Kolmanda miili saladus

Kolmanda miili saladus Colin Dexter Inspektor Morse ei tea kohe, mida arvata Oxfordi kanalisse visatud pea ja j?semeteta laibast, aga ta kahtlustab, et see v?ib olla k?ik, mis on j??nud j?rele vanaldasest ?ppej?ust, keda n?hti viimati mitu p?eva varem Londoni rongi peale minemas. Olgu t?de milline tahes, inspektor on kindel, et lahendus ei ole lihtne – kunagi ei ole. K?ies m??da professor Browne-Smithi j?lgi l?bi Londoni poolilma toplessbaaride ja nooblite bordellide, saab tema veendumus kinnitust. T?endeid aina lisandub, aga ka laipu. Niisiis v?tab Morse j?rgmise pindi ?lut, laseb end juhtida oma verekoerainstinktidel ning lahendab juhtumi, milles ei n?i olevat mingit loogikat. Colin Dexter Kolmanda miili saladus Minu t?trele Sallyle Ja kui keegi sunnib sind k?ima ?he miili, mine temaga kaks!     (Matteuse 5:41) ESIMENE MIIL ESIMENE PEAT?KK ESMASP?EV, 7. JUULI Milles El-Alameini lahingu veteranil on p?hjust meenutada oma elu k?ige traagilisemat p?eva K?ik kolm olid kohal, kolm venda Gilbertit: kaksikud Alfred ja Albert ning noorem poeg John, kes hukkus P?hja-Aafrikas. Oma surnud vennast Albert Gilbert m?tleski, kui ta veel sulgemise eel ?ksi ?hes P?hja-Londoni pubis istus. Johnist, kes oli alati olnud kiduram ja haavatavam kui too muljet avaldav, lahutamatu ja peaaegu eristamatu paar, keda koolivennad kutsusid Alf-ja-Berdiks. Johnist, keda vanemad vennad olid alati katsunud kaitsta, kuid kelle elu polnud nad suutnud p??sta tollel kohutaval p?eval 1942. aastal. Teise novembri varahommikul k?ivitati El-Alameinist l??nde j??va Rahmani suunas operatsioon Supercharge. Gilbertit oli alati h?mmastanud, et ajaloolased peavad seda s?jaretke imeliseks strateegilise planeerimise triumfiks, kuna omaenda p?gusast, kuid kuulsusetust osav?tust selles lahingus m?letas ta vaid koidueelsel r?nnakul valitsevat segadust. „Tankid peavad l?bi p??sema,” k?las eelmise ?htu k?sk, mis m??da soomusbrigaadi auastmeid Wiltshire’i kuningliku r?gemendi staabiohvitseridele ja allohvitseridele tilkus. Sellesse r?gementi astusid 1939. aastal teenistusse Alf ja Bert, kes leidsid end peagi antiiksete tankide juhikohtadel m??da Salisbury tasandikku s?tkumas. M?lemad ?lendati seersandi auastmele, nagu kord ja kohus, ja 1941. aasta l?pus l?hetati nad Kairosse. Kaksikud r??mustasid, kui vend John liitus nendega 1942. aasta keskel, mil kumbki pool kindlustas tolleks peagi saabuvaks viimaseks vaatuseks tagalat. Teise novembri hommikul kell 1.05 nihutasid Alf ja Bert oma tanke m??da Kidney seljandiku p?hjak?lge edasi, kus nad sattusid Saksa 88-millimeetriste tankit?rjekahurite ja Tel Aqqaqiris maasse kaevatud soomukite turmtule alla. Wiltshire’i tangid s?lgasid ja pursatasid oma m?rsud vaenlase ridadesse ja lahing m?llas armutult. Kuid see oli ebav?rdne v?itlus, kuna edasitungivad Briti tankid olid tankit?rjerelvadele kerge saak ning kui need edasi r?hkisid, l??di need Saksa kuulipildujapesadest ?kshaaval rivist v?lja. See oli ikka veel raske ja kibe m?lestus, kuid Gilbert andis oma m?tetele vaba voli. N??d v?is ta nii teha. Ja oli oluline, et ta nii teeks. Ligi viisk?mmend meetrit temast eespool p?les ?ks juhttank, seersandi keha ?le luugi l?ssis, vasak k?sivars tankitornilt alla tolknemas, tinakiivriga pea verepritsmetes. Sellest vasakule j??v s?jamasin paiskus k?lili ja j?i p??rases asendis pidama. Neli meest h?ppasid tankist v?lja ning tormasid nende taha j??va piiritu ja anon??mse k?rbe suhtelise varju r?ppe. Lahingum?ra oli k?rvulukustav, kui ?rapnell j?rsult ?hku paiskus ja vilinal alla s??stis ja k?rbes sel koidikul surma k?lvas. Mehed karjusid, anusid halastust ja jooksid – ja surid –, m?ned ?nnistava kiirusega, saades silmapilk p?rmustatud, teised pikaldaselt, lamades surmavalt haavatuna verisel liival. Kolmandad p?lesid tankides surnuks, kui luukide k?verdunud metall kinni kiilus, v?i kui l?bilastud ihuliikmed hoolimata viimastest meeleheitlikest katsetest toetuspinda ei leidnud. Siis saabus Gilbertist otse paremale j??va tanki kord: ohvitser kargas alla, surudes k?tt, millest purskus verd, ning suutis ohutusse kaugusesse joosta vaid hetk enne seda, kui s?jamasin pimestavatesse leekidesse lahvatas. Gilberti