselt ebanormaalne, kui nad enne seitset naabri juurde oma n?gu n?itaksid. Maiki oli siiski Teedule ?elnud „eks n?is”, nagu tal oleks plaane jalaga segada – ja nagu oleks kogu alev t?is pruunikasrohelisi silmi. „Paneks mussi ja teeks selle veini lahti? Mis sa arvad? Ega mehed niikuinii veini ei joo,” tegi Merka ettepaneku. „See on hea m?te jah,” n?ustus Maiki ja l?ks ?lakorruselt oma l?pakat tooma. Merka tekitas l?pakas m?ne minutiga sellise jaanip?evase playlist’i, et Maiki arvates oleks ta v?inud t?siselt kaaluda DJ-ametit lasteaia?petaja kutse asemel. Eesti 90ndate hitid vaheldusid seal vanade ja uute meloodiliste house’i lugudega, mis Maikile meeldisid. Maiki keeras veinilt korgi maha ja valas t?di Saima n?ukaaegsed klaasid poolenisti t?is. Laual kausis punetasid t?di Saima peenramaalt korjatud maasikad. „Et need jaanid tuleksid unustamatud!” ?tles Merka s?rasilmil toosti. „Marude jaanide terviseks!” kostis Maiki vastu. Pool tundi hiljem polnud Teedust ega tema seltskonnast veel m?rkigi. Merka l?kkas t?hja maasikakausi enda eest ?ra ja teatas, et tal on k?ht t?hi ja et ?kki s??ks ?he paki kr?pse ?ra, sest kes see ikka kaks pakki kr?pse k?lla viib, et ?hest piisab ju t?iesti ja eks neil ole seal kindlasti endal ka kr?pse. Pealegi, parem s??gu nad siin k?hud t?is, kui hakkavad k?las ?gima. Maiki, kes oli juba veinist natuke ?hetama hakanud, kiitis m?tte heaks ja kr?psupakk tehti lahti. Merka tantsis m??da t?di Saima elutuba ringi, uuris romaanivalikut tema raamatukapil ja p??rdus siis Maiki poole: „Tead, mida! Teeme teineteist silmipimestavalt ilusaks!” „Okei, ja kuidas see v?lja n?eb?” k?sis Maiki veiniklaasi t?hjaks kummutades. „N?iteks ma punun sulle midagi juustesse ja sa v?id mulle meigi teha – vaatame YouTube’ist mingeid tutorial’e!” „Hahaa, see saab huvitav olema,” naeris Maiki. Poole tunni p?rast vedelesid laual t?hi kr?psupakk ja t?hi veinipudel. Maiki juustes oli senin?gematu punutis, mis lookles ?he k?rva juurest ?le pea teise k?rva juurde, tegi seal veidra j?nksu ja liikus siis tagasi. „?ge!” imetles Merka oma k?tet??d. „Tead, ma m?tlen siin, et v?ib-olla teeks selle ?ampuse ka lahti, ega see on selline uusaastajook, kesse ikka seda jaanilaup?eval joob. Mehed niikuinii joovad ?lut. Ja me v?iks need teised kr?psud ka ?ra s??a, sest meil on ju veel k?psised ja arbuus ja nendest t?iesti piisab.” „Hea m?te!” kiitis Maiki, kes ?hetas n?ost juba korralikult. Ka tema leidis, et kr?psud ja ?ampus kuluksid Merkale ja temale endale palju enam ?ra kui Teedule ja tema seltskonnale. „Nii, minu kord!” h?iskas Merka ja s?ttis ennast nagu v?ike ?hinas t?druk Maiki ette istuma. „Tee siis nii, et ilus j??ks!” Maiki avastas, et teiste meikimine ei olnudki nii raske, kui v?inuks arvata. Ise kasutas ta meiki ?sna v?he, tal olidki ainult ?ks puuderkreem, m?ned lauv?rvid, must silmapliiats, lainer ja ripsmetu??. Maiki tegi parajasti Merka silmanurkadele lainerijoont, kui kuulis autom?rinat, t?stis pilgu ja kuulis kohe Merka pahast h??lt: „Kuhu sa selle joone n??d tegid?” „Oih, sorry!” vabandas ta ruttu, sest avastas, et oli lainerijoone kulmuni vedanud. „Oota, ma kohe parandan ?ra. Kas sa ei kuulnud, kes tulid?” „Naaber?” k?sis Merka ahnelt. „Bingo!” „Nonii, kell on pool viis – enne seitset me ei saa mingil juhul sinna minna,” ?tles Merka, ?revus h??les. „Uhhuhhuuuu! Ma tahaks juba nii n?ha, kes seal on!” Maiki lootis vaikselt, et Merka k?rged lootused v?ga hullusti petetud ei saa. Maiki enda lootused olid vaid pruunikasroheliste silmadega Teedul. Nad j?id kihisevat ?ampust, s?id kr?pse ja k??lusid k??gis toolide peal, proovides m?rgata kedagi sirelip??saste taga liikumas. Meeleolu oli ?lev. Taevas oli selgemaks l?inud ja p?ikestki piilus natuke. L?pakaga ?hendatud v?ikestest k?laritest tuli hea uplifting house’i lugu ja Maiki tundis end sellel hetkel t?eliselt ?nnelikuna. Tund aega hiljem oli t?hi ?ampusepudel leidnud koha t?hja veinipudeli k?rval. Merka ja Maiki istusid k??gip?randal r?tsepaistes, s?id ?okolaadik?psiseid ja arendasid avameelset vestlust p?letavatel teemadel – armastus, s?prus, mehed, ja miks Willem Levyga pole enam Venezuelast rohkem seebikaid tulnud. Willem Levy oli Merka lemmikn?itleja. „Need Ameerika seebid j??vad minu jaoks liiga lahjaks. Tahaks ikka siin elus puhast kirge tunda!” kuulutas Merka teatraalselt. Maiki kostis, et ta s?damest loodab, et Merka saab juba t?na ?htul „puhast