Kolme neljandiku m?istatus

Kolme neljandiku m?istatus Sophie Hannah Hercule Poirot’ juurde astub t?naval peenelt riietatud naisterahvas, kes hakkab teda ilma sissejuhatuseta hurjutama. Suur detektiiv olevat saatnud talle kirja, milles s??distab teda kellegi h?rra Pandy tapmises.Poirot on n?rdinud. Ta poleks iialgi saatnud nii labase s?nastusega kirja. Tema jutule tuleb veel kolm inimest – samal p?hjusel! Poirot’l ei j?? muud ?le, kui uurida v?lja, kes on kasutanud kurjasti tema kuulsat nime.Ja miks? Kas ?nnetusjuhtum osutub ?ldse m?rvaks? Uuringud viivad ta maale uhkesse h?rrastemajja, kus elavad v?ga erinevad inimesed.R??kimata koerast, kes p??ab k?lalise n?gu lakkuda … Originaali tiitel: Agatha Christie The Mystery of Three Quarters by Sophie Hannah HarperCollins 2018 Translation entitled „Kolme neljandiku m?istatus” © 2018 Agatha Christie Limited. All rights reserved. The Mystery of Three Quarters © 2018 Agatha Christie Limited. All rights reserved. The Mystery of Three Quarters ™ is a trade mark of Agatha Christie Limited and Agatha Christie ®, Poirot ® and the Agatha Christie Signature are registered trade marks of Agatha Christie Limited in the UK and elsewhere. All rights reserved. T?lke?igus: Anne Kahk, 2018 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Mare L?okene ISBN 978-9985-3-4462-0 ISBN 978-9985-3-4555-9 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Faith Tillerayle, kes tegi palju rohkem, kui pidi, ja ?petas mulle nii palju. T?nus?nad Minu piiritu t?nu kuulub j?rgmistele inimestele: James Pritchard ja Matthew Pritchard ja k?ik Agatha Christie Limited t??tajad; David Brawn, Kate Elton ja k?ik Harper Collins UK t??tajad; minu agent Peter Straus ja tema meeskond Rogers, Coleridge & White juures; minu v?rratu v?ljaandja William Morrow New Yorgis; ja k?ik minu toimetused ?le maailma, mis on aidanud levitada neid raamatuid igasse maailma otsa; Chris Gribble, kes luges ja innustas otsustavas algusj?rgus; Emily Winslow, kes andis mulle toimetajana soovitusi, mis olid hoolikad ja hindamatud nagu alati; Jamie Bernthal-Hooker, kes abistas mind lugematul eri viisil teksti ?lelugemisest taustauuringute ja pealkirja nuputamisele kaasaaitamiseni; Faith Tilleray, kes disainis mulle uue vaimustava veebilehe ja kellest sai minu turundusguru; minu pere: Dan, Phoebe, Guy ja antud juhul eriti veel Brewster, p?hjustel, mida peaksid taipama k?ik, kes mu raamatut loevad! T?nu teile, v?istluse v?itjad Melanie Vout ja Ian Manson, kes andsid mulle nimed Peter Vout ja Hubert Thrubwell. M?lemad suurep?rased nimed! Olen piiritult t?nulik ka k?igile lugejatele, kellele on meeldinud „Monogrammim?rvad”, „Suletud kirst” ja minu teised teosed ning kes on mulle sellest kirjas/tviidis/s?numis teada andnud ? teie innukus paneb mind tundma, et k?igel sellel on m?tet. ESIMENE NELJANDIK 1. PEAT?KK Poirot’d s??distatakse Kui Hercule Poirot’ autojuht s?iduki kiiduv??rt s?mmeetrilisusega seisma j?ttis, t?i see detektiivi n?ole rahuloleva muheluse. Puhtuse ja korra armastajana oskas Poirot hinnata automobiili paigutust t?pselt kohakuti tema elukohaks oleva Whitehaven Mansionsi v?lisuksega. Auto keskkohast oleks saanud t?mmata sirge joone punktini, kus maja kahe poolega uksed kokku puutusid. L?unas??ki, millelt ta parajasti saabus, v?is iseloomustada s?nadega tres bon divertissement ? t?iuslik nii kehakinnituse kui ka seltskonna poolest. Poirot v?ljus autost, t?nas s?damlikult sohvrit, ja kavatses juba majja minna, kui teda valdas eriskummaline taju (nii ta ise seda endale nimetas) millestki oma selja taga, mis otsekui p??dnuks t?mmata endale ta t?helepanu. Ringi keerates ta siiski ei oodanud, et n?eb midagi erakordset. Veebruarikuu kohta oli ilm isegi mahe, see v?is olla kerge tuulehoog, mis ?hu ta ?mber v?relema pani. ?ige pea n?gi Poirot, et s??di polnud kliima, kuigi talle kiirel sammul l?henev h?sti riietatud naisterahvas meenutas oma moekale helesinisele mantlile ja k?barale vaatamata loodusn?htust. „Ta on tuulep??rise purustava v?imsusega,” pomises Poirot enda ette. K?bar ei meeldinud talle ?ldse. Linnas ringi liikudes oli ta n?inud samasugust ka teiste naiste peas: minimalistlik, ilma ?hegi kaunistuseta, peadligi hoidev nagu kangast tehtud ujumism?ts. K?baral peaks olema ??r v?i mingi ilustus, leidis Poirot. K?bar peaks ometi olema midagi enamat kui ainult pea soojendaja. K?llap harjub ta nende modernsete naistek?baratega varsti ?ra ja niipea kui tema on need m?ttes heaks kiitnud, teeb mood uuesti t?isp??rde, nagu alati. Sinisesse riietatud naise huuled tukslesid ja k?verdusid, kuigi h??letult. Ta oleks justkui harjutanud s?nu, mida saata ?le huulte kohe, kui on Poirot’le j?rele j?udnud. Polnud v?himatki kahtlust, et naine oli just nimelt Poirot’ sihikule v?tnud. Paistis, et ta kavatses teha midagi ebameeldivat, kui on sihtm?rgile piisavalt l?hedal. ?hvardav tuulep??ris pani Poirot’ sammukese taganema, kuigi tema poole tuhises ?ksainus naisterahvas. Naise juuksed olid tumepruunid ja l?ikivad. Kui ta viimaks detektiivile ebamugavalt l?hedal seisma j?i, taipas Poirot, et naine polegi nii noor, nagu eemalt vaadates oli paistnud. ?ldsegi mitte, ta oli kindlasti ?le viiek?mne. Ehk koguni kuuek?mnene. Keskealine daam, kes oskas meisterlikult oma kortse varjata. Silmad olid s?gavsinised, ei heledad ega tumedad. „Teie olete Hercule Poirot, on mul ?igus?” ?tles naine v?imalikult valju sosinaga. Poirot m?istis, et naise eesm?rk oli v?ljendada oma raevu, ilma et m??dak?ijad v?iksid teda kuulda, ja ometi polnud l?heduses kedagi. „Oui, Madame. See ma olen.” „Kuidas te julgete! Kuidas te julgete saata mulle sellist kirja?” „Madame, ma vabandan, aga meie vist ei tunne teineteist.” „?rge mitte p??dkegi minu ees s??tukest teeselda! Ma olen Sylvia Rule. Nagu te v?ga h?sti teate.” „N??d ma tean seda, sest teie ise ?tlesite mulle. Hetk tagasi ma veel ei teadnud. Te viitasite mingile kirjale ...” „Te siis tahate, et ma kordaksin teie alatut laimu avalikus kohas? Nagu soovite, ma teen seda. T?na hommikul sain ma kirja ? uskumatult j?lestusv??rse kirja, mis kannab teie allkirja.” Naine suskas ?hku terava s?rmega, mis oleks tabanud Poirot’d rindu, kui detektiiv poleks j?udnud k?rvale h?pata. „Non, Madame,” p??dis Poirot vastu vaielda, kuid s??distaja vaigistas ta ?geda s?navalinguga. „Selles armetus kirjas te s??distate mind m?rvas. M?rvas! Mind! Sylvia Rule’i! Te v?idate, et suudate mu s?? t?estada ja soovitate mul kohe politseisse minna oma tegu ?les tunnistama. Kuidas te julgete? Te ei saa minu vastu mitte midagi