miinipildur karjus alla tema poole. „Issand! N?gid seda, Bert? Pole ime, et neid kuradi v?rke katelokkideks nimetatakse!” „Sina anna aga neile v?rdjatele pihta, Wilf!” r??kis Gilbert vastu. Kuid vastust ta ei saanud, sest Wilthshire’i vabatalupoegade r?gemendi reamees Wilfred Barnes oli lausunud oma viimased s?nad. J?rgmine asi, mida Gilbert n?gi, oli reamees Philipsi n?gu, kui too juhiluugiga maadles ja ta v?lja aitas. „Jookske nagu jalad v?tavad, seersant! Teised kaks on ?htal.” Nad olid vaevu nelik?mmend meetrit edasi r?hkinud, kui pidid maha viskuma, sest j?rjekordne m?rsk paiskas otse nende ees liiva taevasse ja terast?kke laiali nagu hambulise metalli du??i. Kui Gilbert viimaks pilgu t?stis, n?gi ta, et ka reamees Philips oli surma saanud, talle oli v??ndunud terasekamakas alaselga tunginud. Minuteid hiljem istus Gilbert sama koha peal ja oli r?ngas ?okis, kuigi pealtn?ha vigastamata. Ta silmad uurisid jalgu, seej?rel k?sivarsi, ta katsus oma n?gu ja rinda ja p??dis seej?rel s?jav?esaabastes varbaid liigutada. K?igest poole minuti eest oli mehi neli. Ja n??d vaid ?ks – tema. Ta esimene teadlik m?te (mida ta nii elavalt m?letas) oli s?nulkirjeldamatu vihatunne, kuid peagi t?itus ta s?da r??muga, kui ta m?rkas 8. soomusbrigaadi tanke esimese r?nnakuformatsiooni purustatud v?i leegitsevate romude vahelt l?hemale liikumas. Pikkamisi valdas teda tohutu kergendustunne, et ta oli eluga p??senud, nii et ta lausus jumalale vastutuleku eest l?hikese t?nupalve. Siis kuulis ta h??lt. „Jumala eest, kaduge sealt, seersant!” See oli too veritseva k?ega ohvitser, Wiltshire’i r?gemendi leitnant, keda tunti t?hen?rijana distsipliini osas ja kes kippus sellega eputama, kuid polnud sellest hoolimata ebapopulaarne ohvitser ? seesama, kes oli eelmisel ?htul oma meestele edastanud Montgomery memorandumi. „K?ik korras, s??r?” k?sis Gilbert. „Pole viga.” Ta vaatas oma k?tt, mille nimetiss?rm rippus ?lej??nud k?e k?ljes vaid nahariba abil. „Aga teil?” „Mul pole viga, s??r.” „Liigume tagasi Kidney seljakule, see on k?ik, mida teha saame.” Isegi siin, keset ?udutekitavaid tapatalguid, r??kis ta nagu s?jaeelne raadiodiktor – l?hidalt ja t?pselt, Oxfordi aktsendiga. Need kaks meest r?hkisid paarsada meetrit l?bi pehme liiva ja siis vajus Gilbert kokku. „Mida n??d! Mis teiega on, mees?” „Ma ei tea, s??r. Ma ei suuda lihtsalt …” Ta vaatas oma vasakut p?ksis??rt, kus oli tundnud l?bil?ikavat valu tulitamas, ja n?gi, et kare riie oli verest l?bi vettinud. Siis katsus ta vasaku k?ega jala tagak?lge ja tundis sodiks tulistatud s??remarja kohal veritseva liha kleepuvat m?lgast. Ta muigas kahetsevalt: „Minge teie edasi, s??r. K?ll ma j?rele tulen.” Kuid ta pilk oli juba mujale kandunud. Tank, mis tundus neile l?henevat, p??ras korraga ringi, nii et oli n??d tagumise otsaga nende poole. Selle ?lemine ots oli t?ielikult ?ra rebitud, kuid mootor tuksus ja l?rises edasi, ?lekanne krigisemas, nagu p?rgus piinlevad hambad. Kuid Gilbert kuulis muudki. Ta kuulis mehe h??lt, mis justkui jumalast h?ljatud meeleheitlikus agoonias kisendas, ja peagi koperdas ta tanki poole, kui see liiva pihustades j?llegi otsa ringi p??ras. Mees juhiistmel oli elus! Seej?rel unustas Gilbert end t?ielikult: unustas oma jalahaava, unustas hirmu, kergenduse, viha. Ta m?tles vaid Devizesist p?rit reamees Phillipsist … Luuk oli vaid tulikuuma terase purustatud keevis, mis ei kavatsenudki avaneda … mitte veel. See andis peaaegu j?rele ning seda lahtikangutamise ajal vanduva ja v??nleva ja ?giseva Gilberti n?olt voolas ojadena higi. Bensiinipaak s?ttis vaikse, peaaegu apologeetilise ohkega ja Gilbert teadis, et piisab vaid m?nest sekundist, et j?rjekordne mees kateloki sisemuses hukka saaks. „Taeva p?ralt!” r??kis ta ohvitserile selja taha. „Aidake! Palun! Ma olen … peaaegu …” Ta v??nas veel kord luuki ja higi valgus tema punnis, pingul veenidega k?sivartele. „Kas te kurat ei n?e v?i? Kas te ei saaks …” Ta h??l vaibus meeleheites ja ta langes liiva, l?bikukkumisest ja kurnatusest rabatud. „J?tke, seersant! Tulge ?ra! See on k?sk!” Gilbert roomas m??da liiva kaugemale ja nuttis p??rases ahastuses, n?gine n?gu ?les t?stetud, et pisarate vahelt ohvitseri pilku n?ha, tardunud