Midagi t?elist

Midagi t?elist Martin Algus Leo elab pealtn?ha tavalist pereelu. Argielust t?lpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis p?riselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata.Karl vabanes ?sja vanglast. ?hel p?eval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu l?puks t?eliselt sisse seada. On vaja vaid l?ksu ja s??ta ning m?ng v?ib alata.Martin Alguse deb??tromaanis p?imuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud p?nev ja kohati ?okeerivgi lugu peegeldab teravalt t?naseid v?tmeteemasid: k?simusi emotsionaalsest l?hedusest, hirmust muutuva maailma ees, ?rakasutamisest ja ?nne v?imalikkusest tarbimis?hiskonnas. See lugu haarab k?est kinni ja t?mbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on l?bitud. Martin Algusel on harukordne v?ime n?ha varjude maailma heledat ja inimlikku k?la.Andres NoormetsMa tahaksin ka niimoodi kirjutada osata.Mihkel Raud Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Toimetanud ja korrektuuri lugenud Marika Mikli Kujundanud Kaarel Grepp © Tekst. Martin Algus, 2018 ISBN 978-9985-3-4450-7 ISBN 978-9985-3-4604-4 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Inspireeritud t?sielus?ndmustest Kas on ?ldse midagi? ?ldse, ma m?tlen? – Leo Ja siis j?rsku nigu polndki enam toda k?ike, mille p?rast too k?ik ?ltse juhtus. – Karl Leo Meil polnud enam midagi. See oli juba m?nda aega nii olnud, kuigi v?liselt paistis k?ik veel korras ja polnud justkui p?hjust kogu elu kahtluse alla seada. Aga sellel ?htul, kevadel, see oli siis see hetk, kui ma m?istsin, et k?ik on j??davalt, l?plikult h?vinud. Lumi oli sulanud, akende taga helkisid lombid, v?rske tuul kolistas pimedas. Tallinna k?lje alla tekkinud uus alev oli ennast tubadesse polsterdanud. ?hesugused ridaelamud seisid vesisel p?llul nagu kari kivistunud m?letsejaid, ootasid ??d, mis k?ik v?lja l?litaks. Maantee poolt kostis liiklusm?ra, eemal metsatukas l?gisesid lepad ja kased. Ma teadsin neid ?htuid, seda pimedat aega, mis sind iseendasse surub. V?ljas pole midagi, mis aitaks t?helepanu mujale viia – laternate ?mber helendab kuupmeetri jagu niisket t?hjust, kuuvalgus l?ikab p?lluservale kontuure, aga see on vaid ilmutus, miraa?. Ja toas on su ?mber kogu see kola, otsekui su mannetu siseilma s?ratu peegeldus. Me istusime enda ridaelamuboksi elutoas. Telekas m?ngis vaikselt – mingi loodussaade varaanidest, kes lamasid s?simustal laavarannal ja libistasid oma draakonikeeli ?le l?ugade. Paar matkaselli ?ritasid neid toigaste abil liikuma ?rritada. Ma kuulasin k?rvaklappidest Schuberti „Valssi” ja telekast kostis kellegi h??atus: „Vaata ette!” See l?ikas l?bi muusika, mu pilk n?ksas fookusse ja p??rdus siis millegip?rast hoopis Dianale, kes lamas diivanil, l?ptop s?les, ja kl?bistas oma jututubades ringi, klapid k?rvas nagu minulgi. Ma vaatasin teda tugitoolist ja j?rsku t?esti justkui n?gin teda ?le pika aja – ootamatult tekkinud t?helepanu hajutas aastatega tihenenud harjumuseloori, ja seal ta n??d oli – kollakasvalged lokid, tuim, ilmetu n?gu, turris heledad kulmud, tuhmid silmad, vormitu suu avali nagu pisike nokk, et seda tohutusuurt keha hapnikuga varustada. Ta s?i viimasel