kirge” tunda ja nad m?lemad naersid, nii et ?okolaadik?psiste pudi lendas. Merka arvas, et v?ib-olla oleks hea m?te vaadata, kas t?di Saimal on midagi baarikapis, sest neil on veel nii palju aega, et saavad muidu kaineks ja kes siis peole teiste jooke l?heb ?ra jooma. ?ampuse- ja veiniuimas Maikile tundus see t?iesti m?istlik plaan, sest temagi ei tahtnud mitte mingil juhul minna peole teiste jooke ?ra jooma, mis sest, et peoperemehel on maailma lahkeimad silmad. T?di Saima baarikapist leidsid nad ?he poolese viina, mingi tundmatu sildiga napsi, mis l?hnas mustika j?rele, ja t?is pudeli Vana Tallinnat. Merka otsustas Vana Tallinna kasuks, sest viinale oleks pidanud midagi peale v?tma, aga pealejoodavat neil ei olnud. Pealegi saavad nad kohe peale jaanim?llu poest uue pudeli asemele osta ja t?di Saima ei m?rkagi, et teda on vahepeal r??vitud. Vanal Tallinnal keerati kork maha ja Merka, silmad purjukesed, kallas klaasid poolenisti t?is. Natuke l?ks m??da ka. „Valmis! Et siis ikka tuleksid v?gevad jaanid!” „Marude jaanide terviseks!” luksatas Maiki vastuseks. Tunni aja p?rast istusid Merka ja Maiki teineteise embuses verandal, suitsetasid t?di Saima L&D mentooliga sigarette ja nutsid. „T-tead,” krooksus Merka pehmel keelel, „m-ma arvan et ... et ta oli ?ks igavene siga ja h-hea oli, hkm, et sa ta maha j?tsid. S-sa oled maailma parim inimene! Me v?ibolla saime k?ll alles eelmine n?dal tuttavaks, aga ma tunnen, nagu m-ma teaks sind juba kogu elu. K?ik mu s?brannad on mind m-maha j?tnud siia kolkasse. M-ma t?nan iga p?ev jumalat, et sa siia sattusid.” „Sa ... sa ise oled, hkm, k?ige toredam ja parem inimene, keda ma tean! T-tead, ma olin ...” luksatus, „... nii ?nnetu, kui ma siia tulin, ja n??d ma olen nii ?nnelik ...” vastas Maiki peaaegu pisarsilmil. „T-tead ma tahaks kohe tantsida – t?na on ju ikkagi jaanilaup?ev. Ooh, ma tean! Ma panen ?he loo!” h?ppas Merka p?sti ja jooksis ruttu tuppa. Ta oli v?ikeste k?larite helitugevuse maksimumi peale pannud ja need pl?risesid l?bi lahtise akna ja ukse. Ta naasis verandale, tehes nii p??raseid tantsuliigutusi, et Maiki hakkas naerma. Roheline aed t?itus raju t?makaga. Merka kiskus Maiki p?sti ja nad tantsisid paljajalu mingit p??rast tantsu, juuksed metsikult lehvimas. Nii m?nus! Nii vabastav! „Kas te tulete varsti siiapoole aeda ka tantsima?” k?sis j?rsku Teedu kaval h??l Maiki selja tagant. Ehmunult p??rasid Maiki ja Merka ennast k?neleja poole ja avastasid, et neile on v?ikestviisi publikut tekkinud. Teet ja tema kaks s?pra n?jatusid t?di Saima aiapostidele ja vaatasid neid ?ksisilmi. 5. Jaanip?ev Teedu ja tema s?prade n?gemine oli Maiki ja Merka tublisti kainemaks ehmatanud. Kui kaua nad olid seal passinud? ISSAND JUMAL! Mida nad olid n?inud? See muudkui k?ias Maikil peas, kuni nad t?di Saima maja turvalisse sisemusse tagasi j?udsid. „Me v?tame ainult asjad ja kohe tuleme!” oli ta k?ll naerdes Teedule teatanud, aga peas oli t?ielik paanika. Nii! Asjad! Ega seal midagi v?tta ei olnudki, sest nad olid Merkaga k?ik s??gi ise kinni pistnud, ainult arbuus oli alles ja sellestki oli pool juba ?ra s??dud. V?ikesed ?gardid! Merka korrastas iidvana peegli ees oma silmameiki – kiisusilmadest ei olnud paraku palju alles j??nud, aga tume kontuur andis siiski natukene s?gavust. Ja kui silmaalused said puhtaks, arvas Merka, et t?itsa hea tulemus, sest ega jaani??l on ju niikuinii pime ja l?kkevalguses n?evad k?ik ilusad v?lja. Maiki peen soeng oli ka natuke kannatada saanud, m?ned salgud olid v?lja tulnud, aga Maikile meeldiski nii rohkem. Selline natuke metsik ja lohakas, sobis h?sti jaanilaup?evaks. V?rskendatud, s?titud, enesekindlus kokku korjatud, poolik arbuus k?es, l?ksid s?brannad ?rnalt tuikudes Teedu aia poole. * Teedu maja veranda Maiki vanat?di maja juurest ei paistnud. See oli suurem kui t?di Saima oma, sinna mahtusid lahedasti ?mmargune laud ja v?hemalt kaheksa tooli. Kolm tooli oligi juba h?ivatud: kaks Teedu s?pra j?id ?lut ja ?ks ?bluke blond naine sirvis ajakirja. Grillimiskoht oli veranda l?hedal, ainult samblast ja kividest koosneva kiviktaimla k?rval. Teet ei ole vist lilledega sina peal, m?tles Maiki. ?ksikud roosid majaseina ??res p?ikese k?es olid kasvama j?etud, ?lej??nud peenardest oli mees muruniidukiga ?le s?itnud. Ei, Teet ei ole kohe kindlasti lillehuviline. Mees ise seisis kiviktaimla k?rval grilli juures ja r??kis s?braga juttu. Maikit ja