Imaago

Imaago Ljudmila Ulitskaja Laiahaardeline portree inimestest, nende erinevatest iseloomudest ja saatustest ajaloo t?mbetuultes. Raamatu peategelased on kolm l?hedast s?pra, muusik, fotograaf ja luuletaja. Ajaliseks raamiks on Jossif Stalini ja Joseph Brodsky surmade vaheline periood. See on t?eline p?lvkonnaromaan, kus on palju tegelasi, suhteid, s?ndmusi ja k?ike seda, millest kokku koosnebki elu. Ljudmila Ulitskaja (snd 1943) on kaasaja populaarsemaid ja auhinnatumaid vene kirjanikke. Tema raamatutest on eesti keeles varem ilmunud „L?bus matus“, „Kukotski juhtum“ ning „Medeia ja tema lapsed“. Ljudmila Ulitskaja Imaago PROLOOG Tamara istus munaroa taldriku taga ja s?i, ise veel unen?o v?imuses. Ema Raissa Iljinit?na t?mbas ?li?rnalt harvade piidega kammi l?bi tema juuste, p??des seda elusat vilti mitte liialt rebida. Raadiost tuli pidulikku muusikat, kuid mitte liiga valjusti – vaheseina taga magas vanaema. Siis muusika vaikis. Paus oli liiga pikk ja kuidagi kohatu. Siis k?las k?igile tuttav h??l: „T?helepanu! Siin Moskva. T??tavad k?ik N?ukogude Liidu raadiojaamad. Anname edasi valitsuse teadaande…” Kamm Tamara juustes takerdus, tema ise aga ?rkas kohe ?les, neelas munaroa alla ja ?tles hommikuselt kareda h??lega: „Ema, k?llap mingi t?hine k?lmetus ja kohe ?le kogu maa…” Lauset l?petada tal ei ?nnestunud, sest ootamatult rebis Raissa Iljinit?na kammi kogu j?ust, Tamara pea j?nksatas j?rsult kuklasse ja ta hambad laksatasid kokku. „Ole vait,” sisistas Raissa Iljinit?na allasurutud h??lega. Uksel seisis vanaema, seljas sama ?rgne hommikumantel nagu Suur Hiina m??r. Ta kuulas raadios edastatud teadet ?raseletatud ilmega n?ol ja ?tles: „Rajake, osta „Jelissejevist” midagi magusat. Omavahel ?eldes on t?na purim. Ma arvan, et Sameh k?rvas maha.” Tamara ei teadnud siis veel, mis asi on purim, miks on vaja osta midagi magusat ja seda enam, kes on see „Sameh”, kes k?rvas maha. Kust ta pidigi teadma, et konspiratsiooni m?ttes nimetati nende peres Stalinit ja Leninit igiammusest ajast peale parteilise h??dnime esit?he „s” ja „l” j?rgi ja sedagi igivanas salakeeles – „sameh” ja „lamed”. Samal ajal teatas kogu maal armastatud h??l, et haigus ei ole hoopiski mitte nohu. ??? Galjal oli koolivorm juba seljas ja n??d otsis ta p?lle. Kuhu see kadunud on? Ronis koiku alla, et ega pole sinna kukkunud? ?kki tormas k??gist tuppa ema, ?hes k?es nuga ja teises kartul. Ta ulgus v??ra h??lega, Galja m?tles, et ema oli noaga s?rme l?iganud. Kuid verd ei olnud n?ha. Isa, kes oli hommikuti raske unega, rebis pea padjalt lahti: „Mida sa l?ugad, Ninka? Mida sa hommikul vara l?ugad?” Kuid ema ulgus veel valjemini ja tema katkendliku hala s?nadest oli peaaegu v?imatu aru saada: „Suri ?ra! Mis sa magad, lollakas? T?use ?les! Stalin on surnud!” „?eldi v?i?” Isa kergitas oma suurt laubale kleepunud juuksesalguga pead. „?eldi, et j?i haigeks. Aga ta on surnud, ausalt, surnud! Mu s?da tunneb!” Edasi tuli j?lle arusaamatu hala, sellest tungis l?bi dramaatiline k?simus: „Oi-oi-oi! Mis n??d saab? Mis meist k?igist n??d saab? Mis n??d saab?” Isa krimpsutas n?gu ja ?tles toorelt: „Mis sa, lollakas, l?ugad? No mis sa l?ugad? Hullemaks ikka ei l?he!” Galja t?mbas l?puks p?lle v?lja – see oli t?ega koiku alla kukkunud. „Olgu pealegi kortsus, triikima ma ei hakka!” otsustas ta. ??? Hommikuks palavik langes ja Olja j?i rahulikult magama – ta ei higistanud ega k?hinud. Magas peaaegu l?unani. Ta ?rkas, sest ema tuli tuppa ja ?tles valju piduliku h??lega: „Olga, t?use ?les! Suur ?nnetus!” Silmi avamata, p??stes end patja peites ja lootes, et see on unen?gu, kuid juba tunnetades hirmsat pekslemist kurgus, m?tles Olja: „S?da! Fa?istid tungisid kallale! S?da on puhkenud!” „Olga, t?use ?les!” Missugune ?nnetus! Fa?istide hordid tallavad meie p?ha maad, k?ik l?hevad rindele, aga teda ei v?eta… „Stalin on surnud!” S?da peksles veel kurgus, kuid silmi ta lahti ei teinud; Jumal t?natud, mitte s?da. Ja kui algab s?da, siis on ta juba t?iskasvanud ja siis ta v?etakse. Ta t?mbas teki ?le pea ja pomises l?bi une: „Ja siis v?etakse ka mind,” ning uinus selle hea m?ttega. Ema j?ttis ta rahule. OH KOOLIAEG, OH KOOLIAEG… Huvitav on j?lgida trajektoori, mis viib kokku v?ltimatult kohtuma m??ratud inimesed. M?nikord leiab selline kohtumine aset otsekui ilma saatuse eriliste j?upingutusteta, ilma ettevalmistavate kavalate s??eek?ikudeta, j?rgides s?ndmuste loomulikku kulgu, ?tleme, et inimesed elavad n?iteks ?he ?ue peal v?i k?ivad ?hes koolis. Need kolm poissi ?ppisid koos. Ilja ja Sanja alates esimesest klassist. Mihha sattus nendega kokku hiljem. Tolles hierarhias, mis kujuneb iseenesest v?lja igas karjas, olid nemad kolm k?ige madalamal positsioonil – t?nu sellele, et nad olid kakluste ja julmuste jaoks t?iesti k?lbmatud. Ilja oli pikk ja k?hn, k?ed ja jalad ulatusid l?hikeseks j??nud varrukatest ja p?ksis??rtest pikalt v?lja. Pealegi polnud naela v?i rauat?kki, mis poleks tema riietest t?kki rebinud. Tema ema, ?ksik ja kurvameelne Maria Fjodorovna, lihtsalt ei j?udnud oma p?ris kr?nksus s?rmedega vildakaid paikasid peale ?mmelda. ?mbluskunst oli temale k?ttesaamatu. Ilja oli teistest, samuti halvasti r?ivastatud poistest, alati halvemini riides, ta muudkui vigurdas ja tembutas, tehes oma vaesusest etenduse ja see oli k?rgelt koteeritav viis sellest ?le olla. Sanja olukord oli k?ige halvem. Klassikaaslastes kutsusid kadeduse ja pahameele esile t?mblukuga jope, plikalikud ripsmed, ?rritavalt armas n?gu ja linased salvr?tikud, millesse olid keeratud tema kodused v?ileivad. Pealegi ?ppis ta klaverit ja paljud n?gid, kuidas ta, hoides ?he k?ega kinni vanaemast ja teises noodimappi, k?ndis m??da T?ern??evski, endist ja tulevast Pokrovka t?navat Igumnovinimelisse muusikakooli – m?nikord isegi neil p?evil, kui ta oli sageli mitte just raskesti, aga pikalt t?bine. Vanaema – ainult profiil – t?stis peeneid jalgu teineteise ette nagu tsirkusehobune ja tema pea k?ikus ?htlaselt. Sanja k?ndis tema k?rval ja pisut tagapool, nagu ongi sobilik tallipoisile. Erinevalt ?ldhariduskoolist oldi muusikakoolis Sanjast vaimustuses, juba teise klassi eksamil m?ngis ta sellist Griegi, mis ei olnud j?ukohane isegi igale viienda klassi ?pilasele. Heldimustunnet soodustas ka esineja v?ike kasv: kaheksa-aastast Sanjat peeti koolieelikuks, kaheteistk?mneaastast kaheksa-aastaseks. Selsamal p?hjusel h??ti ?ldhariduskoolis Sanjat K??buseks. Ja ei mingit heldimust – ainu?ksi ?elad pilked. Iljast hoidis Sanja teadlikult eemale: mitte niiv?rd automaatse ?elutsemise p?rast, mis ei olnud suunatud otseselt tema vastu, kuid aeg-ajalt teda ikkagi tabas, kuiv?rd alandava kasvuvahe t?ttu. Ilja ja Sanja liitis ?hte Mihha, kui ta ilmus viiendasse klassi, kutsudes esile ?le?ldise vaimustuse: ta oli ideaalne sihtm?rk iga?hele, kes v?hegi viitsis – klassikaline punapea. Paljaks aetud pea, punakuldselt helkiv viltune juuksetutt laubal, l?bipaistvad vaarikpunased k?rvad nagu purjed, mis turritasid peas vales kohas, kuidagi liiga l?hedal p?skedele, valge ja tedret?hniline n?onahk, koguni silmad olid oran?i varjundiga. Pealegi kandis ta prille ja oli juut. Esimest korda kolgiti Mihhat juba esimesel septembril – mitte hullusti, ?petlikult – suure vahetunni ajal peldikus. Ja seda ei teinud koguni mitte Mur?gin ja Mutjukin ise – nemad nii madalale ei laskunud – vaid nende kaasajooksikud ja poolehoidjad. Mihha v?ttis oma jao stoiliselt vastu, tegi portfelli lahti, t?mbas sealt v?lja taskur?tiku, et tatt ?ra p?hkida, ja siis ilmus portfellist lagedale kassipoeg. Kassipoeg v?eti ?ra ja hakati teda ?ksteisele loopima. Sel hetkel sisseastunud Ilja – klassi k?ige pikem poiss! – p??dis kassi v?rkpallim?ngijate pea kohal kinni ja kellahelin katkestas selle huvitava tegevuse. Klassi astudes pistis Ilja kasspoja ettejuhtunud Sanja k?tte ja too peitis kassi oma portfelli. Viimase vahetunni ajal otsisid inimkonna peamised vaenlased, kelle nimed olid Mur?gin ja Mutjukin ja kes annavad alust tulevasele filoloogilisele m?ngule ning on mitmel p?hjusel mainimist v??rt, m?ni aeg kassipoega, kuid unustasid ta peagi. P?rast neljandat tundi lasti k?ik koju ning poisid tormasid karjudes ja huilates koolist v?lja, j?tnud need kolm t?iesti t?helepanuta kirjute astritega kaunistatud t?hja klassiruumi. Sanja t?mbas pooll?mbunud kassipoja v?lja ja ulatas Iljale. Too andis ta edasi Mihhale. Sanja naeratas Iljale, Ilja Mihhale ja Mihha Sanjale. „Ma kirjutasin luuletuse. Temast,” ?tles Mihha h?belikult. „Siin see on.” Ta kasside seas on iludus ja oli juba otse surmasuus. Ta surmast p??stis vist Ilja, ta praegu n??d on meiega. „Noh, pole viga. Muidugi mitte Pu?kin,” kommenteeris Ilja. „„Praegu n??d” ei saa olla,” t?heldas Sanja ja Mihha n?ustus enesekriitiliselt: „Jah, ?ige k?ll. Ta n??d on meiega. Ilma „praeguta” k?lab paremini!” Mihha jutustas ?ksikasjalikult, kuidas ta hommikul teel kooli oli vaese kassipoja tirinud v?lja samah?sti kui koera l?ugade vahelt, kes kavatses tollele otsa peale teha. Kuid kassi koju viia ta ei saanud, sest polnud teada, kuidas t?di, kelle juures ta elas alates m??dunud esmasp?evast, sellesse v?ib suhtuda. Sanja silitas kassipoja selga ja ohkas: „Mina teda v?tta ei saa, meil on kodus k?uts. Talle see kindlasti ei meeldiks.” „Olgu, ma v?tan ta ise.” Ilja haaras kassi hooletult enda k?tte. „Kas kodus pahandust ei tule?” tundis huvi Sanja. Ilja muigas: „Kodus on nii, kuidas mina ?tlen. Mul on emaga normaalsed suhted. Ta kuulab minu s?na.” „Ta on kohe p?ris t?iskasvanu, mina ei saa kunagi niisuguseks, ma ei suuda koguni ?elda: „Mul on emaga normaalsed suhted.” K?ik on ?ige, ma olen memmepoeg. Kuigi ka mind ema kuulab. Ja vanaema ka. Oh, rohkem kui kuulab! Kuid ikkagi on see teistmoodi,” m?tles Sanja nukralt. Ta vaatas Ilja kondiseid k?si, need olid t?is kollaseid ja tumedaid laike, marraskil. S?rmed olid pikad, nendega v?tad kaks oktavit. Samal ajal s?ttis Mihha kassipoja endale p?he, punasele pl???tukale, mille suuremeelne juuksur oli eile Pokrovi v?rava juures j?tnud, „seemneks”. Kassipoeg libises maha, Mihha muudkui s?ttis teda endale lagip?he. Nad v?ljusid koolist kolmekesi koos. Kassipoega toideti sulanud j??tisega. Sanjal oli raha. Sellest j?tkus neljaks portsuks. Hiljem selgus, et Sanjal oli peaaegu alati raha… Sanja s?i esimest korda j??tist t?naval otse briketist – kui vanaema ostis j??tist, siis viidi see koju, pandi sulava kuhjana madala jalaga klaaskaussi ja peale tilgutati kirsimoosi – nii ja ainult nii! Ilja r??kis vaimustatult, missuguse fotoaparaadi ta endale esimese omateenitud raha eest ostab ja ?htlasi pakkus v?lja plaani, kuidas nimelt seda raha v?iks teenida. Sanja avaldas asja ees, teist taga oma saladuse: ta k?ed on v?ikesed, „mittepianistlikud”, ja see on interpreedi puhul suur puudus. Mihha oli sisse elamas uude, arvult juba kolmandasse sugulasperesse viimase seitsme aasta jooksul, ta ?tles nendele samah?sti kui v??rastele poistele, et sugulased hakkavad otsa l?ppema ja kui see t?di teda enda juures pidada ei taha, siis tuleb tal j?lle lastekodusse minna… Uus t?di, Genja, oli n?rk naisterahvas. Tal ei olnud mingit kindlat haigust: ta ?tles enda kohta nukralt ja t?hendusrikkalt: „Ma olen ?leni t?bine.” Kaebas pidevalt valude ?le jalgades, seljas, rinnas ja neerudes. Peale selle oli tal invaliidist t?tar, mis samuti avaldas tema tervisele halba m?ju. Iga t?? oli talle raske ja l?puks otsustas perekond, et orvust vennapoeg pannakse elama tema juurde ja sugulased koguvad t?dile raha poisi ?lalpidamiseks. Tee mis tahad, aga Mihha oli nende s?jas hukkunud venna poeg. Poisid lonkisid ringi ja lobisesid, lobisesid ja lonkisid ringi, siis aga peatusid Jauza ??res ja j?id vait. Tundsid k?ik ?hekorraga – kui hea: usaldus, s?prus, v?rd?iguslikkus. Polnud m?tteski, et kes on t?htsam, vastupidi, k?ik olid vastastikku ?htemoodi huvitavad. Aga Sa?ast ja Nikist, vandet?otusest Varblasem?gedel nad veel ei teadnud, isegi paljulugenud Sanja ei olnud Herzenit veel lahti teinud. Pealegi oli see n?rune koht – Hitrovka, Gont?ar?, Kotelniki – sajandeid oli seda peetud linna k?ige haisvamaks m?lkaks ja romantilise vandet?otuse andmiseks ei k?lvanud kuidagi. Kuid midagi t?htsat oli juhtunud: selline inimeste ?hteliitumine on v?imalik ainult noores eas. Konks haakub otse s?dame k?lge ja niit, mis seob inimesed ?hte lapseea s?prusega, ei katke kogu elu. M?ni aeg hiljem nimetavad nad selle s?damete liidu p?rast pikki vaidlusi, h?ljanud „Kolmiku” ja „Trio”, uhkelt „Trianoniks”. Nad ei teadnud midagi Austria-Ungari jaotamisest, selle s?na valisid nad v?lja seep?rast, et see oli ilus. See „Trianon” vilksatab kaksk?mmend aastat hiljem Ilja r?ngas vestluses riikliku julgeoleku k?rgetasemelise tegelasega, kelle auaste j?igi kindlaks tegemata ja kelle kaugeltki mitte t?ep?rane nimi oli Anatoli Aleksandrovit? T?ibikov. Isegi nende aastate kagebiitide