ajal ainult roosasse kreemivahtu uppuvaid koogikesi v?i rasvast tilkuvaid pirukaid ja oli juba t?esti v?ga ?lekaaluliseks muutunud. Noh, see oli lihtsalt s?mptom... s?mbol? Ma sain alles hiljem aru, kui ise juba k?ige j?rgneva tumedas p??rises keerlesin, et see valimatu aplus polnud muud kui asendus millelegi, mis Diana elust juba ammugi minema oli lipsanud. Aga sel ?htul... Ma kuulsin l?bi melanhoolse klaverik?mina tema vilisevaid hinget?mbeid ja m?tlesin: „Kes see inimene on? Ei, t?siselt, kes ta on?” Ta t??tas hulgifirma logistikakeskuses, kuigi oli ?ppinud sotsioloogiks. Ja mulle meenus ?hmaselt kunagine erutav avastus, et teatud nurga alt ja teatud n?oilmega meenutab ta Marilyn Monroe’d. V?rdlus tundus praegu kohatu, aga selles m?lestuses peegeldus ometi mingi ammu unustatud selgus ja soojus, mida me vist ?rnusehetkedel armastuseks olime kutsunud. Ei, see oligi armastus, muidugi, see k?ik oli meil olemas olnud. Ma ise t??tasin Tallinna teises otsas arhitektuurib?roos, minu osakond tegeles kaardistamisega. Ja kodus me suhtlesime nagu eelinimesed – kasutusele olid j??nud ainult m?hatused v?i viiped. „Lapsed? Kas?” „Hmh.” „Poodi, mhm?” „Mmhm, vaata, jah...” „See, mhmh?” „Sinna.” „Hmh...?” „Hm?” „Hm-hmhhh!” Armastuse asemele oli siginenud omamoodi leplik pettumus, mis paisus hetkiti millekski p?lgusesarnaseks. Ja isegi see p?lgus oli l?binisti kiretu – monotoonne taustam?ra, millega me ammu harjunud olime. Ma olen juba varasest noorusest maalikunsti vastu huvi tundnud. Noh, ma v?in ?elda, et mul on k?llaltki rafineeritud maitse ja ilu on mind alati lohutanud – maalid, muusika, skulptuurid – ja mitte ainult v?line ilu, ei-ei, vaid ?ldisemalt mistahes kompositsioon, olgu v?i vaimne, ka pisemgi vihje mistahes laadi harmoonia v?imalikkusele. Aga see siin oli totaalne deformeerumine. Ja et oleks kohe selge – ma ise polnud parem. Ei, ei, tundus, et k?ik v?hegi v??rtuslik oli mu seest aastatega lihtsalt v?lja nirisenud nagu lekkivast t?nnist. Ja n??d oli selline tunne, et ka see t?nn ise hakkab kaduma. Ma hakkasin n?htamatuks muutuma – hall kuju, keskealise inimese n?ri ?abloon, kestendav n?onahk, pisikesed pruunid silmad nagu kellegi teise peast laenatud, kiilanev pealagi, k?ht ?le v?rvli pungitamas. Firmapidude fotodel oli mul tavaliselt selline imestunud t?hi pilk – suu veidi avali, kulmud t?stetud. Ma olin ?ritanud naeratada, aga j?i mulje inimesest, kes on hetk tagasi fataalse diagnoosi saanud. Me olime kooselu jooksul v?rdselt moondunud. Miks me siin siis koos oleme? Lapsed? Poiss ja t?druk. Kas asi oli lastes? Harjumuses? Tuimuses? Ma tundsin ennast aeg-ajalt s??di, kui t?lpimus masendama hakkas, ja vist soovisin, ilmselt t?esti lihtsalt soovisin, et mind peetaks heaks inimeseks. See on mind alati tagant t?uganud, see hale... „Sa pead olema hea inimene.” Sa oled hirmust ja teadmatusest krampis, ?ngistus ajab hulluks, sa tahad karjuda, r??kida, k?ik segi peksta ja k??ned seintesse suruda, aga sa pead olema hea inimene. Me ei maganud Dianaga enam koos, see k?simus oli juba ammu p?evakorrast maas. Aga ma olin endiselt v?ga truu, mul polnud mitte kedagi ja polnud lootustki selles suhtes mingit muutust n?ha, sest mu ?mber