Raviteed

Raviteed Gerda Kroom (koostaja) K?esolev raamat on neile, kes hoolivad oma tervisest, tahavad organismi looduslike vahenditega turgutada ning end aromaatsete ja kasulike jookidega hellitada. Raamatus esitletakse taimesegusid, mis aitavad ka kodustes tingimustes haigusi leevendada v?i neist koguni vabaneda. Koostanud Gerda Kroom Toimetanud Tiina Lias © Odamees O?, 2016 e-post: [email protected] www.odamees.ee ISBN 978-9949-576-21-0 ISBN 978-9949-576-42-5 (epub) Eess?na Ravimtaimed on inimelusid p??stnud juba pikka aega enne seda, kui meditsiinist sai teadus. Erinevate haiguste raviks m?eldud leotiste ja t?mmiste retsepte anti edasi p?lvest p?lve, koguti ja s?stematiseeriti. Kogu meditsiini ajalugu p?hineb praktiliselt sellel, kuidas loodusandide raviomadusi kasutada ning erinevatest taimedest ravivahendeid valmistada ja tarvitada. Just see on alati moodustanud m?rkimisv??rse osa professionaalsest ravipraktikast. Alles XX sajandil on inimesed ?ppinud ravimeid katseklaasis s?nteesima. Kas aga praegu, kui oleme end igast k?ljest ?mbritsenud keemilise s?nteesi produktidega, on ikka m?istlik loobuda sajanditepikkusest taimeravi kogemusest? T?si, paljudes situatsioonides on vaja kasutada kiiresti ja efektiivselt toimivaid kaasaegseid ravimeid. Kuid mida t?husam ehk tugevatoimelisem on ravim, seda rohkem avaldab ta m?ju kogu organismile. Ja nii minnakse isegi kerge vaevuse korral "kahurist varblast laskma". Taimepreparaadid aga, vastupidi, toimivad pehmelt ja pikema aja v?ltel, mis on eriti t?htis laste ja eakate inimeste puhul. Kui taastutakse operatsioonist v?i raskest haigusest, pole organism lihtsalt suuteline ?heaegselt v?itlema nii haiguse enda kui ravimitest tingitud komplikatsioonidega, mida tekitavad isegi k?ige enam reklaamitud ja k?ige kaasaegsemad ravimid. Pidage lugu taimeapteegist, mis on inimesi sadu aastaid ustavalt teeninud! Osake ?igesti kasutada taimi iseenda ja oma l?hedaste tervise s?ilitamise nimel! 1. PEAT?KK Ravimtaimede korje ja kasutuse tehnoloogia Selleks et taimed saaksid avaldada oma ravitoimet, tuleb neid ?igesti korjata, kuivatada ja s?ilitada ning ravivahendeid seej?rel ka oskuslikult valmistada. Taimede korjamine, kuivatamine ja s?ilitamine q Korjamine Ravieesm?rkidel tuleb taimi korjata kuiva selge ilmaga. Taime?rti ja ?isi on vaja korjata ?itsemisperioodil; juuri s?gisel, taime maapealsete osade n?rtsimise ajal, v?i varakevadel, kui taimede varred ja lehed alles hakkavad kasvama; seemneid ei tohi korjata enne nende t?ielikku k?psemist. q Kuivatamine Enamasti tuleb taimi kuivatada varjus v?i h?sti tuulutatavas kohas, n?iteks p??ningul v?i varikatuse all. Kuid on ka selliseid taimetooraine liike, mida peab kuivatama just p?ikese k?es v?i siis soojas ahjus. Juur pestakse tavaliselt enne kuivatamist ja enamasti ka t?keldatakse pikuti, ainult m?ningate taimede (n?iteks takja) juured puhastatakse vaid harjaga mullast. q S?ilitamine Kuivatatud taimi peab alati s?ilitama ?lesriputatuna paberist kotikestes v?i paberisse keeratult. Kui ravimtaimi hoitakse kastis v?i karbis, tuleb need vooderdada paberiga. S?ilivusaeg on taime?rdil ?ks aasta, juurtel, viljadel ja seemnetel aga kaks ja isegi rohkem aastat. Kuivatatud taimede hoiuruum peab olema kuiv ja jahe. Taimede ravimpreparaadid Taimeravi puhul kasutatakse sageli erinevaid preparaate, mis on saadud ?he v?i teise farmatseutilise