bande k?ige nutikamad dissidentide vastu v?itlejad ei s?andanud pidada „Trianoni” noorte n?ukogudevastaseks organisatsiooniks. Iljale tuleb au anda: niipea kui ta sai esimese fotoaparaadi, hakkas ta looma t?elist fotoarhiivi, mis on tervenisti s?ilinud meie p?evini. T?si, esimesel kooliaastate mapil oli kirjas teine nimetus, sama m?istatuslik nagu ka „Trianon” – „Veka”. Niisiis, poisse ei liitnud – hiljem see dokumenteeriti – mitte vabaduse k?rge ideaal, mille nimel peaks kas kohe ohverdama oma elu v?i, mis on igavam, p?hendama kogu elu aasta aasta j?rel t?namatu rahva teenimisele, nagu see juhtus Sa?a ja Nikiga rohkem kui sada aastat enne seda – vaid h?dine kassipoeg, kellel ei ?nnestunud elada ?le tuhande ?heksasaja viiek?mne esimese aasta 1. septembri vapustusi. Vaeseke heitis Ilja k?tel hinge kaks p?eva hiljem ja maeti salaja, kuid pidulikult maha aiapingi alla Pokrovka (tol ajal T?ern?sevski, kes samuti kulutas oma elu ?llaste ideede teenimisele) t?nava maja nr. 22 ?uel. Seda maja oli kunagi h??tud „kummutiks”, kuid selle praegustest elanikest olid ilmselt vaid v?ga v?hesed sellest kuulnud. Kassipoeg puhkas aiapingi all, millel oli kunagi – arvatavasti – istunud noor Pu?kin koos oma n?budega, keda ta ladusate v?rssidega l?bustas. Sanja vanaema meenutas alatasa: maja, milles nad elasid, oli n?inud paremaid aegu. H?mmastaval kombel muutus klassis midagi ?sna pea, kas kahe n?dala v?i kuu ajaga. Mihha muidugi ei taibanud midagi, kust tema pidi seda teadma, kuidas oli olnud varem, ta oli ju uustulnuk. Kuid Sanja ja Ilja tunnetasid seda: nad olid klassis endiselt hierarhia k?ige alumisel astmel, aga n??d mitte ?hekaupa, vaid ?hiselt. Seega sai neist n??d tunnustatud v?hemus tollesama ebam??rase tunnuse alusel, mille p?rast nad ei saanud sulanduda v?ikese maailma ?ldisesse keskkonda. Kaks juhti, Mutjukin ja Mur?gin, valitsesid k?igi ?le; kui nad juhtusid omavahel t?litsema, siis jagunes klass kaheks vaenulikuks parteiks, heidikud ei ?hinenud kunagi mitte kummagagi ja ega neid polekski omaks v?etud. Siis toimusid l?busad, tigedad, verised v?i veretud kaklused, ja neile ei p??ranud keegi t?helepanu. Aga siis, kui Mutjukin ja Mur?gin ?ra leppisid, hakati j?lle m?rkama neid kampa mitte sobivaid omap?iseid v??raid, keda l?bi peksta oli k?kitegu, kuid p?nevam oli hoida neid hirmul ja ?revuses, tuletada pidevalt meelde, kes on siin peamehed: kas prillipapa, muusik ja juut v?i „normaalsed poisid”, n?iteks Mutjukin ja Mur?gin. Viiendast klassist algas keskkool ja n??d olid ainsa Natalja Ivanovna asemele, kogu grammatika ja rehkendamise peale, kes oli heas?damlik t?dike ning ?petas koguni Matjukinile ja Mur?ginile, keda ta hellalt h??dis Toljakeseks ja Slavakeseks, t?hed selgeks, tulnud eri ainete ?petajad: matemaatika, vene keel, botaanika, ajalugu, saksa keel ja maateadus. Aine?petajad olid k?ik oma erialast sisse v?etud, andsid palju koduseid ?lesandeid ja „normaalsed poisid” ei saanud ilmselt enam hakkama. Ilja, kes algkoolis ei olnud kaugeltki hiilanud, sai uute s?prade seltsis teise veerandi l?puks, see t?hendab uueks aastaks, jalad alla, ning selgus, et v?ikest kasvu prillninad ja n?rgukesed ?pivad h?sti, aga Mutjukin ja Mur?gin veavad h?davaevu v?lja. Konflikt, mida t?iskasvanud oleksid nimetanud sotsiaalseks, teravnes, omandas teadlikuma iseloomu v?hemalt allasurutud „v?hemuse” peades. Just siis ?tles Ilja esimest korda v?lja termini, mis s?ilis nende seltskonnas aastateks: „mutjukid ja mur?gad”. See oli peaaegu et hilisema aja kuulsa „soveti” s?non??m, kuid termini v?lu oli selles, et see oli enda loodud. K?ige rohkem ?rritas „mutjukke ja mur?gasid” Mihha, tema sai ka teistest rohkem tuupi, kuid tal olid lastekodu kogemused ning ta talus koolim?kse kergesti, ei kaevanud kunagi, raputas end, t?stis m?tsi maast ja laskis vaenlaste huilgamise saatel jalga. Ilja veiderdas edukalt, tal ?nnestus sageli vaenlased segadusse ajada, nad naerma panna ja neid ootamatu k?itumisega h?mmastada. Sanja oli k?ige tundlikum. Muuseas, just see h?biv??rne tundlikkus osutuski l?puks tema parimaks kaitseks. ?kskord pesi Sanja kraani all k?si kooli kemmergus – see oli segu parlamendist ja varaste kogunemiskohast –, Mutjukinis l?i v?lja s?gav vastikustunne selle s??tu tegevuse vastu ja ta tegi Sanjale ettepaneku pesta ka l?ust ?ra. Osalt rahumeelsusest, osalt argusest Sanja tegigi seda ning siis v?ttis Mutjukin p?randakaltsu ja p?hkis sellega Sanja m?rga n?gu. Selleks ajaks oli nende ?mber kogunenud juba uudishimulike ring: nad n?gid selles meelelahutust. Kuid meelelahutusest ei tulnud midagi v?lja, Sanja hakkas v?risema, kahvatas, kaotas teadvuse ja kukkus kivip?randale pikali. ?barik vaenlane oli muidugi kaotanud, aga kuidagi ebarahuldaval kombel. Ta lamas kummalises poosis p?randal, pea kuklas. Mur?gin tonksas teda kergelt jalaga vastu k?lge, lihtsalt et kontrollida, misp?rast too liikumatult maas lamab. K?sis ?ldsegi mitte ?elalt: „Kuule, Sanja, mis sa siin vedeled?” Mutjukin vaatas nagu segane liikumatut Sanjat. Kuid Sanja ei teinud silmi lahti, kuigi teda tonksudega ergutati. Kemmergusse tuli Mihha, vaatas tumma stseeni ja tormas kooliarsti otsima. Nuuskpiirituse l?hn t?i Sanja teadvusele, v?imlemis?petaja viis ta arstikabinetti. Arst m??tis Sanja verer?hku. „Kuidas sa end tunned?” k?sis arst. Ta vastas, et t?iesti rahuldavalt, kuid talle ei tulnud kohe meelde, mis oli juhtunud. Kui talle tuli meelde r?pane kalts, millega tal ?le n?o t?mmati, hakkas ta oksendama. Ta palus seepi ja pesi end hoolikalt puhtaks Arst tahtis vanemad kooli kutsuda. Sanjal oli t?kk tegemist, et veenda arsti mitte helistama. Ema oli niikuinii t??l, aga vanaema p??dis ta ebameeldivustest s??sta. Ilja pakkus, et ta saadab h?dise s?bra koju, arst andis neile kirja, et lubab tunnist puududa. Uskumatu k?ll, aga sellest p?evast peale oli Sanja staatus hoopis k?rgem. T?si, teda h??ti n??d „Langet?biseks K??buseks”, kuid tema kallal enam ei noritud: ?kki minestab ja kukub j?lle pikali? Kolmek?mne esimesel detsembril l?ppes veerand, algas talvine koolivaheaeg, ?ksteist p?eva ?nne. Mihhale j?id k?ik need p?evad ?hekaupa meelde. Uueks aastaks sai ta muinasjutulise kingituse. P?rast salajasi l?bir??kimisi pojaga, kes t?otas, et tema j?reltulijad ?tlevad perekonna sellest p?randist lahti ja tal endal ei ole midagi selle vastu, andis t?di Genja Mihhale pidulikult k?tte uisud. Need olid ammu kasutuselt kadunud Ameerika uisud, mingi h?briid, midagi vahepealset iluuiskude ja „nurmiste” vahel, kahekordse tera ja rihveldatud otsaga. Uisud olid kinnitatud kulunud, kunagi punast v?rvi saabaste k?lge suurte t?hekujuliste neetidega. Metallplaadilt, mis ?hendas uisutera saabastega, v?is v?lja lugeda „Einstein”, rea arusaamatuid arve ja t?hti… Saapad olid eelmise omaniku k?es k?vasti kannatada saanud, kuid uisud ise helkisid nagu tuliuued. T?di Genja suhtus uiskudesse nagu perekonna reliikviasse. Teistes perekondades suhtuti sedamoodi vanaema briljantidesse. Nende uiskude ajaloos oli kaudselt koht ka briljantidel. 1919. aastal oli Lenin ise saatnud t?di Genja vanema venna Samuili Ameerika ?hendriikidesse Ameerika kommunistlikku parteid rajama. Samuil uhkustas elu l?puni selle missiooniga ja r??kis ?ksikasjalikult oma s?idust l?hedastele sugulastele ja l?hedastele s?pradele, keda oli mitusada, kuni ta kolmek?mne seitsmendal aastal arreteeriti. Talle anti k?mme aastat ilma kirjavahetuse ?iguseta ja ta kadus igaveseks, kuid tema v?ljapaistvast loost sai perekonnas legend. ?heksateistk?mnenda aasta juulis s?itis Samuil Moskvast suure ringiga l?bi P?hja-Euroopa New Yorki ja astus kaile kui madrus, kes oli saabunud kaubalaevaga Hollandist. Ta tuli laevatrepist alla saabaste m?rtsudes, need aga olid ?mmelnud Kremli kingsepad ja peitnud kontsa sisse tohutukalli briljandi. Ta t?itis talle antud ?lesande: avas Kominterni nimel ?hendriikide kommunistliku partei esimese p?randaaluse kongressi. M?ni kuu hiljem tuli Samuil tagasi ja kandis ?lesande t?itmisest ette isiklikult seltsimees Leninile. Tema kasin komandeeringuraha, v?lja arvatud s??gile l?inud kaksteist dollarit, kulus kingituste peale. Ta t?i naisele punase villase kleidi, mille kraed ja ?lgu kaunistasid kootud marjad, ja punased kingad, mis olid ?igest suurusest kolm numbrit v?iksemad. Uisud olid kolmas ja k?ige kallim Ameerikast toodud kingitus tema pagasis, need olid ostetud kasvuvaruga tema v?ikesele pojale, kes peagi suri. Parem oleks ta ostnud uisud endale. Poisikesena oli Samuil unistanud, kuidas ta kihutab liuv?lja keskele ja lendab ?liselt l?ikiva j?? kohale kummardudes m??da k?igist oma vihavaenlastest, muhvidega daamidest, g?mnasistidest ja preilidest, kelle hulgas peab tingimata olema Marusja Galperina… Uisud lebasid kaua kirstus, oodates uut j?reltulijat. Kuid Samuilil ei juhtunud rohkem lapsi olema ja k?mme aastat oma aega oodanud uisud langesid noorema ?e Genja poja osaks. N??d, veel kaksk?mmend aastat hiljem, l?ksid uisud kangelasliku Samuili teise sugulase k?tte, ?ieti ?elda k?ll jalga. Sellise ootamatu kingitusega, mis ?letas k?ikv?imalikud unistused ?nnest, l?ppes Mihha jaoks koolivaheaja esimene p?ev. Miski ei ennustanud ?nnetust, mille see kingitus peagi kaasa t?i… Vana-aasta ?htul kogunes t?di Genja suur pere laua ?mber, mis oli naabrite loal kaetud avarasse ?hisk??ki ja mitte neljateistk?mne ruutmeetri suurusesse tuppa, kus elasid t?di Genja ise, tema vallaline ja endokrinoloogilises m?ttes eba?nnestunud t?tar Minna ning n??d juba m?nda aega ka Mihha. T?di Genja oli valmistanud rikkaliku s??maaja, ?hekorraga nii kana kui ka kala. ??sel, p?rast meeldej??vat pidulauda, kirjutas Mihha luuletuse, milles kajastusid selle p?eva unustamatud muljed. Uisk on k?igest ilusam, mis elus n?inud ma, p?ikesestki toredam, ei tuli selle vastu saa. Kel jalas s?rav uisk – v?ib ilmatuma uhke olla. On laual maitsev s??k, v?ib pidu majja tulla. Sugulastel soovida n??d v?ite ?ha uusi rohkeid v?ite. Alguses oli „majja tulla” asemel „majas olla”. Aga see kordas samas t?henduses s?na, mingit muud s?ndsat riimi ei tahtnud p?he tulla. Kogu n?dala t?usis Mihha ?les juba pimedas ja l?ks ?ue, kus oli valatud v?ike lapp j??d, uisutas seal ?ksinda ja lahkus kohe, kui v?lja tulid vaheajal pikalt maganud poisid. Ta ei tundnud end uiskudel kuigi kindlalt ja kartis, et ei suuda kallaletungi korral r?nnakut tagasi l??a. Sel koolivaheajal olid uisud muidugi s?ndmus number ?ks. Number kaks oli Sanja vanaema Anna Aleksandrovna. Ta viis poisid muuseumidesse. See j?ttis s?gava mulje mitte ainult Mihhale, kes oma loomult koosnes poolenisti teadmishimust, teaduslikust ja mitteteaduslikust uudishimust ja vaimustusest ning poolenisti ebam??rasest loomingulisest p?lemisest. Muuseumide k?lastamine avaldas suuresti muljet koguni Iljale, kes poleks nagu kunstialaste kalduvustega silma paistnud, vaid kaldus rohkem tehnika valdkonda. Ainult Sanja, kellel oli vapustav vanaema, k?is rahumeeli saalist saali ja poetas aegajalt m?ne repliigi – mitte s?pradele, vaid vanaemale! – millest v?is v?lja lugeda, et ta on ka siin, muuseumides, oma s?iduvees t?pselt samuti nagu konservatooriumis. Mihha armus Anna Aleksandrovnasse. Kogu eluks, naise surmap?evani v?lja. Anna Aleksandrovna aga n?gi poisis seda t?ugu tulevast meest, missugused olid talle alati meeldinud. Poiss oli punapea, ta oli luuletaja ja tol n?dalal ta koguni pisut lonkas ?lem??rase uisutamise t?ttu uute uiskudega – t?pselt nagu too poeet, peaaegu et suur poeet, kellesse Anna Aleksandrovna oli kolmeteistk?mneaastase t?drukuna salajas armunud… Etalon ise, tol kaugel ajal t?iskasvanud mees, keda ?mbritses v?itleja ja peaaegu et m?rtri oreool, oli kahek?mnenda sajandi algul v?ga populaarne, armunud preilit ta ei m?rganud, kuid j?ttis kustumatu j?lje tolle ps??hika mingile freudistlikule tahule: kogu tema pika elu jooksul meeldisid talle sellised punapead, eredad ja emotsionaalsed mehed. Mihhat vaadates ta naeratas, poiss oli sama t?ugu, kuid ajavahe oli suur… Poisi vaimustatud pilku tabada oli meeldiv. Seega siis, ise seda teadmata, leidis Mihha vastuarmastust. Sellest talvest peale sai temast sage k?laline Steklovide kodus. Suures toas, millel oli kolm akent ja veel ?ks vaheseinaga pooleks jagatud aken, h?sti k?rge samuti pooleks jagatud stukklagi, pesitsesid enneolematud raamatud, koguni v??rkeeltes. Alati lahinguvalmis poosis oli pianiino sellesse peidetud muusikaga. Aeg-ajalt h?ljusid ?hus harjumatud, kuid vaimustavad l?hnad: ehtne kohvi, poonimisvaha, l?hna?lid. „Arvatavasti oli minu vanemate kodus k?ik just samuti,” m?tles Mihha. Oma vanemaid ta ei m?letanud: ema hukkus viimase rongi pommitamisel, mis s?itis Kiievist ida poole neljak?mne esimese aasta 18. septembril, mil sakslased juba l?henesid Podolile. Isa langes rindel, ta ei saanudki teada, et tema abikaasa on hukkunud ja poeg p??senud eluga. Tegelikult oli Mihha