Вдали от сУетных волнений, за перекрёстками дорог, вуалью робких откровений грустил осенний ветерок. Не обнажал... и буйство красок с деревьев прочь не уносил, - он их ласкал, но в этой ласке ни счастья не было, ни... сил. Прощался, видно... - нежный, тёплый... У всякой грусти есть предел - до первых зимних белых хлопьев он не дожил...

Helisevad ??d saarel. Sari "M?ni ?htu romantikat"

helisevad-d-saarel-sari-mni-htu-romantikat
Тип:Книга
Цена:637.31 руб.
Просмотры: 249
Скачать ознакомительный фрагмент
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 637.31 руб. ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
Helisevad ??d saarel. Sari "M?ni ?htu romantikat" Heli K?nnapas M?ni ?htu romantikat #9 Eliisest ja Sanderist said Akadeemias ?ppimise ajal parimad s?brad. ?hiselt jagati r??me ja muresid ning m?ngiti hilis?htuteni viiulit. Sanderiga jagas Eliise k?ike seda, mida oma elukaaslase Margusega ta jagada ei saanud. Ootamatult otsustab Sander asuda saarele viiuli?petajaks. S?bra lahkumise j?rel hakkab Eliise ja Marguse kooselu viltu vedama. Eliise m?istab, et k?ib oma elukaaslasega t?iesti erinevaid eluradu. Kas taaskohtumine Sanderiga aitab Eliisel oma elu selgemaks m?elda? V?i l??b hoopis suuremad m?rad niigi haprasse suhtesse?  ,,Helisevad ??d saarel” on romantiliste l?hiromaanide sarja ,,M?ni ?htu romantikat” kaheksas raamat. K?ik sarja teosed on eraldiseisvalt loetavad. Heli K?nnapas on P?rnumaalt p?rit kirjanik, kelle tegemistest saab lugeda ka blogist http://minuiluselumaal.blogspot.com Kujundaja: Liis Karu Toimetaja: Styna Eerma Tagakaane foto: Triin K?nnapas Jutustus “Helisevad ??d saarel” on fiktsioon. K?ik s?ndmused ja tegelased on v?lja m?eldud ja igasugune kokkulangevus reaalse eluga on juhuslik ning tahtmatu. Heli Kirjastus, 2018 Rohkem infot: www.helikirjastus.ee ISBN 978-9949-7321-0-4 e-pub ISBN 978-9949-7321-1-1 (epub) ISBN 978-9949-9881-0-5 (kogu teos) Tr?kitud: Printon AS 1. Mul on sind vaja! „Mul on sind vaja!” pahvatan esimese asjana, kui telefonis Sanderi unist h??lt kuulen. „Mida?” pomiseb mees unesegaselt. „T?hendab...” hakkan kokutama, „..mul on vaja sind n?ha ja sinuga r??kida,” p??an oma esimesi s?nu pehmendada. Kuigi tundub, et Sanderil on mu ootamatu avalause juba meelest l?inud. „Eliise, kell on kaks ??sel. Kui sul just isiklikku helikopterit ei ole, siis on see hetkel kahjuks v?imatu.” Sanderi h??l k?lab juba veidi reipamalt. V?hemalt ei ole ma enam ainus, kes keset ??d ?leval istub. Ei teagi, kas peaksin selle ?le kurvastama v?i kahjur??mu tundma. Ei, Sander ei ole tegelikult see, kes peaks koos minuga ?leval istuma, Margus on. Minu enda elukaaslane on see, kellele ma peaksin praegu helistama. Aga ei saa, sest Margus on kusagil mujal koos kellegi teisega. S?pradega v?ljas, nagu ikka n?dalavahetustel. Ei saa ?elda, et see mulle siianigi meeldinud oleks, aga t?na j?udis k?tte viimane piir, sest on alles neljap?eva ?htu, aga tema n?dalavahetus juba k?ib. Sain aru, et nii ma enam elada ei taha ega suuda. Loomulikult oli Sander see, kellele ma helistasin. ??sel. Kell kaks. „Mul ei olnudki plaanis kohe tulla.” Hetkeks tundub, et tahaksin veidi mossitada, sest esimese reaktsioonina leiab Sander p?hjuse, miks me kohtuda ei saa. Siis aga saan ise