olid pidevalt t?pselt samasugused inimesed – t??l, poes, t?naval – v?sinud n?od ja igavad teemad. Ei mingit s?det ega ootamatut ?ratundmist, mis v?iks midagi elusat s?titada. Ja eks ma siis t?mbusingi aegam??da endasse ja hakkasin j?rjest rohkem internetis olema. Algul... Ma otsisin sealt ilu, midagi, mis erutaks ka vaimu, mitte ainult keha. Leidsin kunstip?raseid poose ja stiliseeritud erootikat. Mustvalged visuaalid, veepiisad puusakumerustel, viigileht poolenisti varjatud rinnal, noh, suhteliselt siivas fantaasiam?ng, mis l?ppes s??tu rahuldushetkega. Aga siis, ?sna kiiresti... Ma liikusin edasi, vajasin j?rjest kangemat doosi, j?rjest riivatumat, valusamat, piiritumat puudutust. Ja mu ees avanes korraga see uus maailm, k?ik need lehek?ljed, see hingeldav ja higistav, oigav ja imev, ?dini vaba ja samav?rra r?pane pelgupaik, ilma k?hkluste ja tabudeta, ohjeldamatu ja otsekohene. T?si k?ll, ilmselt vastand rafineeritud maitsele, aga seal ma n??d omadega olin. See oli nagu salaklubi, mis ootas alati vaid m?ne kl?psu kaugusel. Karl Ma kohtusin Leilaga tolle klubi ees. Ei m?leta nime, aga too oli kuskil Sikupilli juures, mu ??maja ligidal. Joogitopsid, pori ja kuselaigud. T?mpsuv muusika ja v?lkuv valgus, mis k?ike toda rahvast ligi meelitas. S??l oli igasuguseid. Oli viisakamaid t??pe ja oli ka sihukesi, kelle kohta v?iks ?elda, et need on „nigu maailma tagaotsast v?lja s?ljatud”. N?nda oleks ?eld Jaakob, s?ber, kes kunagi sigareti p?rast tapeti. Alkohol, tabletiained, s?stlaained, suitsevad ained. Nurgatagustes vahtisid mustade silmaaukudega koolnud koos m?ne eksind pidulisega, kes olid liiga t?is, et aru saada. Leila oli v?ga purjus, ta naeris niiviisi tuimalt ja vahtis t?hja pilguga enda ette, kirjud k?ev?rud kl?psusid vasta kiviseina. Ta oli pidutsema tulnd koos endiste t??kaaslastega ehituskaupade letist, aga need olid ta sinna maha j?tt. „Need kepihaiged kanapead,” nigu ta ?tles. Miski habemega mees ajas talle s??l ukse k?rval ligi, pabertops k?es, ja ?ritas teise k?ega Leilat enda vasta suruda. Ma t?ukasin ta eemale ja mees tuigerdas tagurpidi minema. Leila naeris j?lle imelikult k??ksudes. Ta vaatas mind ja ?tles, et ma n?en v?lja nigu sportlane, k?sis, kas ma olen miski sportlane? Ma ?tlesin, et miskis m?ttes ma olengi sportlane, jah. „Mind aeti just strippariga segi.” Ta k??ksus j?lle. „Sportlane ja strippar, lahe.” Ma ei osand tolle p??le midagi kosta, aga ta hakkas kohe edasi r??kima ja vajus siis mulle vasta k?lge. Ta oli hetkel t??ta. Ja mina olin teist n?dalat v?ljas tagasi. Leila viskas kustund suitsu maha ja hakkas eemale k?ndima, ja ma vaatasin, kuda ta s??l komberdab ja saatsin ta Koplisse koju. Ta vehkis algul k?tega ja ?tles, et saab ise hakkama, aga noh, v?ljas liikus igasugu murdjaid ja mul oli aega. Mul polnd kuskile kiiret. Kui me juba s??l olime, siis ta sosistas trepikojas, et ma pean tasa olema, sest tal on kodus ?heteistaastane t?tar Marta ja viieteistaastane poeg Markus. Ma sain aru, et too jutt oli nigu miskitpidi k?llakutse ja me astusime ta korterisse sisse. Aga noh, siis selguski hoopis, et Markus oli kuskil v?ljas ja Marta juba magas. Leila l?ks vetsu ja ma siis nigu seisin ?ksi s??l