Merkat silmates j?i ta poolelt s?nalt vait, ta n?ole ilmus maailma k?ige imelisem naeratus ja ta tuli ruttu neid tervitama. „Me t?ime arbuusi ka!” teatas Maiki r??msalt. „T?nan, t?nan, ma viin kohe tuppa, aga ma teen teid tuttavaks enne,” haaras Teet Maiki k?est arbuusi. „See on Mikk,” osutas ta laua ??res istuvale keskmist kasvu tumedate lokkis juustega s?brale, kes oli ?ks nende metsiku aiatantsu-show tunnistajaid. Mikul oli naistemoosija n?gu. Maiki ei osanudki ?elda, miks ta nii arvas, aga ta teadis, et Merka v?idakse siin igatahes ?ige pea ?sna „?ra moosida”. Teine s?ber paistis selline intellektuaalne, hipsteri moodi sale, l?hikese habemega ja prillidega. Tema nimi oli Margus. Ta paistis ohutu t??p olevat. Kolmas, pikk, pruunide silmade ja l?hikeste juustega, kes oli ka nende metsikut tantsu n?inud, osutus Teedu nooremaks vennaks Tarmoks, ja blond ?bluke t?tarlaps Heli oli tema t?druk. „Ja tema on Maiki,” osutas Teet Maikile. „Ja mina olen Merit ehk Merka,” k?las Merka r??mus h??l. Neiud pandi laua ??rde istuma ning algas hirmus sahmimine. Mikk nikastas peaaegu k?e ?ra, et Merkale salatit pakkuda. Tarmo ja Teet saatsid grill-liha ja vorstide taldriku ringi k?ima. Margus loetles neile veinimarke ja siidrimaitseid. Ainuke, kes paistis rahulikuna ja kellele see sekeldamine nalja tegi, oli tagasihoidlik Heli. „Oi, Margus, sa j?id k?igest ilma! Sa oleksid pidanud n?gema nende tantsu seal aias. Tallinnas selliseid asju juba ei n?e. Ma arvan, et ma armusin m?lemasse jalapealt ?ra,” r??kis Mikk Margusele, ise Merkale silma tehes. Maiki otsis silmadega Teetu, aga mees oli l?inud toast midagi tooma. „See oli ?sna metsik jah,” naeris Tarmo grilli juurest. „Kus te niimoodi tantsima ?ppisite?” „Vana Tallinn ja ?ampus ?petasid,” lausus Merka vapralt. „Ai, see on eriti karm kooslus ju,” vastas Mikk, „ma arvan, te keegi siit ei tahaks n?ha, mis liigutusi mina hakkan peale selle kombo joomist tegema.” „Olen n?inud,” kostis Teedu rahulik mahe h??l Maiki pea kohal, „eriti nilbe sealjuures oli see, et sul oli naiste ??s?rk seljas.” K?ik pahvatasid naerma. Mikk kohmetus hetkeks, ta polnud vist harjunud, et tema kulul nalja tehakse. „Nojah, ma olin nii silmini t?is, arvasin, et on minu s?rk, aga oli pruudi oma hoopis,” ?tles ta muiates, lisas ruttu, „ekspruudi ??s?rk see t?hendab,” ja k?hatas, vaadates Merka poole. Merka moositakse ikka t?iesti ?ra t?na ?htul, m?tles Maiki. M?neks ajaks vestlus katkes. K?ik lasid lihal, vorstidel ja kartulisalatil hea maitsta. Kartulisalat oli Tarmo ja Heli tehtud ning uskumatult maitsev. Merka ja Maiki, kes olid k?ll ?ra s??nud ja joonud kogu k?lakostiks m?eldud kraami, ahnitsesid endale mitu portsu. „Lihtsalt jumalik,” m?mises Merka t?is suuga ja teenis Helilt heakskiitva pilgu. ?le?ldse on jumalik, m?tles Maiki, istuda Teedu aias, Teedule nii l?hedal, et ta peaaegu tundis mehe kehasoojust, s??a maailma parimat kartulisalatit ja vaadata, kuidas ?htup?ike soojendab p?lde, heinamaid ja nende vahel looklevat musta maanteed. Mnjaa ... Teedu verandalt avanes ikka m?rksa parem vaade kui t?di Saima omalt. Kui k?hud olid t?is, liikus fookus repliikidelt nagu „ulata mulle ket?upit” ja „sitaks head vorstid tulid” j?lle asjalikumate juttudeni. Kui Maiki oli ?igesti aru saanud, tundsid Margus, Mikk ja Teet ?ksteist Sisekaitseakadeemia aegadest. Margus oli sealt edasi liikunud IT-valdkonda, aga Mikk ja Teet olid ka praegu kuidagi t?? kaudu seotud. Kes Teet ?ldse oli? Politseinik? Eriagent? Uurija? Maiki kujutas teda ?htemoodi h?sti ette nii politseivormis p?tte tulistamas kui ka ?likonnas, lips ees, laua taga istumas. Uudishimu lausa p?letas, ent kahjuks ei r??gitud midagi l?hemat, mis oleks lasknud oletusi teha. Selle asemel meenutati hoopis l?busat kooliaega. Teedu vend Tarmo tegeles autodega ja tema t?druk Heli ?ppis ajakirjandust – need erialad tundusid paraku ?sna hallid ja keskp?rased, kui v?rrelda neid ettekujutusega vormiriides Teedust. Merka leidis Mikus lasteaia?petaja murede p?hendunud kuulaja ega pannud sealjuures vist eriti t?hele, kuidas Mikk talle kogu aeg l?hemale ?ritas istuda, aeg-ajalt Merka p?lve katsus ja tema lopsakat dekolteed imetles. See mees tahaks sinuga varsti oma lasteaia avada, vaata ette, Merka! m?tles Maiki neid j?lgides. Ja siis saabus hetk, mida Maiki oli peljanud: „Millega sina, Maiki, tegeled?” k?sis Teet. Mnjaa ... ilusad silmad on sul k?ll, aga NII VALE