t?estada sel lihtsal p?hjusel, et ma olen s??tu. Ma pole mitte kedagi ?ra tapnud. Ma olen k?ige v?hem v?givaldne inimene, keda ma iial kohanud olen. Ja Barnabas Pandy nime kuulen ma esimest korda!” „Barnabas ...” „See on lihtsalt ennekuulmatu, et te s??distate mind, k?igist inimestest just mind! Lihtsalt ennekuulmatu! Ma ei kavatse sellist asja taluda. Ma v?taksin meelsasti ?hendust oma advokaadiga, ainult ma ei taha, et ta kuuleks sellest alatust laimust. Ma p??rdun pigem politseisse. Millise n?ruse r?nnaku ohvriks ma olen langenud! Milline solvang! Minu positsiooniga naine ei pea seda taluma!” Sylvia Rule j?tkas samas vaimus veel m?nda aega. Tema ?rritunud sosinas oli ohtralt sisinat ja visinat. See t?i Poirot’le meelde valju kohinaga m?slevad kosed, mida ta oli n?inud oma reisidel: muljet avaldav vaadata ja samas h?irivalt purustava j?uga. Voog, mida on v?imatu peatada. Kui Poirot’l ?nnestus viimaks s?na sekka poetada, ?tles ta: „Madame, palun lubage mul kinnitada, et ma pole teile sellist kirja kirjutanud. Kui teie olete taolise kirja saanud, siis ei ole mitte mina seda teile saatnud. Ma ise pole samuti kunagi kuulnud Barnabas Pandy nime. Kas see on mees, kelle m?rvas teid s??distati inimese poolt, kes on kirja autor?” „Teie olete kirja autor ja ?rge vihastage mind veel rohkem v?lja oma s??d eitades. Eustace ?hutas teid seda tegema, on mul ?igus? Te m?lemad teate suurep?raselt, et ma pole mitte kedagi tapnud, et ma olen s??st nii puhas kui ?ldse saab olla! Teie ja Eustace haudusite selle plaani v?lja, et mind hulluks ajada! See on t?pselt tema moodi ja muidugi p??ab ta hiljem v?ita, et tegi ainult nalja.” „Ma ei tunne mitte ?htegi Eustace’it, Madame.” Poirot ei lakanud ?ritamast, kuigi m?istis, et ?elgu tema mida tahes, Sylvia Rule’i arvamust see ei k?iguta. „Ta vist arvab, et on nii ?ra?tlemata nutikas ? k?ige nutikam mees tervel Inglismaal! Oma vastiku sarkastilise muigega, mis tal ringi k?ies alati n?ol on. Kui palju ta teile maksis? Olen kindel, et see oli tema idee. Ja teie hakkasite tema k?silaseks. Teie, kuulus Hercule Poirot, usaldatud meie truult ja ausalt riiki teeniva politsei poolt. Te olete petis! Kuidas te v?isite? Laimata minusugust laitmatu kuulsusega naist! Eustace on valmis k?igeks, et mind h?vitada. K?igeks! Mida iganes ta teile minu kohta r??kis, see k?ik on vale!” Oleks naine lasknud tal r??kida, oleks Poirot v?inud talle kinnitada, et ta ei teeks mitte iialgi koost??d mehega, kes peab end k?ige nutikamaks tervel Inglismaal, mille pealinnas elab ometi Hercule Poirot. „Palun n?idake mulle seda kirja, Madame.” „Te ometi ei arva, et ma hoidsin selle alles? Mul oli vastik seda isegi k?es hoida! Ma rebisin kirja v?ikesteks t?kkideks ja viskasin tulle. L?kkaksin hea meelega Eustace’i sinnasamasse kirjale j?rele! K?ll on kahju, et seadus sellist asja ei luba. V?in vaid oletada, et seadusetegijad pole kunagi kohanud Eustace’it. Kui teie peaksite veel kunagi mind niimoodi solvama, l?hen ma otsejoones Scotland Yardi ? aga mitte midagi ?les tunnistama, vaid esitama s??distust teie vastu, h?rra Poirot!” Enne kui Poirot oleks j?udnud ennast vastamiseks koguda, oli Sylvia Rule kannal ringi keeranud ja minema marssinud. Poirot ei h?iganud teda tagasi. Ta seisis veel hetke pead vangutades paigal. Ukseesisest trepist ?les astudes pomises detektiiv enda ette: „Kui see naine oli k?ige v?hem v?givallale kalduv, siis ma ei tahaks kohata tema vastandit.” Poirot’ avaras h?sti sisustatud korteris ootas teda kammerteener. Kui harilikult tervitas George oma peremeest pisut puise naeratusega, muutis Poirot’ ilme n?gemine ta n??d n?htavalt murelikuks. „Kas te tunnete ennast halvasti, s??r?” „Non. Ma olen segaduses, George. ?elge mulle teie, kes te teate nii palju Inglise seltskonna k?rgema kihi kohta ... Kas teile on tuttav Sylvia Rule’i nimi?” „Ainult kaudselt, s??r. Ta on hiljuti manalateele l?inud Clarence Rule’i lesk. T?helepanuv??rsete sidemetega. Minu teada kuulub ta mitme heategevusorganisatsiooni juhatusse.” „Aga Barnabas Pandy?” George raputas pead. „Seda nime ma ei tunne. Minu eriteadmised piirduvad Londoni seltskonnaeluga, s??r. Kui h?rra Pandy elab kusagil mujal ...” „Ma ei tea, kus ta elab. Ma ei tea sedagi, kas ta elab v?i ta hoopiski m?rvati. Vraiment, ma ei saaks teada Barnabas Pandy kohta veel v?hem, kui ma tean ? see oleks ilmv?imatu! Aga ?rge ainult p??dke seda selgeks teha Sylvia Rule’ile, kes kujutab ette, et mina tean k?ike tolle mehe kohta! Madame usub, et ma kirjutasin talle kirja, milles s??distan teda nimetatud mehe m?rvamises, kuigi ma kinnitasin, et pole midagi niisugust kirjutanud. Mina ei kirjutanud talle. Ma pole proua Sylvia Rule’ile mitte ainsamatki kirja saatnud.” Poirot vabastas ennast kaabust ja mantlist k?rsitumalt kui talle omane ja ulatas need George’ile. „Ei ole sugugi meeldiv saada s??distatud milleski, mida sa teinud ei ole. Peaks ju olema lihtne valesid k?rvale t?rjuda, aga kuidagimoodi heidavad need s??tunde varju su m?tetele, j??vad sinna ringi uitama nagu kummitused, mis laimavad su s?dametunnistust! Keegi on veendunud, et sa oled teinud midagi koletut ja sinul tekib viimaks tunne, justkui see oleks t?si, isegi kui sa m?istusega tead, et see nii ei ole. Ma saan n??d paremini aru, George, misp?rast inimesed tunnistavad ?les kuritegusid, mida nad pole sooritanud.” George’i ilme oli kahtlev ja seda tuli sageli ette. Poirot oli t?hele pannud, et inglase diskreetsus n?eb pahatihti v?lja nagu igas asjas kahtlemine. Paljud k?ige viisakamad inglased ja inglannad, keda ta oli aastate jooksul kohanud, j?tsid mulje, nagu neid oleks hoiatatud, et nad ei usuks mitte ?htegi s?na, mida keegi neile ?tleb. „Kas te sooviksite midagi juua, s??r? Klaasike sirop de menthe’i, kui tohib soovitada?” „Oui. See on suurep?rane m?te.” „Pean veel lisama, s??r, et teid ootab vahepeal saabunud jutulesoovija. Kas ma toon teile kohe teie joogi ja palun tal veel pisut oodata?” „Jutulesoovija?” „Jah, s??r.” „Mis on tema nimi? Kas Eustace?” „Ei, s??r. Tema nimi on h?rra John McCrodden.” „Ah! Milline kergendus. Ei olegi Eustace. Ma v?in v?hemalt loota, et luupainaja Madame Rule’i ja tema Eustace’i kujul on haihtunud ega tule enam Hercule Poirot’d t?litama! Kas Monsieur McCrodden teatas teile oma tuleku p?hjuse?” „Ei, s??r. Kuigi ma pean teid hoiatama, ta paistis ... rahulolematu.” Poirot lubas endale kerge ohke. P?rast rohkem kui rahuldust pakkuvat l?unas??ki ?hvardas p?rastl?una osutuda pettumuseks. Siiski ei saanud John McCrodden olla sama kohutav kui Sylvia Rule. „Ma l?kkan