Portobello kuld

Portobello kuld Arthur Smith Populaarne ameerika seikluskirjanik Arthur D. Howden Smith kirjutas 1923. aastal eelloo Jim Hawkinsi, doktor Livesey ja skvaier Trelawney seiklustele Aarete saarel, loo sellest, kuidas kapten Flinti varandus ?ldse saarele j?udis. Et saada luba Stevensoni tegelaste kasutamiseks, p??rdus Smith kirjaniku kasupoja ja kirjandusliku p?randi haldaja Lloyd Osbourne’i poole, kellele Robert Louis Stevenson 1881. aastal «Aarete saare» ju ?ieti kirjutaski. Osbourne’ile meeldis Smithi «Portobello kuld» v?ga ning ta andis lahkesti loa nimetada romaani «Aarete saare» ametlikuks eellooks. N??d saab ka eesti lugeja esmakordselt teada, kust oli ?ieti p?rit saarele maetud varandus – inkade kullakangid, Hispaania dubloonid, Inglise ginid, Prantsuse luidoorid, Portugali moidoorid ja Veneetsia tsekiinid –, mille Ben Gunn ?les leidis ja piraatide eest ?ra peitis. Kohtume uuesti ka v?rvika merer??vlite seltskonnaga, kuhu kuuluvad ?he jalaga laevakokk John Silver, ?udusjudinaid tekitav pime piraat Pew, pootsman Billy Bones, nooruke Darby McGraw ja loomulikult ka hirmu?ratav kapten Flint ise, keda kartis ka legendaarne Edward Teach ehk Musthabe. Lisaks neile on selles merelahinguid, piraatide veriseid arvete?iendamisi ja seikluslikku aardejahti t?is p?nevas romaanis veel ohtralt uusi ja v?rvikaid tegelasi nagu d?entelmen-piraat Andrew Murray, P?hja-Ameerika karusnahak?tt Peter Corlaer, piraatide poolt r??vitud ?oti jakobiitide j?reltulija, nooruke Robert Ormerod ja hispaanlaste teenistuses olev Iiri kolonel O’Donnell oma imekauni t?tre Moiraga, kes samuti piraadilaevale satuvad. Arthur D. Howden Smith Portobello kuld Originaal Porto Bello Gold 1924 T?lkija Jay Skaidrins © 2017 J?rels?na autor Raul Sulbi © 2017 Kaanepildi ja siseillustratsioonide autor Meelis Kro?etskin © 2017 Keeletoimetaja Eva Luts Kujundaja Mihkel Laar ISBN (tr?kis) 978-9949-9927-0-6 ISBN (epub) 978-9949-9927-1-3 Kirjastus Viiking Tartu Tr?kitud O? Greif tr?kikojas «No ?igemat juttu pole inimese k?rv veel kuulnd,» kuulutas meeldiv h??l mu selja taga. P??rasin ringi, et h??le omanikku l?hemalt uurida, ning leidsin eest kena avala n?oga mehe tema parimates aastates, kehalt priske ja tugeva, aga ?heainsa jalaga. R.L.S.-ile Oh Tusitala, ajahall, seal «laia t?histaeva all», kust vaatad ?le vee, mis sest, et minu hale laul v?iks v?hendada sinu au v?i muuta rahva meelt – niisama v?ike kaubaprikk v?iks lennata kui l?oke ?ikk! Sa kannata n??d veel – k?ll unelmate k?rguses me kunagi vast kohtume, kus Silver j?lle teel, ja kogu meeskond, uljas, tramp, John Hawkinsi ja sinu kamp, seilab Aja lainetel! T?lkinud Liisi Ojamaa Lp Fenley Hunter Flushing, NY Kallis Fen! Sinult sain ma algt?uke ?pris mitme selles lustlikus jutustuses ette tuleva s?ndmuse loomiseks, ning sel ja m?nel teiselgi p?hjusel peaksin selle p?hendama sulle, keda elu on tavap?rasest kantselei, kodu ja klubi ringist sama kaugele kandnud kui mistahes tegelast, kes minu k?e l?bi nende kaante vahele s?ndinud on. Kui see sind ?htuks-paariks k?nnumaalt eemale meelitab, sind ?dusa kaminatule m?nusid j?rele katsuma veenab, h?vitab see mu vaeva t?ielikult. Alati sinu kuningas Arthur Babylon, NY 9. veebruar 1924 I peat?kk Isa saladus Ma olin kantseleis ja r??kisin Peter Corlaeri, meie karusnahakaupmeeste pealikuga — ta oli just samal p?eval irokeeside mailt allaj?ge tulnud —, kui teenijapoiss Darby uksest sisse tormas. «Bristoli postilaev tuli, isand Robert,» h??dis ta. «Ja, sir, meremehed r??givad, et Hooki kandis olla piraate n?htud!» M?letan, et ?llatuse ja vaimustuse segu tema n?ol ajas mulle naeru peale. Darby oli kohtlasev?itu iiri mats, viimasest v?laorjade laadungist ostetud, ja k?neles hirmsa aktsendiga, mis erutuse korral veelgi tugevamaks muutus. «Postilaeva osas ma sinu s?nades ei kahtle, Darby,» vastasin ma. «Aga piraate tahan ma k?ll oma silmaga n?ha.» Peter Corlaer mugistas vaikselt naerda, hiigelsuur k?ht hirvenahkse jahis?rgi all nagu v?disev s?ldikuhi. «Ja, ja, n?ita aga siia needt piraadtid,» t?gas ta. Darby t?mbus iirlaslikus ?gedushoos n?ost sama punaseks kui tema ruuge juuksesasi. «Oleks ma ainult piraat ja sina mul peos, rasvamagu!» urises ta. «K?nniksid mul veel planku m??da!» Peter t?mbas surmt?sise n?oga jahinoa tupest, krabas Darby l??mavast tukast kinni ja poisi vingerdamist t?hele panemata teeskles tema skalpeerimist. «Kui ma kordt juba planku m??dta k?ndtima pean, v?tan v?hemalt su juuksed s?jasaagiks, ja,» t?hendas ta sinna juurde. «Katsu ainult, kui ma suureks kasvand olen,» n?hvas Darby. «Minule vastu saamiseks peadt sa v?hemasti kolm kordta suuremaks kasvama, Darby,» vastas Peter leebelt. «Peaksid isand Ormerodi paluma, et ta lubaks sul minuga irokeeside juurdte kaasa tulla. Teeme sinust veel metsamehe — ja! Palju parem kui piraadtielu.» Darby kaalus seda, p?randal saapaninaga ringiratast vedades. «Ei,» otsustas ta l?puks. «Ma oleks parema meelega piraat. Sinu metsast ei tea ma ?hkagi, aga meri — oi, see on alles elu! Ja kindlasti saab piraat rohkem reisida ja seigelda kui jahimees, kellel pole kellegagi v?idelda peale punanahkade ja metsloomade. Oh ei, isand Peter, mina tahan piraatide manu, ja ma ei hooli sellest, kui kaua sellega l?heb.» «Kaua l?heb, Darby, kaua,» ?tlesin ma. «Oled k?ik mu isa antud ?lesanded t?itnud?» «Viimse kui ?he,» vastas ta. «Tubli. Mine siis lattu ja sorteeri Peteri toodud karusnahad ?ra. Isegi piraadid peavad t??d tegema.» Ta lasi mornilt jalga ja ma p??rdusin Peteri poole. «Isa tahab teada, et laev saabunud on,» ?tlesin ma. «L?heme ehk koos kuberneri juurde? N?upidamine peaks ?sna varsti l?bi saama, arvestades, et nad on juba keskp?evast saadik koos istunud.» Peter ajas oma tohutu kere p?sti. Nagu alati teda pika ?raoleku j?rel uuesti n?hes imetlesin ma tema m??tmeid. Kes seda meest ei tundnud, v?is teda kergesti rasvamaoks pidada, nagu Darby teda kutsunud oli — paksud pekised j?semed, j?me kere, prisked palged sedasorti turske selli jaoks kentsakalt v?ikese n?olapi ?mber. Tema tillukesed silmad piilusid vaevu rasvarullide vahelt v?lja; nina oli pisike nubin lapseliku suu kohal. Aga tema pekikihtide all peitusid terasest musklid ja ta suutis liikuda v?ledalt nagu puuma. Ei olnud rajamaadel meest, kes v?inuks temaga k?sitsi kokku minna ja peale j??da. «Ja,» ?tles ta lihtsalt. «L?hme.» Ta toetas musketi nurka ning v?ttis p?ssirohusarve ja kuulipauna v??lt, sellal kui mina k?bara p?he ja kuue selga panin, sest ilm oli endiselt jahe ja maapinda kattis lumekirmetis. Me v?ljusime koos ja k?ndisime Pearl Streeti m??da l??nde, Hanoveri v?ljaku poole, ning sealsamas v?ljaku vastasservas silmasingi isa kuberner Clintoni ja abikuberner Coldeni seltsis. S?damele tegi r??mu n?ha, kuidas nad koos mitme teise h?rrasmehega isa s?nade k?ljes rippusid. Ta kallati k?ll neljak?mne viienda aasta s?ja aegu laimuga ?le, sest nooruses oli ta teadup?rast jakobiit olnud; aga tema s?pradel oli rohkem v?imu kui