k?simus, mees! „Peale metsikute, vabastavate tantsude tantsimise ja sassi kammivate kokside joomise?” proovis Maiki asja naljaks keerata. Kui mainiti metsikuid ja vabastavaid tantse, lahkus Miku t?helepanu viivuks Merka dekolteelt Maikile, lootuses, et ?kki j?rgneb ka m?ni. „N?iteks?” ei j?tnud Teet tema kiusamist. Kurat! Kuidas Teedul endal ?nnestus sellisest k?simusest niimoodi k?rvale nihverdada, et ta midagi olulist ei reetnud – poliitik on raudselt! „No ma aitan oma vanat?di siin suveraamatukoguga, nagu sa peaksid teadma.” „Aga peale selle?” „Eks ma v?ib-olla otsingi veel nagu,” ?tles Maiki t?pselt nii t?rksalt, et Teet m?istis – see teema on ammendatud. Ohtlikud teemad l?bitud, algas tavaline jaanim?ll, heatujuline l?bisegi r??kimine, naljad ja naer. ?htu hakkas juba pimedamaks ja jahedamaks kiskuma, kell oli k?mne ligi, l?henes l?kketegemise aeg. „Kas te plaanite sinna suuremale jaanitulele ka jalutada?” k?sis Maiki, silmanurgast Merkat ja Mikku j?lgides, sest kui selline plaan t?esti oli, v?is see t?hendada ilget jama, kui sellesse v?rrandisse Rolts lisada. „Eks n?eb, kuidas kujuneb, ma muidu m?tlesin v?iksema jaanitule siinsamas teha. Seal maantee pool on selline l?kkekoht kohe olemas. Kui kaasa tuled, v?in sulle n?idata?” vastas Teet. Maiki t?mbas siidrit kurku ja pidi natuke aega k?hima, enne kui vastas, et tuleb hea meelega. OUMAIGAAD!!! Teeduga mingit salal?kke kohta vaatama! Loodetavasti ei pea Teet Maikit mingisuguseks l?hverdiseks, kes on n?us ?ksk?ik kellega salajasi l?kkekohti vaatama minema. „Ma k?in enne vetsus ?ra,” ?tles Maiki kiirelt. „Aa, hehee, ma m?tlesin tegelt, et sa tuled minuga siiasamasse krundi servale, siit paistab ilusti ?ra see koht,” ?tles Teet naerdes ning aiaserva poole jalutades. „Tule vaata!” kutsus ta Maikit enda juurde. „Seal,” n?itas ta k?ega v?ikese puudesalu ja heinamaa vahel olevale l?kkeplatsile, „sealt voolab oja ka m??da, aga seda siit ei n?e.” Maiki oleks tahtnud panna pea mehe ?lale ja j??da igaveseks siia Teedu aiaserva l?kkeplatsi vaatama. Aga ta p?is ei tahtnud. Vetsus k?imine andis mingisugusegi ?levaate Teedu majast. Esimene korrus oli muidugi igav – k??k ja elutuba: vana kulunud m??bel nagu t?di Saimagi majas; k?ikjal vedelesid t??riistad, veel olid siin Koera s??gi- ja joogikauss ning m?ned riided. Aga ?ldiselt korras. K??k oli t?is toidukraami, pappn?usid ja salvr?tte, tavaline jaanide v?rk. Vets oli nagu ?ks kuivk?imla ikka. Maiki oleks tahtnud ?lakorrusele minna. OI, ta oleks sealt vist m?ne Teedu padja varastanud ja endale koju viinud, siis ta oleks p?ev l?bi saanud Teedu l?hna nuusutada. Selle asemel l?ks ta hoopis verandale tagasi ja tundis, kui jahe ?ues juba on. „Ma l?hen toon joped mulle ja Merkale,” teatas Maiki ja k?ndis kiiruga t?di Saima maja poole. Paari minuti p?rast tagasi tulles n?gi ta, et Merkale toodud jope oli t?iesti ?leliigne, sest kui Mikk parajasti ise ei ?ritanud ennast Merkale ?mber m?ssida, andis ta oma jopele selle v?imaluse. Teet oleks v?inud temaga v?hemalt pooltki nii entusiastlik olla kui Mikk Merkaga, avastas ta ennast soovimas. N??d oli paras aeg minna l?ket tegema. Kogu seltskond lonkis h?maruses m??da kastem?rga heinamaad l?kkekoha poole. Maiki ei teadnud, miks ja kuidas, aga kuni nad k?ndisid, hoidis ta Teedul k?est kinni. Paraku pidi Teet l?kke tegemiseks tema k?est lahti laskma. L?ke sai uhke ja suur. M?ned ?ksikud maanteel m??da kiirustavad autod lasid neile signaali ja soovisid head jaani. L?kke ??res hakkasid tekkima paarikesed: Tarmo ja Heli seisid teineteise kaisus ja vaatasid taeva poole t?usvaid leeke, Mikk moosis Merkat, nii kuis jaksas, ja Merka, kes oli v?sinud Roltsi inetutest solvangutest, m?nules komplimentide laviini all. Teet oli ainuke, kes oli Margusega solidaarne, mis t?hendas, et Maiki ei saanudki kogu tema t?helepanu. Aga nii oli ka hea ja v?ib-olla ongi parem, ega Maiki unistused v?ivad ju p??rased olla, see ei t?henda, et tema elu peaks olema. Kell oli juba ?le s?da??. Tarmo ja Heli olid kuhugi kadunud. Mikk ja Merka olid j?udnud faasi, kus nad ei n?inud enam kedagi teist enda ?mber. Teet tegi ettepaneku minna tagasi suvila poole ja kolmekesi jalutasidki nad tagasi, sest Merka ja Mikk tahtsid veel natuke l?kke ??res istuda. Maiki k?sis Merka k?est igaks juhuks veel eraldi ?le ja purjakil Merka vastas, et kui ta k?mne minuti p?rast suvilas ei ole, v?ib Maiki teda otsima tulla ja