vanemate kodus k?ik hoopis teisiti kui Sanja Steklovi kodus ja oma vanemate fotosid, mis olid imekombel s?ja ?le elanud, n?gi ta esimest korda alles kahek?mneaastasena. Nendel olid kujutatud vaesed inetud inimesed, kes valmistasid talle suure pettumuse – emal m?ngles v?ikestel tumedatel huultel v?lts naeratus ja tal oli hiiglaslik h?bitu rinnapartii, isa oli l?hike ja paks mees, kellel oli erakordselt t?htis n?gu peas. Foonil oli n?ha elukondlikke esemeid, mis kohe mitte kuidagi ei meenutanud Apraksinite-Trubetskoide kunagise eramu v?ikese saali nurka, kus elas Sanja perekond. ?heksandal jaanuaril, koolivaheaja l?pu eel, peeti Sanja s?nnip?eva. Enne seda olid veel j?ulud, kuid sel puhul kutsuti k?lla ainult t?iskasvanuid. L?ks veel mitu aastat, enne kui poisse hakati kutsuma ka seitsmendal jaanuaril. See-eest j?i Sanja s?nnip?evaks j?rele igasuguseid j?uluaegseid maiustusi: suhkurdatud ?unad, kirsid, koguni apelsinikoortest sukaad, mida Anna Aleksandrovna valmistas paremini kui keegi teine kogu maailmas. Ja siis: sirm pandi kokku, l?unalaud t?steti uksele l?hemale ning kahe akna vahele pandi p?sti suur kuusk, mida ehtisid ennen?gematud kannid karbist, mis seisis aasta otsa ?leval kapis. Sanjale korraldati alati v?ga tore pidu. K?las olid isegi t?drukud: sel korral kaks Sanja s?bratari, Liza ja Sonja muusikakoolist, ning vanaema s?branna lapselaps Tamara oma s?bratari Oljaga, kuid nad olid p?ris v?ikesed, esimese klassi t?drukud ega pakkunud poistele v?himatki huvi. Ka see vanaema s?branna oli ilmetu ja kes teab missugune. See-eest Liza vanaisa Vassili Innokentjevit?, s?jav?elase mundris, vuntsidega, odekolonni, meditsiini ja s?ja keeruka l?hna pilves, oli ?letamatu. Oma lapselapsele ?tles ta poolnaljatamisi „teie” ja Anna Aleksandrovnale: „Njuta, sa v?iksid…” Ta oli Anna Aleksandrovna n?bu ja seega oli Liza Sanjale kaugelt sugulane. Koguni k?las revolutsioonieelne s?na „n?bu” – seegi oli vist p?rit sellest ?leval kapis seisvast karbist… Anna Aleksandrovna nimetas t?drukuid „preilideks” ja poisse „noormeesteks”, Mihha oli vapustatud sellest suurilmalikust k?netamisest, sattus segadusse ja rahunes alles siis maha, kui Ilja pilgutas talle eemalt silma niisuguse n?oga, et kuule, ?ra karda, liiga sulle ei tehta! Anna Aleksandrovna korraldas k?ik v?ga meeldej??valt. Alguses oli nukuteater t?elise eesriide, Petru?ka, Vanka ja paksu nuku Rozaga. Nad kaklesid ja s?imlesid naljakalt v??rkeeles. Seej?rel m?ngiti natuke aega s?nam?nge. V?ikesed t?drukud Tamara ja Olja ei j??nud t?iskasvanutest maha, nad olid oma aastate kohta v?ga arenenud. Anna Aleksandrovna pani lapsed istuma ovaalse laua ?mber, t?iskasvanud j?id teed teisej?rgulistena kapi taga. Vassili Innokentjevit? istus tugitoolis ja t?mbas paberossi. P?rast koduse etenduse l?ppu v?ttis Anna Aleksandrovna h?beportsigarist, mis lebas v?ikesel laual Vassili Innokentjevit?i ees, j?meda paberossi, l?itis selle ja hakkas kohe k?hima: „Bazil, kohutavalt kanged paberossid!” „Sellep?rast ma ei pakugi neid kellelegi, Njuta.” „Fuih, fuih!” ajas Anna Aleksandrovna oma n?o ees l?hnavat suitsu laiali. „Kust sa neid saad?” „Ma ostan tubakat ja Liza topib h?lsse t?is.” Kuid see ei olnud veel kaugeltki peo l?pp. P?rast teatrit oli magusa laud, mis j?i Mihhale elu l?puni meelde, alates omatehtud kr??oonist ja l?petades kollaste luust r?ngastega, millest olid l?bi t?mmatud valgest kangest riidest salvr?tikud. Ilja ja Mihha vahetasid pilke. See oli hetk, mil Sanja eksisteeris omaette ?ksinda ja k?rgel ning nemad kahekesi temast eraldi ja pisut madalamal. Kolme inimese s?prus on nagu iga kolmnurk ?sna keeruline v?rk. Sugenevad takistused ja kiusatused: armukadedus, kadedus, mis m?nikord viib v?lja lausa t?hisele, koguni andeksantavale, kuid ikkagi alatusele. Kas talumatult suur armastus ?igustab alatust? Ning talumatult suur armukadedus ja valu? Et selles selgusele j?uda, oli neile kolmele antud selleks harukordselt sobiv ajastu ja terve elu – kellel l?hem, kellel pikem… Sel ?htul tundsid nii veidi endasset?mbunud Mihha kui ka koguni uljas Ilja end m?nev?rra alandatuna selle kodu suurejoonelisusest. Sanja, kes tegeles peamiselt pikliku n?oga Lizaga, kelle sinise paelaga kokkut?mmatud lahtised juuksed voogasid, tunnetas midagi, ta kutsus Mihha k?rvale ja nad sosistasid omavahel t?kk aega, siis kutsusid kampa ka Anna Aleksandrovna. M?ne aja p?rast teatasid nad, et n??d l?heb lahti ?araadiks. Seej?rel keeras Sanja ?mber v?ikese omap?rase tooli ja sellest sai v?ike treppredel. Sanja ronis selle otsa, n??d oli ta Mihhast pikem, too aga astus alumisele astmele ja nad lugesid teineteist togides, t?ugeldes ja k?rvust rebides kahel h??lel, m??gides ja tuues kuuldavale mitmesuguseid arusaamatuid h??litsusi, j?rgmise peaaegu et luuletuse: Mu esimene kahe peale ?ks – kahe v??rika isiku jutt niidul, mu teine – ?hel juhul kauge oblasti algus, teisel juhul – v?ga jube heli, kui oled tigu karbi sees, mu kolmas, j?lle kahe peale ?ks – on saksa keeles eess?na. Kokku – kahe eluka nimed, tinglikult nad homo sapiens’i liiki kuuluvad. K?lalised naersid, kuid ?ra arvata muidugi keegi ei suutnud. K?laliste seas oli ainult ?ks inimene, kes oli v?imeline selle lingvistilise m?istatuse ?ra arvama – Ilja. Ta ei vedanud alt. Lasknud k?lalistel veenduda, et nende hammas selle peale ei hakka, tegi ta ?priski uhkelt teatavaks: „Ma tean, nende elukate nimed on Mutjukin ja Mur?gin!” Ausalt ?eldes sellist ?araadi ei oleks tohtinud v?lja pakkuda, keegi k?lalistest ei olnud ju ealeski midagi kuulnud mingitest Mur?ginitest ja Mutjukinitest, kuid keegi etteheiteid ei teinud. Nalja sai ja mida siis veel vaja on? Kuid poiste seltskonnas miski muutus. Mihha, kes v?ttis ?araadi koostamisest osa, kerkis Sanja tasemele, ja Ilja kerkis lausa nende kohale: just tema osutus m?istatuse lahendajaks, toetas seda m?ngu. M?ng oleks eba?nnestunud, kui keegi ei oleks ?ra m?istatanud. Tubli poiss, Ilja! Poisid v?tsid ?ksteise ?mbert kinni ja Vassili Innokentjevit? tegi neist kolmest foto. See oli nende esimene ?hine foto. Vassili Innokentjevit?il oli trofeeks saadud v?ga hea fotoaparaat – seda Ilja m?rkas. Veel m?rkas ta, et pagunid olid polkovniku omad ja mao m?rgiga. S?jav?earst… K?mnendal jaanuaril viis Anna Aleksandrovna poisid klaverikontserdile T?aikovski-nimelisse saali, Mozartit kuulama. Iljal oli surmlikult igav, ta koguni tukastas korraks, Mihha oli kohutavalt erutatud, sest see muusika vaimustas ja heidutas nii tohutult, et ta ei suutnud sellest isegi luuletust kirjutada. Sanja oli miskip?rast endast v?ljas, peaaegu et nuttis. Anna Aleksandrovna teadis, misp?rast: Sanja oleks tahtnud ka ise niimoodi Mozartit m?ngida… ?heteistk?mnendal mindi kooli ja kohe esimesel p?eval tehti neile kolmele ning veel ?hele poisile, Igor T?etverikovile, kooli ?uel k?vasti tuupi. K?ik sai alguse s??tust lumes?jast ja l?ppes r?nga kaotusega: Mihhal visati silm siniseks ja l?huti prillid ?ra, Iljal l??di huul puruks. Solvav oli see, et kallaletungijaid oli k?igest kaks, nemad aga olid neljakesi. Sanja hoidis tavakohaselt veidi eemale – pigem peenetundelisusest kui argusest. Mur?gin ja Mutjukin kutsusid temas v?lja samasuguse vastikustunde nagu unustamatu kalts, millega tal ?le n?o t?mmati. Sanjale ei p??ranud vaenlased ?ldse t?helepanu, punapea Mihha, kes oli virutanud Mur?ginile kivik?va lumepalli otse vastu nina, huvitas neid palju rohkem. Ilja s?litas verd tara ??res, T?etverikov k?hkles, kas mitte plagama panna, aga Mihha, selg vastu seina, seisis lahinguvalmina, punased rusikad n?o ees. Mihha rusikad olid suured, peaaegu t?iskasvanud mehe omad. Siis t?mbas Mutjukin v?lja kokkuk?iva noa, mis oli taskunoa moodi, ainult et selle jaoks oli vaja v?ga suurt taskut, sellest kargas v?lja peenike tera ning ta l?ks taarudes otse Mihha rumalate rusikate poole. Seepeale Sanja vingatas, h?ppas ?hku, tegi kaks kohmakat h?pet ja haaras k?ega terast kinni. Veri purskas ootamatult kiiresti voolama, Sanja vehkis k?ega, punane juga kastis kogu Mutjukini n?o ?le. Mutjukin oigas, nagu oleks hoopis teda noaga l??dud ja kadus silmapilk Mur?gini saatel minema. Kuid kellelgi ei tulnud m?tet v?idust p?hegi. Mihha n?gi toimuvat halvasti – ta oli ilma prillideta. T?etverikov tormas hilinenult Mur?ginile j?rele, kuid tema tagaajamisel polnud v?himatki m?tet. Ilja t?mbas salli ?mber Sanja k?e, aga verd purskas nagu veekraanist. „Jookse Anna Aleksandrovna juurde, kiiresti!” h??dis Ilja Mihhale. „Ja sina mine kohe kooli arsti juurde.” Sanja oli teadvusetu, kas siis ehmatusest v?i verekaotusest. Sklifossovski instituuti toimetati ta kahek?mne viie minuti p?rast. Verejooks peatati kiiresti, haav ?mmeldi kinni. N?dal hiljem selgus, et neljas ja viies s?rm ei paindu. Tuli professor, harutas Sanja v?ikese k?mbla sidemetest lahti, oli r??mus, et haav paraneb h?sti ja ?tles, et see kuradima nuga l?ikas l?bi randme s?gava ristligatuuri ja on v?ga ?llatav, et painduma ei anna ainult kaks s?rme ja mitte k?ik neli. „Kas saab need kuidagi liikuma panna? Massaa?? Elektroforees? Mingid protseduurid?” k?sis Anna Aleksandrovna professorilt, kes vaatas teda lugupidavalt. „Tingimata. P?rast t?ielikku paranemist. Liikuvus taastub osaliselt. Teate, ligatuur ei ole ikkagi lihas.” „Aga klaver?” Professor naeratas kaastundlikult: „V?heusutav.” Ta ei teadnud, et kirjutas alla otsusele. Anna Aleksandrovna seda Sanjale ei ?elnud, pool aastat p?rast haiglast p??semist k?isid nad protseduuridel. Kohe p?rast operatsiooni tuli Sanja juurde haiglasse kooli direktriss, jutud noast olid j?udnud temani ja ta kohkus ?ra. Larissa Stepanovna korraldatud ?lekuulamisel j?i Sanja kidakeelseks ja endale kindlaks: ?tles viis korda, et leidis noa kooli ?uelt, vajutas nupule, tera kargas v?lja ja l?ikas tal peo katki. Aga kelle nuga see v?iks olla, sellest ei ole tal aimugi. „Asit?end” leiti p?ev p?rast ?nnetusjuhtumit. Nuga lebas nagu filmis keset verest l?biimbunud lumesaart. Nuga viidi direktrissi k?tte ja see pandi tema kirjutuslaua ?lemisse laekasse. T?di Genja oigas t?kk aega Mihha katkiste prillide p?rast, Ilja ema riidles pojaga pisut kaklushimu p?rast ja Igor T?etverikovil ?nnestus kogu lugu vanemate eest ?ldse varjata. Sellest p?evast alates ei kuulunud ta k?ll t?ie?igusliku liikmena „Trianoni”, kuid teda peeti kaasatundjaks. S?ndmuste edaspidine arenemine, mis, t?si k?ll, venis veerandi sajandi pikkuseks, kinnitas, et siin maailmas on k?ik seadusp?rane: ?lil?bin?gelikud pisihuligaanid polnud sellele tulevasele dissidendile ?ldsegi asjata tuupi teinud. Kui kogu kooli erutanud lahing ?nnestus direktrissi j?upingutustega kinni m?tsida, hoiduti Mutjukinist ja Mur?ginist m?nda aega eemale, nad l?ksid t?lli ja kaklesid n??d omavahel. Klass jagunes kaheks leeriks ja k?igi elu oli huvitav: vaenlase piilurid, ?lejooksikud, l?bir??kimised ja kokkup?rked. Enamikku haaras v?itlustuhin, v?hemus l?dvestus ja kaotas valvsuse. Sanja tuli kinniseotud k?ega kooli kolme n?dala p?rast, k?is m?ned p?evad koolis, j?i seej?rel angiini ega n?idanud end koolis kolmanda veerandi l?puni. Ilja ja Mihha k?isid teda peaaegu iga p?ev vaatamas, viisid talle ?ppimist. Anna Aleksandrovna kostitas neid tee ning ?unapirukaga, mida nimetati pie’ks. See oli esimene ingliskeelne s?na, mille Mihha selgeks sai. Sanjale ?petati inglise ja prantsuse keelt lapsep?lvest peale. Koolis ?petati just alates viiendast klassist vastikut saksa keelt. Kuid Anna Aleksandrovna osutus saksa keele koha pealt ootamatult n?udlikuks, ?petas Sanjat t?iendavalt, kutsudes seltsiks ka Sanja s?brad. Ilja hoidis k?rvale, aga Mihha lippas keeletundi nagu pittu. Samal ajal kinkis Anna Aleksandrovna Mihhale vana inglise keele ?piku algajatele. „?pi, Mihha, sinu v?imetega poiss saab ise k?igega hakkama. Ma annan sulle m?ned tunnid, et sa h??ldamise k?tte saaksid.” Nii langesid Mihhale sakste laualt osaks helded annid. Sanja meeleolu oli imelik: kaks pisut sissepoole k?verat ??rmist s?rme ei seganud ?ldsegi, seda polnud isegi m?rgata, sest tavaliselt ei hoia inimesed s?rmi sirgelt harali, vaid alati veidi k?veras peopesa poole. Kuid nad t?hendasid elu ja plaanide t?ielikku muutumist. Ta kuulas p?evad l?bi muusikat ja nautis seda rohkem kui kunagi varem: talle ei teinud enam muret see, et ta ei suuda m?ngida nii, nagu m?ngisid kuulsad muusikud… K?hklused oma andekuses teda enam ei h?irinud. Liza oli ainuke, kes seda m?istis: „Sa oled n??d vabam nendest, kes p??avad muusikuks saada. Ma olen sulle natuke kade.” „Ja mina sulle,” tunnistas Sanja. Nad k?isid koos konservatooriumis: Anna Aleksandrovna Sanjaga, Liza vanaisaga, nendega ?hines m?ni vanaema s?branna, kellegi ?e- v?i vennat?tar, m?ni sugulane. M?nikord, kui juhtus vaba aega olema, tuli ka Liza isa Aleksei Vassiljevit?, samuti kirurg nagu Vassili Innokentjevit?, oli n?ha, milline suur perekondlik sarnasus neil oli: piklikud n?od, k?rged