elutoas ja m?tlesin, et mis n??d edasi saab, aga Leila tuli j?rsku t?iesti paljana vetsust v?lja ja kiskus mu dressip?ksid maha ja nigu imes ennast mu k?lge, ma sain aint oiata ja siis me juba kukkusime sinna ku?etile ja ta pani mind endale sisse ja surus k??ned mu ?lgadesse, hoidis silmad kinni, siis p??ras mulle selja, pressis ennast mu vasta ja rammis taguotsaga niiviisi tugevalt ja ma n?gin, et tal olid sinikad k?sivartel ja paar v?iksemat armi puusal ja sain kohe aru, et keegi oli temaga halvasti k?itund. Ausalt, ma nigu surin tol esimesel korral s??l ja s?ndisin s??lsamas ku?etil kohe uuesti. Pisarad tulid silma, kui ma l?puks ta k?rvale pikali vajusin. Too k?ik oli korraga nigu r??m ja ?llatus, et keegi oli mind n?nda vasta v?tnud.Ja mind ei huvitand siis, et talle polnd v?ib-olla olulinegi, kes toda k?ike temaga teeb. Mulle t?hendas too ikka miskit muud. Mul oli varemgi naistega tegemist olnd, muidugi, aga enamus neist olid tollega v?rreldes v?ga tuimad ja valed ja j?tsid vastiku m??rdund tunde. Aga n??d, esimest korda nihukese naisega, kes nigu p?les mu k?te vahel, see oli nigu ilmutus. Ma ?tlen, ma v?in pea ees l?bi kivi minna, v?in vasta hambaid saada, kuni peksta j?utakse, aga ma tunnen ?ra, kui asi on ?ige. Ma ?rkasin ?le mitme aasta j?lle valgete linade vahel, h?maras jahedas toas, mitte l?mbes kongis, kus p?leb koidust saati ere valgus. Ja tolles ?hiselamus oli veel sandim, kus ma viimased n?dalad olin olnd, s??l haises k?ik majapidamisseebi j?rgi, isegi kraanivesi ja plastmassist palmipuu trepikojas. Ma tegin silmad lahti ja vaatasin Leilat enda k?rval, tumedad juuksed padjal, suu v?heke avatud, k?si rinnal, k??nelakk otstest pragunend. Ma n?gin enda siilipead kapiukse peeglist, toda armi ribide all ja t?toveeringut, mis ma olin kuueteistaastaselt teha lasnud, tiibadega sisalik, sihuke kulund asi mu ?lal. Mu dressid vedelesid voodi ees, mul polndki miskit muud, ?hiselamus oli veel r?bal spordikott vahetuspesu ja mutriv?tmete komplektiga.Liiklus oli tagasi. Valgus oli tagasi. Ma vaatasin Leilat, ta pold, ?tleme, p?ris veata, aga ta oli ilus. Ilus keha. Nibud olid tumedad ja tugevad. Nahk oli s??nne pehme ja sile. Ma t?stsin tekiserva ja vaatasin toda varju tema jalge vahel ja olin hoobilt j?lle valmis, surusin ennast talle sisse. Leila ?rkas oigega, hoidis silmad kinni nigu ??sigi ja ma m?tlesin veel, et v?ib-olla ta ei tahtki teada, kes ma olen? V?i arvas, et ma l?en nigunii kohe ?ra, milleks silmi avada? V?ib ju isegi pettuda, n??d, kui pea selgem on? Aga ma l?ksin k??ki ja panin kohvi tulele. Ma tundsin, ma olin l?puks koju j?udnud. Leo Kodus, t??l... See haaras mind t?ielikult endasse. Need inimesed arvutiekraanil, see kehade ja kehaosade, erinevate kehaavauste, huulte, silmade, j?semete ja nahatoonide segu, kogu see j??gitu andumine t?ielikule kontaktile. Need inimesed seal, neil oli midagi. See polnud t?eline, muidugi, see oli mehaaniline. Mehaaniline l?hedus? Pikslid ja internetiv?rk muutsid selle minu jaoks veelgi mehaanilisemaks, aga mul endal polnud mitte midagi. Mul oli vaakum, milles rippusid kummitustena Rubensi, Van Goghi ja Kandinsky reprod – kalendritest v?lja l?igatud tr?kised. Lame monument