sirop de menthe’i nautimise edasi ja v?tan k?igepealt vastu Monsieur McCroddeni,” otsustas Poirot. „Tema nimel on tuttav k?la.” „S??r, te v?ib-olla peate silmas ?ht kliendivolinikku, jurist Rowland McCroddenit?” „Mais oui, bien sur. K?ie-Rowland, timuka parim s?ber ? kuigi teie, George, olete liiga viisakas, et kutsuda teda h??dnimega, mille ta on igati v?lja teeninud. K?ll K?ie-Rowland juba hoolt kannab, et timukal t?? otsa ei l?peks.” „Ta on etendanud otsustavat osa paljude kurjategijate s??dim?istmisel, s??r,” n?ustus George, taktitundeline nagu alati. „John McCrodden v?ib olla tema sugulane,” oletas Poirot. „Ma t?mban veidi hinge ja siis v?ite ta sisse juhatada.” Kuid vajadus John McCrodden sisse juhatada langes ?ra, sest McCrodden marssis uksest sisse, ootamata selleks kutset v?i kombekohast esitlust. Ta m??dus kammerteenrist nagu t?hjast kohast ja j?i seisma vaibale keset tuba, kus ta raidkujuna paigale tardus. „Palun, Monsieur, te v?ite istuda,” pakkus Poirot naeratades. „Ei, t?nan v?ga,” vastas McCrodden. Tema toon oli ?leolevalt p?lglik. Poirot hindas mehe vanuseks neljak?mne aasta ringis. Nii kaunist n?gu nagu temal kohtas pigem kunstiteostel kui luust ja lihast inimestel. Ainult oma ala meister oleks suutnud midagi nii ideaalset kivist v?lja raiuda. Poirot’d h?iris ebak?la mehe n?o ja tema riietuse vahel, mis oli kulunud ja koguni pisut m??rdunud. Kas ta polnud mitte veetnud ?id pargipingil magades? Kas tal t?esti puudus ligip??s moodsa kodu mugavustele? Poirot m?istatas, kas mitte ei p??a McCrodden oma v?imalikult eemalet?ukava riietusega looduse poolt talle heldelt kingitut ? suuri rohelisi silmi ja kuldseid juukseid ? meelega ?ra nullida. McCrodden vaatas vihaselt alla Poirot’ peale. „Ma sain teie kirja k?tte,” teatas ta. „Hommikuse postiga.” „Kardan, et pean teile vastu vaidlema, Monsieur. Ma pole teile mingit kirja saatnud.” J?rgnes pikale veniv ebalev vaikus. Poirot poleks tahtnud ette rutata, kuigi ta juba aimas, milliseks kujuneb edasine vestlus. See tundus ilmv?imatu! Kuidas sai selline asi v?imalik olla? Seni oli ta ?ksnes halvas unen?os leidnud end jaburast ja lootusetult v?ljap??smatust olukorrast, mida nagunii ei saaks m?jutada, pinguta kui palju tahes. „Mis seisis kirjas, mille te saite?” k?sis ta n??d. „Peaksite teadma, mida te ise mulle kirjutasite,” vastas John McCrodden. „Te s??distasite mind Barnabas Pandy nimelise mehe m?rvas.” 2. PEAT?KK Talumatu provokatsioon „Peab ?tlema, ma olin pettunud,” j?tkas McCrodden. „Et kuulus Hercule Poirot n?ustub olema k?silane nii v?iklaselt t?hises ettev?tmises.” Poirot ei vastanud kohe. V?ib-olla polnud ta osanud Sylvia Rule’i ?mberveenmiseks ?igeid s?nu leida? Ta otsustas pingutada, et ennast John McCroddenile v?imalikult arusaadavaks teha ja veenvaid argumente esitada. „Monsieur, s’il vous plait. Ma olen valmis uskuma, et keegi t?epoolest saatis teile kirja ja selles kirjas teid s??distatakse m?rvas. T?psemalt Barnabas Pandy m?rvamises. Seda osa teie jutust ma ei p??agi eitada. Aga ...” „Kuidas te saaksitegi seda eitada,” torkas McCrodden vahele. „Monsieur, palun uskuge mind, kui ma kinnitan teile, et mina pole kirjutanud seda kirja, mis teile saadeti. Hercule Poirot ei n?e m?rva juures mitte midagi t?hist. Mina ...” „Ah, mingit m?rva pole ?ldse toimunud,” segas McCrodden kibestunud naerupahvaku saatel j?lle vahele. „Isegi kui on, siis v?ttis politsei s??dlase ammu kinni. See on ?ks neid mu isa lapsikuid m?nge.” Ta kortsutas kulmu, justkui oleks talle n??dsama tulnud mingi k?hedust tekitav m?te. „V?i on see vana peletis veel sadistlikum, kui ma arvasin, ja kavatseb kasutada minu kiusamiseks m?nd lahendamata m?rva, mind niiviisi surmaohtu seades. Tegelikult pole see t?esti v?listatud. Arvestades tema verejanulist hoolimatust ...” McCrodden vakatas ja lisas siis pominal: „Jah. See on v?imalik. Oleksin pidanud taipama.” „Teie isa on jurist Rowland McCrodden?” k?sis Poirot. „Teate v?ga h?sti, et on.” John McCrodden oli oma pettumuse juba eelnevalt teatavaks teinud ja n??d v?is tema h??lest v?lja lugeda, et iga j?rgmise lausega vajus Poirot ta silmis ?ha madalamale. „Ma tean teie isa ainult kuulduste p?hjal. Ma pole temaga isiklikult tuttav ega ole vahetanud temaga ainsatki s?na.” „Muidugi, te peate teesklemist j?tkama,” ?tles John McCrodden. „Ta kindlasti maksis teile h?sti selle eest, et te tema osalust eitaksite.” Ta laskis pilgul ringi k?ia, justkui n?eks alles n??d ruumi, mille keskel ta seisis. Ta noogutas nagu keegi, kes on oma oletusele kinnitust saanud, ja j?tkas siis: „Rikkad inimesed, kes k?ige v?hem raha vajavad ? sellised nagu teie ja minu isa ? ei kohku ju millegi ees tagasi, et seda veel ja veel juurde saada. Sellep?rast olen ma ise rahasse alati umbusuga suhtunud. Ja ?igesti teen. J?ukusega harjumine m?jub iseloomule h?vitavalt ja teie, h?rra Poirot, olete selle elav n?ide.” Poirot isegi ei m?letanud, millal keegi oleks teda nii isiklikult solvanud v?i ?lekohtuselt s??distanud. Ta madaldas h??lt: „Ma olen kogu oma elu teeninud ?ldist h?vangut, kaitsenud s??tuid ja ? kujutage ette! ? ka neid, keda on alusetult s??distatud. Viimaste hulka kuulute ka teie, Monsieur. Ja t?na lisandus sinna juurde veel Hercule Poirot. Ka mind s??distatakse alusetult. Mina olen sama v?he s??di teile kirjutamises ja kirja saatmises nagu teie olete s??di m?rvamises. Ka mina ei tunne mitte ?htegi Barnabas Pandyt. Ma ei tea mitte midagi ei surnud Barnabas Pandyst ega elavast Barnabas Pandyst! Aga sellega ? ah! Sellega meie sarnasused ka l?pevad, sest kui teie kinnitate oma s??tust, siis mina kuulan teid. Ma m?tlen: „See mees v?ib-olla r??gib t?tt.” Samas kui ma ise ...” „?rge raisake minu peale suuri s?nu,” l?ikas McCrodden ta jutu katki. „Pean valmistama teile pettumuse, kui te kujutate ette, nagu ma v?iksin usaldada k?neosavust rohkem kui raha, reputatsiooni v?i muid asju, mida mu isa nii k?rgelt hindab. Kuna ma oletan, et te peate K?ie-Rowlandile ette kandma, mismoodi ma tema v?ikese r?pase intriigi peale reageerisin, siis ?elge talle minu poolt edasi: ma ei kavatse tema m?nguga kaasa minna. Ma pole isegi kuulnud mingist Barnabas Pandyst, ma pole mitte kedagi tapnud ja seega pole mul midagi karta. Mul on meie riigi ?iguskorda siiski nii palju usku, et olla kindel ? mind ei pooda ?les roima eest, milles ma s??di pole.” „Kas te usute, et teie isa sooviks seda?” „Ma ei tea. Pole v?listatud. Mulle on alati tundunud, et kui mu isal peaksid hukkamiseks t?elised s??dlased otsa saama, p??rab ta pilgu s??tute poole ning veenab nende s??s