laubad, peenikesed kaukaaslase k?hmus ninad. Muuseas, tollal n?is, et k?ik konservatooriumi k?lastajad olid omavahel sugulased v?i siis v?hemalt tuttavad. See oli tohutusuure rahvarikka linna eriline kaduvv?ike rahvar?hm – nagu usuordu, varjatud kast, v?ib-olla koguni salaselts… Aasta alguses leidis ?ldse aset palju s?ndmusi. Leningradist tuli Ilja isa Issai Semjonovit?. Ta k?is kord v?i paar korda aastas ja t?i alati kingitusi kaasa. M??dunud aastal oli isa samuti toonud hea kingituse – Saksa sirklikarbi, see oli k?ll ilus, kuid midagi tolku sellest ei olnud. Sedapuhku t?i ta fotoaparaadi FED-S, s?jaeelse, Dzer?inski-nimelise t??kommuuni poiste k?tega tehtu, see oli Saksa „Leica” t?pne koopia. See vana aparaat oli isale v?ga kallis, s?jaajal oli ta olnud fotokorrespondent ja see aparaat oli peaaegu kolm aastat olnud tema saatjaks, n??d kinkis ta selle oma ainsale pojale, kes oli s?ndinud l?unamaisest romaanist juba ?lik?pse silmatorkamatu n?itsiku Ma?aga. Ma?a ei lootnud midagi ega pretendeerinud millelegi, armastas oma tasasel kombel poega, oli r??mus, et Issai ei olnud poega unustanud, andis m?nikord raha, ?kki korraga palju, siis j?lle t?kk aega mitte midagi. Oma kunagise armukese hellitustest keeldus j?rjekindlalt, millega vaid ?hutas viimase huvi enda vastu. Ma?a naeratas, kostitas pirukaga, pani voodisse krudisevad t?rgeldatud linad ja l?ks ise poja juurde diivanile, heitis tema k?rvale, ?hel pea ?hele, teisel teisele poole. Ma?a h?mmastas Issaid ?ha rohkem, ta m?tles ?ha rohkem selle naise peale. Fotoaparaadist oli natuke kahju, kuid ta sai ?le kiindumusest ustavasse ja vajalikku asja, s??tunne mahaj?etud poja ees kaalus selle ?les. Tal oli ka paremaid kaameraid. Oli veel ka perekond ja kaks armast t?drukut, kes ei tundud fototehnika vastu v?himatki huvi. Aga poisil k?ed lausa v?risesid seda kingitust n?hes, isa oli pahane elu peale, kus k?ik ei olnud l?inud nii, nagu oleks pidanud minema, tasase Ma?a asemel, kelle silmatorkamatuses oli midagi veetlevat, langes talle osaks j?medakoeline ja h??lekas Sima, Issai ei m?letanudki enam, kuidas ja miks oli temast saanud selle naise tuhvlialune mees. Ta r??kis pojale, mis asi on camera obscura, et v?ikese auguga pimedast karbist ja valgustundliku kihiga kaetud plaadist piisab pildi tegemiseks, elu hetke j??dvustamiseks. Maria Fjodorovna istus siinsamas k?sip?sakil, n?ol naeratus oma ?nneraasukese ?le. Tal oli vaja vaid ?ht terakest nagu tihasele… Issai n?gi seda ja n?gi, kui kiiresti Ilja k?ike m?istab, kui osavad k?ed tal on – t?iesti minu moodi! – ning s?itis ?ra, otsustanud kindlalt, et muudab oma elu nii, et ta saaks poega sagedamini n?ha. Ka Ma?a, Ma?a paelus teda praegu rohkem kui siis, kolmek?mne kaheksanda aasta suvel, kui ta v?ttis t?druku pigem noore ja toimeka mehe kohustusest kui teadvustatud s?mpaatiatundest. Elu muutma hakata oli hilja. Kuid kas v?i natukenegi: tunnistada Simale l?puks ?les, et tal on s?ja eel s?ndinud j?reltulija, keda oleks tore oma kodus n?ha ja tutvustada nooremate ?dedega… Kuid see oli isa ja poja viimne kohtumine: kaks kuud hiljem suri „Lenfilmist” vallandatud Issai Semjonovit? infarkti. Sel viimasel korral oli isa olnud nende juures kaks p?eva. P?rast isa ?ras?itu nuttis ema nagu tavaliselt ikka salamisi paar p?eva, siis l?ks see tal ?le. Ilja elu jagunes ilmselgelt kaheks osaks – enne ja p?rast FED-i. Aegapidi ?ratas see tark aparaat s?gavuses peituva ande. Ta oli ka varem kogunud k?ike, mis silma alla sattus: juba teises klassis oli tal linnusulgede kogu, siis tulid tikutopside etiketid ja margid. Kuid need k?ik olid m??duvad pisiasjad. Aga n??d, kui ta oli omandanud kogu tehnoloogilise protsessi alates s?ritusaja valikust ja l?petades ilmutatud foto klaasile kuivama rullimiseni, hakkas ta koguma elu hetki. Temas t?rkas t?elise kollektsion??ri kirg ja see ei j?tnud teda enam kunagi maha. Kooli l?petamise ajaks oli kogunenud t?eline fotoarhiiv, ?snagi kultuurne: iga foto tagak?ljele oli pliiatsiga kirjutatud aeg, koht, tegelased, k?ik negatiivid olid ?mbrikutes… Fotoaparaat muutis elu ka veel seet?ttu, et varsti selgus: peale aparaadi oli vaja veel palju muudki, mis maksis suurt raha. Ilja m?tles p?hjalikult j?rele ja siis t?rkas temas veel ?ks anne: ettev?tlikkus. Emalt ei k?sinud ta raha kunagi, hankis ise. Tolle aasta kevade esimeseks algatuseks oli sussim?ng. Ta m?ngis kogu koolis seda poiste m?ngu k?ige paremini, hiljem ?ppis ka teised m?ngud ?ra. V?ikest tulu ikka sai. Sanja Steklov ei kiitnud Ilja viisi raha hankida heaks, kuid Ilja ainult kehitas ?lgu: „Kas sa tead, kui palju maksab ?ks pakk kaheksateist korda kaksk?mmend neli fotopaberit? Aga ilmuti? Kust ma raha saan?” Sanja j?i vait. Ta teadis, et raha saadakse ema ja vanaema k?est ning aimas, et see pole just k?ige parem moodus. Vana fotoaparaat tegi Iljast fotograafi. Varsti sai ta aru, et tal on vaja oma fotolaboratooriumi. Harrastusfotograafid seavad tavaliselt laboratooriumi sisse vannitoas, kus on voolav vesi filmide pesemiseks. Kuid nende ?hiskorteris polnud vannituba ollagi. Oli panipaik, kus kolm perekonda hoidsid pesukausse ja palisid ning muid tarvilikke esemeid. Panipaigal oli ?hine sein peldikuga, kus oli veev?rk, nii et Ilja hakkas v?lja m?tlema plaani, kuidas saaks sealt vee sisse tuua ja v?lja juhtida. Naabrite olemasolu, kel oli panipaigale samasugune ?igus, ei tulnud talle alguses p?hegi. Peale Ilja ja ema elas korteris veel ?ksik kahjutu vanamutt Olga Matvejevna ja lesk Granja Lo?kareva oma kolme lapsega, kahte nooremat neist viis Maria Fjodorovna sageli ise lasteaeda, kus ta ka t??tas. ?ldse aitas Ilja ema seda Granjat tublisti. ?hes?naga, Maria Fjodorovna palus ja naabrid ei ?elnud talle ?ra – tassisid oma palid panipaigast v?lja ning n??d oli k?ik Ilja teha. Ta j?udis kirjutada veel isale kirja palvega aidata „ilmutustuba” sisse seada. Isa oli liigutatud ja saatis sada viisk?mmend rubla, rahakaardil oli kaks rida: „Tulen maip?hadeks, teeme k?ik ?ra.” See oli tema viimne kiri, maip?hadeni ta ei elanud. Vesi sai panipaika sisse toodud hiljem, umbes pooleteise aasta p?rast, kuid Iljal oli n??d oma nurk, kus ta veetis palju aega. Tiris sinna pr?gikastide juurest leitud raamatukapi, ladus sellesse oma fotovarustuse. Viies klass venis l?pmatult. Oli kolmeteistk?mnes eluaasta – poisid t?itusid aegapidi testosterooniga, k?ige varajasematel hakkasid intiimsetes kohtades kasvama karvad, laubale tekkisid vinnid, igal pool s?geles ja tuikas, oli rohkem kaklusi ja t?lisid, oli tahtmine end puudutada, kergendada keha ebam??rast piinlemist. Mihha kurnas end uisutamisega. T?nu hommikustele salajastele treeningutele ?ppis ta h?sti uisutama. Ja siis veel kiindus ta lugemisse. Ta oli ennegi lugenud k?ike, mis k?tte sattus, n??d aga andis Anna Aleksandrovna v?ga h?id raamatuid – Dickens, Jack London. T?di Genja norsatas t?pselt kell k?mme ?htul ?ks kord valjusti, otsekui hobune, p?rast seda norskas hommikuni vaikselt ja ?htlaselt. Minna l?ks voodisse veelgi varem, v?hernud veidi, j?i ta kiiresti magama. Siis lipsas Mihha k??ki ja luges seal ?hiskondliku lambi valgel nii palju kui tahtis, vahele ei j??nud ta kordagi. Istus, n?ppides k?vasid vinne, luges noortele m?eldud raamatut, mil polnud midagi ?hist tema kehas pulbitseva rahutusega. Sanja oleks nagu oma seltsimeestest maha j??nud, mitte ainult kasvu poolest – puhas otsmik, puhas krae, ?rn poiss. Kuid ka temas k?is mehistumise protsess. Ta teatas emale ja vanaemale, et enam ta f?sioteraapiasse ei l?he – k?igile oli selge, et k?si p?ris terveks ei saa ja muusikut ei tule temast enam kunagi. Ema ja vanaema olid m?lemad koduse kvalifikatsiooniga muusikud, m?lemad olid unistanud muusiku karj??rist, kuid m?lemal tuli ?ppimine katki j?tta – aeg oli hoopiski mittemuusikaline, huilgasid puhkpillid, m?risesid litaurid, k?lasid marsid ja h?mnid, mis olid maskeerunud t?navalauludeks. Parim, mis neil kahel naisel oli, oli Sanja, temast t?otas saada muusik ja k?ik l?ks suurep?raselt, pedagoog oli v?ga hea, tulevik paistis olevat selge… N??d, p?rast seda ?nnetut juhust noaga, loobus Sanja muusikakoolis k?imisest. Anna Aleksandrovna ja Nade?da valmistusid vastutusrikkaks k?neluseks varakult. Anna Aleksandrovna ?tles, et tema musikaalsusega inimene ei peaks suhteid muusikaga l?plikult katkestama. Professionaali temast ei saa, kuid mis takistab tal m?ngida klaverit kodus, ka koduses musitseerimises on oma v?lu. Sanja ajas ?ksjagu vastu ja keeldus, kuid umbes kahe n?dala p?rast j?i n?usse. Ta hakkas klaverit ?ppima kodus vanaema s?branna Jevgenia Danilovna k?e all. Ta m?ngis oma v?ikeste perspektiivitute ja vigastatud k?tega armsal karjala kasest pianiinol. Chopini valsid tegid ta rammetuks nagu tema eakaaslasi tegid rammetuks ?uepealsed t?drukud, keda v?is m?ngude ja ringijooksmise saginas puudutada. Ta luges, m?ngis ja vahel tegi seda, mida tema vanuses poisid ?ldiselt suudavad teha vaid karistusena: jalutas koos vanaemaga l?hedal asuvatel puiesteedel. Jevgenia Danilovna k?is nende juures umbes kaks aastat, siis l?ks asi k?est ?ra. Osaliselt Liza p?rast: tema edusammud olid nii suured ja Sanja omad nii t?hised, et Sanja hakkas tundidest k?rvale hoidma. Anna Aleksandrovna oli vene keele ?petaja, kuid tal oli eriline kvalifikatsioon – ta ?petas vene keelt v?lismaalastele. Missugused v?lismaalased need olid! Noored mehed kommunistlikust Hiinast, kes olid tulnud ?ppima S?jav?eakadeemiasse. See oli kaheksas v?i ?heksas elukutse, mille Anna Aleksandrovna oli omandanud p?rast g?mnaasiumi l?petamist ja sedapuhku see sobis talle: nii ?lemuste suhtumine temasse kui ka osaline t??p?ev ja v?ga hea palk, millele lisandusid mitmesugused lisatasud ja privileegid, kaasa arvatud s?jav?e v?ga hea sanatoorium, mida tal oli ?igus ?ks kord aastas tasuta kasutada. Nade?da Borissovna, Sanja ema, oli r?ntgenitehnik. Haruldane elukutse, tervisele ohtlik, kuid t??p?ev oli l?hike ja tervise tugevdamiseks anti tasuta piima. Kuigi nad v?isid end pidada h?sti toimetulevaks perekonnaks, ei olnud elu lihtne: ema ja t?tre suhetes oli ?lem??ra palju varjatud rahulolematust. M?lemad olid ?ksikud, nad olid kaotanud nii need mehed, kes olid nende abikaasad, kui ka need mehed, kelledest abikaasasid ei saanud. Kuid taktitundetut k?simust, et kus on nende mehed, keegi ei esitanud. Kel vaja oli, see teadis. Ait?h sellegi eest, et nad rahule j?eti. Mihha veetis Steklovide juures palju aega. Sanja puudutas s?rmedega klahve, need vastasid talle. Kummastus mingi kahek?ne poisi ja klaveri vahel, Mihha aimas k?ll, et toimuval on mingi salajane m?te, kuid seda l?puni m?ista ta ei suutnud. Ta istus nurgas, sahistas raamatulehtedega ja ootas, millal Anna Aleksandrovna koju tuleb, et temaga juttu ajada. Sanja vanaema pani tema ette lauale lihtsad k?psised, tassi piimaga teed ja istus tema k?rvale paberossiga, mida ta mitte niiv?rd ei suitsetanud kui hoidis kaunilt painutatud s?rmede vahel. M?nikord tuli Sanja klaveri juurest ?ra ja istus tooliservale. Kuid tema juuresolek segas neid pisut. Mihha oli hoogsalt v?lja kasvanud Dickensist ja Anna Aleksandrovna t?i pikemalt m?tlemata talle Pu?kini. „Ma olen seda juba lugenud!” oli Mihha vastu. „See on nagu Evangeelium, seda loetakse kogu elu.” „Siis andke parem Evangeelium, Anna Aleksandrovna, seda ma lugenud ei ole…” Anna Aleksandrovna naeris ja vangutas pead: „Su sugulased l??vad mu maha. Kuid ausalt ?eldes ei ole v?imalik ?hestki Euroopa raamatust aru saada, kui ei tunta Evangeeliumi. Vene raamatutest r??kimata. Sanja, ole s?ber, too Evangeelium. Vene keeles.” „Njuta,” osatas too vanaema logedalt, „minu meelest sa lihtsalt rikud alaealisi.” Kuid t?i musta k?idetud raamatu. Lepiti kokku, et Evangeeliumi loeb Mihha ainult nende juures, seda siit v?lja viimata, ega r??gi sellest kellelegi. Kui palju oli Mihhal n??d k?ike: kodu oma v?livoodiga, t?di Genja supiga, kogukas debiilne Minna, kes riivas teda alatasa kas k?lje v?i suure b?stiga, s?brad Sanja ja Ilja, Anna Aleksandrovna, uisud, raamatud… M?rtsi keskel l?ks sulale, liuv?li sulas ?les, Mihha m??ris uisud masina?liga kokku, nagu oli teda ?petanud Marlen, et need paremini s?iliksid. Kuid vara veel – ilm l?ks pakaseliseks, liuv?li k?lmus ?ra ja Mihha k?is j?lle uisutamas. Oli selge, et talv on varsti l?bi. N??d k?is ta ?uel ka p?rast l?unat. Nii juhtuski, et k?ik n?gid tema varanduse ?ra. Sihukesi uiske ei olnud kellelgi, k?ik munsterdasid mingid ?barikud viltide alla, ainult Mihhal olid t?elised uisud, saabaste k?ljes. Need said kohe ?le kogu ?ue kuulsaks. Kaks p?eva hiljem tuli Mur?gin neid vaatama. Seisis, vaatas ja l?ks minema. Kui Mihha j?rgmisel p?eval tuli ?ue liuv?ljalt ?ra, surusid Mur?gin ja Mutjukin ta trepikojas vastu seina. Selge pilt – uisud olid neile meeldima hakanud. „V?ta jalast ?ra!” n?udis Mutjukin. Mur?gin v??nas Mihha k?ed selja taha, Mutjukin l?i p?lve?ndlasse ja