vaenlastel, ja mul on hea meel ?elda, et ta oli ?sna m?jukas nende rahvajuhtide hulgas, kes New Yorgi kuningas George’ile truu hoidsid, sellal kui paljudki teised troonianastajaga ?nne katsusid. Ta m?rkas Peterit ja mind l?henemas ning viipas meid enda juurde, ent samal hetkel tekkis v?ljaku idaservas pisuke segadus ning n?htavale ilmus teinegi meestesalk, nende keskel halliseguse habemega punap?skne sell, kelle soolaplekiline sinine kuub k?neles merest sama selget keelt kui tema k?ikuv samm. Tema r?me, k?hisev h??l oli ?le v?ljaku selgelt kuulda: «—niikaugele eest ?ra, et purjeid enam n?ha polnud; *** te m?tlete, et ma nalja teen; ja kui ma sadamasse j?uan, mida ma n?en, mitte ainustki kuninga laeva—» Isa katkestas teda: «T?esti, kapten Farraday? ?tlete, et keegi ajas teid taga? Ma arvasin, et meil on praegu rahuaeg.» Kapten Farraday j?ttis teda seni ?mbritsenud kuulajad t?helepanuta ning taarus ?le v?ljaku, j?urates oma vastust h??lel, mis poodnikud uksel?vele t?i ja naiste pead ?lakorruse akendest v?lja meelitas. «Ajas taga? Justament, isand Ormerod, k?ige *** piraadit?bras, kes eladeski Tema Majesteedi seadusi—» Siinkohal tabas ta ?ra, mis seltskonnas isa oli. K?bar k?is peast maha ja ta kummardas kohmakalt. «Teie teenistuses, kubernerih?rra! Minu lugupidamine, isand Colden! Aga oma s?nu ma vast tagasi v?tma ei hakka, sest ma t?esti ei osanud arvata, et teie neid pealt kuulma satute. Jajaa, mul oleks selle kohta veel paljutki ?elda, ?sna paljut; ja asjalood on ikka ?pris hullud, kui need v?llaroad n?nda kaugel p?hjas n?gu n?itavad.» Peter Corlaer ja mina ?hinesime kuberneri saatvate kaupmeeste r?hmaga ning ?lej??nud uudishimutsejad tr?gisid n?nda ligi, kui julgesid. «Siiski n?ib see uskumatu, kapten,» ?tles kuberner Clinton ?sna lahkelt. «Piraadid? L?unamerest n?nda kaugel? Meil pole nendega ammu tegemist olnud.» Kapten Farraday raputas jonnakalt pead. «T?si ta ju on, kubernerih?rra, seda peab tunnistama; ja ega meile pole rahu tegemisest saadik prantsuse kaaprid ka t?li teinud. Aga ?hel p?eval l?heme nende vastu uuesti s?tta ja k?llap siis varsti Atlandi ookean j?lle lubakirjadega r??vlitest kubiseb. Niisamamoodi tuletaksin teile meelde, et piraadid ise kuhugi ei kao, ja kavalad on nad kuradid ka; kui neil ?hes paigas saaki nappima kipub, p?rutavad nad kohe mujale. Enne nende siinolekust teada ei saa, kui hulk laevu on kaduma l?inud v?i m?ni nendega kokku sattunud meremees ?nnekombel putku p??seb nagu mina.» «K?llap vist,» tunnistas kuberner. «R??kige juhtunust t?psemalt. N?gite te, mis laev see teid taga ajas?» «N?gin? H?sti n?gin; ja hirmus l?hedalt pealekauba, kubernerih?rra. Saabus kagutuulega kaks p?eva tagasi ja esiti pidasin ma teda taglase j?rele fregatiks.» «Fregatiks?» h??atas isand Colden. «P?ris nii suur?» «Justament, isandad! Ja kui mul v?hegi laeva kere ja purjede peale silma on, v?in kinnitada, et see polnud ei miski muu kui Kuninglik James, mis mind neljak?mne kolmandal L??ne-Indialt koju tulles kolm p?eva taga ajas.» «See oleks siis rahva seas kapten Rip-Rapina tuntud selli alus,» v?ttis isa s?na, ja miski tema h??letoonis sundis mind talle otsa vaatama. Oli selge, et teda oli vallanud tugev tunnetehoog; aga ainus m?rk sellest oli tema pisut pingul n?oilme ja ei midagi muud. Seda enam see mind ?llatas, sest isa oli raudsete n?rvidega mees, ja ehkki noorusaastail erakordseid seiklusi l?bi elanud, polnud tal minu teada meres?iduga v?himatki pistmist olnud. «Sulat?si, isand Ormerod,» vastas kapten Farraday, «ja Henry Morgani surmast saati pole siin ilmas suuremat n?rukaela olnud. ?ks mu s?pru sattus temaga k?mmekond aastat tagasi Jamaica l?hedal kokku ja tema kirjelduse j?rele olla too Londoni keigarile paslike peente kommete ja riietusega, jumala eest! Ja peale selle veel k?ige paadunum jakobiit ilmas. Nagu tema laeva nimigi tunnistab.» «Kuuldavasti seilab ta enamasti paaris,» m?rkis isa. «Ta tegutseb koos John Flintiga, kes pole k?betki kenam sell, pigemini j?hkram, nagu talle ette j??nud ?nnetud tunnistada v?ivad. Flint seilab Merihobuse, tubli Plymouthi laevaga, mis enne tema k?tte sattumist Smyrna vahet k?is. Paras paar on nad. Olete ehk kuulnud, h?rrased, kuidas nad Madeira l?histel puhtalt h?vitamise l?bust Portugali liinilaeva p?hja ajasid? Justament, l?bu p?rast. Neil on piisavalt torusid, et kasv?i mitme kuninga laevaga hakkama saada, aga neist hoiavad nad eemale. Portugallasi, prantslasi, hispaanlasi v?i berberi korsaare nad rapivad, aga Tema Majesteedi alamatega nad vastakuti k?mmutama ei n?ustu. Miks? Ei tea ?elda, ehkki julguse nappuses asi k?ll pole. K?llap nad teavad, et Admiraliteedi lordid, kes lihtsate kaubalaevnike h?dadest suuremat v?lja ei tee — kubernerih?rra maha arvatud —, saadaks sel puhul tingimata salga toekaid fregatte neile s?ru tegema.» Kapten Farraday oli sunnitud hinge t?mbamiseks vahet pidama ning kuberner Clinton kasutas v?imalust naeratades k?sida: «Teie j?litajat kutsutakse kapten Rip-Rapiks? Mis nimi see selline on?» Merekaru kehitas ?lgu. «Keegi ei tea, sir. Aga ?htegi teist nime tal ka pole. Kuuldavasti olla ta kunagi ammu — oh, kaksk?mmend aastat tagasi vast — kodu poole seilava Chesapeake’i postilaeva kinni pidanud ja, kui selle kapten pardale toodi, esimese asjana p?rinud, ega neil laadungi seas rip-rappi pole? Just seda sorti nuusktubakas n?ikse talle kangesti meeldivat. Ja r??gitakse, et t?naseks kutsuvad ta omad mehedki teda sedasi, sest isegi nemad tema ristinime ei tea. ?eldavasti on ta oma poliitiliste veendumuste p?rast kannatanud d?entelmen, aga see v?ib samah?sti vale kui t?si olla. Mina tean ainult, et ta rippus mul Hookist m??dumiseni sabas, ehkki Anne n?itas talle l?puks taldu ja t?na koidu ajaks olime tal purjed silmapiiri taha j?tnud. Ja kui ma siis lahte sisse seilasin, polnud siin ?htainumast kuninga laeva, mida talle j?lile saata.» «Jah,» noogutas kuberner, «fregatt Thetis seilas n?dal tagasi kiire s?numiga kodu poole. Aga ma saadan kulleri Bostonisse kommodoor Burrage’i juurde ja palun tal viivitamatult merele s?ita. Ma m?istan teie ?gedust, isand Farraday, ja see on kindlasti talumatu, et sellised n?rukaelad nagu Rip-Rap ja Flint saavad Tema Majesteedi valitsust n?nda avalikult m?nitada. ?rge muretsege, meie tubli kommodoor annab neile k?llaga p?hjust oma tegusid kahetseda.» «Aga muretsemata j?tta ma ei saa, kubernerih?rra,» vastas kapten Farraday kangekaelselt. «Kuller Bostonisse, ?tlete? Hrmh! See v?tab kaks-kolm p?eva. Veel ?ks p?ev, et v?lja seilata. Kaks p?eva v?i koguni kolm l?unasse s?ita. Kuulge n??d, isandad, n?dala p?rast on Rip-Rap ja Flint oma plaanitud kurit??d ?ra toimetanud ja siit juba kaugel.» «V?ib-olla, v?ib-olla,» ?tles kuberner pisut kannatamatult. «Aga see on parim, mida ma teha saan.» Ning ta lahkus koos abikuberner Coldeni ja teistega. Ainult isa j?i neist maha. «Teil on mulle kirju, kapten Farraday?» k?sis ta. «Justament, sir — teie Londoni agendilt isand Allenilt. Ma just