Korter

Korter Monika Rahuoja-Vidman Uurija Marje Selter, kel on k?ll teatud kahtlused, saadab Julia toimiku siiski arhiivi, kirjutades surma p?hjuseks ?nnetusjuhtum ja omanik saab oma Kalamajas asuva korteri taas v?lja ??rida. Lindi on v?ga r??mus, kui ta leiab uue ??rikorteri ja seda lausa m?istliku hinnaga. K?ik paistab olevat n??d h?sti, lisaks v?rtsitab neiu argip?eva ka uus silmar??m. Rahutuks teeb teda vaid kellegi kummaline, n?htamatu juuresolek tema korteris. Kui Lindi kuuleb majanaabrilt, et tema ??ritavas korteris on umbes aasta tagasi surnud ??riline, noor neiu, tekitab see temas k?hedust, kuid ta ei oska aimatagi, mis juhtuma hakkab. Monika Vidman-Rahuoja Monika Rahuoja-Vidman KORTER Kaanekujundaja SIIRI KASK ISBN 978-9949-88-882-5 (epub) © Monika Vidman 2018 I peat?kk Ettevaatlikult paotas Sepo ust ja piilus magamistuppa. Tuba oli t?hi! Ja pidigi olema! Ta oli ju kuulnud, kuidas v?lisuks kolksatas. Mees l?ks edasi elutuppa ja astus akna juurde. End kardina taha varjates vaatas ta neiule j?rele nii kaua, kuniks too pikk ja sale, hobusesabasse pandud juustega blondiin nurga taha keeras ja teda enam n?ha polnud. Pikka kasvu tugev mees, juba h?renema hakanud, kuid see-eest veel tumedate juustega, ohkas ja neelatas. See polnud esimene kord, kui ta kodust lahkuvale neiule aknakardinate vahelt piiludes j?rele vaatas ja s?lge neelas. Ta unistas tollest blondi hobusesabaga t?drukust p?eval, n?gi teda ??siti unes, kui ta just ise ??pimeduses neiu voodi juurde teda imetlema ei hiilinud. Sepo tahtis nii v?ga t?drukut paremini tundma ?ppida, temast k?ike teada saada ja lootis, et siis, kui aeg on k?ps, siis v?ib nii m?nigi asi tema elus muutuda... Mees oli muuseas kindel, et just praegu l?ks neiu t??le. Oli ju hommik. Kahjuks ei teadnud ta, kus t?pselt neiu t??tas. Ta oli temaga vaid m?ne s?na vahetanud. Maja trepikojas kohtudes. P?rinud, kuidas neiule korter meeldib. Kuid kus ta t??tab, seda polnud ta k?sinud. Ta ei tahtnud pealet?kkiv olla. Neiu polnud ju veel kuud aegagi siin elanud. Vahel oli neiul ?le ?la spordikott ja k?es tennisereket, siis oli selge, et ta l?ks trenni. Vahel tuli ta koju koos m?ne s?brannaga ja siis kostus l?bi seina jutuk?minat ja naerupahvakuid. Ja n??d seisis ta siin, korteris, mida neiu ??ris. Sepo l?ks tagasi neiu magamistuppa. See oli tal esimene kord seal viibida ja seet?ttu vaatas ta uudishimulikult ringi. Helesinise p?evatekiga kaetud suur voodi, vana tugitool, fotod kummutil ja fotomontaa? seinal. Ta astus l?hemale, et uurida ?hte fotot, kus oli n?ha blondit kallistamas keskealist naist ja meest. Kindlasti tema vanemad, arvas Sepo. Naine paistis olema blondiga ?sna ?hte n?gu. Oli ka paar pilti, kus neiu oli koos s?brannadega, kuid enamus fotosid olid siiski blondist endast. Samas... polnud ?htegi pilti, kus oleks m?ni noormees figureerinud. Mehele tegi see r??mu. See tekitas kindla tunde, et t?druk kuulub ainult talle. Ta ei tahtnud teda kellegiga jagada. Ja miks peakski? Sepo t?mbas lahti magamistoa seina ??res seisva suure valge kummuti ?lemise sahtli. Meigituubid ja topsid, l?hna?lipudelid, huulepulgad, k??nelakid, juuksekummid, kammid... K?ik seisid korralikult ?ksteise k?rval nagu s?durid, laotuna suurematesse