Mihha varises maha. Nad tirisid tal uisud osavalt jalast ?ra ja jooksid minema. Mihha tormas neile villaste sokkide v?el kandade v?lkudes j?rele. Ta j?udis neile v?rava juures kannule, haaras Mur?ginist kinni. Too viskas uisud Mutjukini k?tte. Mutjukin pani, uisud k?es, m??da Pokrovkat l?ikama. Mihha tormas oma uiskudele karjudes j?rele Pokrovi v?rava poole. Muidugi, nad jooksid Miljutini aia poole, seal oli liuv?li. T?istoprudn?i bulvarilt ronis aeglaselt v?lja tramm. Mihha j?udis Mutjukinile peaaegu j?rele, too viskas uisud Mur?ginile, kuid Mur?gin ei saanud neid k?tte ja uisud kukkusid r??baste vahele. K?ik kolm s??stsid uiskude j?rele. Tramm tegi hirmsat h??lt, vingatas, helistas nagu p??rane ja krigises. Mihha kukkus maha. Kui ta silma lahti tegi, olid uisud tema nina ees. Mutjukinit n?ha ei olnud. Trammi ees auras mingi hunnik. Riider?balad, veri, v?ljav??natud jalg. See oli k?ik, mis oli Mur?ginist j?rele j??nud. Nende ?mber kogunes ulguv rahvahulk. Tagapool andsid trammid kella. Mihha t?usis ja v?ttis uisud… Ei, see oli ainult ?ks uisk. K?ssitades l?ks ta kodu poole. Ta l?ks paljajalu m??da j?ist maad, sokid olid kuhugi kadunud, kuid ta ei m?rganud midagi. Ukse juures virutas ta uisu liuv?lja poole, l?ks hammaste plagisedes trepikotta, kust ta oli alles viis minutit tagasi v?lja jooksnud. Korjas trepikojas oma saapad ?les, pistis paljad jalad saabastesse ja kihutas Anna Aleksandrovna juurde. Too kuulas ta ?ra, ei ?elnud midagi, t?stis taldrikusse seenesuppi ja pani tema ette. Mihha s?i supi ?ra, Anna Aleksandrovna l?ks musta taldrikuga k??ki. „Ma ei tahtnud seda, vannun sulle!” ?tles Mihha tasakesi Sanjale. „Kes siis midagi niisugust tahaks?” noogutas Sanja. K?iki kohutas trammi m?ire, ?le kogu ilma kostis h?ire. Ja k?ik, mis tuleb, on ja oli. Aga Mur?gin – ta ju SURI. Selle luuletuse kirjutas Mihha Mur?gini matusep?eval. Slava Mur?ginit mattis kogu kool otsekui rahvuskangelast. ?ppealajuhataja ja kaks vanema klassi poissi panid kalmuk?nkale p?rja, mis oli ?hiselt kogutud raha eest ostetud, punasel lindil oli kuldne kiri. Mihha, selle surma tunnistaja ja tema enda arvates ka s??dlane, elas ikka veel l?bi seda v?lgukiirusel juhtunud lugu: ?hus vilksatavad uisud, trammi metalne r??gatus ja ?udne kuhi trammi rataste all t?hise ja ?ela poisi asemel, kes oli vaid hetk enne seda tembutanud ja jooksnud m??da t?navat. Hirmsuur kaastunne, mis k?is ?le Mihha pea ja s?dame ja kogu ta keha, mattis ta enda alla, see oli kaastunne k?igi inimeste vastu, halbade ja heade vastu, lihtsalt sellep?rast, et k?ik nad on kaitsetult pehmed, haprad, k?igil murduvad kokkupuutel m?ttetu rauakolakaga hetkega luud, puruneb pea, nad jooksevad verest t?hjaks ja j?rele j??b ainult ?udne hunnik. Vaene, vaene Mur?gin! Mitte kellelgi peale Ilja ei s?ilinud viiek?mne teise aasta klassipilti. Tema fotoarhiivis olid k?ik fotod peale kahe esimese tema enda tehtud, tema oli nende autor. ?he oli teinud Vassili Innokentjevit? Sanja s?nnip?eval. Teise oli teinud kutseline fotograaf: s?jaj?rgsed alatoitlustatud poisid on sellel pildil neljas reas. Alumised istuvad, ?lemised seisavad toolidel, k?ike seda raamivad t?sedad viljapead, lehvivad lipud ja kuplalised vapid – p?hiline on dekoratiivne tagap?hi, aga paljaks aetud peadega poisid ja nende keskel silmi j?llitav ?petaja olid pealisehitus aula toolidel. Mur?gin ja Mutjukin seisid k?rvuti, ?lemises reas vasakul. Mur?gin vaatas k?rvale, v?ike paljaks aetud peaga t?hine ja ?ldsegi mitte ohtlik poiss. Steklovi fotol ei olnud – ta oli haige. Mihha oli p?ris all nurga peal. Keskel oli klassijuhataja, vene keele ?petaja, kelle nime ei m?letanud enam keegi, sest p?rast viiendat klassi l?ks ta igaveseks dekreetpuhkusele. Mutjukin j?i viiendasse klassi istuma ja peagi kadus ?ldse silmist. Tema karj??r j?tkus t??stuskoolis ja hiljem juba tsoonis. Mur?ginit ei olnud enam mitte kuskil. UUS ?PETAJA Kuuendas klassis tuli vana klassijuhataja asemele, kes polnud kellelegi meelde j??nud, uus klassijuhataja, Viktor Juljevit? ?engeli, literaat. Kogu kool m?rkas teda juba esimesel p?eval: ta k?ndis koridoris kiiresti, halli triibulise pintsaku parem varrukas oli veidi allpool k??narnukki n?elaga kinni pandud, poolik k?sivars pisut k?ikus pintsakus. Vasakus k?es oli tal vanamoodne portfell kahe vaskse lukuga, portfell n?gi temast endast vanem v?lja. Ta sai kohe esimesel n?dalal endale h??dnime – K?si. Ta oli pigem noor, tal oli ilus n?gu otsekui filmin?itlejal, kuid ?lem??ra elav: kas naeratas, kes teab mille puhul, v?i oli morn, nina ja huuled t?mblesid kogu aeg. Viktor Juljevit? oli ebaloomulikult viisakas, ?tles k?igile „teie”, kuid oli seejuures uskumatult salvav. K?igepealt ?tles ta Iljale, kui too l?ks oma taaruval k?nnakul koolipinkide vahelt l?bi: „Mida teie siin h?ljute?” – ning oli Iljale korrapealt v?ga vastumeelt. Siis v?ttis ?petaja klassip?eviku, et kohalolijaid kontrollida. Lugenud perekonnanime „Svinjin” – oli sihuke ?nnetu ?pilane klassis – tegi ta pausi ja vaatas t?helepanelikult v?ikese n?olapiga Svinjinile otsa ning ?tles omap?raselt, kas siis lugupidaval v?i pilkaval toonil: „Hea perekonnanimi!” Klass pani ?ksmeelselt hirnuma, Senka Svinjin l?ks n?ost punaseks. ?petaja kergitas arusaamatuses kulmu: „Mida te naerate? Lugupeetud perekonnanimi! Oli olemas vana bojaarisuguv?sa Svinjinid. Peeter Esimene saatis ?he Svinjini, ma ei m?leta tema eesnime, Hollandisse ?ppima. Te pole isegi „V?rst Serebrjan?id” lugenud? Selles nimetatakse Svinjinit. V?ga huvitav raamat, omavahel ?eldes…” Juba kolme kuu p?rast vaatasid k?ik, kaasa arvatud Ilja, Senja Svinjin ja eriti Mihha ?petajale otse suhu, arutasid l?bi iga tema ?eldud s?na ning nende ninad ja kulmud t?mblesid nagu temal. Ja siis luges K?si veel v?rsse. Iga tundi, kuni k?ik oma kohale istusid ja vihikud v?lja v?tsid, alustas ta mingi luuletusega ega ?elnud kunagi, kelle kirjutatud see on. Tema valik oli kummaline – kord oli see ?ldtuntud „Nii ?ksi siniudus loovib” kord arusaamatu kuid meeldej??v „…?hk sinetab kui haiglast p??snud pesukomps”, v?i siis asja ees, teist taga mingi t?ielik m?ttetus: Ilm oli k?lm, „Tristani” m?ngiti. Orkestris laulis kevadine meri, sinkja udu taga rohelustki m?rgati. S?dames tarduma kippus veri. Ei m?rgand keegi, teatrisse kui tuli ja juba v?ttis istet loo?is, ta vist Br?llovi maalilt p?rit oli, kaunitar, keda leida vaid romaanis, ekraanilgi n?eb vahel neid… Nende p?rast roimi toime pannakse. Neid n?ha – ?nnelik on leid – ja p??ningul end ?les puuakse. Mihhal t?usis veri neid luuletusi kuulates n?kku, teised ei teinud teist n?gugi. Kuid ?petaja heitis pilke Mihhale. Mihha oli peaaegu et ainuke, kes neelas v?rsiridu otsekui moosi lusikalt. Sanja naeratas ?leolevalt ?petaja n?rkuse ?le – nii m?ndagi neist oli talle lugenud vanaema. Teised poisid andsid ?petajale selle kiindumuse andeks. Luuletused olid nende meelest naistele sobiv v?rk, rindemehe vurhvi nad v?lja ei andnud. Kuid m?nikord luges ta t?iesti asjakohaseid luuletusi – kui hakati l?bi v?tma „Tarass Bulbat”, astus ta klassi ja luges midagi ilmselt Gogoli kohta: Sa nagu isep?ine m?istatus meist m??da vilksatasid, sa olid nagu naljatus ja muudkui kulmu kortsutasid. Me Hamlet! Naeru ja nutu segu, sa n?isid naervat, tuumaks sul nutt, sa edust olid ?nnetu nagu m?ni ?nnetu kutt. Sa nautisid ja kannatasid edu, mis sind armastas. T??d teha r?gasid, hinges torm sind laastas. Sa hingelt olid ?ksildane, ent kirglik nagu Aristofanes, arst ja piits ?heaegne me hingevaeva paines! Tal olid iga, lausa iga elujuhtumi tarvis luuleread varuks! „Me ?pime kirjandust!” kuulutas ta alatasa nagu v?rsket uudist. „Kirjandus on parim, mis inimkonnal olemas on. Luule on kirjanduse s?da, k?ige hea suurim kontsentratsioon, mis maailmas ja inimeses olemas on. See on hinge ainuke toit. Ja teist s?ltub, kas te kasvate inimesteks v?i j??te looma tasemele.” Hiljem, kui ta teadis juba k?igi poiste nimesid ja oli nad ritta s?ttinud, mitte nii nagu iga-aastasel klassipildil ja ka mitte t?hestiku j?rgi, vaid omaenese kombel, kui neid olid l?hendanud lood salakavalast Odysseusest, salap?rasest kroonikust Pimenist, ausast ja rumalav?itu Aleksei Bersenjevist ning t?mmust tarkpeast Akulinast – see k?ik oli omavahel ?eldes kooli programmis sees –, hakkasid poisid esitama k?simusi s?ja kohta: kuidas seal oli? Ning kohe oli selge, et Viktor Juljevit? armastas kirjandust, aga s?da hoopiski mitte. Imelik inimene! Seda ajal, mil kogu noor meessoost elanikkond, kes polnud j?udnud fa?iste tulistada, jumaldas s?da. „S?da on k?ige suurem j?lkus, mis inimesed on v?lja m?elnud,” ?tles ?petaja ja tegi nii l?pu k?igile k?simustele, mis poiste huultelt olid valmis lendu t?usma: kus te s?disite? millised autasud teil on? kuidas te haavata saite? mitu fa?isti te ?ra tapsite? ?kskord ta ?tles: „Ma olin l?petanud teise kursuse, kui algas s?da. K?ik poisid l?ksid kohe s?jakomissariaati ja nad saadeti rindele. Meie r?hmast j?in ellu ainult mina. K?ik hukkusid. Ka kaks t?drukut said surma. Seep?rast olen ma m?lema k?ega s?ja vastu.” Ta t?stis ?les vasaku k?e, parem k?epoolik v?rahtas, kuid ?les ei t?usnud. Kolmap?eviti oli kirjandus viimane tund, l?petanud selle, tegi Viktor Juljevit? ettepaneku: „Noh, kas l?hme k?nnime?” Esimene niisugune jalutusk?ik oli oktoobris. Sellele l?ks vist kuus poissi. Ilja kiirustas nagu alati koju. Sanja puudus sel p?eval koolist, mida ta vanaema loal sageli tegi, nii et seltskonda esindas ainult Mihha, kes p?rast jutustas semudele peaaegu s?na-s?nalt ?mber k?ik h?mmastavad lood, mida ta oli ?petaja suust kuulnud teel koolist Krivokolenn?i p?ikt?navasse. Tookord r??giti Pu?kinist. Kuid Viktor Juljevit? r??kis temast nii, et sugenes kahtlus, kas nad ei olnud mitte ?ppinud ?hes klassis. Selgus et Pu?kin oli kirglik kaardim?ngur! Selgus, et ta oli ?ge kurameerima! See t?hendab, et ta oli lihtsalt seelikuk?tt! Pealegi oli ta suur riiukukk, ei j?tnud kunagi kellelegi vastu andmata, oli alati valmis t?li norima, l?rmi l??ma ja duellil tulistama. „Jah,” ?tles Viktor Juljevit? nukralt, „niisugune k?itumine l?ppes sellega, et teda peeti bretteur’iks.” Keegi ei k?sinud, mida see v??rkeelne s?na t?hendab, sest oli niigi selge: t?linorija. Siis juhtis ta nad r??mas maja juurde, mis seisis Krivokolenn?i p?ikt?nava esimesel k??nakul Kirovi t?nava poolt tulles, osutas vasaku k?e hoogsa ?estiga majale ja ?tles: „Ja n??d kujutage endale ette! Mingit asfalti siin muidugi ei olnud, t?nav oli sillutatud munakividega, sealt, Mjasnitskaja t?navalt, keerab v?lja t?ld. Noh, pigem mitte t?ld, vaid v?ike voorimehetroska. Pu?kin oli Moskvas k?las, osalt ka asjaajamiste p?rast, tal oli siin palju sugulasi ja s?pru, kuid oma elamist tal Moskvas kunagi ei olnud, ei olnud ka hobuseid. Kui mitte arvestada korterit Arbati t?naval, mida ta ??ris p?rast pulmi v?ga l?hikest aega ja s?itis siis ?ra Peterburi. Ta ei armastanud Moskvat, ?tles, et siin on „liiga palju t?dikesi”. Kujutage n??d ette, et sada aastat p?rast Pu?kini surma l?ks siit m??da keegi daam – asi oli p?rast revolutsiooni – ja ?kki keerab Mjasnitskaja t?navalt v?lja voorimees – tsopp-tsopp-tsopp! –, j??b siinsamas seisma ja troskast h?ppab v?lja Pu?kin, l?heb kontsade kl?binal ?le munakivide ja kaob sellesse majja. Daam ahhetas! Ja ?kitselt oli k?ik kadunud: nii munakivid ja troska kui ka voorimees oma hobustega. Hakati r??kima, et selles majas kummitab. Noh, kas see oli nii v?i ei olnud, seda me praegu enam teada ei saa. Aga seda, mis toimus selles majas, siis elas siin luuletaja Venevitinov, 1826. aasta oktoobris, seda kinnitavad paljud tunnistajad: selle maja paraadsaalis luges Pu?kin ette oma trag??diat „Boriss Godunov”. K?lalisi oli umbes nelik?mmend inimest ja peaaegu pooled neist kirjutasid sellest kohe kirjades sugulastele v?i oma m?lestustes aastaid hiljem. Te k?ik olete ju „Boriss Godunovi” lugenud, eks ole? Kes jutustaks l?hidalt meile selle sisu?” Mihha oli alati valmis r??kima, aga sedapuhku oli ta ?kitselt unustanud, milles oli asja tuum, ega tahtnud end h?bistada. Teised vaikisid tagasihoidlikult. L?puks ?tles Igor T?etverikov ebakindlalt: „Ta tappis tsareevit? Vale-Dimitri ?ra.” „?nnitlen teid, Igor. Ajalooteadus on ?pris segane v?rk. ?ldiselt oli kaks versiooni. ?ks on see, et Boriss Godunov tappis tsareevit? Dimitri. Teine on see, et ta ei tapnud tsareevit? Dimitrit ja oli ?ldse korralik inimene. Teie versioon, et tapeti keegi teine inimene – Vale-Dimitri –, muudab ajaloolaste ettekujutust p?hjalikult. ?rge kurvastage, ajalugu ei ole algebra. T?ppisteaduseks seda nimetada ei saa. M?nes m?ttes on kirjandus t?psem teadus. Sellest, mida ?tleb suur kirjanik, saabki ajalooline t?de. S?jaajaloolased on leidnud Tolstoil palju vigu Borodino lahingu kirjelduses, aga kogu maailm n?eb seda lahingut just sellisena, kuidas seda kirjeldas Tolstoi „S?jas ja rahus”. Ega Pu?kingi ei