Mikule tappa anda. Selge siis! Margus, Teet ja Maiki j?udsid vaevalt viis minutit suvila aias olla, kui kuulsid l?kkeplatsi juurest hirmsat kiljumist ja k?ra. Maikil t?mbus s?dame alt k?lmaks. Mis siis n??d juhtus? Nad tormasid, nii kiiresti kui jalad v?tsid, l?kkeplatsi juurde tagasi. „L?peta ?ra, Rolts!” kiljus Merka nuttes ja Roltsi vastu selga pekstes. T?iesti endast v?ljas ja purjus Rolts pidas kahev?itlust maani t?is Mikuga, kes talle alla kippus j??ma. Roltsi s?brad vaatasid abitult pealt. „Mida kuradit siin toimub?” k?sis Teet vihaselt ja l?ks kaklejaid lahutama. „?ra sega, mees! See on nendevaheline asi!” ?tles s?jakalt truu Raits, ise igaks juhuks pisut eemal seistes. „Ma k?sin ?he korra veel ja siis ma enam ei k?si,” ?tles Teet nii k?skiva h??lega, et Maikil jooksid judinad ?le selja. See mees peab olema kindral v?hemalt, m?tles ta. Roltsi heledap?ine v?iksemat kasvu s?ber hakkas seletama, kuidas nad olid autoga m??da s?itnud ja Rolts oli n?inud, kuidas too t??p ja Merka l?kke ??res amelevad ja siis oli k?skinud kinni pidada, autost v?lja lennanud ja t??bile lihtsalt l?uga s?itnud. K?igile peale asjaosaliste endi oli n??d ?sna selge, mis toimus. Teedul hakkas igatahes l?bus. „Aitab n??d, kutid! N?ed, Mikul juba veri lippab, n?itasid koha k?tte k?ll. Leppige n??d ?ra!” Rolts, kes oli ilmselt k?ll lootnud v?gevamat taplust, t?mbus tagasi. Maikil ?nnestus ka h?steeritsev Merka maha rahustada. „Ei tasu k?ia siin meie naisi nikkumas, raisk!” s?litas Rolts maha. „Ah sinu naine v?eei?” k?sis v?ga purjus Mikk, kellel huulest natuke verd jooksis. „T-tead mees, s-sa tead! M-ma annaks ka tappa kui keegi m-mu naist nikuks. S-sa tead, mulle tundub et s-sa oled vist p?ris ?ige mees. ?rme rohkem ?ldse kakle ja l?hme v?tame parem selle peale! Ja sa r??gi parem, kuidas teil siin ?ldse nende naistega lood on. Metsikult tantsivad siin, raisk!” Ja rohkem polnudki s?pruseks vaja. See oli isegi Teedu jaoks ootamatu k?ik, ent ta kergitas ainult imestunult kulme. Nagu venelaste pidu, m?tles Maiki, alguses kaklevad, siis lepivad, p?rast raudselt j?lle kaklevad. Merka j?i n??d p?ris ?ksikuks, sest Mikk arendas Roltsiga mingit peletislikku bromance’i: nad jaurasid koos ?mber Teedu grilli ja laulsid mingeid veidraid roppe laule, mida ainult nemad kaks teadsid. L?puks vajusid mahaniidetud lillepeenrasse ega t?usnudki sealt enam. Roltsi s?brad olid musta BMW Teedu aia taha j?tnud ja uttu t?mmanud. Margus oli ?sna kohe peale kaklust magama l?inud. Ka Merka oli Teedu elutoas teki sisse m?hituna suigatanud. Ainult Maiki ja Teet istusid, joped seljas, teineteise kaisus, ja vaatasid, kuidas aasta valgeimast ??st sai tasapisi maailma ilusaim hommik. 6. Jaanip?eva j?relkaja Sel maailma ilusaimal hommikupoolikul Teet ja Maiki enamjaolt vaikisid. Mingil hetkel oli vestlus vaibunud ja nad olid niisama istunud, tundes selget ?ndsust teineteise l?hedusest. Maiki istus seljaga Teedu poole, toetades ennast vastu Teedu sooja keha, Teedu k?ed olid ?mber Maiki ja mehe l?ug toetas neiu pead. Niimoodi m??dusid tunnid, imelist koitu imetledes ja kaugusesse vaadates. Maiki oli ?nnelik, et Teet ei „proovinud midagi”. ?hest k?ljest oleks ta seda tahtnud, aga teisest k?ljest oleks siis meeleolu olnud t?ielikult rikutud. Praegu oli k?ik t?iuslik t?pselt nii, nagu see just oli. Aga nagu k?ik t?iuslikud lummused, l?ppes ka see ?hel hetkel. Kell oli kaheksa-?heksa paiku, kui Rolts ennast peenrast p?sti ajas. Avastanud, kelle kaisus ta magusat und oli maganud, vangutas ta ainult pead, vaatas kahtlustava n?oga Maikile ja Teedule otsa, v?ttis laualt liitrise veepudeli, j?i selle paari minutiga t?hjaks, h??rus silmi, pani suitsu p?lema ja k?sis: „Kus mu auto on?” „Aia taga seisab, su s?brad j?tsid selle siia,” vastas Maiki, „aga sa ei tohiks s?ita ilmselt,” lisas ta ruttu, n?hes, kuidas Rolts kibeleb minema kaduda. „Kutsud ?kki m?ne s?bra j?rgi?” pakkus Teet. „Kuradi mendid on t?na igal pool v?ljas jah, raisk. Ma teen ?he k?ne.” Ta pani suitsu ette ning k?ndis sireliheki juurde r??kima. Kui Maiki tuppa vetsu l?ks, kuulis ta, kuidas Rolts telefoni ?tles: „Jah, mul on pohhui, kuhu sa s?idad! Terveks kuradi p?evaks saad, bensu ostad ise. Tule siva!” Ka Merka oli vaikselt teki sees liigutama hakanud. „Oiii, Maiki! Nii halb on! No nii halb on kohe!” „Ma usun jah,” kostis Maiki kaastundlikult. Temal oli piisavalt oidu j?tkunud, et juba enne l?kke ??rde