nii kohut kui ka iseennast. Ta on k?igeks valmis, et vaid rahuldada oma verejanu.” „See on ?ks v?ga erakordne s??distus, Monsieur, ja sugugi mitte esimene, mille te olete p?rast siia ruumi sisenemist lendu lasknud.” McCroddeni jahedalt asjalik toon t?i Poirot’le kananaha ihule. See justkui andis ta s?nadele kaalu, ta oleks nagu esitanud kuivi vastur??kimatuid fakte. K?ie-Rowland, kellest Poirot oli aastate jooksul palju lugusid kuulnud, ei langenud kokku mehega, keda kirjeldas tema poeg. K?nealune jurist oli k?ll surmanuhtluse veendunud pooldaja ? samas kui Poirot’ arvates oleks m?nel juhul pidanud arvestama s??d kergendavate asjaoludega ?, kuid v?imalus, et pooduks osutub s??tu mees v?i naine, oleks ?ratanud McCrodden seenioris samasugust ?udust nagu Poirot’s endas, selles ei tasunud ometi kahelda. Kui siis oleks tegemist veel mehe enda pojaga ... „Monsieur, mina pole kogu oma pika karj??ri jooksul veel kordagi kohanud isa, kes sooviks oma poja surmam?istmist kuriteo eest, mida viimane pole sooritanud.” „Siiski, te olete teda kohanud,” n?hvas McCrodden. „Te v?ite k?ll tagasi ajada, aga ma tean, et te olete mu isaga kokku saanud v?i v?hemalt vestelnud ja kahekesi v?lja nuputanud, kuidas saaks mind s??distada. Seega andke Kallile Isale teada, et ma teda enam ei vihka. N??d, kui ma olen n?inud, kui madalale ta on v?imeline langema, on mul temast veel ainult kahju. Ta ise pole p?rmugi parem m?rvarist. Nagu ka teie, h?rra Poirot. V?i ?ldse k?ik need, kes leiavad, et s??dlane tuleb k?iega surnuks k?gistada, nii nagu meie ebainimlik kohtukord ette n?eb.” „Selline on siis teie arvamus, Monsieur?” „Terve oma elu olen ma isale pettumust ja meeleh?rmi valmistanud, keeldudes tema ees koogutamast, tegemast tema tahtmise j?rgi, jagamast tema vaateid, asumast tema valitud ametisse. Ta tahab, et minust saaks jurist. Ta pole mulle kunagi andestanud, et ma ei soovi saada temasarnaseks.” „Ja mis ametit te peate, kui tohib k?sida?” „Ametit?” McCrodden irvitas. „Ma teenin endale elatist t??ga. Mitte m?ne peene ametiga. Ma ei osale neis suurelistes m?ngudes, kus panuseks on kellegi elu. Olen t??tanud kaevanduses, farmis, tehases. Olen valmistanud naistele kulinaid ja neid m??tanud. Ma olen osav m??ja. Peangi parajasti turul m??giletti. Sellest piisab ulualuse jaoks, aga isa meelest pole miski k?llalt hea. Ja tema, Rowland McCrodden, ei saa ju tunnistada end l??duks. Mitte iialgi.” „Mida te silmas peate?” „Ma lootsin, et ta on mu maha kandnud. Saan n??d aru, et seda ei juhtu kunagi. Ta teab, et m?rvas s??distatud mees peab end kaitsma. Tegelikult p?ris kaval temast. Ta p??ab mind provotseerida ja k?llap loob endale pettekujutelmi sellest, kuidas ma hakkan ise enda advokaadiks ja end Old Baileys m?rvas??distuse vastu kaitsen. Ja siis tuleks mul tahes-tahtmata veidi juurat tudeerida v?i kuidas?” Polnud kahtlust, et John McCroddeni jaoks oli Rowland McCrodden sama, kes Eustace Sylvia Rule’i jaoks. „V?ite talle minu poolt edasi ?elda, et tema plaan kukkus l?bi. Minust ei saa mitte kunagi seda, kellena mu isa soovib mind n?ha. Ja oleks tore, kui ta ei p??aks tulevikus enam minuga ?hendust v?tta, ei otseselt ega ka teie v?i teiste teietaoliste armetute k?silaste vahendusel.” Poirot t?usis oma toolilt. „Palun oodake siin m?ni minut,” ?tles ta. V?ljus siis toast, kuid j?ttis ukse meelega p?rani. Tagasi tuli Poirot koos oma kammerteenriga. Ta naeratas John McCroddenile ja ?tles: „Te juba kohtusite George’iga. Loodan, et te kuulsite, kuidas ma avaldasin soovi, et ta meiega veidikeseks ?hineks. Ma r??kisin valju h??lega, et te kuuleksite iga s?na, mis ma talle ?tlesin.” „Jah, ma kuulsin,” n?ustus McCrodden t?dinult. „Oleksin ma ?elnud George’ile veel midagi, siis oleksite teie ka seda kuulnud. Aga ma ei ?elnud. Seega ma loodan, et tema tunnistus veenab teid t?siasjas, et ma pole teie vaenlane. Palun, George, r??kige!” George oli h?mmingus. Ta polnud harjunud nii ebam??raste korraldustega. „Millest, s??r?” Poirot p??rdus John McCroddeni poole. „N?ete n??d? Ta ei tea, millest. Ma pole teda ette valmistanud. George, kui ma t?na oma l?unaselt kohtumiselt tagasi tulin, ma kirjeldasin teile, mis minuga juhtus, oli ju nii?” „Oli nii, s??r.” „Palun korrake n??d lugu, mida te minult kuulsite.” „H?sti, s??r. Teid t?litas ?ks daam, kes ?tles oma nimeks proua Sylvia Rule. Proua Rule arvas ekslikult, et teie olite saatnud talle kirja, milles te s??distasite teda m?rvas.” „Merci, Georges. ?telge n??d veel, kes oli selle m?rva oletatav ohver?” „Keegi h?rra Barnabas Pandy, s??r.” „Mida ma teile veel mainisin?” „Et teie ei tunne mitte kedagi sellenimelist, s??r. Kui keegi peaks seda nime siiski kandma, siis pole teil aimugi, on ta elus v?i surnud v?i on keegi ta tapnud. Kui te p??dsite seda proua Rule’ile selgitada, keeldus daam teid kuulda v?tmast.” Poirot p??rdus v?idukalt John McCroddeni poole. „Monsieur, kas teie isa soovib ka seda n?ha, kuidas Sylvia Rule ennast Old Baileys s??distuse vastu kaitseb? V?i olete viimaks valmis tunnistama, et teie teete ?lekohut Hercule Poirot’le teda laimavalt s??distades? Teile pakub ehk huvi kuulda, kuidas Madame Rule samuti oli eksiarvamusel, et mina olen vanden?us ?he tema vaenlase, Eustace’i-nimelise mehega, kes tahtnud p?hjustada talle meeleh?rmi.” „Ma v?idan ikkagi, et k?ige taga on minu isa,” kuulutas John McCrodden p?rast l?hikest pausi. Ta h??l ei k?lanud enam pooltki nii kindlalt kui varem. „Miski ei paku talle rohkem l?bu kui keeruliste m?istatuste koostamine. N??d ma siis peaksin v?lja nuputama, miks sai proua Rule samasuguse kirja.” „Kui kedagi vaevab painav kinnisidee – teie puhul on see isa, Sylvia Rule’i puhul tema Eustace –, v?ib see moonutada kogu ta maailman?gemust,” ohkas Poirot. „Teie muidugi ei v?tnud kirja endaga kaasa?” „Ei. Ma rebisin selle t?kkideks ja saatsin ?mbriku sees oma isale koos kirjaga, milles andsin talle teada, mida ma temast arvan, ja n??d ma ?tlen sama ka teile, h?rra Poirot. Ma ei kavatse seda taluda. Isegi suur Hercule Poirot ei v?i s??distada m?rvas s??tuid inimesi ja loota, et sellel pole tema jaoks t?siseid tagaj?rgi.” Viimaks ometi tegi John McCrodden seda, mida temalt oodati, vabastades detektiivi oma seltskonnast. Poirot seisis akna juures ja vaatas, kuidas k?laline majast v?ljub. „Kas olete n??d valmis jooma klaasikest sirop de menthe’i, s??r?” k?sis George. „Mon ami, ma olen valmis jooma ?ra kogu maailmas leiduva sirop de menthe’i.” Taibanud, et selline soov v?ib tekitada segadust, kiirustas ta t?psustama: „?ks klaas, palun, George. Ainult ?ks.” Poirot p??rdus tagasi oma tooli juurde ?limalt ?rritunud olekus. Kuidas sai ?ldse loota, et maailmas v?idutseksid ?iglus ja rahu, kui kolm inimest, kes oleksid ometi v?inud oma j?ud ?hendada ? kolm ?lekohtuselt s??distatud inimest: Sylvia Rule, John McCrodden ja Hercule Poirot ?, pidasid v?imatuks ?heskoos maha istuda ja rahulikult, kainelt juhtunut arutada? V?ib-olla aitaks see neil asjasse selgust tuua. Selle asemel oli v?imust v?tnud viha, lausa fanaatiline soov klammerduda isikliku arvamuse k?lge k?iki teisi vaatenurki eirates ja k?ige tipuks veel solvangud, mis olid ?letanud igasuguse piiri. Hercule Poirot oli sellest patust muidugi puhas, ta oli k?itunud laitmatult isegi k?ige ?elama r?nnaku kiuste. Kui George talle sirop’i ulatas, k?sis Poirot: „?elge palun, kas keegi veel soovib minu jutule p??seda?” „Ei, s??r.” „Ja mitte keegi pole telefoni teel aega kinni pannud v?i avaldanud soovi minuga kohtuda?” „Ei, s??r. Kas te ootate kedagi?” „Oui. Ma ootan m?nd tigedat v??rast v?i koguni mitut.” „Ma ei saanud p?ris h?sti aru, s??r.” Just siis hakkas telefon helisema. Poirot noogutas ja lubas endale kerge muige. Kui olukorras, kuhu sa oled sattunud, pole midagi meeldivat, siis v?ib v?hemalt nautida teadmist, et su oletus tabas m?rki, arutles ta endamisi. „Seal ta ongi, George. Kolmas neist. Kolmas kes teab kui mitmest kokku? On neid kolm, neli, viis? Neid v?ib olla kui tahes palju.” „Keda, s??r?” „Inimesi, kes on saanud kirja, milles neid s??distatakse Barnabas Pandy m?rvamises ja mis kannab Hercule Poirot’ v?ltsitud nime!” 3. PEAT?KK Kolmas jutulesoovija J?rgmisel p?eval kell kolm saabus Whitehaven Mansionsisse Poirot’ jutule preili Annabel Treadway. Kuni George daami eesruumis vastu v?ttis, leidis Poirot, et ta lausa ootab seda kohtumist. Teistsuguse meelelaadiga inimene oleks ehk pidanud t??tuks vajadust ?ha uuesti ja uuesti t?rjuda tagasi ?ht ja sama s??distust, mida sulle esitavad inimesed, kes k?ik on kindlalt otsustanud vastuargumente mitte mingil juhul kuulda v?tta. Hercule Poirot oli teisest puust. Ta oli otsustanud, et n??d, kolmandal korral j??b peale tema seisukoht. Ta paneb preili Annabel Treadway uskuma, et r??gib t?tt. Vahest siis hakkab sasipundar hargnema ning tal ?nnestub esitada m?ned teda huvitavad k?simused. Eelmisel ??l unetult voodis lamades olid Poirot’ m?tted tegelnud juba ammendavalt k?simusega, miks on enamik inimesi, isegi kui nad on intelligentsed, nii ebaloogilised ja p?ikp?ised. N??d eelistas ta fookusesse v?tta Barnabas Pandy isiku. Muidugi eeldusel, et Barnabas Pandy ?ldse oli isik. Ei saanud v?listada v?imalust, et Barnabas Pandyt polnud olemas, ei olevikus ega minevikus, et see oli ainult nimi, mille kirjade kirjutaja fantaasia oli v?lja haudunud. Uks avanes ja George juhatas sisse k?hna keskmist kasvu naise, kelle juuksed olid heledad, silmad ja r?ivad tumedad. Poirot’d tegi murelikuks mulje, mille naine talle j?ttis. Ta tundis j?rsku vajadust langetada pea ja pomiseda: „Minu siiras kaastunne, Mademoiselle.” Ometi polnud v?himatki alust arvata, et naine on kaotanud l?hedase inimese, ja Poirot kutsus ennast korrale. M?rvas??distusega kiri v?is p?hjustada viha v?i hirmu, kuid see polnud ometi mingi trag??dia, Poirot’l oli raske uskuda, et see v?iks kedagi s?gavalt kurvastada. Sama selgelt nagu John McCrodden oli t?itnud ruumi enda ?mber k?lma p?lgusega, oli Annabel Treadway toonud kaasa toat?ie kurvastust. „S?damevalu,” oletas Poirot. Ta tajus seda nii selgelt, nagu puudutaks see teda ennast. „T?nan, George,” s?nas ta. „Palun, Mademoiselle, v?tke istet.” K?netatu l?ks kiiresti l?hima tooli juurde ja seadis end istuma asendisse, mis ei saanud olla mugav. Poirot t?heldas, et k?ige silmatorkavam joon preili n?os oli s?gav vertikaalne kurd, mis algas kulmude vahelt ja oleks justkui lauba kaheks v?rdseks osaks jaganud. Poirot keelas endal seda p?rnitseda, et mitte n?ida taktitu. „T?nan teid, et lubasite mul t?na siia tulla,” ?tles preili vaikselt. „Ma ootasin, et te keeldute.” Neid s?nu lausudes heitis ta Poirot’le viis-kuus kiiret pilku, iga kord kohe pead ?ra keerates, justkui kardaks oma v??rustajale otsa vaatamisega vahele j??da. „Kust te tulete, Mademoiselle?” „Ah, te ei tea seda kohta. Mitte keegi ei tea. See asub maal.” „Miks te ootasite, et ma keeldun teid vastu v?tmast?” „Enamik inimesi teeks k?ik endat oleneva, et mitte lubada oma majja seda, kelle nad arvavad olevat m?rvari,” vastas preili. „H?rra Poirot, see, mida ma tulin teile ?tlema ... Te v?ite mind mitte uskuda, aga ma olen s??tu. Ma ei suudaks iialgi kellegi elu v?tta. Mitte iialgi! Teie ei v?i teada ...” Ta h??l katkes rabeda ohkega. „Palun j?tkake,” ?tles Poirot lahkelt. „Mida ma ei v?i teada?” „Ma pole ealeski p?hjustanud valu v?i kedagi haavanud, ma ei saaks seda teha. Olen seevastu elusid p??stnud!” „Mademoiselle ...” Annabel Treadway oli t?mmanud taskust taskur?tiku ja tupsutas sellega silmi. „Palun vabandust, kui see k?las nagu kelkimine. Ma ei kavatsenud ise ennast kiita ega oma saavutustest r??kides liialdada, aga ma t?epoolest p??stsin ?kskord inimese elu. Palju aastaid tagasi.” „Inimese elu? Te ?tlesite esiti, et olete p??stnud elusid?” „Pidasin lihtsalt silmas, et kui mul avaneks v?imalus veel kunagi sama teha, siis ma p??staksin ?ra k?ik, keda v?hegi saan, isegi kui peaksin ennast seda tehes ohtu seadma.” Ta h??l oli hakanud v?risema. „Kas sellep?rast, et teie olete kuidagi eriliselt kangelaslik v?i pigem sellep?rast, et peate ennast teistest v?hem v??rtuslikuks?” k?sis Poirot. „Ma ... Ma ei saa h?sti aru, mida te m?tlete. Meie k?ik peame oma ligimese endast k?rgemale seadma. Ma ei p??agi v?ita, nagu ma oleksin v?hem enesekeskne kui enamik inimesi ning ma olen k?ike muud kui vapper. Ausalt ?eldes olen ma kohutav argp?ks. Pidin kogu oma julguse kokku v?tma, et siia teie jutule tulla. Mu ?de Lenore ? tema on vapper. Usun, et ka teie, h?rra Poirot. Kas te siis ei p??staks k?iki elusid, mille p??stmine oleks teie v?imuses ? viimast kui ?ht?” Poirot kortsutas kulmu. See oli veider k?simus. Kogu nende vestlus oli ?limalt ebaharilik, isegi arvestades „Barnabas Pandy ajastu” ise?rasusi, nagu Poirot nimetas seda uut tegelikkust, mille sisse ta oli v?gisi kistud. „Ma olen kuulnud teie saavutustest ja imetlen teid siiralt,” j?tkas Annabel Treadway. „Just sellep?rast tegi teie kiri mulle nii t?siselt haiget. H?rra Poirot, teie kahtlustus on t?iesti alusetu. Te v?idate, et teil on minu s?? kohta t?endeid, aga ma ei m?ista, kuidas see saab v?imalik olla. Ma pole sooritanud mingit kuritegu.” „Ja