seisnud v?ikese tsareevit?i ema Maria Nagaja palee taga?uel, kus tapeti – v?i ei tapetud! – Dmitri. See k?ib ka Mozarti loo kohta. Noh, ma loodan, et te olete „V?ikeseid trag??diaid” lugenud.” „Aga muidugi! Roim ja geniaalsus ei sobi kokku!” prahvatas Mihha. „Jah, ka mina arvan nii. Salieri kohta pole t?pselt kindlaks tehtud, kas ta m?rgitas Mozarti ?ra. See on k?igest ajalooline versioon. Aga Pu?kini teos, kas teate, on fakt. Vene kirjanduse t?htis fakt. Ajaloolased v?ivad leida t?estuse, et Salieri ei m?rgitanud Mozartit ja ikkagi on neil v?imatu vaielda „V?ikeste trag??diatega”. Pu?kin ?tles v?lja t?htsa m?tte: roim ja geniaalsus, need kaks ei sobi ?hes inimeses kokku.” H?mardus, Viktor Juljevit? j?ttis poistega h?vasti ja k?ik l?ksid koju, Kitaigorodi eri otsadesse. Sellest esimesest retkest kirjandusega seotud kohtadesse sai algt?uke ring, mis aasta l?puks omandas ka nime „VEKA” – „Vene Kirjas?na Armastajad”. Saanud teada, kuidas esimesel korral k?ik oli olnud, ei j?tnud Ilja enam vahele ?htki sellist „k?iku loodusesse”, nagu Viktor Juljevit? nimetas neid kolmap?evaseid kirjanduslikke retki. Ilja koostas ringi koosolekute aruanded, oli sekret?r ja v?gagi vastutustundlik. „VEKA” protokolle hoidis ta koos fotodega oma kalli panipaiga raamatukapis. Ringi „VEKA” liikmed said sedam??da, kuidas nad tutvusid vene ?heksateistk?mnenda sajandi kirjandusega, aegapidi ?ht-teist teada ka ?petaja s?jaaja eluloost. Viktor Juljevit?, kelle nina ja p?sed t?mblesid – ta oli p?rutada saanud, n??d nad teadsid seda – jutustas, kuidas ta oli koos kursusekaaslastega l?inud s?ja kuulutamisele j?rgnenud p?eval s?jakomissariaati. Ta suunati Tuulasse suurt?kiv?ekooli. Poisse huvitasid konkreetsed seigad: lahing, taganemine, pealetung, haavata saamine. Mis kahurid teil olid? Millised m?rsud? Aga sakslastel? ?petaja vastas l?hidalt. M?lestused olid painavad… ?petamine Tuula koolis k?is kiirkorras, kuid sakslaste pealetung osutus veelgi kiiremaks. Oktoobri l?pus l?henesid sakslased Tuulale. Kursandid saadeti linna kaitsma, iga?hele anti r?hm maakaitsev?elasi, tulepunkte kaitsesid kursantidest komand?rid ja maakaitsev?elastest reamehed. See oleks meenutanud t?iskasvanute s?jam?ngu, kui kaheteistk?mne tunniga ei oleks fa?istide tuli k?ike maatasa teinud. Viktori p??stis intelligentsus, mis ?ldiselt ei p??stnud mitte mingis olukorras mitte kedagi. Ta k?skis reamehel, kelle nime ta ei m?letanud, tuua kast m?rskudega. Eakas t?se maakaitsev?elane s?imas komand?ri l?bi: keda sa, ?lemusenaga, siin k?sutad? Ma olen viisk?mmend t?is, aga sina oled kaheksateist. Nii et tassi ise kaste. Kursant, kes oli juba ?heksateist t?is, ei lausunud s?nagi, vaid jooksis m?rskude j?rele. Sada meetrit sinna – see oli kerge, sada meetrit tagasi viiek?mnekilose kastiga. Suurt?kimeeskonda hingeldav komand?r eest ei leidnud, targalt paigutatud suurt?ki asemel suitses hiigelsuur auk. Elluj??nuid polnud ainsatki. Ka matta polnud kedagi – otsetabamus. Kursant istus kastile, pea m?tetest t?hi, kuid tal oli tunne, et ta ise on tulisest metallist segip??ratud, keema l?inud verega ja s?estunud kaltsudes paljaksp?lenud maa… Siis, j?tnud tarbetu kasti maha, l?ks minema, teda saatis m?rskude vingumine ja plahvatused, mida ta enam ei kuulnudki. Tuula anti ?ra, kool viidi ?le Tomskisse, v?hemalt need, kes olid p?rast kaitselahinguid ellu j??nud. Ta n?gi hukkunud meeskonda kaua unes, t?se onkel s?imas teda r?igelt ja ?ldsegi mitte m?rsukasti p?rast, vaid millegi muu, t?sisema p?rast. Viktori m?te p??rdus tuhandeid kordi tollesse p?eva tagasi: kuidas oleks olnud ?ige… kuidas oleks pidanud talitama? Kui ta oleks k?ratanud, nagu komand?r peaks tegema, siis oleks ellu j??nud too t?se onkel… Otsustas, et komand?ri temast ei saa. K?lbab ainult reameheks. Ta kirjutas avalduse ja palus saata end tegevarmeesse. Keelduti: kooli l?petamiseni oli j??nud poolteist kuud. Oli vaja mingi v?ikese eksimusega maha saada. Et ei antaks kohtu alla, ei saadetaks trahvipataljoni, vaid piirdutaks saatmisega reamehena rindele, ohvitseri auastet omistamata. Ta leidis ?iget m??tu eksimuse. Auastme omistamise k?skkirja avaldamise eel?htul l?ks ta omavoliliselt linna peale, j?i end t?is, ronis naiste ?hiselamusse ja veetis ?? punanurgas n?itsikuga, kes tema enda palvel andis ula peale l?inud kursandi hommikul s?jav?epatrulli k?tte. K?ik oli t?pne, otsekui apteegikaaluga: istus k?mme p?eva peavahis ja siis saadeti reamehena tegevteenistusse. Nii ei tulnud tal s?ja l?puni, tema jaoks l?ppes see neljak?mne neljandal, p?rast haavatasaamist, kordagi kellelegi k?sku anda. Ainult k?sku t?ita. ?lesanne oli alati ?ks ja seesama: j?uda punktist A elusana punkti B. Ja siis veel hulganisti pisimuresid: s??a, juua, end v?lja magada, jalgu mitte ?ra h??ruda ja hea oleks end pesta… Kui k?sti – tulistas. Ei, ei, sellest ta ei r??kinud. Selle koha pealt oli ta suu lukus. „Kus te haavata saite?” p?risid poisid. „Poolas, pealetungi ajal. N?e, j?in k?est ilma.” Mis p?rast sai, seda ta ?pilastele ei jutustanud. Kuidas ?ppis kirjutama vasaku k?ega: ?mar madal k?ekiri, ?snagi elegantne. Natuke abi oli parema k?e k?ndist, roosast tselluloidist proteesi ta ei kasutanud. ?ppis osavalt seljakotti selga panema: alguses t?mbas vasaku k?ega rihma ?le parema k?e k?ndi ja siis toppis aasast l?bi. Hospidalist s?itis Moskvasse. Instituut, kus ta oli enne s?da ?ppinud, oli selleks ajaks likvideeritud, selle j??nused olid liidetud filoloogiateaduskonnaga. Sinna ta naasiski veel s?jal?hnalises sinelis ja ohvitseri s??rikutes, mis tema auastme juurde ei k?inud. ?likool Mohhovaja t?naval! Milline ?nn see oli – tervelt kolm aastat taastas ta end seal: puhastas verd Pu?kini, Tolstoi, Herzeniga… Neljak?mne kaheksandal, m?ni aeg enne l?petamist, soovitati tal astuda aspirantuuri: juhendaja oli suurep?rane, medievist ja Euroopa kirjanduse asjatundja, teema oli huvitav – romaani ja germaani kallakuga, Pu?kini seosed tollesama v?liskirjandusega. Viktor Juljevit? k?hkles, oli ka tahtmine ?petada lapsi, talle n?is, et ta teadis n??d, mida ?petada. Valikud, valikud… Miks vaikis see h??l, mis ?tleb otsustaval hetkel ette? Kuid mingit h??lt ei olnud vajagi: luhtunud juhendaja sai m??da pead L??ne ees l?mitamise ja kosmopolitismi eest, m?ni aeg hiljem pandi ta istuma… Aspirantuurist ei tulnud midagi v?lja. Jaotuskava j?rgi saadeti ta Vologda oblasti Kalinovo asula keskkooli vene keele ja kirjanduse ?petajaks. Elamine anti koolimajas. Esikuga tuba, ahju sai k?tta esikust. K?ttepuudega varustati. Kohalikus poes m??di Kaug-Ida krabikonserve, klaaskompvekke, viletsat veini ja viina. Leiba toodi kaks korda n?dalas, j?rjekord seisis varahommikust peale, pood tehti lahti kell ?heksa, kui esimene tund oli l?ppemas. K?laelanike igivana kombe kohaselt t?id ?pilaste emad talle vahel mune, kohupiima, imetabast k?lapirukat: soojalt oli see v?ga maitsev, k?lmalt ei k?lvanud ?ldse s??a… Vaimulike, arstide, ?petajate t?? natuuras tasustamise komme oli igivana. Toodut jagas ta koristaja Marfu?aga, inimp?lgliku, omamoodi veidrustega lesega, kuid j?i omaette, ?ksinda. Ei v?he ega palju – iga?htuse pudeli pani hinge alla. Enne uinumist luges ainsat autorit, kes teda kunagi ?ra ei t??danud. Peale kirjanduse tuli tal anda maateadust ja ajalugu. Matemaatikat ja f??sikat ?petas kooli direktor, ?htlasi ka ?hiskonnateadusi, mis k?ll muutsid aeg-ajalt nime, aga olid ?kssama partei ajalugu. ?lej??nud aineid, bioloogiat ja saksa keelt, ?petas Peterburist v?lja saadetud soomlanna. Tema eluloos oli peale rahvuse veel ?ks plekk: enne s?da oli ta t??tanud akadeemik Vavilovi juures, too oli olnud weismannist-morganist, kes pattu ei kahetsenud. K?ik oli Kalinovos vaene, k?lluslikult oli ainult arglikku puutumatut loodust. Vist olid inimesed siiski paremad kui linnas, ka nemad olid peaaegu puutumata j??nud linna hingelisest laostumisest. Suhtlemine k?lalastega hajutas tema tudengip?lvised illusioonid: hea ja igavene ei kadunud muidugi kuhugi, kuid igap?evaelu aines oli niiv?rd r?nk, et kas oli n?elutud r?tikutesse m?ssitud t?drukutel, kes olid enne koolitunde j?udnud talitada loomad ning hoolitseda v?iksemate ?dede-vendade eest, ja poistel, kes suvel tegid p?llul ?ra kogu raske meestet??, vaja k?iki neid kultuuriv??rtusi? ?ppimine t?hja k?huga ja aja raiskamine teadmistele, mida neil mitte kunagi ja mitte mingis olukorras vaja ei l?he? Nende lapsep?li oli ammu l?bi, need veel kasvueas noored olid v?ljas meeste ja naiste eest ning isegi need, keda emad meelsasti kooli saatsid, neid oli kahtlemata v?hemus, tundsid end otsekui ebamugavalt, et tegelevad t?elise t?sise t?? asemel rumalusega. Seep?rast tundis end m?nev?rra ebakindlana ka noor ?petaja, et t?epoolest, kas ta mitte ei kisu neid eemale igap?eva t?sisest elust mingi liigse luksuse nimel. Milleks Radi?t?ev? Milleks Gogol? Milleks Pu?kin? ?petada kirjaoskus k?tte ja lasta kiiremini koju – t??d tegema. Ja ega lapsed ise ka muud tahtnud. Siis hakkas ta esimest korda m?tlema lapsep?lve fenomeni ?le. Millal see algab, ei tekitanud kahtlusi. Aga millal l?peb? Kus on see piir, mille ?letamisest peale on inimene t?iskasvanu? Oli ilmne, et maalastel l?peb lapsep?lv varem kui linnalastel. P?hjaalade k?la oli alati elanud pooln?ljas, aga p?rast s?da virelesid lausa k?ik, t??d tegid naised ja lapsed. Kolmek?mnest kohalikust mehest, kes l?ksid rindele, tuli s?jast tagasi kaks, ?ks oli ?he jalaga, teine tiisikusehaige, ta suri aasta p?rast ?ra. Lapsed, v?ikesed mehed-koolilapsed, alustasid varakult t??elu, lapsep?lv oli neilt varastatud. Aga mida siin ikka arutada: ?htedelt varastati lapsep?lv, teistelt noorus ja kolmandatelt vabadus. Viktor Juljevit?ilt endalt k?igest aspirantuur. P?rast kolme aastat pooleldi sunnismaist elu – nendesse kohtadesse oli tsaariajal v?lja saadetud samasuguseid nagu tema, oma enesev??rikust tunnetavaid tarku noori mehi –, viinud seitsmenda klassi l?puni, naasis Viktor Juljevit? Moskvasse, ema juurde Bol?evistski p?ikt?navasse, majasse, mille ukse kohal ni?is seisis r??tel. Esimene kirjandus?petaja koht, mis talle Moskvas pakuti, oli imekombel k?mne minuti kaugusel kodust, Ajalookirjanduse Raamatukogu l?hedal, see koht aga paelus teda rohkem kui pealinna teatrid ja muuseumid, sest ta janunes raamatukultuuri j?rele. Ta p??dis taastada ?likooliaegseid sidemeid, tahtis suhelda. Kohtus Lena Kurtseriga, kes oli teinud s?ja l?bi s?jav?et?lgina, kuid avameelsest jutuajamisest ei tulnud midagi v?lja. Otsis ?les veel kaks oma kursuse?de, kuid j?llegi ei tulnud sellest midagi head v?lja. Aeg oli vaikiv ega kutsunud avameelitsema. Kolmest s?jas ellu j??nud kursusekaaslasest l?ks ?ks parteit??le, teine oli koolis ?petajaks. Nendega l?vimine piirdus pudeli t?hjaksjoomisega ja sellega k?ik l?ppeski. Kolmas, Stass Komarnitski oli k?ttesaamatu: ta istus kinni kas siis anekdoodi v?i tavalise lobisemise eest. Ainsaks s?braks, kellega l?bik?imine tegi r??mu, oli endine hoovinaaber Mi?ka Kolesnik, nad kaks moodustasid lustliku s?jaj?rgse paari: Mi?ka oli ilma jalata, Viktor ilma k?eta. Nad nimetasid end „kolm k?tt ja kolm jalga”. Mi?kast oli selleks ajaks saanud bioloog ja ta oli abiellunud kena t?drukuga, kes oli samuti p?rit nende ?uelt, kuid noorem. Mi?ka naine oli arst, ta t??tas linnahaiglas ja tahtis kangesti Viktorit naisele panna. Muudkui p??dis sokutada talle nina alla m?ne oma vallalise kolleegi. Kuid Viktor ei kavatsenud abielluda. Tulnud Kalinovost tagasi, armus ta korraga kahte kaunitari: ?hega tutvus ta raamatukogus, teine puges talle ise k?lje alla muuseumis, kus ta oli oma klassiga k?inud. Mi?ka aasis: sul on vedanud, Vika, et naised ajavad sulle paarikaupa ligi, kui oleks ainult ?ks olnud, oleks ta sul kindla peale pea segi ajanud… Kuid tegelikult „ajas tal pea segi” t??. K?ige huvitavamaks oli Viktorile l?bik?imine kolmeteistk?mneaastaste poistega. Neil ei olnud midagi ?hist oma k?lapoistest eakaaslastega. Need Moskva poisid ei k?ndnud, ei k?lvanud, ei parandanud hobuseriistu ega aimanudki, mis asi on talumehe vastutus oma perekonna eest. Nad olid normaalsed lapsed: tembutasid tundides, loopisid ?ksteist suus n?tsutatud paberikuulidega ja pritsisid veega, peitsid portfelle ja ?pikuid, ahnitsesid, kaklesid, t?uklesid nagu kutsikad ja siis ?kki tardusid ja esitasid asjalikke k?simusi. Erinevalt maapoistest eakaaslastest oli neil siiski lapsep?li, millest nad vastutahtmist v?lja kasvasid. Peale vinnide oli ka teisi nende k?psemise tunnuseid, mis olid seotud k?rgema n?rvitalitlusega: nad esitasid „neetud k?simusi”, piinlesid selle p?rast, et maailm oli eba?iglane, kuulasid luuletusi ning kaks-kolm poissi klassis koguni kirjutasid midagi v?rssidetaolist. Esimesena t?i ?petajale korraliku paberilehe riimitud ridadega Mihha Melamid. „Selge, selge,” ?tles Viktor Juljevit? ja naeratas. Endamisi m?tles: „Juudi poisid on eriti tundlikud vene kirjanduse