minu l?plikult roiskunud l’?me lumineuse de l’artiste’ile. Mulle tekkisid lemmikud. Pornostaarid, kelle iga keha?narust, iga s?nnim?rki v?i t?toveeringut ma tundsin. Ma j?lgisin isegi ?he naise maja l?bi Google Earthi, libisesin kursoriga tema California elukohast m??da – aadress vilksas ?hest klipist l?bi. See oli muidugi ainult v?ttepaik, v?ltsing, dekoratsioon. Aga ma kujutasin ette, et me kohtume seal, selle valge kivimaja r?dul, palmilehtede all. Eemal orus seisavad pilvel?hkujad ja taustal sinetab l?putu vesi nagu ookeanis?ngi valatud kosmos. Alexis Texas, Zoey Holloway, Sunny Leone. Jumal k?ll... Cloudy Wanxxx, Kendra Lust, Eva Notty. Ma ei suutnud seda enam kontrollida. Ma istusin kontoris oma arvuti taga ja ?ritasin m?tteid mujale suunata, aga ma olin j?lle seal, nendel lehek?lgedel, selles fantaasias, mis oli m??tmatult erutavam kui see tuim t??, mis mulle enam ammu midagi ei pakkunud. Mu kontoriboks oli muutunud veidraks steriilseks vaheilmaks, ma istusin oma laua taga nagu vigane robot, unelaadses l?putus korduses. T?esti, see n?pistav igatsus netiporno kleepjas muinasjutus oli minu jaoks n??d palju t?elisem kui k?ik muu mu elus. Ma tulin oma boksist v?lja ja l?ksin tualetti, kontori k??gis k?is samal ajal mingi t?histamine – kellelgi oli s?nnip?ev? Ja mina olen siinsamas. Sellega. Muidugi, noh... S??tunne kripeldas alati kusagil naha all, kui ekstaas vaibus, kui brauseri aken sulgus. Sa oled ?ks ?nnetu eneserahuldaja! Sa v?id selle ilusamaks m?elda, v?id m?elda, et sa pole ainus, ja noh, et m?ned arstid isegi soovitavad seda teatud koguses, aga... Ma olen siin, m?ne sammu kaugusel – sellega? Ja siinsamas, ?hukese seina, veetorude, juhtmete, ventilatsiooni?ahti ja k??gim??bli taga l??vad ?hevil kolleegid pokaale kokku, naerdakse vaikselt, keegi r??gib asjadest, mida uuest kaubanduskeskusest osta saab, keegi r??gib uuest bistroost, mis siinsamas k?rval avati. Ma kuulen l?bi tualetiseina lausekatkeid, kummargil oma nutitelefoni kohal, kummargil oma nihestunud elus. Ma olin l?ksus. Ei, ma ei taha midagi ?igustada ega endast mingit ohvrikuju luua, aga selge ju on, et ma olin tugeva s?ltuvuse k??sis. Ja ma ei suutnud sellest ?le olla, sest ainus leevendus k?ige vastu oligi seesama piinlik ja kurnav tegevus. Ma n?gin ennast justkui h?maras kongis suure tumeda m?e all. Minu k?rval tukkus soomustatud lohe ja mul olid tegelikult kongi v?tmed – oo-jaa, ma oleksin saanud sealt hinge kinni hoides v?lja hiilida, aga v?ljas polnud mitte midagi peale kaalutu halli t?hjuse. Ma ei tahtnud veel vangistusest p??seda. Karl N??d pole p??su? Jah? N??d tuleb k?ik ?ra r??kida? N??d, kui me juba omadega siia oleme j?udnud. Kui see sahin tollest paugust viib m?istuse nigu peakoorest v?lja ja sa n?edki hetkeks k?ike k?rvalt, h?ljud tolles seinteta ruumis, kuhu ilmuvad n?od ja h??led ja k?ik too, mis sa kunagi teind ja tundnud oled. Too k?ik ilmub nigu ?lise l?bipaistmata vee alt, nigu varjust, ta h?ljub raskest mustast pimedusest ja sa ei saa ta eest kuskile pakku minna. Sa oled siin, tolle kriipiva ragina sees ja sa ei saa liigutada. Sa ei saa oma silmi ega k?rvu kinni katta. Sa oled siin. Sina ja toosama ragin, kuskil siin, otse