t??tluse tulemusena (ekstraktid, tinktuurid jt). Rahvameditsiin (tunduvalt harvemini klassikaline meditsiin) kasutab taimeosi naturaalsel kujul – enamasti kuivatatuna, harvemini v?rskena (?sja korjatud). Varutud ravimtaimedest, aga ka apteegist ostetud kuivatatud ravimtaimedest ja nende segudest, mida nimetatakse taimeseguks v?i teeks, valmistatakse kodustes tingimustes k?ige sagedamini vesileotist ja keedust, aga ka nastoikat ja teed. q Keedused Neid on kahte liiki: ?hed on "pikaajalised", mille puhul taimetoorainet hoitakse eelnevalt (umbes ??p?ev) k?lmas vees ja seej?rel samas vees ka keedetakse, teised on kergemad (infuusid): taimedest valmistatakse tee, mida ei keedeta, vaid lastakse lihtsalt soojas kohas 15–20 min seista. M?lemad keeduseliigid kurnatakse ja s?ilitatakse jahedas kohas mitte ?le ?he ??p?eva. Keedus, mis p?rast valmistamist kauem seisab, pole mitte ainult kasutu, vaid v?ib ka kahju tuua! Tavaliselt valatakse peenestatud toorainele kuum vesi, keedetakse tasasel tulel 20–30 min, seej?rel jahutatakse toatemperatuurini, filtreeritakse ja t?stetakse maht keedetud veega vajaliku tasemeni. Sellise keeduse valmistamise ?ks variante on keeduse hoidmine veevannis temperatuuril, mis l?heneb maksimaalselt keemistemperatuurile. Taimekeedused, mis sisaldavad parkaineid, filtreeritakse kohe p?rast tulelt t?stmist. Keeduseid ei soovitata valmistada tagavaraks. Ideaalne on valmistada keedus iga korra jaoks eraldi, ?tleme, et ?heks ??p?evaks. NB! Isegi kui keedust s?ilitatakse kauem kui ??p?ev tihedalt suletud n?us ja k?lmkapis, on see tarvitamiseks k?lbmatu! Erialakirjanduses on toodud keeduste valmistamiseks kindlad taimetooraine annused. N?iteks 20,0–200,0 t?hendab: 20 g kuiva taimetoorainet 200 ml kuuma vee kohta. Kui pole v?imalik toorainet kaaluda, tuleb arvestada, et 20 g v?rdub 1 supilusikat?ie (spl) (kuhjaga) toorainega, 15 g v?rdub 1 supilusikat?iega (mitte kuhjaga), 10 g 1 dessertlusikat?iega v?i 2 teelusikat?iega (tl), 5 g 1 teelusikat?iega. q Leotised Leotiste puhul tuleb tooraine peenestada, paigutada email- v?i klaasn?usse ja kallata peale kuum vesi. Seej?rel asetada n?u pliidile v?i kuuma ahju ja j?lgida, et leotis keema ei t?useks. Hoida 15 min, t?sta tulelt, jahutada ja kurnata. M?nikord hautatakse leotist veel m?ni tund praeahjus v?i ahjus, hommikul kurnatakse ja tarvitatakse samuti nagu keedust. M?ningaid leotisi valmistatakse ilma kuumutamata: toorainele lisatakse keedetud vesi toatemperatuuril ja hoitakse 4 kuni 12 tundi suletud n?us. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tavaliselt l?heb valmistamise k?igus teatud osa veest kaduma, mist?ttu p?rast filtreerimist lisatakse keedetud vett, kuni leotise maht saavutab vajaliku taseme. Tavaliselt valmistatakse leotisi arvestusega 1 : 10 ehk siis 10 kaaluosast toorainest saab 100 mahuosa leotist v?i keedust. Kevadadoonise, maikellukese ja hariliku tungaltera ?rdist, palderjanijuurest koos risoomiga ja vahulillejuurest leotisi valmistatakse arvestusega 1 : 30. Tugevatoimelisi aineid sisaldavatest taimedest valmistatakse leotisi ainult arsti ettekirjutusel ja vahekorras 1 : 400. Kui retseptis on n?utud tahkete ravivahendite lisamist, siis lahustatakse need valmis leotise v?i keeduse kurnatud lahuses ja seej?rel kurnatakse uuesti. Siirupid, tinktuurid ja muud vedelikud lisatakse juba valmis leotisele. NB! Leotis on