asutasin neid ?ra tooma. Ja korralik laadung voodivaipu, kirveid, nuge, helmeid, t??riistu, tulekive ja muid kaupu ootab teid ka.» «Ma v?tan siis kirjad enda k?tte ja s??stan teid ?ldse Pearl Streetile tulemisest, kapten,» vastas isa. «Minu poeg Robert siin k?ib teil hommikul pardal ?ra ja hoolitseb kauba mahalaadimise eest.» «Ega ma selle ?le ei kaeba,» kinnitas kapten Farraday kuue sabataskust siidi m?hitud pakikest ?ngitsedes. «Olge lahked, isand Ormerod. Ma lippan n??d George’i v??rastemajja kuivamaa toidu ja kruusi kuuma ?lle manu.» Isa kaalus kirjapakki hetke k?es. «Olete kindel, et teid j?litas justnimelt kapten Rip-Rap?» k?sis ta siis. «V?ite mind raa k?lge riputada, kui see tema polnud,» vastas Farraday kindlalt. «Uskuge mind, isand, kui ma teda esiti m?rkasin, uskusin ?sna kindlasti, et ta kuninga laev on, ja luhvasin, kuni me rinnutsi j?udsime. Siis oli n?ha, et plagu tal mastis polnud — ja midagi kahtlast oli tema juures veel, mida ma nimetada ei oska. Heiskasin siis plagu, ja tema p?sis endistviisi ilma. Ma tulistasin kahurist paugu ja selle peale p??ras ta meie suunas, nii et ma tegin vehkat, iga viimne kui puri heisatud; kuni raad ?gasid, t?sijutt. Ma sain aru k?ll, et midagi head neil plaanis pole, ja ma v?in kindla peale ?elda, et see oli Rip-Rap. Nagu ennemini ?eldud, ajas ta mind korra neljak?mne kolmandal taga, ja tegi Jenkinsi Southamptonist v?lja seilanud Cynthia-nimelise snau Jamaica l?histel paljaks; Flint tahtis nad tookord k?ige t?iega p?hja ajada, aga Rip-Rap, rahulikum nagu ta on, ?tles, et niisama nottida pole m?tet, ja lasi nende k?nal minna. Ja t?naseks pole peale Rip-Rapi enam ainustki «?nnek?tti» j?rel, kelle laev kuninglikuks fregatiks k?lbaks — Flinti Merihobune on k?ll korralik alus ja hambuni relvis, aga ei ole sellelgi n?nda uhket taglast kui Kuninglikul Jamesil. Jenkinsi v?itel on see prantsuse laev, ja peab tunnistama, et ilusad peenikesed prantsuse jooned on sellel k?ll.» Isal oli raskusi selle s?navoolu vahele millegi poetamisega, aga l?puks see tal ?nnestus. «Minu arusaamise j?rele,» ?tles ta, «kadus kapten Rip-Rap L??ne-India saarestikust s?ja l?pupoole.» Kapten Farraday kehitas ?lgu. «N?ikse nii. Selle kitsa mere peal oli tema maitse jaoks liiga palju m?lema poole s?jalaevu. Aga n??d ta teab, et magus rahuaeg on j?lle k?es — ja kui ausad inimesed rahu maitsevad, on piraatidel pidu. Uskuge mind, isand Ormerod.» «Ega ma ei kahtlegi,» kinnitas isa. «Suured t?nud, kapten. ?rge k?helge minu j?rele k?simast; ja kui ma teid kuidagi aidata saan, olen alati teie k?sutuses.» Kapten Farraday taarus George’i poole minema, uudishimulike kari sabas, ja ma muigasin habemesse, m?eldes k?raka peale, mida nood talle jutu eest joodavad. Ei n?e see mees j?rgmise ??p?eva sees kainet hetke. Isa noogutas hajameelselt Peteri poole, kes kogu vestluse jooksul siinsamas seisnud oli, lai n?gu uniselt ilmetu. «Ei meeldi mulle see,» pomises ta justkui enese ette. Peter kiikas talle otsa, ent ei ?elnud midagi. «On midagi viltu, isa?» k?sisin ma. Ta kortsutas kulmu, siis keeras pilgu ?les majakatuste poole, justkui pilku tulevikku puurida p??des. «Ei — jah — ei tea.» Ta pidas korraks vahet. «Peter, mul on hea meel, et sa siin oled,» lisas ta. «Ja,» ?tles Peter ebam??raselt. «Sa pole veel kirju vaadanudki,» meenutasin isale. «Pole mahti saanud,» torkas ta. «K?igepealt tuleb— Hea k?ll, t?naval sellest k?neleda ei sobi. L?heme koju, poiss; l?heme koju.» Asusime ?le lumise platsi minekule ning meie m??dudes inimesed kummardasid v?i noogutasid isale, kes oli ikkagi New Yorgi ?ks t?htsamaid mehi, n?nda t?htis kui keegi peale kuberneri olla sai; aga n??d k?ndis ta pilku maas hoides, s?gavalt m?ttes. Ja kui me Pearl Streetile keerasime, pomises ta veelkord: «Ei meeldi mulle see, ei meeldi.» Darby McGraw tuli meile ukse peale vastu ja tema p?ranisilmsest n?ost oli selge, et ta peaaegu et ootas meie kannul piraate sisse tormavat. «Kas t?? on tehtud, Darby?» p?ris isa eeskojast h?vak?tt asuvasse kantseleisse taganevalt noormehelt. «Jah, isand.» «Lase siis jalga. Mind ei tohi segada.» «Uuri j?rele, ega piraatide kohta midagi uuemat kuulda pole, Darby,» lisasin minust m??da pugevale poisile. Ta vastas mulle l?busa n?omoonutusega, aga isa p??ras kannal ringi. «Mida sa sellega silmas pead, Robert?» n?udis ta. Ma olin pahviks l??dud. «Ei midagi erilist, sir. Darby on piraatidest kangesti sisse v?etud. Talle—» Peter Corlaer pani ukse iiri noormehe j?rel kinni ja tuli l?hemale, liikudes talle omasel moel h?mmastavalt vaikselt ja k?rmelt. «Ja, ta ei tea,» ?tles ta. «Mida ?ieti?» p?ris isa. «Sedta, mida meie teame,» vastas hollandlane rahulikult. «Nii et sina tead ka, Peter?» «Ja.» Kauem ma enam kannatamatust alla suruda ei suutnud. «Mis imelugu see on selline?» n?udsin ma. «Ma arvasin, et tean k?iki meie saladusi; aga, isa, p?ris kindlasti ei oodanud ma, et meie ?riselts piraatidega tegemist teeb!» «Ei teegi,» vastas isa napilt. «Sellest asjast ei tea sa midagi, Robert, sest seni pole sul selle teadmiseks tarvidust olnud.» Ta k?hkles. «Peter,» j?tkas ta, «kas peaksime poisile r??kima?» «Ta ei ole poiss; ta on mees,» ?tles Peter. Naeratasin paksule hollandlasele korraks t?nulikult, aga ta ei osutanud mulle mingit t?helepanu. Isa n?is samuti mind unustanud olevat. Ta k?ndis kantseleis edasi-tagasi, k?ed kuuesaba all vaheliti, pea s?gavas m?ttes langetatud. Ta huulilt pudenes lausekatkeid: «Pidasin teda surnuks— Veider, et ta j?lle v?lja ilmub— Sellist muret ma kaela oodata ei osanud— V?ib-olla ma liialdan — meiega ei saa see ometi seotud olla— Kindlasti on see juhus—» «Neen, tal on mingi eesm?rk,» katkestas Peter. Isa peatus Peteri k?rval kamina ees, kus l??mas kuhi jalakahalge. «Mis sa arvad, kes see kapten Rip-Rap olla v?ib, Peter? R??gi julgelt! Sul oli ?igus, ?eldes, et Robert enam poiss pole. Kui me ohus oleme, peab ta sellest teada saama!» «See on Murray,» vastas Corlaer oma peenikese h??lega, mis ta tohutu kerega sugugi kokku ei sobinud. «Andrew Murray!» m?tiskles isa. «Jaa, see v?ib tema olla k?ll. K?ik need aastad ma kahtlustasin — ?igupoolest olin kindel. Aga ma uskusin, kui ta p?rast viimast s?da j?ljetult kadus, et K?igev?gevam on talle tasunud. N?ib, et eksisin.» «Kes ta ka poleks, New Yorgis see piraat meile h?da teha ei saa,» julgesin poetada. «?ra ole n?nda kindel, Robert,» manitses isa. «Ta on nimelt sinu vanaonu.» Ta sirutas k?e piiburiiulisse kamina kohal ja valis v?lja pika savipiibu, toppides seda sellal, kui mina ?llatusest toibusin. «Sinu onu?» ahmisin ma ?hku. Corlaer t?mbas paar tooli l?hemale ja me istusime tulevalgele, isa minust ?hel pool ja Peter teisel. ?htu edenes ning juba paar jalga tulekoldest eemal t?itsid tuba varjud. Isa vaatas pikalt tantsivatesse leekidesse, enne kui mulle vastas. «Ei; ema onu,» ?tles ta viimaks. «Ta oli ju see kuulus mees, kes Kanadasse salakaupa vedas!» h??dsin ma. «Ma olen temast kuulnud k?ll. Tema avastas tee, mis v?imaldas tal