suhtes.” Pool klassi ei saanud p?ris h?sti aru, mida literaat neist tahab. Teine pool k?is muudkui ?petaja sabas. Viktor Juljevit? p??dis k?ituda k?igiga ?htemoodi, kuid lemmikud tal olid: emotsionaalne ja lausa absurdsuseni aus Mihha, liikuv ja paljuks v?imeline Ilja ning kinnine ja intelligentne Sanja. Lahutamatu kolmik. Ka ta ise oli kunagi kuulunud sellisesse kolmikusse, ta meenutas sageli kahte kallist instituudiaegset s?pra, ?enjat ja Marki, kes hukkusid s?ja esimestel n?dalatel. Nad ei olnud lapsep?lvest v?lja kasvanud, olid tulvil v?ltsi romantikat, infantiilseid v?rsse – „Brigantiin, brigantiin!” – kuidas nad end praegu tunneksid… See punapea Mihha oleks nagu olnud nende noorem vend, t?helepanelikult j?lgides v?is aimata tulevast keerulist saatust. Ei, ei, ei mingeid prohveti ambitsioone, lihtsalt mure… Oli alles viiek?mne kolmas aasta, m?rts ei olnud veel k?tte j?udnud, antisemiitlik kampaania oli t?ies hoos. Sel n?rusel ajal Viktor Juljevit?i juudi kaheksandik oigas ja oli hirmul ning gruusia neljandik h?benes ja kannatas. Viktor Juljevit? oli mitme vere segu, tal oli gruusia perekonnanimi, kirjas oli ta venelasena, kuid vene verd oli temas v?he. See oli tema soontes segunenud saksa ja poola omaga. Grusiinist vanaisa abiellus sakslannaga: nad olid ?hel ajal ?ppinud ?veitsis ja seal s?ndis tema isa Julius. Viktori ema Ksenia Nikolajevna sugupuu oli sama eksootiline. Tema isa, asumisele saadetud poolaka ja ?he esimestest v?lja?ppinud naisvelskritest juudi neiu v?su, abiellus kiriklikult papi t?trega ning see p?hitsetud veri oligi vene osa tema veres. Grusiinist vanaisalt oli ta p?rinud musikaalsuse, sakslannast vanaemalt, kes hoolega vajas oma p?ritolu ja kuulutas kohe p?rast Tbilisi saabumist end kaheteistk?mnendal aastal etten?gelikult ?veitslannaks, oli ta p?rinud ratsionaalse m?ttelaadi ja hea m?lu, juudist vanavanaisalt rikkaliku juuksekasvu ja peene kondi ning Vologda vanavanaemalt p?hjamaalase heledad silmad. Viktori ema Ksenia Nikolajevna j?i varakult leseks, kahe revolutsiooni ajal v?ljasurnud perekonna ainuke elus j?reltulija p?hkis hoolikalt raamaturiiulitelt tolmu, v?itles koidega ja kastis oran?e saialilli, mis ?itsesid tema aknalaual peaaegu aasta l?bi. Talle oli elus j??nud kaks lemmiktegevust: hoolitseda poja eest ja maalida siidr?tikuid invaliidide artellile. Veel oskas ta praadida kotlette ja „vaeseid r??tleid”. Kui poeg rindelt tagasi tuli, ?ppis ta kiiresti tegema Vikale (ta oli poega kutsunud ?pris naiseliku nimega „Vika” lapseeast peale ning see nimi j?i poisile k?lge) k?ike, mida ?he k?ega oli vilets teha: l?ikas leiba lahti, m??ris sellele v?id peale, kui seda oli, hommikuti tegi talle habemeajamiseks seebivahtu… Mida Viktor Juljevit?is ?ldsegi ei olnud – uhket tunnet, et ta kuulub mingisse rahvusesse, ta tundis end ?hteaegu heidikuna ja siniverelisena ning need juudivaenulikud ajad olid talle vastikud eelk?ige esteetiliselt: inetud inimesed, inetud riided seljas, k?itusid inetult. Elu v?ljaspool raamatute ruumi oli kuidagi solvav, see-eest ?hkus raamatutest elavat m?tet, tundeid ja teadmisi. See erinevus oli talumatu ja ta s??vis ?ha rohkem kirjandusse. Ainult lapsed, keda ta ?petas, lepitasid teda s?dant pahaks ajava tegelikkusega. Ja siis veel naised. Talle meeldisid kaunid naised. Nad vilksatasid tema elus l?hidalt ja pidup?evaselt, k?ige sagedamini ?ksteise j?rel, vahel ka paralleelselt, ja k?ik nad olid tema meelest ?htemoodi kaunid. Peab ?tlema, et ka tema meeldis naistele. Ta oli ilus ja koguni tema f??silisel puudel – seda taipas ta alles hiljem – oli oma v?lu. Kaunitarid ei leppinud invaliidiga mitte ?ksnes sel ilmsel p?hjusel, et s?jaj?rgsel ajal oli mehi v?hem, kui oleks olnud taastootmiseks vajalik, nagu oleks ?elnud veterinaar. Ta oli eriti k?tkestav, sest naised arvasid ekslikult, et tema oma puudega saab kuuluma neile t?ielikult ja jagamatult. Asjata. Tal polnud plaanis mitte kellelegi anda mingeid ?igusi enda peale, mida abieluliit oleks nagu s?natult eeldanud. Bunin, Kuprin ja T?ehhov oma looga „Daam koerakesega” arendasid vene kirjanduses enne kahek?mnenda sajandi algust tundmatu „mittejumaliku” armastuse ruumi: ?kki t?rganud kired, abielurikkumised, suhted – k?ik see, mida ?heksateistk?mnes sajand nimetas „r?paseks”. ?kski nendest autoritest ei tundnud s?jaj?rgse aja peamist probleemi – territoriaalset, mis ?hteviisi puudutas nii jumaliku armastuse j?ngreid kui ka k?ige primitiivsemate p??dlustega armatsejaid. Kus? Kus v?iks leida aset inimese kohtumine armsamaga, kui ta elab ?hes toas emaga, linnas, kus ei ole v??rastemaju, kuhu v?iks viia daami, et elada koos l?bi „p?ikesepiste”, isegi kajutit, kuhu v?iks varjuda, ei olnud v?imalik leida. Kui just suvel keset loodust, kuid meie kliimas on suvi nii l?hike… Tuua t?tarlaps enda juurde koju gobel??nist eesriide taha, mis eraldas mehe, poja toapoolt naise, ema omast, oli m?eldamatu. ??rida kohtumisteks tuba oli vastik ja pealegi kallis, paluda v?tit ?ksinda elavalt s?bralt oli ka kuidagi ebamugav… Viktor Juljevit?i vastumeelsus k?ige sellise vastu kaitses tema k?lblust. Muuseas, tal vedas, k?igil tema s?brataridel oli elamispind. Lahutatud Lidakesel, kelle juures ta k?is ning kellel oli ilus kael ja imelised rinnad, oli omaette tuba, seej?rel tuli Tanja-travestia, v?ike, otsekui vedrudel, ta k?ndis h?peldes koguni t?naval. Tema mees t??tas n?itlejana kuskil Saraatovis, naine ??ris tuba Sretenkal, paraja jalutusk?igu kaugusel. Siis oli veel Verake, prantsuse keele t?lk, haritud tarkpea, kellega ta k?is naise vanemate t?hjas suvilas. ?kski nendest naistest ei k?inud tema juures kodus: Ksenia Nikolajevna ei talunud v??raid naisi. Ema ja poeg elasid rahumeeli kahekesi, Viktor Juljevit? ei heietanud mingeid m?tteid muudatustest. Teise m?rtsi hommikul s?id nad hommikuks seest pehmeid ja v?ljastpoolt tugevasti praetud saiaviile. Ksenia Nikolajevna l?ikas nad Vikale sobivateks t?kkideks. See m?nikord t?iesti tarbetu hoolitsus pisiasjades viis ema tagasi nendesse aegadesse, kui Vika oli alles v?ike poiss, tema ise noor ja ilus ning mees elas. Tee oli kange, nagu seda oli armastanud mees. Rahuliku s??maaja katkestas valitsuse teadaanne Stalini haiguse kohta. Ksenia Nikolajevna l?i k?ed kokku, Viktor krimpsutas n?gu. Vaikis ja ?tles siis: „Lips l?bi. T?pipealt. N?dal aega ajavad jama, siis ?eldakse v?lja.” „Ei v?i olla.” „Miks ei v?i? Seda on ennegi n?htud. Kui Aleksander Esimene Taganrogis suri, siis viis kuller surmateate Peterburi, p?rast seda, kui ta oli Moskvast l?bi s?itnud, k?skis Golits?n jagada laiali b?llet??ne valitseja tervise kohta. Politseinikud kandsid n?dalap?evad b?llet??ne kodudesse laiali.” „Mis sa r??gid? Miks sa seda arvad?” „Noh, alguses sattusin v?rst Kropotkini m?rkmetes nendele b?llet??nidele, p?rast leidsin Ajalookirjanduse Raamatukogus ka b?llet??nid. Tehke n?gu ette, madam, kujutage leina. Tulemas on muutused.” „Ma kardan,” sosistas ema. „Ma kardan, Vika.” „Pole midagi. Hullemaks ikka ei l?he.” Ta l?ks kooli. ?petajatetoas valitses pingeline ?rev vaikus. Kui keegi ka midagi ?tles, siis sosinal. Ta teretas, v?ttis klassip?eviku ja l?ks oma poiste juurde. Avanud klassi ukse, hakkas K?si vaikiva m?ra saatel otse l?velt lugema: Ratsameest peab ?ks, jalav?elast teine, kolmas mustal maal ilusaimaks k?igist laevasid – see on, mida keegi endal ihkamas ikka, arvan; ning v?in k?igile muuta selgeks selle h?lpsalt; sest inimeste hulgas olles kauneim, Helena siiski kaasa ?llama j?ttis, laeval Trooja l?ks, ema l?inud meelest tal, ja t?tar ning isa armas sootuks, k?ik ju nii: sest viis teda sinna Kypris siis p?ritahtmist…[1 - „Vanakreeka kirjanduse antoloogia”. Tallinn, [2006], lk. 102–103. J. P?lli t?lge.] „Noh, kes teist ?tleb mulle, mis asi on l??rika?” k?sis ?petaja, kui koolipinkide klappide kinnilangemise m?rin oli vaikinud. Klass tardus. Viktor Juljevit? nautis seda hetke: ta oli ?ppinud looma m?tlevat vaikust. „See on armastusest,” ?tles keegi julgetest. „?ige, kuid see pole veel t?isvastus. L??rika r??gib igasugustest inimtunnetest, inimese siseelust. Muidugi ka armastusest. Aga ka kurbusest, ?ksildusest, lahkuminekust armastatud inimesest. Ja isegi mitte inimesest. On olemas v?ga kuulus luuletus, mis on samuti kirjutatud enne meie aega – v?rvukese surmast. Ma ei tee nalja… Nutke, Venused, kurtke, armuhaldjad, kaasa leinake k?ik, kel hing on rinnas! Kalli t?druku lemmiklind on surnud, kalli t?druku v?ike v?rb on surnud. Neiu lindu kui silmavalgust hoidis ja ka lind pidas neidu kalliks, just kui v?ike laps oma kullakallist memme. Ei ta lahkunud eales kalli r?pest, h?ples sinna ja t?nna, r??msalt aina siutsus veetleva k?skijanna r??muks. Oh, ja n??d juba r?ndab s?nget teed ta sinna, kust pole keegi tagasi tulnud.[2 - „Rooma kirjanduse antoloogia”. Tallinn, [2009], lk. 206. A. Sanga t?lge.] Ka see on n?ide l??rilisest luuletusest… Me oleme teiega juba r??kinud Homerosest, natuke lugenud „Iliast”, teame, kes oli Odysseus. Teame juba, mis on eepos. Teadlased arvavad, et eepilised teosed tekkisid enne l??rikat. N?iteks esimeses luuletuses, mis ma teile ette lugesin ja mis on kirjutatud seitsmendal sajandil enne meie ajaarvamist, meenutatakse Helenat. Kas te taipasite, et ta on toosama Helena, kelle p?rast, nagu pajatab legend, puhkes Trooja s?da? Autor v?rdleb oma armastatut temaga. Seda „kauneimat Helenat”, valitseja Menelaose naist, kelle r??vis Paris, kohtame isegi t?nap?eva luuletajatel. Nii r?ndas Helena, kelle m?ju meestele oli vastupandamatu, eeposest l??rikasse kui ilu s?mbol… Muinasajal, mil inimkonna kultuur alles tekkis, oli s?na muusikaga palju tihedamini seotud. Luuletusi loeti valjusti, muusikainstrumendi saatel, mida nimetati l??raks. Sellest tulenebki m?iste „l??rika”. Kahe ja poole tuhande aastaga on paljutki muutunud: praegu esitatakse luuletusi muusika saatel harva, see-eest on tekkinud uued ?anrid, milles s?nad ja muusika on lahutamatud… Tooge m?ni n?ide…” Helises kell, kuid nad k?ik istusid v?lutuna tema s?nadest. Miks ei m?rtsunud koolipinkide klapid, ei karatud k?ratsedes p?sti, ei tormatud kiiresti ukse poole, ummistades kehadega v?ljap??su klassist: kiiremini minema, minema siit! Koridori, riietehoidu, t?navale! Miks nad kuulasid teda? Miks oli talle endale nii huvitav toppida neile p?he seda, mida neil ?ldsegi vaja ei olnud? Erutas v?ga peene v?imu tunnetamine: otse silme all ?ppisid nad m?tlema ja tundma. Milline oaas keset igavat korralagedust! Kolm p?eva hiljem teatati Stalini surmast ja Viktor Juljevit? tundis mingit v?iklast rahuldust: ta oli selle esimesena ?ra arvanud. Pealegi kuulus ta sellesse absoluutsesse v?hemusse, kes ei kavatsenudki suurt kaotust taga nutta. Vanemad olid tavatsenud ta terveks suveks Gruusiasse saata, viimane kord olid nad Tbilisis kogu perega natuke aega enne isa surma, kolmek?mne kolmandal aastal. Ta teadis isa k?est, kuiv?rd tema Gruusia sugulased p?lgasid, kartsid ja vihkasid D?uga?vilit. Suri t?rann. Suri titaan. Muistset liiki olevus, maa-alusest maailmast, hirmus, saja k?ega, saja peaga. Vuntsidega. Koolis j?eti tunnid ?ra, ?pilased koguti miitingule. Viktor Juljevit? viis oma kuuenda klassi poisid, kes olid paarikaupa ?les rivistatud, neljandale korrusele, aga Mihha muudkui keerutas tema ?mber, paberileht k?es, toppis talle k?tte vihikulehte, mida katsid suured lillad t?hed. Ta oli kirjutanud luuletuse. S?nadele „Stalini surm” oli raam ?mber joonistatud. Nutke k?ik, kes te siin ja k?ikjal elate, arstid, masinakirjutajad, kes k?ik veel. On surnud Stalin, teist sellist ei leia te, n??d enam ?helgi maisel teel. „Ole tervitatud, Catullus,” muigas Viktor Juljevit? endamisi ja ?tles vaikselt: „Noh, arstid, hea k?ll, see on arusaadav. Aga miks masinakirjutajad?” „?ldiselt oli minu t?di Genja masinakirjutaja, Noh, v?ib panna ka „masinistid”,” parandas Mihha k?igult. „Kas tohib, ma loen selle ette?” T?si, sihuke aktiivsus h?sti ei l?pe. „Ei, Mihha, ma ei soovita teil seda teha. Kohe kategooriliselt ei soovita.” Mihha tahtis lehe tagasi v?tta, kuid ?petaja surus selle endale vastu rinda ja murdis osavalt pooleks: „Kas v?ib, ma j?tan selle endale m?lestuseks?” „Muidugi,” l?i Mihha n?gu s?rama. Saal oli tuubil t?is. Raadiost tuli Beethovenit. ?ranutetud n?gudega nais?petajad seisid reas kipsist b?sti juures. Kooli punasest sametist lipp langetas oma raskeid volte p?randani. Viktor Juljevit? seisis tagapool, sobilik ilme n?ol. Akna juures, klassikaaslaste poolt vastu aknalauda surutud, kannatas piinu kaheksanda klassi Borja Rahmanov. Aknalaud pressis valusasti vastu paremat k?lge, aga p??su ei olnud kuhugi. See oli kerge proov sellest, mis tuli tal ?le elada kolm p?eva hiljem. P?rast pidulikku miitingut, mida saatis ?ldrahvalik ulgumine – ?petajad andsid t?elise leina eeskuju, poisid p??dsid traagiliste nootidega kaasa minna – viidi nad klassidesse tagasi ja k?sutati