kiiresti riknev ravivahend, seda peab s?ilitama jahedas kohas mitte kauem kui 3–4 p?eva. q Hautised Tavaliselt valmistatakse hautisi ?rnematest taimeosadest – ?itest, ?rdist, lehtedest ja viljadest. Hautise valmistamise tehnoloogia on j?rgmine: taimetooraine segada email-, portselan- v?i klaasn?us (mitte metall-anumas!) ja valada peale kuum vesi. Hautise valmistamiseks v?ib panna ka kuuma veega ?le valatud toor-aine ??seks hauduma jahtuvasse praeahju. Kui hautis valmistatakse seespidiseks tarvitamiseks (joomiseks), saab tavaliselt ?hest kaaluosast (g) toorainest 10 osa (ml) hautist. V?lispidiseks kasutamiseks peab hautise kontsentratsioon olema 2–3 korda suurem. Hautis rikneb k?llaltki kiiresti, seep?rast on soovitatav valmistada see iga p?eva jaoks eraldi, kuid hautist v?ib hoida ka 2–3 p?eva k?lmkapis. Sel juhul tuleb hautist enne tarvitamist kuumutada, laskmata keema t?usta. q Ravimteed Neid valmistatakse mitme peenestatud tooraineliigi segust. M?ningaid segusid m??akse apteekides, aga neid v?ib valmistada ka ise kodustes tingimustes: segu koostisesse kuuluv taimetooraine tuleb peenestada ja segada retseptis ette n?htud kogustes. Kuivatatud toorainesegude s?ilivusaeg vastab kuivatatud taimetooraine s?ilivusajale. T?helepanu! K?ige parem on tarvitada leotisi, keeduseid ja ravimteesid v?rskena ehk ?sja valmistatuna! Ravimtaimede toimeained Rahvameditsiinis avastati taimede raviomadused enamasti t?iesti juhuslikult ja seej?rel anti kogemused edasi p?lvest p?lve. XV–XVI sajandil asuti Euroopas koostama maarohuraamatuid ehk ravimtaimede retseptikogusid, et neid siis kasutada erinevate haiguste puhul. XX sajandil on enamikku taimeravi retsepte kontrollitud kaasaegse teaduse – biokeemia, f?sioloogia ja farmakoloogia seisukohast l?htudes. Selgus, et paljudel ravimtaimedel polnud neile omistatud ravitoimet, teised, vastupidi, demonstreerisid aga selliseid omadusi ja kasutusv?imalusi, mida varem ei tuntud. K?esolevas kogumikus on v?etud suund enamasti just ravimtaimede teaduslikult t?estatud omadustele. Neil juhtudel, kui toetutakse teaduse poolt kontrollimata rahvalikule kogemusele, osutatakse sellele eraldi. Ravimtaimede raviomadused s?ltuvad neis sisalduvatest toimeainetest ehk siis keemilistest ainetest, mis v?imaldavad avaldada ravitoimet inimese organismile. Toimeaineid v?ib leiduda kas taimes tervikuna v?i ainult selle ?ksikutes osades. Nende hulk s?ltub taime arengu faasist, aga ka kasvukohast ning ?igest varumise ja kuivatamise tehnoloogiast. Seep?rast on ravimtaimede varumisel v?ga t?htis teada, milliseid taime osi millises arengufaasis ja kuidas nimelt korjata ja kuivatada. Toimeained kuuluvad erinevatesse orgaaniliste ?hendite r?hmadesse: alkaloidid, gl?kosiidid, saponiinid, eeterlikud ?lid, orgaanilised happed, vitamiinid, antibiootikumid, f?tontsiidid jt. q Alkaloidid on taimset p?ritolu orgaanilised ained, mis sisaldavad l?mmastikku ja on v?imelised ?hinema erinevate hapetega, moodustades sooli. Nad annavad leeliselise reaktsiooni. Enamasti osutavad alkaloidid tugevat ja sageli m?rgist toimet organismile, kuid paljudel neist on ka v?ga suur meditsiiniline t?htsus. Alkaloidid on n?iteks morfiin, atropiin, hiniin, kofeiin, papaveriin, str?hniin, pilokarpiin, efedriin, plat?filliin, nikotiin jt. Alkaloide sisaldavas taimes kohtab k?ige sagedamini mitut alkaloidi. Alkaloidide poolest k?ige