karpidesse. Paar suuremat l?hna?lipudelit lamasid pikuti. Teisiti poleks mahtunud. V?ibolla olid need deodorandid? Mees v?ttis ?he suurema pudeli, avas korgi ja nuusutas. Magus, aga mitte p?ris... Selline hapukasmagus. Ta v?ttis teise suure pudeli ja keeranud korgi ?ra, pihustas seda ning nuusutas seda uudishimulikult. Kurgil?hn... V?i v?rske r?ime? Ei tea... Sepo asetas pudelid ettevaatlikul tagasi ja v?ttis pihku v?ikese h?bedast v?rvi k??nelaki pudeli. L?hemal vaatlusel selgus, et k??nelakk pudelis oli siiski helerohelist v?rvi. V?tnud veidi v?rvi pintslile, t?mbas ta sellega ?le oma v?ikese s?rme k??ne. Talle tundus, et see v?ike pintslit?mme ?hendas neid mingil moel. Nende k??ned oli n??d, oletatavalt, ?hte v?rvi. Mees muigas, vahva! Milline hea idee see oli tal tookord olnud - osta kaks korterit k?rvuti. Need korterid siin olid olnud k?ige esimesed, mis ta ostis juba sel ajal, kui k?is ise veel Norras t??l. Arvutitehnikuid oli tol ajal veel v?he ja ta teenis Norramaal korralikku palka. Teenis nii palju, et tark oli see teenitud raha millessegi investeerida. Miks mitte osta korter?Mitu korterit? Kinnisvara oli alati kindel v?rk. Elamist on k?igil vaja. Siinses kahes korterites oli ta ise rabanud ja rassinud, kuniks j?udis arusaamisele, et lihtsam on lasta kellelgi teisel t?? ?ra teha. Aga need seinakapid m?lemas korteris ja liikuv paneel nende vahel. See oli tema idee! See oli superidee. Ja sellest ei teadnud keegi peale tema. Siiski. Anna, kes oli tema esimene ??riline, tema teadis, aga tema oli surnud. Juba aastaid. Hiljem oli ta ostnud veel mitu korterit ja muidugi n?udis see ?ksjagu raha, et need renoveerida lasta, aga see polnud mingi mure. Nii firma kui hea raha eest v?lja ??ritavad korterid t?id piisavalt sisse. Sepo naeratas rahulolevalt. Jah, see korter siin, see oli ajalooga. Siin oli karma ja temale sobilik energia. Ja siin elas n??d neiu, kes talle meele j?rele oli. ?ksjagu momente, mille ?le r??mu tunda. Ta l?ks tagasi seinakapi juurde, avas ukse ja vaadates neiu r?ivaid, hingas s?gavalt sisse. Milline v?rskus, nooruslikkus, energia... V?ibolla see ongi energia, nooruse energia, mida ta otsib, arvas ta. V?ib see nii olla? Veidi m?elnud, j?udis ta j?reldusele, et miks mitte? Nooruse energia saladus! See k?lab h?sti. Ja kui ?ks keskealine mees saab selle superenergia kasv?i noorukeselt neiult, siis mis saab selles halba olla? Ta v?ttis kapist neiu roostev?rvilise trikookleidi ja surus selle vastu rinda. Milline tunne... see pani ju lausa pea ringi k?ima ja liblikad k?hus lendlema. Sepo nuusutas kleiti, ooh... see l?hnas tugevalt neiu j?rgi. Tema l?hna?li j?rgi. Mees tundis, et pea hakkab ringi k?ima, seda k?ike oli nii palju... Ta v?ttis riidepuult kampsuni. Jah... Igas asjas, mida ta puudutas, oli tunda, et see on Julia oma. Ei, peab millelegi muule m?tlema! Peab t??le minema, kontrollima, millega need laisad eided seal tegelevad ja siis... V?ibolla kutsuda Teresa omale kabinetti? Too l?hnab v?hemalt talutavalt. Ja oskab meelitada, isegi kui see vahel vihale ajab. Loll eit k?ll, aga noh... ajutiselt ajab asja ?ra. Kannatab ehk ?htuni vastu pidada? ??sel v?ib tulla ja imetleda magavat neidu. V?hemalt esialgu. II peat?kk Sepo m?tles