arguse pilku. Kuid ta ei m?letanud muud, kui p?leva kaass?duri karjeid. Hiljem paistis talle, et ta tundis tema h??le ?ra, kuna n?gu polnud ta n?inud. Peagi p?rast seda korjas ta peale (nagu talle r??giti) ?ks armeeveok ja j?rgmise asjana m?letas ta seda, kuidas ta lamas mugavalt kirgasvalgete linade ja punaste tekkide vahel s?jav?ehaiglas. Kaks n?dalat hiljem ?eldi talle, et tema vend John, 8. soomusbrigaadi tankijuht, sai r?nnaku teise etapi ajal surma. Siis oli Albert Gilbert peaaegu kindel, kuid mitte t?ielikult. ?ht asja teadis ta aga kahtluseta: midagi ei kustuta tema m?lust selle ohvitseri nime, kelle julgus ?hel k?rbehommikul lahingus Tel Aqqaqiri seljaku p?rast proovile pandi – ja puudulikuks osutus. Leitnant Browne-Smith oli ta nimi. Naljaks nimi, kui m?elda, e-ga keskel. Nimi, mida ta polnud kohanud kuni hiljutise ajani. P?ris hiljutise, kui t?pne olla. TEINE PEAT?KK KOLMAP?EV, 9. JUULI Viibime Oxfordi ?likoolis suurkujusid hindama m??ratud seitsme eksamineerija hindamiskoosolekul „Muidu oleks see noormees cum laude saanud,” s?nas hindamiskomisjoni esimees. Ta heitis pilgu kuuele hinnetelehele, k?ik rohkeid A-sid ja B+ t?is, v?lja arvatud ?ks Kreeka ajaloo juures, kus seisis n?rgas kirjas B=/C. Viimane pole just s?ravaimate m?istuste kategooria. „Niisiis, h?rrased, mida te arvate? Suulist eksamit ta ju ometi v??rib?” V?hima v?imaliku pingutusega kergitasid viis kuuest mehest, kes istusid suure, k?sikirjade ja nimekirjade ja hindamislehtedega ?le k?lvatud laua ??res, n?usoleku m?rgiks oma peopesa. „Teie pole n?us?” p??rdus eesistuja hindamiskomisjoni seitsmenda liikme poole. „Ei, esimees. Ta ei v??ri seda, mitte nende andmete p?hjal.” Ta nipsas enda ees laual lebavat kirjat?kki. „Ta on ?sna ?heselt t?estanud, et ei tea v?ljaspool viienda sajandi Ateenat peaaegu midagi. Kahju k?ll. Kui ta oleks cum laude’t tahtnud, oleks ta enamat teinud kui see.” Ta nipsas veel kord kirjutist, vastikust v?ljendav grimass ilmselt juba s?nnist saati haput n?gu moonutamas. Kuid nagu k?ik kohalviibijad teadsid, ei annaks keegi teine ?likooli t??tajatest piiripealseid hindeid, nagu B+/B+?+ sellise aplombiga ega ?igustaks seda niiv?rd tulise veendumusega. „Samas teame me k?ik, eks ole,” s?nas ?ks teiste liikmete seast, „et m?nikord on need h?gused, t?hendab k?simused, mida me esitame – eriti Kreeka ajaloos.” „Mina koostan k?simusi,” katkestas teda teisitim?tleja m?ningase ?gedusega. „Hinded pole kunagi olnud ?iglasemad.” Eesistuja n?is v?ga v?sinud. „H?rrased. Meil on pikk, raske p?ev selja taga ja oleme peaaegu fini?is. Kas me ei v?iks lihtsalt …” „Loomulikult v??rib ta suulist eksamit,” ?tles keegi hindajatest vaikse k?igutamatu autoriteediga. „Ma hindasin ta loogikat??d, see on kohati geniaalne.” „Teil on kindlasti ?igus,” s?nas eesistuja. „Me v?tame teie m?rkust ajaloot?? kohta t?ielikult arvesse, dr Browne-Smith, ent …” „Olgu pealegi, teie olete esimees.” „Jah, t?si ta on. Mina olen esimees ja see noormees saab oma suulise eksami!” See oli tige s?navahetus ja loogikaeksamineerija sekkus viivitamatult vaherahuettepanekuga. „Dr Browne-Smith, ehk olete n?us tema suulist eksamit ise kuulama?” Kuid Browne-Smith raputas oma valutavat pead. „Ei! Mul on selle selli suhtes eelarvamus, ja kogu see hindamine … mulle aitab. Mina ei tee enam midagi.” Ka esimees tahtis koosolekut positiivsel toonil l?petada: „Paluks ?kki Andrewst? Kas tema v?taks selle enda peale?” Browne-Smith kehitas ?lgu. „Ta on k?llalt tubli noormees.” Niisiis tegi eesistuja oma viimase sissekande: „Esitada Mr Andrewsi (Lonsdale’ist) poolt 18. juulil suulisele eksamile” ning teised korjasid oma pabereid kokku. „Suur t?nu, h?rrased. Kuid enne kui l?petame, kas v?iksime veel viimase koosoleku kokku leppida? Ilmselt peab see toimuma kolmap?eval, 23ndal v?i neljap?eval, 24ndal.” Browne-Smith oli komisjonist ainus, kes polnud m?rkmikku v?lja v?tnud, ning kui koosolekuajaks kinnitati viimaks kolmap?ev, 23. juuli kell k?mme hommikul, ei teinud ta seda pealtn?ha m?rkamagi. Esimees pani seda t?hele. „Teile sobib, dr Browne-Smith?” „Pidin just ?tlema, esimees, et t?en?oliselt ei ?nnestu mul kahjuks viimasel koosolekul osaleda. Ma muidugi v?ga tahaksin, aga ma … ma