prantsuse karusnahakaupmehi niiv?rd h?sti varustada, et sealsed metslased ?ldse meiega ?ritsemisest v??rutas! Sa isegi oled mulle temast r??kinud, nagu ka isand Colden. Justnimelt tema vastu sina ja Corlaer ja irokeesid v?itlesite, kui te kaubatee kinni panite ja karusnaha?ri meile tagasi t?ite. See oli ju siis, kui sa — kui sa—» Teadsin, et isa tunded minu ammusurnud ema vastu polnud endiselt jahtunud, ega s?andanud valusaid m?lestusi ?ratada. Ta ise j?tkas mu m?tet. «Jah, just siis ma armusingi. Ema ei— Ta ei olnud selline, nagu v?inuks oodata kelleltki n?nda s?dametu n?rukaelaga seotult. Aga sugulased nad olid — selles pole kahtlustki, Robert. Ta p?rines Fernieside’i Kerride suguv?sast; tema ema oli Murray ?de. Kerr ja Murray l?ksid viieteistk?mnendal aastal koos s?tta; Kerr langes Sheriffmuiri all. Tema lesk suri varsti p?rast seda ja Murray v?ttis vaese Marjory enda juurde. Ta hoolitses t?druku eest h?sti — seda ei saa eitada. Aga tal oli alati plaanis Marjoryd omaenese huvides ?ra kasutada. Ikka ja alati vaatas ta tulevikku, ennek?ike omaenese kasu peale m?eldes, ja kui ma— Aga seda pole sul tarvis kuulda. Sa ju tead, Robert, kuidas Corlaer ja seneka pealik Tawannears — kes n??d Niagara ?le vahti peab — ja mina Murray raudse haarde rajamaadel murdsime. Me murdsime ta v?imu n?nda p?hjalikult ja h?vitasime tema maine pealekauba, et ta oli sunnitud provintsist p?genema; ja isegi tema s?brad prantslased ei tahtnud temast midagi teada — v?hemasti avalikult mitte. Ma eeldasin alati, et ta nende huvisid ?ldjoontes edasi teenis, sest ennek?ike on ta k?ige paadunum jakobiit ja lisaks veel omap?rasel moel aumees. Jaa, tema juures on paljugi raskestim?istetavat, Robert. Tal enesel pole v?himatki kahtlust, et teenib k?igis oma ettev?tmistes t?htsaid riiklikke eesm?rke.» «Piraadina ometi!» h??atasin ma. «Oh, see pole tema jaoks midagi!» «Midtagi,» n?ustus Peter. «Ta oli kuiva maa peal piraat.» «Ainult hullumeelne v?iks uskuda, et piraadiametis riiklikke huve teenib,» vaidlesin ma. «Sa oled eneses ?lem??ra kindel,» noomis isa. «T?na veel on elus mehi, kes m?letavad, kui Morgan ja Davis ja Dampier ja paljud teisedki samast puust vaprad mehed piraatlusega leiba teenisid ja samas kuninga ?lesandeid t?itsid. M?ned neist l?petasid v?llas, aga Morgan sai elu l?puks r??tliseisusse. V?imatut pole siin midagi.» «Kuidas?» «M?tle, poiss! Murray — sinu vanaonu, pea meeles! — on jakobiit. Meie praegusele valitsusele jagub tal ainult vihkamist ja p?lgust. Mistahes seda valitsust kahjustavad teod n?ivad talle selle kukutamise huvides ?igustatud. No ?tle, milline imetabane jultumus on oma laev Kuninglikuks Jamesiks nimetada!» «Kui ta t?epoolest on see, kelleks teda pead,» vastasin ma, ?ldsegi mitte r??mus teadmise ?le, et mu vanaonu piraat on. Isa naeris leebelt ja koputas mulle vaba k?ega p?lvele. «Ma tean, mis tunne sul on, kulla laps,» ?tles ta. «Heldekene, ema k?neles t?pipealt samamoodi! Me olime ?sja abiellunud, kui vana n?rukael ?he oma madrusega meile selle kaelakee saatis, mis n??d mul rahakapis hoiul on — m?nelt India kuningannalt r??vitud ehk. Hiljem — kui ema surnud oli — kui sina alles p?lvepikkune olid — saatis ta lisa; need h?betaldrikud s??gitoa puhvetis. Kurjal teel hangitud muidugi, aga mis ma oleks pidanud nendega tegema? J?kke visata neid ei tahtnud, kuidas nad tagasi saata, ma ka ei teadnud. P?rast seda saabus veel kolmaski kuller, sedakorda ainult kirjaga, milles ta avaldas mulle kaastunnet meie m?lema jaoks k?ige armsama hinge kaotuse ?le! Tunnistan, et oleksin ta heal meelel surnuks k?gistanud, sest kandnuks tema plaanid vilja, oleks see t?bras Marjory m?ne troonin?udleja teenistuses olnud prantslasega paari pannud. Ja siiski ta hoolis neiust ja tundis huvi k?ige vastu, mida too tegi. Kuitahes kaugele ta ka ei r?nnanud, ?hel v?i teisel moel hankis ta meie kohta uudiseid. Ta teadis, kui sina s?ndisid. Teadis, kui ema suri. Ja n??d, kui sa meheks oled sirgunud, n?itab ta Sandy Hooki juures n?gu. Ei oska arvata, mida see t?hendab, Robert, aga mulle ei meeldi see sugugi! Ei meeldi!» «Aga me pole ju merel,» vaidlesin ma. «Me oleme New Yorgis. Fort George’is on s?durid. ?sna pea saabub Bostonist kommodoor Burrage. Mida ?ks piraadilaev, mida kaks piraadilaeva meie vastu saavad? Isegi linna omakaitsev?gi—» «V?givald pole see, mida ma kardan,» katkestas isa mind. «Ma kardan haige aru p?rgulikku kavalust.» «Ja,» n?ustus Peter. Isa osutas piibuvarrega tema poole. «Sulle tundub ka nii, vana s?ber?» h??dis ta. «Kui Murray siin on, ei plaani ta midtagi headt,» vastas hollandlane kaalukalt. «Nalja p?rast ?kski piraat k?lma ilmaga n?ndta kaugele p?hja ei tule. Neen! Siin on liiga ohtlik, pole kuhugi pagedta ega peitu pugedta.» «Jaa, ?ige ta on,» n?ustus isa. «Ja r??gitakse, et ka New York pole piraatluse osas kaugeltki n?nda s??tu, kui pealt paista v?ib. Murray ja temasugused peavad oma r??vitud kauba kusagil maha m??ma, ja selleks on neil siin ja mujal kaupmeeste seas tutvusi tarvis. Kuberner Burneti ajal hoidsime Vaalapea v??rastemajal ja muudel kahtlase seltskonna kogunemispaikadel silma peal, ehkki tuleb tunnistada, et peale paari m?ssaja ja v?ejooksiku me midagi priskemat ei p??dnud. Sellegipoolest tean ma, et linnas on kaupmehi, kes eriti ei vali, kellega ?ri ajada, ja kaugeltki mitte iga sadamasse saabuv laev pole nii rahumeelne, kui paistab.» «V?hemalt teame valvel olla, sir,» ?tlesin ma. Isa naeris s?nge l?buga, Corlaer itsitas napakalt kaasa. «Arukas vaenlane arvestab sellega juba algusest peale,» vastas ta. «Loodame, et meil v?hegi ?nne jagub. Mistahes plaani Murray ka ei hauks, meid tabab see ootamatult ja ?kitselt. Aga kuss n??d. See oli ?htus??gikell, j?tame selle jutu n??d k?rvale!» II peat?kk ?he jalaga mees ja iiri neiu J?rgmisel hommikul veetsin hea mitu tundi Peter Corlaeri seltsis meie kaubapunktide tarviduste eest hoolt kandes ning alles hilisel ennel?unal p??sesin kantseleist, et kapten Farraday laeva pardal ?ra k?ia ja tema meestega meie ladude jaoks m??ratud lasti ?levedu kokku leppida. Kui ma k?bara varnast v?tsin, vaatas Darby McGraw mind n?nda haleda pilguga, et saatsin ta k??ki kotit?ie k??giviljade ja v?rskelt tapetud kanade j?rele — teades, kui hea meel madrustel p?rast pikka reisi sedasorti toidu ?le oleks — ning k?skisin tal need sadamasse kanda. Ta oli r??mus, nagu oleks just priiuse v?lja teeninud, ning lippas l?okese moodi vilistades minema. Me k?ndisime Pearl Streeti m??da Broad Streetile, kus maabumisala kaldasse l?ikub, ning v?tsime suuna Whitehall Streeti poole, plaanides sealt minu Bristoli postilaevale s?udmiseks paadimehe palgata, kui Darby juhtis mu t?helepanu East Riveri ankruplatsil seisva suure laeva k?rguvatele mastidele ja taglasepadrikule. «See on ju fregatt, isand Robert!» h??atas ta. Polnud v?imalik selle v?rvitud kahuriluukide ridu ja t?sedaid pardaid valesti t?lgendada; ning korraks lootsin, et kommodoor Burrage on meie h?da ette aimanud. Siis