taas saledale blondile ja j?udis korraga otsusele, et ta on neidu juba k?llalt ??siti piidlemas k?inud. N??d on j?udnud k?tte aeg temaga tutvust sobitada. Kohe ?htul! Peale m?ne ?ise k?lask?igu oli ta teda juba ?le kahe kuu ka aknast piilunud, tema voodile pikali heitnud ja seal pikutanud, tema sahtlites sorinud ja salaja isegi tema mobiili l?hemalt uurinud. N??d aitab! Just sel p?eval, kohe t?na, kohe ?htul, otsustas mees. Ta tutvustab ta end neiule ja siis teeb talle ettepaneku! See teadmine ja ootus tegid p?eva eriliseks. Tema meelest sobis ta blondi neiu k?rvale ?lih?sti, talle tundus, et k?ik klapib. Et nende vahel k?ik klapib. T?druk elas ?ksinda, see oli p?hiline, see t?hendas, et keegi ei sega end vahele. Ta k?is t??l ja trennis, vahel istus ?htuti koos s?bannadega. Mees teadis seda, ta oli neidu j?litanud ja tal ka mitmetel ?htutel ning ??del silma peal hoidnud. Et seda teha, selleks oli ta v?ga tihti k?inud ema korterit ?le vaatamas. Et Juliale l?hemal olla. Majanaaber oli korra juba k?sinud, et kas ta on sinna, ema korterisse, p?riselt elama kolinud. See oli muidugi jama! Ta polnud sinna elama kolinud. Aga miks ta seal nii tihti k?is, seda ta ei saanud ega tahtnud ?elda. Sepo keerutas end v?lja lugudega lilledest, mida tuli kasta, asjadest, mida ta pidi emale viima ning l?puks taipas ?elda, et tal on vaja k?ia posti j?rel, sest tema ema on nii vana, et arvutiga ei oska ta midagi peale hakata, ja et ta saab kirju arvetega nii nagu k?ik vanasti said. Muidugi v?is too uudishimulik koeraeit teha juttu postiljoniga, ?elda n?iteks, et ta v?ib ise majanaabri posti koguda. Et teda aidata, et temal poleks vaja seal nii tihti k?ia. Kuid kas postiljon tohib tal seda teha lasta? Kas nad ?ldse tohivad oma t??alaseid asju v??rastele avaldada? Pealegi, mis mutil ?ldse tema k?imistega asja. Ta k?ib seal nii palju kui tahab ja mutt hoidku oma l?uad. Sepo ei viitsinud ema majanaabrile rohkem m?elda. Ta tahtis m?elda Juliale. Tollele kaunile, blondi hobusesabaga neiule. Ja milline nimi tal veel on - J U L I A. Imekaunis! Olles ?ksinda ja oodates, millal neiu t??lt koju tuleb, kordas Sepo neiu nime mitu korda valju h??lega. Ta m?lgutas m?tteid ja unistas, kuidas see k?ik tegelikkuses toimub, kuidas neiu reageerib, kui ta talle ?tleb, et armastab teda, hoolimata tema ja Julia vahelisest vanusevahest. Ta ei pidanud seda asjaolu sugugi t?htsaks. Ta lihtsalt ?tleb, et tahab temaga olla, et ta on temast juba pikka aega m?elnud ja unistanud... Oodata tuli kaua. V?ljas hakkas juba pimenema, kui neiu l?puks koju tuli. Sepo, kes ootas k?rvalkorteris, otsustas oodata veel... nii umbes paark?mmend minutit, anda neiule aega ja siis... siis ta l?heb ja ?tleb. Ootamine polnud lihtne, veri pulbitses ja s?da tagus peaaegu v?ljakannatamatult tugevalt. L?puks ei tahtnud ta enam kella vaadata vaid arvas, et on t?drukule piisavalt aega andnud. N??d teeb ta oma plaani teoks! „Ma tean, et sinu nimi on Julia!