ka aru, et kui keegi kell kaks ??sel mossitama peaks, siis kindlasti mitte mina. „Aga kas ma hommikul esimese praamiga v?in tulla?” „Loomulikult!” Pisarad jooksevad ?le mu p?skede. Ise ka ei saa aru, miks. See ?hes?naline n?usolek oli kui tugev kallistus s?bralt. Just see, mida mul hetkel vaja oli. N??d, kui teadsin, et kallilt s?bralt p?riskallistuste saamiseni on vaid m?ned tunnid, v?isin rahulikumalt hingata. Ei m?letagi, millal viimati Sanderile helistasin. Aegajalt kirjutasime facebookis v?i saatsime teineteisele pilte oma tegemistest. Aga see polnud see, mis vanasti, kui me Akadeemias ?ppimise ajal parimad s?brad olime. See polnud enam sama, mis ?hikas poole ??ni koos pilli m?ngida v?i jutustada. Sellest ajast, kui Sander saarele kolis, muutus meie vahel k?ik. Teoreetiliselt oleksime ju saanud telefonis k?ll r??kida, aga pilli m?ngida ju mitte. Meie vahel aga said paljud asjad r??gitud just l?bi pillim?ngu. Neil ?histel hetkedel, kui meie viiulid ?heskoos k?lasid, sai paljugi v?lja ?eldud nii, et s?nu kasutada ei olnud vaja, muusika r??kis meie eest. Aastavahetusel teatas Sander ootamatult, et uue veerandi algul asub saarele muusikakooli ?petajaks. Nii ta l?kski. Ootamatult. Loomulikult olin tema peale tige. Sander j?ttis mu ilma parimast s?brast. Ta v?ttis minult iseenda. Enne seda olin ?nnelik, sest kooselu Margusega sujus. V?i v?hemalt ei h?irinud mind Marguse teod nii v?ga. P?rast Sanderi lahkumist aga hakkasid ka asjad Margusega allam?ge minema. Veeresid ja veeresid. V?ikestest probleemidest said ?ha suuremad. T?naseks aga nii suured, et ma ei n?e enam mingit v?imalust, kuidas saaksime Margusega j?tkata. Peale minu, loobus Sander sama ootamatult ka karj??rist teatri orkestris. Selle koha saamine oli meie m?lema unistus ja n?gime selleks k?vasti vaeva. K?isime juba Akadeemias ?ppimise ajal m?lemad katsetel. Alles p?rast mitut aastat osutusime teatri orkestrisse valituks. Aastaid proovimist ja unistamist ning seej?rel t??tas Sander orkestris vaid pool aastat. M?ttetult maha visatud vaev ja pingutus. Minu jaoks siiani t?iesti m?istetamatu, kuidas ta sai sellest k?igest loobuda. Teatri hooaja alguseni on veel paar n?dalat. Nii ei takista miski mind p?genemast. Margus ilmselt ei m?rkakski seda, sest nagunii ei tule ta terve n?dalavahetuse koju. 2. Probleemid kui praamid Uskumatu, kui kiiresti v?ga l?hedastest inimestest saavad v?hiv??rad. K??nitan veidi ?le reelingu ??re, et paremini merd n?ha. ?lgadeni juukseid on esinemiseks lihtne korda seada, kuid tuulisel praamil lendlevad need t?iesti kontrollimatult ?mber mu pea, sest patsiks kokkusidumiseks on need kahjuks liiga l?hikesed. Praam tekitab m?nusaid vahuseid laineid peegelsiledal merepinnal. M?nikord on mul tunne, et minu kooselu Margusega on t?pselt samasugune ? k?ik oleks nagu tasane ja sile ning siis s?idab mingi praam sisse ja l??b k?ik lainetama. See praam on viimasel ajal ?ksk?ik, milline probleem. Viimasel ajal kakleme k?ige rohkem sellep?rast, et meie ajagraafikud ei sobi kokku. Autode m??gimehena t??tab Margus klassikalistel kontorit?? aegadel. Muusikuna hakkab minu t??p?eva aga ?htuti, kui toimuvad kontsertid. Tihti olen ka n?dalavahetustel kusagil esinemas. Margus tahaks siis aga v?lja minna ja pidutseda. Minul