pean minema … Noh, igatahes ei viibi ma Oxfordis.” Esimees noogutas ebam??rases ?rritunud arusaamises. „Eks me katsu siis teieta l?bi ajada. Ait?h, et olete niiv?rd suureks abiks olnud, nagu alati.” Ta sulges laual seisva paksu musta k?ite ja heitis pilgu k?ekellale: 20.35. T?epoolest oli olnud pikk ja raske p?ev. Pole ehk midagi imestada, et ta oli l?pu poole v?heke k?redaks muutunud. Kuus komisjoniliiget otsustasid suunduda King’s Armsi pubisse Broad Streetil, kuid seitsmes liige, dr Browne-Smith palus end vabandada. Ta lahkus eksamiruumidest, k?ndis aeglaselt m??da peat?navat ja sisenes tagauksest („Ainult vanemteaduritele”) Londsdale’i kolled?isse. Oma korteris neelas ta kuus paratsetamoolitabletti ja heitis t?ies riides voodile, kus j?rgmise tunni tormas m?istus ta peas kontrollimatult sinna-t?nna. Seej?rel ta uinus. J?rgmise p?eva, neljap?eva, k?mnenda juuli hommikul sai ta kirja. ??retult kummalise ja k?llalt erutava kirja. KOLMAS PEAT?KK REEDE, 11. JUULI Kus me kuuleme, kuidas Oxfordi ?ppej?udu kutsutakse vaatama elu pahelisust ja k?lvatust ?hes metropoli kurikuulsas piirkonnas Oma elu jooksul – mida oli n??dseks peaaegu kuusk?mmend seitse aastat – polnud Oliver Maximilian Alexander Browne-Smith (e ja sidekriipsuga keskel), s?jaristi laureaat, MA, D.Phil., kunagi t?ielikult leppinud oma ?lem??raselt raskep?raste nimedega. Ennustatavalt pandi talle eraalgkoolis h??dnimi Omar, ja n??d, k?igest aasta enne seda, kui tema t??koht ?likoolis pidi seadusj?rgselt l?ppema, oli ta teadlik, et ?li?pilaste seas oli ta omandanud h?bistava h??dnime Malaaria, mis oli v?hemennustatav ja v?ga palju j?ledam. Seet?ttu ei olnud ta kuigi ?llatunud, kui m?rkas, millise kiirusega suutis ta leppida k?igest m?ne n?dala jooksul t?siasjaga, et ta sureb j?rgmise kaheteistk?mne kuu jooksul („Maksimaalselt, kuna te minult t?tt n?uate, dr Browne-Smith”). Kuid Oxfordi jaamas esimesele platvormile astudes ei teadnud ta, et ta sureb palju rutem, kui tema nimekas ja kulukas arst oli sedav?rd veendunult ennustanud. Tunduvalt l?hema aja jooksul. Sammudes platvormi tagumise otsa poole, hoidis ta pilgu maas ja j?lgis vastikusega vedelevaid ?llepurke ja pr?gi, mis linnaliini risustas. M?ned tema ?likoolikolleegid, osa ka Londsdale’ist, reisisid k?llalt sageli kella 9.12 rongiga Oxfordist Paddingtoni jaama Londonis ja t?tt-?elda polnud tal tahtmist neist kellegagi vestelda. Vasaku k?e all hoidis ta selle p?eva The Timesi, mille oli ?sja jaama raamatuletist ostnud, ning paremas k?es rippus tal pruun nahkportfell. Juuli keskpaiga kena ja p?ikeselise hommiku kohta oli ?llatavalt jahe. Kollase ninaga diiselrong siugles oma aeglast teed t?pselt l?bi jaamast p?hja poole j??vate p??rmesulgude ja kaks minutit hiljem istus ta juba mittesuitsetajatele m?eldud kupees ?he noore paari vastas. Kuigi ta ise oli paadunud ja p??rdumatu suitsetaja, kes oli juba viisk?mmend aastat t?mmanud oma vilisevate kopsudega ?le neljak?mne sigareti p?evas, otsustas ta kohaldada endale j?rgneva tunnipikkuse reisi jooksul s?mboolse karskuse. See tundus kuidagi kohane. Kui rong jaamast v?ljus, voltis ta The Timesi pooleks ja hakkas rists?na lahendama, mille kolm esimest vihjet ei tekitanud tema m?istuses mingeid seoseid. Kuid neljanda juures aimdus tema n?olt nende pisut vildakate s?nade juures kerget muiet: „Esimene asi, mida turist Sohos otsib? (8)”. Ta kirjutas kiiresti ruutudesse „strippar” ning kuna ?ha rohkem t?hti vallutas diagrammruudustiku horisontaalsel ja vertikaalsel teljel endale koha, sai m?istatus lahendatud t?kk maad enne Readingit. Siis, lootes et tema vastas istuv paarike oli tema rists?nade lahendamise v?imekust t?iel m??ral m?rganud – kuid loodetavasti mitte inetut k?nti tema parema nimetiss?rme maharaiutud j?tku asemel –, n?jatus ta seljatoele ja sirutas oma pikav?itu jalad nii kaugele, kui ?nnestus, sulges silmad ja keskendus sellele ??rmiselt ebatavalisele p?hjusele, mis teda sel p?eval Londonisse viis. Paddingtoni jaamas oli ta ?ks viimaseid rongilt lahkujaid ja piletipiirde juurde k?ndides n?gi ta, et kell oli k?igest 10.15. Aega k?llalt. Ta haaras infoletist Paddingtoni-Readingi-Oxfordi s?iduplaani, ostis puhvetist tassi kohvi, s??tas sigareti