“ ?tles Sepo k?va h??lega kohe uksel?velt. Ta oli vaikselt korterisse hiilinud ja n??d elutuppa astudes tahtis ta oma ootamatust ilmumisest hoolimata neiule n?idata, et on temast v?ga huvitatud. Tuba oli t?hi! Muusika m?ngis valjult ja magamistoas, kui ta end garderoobist ettevaatlikult v?lja libistas, polnud t?drukut olnud. Mees arvas, et ta istub kindlasti elutoas ja vaatab telekat v?i valju muusika j?rgi otsustades istub arvutis, kuid v?ta n?pust. Juliat polnud ka elutoas. Sa kurvastad mind, ma olen sinus peaaegu pettunud, mu armsake, m?tles Sepo. Kas t?esti j?udis neiuke v?lja lipsata ilma et ma seda m?rkasin? Ei... muusika ju m?ngib! Ta otsustas korteri ?le vaadata. Kurat, hiili, nagu vargan?gu, arvas ta. Tubades Juliat polnud, k??gis ka mitte, kuid esikus seistes m?rkas ta, et vannitoa uks on suletud. Tavaliselt seisis see alati praokil, kui mitte p?ris avali. No muidugi... kuidas ma kohe selle peale ei tulnud, polnud mees endaga rahul. Ma kuradi juhmakas! Ta l?ks vannitoa ukse taha ja kallutanud pea vastu ust, kuulatas t?helepanelikult. Nii... Loomulikult on neiu vannis! V?is kuulda vaikset ?minat. Laulab vist oma aruga, muigas mees. T?nap?eval on k?ik, kes suu lahti saavad, kohe iidolid. Idikad on nad, aga olgu... Sepo tundis, et ta on t?iesti pinges, isegi k?ed tundusid v?risevat. Oma plaanist ei tahtnud ta aga taganeda. Ta ei j?tnud ?htegi ettev?etud asja pooleli. Iialgi! Otsustavalt avas ta vannitoaukse ja astus sisse. See, mis n??d juhtus, oli talle, isegi kui ta juba ette teadis, et esmane reaktsioon saab olema tugev, lausa ?llatuseks. Vannivahus lebav neiu hakkas t?iest k?rist r??kima ja see polnud Sepo jaoks ehk isegi k?ige ?llatavam, ta astus ju siiski ette hoiatamata teise inimese vannituppa, kuid neiu pritsis tema poole ka vett ja viskas teda oma mobiiliga, mis tal just k?es oli. „?ra karju! Palun... ?ra karju...“ p??dis Sepo h?disel h??lel t?drukut rahustada, kuid sai uuesti vahuse sahmaka vett kaela. Jumal t?natud, et muusika v?hemalt teises toas k?vasti l?ugab, m?tles mees ja viskus neiule l?hemale. See kisa siin tuli ju ?ra l?petada. Ta surus Julia pea vee alla ja ei teinud v?ljagi neist n?rkadest hoopidest, mida neiu talle jagas ega ka tema teravatest k??ntest. Ta oli ennegi kriimustada saanud. Ei midagi uut, arvas ta ja lugenud neljak?mneni, t?mbas neiu vee alt v?lja. Lasknud t?drukul veidi aega ?hku ahmida, haaras ta temast tugevamini kinni ning sulges oma suure k?mblaga ta suu. „Julia, ma lasen su lahti, kui sa lubad, et ei karju! Kas sa saad aru?“ Neiu p??dis noogutada, kuigi tema silmad vaatasid meest hirmunult. „Sa ei pea kartma,“ pidas Sepo vajalikuks lubada. „Ma tahan sinuga ainult r??kida... pole midagi hullu...“ Neiu noogutas uuesti ja Sepo v?ttis k?ed ?ra. Otsekohe avas neiu suu ja karjus, kuidas kopsud v?tsid, „keegi... aaaapppiii....“ Polnud valikut. Kiiresti surus Sepo neiu pea uuesti vee alla ja vaatas tundetult pealt, kuidas Julia vett neelas ja siis rabelema hakkas. Ta imestas veidi, et kogu armastus, mida ta oli arvanud neiu vastu tundvat, oli ?ht?kki kadunud. Justkui poleks seda erutavat tunnet temas ?ldse kunagi olnudki... Oodanud m?ned hetked, v?ttis ta t?drukul juustest kinni, t?mbas ta pea veepinnale ja lasknud tal taas paar minutit puristada ning vett s?litada ja k?hida, sulges uuesti oma k?ega ta suu. „Nii ei saa me j?tkata, mu kallis! Et sa kogu aeg kisama pistad. Ma ju ?tlesin, et tahan sinuga lihtsalt r??kida, kas sa saad aru?