Osav Peter ja tema Fantastilised Silmad

Osav Peter ja tema Fantastilised Silmad Jonathan Auxier „Osav Peter ja tema Fantastilised Silmad” on haarav seiklus k?mneaastasest pimedast orvust, kellest olude sunnil saab meistervaras. ?hel saatuslikul p?rastl?unal n?ppab Peter salap?rase karbi, milles on kolm maagilist silmapaari.Esimest paari proovides satub ta hetkega peidetud saarele, kus talle esitletakse erilist ?lesannet: reisida kaugemale tuntud maadest ja p??sta kadunud kuningriik selle reeturliku valitseja k??sist. Fantastiliste Silmade ja m?ne ?pris ebatavalise s?bra abiga asub Peter unustamatule, seikluslikule reisile, et p??sta h?dasolijaid – ja avastada oma t?eline saatus.EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS SOOVITABPABERRAAMAT SOODUSHINNAGA Osav Peter ja tema fantastilised silmad Jonathan Auxier Originaali tiitel: Peter Nimble and His Fantastic Eyes Jonathan Auxier Amulet Books Tekst ja peat?kkide illustratsioonid © 2011 Jonathan Auxier Kaaneillustratsioonid © 2011 Gilbert Ford ISBN 978-9949-9628-1-5 (tr?kis) ISBN 978-9949-9628-2-2 (epub) T?lge eesti keelde © Mario Pulver ja Pikoprint O? 2014 T?lkija: Mario Pulver Toimetaja: Vilve Torn Kujundaja: Heigo K?tt E-raamat: Ants Tuur See raamat on uhkusega tr?kitud keskkonnas?bralikule paberile. Keskkonnas?braliku metsanduse all m?istetakse FSC s?steemis sellist metsamajandamise viisi, mis s?ilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse ja looduslikud protsessid. Rohkem informatsiooni vaata www.pikoprint.ee/roheline Maryle ...me narrikuube kandsime ja m?tsil kuljuseid, kui vait j?id kellad kirikutes, k?llap kuuldi neid. t?lkis Peeter Veltson Gilbert Keith Chestertoni raamatust „Mees, kes oli Neljap?ev” I OSA KULD 1. peat?kk OSAVA PETERI ESIMESED K?MME ELUAASTAT Need, kes teavad ?le?ldse midagi pimedatest lastest, m?istavad h?sti, kuidas neist saavad parimad vargad. V?ite isegi arvata, et pimedatel lastel on uskumatu l?hnataju ja nad oskavad juba viiek?mne sammu pealt ?elda, mis asub lukustatud ukse taga – olgu see siis peen kangas, kuld v?i maap?hklimaius. Veelgi enam, nende n?pud on piisavalt pisikesed, et lipsata otse lukuauku ja nende k?rvad piisavalt teravad, et kuulda ka k?ige keerukamate lukkude iga liikuva osa v?iksematki kl?psu-kolksu. Muidugi on suurte varaste aeg ammu m??das, t?nap?eval on lapsvargaid v?he j?rele j??nud, olgu nad pimedad v?i mitte. Ent kunagi oli maailm neist lihtsalt pungil t?is. See ongi lugu suurimast vargast, kes on eales elanud. Tema nimi, nagu teadsite ilmselt ise arvata, oli Osav Peter. Nagu enamik imikuid, saabus Peter siia maailma ilma igasuguse nimeta. ?hel hommikul m?rkas salk purjus, kuid hea s?damega madruseid v?etikest oma laeva k?rval ?hes korvis hulpimas. Poisikese pea peal k??lus suur kaaren, kes oli ilmselt nokkinud v?lja ta silmad. T?lgastuses madrused l?id linnu maha ja viisid lapsukese l?hedal asuva sadamalinna v?imude juurde. Ehkki linnaisadel polnud pimeda imikuga midagi peale hakata, n?udis kohalik m??rus, et nad peavad talle v?hemalt nime panema. S?natu h??letuse tulemusena ristiti ta Osavaks Peteriks, sest neile ei tulnud see nimi ?hest lastelaulukesest ?igesti meelde. Kaasavaraks vaid nimi, saadeti inimesehakatis laia maailma endale ise teed rajama. M?nda