rikkamad taimeperekonnad on magunalised, kaunviljalised ja tulikalised. Eri taimedel paiknevad alkaloidid eri taimeosades ja esinevad tavaliselt orgaaniliste (harvem mitteorgaaniliste) hapete sooladena. q Gl?kosiidid on taimset p?ritolu orgaanilised ained, mis lagunevad fermentide toimel (samuti keemisel) suhkruks (gl?koos, ramnoos jmt) v?i mittesuhkru osaks – agl?kooniks. Puhtal kujul on gl?kosiidid kibedad kristalliseerunud ained, mis reeglina lahustuvad vees. Gl?kosiidide toime organismile m??rab agl?-kooni keemiline koostis. Agl?koonide mitmekesine ehitus v?imaldab kasutada gl?kosiide erinevate haiguste raviks. Eriti laialdaselt tarvitatakse niinimetatud s?damegl?kosiide. Need on v?ga m?rgised ja neid v?ib tarvitada ainult arsti range j?relevalve all. K?ige v??rtuslikumad gl?kosiide sisaldavad taimed on digitaalis, k?okann, p?ldr?igas, leesikas jt. Gl?kosiidid, nagu ka alkaloidid, avaldavad organismile tugevat toimet. q Saponiinid on gl?kosiidid, mis moodustavad vees loksutades tugeva, seebivahtu meenutava vahu. Nad lagunevad samuti suhkruks ja agl?kooniks, mida antud juhul nimetatakse sapogeniiniks ja mille keemiline koostis m??rab saponiine sisaldavate taimede ravitoime. Saponiinirikast nurmenukku, vahulille ja magusjuurt tarvitatakse r?gaeritusvahendina, osi ja neerutee kiirendavad kuseeritust, dioskoor on t?hus skleroosivastane vahend, mand?uuria araalia, ?en?enn, korea siilpaanaks ja eleuterokokk stimuleerivad keskn?rvis?steemi ja adaptogeenide tegevust. Siinkohal tuleb silmas pidada, et saponiine sisaldavate kuivade taimede tolmosakeste sattumisel hingamisteede limaskestale tekib ?rritus, k?ha ja aevastamine. q Vitamiinid on mitmesuguse keemilise ehitusega ained, mis m?ngivad t?htsat rolli ainevahetusprotsessides, on vajalikud fermentide moodustumiseks. Vitamiinivaegus organismis toob kaasa raskeid haigusi (h?po- ja avitaminoos). T?nap?eval tuntakse ?le 20 erineva vitamiini; paljusid neist sisaldavad ravimtaimed. Vitamiine kasutatakse meditsiinis mitte ainult prof?laktikaks, h?po- ja avitaminoosi raviks, vaid ka k?ige erinevamate haiguste puhul, samuti ?lev?simuse ja kurnatuse puhul. Vitamiinisegusid ja keeduseid m??ratakse tihti ?ldtugevdavate vahenditena p?rast haiguste p?demist, operatsioonij?rgsel taastusperioodil ja traumade korral. Vitamiinirikkad on kibuvits, musts?star, kreeka p?hkel (poolk?ps vili), mitmesugused tsitruselised, m?nd, nurmenukk, astelpaju, k??slauk, pihlakas, n?ges jpt ravimtaimed. q Eeterlikud ?lid on v?ga keerulised segud, mis koosnevad erinevatest lenduvainetest, peamiselt terpenoididest ja nende derivaatidest, millel on spetsiifiline l?hn. Nad lahustuvad h?sti piirituses, rasv?lides ja teistes orgaanilistes lahustites. Erineva keemilise koostise t?ttu osutavad eeterlikud ?lid organismile nii mikroobivastast, spasmol??tilist, s?dame t??d parandavat, valuvaigistavat kui seedemahlade eritumist tugevdavat jne toimet. Eeterlike ?lide sisalduse poolest on enam tuntud m?nt, meliss, salvei, k??men, pune, liivatee, koirohi, roos, aniis, kummel, sidrun, mandariin, palderjan jt. q F?tontsiidid on erineva keemilise koostisega orgaanilised ained, millel on tugev mikroobivastane toime. Kasutatakse ka m?ningate nakkushaiguste puhul. V?lispidisel kasutamisel toimivad f?tontsiidid desinfitseeriva vahendina. Meditsiinis kasutatakse k??slaugu, sibula, eukal?pti jt taimede f?tontsiide. q