aga l?i besaanmasti tipus rippuv plagu lehvima ning ma n?gin Hispaania punakuldseid v?rve. «Mis te arvate, kas nad tulid piraatidele s?ru tegema?» sosistas Darby p?nevusega. «Nemad k?ll mitte,» vastasin naerdes. «See on hispaania laev ja need vennikesed piraatide veristamise j?rele himu ei tunne, Darby.» «M?elda, kui nad ainult kahurist pauku teeks,» ohkas Darby. «V?i siis meie n?hes m?ne vaese patuse raa k?lge riputaks. Oi, isand Robert, kas poleks vahva?» «J?ta n??d,» ?tlesin j?llegi noormehe ise?ralike ihade ?le naerdes. «Sa oled verejanuline nagu Kariibi mere piraat.» «Aus?na olen,» vastas Darby uhkelt. «Minust saaks k?ige kangem piraat ilmas, t?es?na — ja fregattide ees ma risti ette ei l??ks, olgu nad hispaania v?i meie kuninga omad; v?i prantsuse koguni. K?iki riisuks!» «K?llap sa riisuksid,» n?ustusin. «Aga, Darby, vaata! Seal on veel ?ks ise?ralik alus — paistab fregati tagant.» Osutasin v?ikesele r?situd v?limusega prikile, purjed r?pased ja paigatud ning mustaks v?rvitud kerel n?ha valge laik, kus kahurikuul oli parda pilbasteks l??nud. «Ja kui ma ei eksi, on nad piraatidega kokku sattunud,» lisasin. «V?gagi napilt on nad p??sema pidanud.» Darby silmad l?ksid suureks nagu kassil pimedas. «Oh sa, oh sa, vahi seda kuuliauku k?lje sees! On see alles vedamine olnd. Tahate veel mind narrida, et piraatide n?gemisest r??kisin, isand Robert?» «Kindlasti mitte, Darby. Need sellid on surmale l?hemal olnud, kui m?eldagi tahaks,» vastasin ma. «No ?igemat juttu pole inimese k?rv veel kuulnd,» kuulutas meeldiv h??l mu selja taga. «Ja sellest on aimata k?ige imep?rasemat m?istmist ja kaastundmust, sellep?rast et k?igest k?put?is kuivamaamehi suvatseb ?le?ldse selle peale m?elda, kuidas vaene madrus p?evast p?eva riskima peab, oma isandatelt t?nus?nagi ega kiprilt midagi peale s?imu kuulmata. Jumala t?si, noorh?rra. Minu lugupidamine, ja et minagi olen nonde imekombel ?ra p??snute mestist, loodan ma, et te minu armetuid t?nus?nasid ?ra ei p?lga.» P??rasin ringi, et h??le omanikku l?hemalt uurida, ning leidsin eest kena avala n?oga mehe tema parimates aastates, kehalt priske ja tugeva, aga ?heainsa jalaga. Teine, pahem jalg oli tal k?rgelt puusa l?hedalt ?ra l?igatud ning ta toetus pikale v?ga ilusasti v??rispuidust nikerdatud kargule — mahagonist, nagu ma hiljem teada sain. Seda karku k?sitses ta t?pipealt sama osavalt kui oma kadunud ihuliiget. Kaenlatoe alt l?bi aetud k?iejupp oli tal ?mber kaela, nii et maha istudes ei kukkunud kark tal kunagi k?eulatusest v?lja; ning kargu otsas oli terav raudoga, et ebatasasel maapinnal v?i libedal tekil kindlamat tuge pakkuda. Sellal kui ma teda pilguga m??tsin ja tema r??kis, h?ples ta minu juurde enesekindlusega, mis avaldas Darbyle rohkemgi muljet kui mulle. «Oled sa tollelt prikilt?» p?risin uudishimulikult. «Just nii, noorh?rra, olen k?ll; ?ks noid vaeseid patuseid, kes eluga p??sesid ainult t?nu k?sitamatule K?igev?gevamale, kellest kunagi ette ei tea, nigu kirikuh?rrad jutlustavad, keda ta v??riliseks v?i v??rituks arvab. Barbadoselt tulime, prikil nimeks Constant. Ise olen ma Silver, sir — ristinime j?rele John. A meeskonnakaaslased kutsuvad mind muidu Praeh?rjaks, sellep?rast et ma hirmus hea kokk olen. Ja k?llap mul sellestki jutustada oleks, kuidas ma tolle asja ?ra ?ppisin, noorh?rra. Jajaa! Ei ole see esimene kord, kui ma vaeste ausate meremeeste kiuste meresid r??stavate piraatide k?e l?bi kannatama olen pidand.» Ta tasandas h??lt. «Seda vildakat keret n?ete mul, eks? N?en, ?tlete. Jajaa, ?he jalaga mees torkab silma k?ll. A mis te arvate, kuidas ma oma pahemast koivast ilma j?in? Ei tea, ?tlete — ja ega ses pole veidrat miskit, sellep?rast et varem me ju kohtund pole. Las ma siis r??gin teile, sir. Teil on nooruke ja lahke n?gu ja ma n?en, et ?nnetu meremehe h?da teile huvi pakub — no ja sellele vahvale noormehele teie seltsis ka — Iirimaalt, eks ole, poiss? ?ra arvasin, ?ra arvasin! A millest ma n??d jutustasingi? Aijaa, tuleb meelde k?ll. Jalast ilmaj??misest r??kisin teile — ja hea meel pealegi, et mul k?pad terveks j?id. Et miks siis, k?site? No ?he jalaga saab mees veel hakkama, sest millekski peale k?ndimise see ei k?lba. A k?si? M?elge ise, kipper! K?tt pole, t??d teha ei saa, v?idelda ei saa, h?davaevalt saad s??agi. Just sellep?rast ma ennast ?nneseeneks pean.» Mehe isep?ra t?mbas mind ligi ning v?in ausalt tunnistada, et oleksin temalt ?igupoolest edasi p?rinud ka siis, kui Darbyt minuga kaasas poleks olnud; aga justnimelt Darby t?i ta algse teema juurde tagasi. «Oled sa piraate n?ind?» pahvatas poiss ?hinal. John Silver ajas end kargu najal sirgu ja nookas mornilt r?sida saanud priki poole. «N?ind?» kordas ta. «S?ltub, poiss, s?ltub. Jajaa, s?ltub. M?tled seda korda? Ei, kui n??d piinlikult t?pne olla, siis seekord ma neid ei n?ind. Siis, kui ma jalast ilma j?in, oli lugu teine — ja siis, kui Flint mu maroonis.» «Sa oled siis Flintiga tuttav?» segasin ma vahele. Ta raputas pead. «Tuttav? Oh ei, noorh?rra; ei ole mina ?hegi seandse n?rakaga tuttav. N?ind ma neid olen — ja ma v?in teile ?elda, et ?hest korrastki oli k?ll. Ja kannatasin ma nende k??sis hirmsal moel; a k?llap on Issand otsustand, et mulle enam rohkem h?dasi vaja pole, sellep?rast et sellel korral p??stis ta mu t?braste k?est ?ra.» «Kas nad r?ndasid teid Sandy Hooki kandis?» p?risin. «Sandy Hooki kandis?» kordas ta. «Ehk t?esti, noorh?rra. Me ei pand suuremat t?hele, kus me olime. Ainus m?te oli terve nahaga sadamasse j?uda.» «Aga n?ha on, et nad teile pihta said?» urgitsesin edasi. «Oh, see?» vastas ta. «Jajaa, aga— Kui te mu k?simist pahaks ei pane, sir, on’s teisigi aluseid New Yorgi sadama kandis r?nnatud?» Osutasin napilt veerand miili jagu prikist ?lesvoolu ankrus loksuvale kapten Farraday laevale. «Sel Bristoli postilaeval ?nnestus alles eile hommikul kapten Rip-Rapi purjed silmapiiri taha j?tta,» ?tlesin talle. Tema kulmud kiskusid s?ngelt ninajuurele kokku, ilmsesti m?ttet?? k?igus. «Kapten Rip-Rapi, ?tlete! Tont v?taks, noorh?rra, see on ju hirmus uudis. N?ndamoodi siis! Napimalt poleks me saandki p??seda. Ja kena kuulda, et teistel samapalju ?nne oli. A ma julgeks oletada, et kuninga laevad on neil n??dseks kannul?» «Ei, Bostonist l?hemal pole ?htegi,» vastasin. «Siis v?tab ju v?hemasti n?dala, enne kui need n?rukaelad ette v?tta saab.» Ta vangutas murelikult pead. «Tont v?taks, see ei ole ?ldse hea. Meil oli t?es?na ?nne, et eest ?ra p??sesime. Nad olid meil pimedani sabas ja ma julgeks ?elda, et nad lasid jalga rohkem madalike hirmus kui muu p?rast.» «Nii et nad j?litasid teid eile?» k?sisin. «Just n?nda, noorh?rra. Eks ma seda ju r??kisingi? Eila keskp?evase klaasi paiku p?rutasid nad kohale, ja eha aegu olid nad kahurite jaoks piisavalt l?hedal ja ?ritasid meil masti maha v?tta. A kuul tabas hoopis parrast, nigu n?ete, ja me p??sesime nende kurjadest plaanidest hoolimata terve nahaga.» ?ks paadimehi s?udis piki kallast meie poole ning ma