minekut siidrilt vee peale ?le minna. „L?hme ruttu minema siit! Issand, mul l?heb s?da pahaks, kui ma m?tlen, mis eile ... ??kk!!!” v?distas Merka ?lgu. „Hiilime lihtsalt minema!” palus ta Maikit. „Oh jah, pane siis valmis ennast. Ma l?hen ?tlen v?hemalt Teedule head aega,” ?tles Maiki, natuke kurb, et jaanip?eva lummus n??d kohe t?ielikult l?ppeb. Teet juba koristas verandat ja aeda. Ega seal mingit v?ga suurt laga ei olnudki – tuul oli m?ned papptaldrikud ja topsid laiali puhunud. Koer oli k?ik maha kukkunud toidu nahka pistnud. Maiki vaatas, kuidas mees tuhatoosi pr?gikotti t?hjendas ja m?tles, et Teet n?eb vist ka k?ige argisemaid ja t?hisemaid toiminguid tehes v?lja nagu t?ielik unelmate mees. „Me hakkame n??d minema. Merka ?rkas ?les ja tahab koju.” „Ah nii,” pomises Teet vaikselt, Maikile ?le r?pase laua kurvalt otsa vaadates – no kas saab veel s?dantl?hestavamalt, palun! Maikil oli juba niigi selline tunne nagu Kate’il Titanicus, kui ta pidi Leonardo uppuvale laevale j?tma. „Hirmus v?simus on kallal. Pikk ?? ju seljataga, pesta tahaks ja magada,” naeratas Maiki vabandavalt. „Oota, ma saadan su ?ra siis v?hemalt,” ?tles mees pr?gikotti k?est pannes. Merka oli juba uksest v?lja tulnud ja hiilis v?ikeste ebakindlate sammudega v?rava poole. „Oli tore! Head jaanip?eva siis?!” soovis Maiki k?sivalt Teedule silma vaadates. Teet vaatas t?drukut oma s?delevate pruunikasroheliste silmadega, t?mbas ta enda vastu ja kallistas t?pselt nii parajalt, et Maiki tahtis m?nust nurruda. „Head jaanip?eva sulle, Maiki,” sosistas ta ?rnalt Maikile k?rva. Ja siis oli see l?bi – nad olid juba v?ravast v?ljas ja t?di Saima aias. Maiki n?gi, kuidas Rolts auto tagaistmele ronis ja must BMW minema tagurdas. Teet aga seisis ikka veel oma aiav?rava juures ja vaatas, kuidas Maiki ja Merka t?di Saima majja kadusid. Teedu s?damega olid segased lood. Ta ei m?letanudki, et tal oleks nii hullumeelseid jaane olnud. Kogu juunikuine puhkus oli t?iesti pekkis, juba alates p?evast, kui Maiki talle j?rve ??res s?lle prantsatas, v?i mis j?rve ??res, juba alates k?ige esimesest p?evast seal poe juures, kui ta Maikit esimest korda n?gi. Mis oli juhtunud? Midagi nagu polnudki juhtunud, aga samas nagu oli ka. Tundide viisi koidiku vahtimist, t?druk kaisus – Mikk oleks ta ?le valju h??lega naernud. Mitu korda oli tal k?inud m?te peast l?bi, et kas n??d? Aga miski oli teda tagasi hoidnud. Just seesama m?te Mikust ja Merkast l?kke ??res teineteise kurgumandleid uurimas. Ta poleks tahtnud Maikiga sama rada k?ia. N??d oli Teedul kahju, oleks v?inud ikka p?ris hea hommik olla, kui nad oleksid „raja l?puni” k?inud. Aga v?ib-olla poleks olnud ka? Mis edasi oleks saanud? Maikiga oli ... see oli hoopis teistmoodi. Kohe ikka t?iesti teistmoodi. Ta vaatas, kuidas s?ber Mikk peenras teist k?lge keeras, jalad kronksus nagu mingil k?lajoodikul. Mikul ei olnud mitte kunagi s?damega segaseid lugusid, v?i ?igupoolest tal oli iga p?ev uus segane lugu. Teet oli n?inud aina uusi „Merkasid” l?bi Miku elu tantsimas. Tegelikult oli Mikul naine, kes oli jaanide ajaks v?lismaale konverentsile s?itnud. Telefon Miku k?lje all hakkas totakat helinat tegema. „Mis, mis?” pomises Mikk, millestki aru saamata. L?puks taibates, et „Final Countdown” muutub aina valjemaks, ajas ta ennast vaevaliselt istukile, ?ngitses telefoni v?lja ja siis tuli temalt ?ks eriti karedah??lne: „Mikk kuuleb.” Vastust kuuldes muutus Miku h??l kohe palju leebemaks: „No muidugi, musike! Olen kohal nagu kolm kopikat, ei maganud ?ues, lihtsalt pikale venis ja h??l on ?ra. Tead ju k?ll, kui see Teet v?tma hakkab, siis on maa must, no ega s?bral ei lasta ju ?ksi v?tta, jaa, ma igatsesin sind ka nii v?ga, jaa, siis lennujaamas n?eme, musi-musi!” „Karin tuleb t?na tagasi,” selgitas ta Teedule. „Ai kurat! Siis on vaja kodu ka ?ra koristada. Kuidas ma siit ?ldse linna saan?” „Margus ehk viskab ?ra?” pakkus Teet. „Sa kurja, kus oli eile ikka m?ll! Ehe maapidu, v?iks kohe tihedamalt, kui tervis peaks. L?ug valutab r?vedalt. Miks ma ?ldse molli sain?” „Ajasid maat?drukule k?tt p?ksi.” „Ah, oli vist jah midagi – tore t?druk oli ju! Peika oli tal ka omamoodi tore! Peaks sulle siia teinekordki k?lla tulema,” irvitas Mikk ja muutus siis kohe t?siseks, sest paistes huul tegi valu. „Ega sellel tumeda peaga s?brannal ka viga ei olnud, ikka v?ga kenakene oli,” ohkas ta ja lisas Teedu kulmukortsutust n?hes ruttu: „Aga ma juba n?gin, et seal ei maksa vist v?ga torkida.” Teet ainult k?hatas ja ulatas Mikule veepudeli. „N?e, joo, hakkab parem!” „Ei, mis mina sellega, ma v?taks ?he pisukese remondi?lle parem.” Ja Teet ulatas talle veet?nnist ?lle. T?di Saima majas olid teistsugused jutud. Maiki seisis peegli ees: soeng oli sassis, punutisest ainult riismed j?rel, nahk kahvatu ja rasune, aga ta hallid silmad, mis siis, et v?sinud, s?rasid ?nnelikult. Veider – just praegu, sellisena, tundis ta end ilusana. Kui praegu keegi korraldaks missiv?istluse neile, kes on jaanilaup?eva hullumeelselt pidutsedes veetnud, paneks ta selle kinni. „Ma helistasin emale ja ?tlesin, et ilmun alles ?htul v?lja, et olen siin sulle seltsiks,” teatas Merka toonil, nagu Maiki ei suudaks p?evagi ilma seltsiliseta vastu pidada. „Mul on ikka v?ga paha olla, joome selle keefiri sul kapist ?ra.” Ja nad j?id k?lma keefiri ja vedelesid t?di Saima ku?etil. „Mis v?rk sul selle Teeduga on?” k?sis Merka natukese aja p?rast. „Ma ei tea, midagi ei ole,” ?tles Maiki vaikselt. Ja j?rele m?eldes ei olnudki midagi – koidu saabumist v?ib vaadata ?ksk?ik kelle kaisus, v?ib kallistada h?vastij?tuks ja see ei pea mitte kui midagi t?hendama. Aga Teedu puhul oli isegi teineteisest m??dumine eriline. Nii lihtsalt oli. „Kuule, iga m?istuse juures olev inimene n?eb, et midagi on teoksil,” j?tkas Merka armutult. „N?eb v?i?” k?sis Maiki ?revalt, sest kui Merka n?gi ja iga m?istuse juures olev inimene n?gi, et midagi on teoksil, ?kki siis ikka on ka ja Maiki ei kujuta seda endale ette. „Vahtis sind terve aeg umbes sama n?oga, nagu tal see koer vaatab. Ma olin ?sna kindel, et ta tirib su l?puks kuskile ?lemisele korrusele v?i midagi,” ?tles Merka naerdes. „Ei tirinud.” „Ju siis l?i p?nnama.” „Ma vaatasin, et sul klappis Mikuga p?ris h?sti,” oli n??d Maiki kord kiusata. „Ole normaalne! See oli nii suvaline teema! T?iesti unustatud v?rk! Natuke ainult musitasime, siis juba lendas see ?udne Rolts platsi,” ?tles Merka vastikust v?ljendava h??lega, aga Maiki sai aru, et tegelikult Merkale vist ikka p?ris h?sti meeldis, et „see ?udne Rolts” platsi oli lennanud. „Jah, sa polegi r??kinud, mis v?rk sul Roltsiga on.” „Vihkame teineteist.” „Aga miks te vihkate?” „?kki sellep?rast, et ta on ?udne rullnokk-luuser, kes ilgub mu kallal igal v?imalusel.” „Merka, oled sa kunagi m?elnud, et miks ta ilgub v?i mis teda nii k?ituma paneb?” „Kuule, ma t?esti ei taha s?veneda mingisse Roltsi ajupuude ps?hholoogiasse.” „Aga oled sa m?elnud, et ?kki ta k?itub nii sellep?rast, et sa meeldid talle v?i midagi?” „Kuule, eelmine suvi olid m?ned hetked, kus me saime t?itsa h?sti l?bi ja ma olin juba p?ris avatud ideedele, aga ta rikkus k?ik ikka t?iega ?ra. Ta lihtsalt vihkab mind, aus?na.” „Okei,” andis Maiki alla, aga pidi ikkagi k?sima. „Mis ideedele sa siis avatud olid?” „No see v?ib-olla teeb sulle nalja, aga ma isegi kujutasin ennast selle bemmi roolis ette,” vastas Merka kohmetult. Maiki kihistas naerda ja keeras ennast k?lili. „Oi, Merka, mis me ikka korraldasime eile: see tantsimine, see pidu ja kogu see krempel. Hahahaa! Me oleme ikka hullud!” Maiki v?ttis t?di Saima diivanipadja kaissu. „Nooruse v?rk, seda peabki nautima, enne kui hallid juuksed tulevad!” pomises Merka kinnisilmi. 7. Mis edasi? Maiki oli jaanil?kke ??res. See oli k?ige suurem l?ke, mida ta kunagi n?inud oli, ja teisel pool l?ket oli Teet. Maiki ei n?inud teda, aga teadis, et mees on seal. Teet kutsus teda ja ta ei saanud minna, sest tuli k?rvetas. J?rsku Maiki taipas, et tema ees ei ole ?ldse jaanituli, vaid ta on R?okse m?isas ja m?is p?leb. Kurjakuulutavad s?estunud varemed k?rgusid tema ees ja Teet kutsus teda teiselt poolt tulem?llu. Maiki n?gi neid leegitsevaid pruunikasrohelisi silmi nii selgelt. Ma ju tulen! Oota mind! Just siis, kui Maiki oli otsustanud punastesse leekidesse tormata, avastas ta, et on hoopis Tartus oma endise t??koha kontoris ja teisel pool ust on kurjad t??kaaslased. Korraga l?heb uks lahti ja l?vel seisab Teet, seljas politseivorm, mis on ?htlasi ka ?likond. Ta r??gib Maikiga k?skival h??lel, mis on p??raselt erutav, ja hakkab teda arreteerima, aga siis hakkavad nad hoopis metsikult suudlema. Nii metsikult, et Teet p?hib laua pealt k?ik asjad maha ja l?kkab Maiki sinna pikali ja Maiki kisub tal politseivormi-?likonda seljast, sest nad on ju tegelased Merka raamatust „L?mmatav kirg”. Teedu