istuma. Direktriss muudkui p??dis helistada rajooni haridusosakonda, et kindla peale teada saada, kas tunnid tuleb ?ra j?tta ja mitmeks p?evaks. Kuid telefon oli kogu aeg kinni. Alles kella ?heks p?eval teatati, et leina t?ttu tuleb ?pilased koju lasta, koolit?? algusest teatatakse t?iendavalt. Lastes oma ?pilased koju, palus Viktor Juljevit?, et nad p?siksid kodus ega hulguks t?navatel ringi, k?ige parem oleks, kui nad loeksid m?nda head raamatut! Sanja Steklov j?rgis ?petaja n?uannet meelsasti. Ta oli vist ainuke, kellel oli kodus kapis Tolstoi t?ielik teoste kogu ja nelja leinap?eva jooksul neelas Sanja k?ik neli k?idet „S?da ja rahu”, kuigi, ausalt ?eldes, m?nedest lehek?lgedest vaid libistas pilguga ?le. Lugenud esimese k?ite l?bi, andis ta selle Mihhale, kuid too ei teinud raamatut lahtigi: tal olid neil p?evil muud mured – t?di Genja varises s?dameatakiga voodisse, Minnal hakkas keerukas olukorras nagu alati k?ht valutama ning Mihha pidi kolm p?eva ja ??d t?itma t?di Genja ?ksteisele j?rgnevaid korraldusi, kes oli murest m?nev?rra ?lem??ra hulluks minemas. Iljal polnud tuhkagi ei ?petaja soovitustest ega ema palvetest. Teda kutsus v?lja t?navale ?rev tunne, et toimub midagi t?htsat. Seitsmenda m?rtsi varahommikul haaras ta fotoaparaadi ja lahkus kodust jahimehe tundega, kes aimas ette head saaki. Viktor Juljevit? ei t?stnud kodunt jalga kolm ??d ja kolm p?eva ega lasknud ka ema v?lja. Leiba ei olnud, kuid ta ?tles emale: „Ema, mis sest leivast? Meil pole koguni viinagi mitte.” T?epoolest, ema varutud pudeli oli ta t?hjaks joonud juba viienda ?htul. Ta oli otsustanud, et kuni juhti kuhugi ?ra ei viida ja maha ei maeta, tema majast v?lja ei l?he. T?mbas selga triibulise pid?aama, taris kokku hulga raamatuid ning viskas gobel??neesriide taga ku?etile pikali. ?lim ?nn. ?heksandal m?rtsil kell k?mme hommikul toodi surnukeha Sammassaalist v?lja – paksudes karakullkraega palitutes l?heldased mehed, riigi juhid, kandsid k?tel kirstu. Siis l?ks Viktor majast v?lja leiba ja viina tooma. Inimesi t?naval peaaegu polnudki. Piki t?navaid seisid veel veoautod ja k?ik meenutas taandunud ?leujutuse j?rgset pilti: igaveseks oma peremehe kaotanud katkised jalatsid, m?tsid, portfellid, v??ndunud laternapostid, esimeste korruste purustatud aknad. Maja kangialuse sein oli vereplekkides. Surnuks tallatud koer v?ravaaugus. Meenus Pu?kin: Kaldal kand, Jevgeni vaatab: tuttav rand ja taganenud veteuha – kuid k?ik on teine! Segi puha! Luges m?ttes „Vaskratsaniku” l?puni: Nii leitigi mu vaene hull ja maeti kivikallakul sealsamas halastusest maha.[3 - A. Pu?kin, „Luuletused ja poeemid”. Tallinn, 1972, lk. 451 ja 457. B. Alveri t?lge.] Parajasti siis leidis ta ?sna kaugel kodust p?ikt?navas v?ikese poe, mis oli avatud. Trepp viis poolkeldrikorrusele. M?ned naised ajasid vaikselt m??jaga juttu ja vakatasid, kui ta sisse astus. „Otsekui oleksid nad minust r??kinud,” muigas Viktor Juljevit?. ?ks t?dikestest tundis temas ?ra ?petaja ja k?sis k?hku: „Viktor Jurjevit?, mis see ometigi lahti on? Inimesed r??givad, et selle hod?nka korraldasid juudid? Kas teie olete midagi kuulnud?” See oli k?mnenda klassi ?pilase ema, kuid Viktor Juljevit? ei suutnud meenutada, kelle nimelt. Lihtsad mutid nimetasid teda sageli „Jurjevit?iks”, see ?rritas teda. Kuid sedapuhku valdas teda ootamatult ilmelik, talle v??ras taltumus. „Ei, kullake, midagi niisugust ma kuulnud ei ole. V?tame t?na kadunukese m?lestuseks pitsi v?i paar ja elame edasi, nagu oleme seni elanud. Mis need juudid siia puutuvad? Nad on ju samasugused inimesed nagu meie. Kaks pudelit viina, palun, sai ja pool p?tsi musta leiba. Jah, siis veel kaks pakki pelmeene…” Saanud oma ostud k?tte, maksis ta nende eest ja lahkus, j?tnud mutid m?nev?rra segadusse: v?ib-olla ei korraldanudki k?ike seda juudid, vaid keegi teine… Vaenlasi on ju kogu maailm ?mberringi t?is. K?ik kadestavad meid, k?ik kardavad meid. Jutt keeras mujale, uhkemale teemale. Viktor Juljevit? ja ema istusid ?mmarguse, p?lenud kohtadest kirju laua taga, karahvin seisis nende vahel. Ksenia Nikolajevna t?i k??gist nagu alati pehmeks keedetud pelmeenid. Pani kastruli metallist alusele. Viktor valas viina pitsidesse v?lja. Ja siis k?las uksekell. Kolm korda – ?engelide juurde. Viktor l?ks avama. Ukse taga seisis – ?le karusnahkse m?tsi oli t?mmatud must pitsr?tik, seljas pesukarunahast kraega meestepalitu, kauge m??daniku naftaliini- ja kassil?hnalises pilves – ime, kadunud isa n?bu, pikajalgne kaunitar, lauljanna, v?lja?mbleja, ?pardunud nunn Nino, kellest ?hkus soojust ja naeru. „Kas see oled sina? On see v?imalik?” Ta oli seda naist n?inud viimati kaksk?mmend aastat tagasi. Oli elanud tema majas Tbilisis. Lapse m?llu oli see talletunud kahtlusevarjundiga: kas see maja oli t?esti olemas v?i ainult kangastus talle? Kuid naine oli seesama, polnudki palju vanemaks j??nud, armas Nino, kallis Nino… „Vika, mu poiss, sa pole ?ldse muutunud! Ma oleksin sind rahvasummas ka ?ra tundnud!” „Tule taevas appi, Nina, kuidas sa siia sattusid? Kust sa tuled?” „Lase mind sisse, ?ra hoia mind l?vepakul!” Nad suudlesid, hoides teineteisel peast kinni, t?mbusid eemale, et paremini n?ha ja suudlesid j?lle. Segaduses Ksenia Nikolajevna seisis uksel – kellega see Vika seal suudleb? Taevane arm, Nino! Gruusia sugulased, kadunud mehe lemmikn?bu minevikust, kaugest minevikust… On see m?eldav? Tule edasi. Istu lauda, istu! Jah, k?ed on vaja ?ra pesta! „Aga muidugi, otsekui surnuaialt, esimene asi on k?ed puhtaks pesta!” gruusia aktsent, m?rgatavam kui enne, h??letoonis naer ja pidu. Pesi k?ed puhtaks, siis l?ks peldikusse ja pesi veel kord k?si. Ksenia Nikolajevna oli juba katnud lauale kolmanda koha: k?ik taldrikud olid vanad, ?ra l??dud kildudega ja m?rased. Viktor valas viina v?lja. „K?igepealt vabaduse eest! See on nagu nelik?mmend aastat k?rbes… K?rvas maha! Meie tulime v?lja!” ?tles Nino, vastupidiselt lauakommetele, mida Gruusias alati j?rgiti. Naine, k?laline, esimesena ei r??gi! Nad j?id. Nino eraldas kahvliga neljandiku pelmeenist, pistis delikaatselt vaevu paotatud huulte vahele. Viktorile tuli meelde, kuidas Nino oli ?petanud teda s??ma, jooma, k?ndima, istuma, teretama. K?ik oli puha meelest l?inud. Ja tegi k?ike nii, nagu teda oli kunagi ?petatud, unustanud ?ppetunnid ise. „Kuidas sa siia sattusid, Ninoke?” Naine n?jatus vastu tooli seljatuge, pani k?ed kukla taha ja naeris nooruslikult. Siis kadus naeratus, ta v?ttis ?lgadelt musta pitsr?tiku, m?ssis selle ?mber pea, t?usis p?sti, t?stis ?les oma kaunid iginoored k?ed ja t?i kuuldavale pika ?he k?rgemale kerkiva hala. Siis langes h??l alla, s?nu samah?sti kui ei olnudki, sest see oli itk surnu p?rast – igivana leinahala, mis ei vajanud mingeid s?nu, mis oli tulvil igatsust, valu ja pidulikkust. Nino l?petas selle igivana s?natu kurbuseavalduse ja puhkes j?lle naerma. „Vaeseke on purju j??nud,” m?tles Ksenia Nikolajevna. Naernud isu t?is, r??kis Nino neile loo, mis j??b aastateks tema lemmikteemaks jutuajamistel l?hedastega. Viiendal m?rtsil, kui Stalini surmast ei olnud veel teatatud, tulid nende juurde kaks Siseasjade Rahvakomissariaadi t??tajat ja viisid ta endaga kaasa. Tahtsid ?ra viia ka ?e Manana, kuid too oli juba eelmisel n?dalal Khuthaisisse s?itnud ja kodus teda ei olnud. Ema pani asju kokku, nuttis ja sosistas: „Ei taha, saatan, ei taha meid rahule j?tta!” Ametimees sai aru, vaadates, kuidas ema pakib, ja ?tles: „Teie t?tar on kolme p?eva p?rast kodus tagasi, noh, hiljemalt viie p?eva p?rast. Minu s?na selle peale.” Sa ju m?letad minu ema, Vika? Ksenja muidugi m?letab! Ta on ?heksak?mmend aastat vana, ta ei kartnud ka noorema mitte midagi ja mida tal enam karta on. „Oih, sinu s?nad on kuldsed. Aga k?ed on raudsed.” „Asjata solvate meid, Lamara Nojevna,” ?tles ?ks ametimeestest. „Teie t?trele osutatakse suurt au,” ?tles ta. Viidi mind partei linnakomiteesse. Jah, suur au muidugi. Seal p?levad k?ik lambid, suur hulk inimesi s?elub koridoris edasitagasi nagu Rustaveli prospektil peop?evadel. Mind juhatati saali. Saalis istus palju naisi – igasuguseid, oli k?lanaisi, aga olid ka Veriko ja Tamara ning ?ed Menabded, lauljad. Sisse tulid kaks meest, alguses r??kis ?ks, et maailm on kandnud suure kaotuse, rahvas on lohutamatu, lein on ?ldrahvalik… M?tlesin, et kas mind toodi nende s?nade p?rast siia? Siis r??kis teine: me kogusime teid siia, sest gruusia igivana kombe kohaselt nutavad naised kalleid kadunukesi taga. Seda saavad teha ainult naised. Me kogusime teid kokku, et te teeksite hea itku. Vika, Ksenja, ma oleksin peaaegu et kohe hakanud laulma „Tule, Issand Jumal, v?ta ta enda juurde!” „Me teame teist k?igist,” ?tles see kiilasp?ine mutitaoline mees, „et te olete laulnud matustel, teate gruusia itku. Meile ?eldi Moskvast, et juhtkond tahab, et te laulaksite itku meie suurele juhile.” Ma ei ole neid itkusid kunagi teadnud, olen matustel palju laulnud, aga neid paganate itkusid kristlased ei laula. See on halamine ja mitte laulmine. ?kspuha, m?tlesin, s?idan ikkagi! Mitte ei saanud endale niisugust meeldivat asja keelata. Palju seal naisi oli, ei oska ma ?elda. V?ga palju, terve lennuk oli t?is. Kes nuttis, kes oli uhke, aga k?ik v?risesid hirmust. Pean ?tlema, et ma ei olnud lennukiga kunagi lennanud ega poleks ka miski hinna eest lennanud – ainult s??rase s?ndmuse puhul. Saabusime ??sel, bussidel viidi meid linna, oleks nagu v??rastemaja olnud. V?lja magada ei lastud, tuli grusiin ja kogus meid kokku. ?tles, et on muusik. Hakkab meid juhendama. N?gu oli tuttav, olin teda kuskil n?inud… Muudkui vaatasin ja vaatasin, ta kutsus mind k?rvale ja sosistas tasa k?rva sisse: ma olen Mikeladze vend… Uh, saatan, kui palju inimesi ta hauda ajas. ?hes?naga, p?eval itkeme, ??sel itkeme, veel p?eva itkeme, mind hakkas juba ?ra t??tama. Tegime proove! Kaheksanda ?htul ?eldi, et itk j?etakse ?ra. Miks taheti, miks enam ei tahetud – kurat seda teab! K?ik pandi bussidesse ja viidi kes teab kuhu. Mina aga lamasin voodil ja karjusin: ai, valuhoog, ai, valutab! M?tlesin, et ei s?ida ma enne kuhugi, kui olen sind n?inud. Keegi ?lemus ?tles, et p?rast pean ma ise pileti ostma. Ai, karjun, valutab! Ostan pileti. Vala veel, Vika! Esimest korda elus joon viina, esimest korda elus valetasin, esimest korda elus matame suurt kurjategijat! „Tasem, Nino, tasem,” puudutas teda ?last Ksenia Nikolajevna. Nino noogutas ja surus oma kaunid k?ed huultele. Viktor v?ttis oma vasaku k?ega kinni tema paremast k?est ja suudles seda. Elus oli midagi muutumas. Paremuse poole… MAA-ALUSE LAPSED Ilja laskis m??da linna ringi ja p??dis aru saada, kuhu see enneolematu demonstratsioon liigub. Ta tegi kindlaks, et sellel on palju harusid ja ?ks neist algab – v?i l?peb – Valgevene vaksali juures ning teine kuskil kolme t?nava: Petrovka, Ro?destvenski ja Tsvetnoi bulvari ristumiskohas. Ta tr?gis seal ringi, sai aru, et filmi on v?he, ja kui p?ris pimedaks l?ks, p??ses l?bi h?da koju. ?hes kohas postkontori juures tuli koguni ?le aia ronida. Mitte keegi, isegi piirkonna militsion??rid mitte, ei teadnud siinset geograafiat paremini kui kohalikud poisid. Nad olid siin aastaid m?nginud kasakaid ja r??vleid, k?ik l?bik?idavad hoovid ja trepikojad ning isegi kanalisatsiooniluugid olid neil teada. Paljudel korteritel olid tagatrepid, tulnud paraaduksest sisse, v?is helistada m?ne klassikaaslase ukse taga, lipsata l?bi pika koridori ja h?pata v?lja tagatrepile ning minna sealtkaudu teise hoovi v?i isegi teisele t?navale. Seitsmenda m?rtsi hommikul pani ta uue filmi sisse ja kohe, kui ema oli t??le l?inud, lippas t?navale. Hommikul oli rahvast t?navatel veel rohkem, kui oli olnud ?htul. V?ljap??s Marosseikalt v?ljakule oli n??d t?kestatud mitte ainult trollibusside, vaid ka teise rea veoautodega. Sammassaali juurde p??ses Pu?kini v?ljaku poolt, kuid mitte m??da Gorki t?navat, vaid m??da Pu?kini t?navat. Hiljem hakati laskma ka m??da Neglinnaja t?navat. K?ik kolm l?hedal asuvat bulvarit olid t?is kokkupressitud inimsumma, kuid keskp?eval l?ks lahedamaks: igast k?ljest kokkupressitud rahvahulk hakkas liikuma ja pistis jooksma. Avati mingid k?lgmised l?bip??sud, p?ikt?navate kaudu, ja inimesed tormasid sinna. Keegi ei ole mitte kunagi kindlaks teinud, kes neid l?kse reguleeris, korraldas varitsusi ja harusid, kuhu inimesed sisse tr?gisid, kuid l?puks imbusid nad kuidagi l?bik?idavate hoovide ja trepikodade kaudu edasi, voolasid sisse ja voolasid v?lja nagu vesi, mis igast august l?bi tuleb. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/ljudmila-ulitskaja/imaago/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 „Vanakreeka kirjanduse antoloogia”. Tallinn, [2006], lk. 102–103. J. P?lli t?lge. 2 „Rooma kirjanduse antoloogia”. Tallinn, [2009], lk. 206. A. Sanga t?lge. 3 A. Pu?kin, „Luuletused ja poeemid”. Tallinn, 1972, lk. 451 ja 457. B. Alveri t?lge.