Laktoonid on ained, mis moodustuvad orgaanilistest hapetest. M?ningatel neist on raviotstarbeline t?htsus. Kumariin n?iteks t?stab organismi tundlikkust valguse suhtes, avaldab m?ju vere koostisele ja ilmutab kasvajatevastast aktiivsust. q M?ruained on l?mmastikuvabad kibedad ained. Nad aitavad tugevdada maon??rmete t??d ja neid kasutatakse ka seedimise parandamiseks. M?ruaineid sisaldavad suurel hulgal koirohi, ubaleht, v?ilill jt. q Flavoonid on heterots?klilist laadi orgaanilised ?hendid. Nende tuletisi nimetatakse flavonoidideks. Flavoonid ja flavonoidid on kollast v?rvi, lahustuvad vees halvasti v?i ?ldse mitte. Paljudel flavonoididel (rutiin, kvertsetiin, hesperidiin, tsitriin jt) on kapillaare tugevdavad omadused. Neid kasutatakse haiguste puhul, millega kaasnevad sooneseinte l?bitavuse h?ired (allergia, nakkused, kiiritust?bi jt). Lisaks sellele kasutatakse flavonoide soonespasmide, soolestiku ja silelihaselundite spasmide, mao- ja kaksteists?rmiku-haavandite, hepatiidi jt haiguste puhul. Flavoonid ja flavonoidid pole reeglina m?rgised. Neid sisaldavad linnurohi, laukapuu ja teised taimed. q Parkained ehk tanniinid on mitmeaatomiliste fenoolide derivaadid, mis ei sisalda l?mmastikku. Neil on parkivad omadused, nad pole m?rgised, haavapinnale ja limaskestale toimides osutavad valuvaigistavat ja p?letikuvastast toimet, ahendavad veresooni, v?hendavad niiskuse ja lima eritumist. Parkaineid kasutatakse laialdaselt meditsiinis mao- ja soolehaiguste, suu- ja limaskesta ning teiste elundite p?letike, nahahaiguste, p?letuste jne korral. Neid sisaldavad tamm, salvei, mustikas, kummel, punanupp, naistepuna ja paljud teised taimed. q Orgaanilised happed sisalduvad enamiku taimede rakumahlas sooladena v?i vabas olekus. M?nedel neist on spetsiifiline toime organismile (palderjan-, isopalderjan-, salits??l-, bensoehape jt) ja suur raviotstarbeline t?htsus. Taimetooraines enam levinud (?un-, sidrun-, viinhape ja m?ned teised) orgaanilised happed osalevad organismi sattudes ainevahetusprotsessides ja soodustavad leeliste akumulatsiooni, mis on m?ningate haiguste puhul oluline. M?rkimisv??rses koguses sisaldavad orgaanilisi happeid sidrun, j?hvikas, ?un, s?star, kibuvits, astelpaju, oblikas ja paljud teised taimed. q Pektiinid on taime rakukestades sisalduvad k?rgmolekulaarsed ?hendid. Nad seovad soolestikus moodustuvaid v?i sinna sattuvaid m?rkaineid, peatavad k?hulahtisuse ja takistavad m?ningate haigusttekitavate mikroobide paljunemist soolestikus. Pektiinaineid sisaldavad rohkesti ?un, peet, j?hvikas, kibuvits, apelsin, sidrun, musts?star jt. q Lima t?histab l?mmastikuvabasid, erineva keemilise p?ritolu ja koostisega aineid, eelk?ige pol?sahhariide. Neil on pehmendavaid ja siduvaid omadusi. Suurel hulgal lima sisaldab altee, mis on t?htis komponent rinnateede koostises. q Vaigud on keerulise koostisega kleepuvad, vees lahustumatud ained, sisaldavad erinevaid l?hnaaineid. ?hed neist osutavad lahtistavat, teised haavu kinni kasvatavat, kolmandad kuseeritust soodustavat toimet. Vaike leidub paljudes okastaimedes, kases, naistepunas, aaloes jt. q Rasv?lid ja rasvained on gl?tseriini ja rasvhapete estrid. Tuntud on sellised rasv?lid nagu p?evalille-, oliivi-, aprikoosi-, mandli?li Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/gerda-kroom/raviteed/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.