ja otsis s?iduplaanist kojus?iduks sobivat rongi. Ta tundis end ?llatavalt pingevabalt, kui ta esimesest sigaretist j?rgmise s??tas ning m?tiskles hajameelselt, mis ajal Londonis pubid ja klubid avatakse. V?ib-olla kell 11? Kuid hetkel ei olnud sel erilist t?htsust. Kell 10.40 lahkus ta jaamapuhvetist ja k?ndis vilkal sammul Bakerloo metrooliini poole, kus ta piletij?rjekorras seistes taipas, et oli vist s?iduplaani puhvetisse unustanud. Kuid sellest polnud midagi. Oli k?llaga ronge, mille seast valida, ja m?ned v?ljumisajad olid talle meelde j??nud. Seda ei v?inud ta muidugi teada, et sellel ?htul ei reisigi ta tagasi Oxfordi. Metroos avas ta oma portfelli ja v?ttis v?lja kaks paberilehte: ?ks neist oli talle adresseeritud kiri, oskamatult tr?kitud, kuid t?iesti loetav – kiri, mis talle endiselt ??retult kummaline tundus, ning teine oli professionaalsemalt tr?kitud leht (sest selle oli tr?kkinud Browne-Smith ise) Oxfordi ?likooli tudengite nimedega, kolled?ite nimed sulgudes j?rel, ning nende kohal suurtes tr?kit?htedes ja j?medas punases kirjas s?nad „Esimene kursus, Literae Humaniores[1 - Bakalaureusetaseme klassikaline ?ppekava (Vana-Kreeka, Vana-Rooma, ladina keel, vanakreeka keel, filosoofia) Oxfordi ?likoolis (siin ja edaspidi t?lkija m?rkused).]”. Kuid Browne-Smith heitis kahele paberilehele l?bi oma bifokaalsete prilliklaaside vaid uudishimuliku pilgu. Ta tundus vaid kontrollivat, et tal on m?lemad paberid olemas. Ei enamat. Edgware Roadil heitis ta pilgu vaguniakende kohale ja m?rkas, et j??nud oli veel vaid kaks peatust, ning esimest korda tundis ta kusagil vahelihase kohal erutusv?rinat. See kiri … V?ga imelik! Isegi aadress oli oma detailirohkuses imelik: Tuba 4, trepikoda T, teine sise?u, Londsdale’i kolled?, Oxford. S??rane t?psus oli haruldane ja n?is viitavat, et kes iganes selle kirja postitas, tundis tavap?rasest suuremat soovi, et saadetis kaotsi ei l?heks – ning pidi kolled?i geograafiast keskmisest teadlikum olema … Trepikoda T, teine sise?u … Vaimusilmas n?gi Browne-Smith end taas m??da neid astmeid ronimas, nagu ta oli neil turninud viimased kolmk?mmend aastat, et j?uda esimesele trepimademele, kus seisis ukse kohal endiselt ta nimi, k?sitsi valgete gooti t?htedega kirjutatud. Otse tema vastas, toas nr 3, oli peaaegu sama kaua elanud geograafia?ppej?ud George Westerby, temast tegelikult vaid ?he semestri kauem. Nende vastastikune viha oli kirglik. Seda teadis terve kolled?, kuigi asjad oleksid v?inud olla ka teisiti, kui Westerby oleks eales n?idanud v?himatki huvi mingisuguse leppimise vastu. Kuid seda ta ei teinud. Kell 11.05 kerkis Browne-Smith k?rgete liftide astmiktornist Piccadilly Circuse’il p?ikesevalguse k?tte, l?ks ?le platsi Shaftesbury Avenuele ning sukeldus kohe teede ja k?rvalt?navate lab?rinti, mis jooksevad risti-r?sti l?bi terve Great Windmill Streeti k?rvale j??va piirkonna. See kubises pisikestest kinodest, kus n?idati r?iget, kompromissitut pornot ja mille ustel eksponeeriti pilte alasti ja poolalasti, suurerinnalistest ja iharatest naistest; see kubises klubidest, mis andsid m??dujatele lootust erootilisest, lakkamatust alastusest; ja raamatupoodidest, mis uhkeldasid l?ikivate ja r?vedate pedofiilidele ja zoofiilidele m?eldud ajakirjadega. Browne-Smith k?ndis aeglaselt kirevatel t?navatel, oran?ide ja kollaste siltide all, kutsuvatest ustest m??da, ning nautis seda tsenseerimata keskkonda ja tundis, kuidas teda imetakse halastamatult sellesse reoveekaevu, mida me tunneme Sohona. Nagu ta arvanud oli, m?rkas ta seda kitsal teel otse Brewer Streeti k?val: „Flamenco topless-baar: liikmetasuta: tulge otse alla”. Laiad madalad astmed, mis viisid fuajeest maa-alustesse ruumidesse, olid kord kaetud raske erepunase vaibaga, kuid n??d meenutas trepi keskosa pigem kesk kaunist suve National Trusti iluplatsile trambitud jalgrada. Ta k?ndis k?ll edasi, kuid tema sammus pidi olema reetlikku k?hklust, sest vinnilise n?oga nooruk, kes kohe ukseavast seespool tolknes, oli teda juba m?rganud. „Siin on kaunitarid, s??r. Minge aga otse alla. Liikmetasu pole.” „Baar on lahti v?i? Tahaks ainult juua.” „Meil on alati baar lahti, s??r. Minge aga otse alla.” Noormees astus k?rvale ning Browne-Smith tegi saatusliku sammu ?le l?ve ja laskus aeglaselt Flamenco topless-baari. Facilis descensus Averno[2 - P?rgu trepp on libe.]