huuled liiguvad Maiki kaelale ja n?ole ja oi, kus need suudlevad ta n?gu. Isver, miski suudlebki ta n?gu! Maiki teeb silmad lahti ja n?eb valgekarvalist Tibu, kes saba liputades tema p?ske lakub. Issand, kui kaua ta magas? V?ljas on juba p?rastl?unane valgus. Merka noriseb ku?etil. Koerad on puhta n?ljas. Maiki paneb ruttu koertele s??a ja vahetab nende joogivee. ?hteainukest asja on vanat?di temalt palunud ja sellega ei saa ta ka hakkama! Kell on neli l?bi – p?ris korralikult magatud, aga k?ht on hirmus t?hi. Enne peab siiski pesemas k?ima, sellisena ta poodi minna ei saa. Maiki l?heb saunaruumi, kus on du??. Alguses tuleb k?lma vett, mis p?rast nii kuuma unen?gu ongi hea, ja siis tuleb soe vesi. Oi kui m?nus on k?ik see jaanip?eva r?pp endalt maha pesta! Maiki naaseb elutuppa, puhas ja h?sti l?hnav. Merka on ennast ?les ajanud, ikka veel eilsed riided seljas ning juuksed salkus. „Mu suu kuivab ja hirmus parmu tunne on,” teatab Merka h?diselt. „Ma tean jah, mul oli ka enne. K?i pesus ?ra, siis hakkab parem! Sooja vett peaks veel jaguma.” „L?hen k?in vist jah, ema silma alla nii minna ei taha,” pomiseb Merka ja kaob saunaruumi. Maiki ja Merka l?hevad aiav?ravast v?lja. Teedu maja juures pole kedagi liikumas. Kolmest autost on ainult kaks alles j??nud. Alevi peal on rahulik: siin-seal kostab aedadest h??li, tee peal ei liikle eriti kedagi. Maikil vedas, et nad ?igel ajal ?les ?rkasid, sest pood on t?na ainult kella kuueni lahti. Nad j?tavad Merkaga poe juures h?vasti. Leib, keefir, sulajuust, m?ned kartulid, vorstid ja purgisupp pluss koeratoit. S?da ikka laulab t?iega sees, m?tleb Maiki m??da suvist maanteed koju jalutades. Huvitav, mis Teet teeb? Kas ta ei taipa, et nende vahel on n??d mingi imelik side? Maiki igatahes tajub seda sidet. Ta tunneb seda nii tugevalt, et sees kisub valusaks. Iga sammuga, mis teda Teedu majale l?hemale viib, peksab s?da ikka kiiremini ja kiiremini. N?eks meest v?hemalt korrakski, palub Maiki m?ttes. ?kki peaks v?rava juures natuke rohkem aega viitma, just seal, kus sirelihekk h?sti l?bi paistab? V?ibolla v?tmeid otsima v?i midagi. Maiki viskab v?tmed kilekotti, kui maanteelt ?ra keerab, aga kui tuttavad aiad paistma hakkavad, selgub, et v?tmetrikki polegi vaja. Teet ja Tarmo seisavad autode juures. Tarmo otsib midagi ja Teet vahib ?ksisilmi t?di Saima maja. Maiki s?da h?iskab. H?iskab nii k?vasti, et pisarad tahavad silma tulla. Teet m?rkab teda, pruunikasrohelised silmad vaatavad Maikit soojalt ja lahkelt. Need silmad soojendavad Maiki s?dant nii, nagu mitte miski muu kunagi varem pole soojendanud ega saa ka tulevikus soojendama. L?hemale j?udes poevad suured emotsioonid kivi alla peitu, sest ega see poleks eriti normaalne, et jookseksid praktiliselt v??rale t??bile k?te vahele, nagu oleks ta su eluarmastus, olgu peale, et oled temaga jaani??l natuke kallistanud. Elame ju ikkagi reaalsuses. Nii kostabki Maiki suust lihtsalt ?ks hele „tere” ja Teedu suust ?ks madal „tsauki”. Teet teatab, et nad hakkavad j?lle grillima ja et jube vahva oleks, kui Maiki nendega ?hineks, sest ?htu on ju ilus ja blablabla. Keda see „?htu on ilus” ikka huvitab, kui Teet ?tleb, et „jube vahva” oleks, kui Maiki nendega ?hineks! Pealegi on tal ainult purgisupp kotis, aga Tarmo ja Heli tehtud kartulisalat ja need vorstid olid ikka supermaitsvad ju. „Ma viin koti tuppa ja v?tan jope peale, siis tulen,” ?tleb Maiki s?ravalt naeratades. Kui Maiki Teedu aeda astub, tekkib tal d?j? vu – alles eile olid nad Merkaga k?inud sedasama teed, umbes samal kellaajal, aga tundub, nagu see oleks olnud eelmisel aastal v?i midagi, sest vahepeal on nii palju juhtunud. V?i kuidas v?tta – pole ju palju juhtunud, aga MIDAGI on juhtunud. Teet, Tarmo ja Heli istuvad laua ?mber ja joovad eilsest j??nud ?llevaru. Teet kutsub Maiki enda k?rvale istuma ja pakub talle juua. J?lle lastakse grillvorstid ja salat ringi. Huvitav, kui palju Tarmo ja Heli seda salatit tegid? Uskumatud inimesed! Tarmo ja Teet arutavad mingisugust auto-teemat, millest Maikil pole ?rna aimugi. Ta k?sib Heli k?est, mis teistest seltsilistest on saanud. „S?itsid juba hommikul tagasi linna,” vastab Heli ja j?tkab kavalalt, „me kuulsime, et Mikk oli mingilt k?lamehelt l?uga saanud eile, sellelt sinu s?branna peikalt?” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/mariann-ruckenberg/hull-suvi/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.