silmade vahel. Too hirmus m?ra, mis v?ib j?rsku taevani kasvada ja k?ik t?kkideks kiskuda. Leo M?ra haaras hetkeks k?ik endasse. Reaktiivlennukid lendasid ?le ridaelamu, kaks NATO h?vitajat. Kusagil k?rgemal h?ljuvad satelliidid ja droonid ?mber selle igavesti ?hkava ja aurava, p?letikes kuumava, tursetes vaevleva ja iseenda r?hitsustest s?ttiva planeedi. Droonikaamerad liiguvad vaiksel suminal – suumivad elamukvartalitele, t?hermaadele, parklatele, termokiirguses h??guvatele inimkujudele. Ja kusagil eemal, tuhandete kilomeetrite kaugusel, k?rbes v?i m?etipus, on raudbetoonist baas, kus j?lgitakse ekraani, v?etakse vastu otsuseid, anal??sitakse andmeid. Kellegi k?si nihutab heeblit ja vajutab nuppu, mis saadab drooni k?ljest teele surmava laengu. Allpool askeldavad mustvalged inimlaigud mattuvad suurema laigu sisse, mis korraks k?ik katab, surm on anon??mne ja lame animatsioon. Seesama h?vingut k?lvanud k?si valib p?rastpoole m?ne supermarketi letilt h?perefektiivse koostisega pesuvahendit v?i madalakalorilist jogurtit ja seesama s?rm k?hkleb n??d kergelt, enne kortermaja liftinupule vajutamist. Ma m?rkasin seda naist meie t?naval. Ta vahtis t?naval?pu poole, seal laius hekkide taga hall takjap?ld. V?ssa kasvanud risu taustal seisid k?rgepingeliinid ja h?ljatud ridaelamuprojekt, vettinud paneelid kilenarmastes nagu lume alt v?lja sulanud mohikaanlane oma suletuttide ja pleekinud kulinatega. Meie plokk oli viimane, mis valmis j?uti ehitada, enne kui ehitaja pankrotti l?ks. Naise pilk oli t?iesti t?hi, tema suu oli pooleldi avatud, m?lemas k?es rippusid pungil t?is poekotid. Ma hakkasin m?tlema, et v?ib-olla me ei teagi? Me v?ime asuda mingi epideemia epitsentris, aga meil pole sellest aimugi? Viirus on juba nii s?gavale meie meeltesse tunginud, et me ei saa enam arugi. V?ib-olla me hakkame siit planeedilt juba lahkuma? P??rdume iseendasse ja imeme ennast l?bi iseenda musta augu mingisse teise dimensiooni? Haihtume, v??rdume j?rjest enam reaalsusest, mida me ei suuda nagunii kuidagi lahti muukida, irdume, kuni oleme absoluutselt ebareaalsed. Need alasti kehad ekraanil, see totaalne andumine, ps?hhopaatiline keskendumine hetkele, instrumendile, see lausa k?rvetav kohalolek ja ?htlasi t?ielik eemalolek – ma olin seal, ainult minu kest istus siin, meie planeedil. Ma ise olin Veenusel, Uraanil, kus iganes, ma olin selles illusioonis, mis koosnes ju tegelikult samast materjalist, millest koosneb k?ik ?lej??nugi siin universumis. Aatomid, elementaarosakesed. Elektrokeemiline reaktsioon. K?ik need asjad minu sees ja ka v?ljaspool mind on ju vaieldamatult universumis olemas. Isegi kui kogu universum ise on ?ksnes illusioon. Osakesed ja lainetused, mis moodustavad mind k?igi nende osakeste ja lainetuste keskel, mis v?ivad mind korraga ?nnetuks v?i ?nnelikuks teha. Ja mis on ?ldse reaalsus, kui kogu n?htav ja n?htamatu maailm koosneb peaaegu tervenisti ainult elektronpilvedest – p?him?tteliselt t?hjusest, mille sees h?ljub imepisike aatomituum nagu tolmuk?be keset hiiglaslikku kontserdisaali. Seda pole tegelikult just palju v?rreldes t?hipalja unen?oga? Ja mis vahet siis ?ldse millelgi on, kui k?ik v?ibki olla vaid illusioon? Ma seisin