. Trepijalamil varjas teed sameteesriie ning ta m?tles parasjagu, mida teha, kui kardina vahelt torgati v?lja ?ks pealtn?ha kehatu pea, mis kuulus v?luvale noorele neiule, kes ei saanud olla vanem kui ?heksateist- v?i kahek?mneaastane, p?hklikarva silmad tontlikult siniseks ja k?reda ripsmedu?iga mustaks v?rvitud, kuid meelelised huuled igasuguse v??bata. Roosa keel tegi ?mber pehme suu pikaldase t?isringi ning meeldiv h??l palus lihtsalt ja magusalt ?ht naela. „Liikmemaksu pole, see on v?ljas kirjas. Ja uksehoidja ?tles sama.” N?gu naeratas, nagu ta naeratas alati lihtsameelsetele meestele, kes neid laiu ja madalaid astmeid olid tallanud. „See ei ole liikmemaks, ainult pilet. Saate aru jah?” Tema h??guvseksuaalne pilk p?sis mehe silmil ja rahat?ht r?ndas kiiresti punase kardina vahelt l?bi. Flamenkobaar oli madala laega ruum, kus olid kahekaupa paigutatud istmed, mille juurde noor neiu ta juhatas. Naisterahvas oli ?leni riietatud ning ulatanud kliendile tuhmkollase joogikaardi, lahkus ta s?nagi lausumata oma harjumusp?rasele kohale joomaurka baarileti haleda imitatsiooni ??res, kus s??vis peagi Daily Mirroris avaldatud astroloogilistesse ennustustesse. Kui Browne-Smith raskustega pikka men??d de?ifreeris, j?i talle mulje, et ?ksk?ik millise poolenistigi alkohoolse joogi miinimumhind on 3 naela. Ta hakkas kahtlustama, et parim v??rtus, mis sellisele r??vellikule hinnale vastaks, oleks ilmselt kaks (eraldi) poolikut klaasi laagrit – kuni ta kuulis naiseh??lt. „Kas olete valmis tellima?” Mees vaatas ?le prilliservade noort naist, kes seisis tema ees. Too kummardus ette, olles t?iesti palja ?lakehaga ja pikal roosal seelikul haigutas reie kohal lai l?hik. „V?tan vist laagri.” Ta kritseldas midagi m?rkmepaberile. „Kas soovite, et teie juures istet v?taksin?” „Soovin k?ll.” „Siis peate mulle joogi ostma.” „Olgu.” Neiu osutas joogikaardi l?puosale: Flamenco Revenge – rohesilmse Chartreuse’i abielu afrodisiakumi Cointreauga. Soho Wallbanger – himura vodka dramaatiline kokkup?rge Tia Maria ahvatleva maitsega. Eastern Ecstasy – noorendava d?inni ja pulssi kiirendava Campari vastupandamatu alkeemia. Hind: 6 naela Kuus naela! „Vabandage,” s?nas Browne-Smith, „kuid mul ei j?tku lihtsalt …” „Ma ei saa teiega istuda, kui te mulle drinki ei osta.” „Aga see on ju nii jube kallis, kas pole? Mul lihtsalt ei j?tk…” „Hea k?ll!” Need s?nad olid napid ja l?plikud ning ta lahkus lauast, et m?ne minuti p?rast esimese klaasi laagriga naasta. Ta asetas kesise koguse ?pitud ?ksk?iksusega mehe ette ja lahkus viivitamatult. Selja taha j??vast orvast kuulis Browne-Smith selgelt vestlust: „Kust sa p?rit oled?” „Oostreeljast.” „Seal on ilus?” „Kindel see!” „Tahaksid, et ma su juurde istuksin?” „Kindel see!” „Sa pead mulle siis joogi ostma.” „Vali aga v?lja, tibu!” Browne-Smith neelas suut?ie lahtunud ja leiget laagrit ning hindas olukorda. Peale l?hedal istuva austraallase n?gi ta vaid ?ht klienti – ebam??rases eas (neljak?mnene? viiek?mnene? kuuek?mnene?) meest, kes leti ??res raamatut luges. Vastupidiselt tema kiilanevale pealaele ja halli-valgesegustele laikudele meelekohtadel polnud tema korralikult p?gatud ja mustjaspruunis habemes ?htki halli karva, ning m?ne sekundi v?ltel l?bustas Browne-Smith end lennuka ideega, et too mees v?ib olla maskeeritud, mida toetas m?nev?rra asjaolu, et ta kandis sobimatuid p?ikseprille, mis varjasid k?ll ta silmi, kuid ei h?gustanud ilmselt tr?kikirja, millesse ta oli pealtn?ha niiv?rd s?venenud. Sealt, kus Browne-Smith istus, paistis sisekujundus ?htviisi odav. Vaip – trepi erkpunase katte j?tk – oli must ja plekiline ning enamiku plastlaudade alt viledaks kulunud. Toolid olid kipakad, logisevad, vitstest punutud s?restikud, mis oleksid vaevu suutnud toetada m?ne lihavama kliendi raskust. Seinad ja lagi olid kunagi valgeks v?rvitud, kuid n??dseks olid need lakkamatust sigaretisuitsust r?pased ja tahmased. Kuid leidus siiski ka killuke kultuuri – v?imalikest ?llatavaim: vaevukuuldav taustmuusika oli Mozarti „Elvira Madigani” klaverikontserti aeglane osa (Browne-Smith oleks v?inud m?rki v?tta, et m?ngis Barenboim), mis tundus talle sama kohatu, kui kuulata P?ha Pauli katedraalis Shakin’ Stevensit. Kardina vahelt lasti sisse veel ?ks mees, keda k?lastas nagu kord ja kohus seesama valevarindne kaunitar, kes oli talle laagri toonud. Leti ??res istuv mees p??ras lehte ja austraallane, keda endiselt selgelt kuulda oli, k?is mitte eriti peenetundeliselt oma v??rustajale peale, et too r??giks v?lja, mida ta ?ieti m??b, sest tal oli pakkuda seda, mis meest huvitas, ning tema ainuke mure oli k?sitav hind. Leti taga seisev neiu oli ilmselt k?ik l?bi lugenud, mida Daily Mirror suutis ennustada, ja Baernboim s?rmitses taevaliku klaveripala viimaseid noote. Browne-Smithi klaas oli n??d t?hi ja ainsad kaks vaatev?lja j??vat v??rustajannat mekkisid ?ndsalt seda, mis juhtkonna otsusel selle ?htu Soho Wallbangerite, Flamenco Revenge’ide jms koostisesse kuulus. Niisiis t?usis ta toolilt, k?ndis leti ??rde ja istus pukile. „Usutavasti on mul ?he eest veel makstud.” „Toon selle lauda.” „Ei, ?rge n?hke vaeva. Istun siin.” „Ma ?tlesin, et toon selle lauda.” „Teil pole ju midagi selle vastu, kui ma siin istun?” „Istuge aga sinna, kus te olite – ei saa inglise keelest aru v??” Igasugune tsiviliseerituse teesklus oli nagu peoga p?hitud ja baaridaami h??l k?las karmi ja ?lbena. „Olgu,” s?nas Browne-Smith vaikselt. „Ma ei taha t?li teha.” Ta istus letist paari meetri kaugusele j??vasse lauda, j?lgis t?drukut ja ootas. „Ikka ei kuul’d mida ma ?t’sin v??” H??l oli n??d toorelt kurjakuulutav, kuid Browne-Smith otsustas, et v?ib julgelt kulutada veel m?ne p?stolilaengu, raskekahurv?e kord polnud veel p?riselt k?es. Tal oli l?bus. „Ikka kuulsin, t?es?na. Kuid …” „Kuuled! Ma ?tlesin sulle!” (Tegelikult ei ?elnud.) „Kui tahad lasta endal lahti h??ruda, siis otse ?le tee on saun. OK?” „Aga ma ei …” „Teist korda ma seda ei ?tle, h?rrake.” Browne-Smith t?usis ja sammus aeglaselt baarileti ??rde, kus raamatut lugev mees p??ras taas lehte ja n?is tuure koguva lahingu l?pptulemuse suhtes huvitult neutraalne. „Sooviksin pindi korralikku ?lut, kui teil seda on,” k?neles ta tasaselt. „Kui sa laagrit ei taha …” Browne-Smith lajatas oma klaasi j?rsult letile ja vaatas neiule ainiti silma. „Laagrit? Las ma ?tlen midagi teile, preili! See pole laager, see on hobuse kusi!” V?idu?ansid olid drastiliselt muutunud ja t?druk kaotas selgelt enesevalitsuse, sest ta osutas v?riseva, karmiinpunaseks lakitud s?rmega karmiinpunase kardina poole: „Kasi minema!” „Oo ei! Ma olen jookide eest maksnud.” „Kuulsite, mida daam ?tles.” Seda ?tles leti taga raamatut lugev mees. Kuigi ta polnud pilku kirjas?nalt karvav?rdki kergitanud ning tema monotoonne (edelapoolsete krahvkondade aktsendiga?) h??l polnud isegi pooltooni v?rra oma tavalisest tasemest k?rgemale t?usnud, k?lasid need napid s?nad kurjakuulutavalt l?plikena. Kuid Browne-Smith ignoreeris t?ielikult teda ?sja k?netanud meest ja p?rnitses t?drukut edasi. „?rge enam kunagi minuga niimoodi r??kige!” Nende hammaste vahelt pressitud s?nade autoriteet l?i neiul suu kinni, kuid leti ??res istuv mees oli raamatu sulgenud ja t?stis viimaks pilgu. Ta parema k?e s?rmed libisesid ?le ta vasaku k?sivarre lihaste ja kuigi ta oli p?rast baaripukilt mahanihkumist Browne-Smithist viis-k?mme sentimeetrit l?hem, n?is ta ohtlik vastane. Rohkem ta midagi ei kostnud. Sametkardinad, mille kaudu Browne-Smith oli ruumi sisenenud, j?id temast vaid kolm meetrit vasakule ning tekkis mitmesekundiline paus, mille v?ltel oleks ta v?inud kergesti, kuigi v??ritult lahkuda. Kuid sellist otsust ta ei teinud ning enne, kui ta j?udis olukorda pikemalt vaagida, haarati tema vasakust randmest v?imsalt kinni ja ta lennutati ukse poole, millel seisis kiri „Privaatne”. Sellel ajal, kui tema saatja tasakesi uksele koputas, j?i talle meelde kaks asja. Esiteks Austraaliast p?rit mehe ilme, milles oli kolm osa h?mmingut ja ?ks osa paanikat, ning teiseks m?rkas ta selle raamatu pealkirja, mida habemik oli lugenud: „Tunne K?cheli kataloogi”. Tundmatule austraallasele, kes istus uksest nelja-viie meetri kaugusel, polnud m??ratud sellest vahejuhtumist ?helegi elavale hingele r??kida. T?epoolest, kui tal oleks