ei ole aga v?imalik peolt otse kontserdilavale astuda. Isegi kui mu pidu ei t?henda alkoholiga liialdamist, siis magamata ?? annaks lava ikkagi tunda. Ma ei ole aastaid ?ppinud ja harjutanud selleks, et mingisuguse j?rjekordse peo p?rast m?ni esinemine ?ra rikkuda ja sellega oma karj??r veega alla lasta. Nii k?ibki Margus n?dalavahetuseti v?ljas koos oma s?pradega. Viimasel ajal ?ha enam ja enam. J?rgi m?eldes saan aru, et tegelikult on see meie vahel alati nii olnud. Varem oli aga Sander mu k?rval. ?htuti kontsertilt tulles ootas mind ka varem ees t?hi korter. Aga siis kohtusime Sanderiga minu v?i tema juures ning me m?ngisime viiulit. Vahepeal lebotasime niisama, r??kisime juttu ja siis m?ngisime edasi. Need olid imelised helisevad ??d... milliseid ma ei saa ilmselt kunagi tagasi. Seda enam olengi j?tkuvalt Sanderi peale pahane, et ta niiviisi ?ra l?ks ja mind ?ksi j?ttis. Olen alati muusikat armastanud, kuid p?rast Sanderi lahkumist oli ka see kuidagi ?ksildane. Pealegi hakkasin ?ha enam m?istma, kui erinevaid elusid elame me Margusega. Asi ei ole vaid erinevates t??aegades. Autode m??gimehena peaks Marguse t?? ju ka loominguline olema. Tegelikult on tema meie suhtes see pool, kes on t?sine kuivik. Ma ei tea, kas inimesena, kes harjutab v?hemalt kuus tundi p?evas viiulit, saan oma elukaaslast selliselt sildistada, aga nii ma tunnen. Margusega ei tule spontaansed plaanid kunagi v?lja. V?hemalt mitte minuga. Kui s?brad helistavad, ei ole Margusel kunagi probleem kahe minuti p?rast uksest v?lja joosta. Kui mina aga teen ettepaneku, et l?heme kell ?ksteist ??sel ?ue t?hti vaatama, siis leiab ta sada ja kaheksa p?hjust, et diivanilt mitte t?usta. R??kimata sellest, et keset t??p?eva v?iks koos l?unat s??ma minna v?i... Igatahes nii palju, kui minul spontaanseid m?tteid tuleb, nii palju tema neid tapab. Kuni selleni, et ega mul ka enam ei olegi m?tteid, mida Margusega koos v?iks teha. T?lid on ka asjade ?le. V?i pigem nende rohkuse ?le. Marguse arvates on meil korteris liiga palju asju ja k?ik on pidevalt segamini. Minu arvates on meie korter vajalike asjade jaoks lihtsalt liiga v?ike. K?ige hullem on selle juures, et Marguse asju on tegelikult k?ikjal rohkem vedelemas. Varasematel aegadel korrutas Sander mulle aegajalt lauset, et segamini ?mbrus n?itab segamini sisemust. Ma ei ole siiani p?ris t?pselt aru saanud, mida ta sellega m?tles. Eriti kuna ma leian alati nendest hunnikutest vajalikud asjad ?les. Marguse kohta sama ?elda ei saa, sest tema asjad on segamini ning ta ei leia neid ka ?les. ?ha enam tunnen, et isegi kui oleme samas ruumis, ei ole mul talle midagi ?elda ega soovi temaga koos midagi teha. Sanderiga ei tulnud mul kunagi s?nadest puudu. Kuigi ka Sanderiga on n??d asjad teisiti olnud. P?rast saarele kolimist on ta m?ned korrad mandril k?inud. Paar korda istusime kohvikus, kuid see oli kuidagi v??ras. Nii ei ole ma temaga t?kk aega kontakti otsinud. Kuni eilseni. „Saabume sadamasse k?mne minuti p?rast...” teatab robotilik kapteni h??l k?laritest. Suurele saarele s?itmine ei ole mulle kunagi meeldinud, sest see kestab nii l?hikest aega. Mina tahaksin pikalt merd vaadata ja oma m?tetel lainetega kaasa minna lasta. Suurele saarele s?ites j?uad bussist v?lja ronida