mina pole saatnud teile mingit kirja,” teatas Poirot. „Ma ei ole s??distanud teid ega s??dista ka praegu Barnabas Pandy tapmises.” Annabel Treadway pilgutas Poirot’le otsa vaadates h?mmastunult silmi. „Aga ... Ma ei m?ista.” „See kiri, mille te saite, ei ole kirjutatud ?ige Hercule Poirot’ poolt. Ka mina olen s??st puhas! Keegi v?ltsija on saatnud laiali need s??distused ja iga kirja l?pus seisab minu nimi.” „Iga ... iga kirja? Kas see t?hendab ...?” „Oui. Teie olete juba kolmas inimene kahe p?eva sees, kes tuleb minu juurde sama jutuga: et mina olevat saatnud talle kirja s??distusega Barnabas Pandy tapmises. Eile v?itsid seda Madame Sylvia Rule ja Monsieur John McCrodden. T?na tulite teie.” Poirot j?lgis preili Treadwayd t?helepanelikult, et n?ha, kas teiste s??distatavate nimed talle midagi ?tlevad. Paistis, et mitte. „Teie siis ei ...” Suu liikus edasi, kuigi s?nad olid otsa saanud. Viimaks sai preili k?nev?ime tagasi. „Te siis ei arva, et ma olen m?rvar?” „T?pselt nii. Praegusel hetkel ei ole mul mingit p?hjust oletada, et te kellegi tapnud olete. Samas, kui teie oleksite olnud ainus, kes tuleb niimoodi minuga r??kima teid s??distavast kirjast, tunduks see mulle v?ib-olla ...” Poirot pidas paremaks oma m?ttek?iku siiski mitte valjusti edasi arendada, naeratas ja ?tles hoopis: „Julma nalja tegi see tundmatu petis, kes on meie m?lema vastu eksinud, Mademoiselle. Kas nimed Sylvia Rule ja John McCrodden on teile tuttavad?” „Ma pole kumbagi nime varem kuulnud,” vastas Annabel Treadway. „Ja nali peaks ometi olema naljakas. See polnud sugugi naljakas. See oli j?lestusv??rne. Kes k?ll niimoodi teeb? Mina olen t?htsusetu, aga teha midagi taolist teie reputatsiooniga mehele, h?rra Poirot, see on ennekuulmatu!” „Minu silmis pole te kindlasti t?htsusetu,” ?tles detektiiv. „Teie olete kolmest kirja saajast ainus, kes soostus mind ?ra kuulama. Ainult teie usute Hercule Poirot’d, kui tema kinnitab, et pole kirjutanud ega saatnud teele sellise s??distusega kirja. Teie ei tekita minus tunnet, et ma hakkan minema hulluks, nii nagu need teised kaks. Selle eest ma olen teile s?damest t?nulik.” Siiski t?itis ?hku nende ?mber muserdav kurbuse aura. ?nnestuks vaid Poirot’l tuua naeratus Annabel Treadway n?ole ... Ah, kuid nii oli ohtlik m?elda. Tarvitseb vaid lubada kellelgi su tundeid m?jutada ja juba see m?jutabki su loogilisi j?reldusi. Poirot tuletas endale meelde, et paistku preili Treadway nii lohutamatu kui tahes, ta v?is ikkagi olla see, kes tappis Barnabas Pandy nimelise mehe. Ta j?tkas kainenenult: „Madame Rule ja Monsieur McCrodden, nemad ei uskunud Poirot’d. Nad keeldusid kuulamast.” „Nad ju ometi ei s??distanud teid valetamises?” „Kahjuks just seda nad tegid.” „Aga teie olete ometi Hercule Poirot!” „Kahtlemata,” kinnitas Poirot. „Kui tohib k?sida, siis kas te v?tsite oma kirja kaasa?” „Ei. Ma h?vitasin selle kohe ?ra, kahjuks. Ma ... Ma ei suutnud taluda m?tet, et ma selle sain.” „Dommage. Oleksin tahtnud kirja n?ha. Eh bien! Mademoiselle, l?heme n??d oma uurimisega edasi. Kes teie arvates v?iks tahta sellisel moel k?lvata segadust teie ja minu ja Madame Rule’i ja Monsieur McCroddeni ellu? Neli inimest, kes ei tunne mitte mingit Barnabas Pandyt, kui keegi sellenimeline ?ldse on olemas, sest sama h?sti v?ib ...” „Oi!” h??atas Annabel Treadway. „Milles asi?” k?sis Poirot. „?telge mulle. ?rge kartke.” Preili oli hirmust kange. „Ei ole nii,” sosistas ta. „Mis ei ole nii?” „Ta on siiski olemas.” „Kas Monsieur Pandy? Barnabas Pandy?” „Jah. ?ieti ? ta oli olemas. Vaadake, ta on surnud. Aga mitte m?rvatud. Ta j?i magama ja ... Ma m?tlesin ... Mul polnud sugugi kavas teid eksiteele juhatada, h?rra Poirot. Oleksin pidanud kohe alguses selgeks tegema ... Aga ma lihtsalt arvasin ...” Ta pilk eksles toas ringi. Poirot tajus seda suurt segadust, mis preili peas n??d valitses. „Teie ei juhatanud mind eksiteele,” kinnitas detektiiv. „Madame Rule ja Monsieur McCrodden vandusid mulle, et nemad ei tea mitte mingit Barnabas Pandyt, ja mina ka ei tea kedagi sellist. Siis ma ise oletasin, et teiega on sama lugu. Palun r??kige n??d mulle k?igest, mida te teate Monsieur Pandy kohta. Tema on surnud, nagu ma aru sain?” „Jah. Ta suri mineva aasta detsembris. Kolm kuud tagasi.” „Ja teie s?nul see ei olnud m?rv – te niisiis teate, kuidas ta suri?” „Muidugi tean. Ma olin juures. Me elasime koos temaga samas majas.” „Teie ... te elasite koos?” Seda poleks Poirot osanud oodata. „Jah, sestpeale kui ma olin seitsmene,” vastas preili. „Barnabas Pandy oli mu vanaisa. Ta oli mulle tegelikult rohkem isa kui vanaisa,” pihtis Annabel Treadway, kui Poirot’l oli viimaks l?inud korda talle selgeks teha, et ei s??dista teda enda eksiteele juhatamises. „Mu ema ja isa surid, kui mina olin seitsmene, ja Papa ? nii ma teda kutsusin ? v?ttis meid enda juurde, minu ja Lenore’i. Lenore on samuti olnud mulle rohkem ema eest, omal moel. Ma ei kujuta ?ldse ette, mida ma ilma temata teeksin. Papa oli nii vana. Muidugi on kurb neist ilma j??da, aga vanad inimesed l?puks ikkagi surevad, on ju nii? Loomulikku surma, siis kui nende aeg lihtsalt otsa saab.” Kontrast preili asjaliku tooni ja temast uhkuva kurbuse vahel laskis Poirot’l arvata, et see pole vanaisa surm, mis ta s?dant r?hub. J?rsku m?rkas Poirot preili olekus muudatust. Naise silmis s?ttis tuluke, kui ta j?tkas ?gestudes: „Vana inimese surma suhtutakse nii leigelt ja see on nii eba?iglane! „Tema elutee oli pikk,” ?tlevad nad, justkui siis ei peakski kurvastama, aga kui sureb laps, on k?igile selge, et enam hirmsamat asja ei saagi olla. Mina leian, et iga inimese surm on trag??dia! Kas teie siis ei leia, et see on eba?iglane, h?rra Poirot?” S?na „trag??dia” oleks justkui j??nud ?hku v?relema. Pidanuks Poirot valima v?lja ?heainsa s?na, mis v?taks kokku tema vastas istuva naise olemuse, oleks ta t?en?oliselt valinud just selle s?na. N??d oli see s?na valjusti v?lja ?eldud, mis t?i omamoodi kergendust. Kui Poirot kohe ei vastanud, v?rvusid Annabel Treadway palged roosaks ning ta lisas: „Kui ma mainisin vanade inimeste suremist, millest keegi justkui sama palju ei hooli ... Ma muidugi ei m?elnud ... Ma pidasin silmas ikka v?ga vanu inimesi. Papa oli ?heksak?mmend neli, mis on kindlasti palju vanem kui ... Ma loodan, et te ei pannud pahaks.” Ja nii v?ib juhtuda, m?tiskles Poirot, et inimene tahab ?eldut siluda, kuid seda tehes hoopis p?hjustab suuremat meelepaha kui see ?tlus, mida ta p??dis pehmendada. Ta polnud p?ris siiras, kui kinnitas Annabel Treadwayle, et ei v?tnud preili vihjet