“ Neiu vaid vaatas teda. Ta ei liigutanud ega pilgutanud silmagi. Hea seegi, olgu nii, m?tles Sepo. R??gime siis niimoodi, et tema ainult kuulab. Plika paistis olema t?ielik lollpea, kuid kuna Sepo oli otsustanud talle m?ned s?nad ?elda, siis tahtis ta seda ka teha. Kes teab, ehk v?tab Julia aru p?he... Ta kummardus neiule l?hemale ning sosistas talle k?rva, „tead, ma tahtsin sulle ainult ?elda, et ma armastan sind, ma olen sind armastanud sellest hetkest, kui ma sind esimest korda n?gin ja ma ihaldan sind ja...“ Ta sai kaela uue sahmaka vett, kust vaht oli hakanud juba kaduma. Vesi polnud enam nii kuum kui alguses. Kuradi plikan?ru, vihastas Sepo. Ma r??gin temaga ilusasti ja tema ainult kakleb. Ei tea kust tulnud j?uga rabeles Julia end ootamatult vabaks ning p??dis vannist v?lja ronida. Kohe kargas Sepo p?sti ning h?panud ukse ette karjus, „ei l?he sa siit kuhugi enne kui me oleme r??kinud!“ „Sa kuradi ilge idioot, kas sa arvad, et ma tahan sinuga r??kida v?i sind ?ldse kuulata!“ kriiskas t?druk. „Ma ei salli sind! Kas sa arvad, et ma pole n?inud, kuidas sa mind vahid, ila jooksmas. Kas sa arvad, et ma pole n?inud, kuidas sa kardinate vahelt hiilid... Ja n??d oled sa veel mu korterisse sisse murdnud...“ Ta haaras kraanikausi servalt shampoonipudeli ja tahtis sellega Sepot visata, kuid pudel libises k?est ja kukkus vanni. Sepo hakkas naerma. „Pead m?rki viskamist harjutama!“ Ja vot sisse murdnud polnud ta t?esti mitte. Tal oli oma, salajane sissep??s, kuid ta ei kiirustanud neidu sellest teavitama. Julia l?ks mehe naeru peale veel rohkem raevu t?is. Ta ei hoolinud enam sellest, et oli alasti, ta tahtis iga hinna eest vannitoast v?lja ja pritsinud taas kord Sepot vanniveega, p??dis temast m??da saada, et ukseni p??seda. Kuid mees oli kiirem! Haaranud neiu k?sivarrest, surus ta Julia vanni tagasi. Talle oli selgeks saanud, et r??kimisest ei tule midagi v?lja ja kui lihtsalt taganeda ning minema minna, siis on tal m?ne minuti p?rast politsei kannul. Seda ta ei tahtnud. Kas t?esti tuleb ka Juliaga teha seda, mida nende teistega? Nendega, kes talle vastu hakkasid, tema ?le naersid, teda m?nitasid? Sepo tundis ootamatut vihas??stu! Ta surus kogu j?uga neiu vannip?hja ega teinud v?ljagi sellest, et vannivett igale poole laiali pritsis. Kui neiu enam ei liigutanud, t?mbas ta k?ed veest v?lja. Vastik oli plikat vaadata. Selline lollakas! T?ielik idioot! Rikkus k?ik ?ra... Kui hea neil oleks kahekesi olla olnud... N??d polnud see enam v?imalik. N??d tahtis Sepo sealt minema minna, nii kiiresti kui v?imalik. Ta p??rdus, et vannitoast lahkuda, korraga j?i pilk pidama ukse ees vedelevale mobiilile. See andis talle idee. Mis oleks kui... Sest see siin oli ju ?nnetusjuhtum! K?ige tavalisem ?nnetusjuhtum! Ta polnud tahtnud plikale viga teha, too oli ju ise alustanud. Ja tema pidi end kaitsma. K?ik pidid aru saama, et see oli ?nnetus! Neiu oli vanni uppunud! V?ibolla oli ta libisenud, pea ?ra l??nud... Ei, siin polnud sellist kohta. Mis veel v?is juhtuda, et inimene vanni upub? Kramp? Ei... vannivees... no t?esti! M?tle Sepo, m?tle, ?tles ta endale. Oeh... l?hen... pean vist korra maha istuma ja asja ?le j?rele m?tlema... Elutoa poole minnes m?rkas ta esikus vedelevat pikendusjuhet. No loomulikult... Kuidas ta kohe sellele ei tulnud! Ta vedas juhme vannituppa, l?ks ja otsis ?les mobiililaadija, ?hendas selle juhtmega ning torganud otsiku mobiili, viskas mobla vanni. „Niiviisi, sedasi siis...