viipasin, et ta p??raks kai alla, millel me seisime. «Peab n??d minema hakkama,» ?tlesin ma. «Palju ?nne, isand Silver, p??semise puhul. Mis tahes ohtudega sa ka minevikus rinda pistnud poleks, eile olid k?ll ?nnega koos.» Ta noogutas pead ning t?stis k?e k?rva ??rde. «Ait?ma teile, noorh?rra. Oodake, sir, las ma p??an otsa kinni. N?ndamoodi! T?stame selle korvi ka sinnasamma pingi peale? Ja kas see kena noormees ka teiega kaasa tuleb? Ei? Ehk lubate mul siis veel natike teie lahkust kuritarvitada ja ta veerandtunnikeseks enda seltsi v?tta, et ta mulle linnas paar kohta k?tte n?itaks, kus ma ?ra k?ima pean. Muidu ma ju ei k?siks, sir, a nigu n?ete, olen ma poolenisti sant, ja see on mulle v??ras sadam, sellep?rast et muidu s?idan ma L??ne-India saarte vahet.» «Ole aga lahke,» vastasin ma. «Darby, juhata isand Silver, kuhu iganes ta minna tahab.» Darby tedret?hniline n?gu l?i n?nda lobedalt piraatidest pajatava ?hejalgse meremehe seltsi kauemaks j??mise ootuses s?rama. «Oijaa, isand Robert,» ?tles ta. «Teen k?ik, mis tarvis.» «K?llap ta teeb,» kinnitas Silver. «Lahkema n?oga poissi ei ole ma elu sees n?ind. Ma alati r??gin, noorh?rra, lahke n?oga k?ib lahke s?da ka kokku.» Paadimees oli juba valmis meid kaist eemale l?kkama, kui ?kiline m?te mul talle ootamiseks m?rku andma sundis. «Muide, isand Silver,» h??dsin ma, «mulle tuli just p?he, et Darby ei pruugi osatagi k?iki sinu soove t?ita. On sul plaanis kellegagi kohtuda?» Ta n?is korraks k?hklema l??vat. «No kellegi kindlaga just mitte, sir,» vastas ta viimaks. «Mul oleks tarvis Vaalapea v??rastemajas ?ra k?ia, kui te seandset paika teadma juhtute.» Noogutasin. «See on siinsamas l?hedal L??nekvartalis. Darby oskab sulle n?idata.» Ta h?ikas j?llegi t?nus?nu ning luukas tema k?rval naeruv??rse uhkusega s?rkiva Darby seltsis kargu najal v?ledalt minema. Anne’i pardalt leidsin eest paraja segaduse. Kapten Farraday, nagu arvanudki olin, polnud eile p?rastl?unal maale minekust saati naasnud ning oli kahtlemata ametis mitmesuguste kangete jookide peat?ie v?ljamagamisega George’i v??rastemajas. T??rimees oli hommikul kaldale teda otsima l?inud ja k?llap temagi kasutas v?imalust kipri eeskuju j?rgida. Laeval k?sutas t??rimehe abi, seesama Jenkins, kes oli p??senud hirmsa Rip-Rapi ja Flinti verise k?e l?bi uputamisest. Ta oli kurvameelne hapu n?oga idainglane, kes Peter Corlaeri sarnaselt ainustki liigutust raisku ei lasknud, ning temaga koos lastikirjadest l?bi n?rida oli t??tu. V?tsin vastu pakkumise temaga koos l?unat s??a, ning ?htupoolik oli juba k?es, kui oma t??ga l?puks ?hele poole saime, homseks lihtrite saatmise kellaaja kokku leppisime ning tekile naasime. Mind siia toonud paat oli juba ammu tagasi l?inud, seega lasi ta pootsmanil minu kaldale tagasi s?udmiseks meeskonna kokku panna. Parda ??res oodates tegin juttu sel hommikul saabunud kahest laevast. «See prikk n?gi teie s?ber Rip-Rappi ?sna l?hedalt,» ?tlesin ma. «Jah,» vastas Jenkins mornilt. «?pris kummaline, et Barbadose laev suhkrut ja rummi New Yorki veab. Muidu j?tavad nad selle j?nkide hooleks.» «T?si,» tunnistasin, «aga eks erand kinnitab reeglit.» Hispaania fregati tekilt ?lesvoolu k?las h?bedane viletriller. «Hirmus kahju, et see meie laevu pole,» t?hendasin ma. «Rip-Rapile kuluks ?ra samaga m??ta.» Jenkins suutis n?oilmet kriipsuv?rragi muutmata kirjeldamatut p?lastust v?ljendada. «Need on hispaanlased ju!» m?hatas ta. «Tea, mis nad ?le?ldse siin teevad?» «V?ib-olla kandis tuul nad ookeani ?letades p?hja poole,» pakkusin. Jenkins m?hatas veelkord. «Purjedki on neil seesimata. Silmaga n?ha, et plaanitsevad midagi.» «Plaanitsevad? Mida?» p?risin ma. Ta kehitas ?lgu. «Ei tea, ei oska ?elda. Aga hispaanlastelt pole kunagi midagi head oodata, isand Ormerod, v?ite m?rki v?tta.» Enne, kui vastata j?udsin, teatas pootsman, et paat on klaar ja ootab mind redeli all, ning ma j?tsin Jenkinsiga rutakalt h?vasti, sest see alatine morn meel hakkas pikemalt tema seltsis viibides ?sna t??tama. Kui meie paat Bristoli postilaeva pardast eemale s?udis, tuiskas hispaania laeva tagant v?lja pikk paat ning v?ttis meiega sama kursi, tosinkond tursket selli aerudel. Ahtris neid k?sutava ohvitseri k?rval istus ?ksik mantlisse m?hitud kuju. M?lemad paadid j?udsid Broad Streeti kai juurde pea ?heaegselt ning ma h?ppasin maha, viskasin s?udnud madrustele paar m?nti ja asusin minekule, et ette kanda isale, kes kindlasti minu kauase ?raoleku ?le ?rritunud oli. Aga ma ei j?udnud paari sammugi astuda, kui keegi mees mind kaiotsalt h?ikas. «Se?or! H?rrrra!» Ma p??rdusin fregatilt tulnud paadi vanema poole ning sain kaela hispaaniakeelse vadina valingu, millest ma s?nagi ei m?istnud. Kui ma n?nda ka ?tlesin, astus veel keegi l?hedalasuva laohoone seinal konksu otsas rippuva laterna valguss??ri. See oli too lodjal n?htud mantlisse m?hitud isik, ning ohvitseri v?i muu asjamehe asemel paljastas valguskuma noore naise, kelle n?tke siredus oli ka teda katvate raskete mantlivoltide alt ilmne. Ainsast hispaaniakeelsest s?nast tema poolt piisas paadivanema vaigistamiseks. «Sir,» ?tles ta siis sama puhtas inglise keeles kui minagi r??gin, «oskaksite ehk mind Vaalapea v??rastemajja juhatada?» Peale kokutamise ei m?istnud ma midagi vastata. Ta oli sel p?eval juba teine v??ras, kes k?sis Vaalapea j?rele, mida isa oli eelmisel ?htul kurikuulsaks kahtlase rahva kogunemiskohaks nimetanud; ja p?ris kindlasti ei tundunud neiu sedasorti isikuna, kel v?inuks sealt leitava roppuse ja patueluga midagi pistmist olla. Ei saanud ma eneselt ka k?simata j?tta, kuidas selline kena neiu ometi hispaania fregati pardale sattus. Pehmes laternavalguses ta hispaanlannana k?ll ei paistnud. Tumeda peaga, seda k?ll, juuksed l?ikivad mustad, aga tema silmad olid sama sinised kui Darby McGraw’ omad ja ninaots ?ige pisut ?lespoole. Suu oli tal lai, pisut kaardus nurkadega, mis naerdes ise?ralikult ?les kerkisid ja nuttes otse s?dantl?hestaval moel alla vajusid. Ea poolest oli ta vaevu enam kui laps ja temast ?hkus ehedat s??tust, mis tema esitatud k?simusega sugugi kokku ei klappinud. Sale jalg kopsis kannatamatult vastu sillutist, sellal kui ma teda uurisin. «Nonii, sir,» ?tles ta k?lmalt, «k?nelete te inglise keelt sama h?sti kui hispaania keeltki?» «E-ei,» suutsin kuuldavale tuua. «Aga — aga lood on n?nda, preili, et Vaalapea teiesuguse daami jaoks k?ll sobiv paik ei ole.» Ta t?mbas silmad pilukile. «Ma vist ei saa teist p?ris aru,» vastas ta. «Ma l?hen sinna oma isaga kokku saama.» «Vaevalt k?ll teda r??mustaks, kui te sellisel kellaajal sinna l?hete,» vaidlesin ma. Ta lasi kuuldavale heliseva naerupahvaku. «R??gite, nagu oleksite tema m?tteviisiga h?sti tuttav,» tunnistas ta. «Aga Birgiti kloostri nunnad kinnitasid mulle kogu aeg, et ma patuse ilma peale l?hen, ja senimaani pole mulle veel kusagil pattusid silma hakanud. N?nda siis otsustasin ma t?na ?htul pisut seiklusi maitsta, et k?ik need sellel hirmsal r?pasel laevarisul