sugugi s?damesse. „Mil moel te h?vitasite oma kirja?” k?sis ta siis. Preili langetas pilgu oma p?lvedele. „Teie eelistaksite mulle seda mitte avaldada?” „Kui sind s??distatakse m?rvas ? mitte teie, aga ometi kellegi poolt ?, siis sa ei ole nii v?ga varmas pihtima.” „Ma m?istan. Ja siiski ma tahaksin teada, mismoodi teie oma kirja h?vitasite.” Preili kortsutas kulmu. „Alors!” h??atas Poirot m?ttes, kui korts Annabel Treadway kulmude vahel veelgi s?venes. V?hemalt ?ks m?istatus on lahendatud. Kulmude kortsutamine oli ilmselt aastatepikkune harjumus. Sellest andiski tunnistust otsmikule tekkinud vagu. „N??d te kindlasti leiate, et ma olen rumal ja ebausklik.” Preili t?stis taskur?tiku nina alla. Ta ei nutnud, kuid oletas, et v?ib iga hetk nutma hakata. „Ma v?tsin musta tindiga sulepea ja kriipsutasin viimase kui ?he s?na j?medalt l?bi, et mitte midagi kirjutatust enam n?htav ei oleks. Tegin sama ka teie allkirjaga, h?rra Poirot. Iga s?naga selles kirjas! Siis veel rebisin t?kkideks ja p?letasin ?ra.” „Kolm isikup?rast moodust kiri h?vitada.” Poirot naeratas. „Muljet avaldav. Madame Rule ja Monsieur McCrodden, nemad polnud nii p?hjalikud kui teie, Mademoiselle. Veel on midagi, mida ma tahaksin teilt k?sida. Mulle tundub, et te olete ?nnetu ja v?ib-olla isegi hirmul?” „Mul ei ole midagi karta,” tuli kiire vastus. „Ma ju ?tlesin teile, et olen s??tu. Oleks see ometi Lenore v?i Ivy, kes mind s??distab, siis ma teaksin, kuidas neid ?mber veenda. Ma lausuksin lihtsalt: „Vannun Hoppy elu nimel,” ja nemad m?istaksid, et ma r??gin t?tt. Nad muidugi teavad niigi, et ma Papat ei tapnud.” „Kes on Hoppy?” tahtis Poirot teada. „Hopscotch. Minu koer. Ta on nii armsake. Ma ei suudaks iialgi tema elu nimel valet vanduda. Ta kindlasti meeldiks teile, h?rra Poirot. Mitte keegi ei suuda tema vastu k?lmaks j??da.” Esimest korda p?rast saabumist ilmus Annabel Treadway n?ole naeratus ja rusuv kurvastuse ?hkkond andis pisut j?rele. „Ma peangi tema juurde tagasi minema. K?llap te peate mind narrikeseks, aga ma nii kangesti igatsen ta j?rele. Ja ma ei karda midagi ? aus?na. Kui inimene, kes mulle kirja saatis, polnud valmis sinna oma nime alla panema, siis ei saa tema s??distus olla t?siselt v?etav, on ju nii? See pole muud kui rumal nali ja mul on v?ga hea meel, et ma teiega kohtusin ja asjasse selgust t?in. Aga n??d ma pean minema.” „Palun, Mademoiselle, j??ge veel veidikeseks. Mul oleks veel m?ned k?simused.” „Aga ma pean minema tagasi Hoppy juurde,” j?i Annabel Treadway endale kindlaks ja t?usis p?sti. „Ta vajab ... Ja mitte keegi neist ei oska ... Kui mind pole temaga, siis ta ... Mul on v?ga kahju. Loodan, et kirjade kirjutaja, kes ta ka poleks, ei valmista teile enam rohkem ebameeldivusi. Ait?h, et n?ustusite mind vastu v?tma. Head aega, h?rra Poirot.” „Head aega, Mademoiselle,” ?tles Poirot t?hjale toale, kus v?is ikka veel aduda lootusetuse painavat h?ngu. 4. PEAT?KK Kes ei kuulu teiste hulka? J?rgmisel hommikul hakkas Hercule Poirot’l pikapeale lausa imelik. Kell sai k?mme ja ikka veel polnud keegi talle helistanud. Mitte keegi polnud ilmunud Whitehaven Mansionsisse, et s??distada detektiivi tema s??distamises Barnabas Pandy m?rvas. Ta j?i koju ootama, kuni kell sai kahek?mne minuti p?rast kaksteist (ei v?i iial teada, millal ?ratuskell m?nd s??distatavat alt veab), ja asus alles siis teele Pleasant’si kohviku poole. Pleasant’si kohviku eest kandis mitteametlikult hoolt noor ettekandja, kelle nimi oli Euphemia Spring. K?ik kutsusid teda l?hema h??dnimega Fee. Poirot oli temast vaimustatud. Fee v?is ?elda k?ige ootamatumaid asju. Naise lendlevad juuksed ei hoidnud kombekalt peadligi, vaid oleksid justkui keeldunud allumast maa k?lget?mbej?ule, samas kui seda, mis toimus juuste all, poleks saanud mitte kuidagi kerglaseks pidada, vastupidi, Fee m?istus oli alati terane ja asjalik. Ta valmistas Londoni k?ige paremat kohvi ja tegi siis k?ik, mis suutis, et veenda kliente seda mitte jooma. Tee, nagu ta meelsasti r?hutas, on palju parem ja pealegi tervisele kasulik, samas kui kohv pidavat p?hjustama magamata ?id ja ?ldse k?iksugu h?dasid. Fee hoiatusi ja palveid eirates k?is Poirot j?rjekindlalt tema suurep?rast kohvi joomas ning oli pannud t?hele, et ettekandja oskab ?elda midagi tarka paljudel teemadel (v?lja arvatud juba mainitud kohvi teema). N?iteks oli Fee arvestatav asjatundja inspektor Edward Catchpooli, Poirot’ s?pra ja ajutist abilist puudutavates k?simustes. Mis oligi t?na tema tuleku p?hjus. Kohvik t?itus tasapisi kundedest. Aknaklaasid t?mbusid seestpoolt higiseks. Poirot’ saabudes teenindas Fee saali teises otsas ?ht meesklienti, kuid ta viipas detektiivile vasaku k?ega, andes elegantse liigutusega m?rku, kuhu tuleb istuda teda ootama. Poirot istus. Nagu alati, nihutas ta s??giriistad enda ees laual t?pselt ?ige nurga alla ja p??dis mitte n?ha teekannude v?ljapanekut riiulil, mis asus ?leval seinal. Tal oli neid teekanne valus vaadata, iga?ks ise nurga all ja t?iesti juhuslikult ritta seatud. Ei olnud seal mingit loogikat. Et keegi, kes armastab teekanne piisavalt, et neid sellisel hulgal koguda, ei pea vajalikuks keerata k?ik tilad samasse suunda ... Poirot kahtlustas juba ammu, et Fee oli korraldanud selle segaduse meelega, nimelt tema kiusamiseks. ?kskord palju aega tagasi, siis kui teekannude asetus riiulil oli olnud veidigi korrap?rasem, oli Poirot juhtinud Fee t?helepanu neist ?hele, mida oleks pidanud pisut kohendama. P?rast seda olid k?ik kannud ?mber paiknenud ja enam juhuslikumat asetust oli v?imatu ette kujutada. Paistis, et Fee Spring ei talu kriitikat. N??d ilmus naine ta k?rvale ja lajatas lauale noa-kahvli vahele taldriku. Sellel lebas koogit?kk, mida Poirot polnud tellinud. „Mul l?heb teie abi vaja,” teatas Fee veel enne, kui detektiiv oleks j?udnud temalt Catchpooli kohta k?sida, „aga k?igepealt s??ge see ?ra.” Tegemist oli Fee kuulsa kirikuaknakoogiga, mille nimetus tulenes selle v?rvilistest kihtidest – iga l?ik koosnes kahest kollasest ja kahest roosast vaheldumisi paiknevast ruudust, mis ilmselt oleksid pidanud meenutama kirikuakna vitraa?i. Poirot’d h?iris see nimi. Kirikuaknad olid t?epoolest v?rvilised, kuid samas ka l?bipaistvad ja valmistatud klaasist. Sama h?sti oleks v?inud nimi olla malelauakook, Poirot’le igatahes tuli see esimesena meelde, olgugi et malelaud on tunduvalt suurem ja hoopis teistes v?rvides. „Ma helistasin t?na hommikul Scotland Yardi,” ?tles ta n??d Feele. „Nemad v?itsid, et Catchpool s?itis mere ??rde puhkama, koos oma emaga. Mis ei k?lanud minu