“ ?tles ta vaikselt iseendale. Kuradi loll plika... sai, mida tahtis! Ta ise ei tahtnud heaga... Siin kauem passida polnud enam m?tet, siin polnud enam midagi teha. V?is minna end kuivatama. III peat?kk Uurija Marje Selter oli veidi ?revil. Ta oli alles n?dal tagasi p?rast noorema lapse s?ndi t??le tagasi tulnud ja n??d, kui tema elukaaslane v?ikestega koju j?i, oli tal pidevalt tunne, et mees ei saa j?rsku beebiga hakkama, sest tal tuli ju tegeleda ka nelja-aastasega. Raske oli keskenduda. Piinav ootus, et mees v?ib iga hetk helistada ja oma abitust kurta, tegi Marje n?rviliseks. Senini polnud mees aga veel helistanud. Naine ohkas, l?kkas ?le ?la vajunud patsi tagasi seljale, t?stis kohvitassi eemale ning v?ttis uuesti ette kuriteopaiga ?levaatuse protokolli. Toimik ?he neiu ?nnetu surma raportite ja tunnistustega oli p?ev p?rast tema lapsepuhkust uuesti t??le tulekut kohe lauale asetatud ja ?lemuse poolt anti k?sk asi k?ige rohkem n?dalaga ?ra l?petada. Selter kavatseski seda teha, kuid siis tuli minna lahendama ?hte kodut?li, mis l?ppes ?hele osapoolele haiglas, p?rast mida selgus, et teine osapooltest on t?hjendanud ?hise konto ja kuna paar ei tahtnud ?ksteisega enam suhelda, siis tuli seda teha politseil. Nii see aeg kulus. N??d tahtis ta toimiku l?bi lehtiseda, t?iendada, mida vaja ja siis v?is selle arhiivi saata. Toimikukaante vahel olid ka vastused tehnilisest osakonnast ?nnetuskohal v?etud proovide kohta, s?prade tunnistused ja vanemate seletused. Korteri omanikuna oli kirjas keegi vana naine ja korter oli ??rile antud maakleri kaudu. Omanikuga polnud m?tetki r??kida, maakleri jutu j?rgi ei kohtunud ta ??rnikuga iialgi ja vajadusel pidi asju ajama omaniku poeg. Nii... pomises naine vaikselt ja sirutas jalad v?lja, paistab olema tavaline ?nnetusjuhtum... T?en?oliselt ongi! Huvitav kas keegi on veel kunagi surnud, kuna mobla vanni kukkus? Muidugi mitte niisama mobla, vaid laadijaga ?hendatud mobiil. Pikendusjuhe oli vedelenud sealsamas vanni k?rval. Pistik oli k?ll seinast v?lja t?mmatud... Ei tea, kes seda tegi? Ta otsustas seda k?sida kohapeal k?inud politseinikelt. Ja siis tuleb r??kida ka veel t?druku vanematega. Ta tahtis loost ise, omaenda silmade l?bi, ettekujutuse saada. Enne kui toimik arhiivi saata. Ikkagi... kui jube tunne see peab olema, leida oma laps surnult vannis... Marje tundis k?lmav?rinaid. M?elda, kui tema oma pisikesed... Ei... seda ei taha isegi mitte ette kujutada. Kohutav! Vaene t?druk! Ja kui vana ta oligi... Kus meil see kirjas on? Ta lappas pabereid. Siin... Et kahek?mne ?he aastane... Oeh, taevas k?ll. Ja et sellised asjad juhtuvad? Aga mida siin ikka teha, ?nnetused ju juhtuvad ja iga kord on see kohutavalt eba?iglane ja oleks v?inud olemata olla. M?tlemisest, et juhul, kui oleks olnud nii v?i naa ja teistmoodi... siis poleks midagi juhtunud, pole abi. Kahjuks tagantj?rele tarkus ei aita. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/monika-rahuoja-vidman/korter/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.