veedetud n?dalad tasa teha, ja lasin Don Pablol, kes tekivahis oli, mulle paadi valmis panna — ise murdis ta muudkui k?si ja ahastas, et toon talle veel ?nnetuse kaela.» Hakkasin isegi tema imep?rase tuulep?isuse peale naerma. Issakene, kujutasin ette, kuidas noored don’id fregati pardal end tema j?rele s?gedaks igatsevad. «Aga sel pole ometi midagi pistmist teie t?na?htuse retkega Vaalapea v??rastemajja,» meenutasin talle. «T?sijutt, peaksite selle m?ttegi peast heitma.» «Seda otsustan juba mina,» torkas ta ootamatult k?rgilt vastu. «Ja kui mu isa seal on, ei juhtu minuga midagi.» «Kui ta ikka on,» ?tlesin. «Ma kardan, et teil on tema meelispaigust vale arusaam.» «Oh ei,» ?tles ta kindlalt. «Kuulsin, kuidas ta sellest r??kis. Aga teil v?ib ehk ?igus olla, sir, ja ma ei ole n?nda t?namatu, et lahke v??ra head n?u t?hja lasta. Las Juan l?heb v??rastemajja sisse, kui me sinna j?uame, ja mina j??n ?ue. Aga kuhugi ma ometi k?ndima pean, sest mu jalad kibelevad merel ??tsumisest, ja homme m??naga lahkume j?lle. See on mul n?nda paljude n?dalate peale ainus v?imalus kuivale maale astuda.» «Kui lubate, v?in teile Vaalapea juurde teed n?idata,» pakkusin ma. «L?hen sinnakanti niikuinii.» «Otse loomulikult, sir, see on teist ?tlemata kena,» vastas ta. «Suured t?nud teile.» Ning ta andis hispaania keeles k?su, mis Juaniks kutsutud allohvitseri koos ?he tema mehega varjudest v?lja t?i. Nood v?tsid meile sappa, kui me piki sadamaladude rivi edasi sammusime. «Reis on teil pikk?» tegin ma juttu. «V?ib nii ?elda k?ll,» h??atas ta. «Siit Floridasse, ja sealt edasi Havanna ja Kariibi ranniku linnade poole.» «?sna pea pole teil tarvis seikluste v?hesuste ?le kurta,» ?tlesin ma. «V?he on mehi, neidudest r??kimata, kes n?nda kaugele satuvad.» «Oh, sir, see m?te meeldib mulle kangesti! Ma olin ?nnest ?sna joobnud, kui isa mulle kloostrisse j?rele tuli ja mind ?dede k?est ?ra t?i. Enne kui ma laevateki jalge alla sain, ei suutnud ma uskudagi, et n??d t?epoolest prii olen.» «Aga te pole ju ometigi hispaania verd!» ?tlesin. «Mitte et ma niisama uudishimust p?riksin—» Tema naer k?las kellukeste helinana. «Muidugi mitte; rahvakeeli ?eldes olen ma samav?rd iiri verd kui sead Wicklow’ k?ngastel, kus ma s?ndisin.» Ja korraga oli ta j?lle t?sine. «Teie poliitiliste veendumustega ma tuttav pole, sir, aga ehk ei s?nni sest suuremat kurja, kui ?tlen, et mu isa on Hannoveri t?usiku vastaste leerist ning kuningas Jamesi ja prints Charlie eest v?idelnud. Ja et tema oma kuningal talle ametit pakkuda pole, teenib ta Hispaania krooni.» «Ei ole inglasel sugugi tore m?elda k?igi nende vaprate d?entelmenide peale, kes on sunnitud v??ra maa kuningaid teenima,» tunnistasin. «Aga ma loodan, et teil Kariibi saartel meeldima hakkab.» «Oh, ega me sinna kauaks ei j??,» vastas ta reipalt. «Minu isa on inseneriv?gede ?lem ja tema kohuseks on mandril ja mujal kindlustuste ?levaatamine. L?hema aasta jooksul s?idame Hispaaniasse tagasi. Aga enn?e, sir! Kas pole see silt mitte vaalapea n?gu?» «Jah,» ?tlesin ma. «See ongi v??rastemaja.» Ainus pilk selle heledalt valgustatud akendele ja madalast uksest sisse-v?lja saalivatele k?ril?ikajaliku ilmega t??pidele veenis mu kaaslast, et olin paiga olemuse kohta t?tt r??kinud. Ta t?mbus t?nava teise serva ning tema suunurgad vajusid nukralt alla. «Isver, milline jube urgas!» pomises ta. «Miks padre k?ll siia tulema pidi? T?htsais asjus, ?tles ta; aga—» Ning ta vangutas ebam??rase kahtlusega pead. «Ma k?ll ei tahaks end teile peale suruda, preili,» ?tlesin ma, «ent siiski muretsen ma, et teie hispaanlased ei oskaks end vist arusaadavaks teha. Soovite ehk, et ma ise teie isa j?rele p?riks?» Ta kaalus ettepanekut, alahuul hammaste vahel. «T?esti, sir,» vastas ta viimaks, «ma ei n?e teist v?imalust kui teile ?ha enam ja enam t?nu v?lgu j??da.» «Ja kuidas ma tema—» «Ay de mi!» h??atas ta naerma pahvatades. «Kui rumal minust unustada, et teie jaoks olen ma k?igest keegi merelt tulnud neiu. K?sige kolonel O’Donnelli j?rele ja ?elge, et tema t?tar ootab v?ljas.» Ja kui ma ukse poole astusin, lisas ta l?busalt: «Kaugeltki mitte iga t?druk ei leia v??ra maa pinnale astudes eest teda aidata ihkava cavalier’i. Mida k?ll ema Seraphina s?herduse s?ndsusetuse peale ?tleks? Oi, ma n?en seda silme ees! «?ndsad p?hakud meid hoidku, Moira! Kas sul sugugi h?bi ega kombeid ei ole? Sada Ave Mariat ja ristitee palvet enne ?htus??ki.»» Tema h??l helises mul endiselt k?rvus, kui purjus madruse teelt n?gisin, v??rastemaja uksesilluse alt l?bi mahtumiseks pea kumarasse t?mbasin ning sinih?musesse laudu t?is kiilutud k?rtsituppa astusin, mis suitsust ja kolkunud ?llest lehkas ning vanduvatest ja meremehelaule j?uravatest r?medatest h??ltest v?rises. Just ?he sellise laulu refr??n viis l?puks mu m?tted v?ljas ootavalt iiri t?drukult k?rvale — metsik, m?irgav lauluviis, verest n?retav ja r?me: «Surnukirstul viisteist meest — hoi-ras-saa, ja pudel rummi! Viin ja kurat viisid hinge seest — hoi-ras-saa, ja pudel rummi!» Kiigates nurka, kust see kostis, leidsin sealt ?hejalgse madruse John Silveri, kes tagus tinakruusiga lauaplaadil r?tmi ja laulis ette teda ?mbritsevale kambale, mille keskel tema k?rval istus Darby McGraw, leekpunane juuksesasi nagu merer??vlite lipp, hele h??l ?le kaaslaste k?misevate basside kuulda — peale vaadates n?nda nurjatu kamp kui ma elu sees n?inud olin. Eriti torkas mulle silma kaame pekise n?oga mees, kelle vilavat pilku varjasid rasvased mustad juuksesalgud, ning suur turske t?rvase patsiga p?hkelpruun sell, kes ilmselgelt laulu samav?rra nautisid kui vaene t?isjoodetud Darby. Silver m?rkas mind ?sna samal hetkel, kui mina teda n?gin, ning kambaj?mmidele paar s?na poetanult t?usis ta p?sti ja luukas ?le toa, Darbyt k?ttpidi j?rele vedades. Tema laial lahkel n?ol oli piinlikkussegune naeratus. «Et tulite talle j?rele, isand Ormerod?» h?ikas ta, et end ?le l?rmi kuuldavaks teha. «Ja h?bi peaks mul ka olema, ?tlete, hea p?hjusega sellejuures. A ei ole mina seandne mees, kes toreda poisi patuteele viiks; aint ?he hea maheda ?lle jootsingi Darbyle ja puhusin temaga natuke merest juttu, k?llap ta veel mitu ??d sellest und n?eb. Ma poleks vast pidand teda siia tagasi laskma, sir, a kui ta tunnike tagasi oma punase peanupu ukse vahelt sisse torkas, no ei olnd mul s?dant teda ?ra saata. H?da pole tal midagi, ja kruus-paar ?lut peaks teie pahameelt lahutama, sir; eks?» «Ma ei tulnud tema j?rele,» vastasin, «aga kui ma juba siin olen, eks ma viin ta siis koju. Kust te mu nime teada saite, Silver?» Ta tegi kavalat n?gu. «Eks ikka Darby k?est, sir — ehkki sadamas oleks igamees v?ind mulle sama ?elda, sellep?rast et te selline tore lahke s?damega noorh?rra olete. A palun vabandust otsekohesuse p?rast, sir, saan ma teid kuidagi aidata?» «Vaevalt k?ll,» ?tlesin talle. «Ma otsin kedagi kolonel O’Donnelli.» Panin t?hele, et ?le tema avala s?braliku n?o jooksis ?llatusvirve. Ta piilus toas ringi. «Pole millaski