elutoas, r?duaknast tulvavas hallis kumas, ja tundsin, et pean seda k?ike kuidagi s?nastama. Istusin diivaniservale ja tegin telefonim?rkmikku oma esimese sissekande. K?ik on illusioon. Reaalsus on illusioon. Inimene ei saa kunagi elada milleski muus kui tehisreaalsuses. Objektiivne maailm eksisteerib ainult loomadele, taimedele, masinatele ja v?ib-olla ka m?nele tipp-b?rokraadile, kes on suutnud igasuguse interpreteerimistungi v?lja l?litada. Seega, me oleme justkui hologrammid, mis otsivad midagi t?elist ja purustavad ?he illusiooni teise j?rel. Miks tehakse k?iki neid veriseid p??rasusi? Hmh? Ahhaaa?! See on v?imalus reaalsuseillusiooni v?imendamiseks, tahetakse agressiivselt reaalsusega kokku p?rgata, reaalsust sisse l?litada. Terroriv?rbajate edu p?hinebki just sellel tungil. Inimhologrammidele antakse v?imalus hetkeks lihast ja luust v?itlejateks muutuda, kogeda midagi, mis loob tugeva reaalsuseefekti, et hetk hiljem pihustuda pommiplahvatuses v?i hajuda tagasi hologrammideks, mis virvendavad h?marais tubades, seisavad j?rjekordades, neelavad ja m?luvad, istuvad ekraanide v?i eluillusiooni taga stand by-olekus. Aga minu jaoks oli esialgu asi just vastupidi. Ma ei ihaldanud seda k?rvetavat reaalsuseefekti, ma valisin meelega tee, mis irdus veel kaugemale neile pettev?ljadele, mida pakkus alternatiivne reaalsus nimega internet. Maailm ekraani taga muutus aseaineks k?igele – n?udekolinale k??gis, laup?evahommikusele ohkele linade vahel, sellele p?evale pargis. Sellele, et ma elasin siin, antennide ja k?rbunud hekkide keskel, pea kohal huugamas roostes k?rgepingeliinid. Ma tundsin lausa f??siliselt seda pinget, seda segadusekiirgust k?igi nende inimeste poolt, kes polnud arugi saanud, et on muutunud kaugjuhitavateks kummitusteks. Jah, meie, korilased, h?ljume n??d ??reta vaakumis, keset neoontuledes s?hvivat elektripilve. Meie geenidele tuttava savanni asemel on suur ja steriilne kaubanduskeskus, ohutu ja t?iesti ebareaalne. Korilaseminevikuga seob meid n??d vaid korv, mille saab laenata selle s?nteetilise metsa plastv?ravate k?rvalt. K?ik on ju mingis m?ttes masturbatsioon. Simulaakrum. L?putu aseainete turg. Ei, ma ei ?igusta enda irdumist, ma lihtsalt... nii ma anal??sisin ennast, kui hirm ja s?? pitsitama hakkasid. K?ik tundus korraga segane ja hoomamatu ja samas oli mul justkui veel meeles see lihtsus ja selgus, mis alles hiljuti nii loomulikuna elu juurde oli kuulunud. Tundus, et maailm on muutunud kenast realistlikust loodusmaalist kirjuks abstraktseks pikslimereks, Gustave Courbet’st otse Jackson Pollockiks. Pagulaskriis, majanduskriis, empaatiakriis, terve m?istuse kriis, looduskatastroofid, ??rmuslus, inimesed, kes on aheldatud valesse usku, valesse vihkamisse, valesse armastusse, valele planeedile, valedesse. Ah, jumal, internetilehed, kust saab endale enesetapukaaslast valida?! Ma tahtsin selle k?ik endast v?lja pursata, aga rahuldushetked j?id aina l?hemaks, s?? hiilis j?rjest kiiremini tagasi. Ja noh, siis ma hakkasin ennast lisaks veel sellega piitsutama, et ma justkui kasutan ?ra t?drukuid, kes neis klippides osalevad. Osa neist olid kindlasti sunnitud sellega tegelema, orjastatud t?drukud, kes olid