kui juba pead tagasi minema. Teisalt t?hendab bussi naasmine seda, et juba varsti n?en Sanderit. Ausalt ?eldes ei ole ma kindel, kas selline p?genemine oli ikka ?ige. ?kki ma m?letan enda ja Sanderi s?prusest vaid h?id aegu, sest Margusega lihtsalt asjad ei suju viimasel ajal? Soovin, et minu elus oleks keegi positiivne... aga tegelikult olen aja jooksul unustanud need asjad, mis meile Sanderiga teineteise juures ei meeldinud? ?nneks v?i kahjuks on ?mberm?tlemiseks n??d hilja. Sasin tuulest r?situd juuksed uuesti korralikult silme eest ?ra. Surun pillikasti k?vemini enda vastu ja toetan pea bussi seljatoe vastu. L?kkan m?tted eelseisvast kohtumisest eemale. Saab, mis saab. Kui ka tuleb v?lja, et olemegi Sanderiga v??raks j??nud, siis saan v?hemalt Tallinnast eemale. Veidigi tavap?rasest keskkonnast ja radadest kaugemale. M?ne n?dala p?rast algab ka teatris uus hooaeg ja mina pean uuesti rivis olema. Vajalikud noodid on mul kaasas. Kui tuleb v?lja, et meil omavahel enam midagi ?hist ei ole, siis saan alati noodipaki ja viiuli v?lja v?tta ning harjutama asuda. 3. Minu s?bra uus elu Seda ma kartsin ? Sander seisab kohmetult bussijaamas mu ees ja kumbki ei tea, kas kallistada ja kui l?puks otsustame selle kasuks, siis on segane tunne, et kui kaua on m?istlik teineteisest kinni hoida. Ootasin v?ga temaga kohtumist, aga praegu tundub, et ka Sander on kuidagi v??raks j??nud. Paar kohtumist rohkem kui poole aasta jooksul ei ole ilmselt piisavalt palju. Mehe helepruunid juuksed vajaksid juba ammu juuksurit. P?ike on pealmised juuksed heledaks pleegitanud. Nii j?tavad alt poolt paistvad tumedamad juuksed mulje, nagu oleks mees neisse heledad salgud v?rvida lasknud. Nii palju tunnen aga Sanderit k?ll, et selline v?limusega eputamine teda ei huvitaks. Lihtsad sinised teksad ja l?hikeste k?istega helesinine T-s?rk kinnitavad mu arvamust. „Ma v?tan su koti,” pakub Sander. Noogutan n?ustuvalt. „Elan siin l?hedal, nii et l?heme jala. Aga mitme kotiga ilmselt ei tundugi see nii l?hedal,” muigab mees. See v?ike muie muudab ta kuidagi vabamaks ja seega omamaks. Sanderi kommentaari peale vaatan aga oma pagasit ja saan aru, et sai vist t?esti liiga palju asju kaasa pakitud. ?ldiselt olen hea reisija ning osav pakkija, kes liigselt asju kaasa ei tassi. Enamus mu reise on olnud esinemistega seotud. Siis on vaja mugavaid riideid proovideks, korralikku esinemiskost??mi ning niisama linna peal vaba aja veetise riideid. Ei midagi erilist! Seekord aga millegi p?rast tundsin, et k?ike oli v?he ja igaks juhuks tuli ikka ?ht-teist veel kaasa v?tta. Ei tea, kas asi oli Sanderiga kohtumises v?i selles, et saarele s?ites tunnen iga kord, nagu l?heksin teise reaalsusse. Kohta, kus ei ole midagi saada ning pead k?igiks ettetulevateks juhtumiteks igaks juhuks valmis olema. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/heli-k-nnapas/helisevad-ood-saarel/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Наш литературный журнал Лучшее место для размещения своих произведений молодыми авторами, поэтами; для реализации своих творческих идей и для того, чтобы ваши произведения стали популярными и читаемыми. Если вы, неизвестный современный поэт или заинтересованный читатель - Вас ждёт наш литературный журнал.