jaoks usutavalt.” „S??ge,” k?skis Fee. „Oui, mais ...” „Te siis tahate teada Edwardi asukohta. Misp?rast? Kas midagi on juhtunud?” Poirot’le polnud j??nud m?rkamata, et viimastel kuudel oli Fee hakanud Catchpooli Edwardiks kutsuma, ainult mitte kunagi mehe enda juuresolekul. „Kas teie teate, kus ta on?” k?sis Poirot. „V?in isegi teada.” Fee muigas. „Ma r??gin teile k?ik ?ra, niipalju kui mulle teada on, kohe kui te olete andnud mulle lubaduse mind aidata. Aga n??d s??ge.” Poirot ohkas. „Mil moel see teid aitab, kui ma s??n t?ki teie kooki?” Fee istus ta k?rvale ja toetas k??narnukid lauale. „See pole minu kook,” sosistas ta, justkui r??giks millestki h?biv??rsest. „N?eb v?lja nagu minu oma, maitseb nagu minu oma, aga ei ole minu oma. Selles h?da ongi.” „Ma ei m?ista.” „On teid siin kunagi teenindanud Philippa-nimeline t?druk ? kontk?hn ja hambad nagu hobusel?” „Non. Ei tule mulle tuttav ette.” „Ta ei p?sinud siin kaua. J?i mulle vahele toidu n?ppamisega, olin sunnitud teda t?siselt noomima. Ta oleks k?ll t?esti vajanud pisut nuumamist, aga ma ei saanud lubada tal v?tta toitu inimeste taldrikutelt, kes olid selle eest ausalt maksnud. Andsin talle loa v?tta kundede s??mata j??nud palukesi, aga see polnud tema jaoks k?llalt hea. Talle ei meeldinud, et ma s??distasin teda varguses ? varastele see kunagi ei meeldi ? ja nii me teda siin rohkem ei n?inud. N??d ta siis t??tab Kemble’is, tolles uues Oxford Streeti kohvikus veinikeldri l?hedal. Ma ei kadesta neid, ?nn kaasa, aga siis hakkasin ma oma kundedelt kuulma, et ta teeb seal minu kooki. Alguses ma ?ldse ei uskunud. Kuidas ta v?is retsepti teada? See on kulgenud meie suguv?sas mu vanavanaemalt vanaemale, siis minu emale ja l?puks mulle. Ennem ma l?ikaksin endal keele suust, kui et loovutaksin selle retsepti m?nele v??rale, ja t?esti ma pole seda teinud, k?ige v?hem veel avaldanud oma saladust talle. Retsept ei ole mul kuhugi ?les kirjutatud. Ainus v?imalus: ta on mind k?psetamise juures salaja j?lginud ... Ja kui ma siis p?hjalikult j?rele m?tlesin ? t?epoolest, seda ta v?is teha k?ll. Piisas isegi ?hest korrast, kui ta k?ik t?helepanelikult meelde j?ttis, ja ma ei saa v?ita, nagu ta poleks olnud t?helepanelik. K?ik need p?evad meie kahekesi ahtas k??gis ...” Fee osutas s??distavalt s?rmega, justkui s??di oleks Pleasant’si k??k. „Polegi eriline kunst teeselda, et tegeled usinalt millegi muuga. Ja see t?druk oli ?ks igavene uss. Ma lihtsalt pidin minema ja ise j?rele proovima. Ja minu meelest on neil ?igus ? neil, kes ?tlesid, et ta valmistab minu kooki. Neil on tuline ?igus!” Fee silmad pildusid p?lgusenooli. „Mida te ootate, et ma teeksin, Mademoiselle?” „Kas ma pole siis ?elnud? Mida ma siis kogu aeg r??gin? Maitske seda ja ?telge mulle, on mul ?igus v?i mitte. See on tema oma, mitte minu. Torkasin selle t?ki oma palitutaskusse, kui ta mujale vaatas. Ta isegi ei teadnud, et ma k?isin seal kohvikus, toimetasin nii ettevaatlikult. L?ksin sinna maskeeritult ? kandsin ehtsat kost??mi!” Poirot’l polnud mingit tahtmist s??a kooki, mis oli kellegi taskust l?bi k?inud. „Ma pole mitu kuud maitsnud teie kirikuaknakooki,” kurtis ta Feele. „Minu m?lu ei ole nii hea, nagu otsustamiseks vaja. ?le?ldse ei saa inimene maitseid nii t?pselt m?letada ? see on v?imatu.” „Arvate, nagu ma seda ei teaks?” j?tkas Fee k?rsitult. „Ma loomulikult annan teile ka minu kooki maitsta. L?hengi n??d tooma.” Ta t?usis p?sti. „V?tate t?ki ?hest ja siis teisest. Ja siis veel uuesti, v?ikesed t?kid m?lemast. Ja annate mulle teada, kas maitseb nagu ?ks ja sama kook.” „Kui ma teen seda, kas teie siis ?tlete mulle, kust ma leian Catchpooli?” „Ei.” „Ei?” „Ma lubasin avaldada teile Edwardi asukoha, kui te mind aitate.” „Ja mina n?ustusin maitsma ...” „Maitsmine ei t?henda veel aitamist,” teatas Fee rangelt. „See tuleb hiljem.” Hercule Poirot’l ei olnud kombeks ennast kellegi teise tahtele allutada, kuid Fee Springile vastuhakkamine olnuks hullumeelsus. Ta ootas, kuni naine naasis veel ?he kirikuaknakoogi t?kiga, mis oli esimesega ?ravahetamiseni sarnane, ja maitses s?nakuulelikult m?lemat. Et p?ris kindel olla, v?ttis ta m?lemast koogist kolm t?kki. Fee j?lgis teda kullipilguga. Viimaks ei mallanud ta enam oodata, vaid p?ris ?revalt: „Noh? On siis t?pselt sama v?i ei ole?” „Ma ei tundnud mingit erinevust,” tunnistas Poirot. „?ldse mitte mingit. Aga Mademoiselle, ma kardan, et sellist seadust ei ole, mis keelaks j?rele tegemast teise inimese kooki, kui keegi on oma silmaga n?inud, mismoodi ...” „Ah, ega ma ei kavatsegi teda kohtu ette tirida. Tahan ainult teada, kas ta ise saab ?ldse aru, et on minu retsepti pihta pannud.” „Ma m?istan,” ?tles Poirot. „Teid ei huvita mitte seaduserikkumine, vaid eksimine moraalse k?itumise vastu.” „Ma tahan, et te l?heksite tema kohvikusse, telliksite seda kooki ja esitaksite selle kohta k?simuse. K?sige temalt, kust ta koogi retsepti sai.” „Ja mis siis, kui ta vastab mulle, et retsept on sama, mida Fee Spring kasutab Pleasant’sis?” „Siis ma l?hen ise ta juurde ja ?tlen talle, mida ta ilmselt ei teadnud: et Springide perekonna retsept on m?eldud kasutamiseks ainult selle pere liikmetele. Kui tegemist on kogemata juhtunud eksitusega, siis sellena ma seda ka v?tan.” „Ja mida teie teete, kui ta vastab mulle keerutades?” tahtis Poirot teada. „V?i v?idab jultunult, et sai retsepti kusagilt mujalt, mida teie aga ei usu?” Fee muigas, tema silmad t?mbusid vihast pilukile. „Oo, siis ta alles kahetseb,” kuulutas ta, kuid lisas kiiresti: „Muidugi ei kavatse ma teha midagi sellist, mis paneks teid kahetsema, et te mind aitasite.” „Mul on hea meel seda kuulda, Mademoiselle. Kui teie lubate, siis Poirot annab teile tarka n?u: k?ttemaksu haudumine ei ole kunagi hea m?te.” „Seda pole ka niisama vahtimine ja mittemidagitegemine, kui keegi on ajanud k??ned taha millelegi, mis kuulub ?igusega sulle,” ei lasknud naine end k?igutada. „Teie k?est palusin ma abi, mitte n?uandeid, mida ma ei vaja.” „Je comprends,” n?ustus Poirot. „Tore.” „Palun. Kus on Catchpool?” Fee muigas. „Mere ??res koos oma emaga, t?pselt nagu teile Scotland Yardist ?eldi.” Poirot’ n?gu kivines. „Ma n?en, et mind on ninapidi veetud,” nentis ta. „Ei ?tleks! Te ei uskunud, kui kuulsite seda esimest korda. N??d te usute, kui mina kinnitan sama. Just seal ta parajasti viibib. Great Yarmouthis, siit ida pool.” „Nagu ma juba nimetasin, see ei k?la usutavalt.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/sophie-hannah/kolme-neljandiku-moistatus/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.