s??di ainult selles, et unistasid millestki t?elisest. Oh, need loendamatud printsessifilmid ja reklaamid, kus ?nnelikud inimesed pead kuklasse visates naerma puhkevad! Nad tahtsid ju kah midagi sarnast, aga olid kahjuks valede inimestega kohtunud. Ma r?hutan, ma ei soovinud oma tegevusega neil internetilehtedel kellegi ?igusi rikkuda ega v??rikust alandada, ma alandasin seal ainult iseennast. Ja see k?ik hakkas tasapisi kurnama, kogu see kramplik vajadus, lukustatud uksed, h?mar valgus, pidev s??tunne. Ma hakkasin unistama, et kui ma l?puks kellegagi p?riselt kohtun, siis saan sellest ?le. Mul peab ju olema v?imalus olla normaalne, ja miks mitte isegi keskmiselt ?nnelik inimene, kui ma ainult kellegagi p?riselt kohtuksin? Ma p?rnitsesin r?duaknal kumavat laternavalgust ja tundsin j?rsku hinges tugevat pakitsust – ?kki ma ei peagi l?putult selles veidras alanduses sumpama? Ma astusin r?dule ja vaatasin h?marduva alevi poole. Eemal salus l?hnas kevad. Silmapiiril helendasid linnatuled. Kusagil siin on elu. Kusagil siin on keegi. Mul peab ju olema mingi v?imalus? Ma otsustasin internetist v?lja tulla ja kellegagi p?riselt kohtuda. Karl Ma m?tlesin tihti nii: „?ksp?ev hakkab too p?ris elu.” Et ma saan j?rjekordsest raudustega majast v?lja ja siis hakkabki too p?ris elu. Ma olen siis iseenda peremees ja k?ik on l?puks nii nigu peab. Ma olen lastekodus kasvand. Elasin esimesed aastad vanaema juures P?rnus. Ema oli kuusteist, kui ma s?ndisin. Ma ei tea oma isast midagi. Mul on lastekodu eelsest ajast meeles aint too vanem naine, kes l?hnas k??gi moodi, nigu k?rbend ?li v?i margariin. Ja ma m?letan toda tunnet, et miski oli valesti, et nigu k?ikse aeg oli valesti olnd, juba tollest p??le, kui mu vanavanaema veel laps oli ja veel ennemgi. Ema l?ks kaheksak?mnendate keskel koos s?brannadega Sot?i puhkama ja nende buss s?itis kaljult alla. Neliteist inimest sai surma. Noh, too ?nnetus oligi siis l?puks nigu konkreetne t?estus tollele tundele, et miski oli juba ammust aega valesti olnd. Nigu ?eldakse: t?pp i-t?he p??l. Vanaema suri m?ne aasta p?rast ja mind anti riigile. N?ukogude Liit v?ttis mu endale. N?ukogude Liit andis s??a, andis riided ja ?pikud ja ?lej??nd oli siis enda teha, kuda tolles olukorras orienteeruda v?i nii. Praegu v?ib ?elda, et s??l lastekodus oli k?ik isegi sandim kui hiljem vangimajas. Vangimajas on v?hemasti miskid reeglid ja sa oled juba k?llalt suur, et ?ltse millestki aru saada. Aga lastekodus olid purjus kasvatajad, kes v?isid sinuga teha, mis ise tahtsid ja k?ik v?is juhtuda lihtsalt tolle p?rast, et nii lihtsalt juhtub. Eks s??l oli ka korralikke inimesi, ilmselt enamik kasvatajatest olid ikka korralikud, aga nemad ei j??nd tolle muu taustal nigu h?sti meelde. Ma polnd kellegile r??kind, mis ma s??l tegema v?i tundma pidin, isegi Jaakobile tundus tollest r??kimine vale. Tema isa oli neid lapsena k?vasti pekst, enne kui ennast oksa t?mmas, ja Jaakob ei r??kind tollest rohkem kui ?hel korral, et: „Kui praegu saaks, siis l?eks vanamehele p?rgusse j?rgi ja tapaks ta ?le.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/martin-algus/midagi-toelist/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.