seandsest d?entelmenist kuulnd, mis pole ka ?llatav, sellep?rast et ma ise enne t?nast hommikut pole kordagi siia sattund; a ma juhtusin paari vana laevakaaslasega kokku, kes mulle linna tutvustasid, ja ?kisti saab nende k?est miskit teada. Oodake k?be, isand Ormerod, ma vaatan, mis teha annab.» See n?is ?sna m?istliku pakkumisena, sest oli ilmne, et k?rtsitoas kedagi kolonel O’Donnelli m??tu meest ei viibinud, seega noogutasin n?ustuvalt; ja kui Silver minema luukas, rahvast t?is laudade vahelt osavasti l?bi tr?gides, p?risin Darby k?est tema vahepealsete tegemiste j?rele. Minu parajaks ?llatuseks t?mbus poiss turri ja minu k?simustele vastuseks peale ?ksikute s?nade midagi ei poetanud. Ainult korra n?itaski ta huvi ?les, kui ma m?rkisin: «Oli see teil alles ?ks hirmus laul, Darby.» «Oli k?ll!» h??dis ta. «Oi, lauldes on suisa tunda, kuidas sul m??ga pealt verd tilgub.» «Ja kes need teised olid, kellega sa koos laulsid?» Endine morn ilme laskus ta n?ole nagu eesriie. «Oh, meremehed k?igest.» «Sinu tuttavad?» «Ei, isand Silveri omad.» «Mis nende nimed on?» «Ei tea.» «Oh, ole n??d, Darby!» «No ?hte kutsub ta Bill Bonesiks ja teist Mustaks Koeraks — mitte et see nimi k?ll midagi t?hendaks.» Silver oli koos ?hega ettekandjatest ruumi tagaotsas olevast uksest lahkunud, ning n??d tuli ta kargu najal luugates j?lle sisse, tema j?rel keegi pikk kandilise l?uaga mees uhkes mustas ja h?bedases mundris, kelle kullatud pidemega m??k t?htsast isandast k?neles. Selle mehe Silver ka tahumatu viisakusega minu juurde juhatas. «Ena vedamist, isand Ormerod,» h?ikas ta kuuldekaugusele j?udes. «?ks s?ber oli kuulnd, et kolonel ?lakorrusel on. See siin ongi too noorh?rra, kellest ma teile k?nelesin, aus isand. Minu lugupidamine m?lemale h?rrale, alati teie teenistuses.» Ning ta kalpsas kargu najal j?lle oma nurka, kus ta semud teda r??muh??etega vastu v?tsid. Kandilise l?uaga mees m??tis mind p?hjalikult pilguga, ?tleksin vaat et suisa kahtlustava pilguga. Tema k?itumine oli n?rviline ning silmis mingisugune rahutu helk. «Niisiis, sir?» ?tles ta. «Ma saan aru, et te soovisite minuga k?neleda?» «Kui te kolonel O’Donnell olete—» Ta noogutas napilt. «—pean ma teile edasi andma, et teie t?tar ootab ?ues,» l?petasin ma. Ta oli silmn?htavalt rabatud. «Minu t?tar? Aga kes teie olete, sir, et tema eest k?nelete?» Ma olin ?rritunud ning ei k?helnud seda v?lja n?itamast. «Ta k?sis minult siiapoole teed, kui kaldale tuli,» s?hvasin ma, «ja kuna ma sugugi ei uskunud, et tahaksite teda siia k?rtsituppa lasta, pakkusin end tema teenistusse teid v?lja kutsuma.» N??d oli tema sarnasus neiuga n?ha, sest tema suunurgad vajusid samamoodi allapoole. Ta pomises midagi vandesarnast hispaania keeles. «N?ib, et olen teile t?nu v?lgu,» ?tles ta vastutahtmist. «Ta on alles laps ja ilmaelust pole tal aimugi, ja mina pean talle nii isa kui ema eest olema.» Ma kummardasin ning astusin k?rvale, talle v?ljumiseks teed tehes. «See meremees kutsus teid isand Ormerodiks, eks ole?» j?tkas O’Donnell. «Ehk lubate, sir, vanemal h?rrasmehel teile auv??rse k?itumise eest tunnustust avaldada.» Ta k?ne v?ttis pisut ?lespuhutud tooni. «Ma olen teataval m??ral meie Vana Maailma k?rgema seltskonnaga tuttav ja mul on au omada kammerh?rra tiitlit monarhi ?ukonnas, kes — ehkki tema nime Inglismaa valdustes nimetada ei v?i — saab ?hel p?eval enese ?igusp?rase omandi anastaja k?est tagasi v?itma. Usun, et enamat pole mul tarvis ?elda.» «M?istan, sir,» vastasin ma. «Meenutaksin ehk, et preili O’Donnell ootab?» Ta p?hkis minust k?rsitu m?hatusega m??da ning meie Darbyga j?rgnesime talle t?navale, Darby tema toredat mundrit, varrukatest paistvaid viienaelaseid pitse ning m??ga ilustistega pidet uurides j?lle ?hinasse sattunud. Meie kolmiku ilmudes lipsas preili O’Donnell oma isa juurde ning haaras tema kuuerev??ridest. «Oh, padre,» h??dis ta n?nda tugeva iiri aktsendiga, et tema s?nad vaevu m?istetavad olid, «?ra ole minu peale kuri, et ma laevaelust t?disin ja maakamarat jalge all tunda tahtsin, ja sinu ?raminekust saati n?nda ?ksildane olin, et oma kajutis istudes, kus mul polnud midagi teha peale palveraamatu lugemise, nutu ??rele j?udsin!» Kolonel leebus — sest kes olekski suutnud sellele vastu panna —, haarates neiu teatraalsev?itu liigutusega embusse. «Kuss, kuss, Moira,» noomis ta hellalt, «see polnud sinust sugugi tark, ja hispaania mail tooks selline k?itumine sulle h?da kaela. Vaata et sa enam n?nda ei tee. Ma j?tan su Juani hoolde; ja n??d vabadust maitsnult pead sa pardale naasma, sest mul on veel ?ht-teist teha. Ah jaa, ja sa pead seda d?entelmeni tema r??tellikkuse eest s?ndsasti t?nama. See on isand Ormerod, kullake! Tema isa on siin linnas t?htis kaupmees.» Preili O’Donnell tegi mulle n?tkelt kniksu ning talle kummardusega vastates murdsin pead, kust kolonel minu kohta n?nda t?pseid teadmisi hankinud oli. Kui me kohtusime, tundus ta minust mitte midagi teadvat. «Teid t?nada ma k?ll ei oska,» ?tles neiu mulle kelmika helgiga silmis, «sest oma t?nulikkuse v?ljendamiseks mul s?nu ei jagu. Ilma teieta oleksin end viimase veerandtunni jooksul ?pris narriks teinud.» Kolonel O’Donnell k?hatas etteheitvalt. «Olgu see sulle ?petuseks, t?druk. Veelkord t?nu teile, isand Ormerod. Palun tervitage minu poolt oma isa. Kena ?htut, sir.» Oli selge, et ta tahab minust lahti saada, ning ma ei hakanud vastu vaidlema. «Kena ?htut, sir,» vastasin ma. «Ja meeldivat reisi teile, preili. Kui teid veel kuidagi aidata saan, palun ?elge.» «Ei, isand Ormerod, siin l?hevad meie teed lahku,» vastas neiu tasa ning asus isa k?evangu. Hetk hiljem kiirustasime meie oma teed, Darby McGraw vadistades minu k?rval, sest neiu helge ilu n?is tema tusameele lahutanud olevat. «Oi, milline tore armas neiu see oli, isand Robert!» h??dis ta. «Kas kuulsite, kuidas tema k?ne helises? Ja kas n?gite tema sinavaid silmi, nagu j?rvevett leebest p?ikesest paitatud haljaste niitude r?pes? Ta on nagu kodumaa enese hingus; ja oi kui kahju, et ma seda enam kunagi ei n?e, sest mind lubati piraadiks teha.» «?ra aja lolli loba,» vastasin ma j?rsult. «Lolli?» kordas ta. «See on ?pris kange s?na, isand Robert. Aga kuulge n??d, te ju ?tlete vanale isandale minu heaks paar s?na, eks?» Lubasin talle seda, ennek?ike k?ll tema l?ugade l?ksumise vaigistamiseks; ja ta kargas k?rgele ?hku nagu noor s?lg, kes on esimest korda elus kaeru maitsta saanud. «See peenike noor daam oskab su ?ra teha,» j?tkas ta. «Oi, kui ta sulle korra otsa vaatab… Ilma naljata, tema p?rast oleks ma n?us piraadiametigi sinnapaika j?tma.» «Me ei n?e teda enam kunagi, Darby,» ?tlesin ma. «Paari n?dala p?rast on ta teispool Kariibi merd ja meie r?game endiselt siin New Yorgis.» Ta heitis mulle kavala pilgu. «T?si ta on, ja peab paavstist nutikam mees olema, et tulevikku n?ha, isand Robert,» ?tles ta. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/arthur-smith/portobello-kuld/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.