olnud selleks p?hjust, tundus v?ga ebat?en?oline, et ta oleks v?inud seda m?istatuslikku juhtumit mainida, kui hetk enne seda, kui uks nende kahe mehe taga sulgus ja kui see, kes tundus rahu rikkuvat, see, kelle nime ta kunagi teada ei saanud, oli korraga heitnud pilgu oma k?ekellale ja ?elnud seletamatult rahulikul h??lel: „Taevas hoia! Kell on t?pselt kaksteist.” Paar sekundit p?rast kontoril?ve ?letamist tundis Browne-Smith taas seda pimestavat ja sakilist valu, mis uuristas endale teed l?bi ta aju ja r??vis temalt hetkega igasuguse m?lestuse iseendast ja sellest, mis tal parasjagu k?sil oli. Kuid siis see lakkas – sama j?rsku, kui oli alanud – ning ta tundis uuesti, et asjad on tema kontrolli all. Samal hommikul kell 8.15 oli George Westerby j?lginud, kuidas ?ks pikav?itu kuju (temast endast mitu sentimeetrit pikem) ?le teise sisehoovi muru v?ravavahimaja poole r?hkis. Sellel hetkel valitses tema m?tteid – ja ta oli selle ?le uhke – taipamine, et enam ei pea ta oma p?latud kolleegi Browne-Smithi n?gema. Ta ise, George Westerby, kes oli hiljuti t?histanud oma kuuek?mnendat s?nnip?eva, oli viimaks pensionile p??semas. Kolimisfirma oli juba tema tohutu raamatukogu kallale asunud ning hinnalised read enam kui kahelt riiulilt olid juba plokikaupa eemaldatud, n??riga kokku seotud ja laotud teekastidesse, mis v?tsid n??d enda alla ebamugavalt suure p?randapinna. Peagi pidid j?rgnema laudkastid ja l?rmakad musklis mehed kolivad ta hinnalised esemed Londonisse ostetud korterisse. See oli m?istagi v?iksem korter ning v?is kaasa tuua m?negi hoiuruumi puudusest tingitud probleemi, kuid sellega kannatas oodata, v?hemalt kuni l?ppeb tema puhkus Egeuse saartel ja sealt edasi Aasias teiselpool taevasinist merd … Kuid isegi n??d, kui ta seisis m?nda aega akna ??res, endamisi aeglaselt ja rahuldunult noogutades, m?lkus tema m?tteis ikkagi Browne-Smith. Tema jaoks oli ta alati olnud „Browne-Smith” – isegi mitte Malaaria Browne-Smith, justkui v?iks s??rane familiaarsus tema igip?list vaenu lahjendada. N??d oli j??nud veel vaid paar ?htut, kui tal tuli selle p?lastusv??rse mehega saalis koos s??a; veel ainult m?ni l?una, kus tuli ebamugavust tundes l?hestikku k?lmleti kohal seista; veel ainult ?ks kolled?i koosolek j?rgmise n?dala alguses – k?ige viimane. Suvine semester – tema viimne semester – oli peaaegu l?bi ja peagi pidid saabuma tema viimne t??p?ev ja viimsed t??tunnid, ja siis hetk (kui see kord saabub) vaadata veel ?ks viimne kord ?le selle veatu muru … George Westerby oli ?htaegu teadlik k?igist neist asjust, kui ta sel jahedal 11. juuli varahommikul teise korruse akna all seisis ja v?lja vaatas. Mida ta aga tol hetkel ei teadnud – mida ta ei saanudki teada –, oli see, et Lonsdale’i kolled? ei v?inud enam kunagi Browne-Smithi oma vaiksetes sisehoovides tervitada. NELJAS PEAT?KK REEDE, 11. JUULI Milles n?eme vilksamisi ?rritavat pilti k?rgklassi hooraelust Taksojuht teadis seda t?navat ja Browne-Smith s?ttis end auto tagaistmel erilist erutust tundes sisse. Ta oleks tahtnud neid hetki kauemgi nautida, kuid v?hem kui viie minuti p?rast peatus takso maja number 29 k?nniteeservas. See oli kohe Russell Square’i taha j??v elegantse sisehooviga suur, neljakorruseline r?dudega ehitis. Kuigi seinte alumise osa autentne m??ritis oli t?navamustusest ja vingust ?ra tahmanud, tundus maja olevat s?ilitanud suhtelise kergusega oma algse elegantse fassaadi. Poleeritud messingnuppude ja kirjakastiga tagaust raamisid valged sambad ja akendegi puitosad olid valgeks v??batud. Akende all ilmestasid fassaadi punaste ja roheliste laikudena kenasti korras hoitud lillekastid. Terve esik?lje ulatuses jooksis betooni valatud piirdeaed, mille taga – umbes paarimeetrise vahe j?rel – ulatus majasein keldrini v?lja. Piirdeaia k?lge oli kinnitatud silt: Luksukskorterid m??giks v?i ??rile Taotlus esitada: Brooks ja Gilbert Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/colin-dexter/kolmanda-miili-saladus/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 Bakalaureusetaseme klassikaline ?ppekava (Vana-Kreeka, Vana-Rooma, ladina keel, vanakreeka keel, filosoofia) Oxfordi ?likoolis (siin ja edaspidi t?lkija m?rkused). 2 P?rgu trepp on libe.