aega toitis p?nni viga saanud emane kass, kellega Peter kohaliku k?rtsi all roomates kohtus. Kass lubas Peteril elada enda juures vastutasuks selle eest, et poiss katkus kassikarvadest t?isid ja kirpe. Mitu kuud hiljem avastas k?rtsipidaja nad ?hel traagilisel p?eval veranda all k?ssitamas. Oma asutusest kahjurite avastamise p?rast tulivihane mees kupatas kogu pere kotti ja viskas lahte. Kotis?lme osavate s?rmedega lahti saamine t?histas Peteri karj??ri algust. Kuna ta oli karvutu ja loomup?raselt hulpiv, suutis ta ilma erilise k?rata kaldale j?uda. (Kassidel seevastu nii h?sti ei l?inud.) • • • Selle hetkeni olete olnud tunnistajaks Peteri ?pris tavap?rasele imikup?lvele – mis ilmselt ei erine kuigi palju teie omast. Ent oli vaid aja k?simus, kuni ta eristas end hambuvatest massidest. Selle esimeseks m?rgiks oli Peteri ebatavaline anne elus p?sida. Kuna tal polnud vanemaid, kes talle r?ivaid ja s??a ostaks, pidas ta vajalikuks ohjad enda k?tte haarata. ?ks rahvatarkus r??gib, kui lihtne on lapselt kommi ?ra v?tta. See on ?dini vale. Iga?ks, kes on proovinud v?tta imikult ?ra ?ksk?ik mida, teab h?sti, milline kisa, jalgadega peksmine ja ?le?ldine k?ra kohe vallandub. K?ll aga on lapsel ?limalt lihtne v?tta midagi meilt. Kuigi ta oli pime, polnud noorel Peteril mingit muret nuhkida v?lja puuviljalette ja juurviljak?rusid, kust varastada. Ta tuterdas sinna, kuhu nina juhatas ja proovis oma hambaid s??tul moel k?igel, mida s??a soovis. Varsti hakkas ta vinnama ka teisi esmatarbekaupu – riideid, magamisaluseid ja sidet oma silmadele. Ta ?ritas sisse vehkida ka kingi, kuid avastas, et eelistab k?ia paljajalu. Kolmandaks s?nnip?evaks oli ta pisivarguste ekspert ja m??jate seas tuntud nuhtlus. Teda oli teolt tabatud enam kui kord, kuid poiss lipsas alati minema enne, kui konstaablit j?uti teavitada. Ent kuritegeliku elu ?heks probleemiks on fakt, et see v?hendab sinu v?imalusi elus edasi j?uda. Seaduskuulelikud kodanikud heidavad ?he pilgu Peteri-sugusele lapsele ja keeravad pea teisele poole – ei paku iial magusat, m?nguasju ega lootust saada kasuperre. Iseenda eest hoolitsedes oli meie j?mpsikas enam-v?hem kindlustanud selle, et kasvab ?les vanemateta ja ihu?ksi. See k?ik aga muutus, kui ta kohtas ettev?tlikku selli nimega hr Seamus. Hr Seamus oli pikk, kiitsakas mees turskete k?te ja ??ratult suure peaga. Oma kohmakate n?ppude t?ttu ei ?nnestunud tal iialgi elada unistuste elu murdvargana. Selle asemel oli hr Seamus valinud kerjusemeistri ameti. Kerjusemeister, nagu v?ite ise ette kujutada, on kerjustega tegelev inimene. See mees oli asutanud ?ri, kus ta v?ttis perre orbusid, sandistas nad korralikult ja saatis siis t?navale m?nte kerjama. Iga laps, kes julges t?hjade k?tega koju tulla, sai palgaks k?ri pihku v?tmise ja m??di edasi t??kotta. Kokku oli hr Seamuse juurest l?bi k?inud vist k?ll juba kolmk?mmend orbu. Peter oli viieaastane, kui kerjusemeister teda esimest korda turul puuviljaleti juures m?rkas. „H?i, poiss!” ?tles hr Seamus l?hemale tulles. „Mis su nimi on?” „Nad kutsuvad mind pimedaks Peeduks, h?rra,” vastas pisike poiss. Ta oli liiga noor teadmaks hoiatust v??rastega r??kimise kohta. Hr Seamus n?jatus paremaks pilguks l?hemale. Tema kogemuse j?rgi sai pimedatest lastest eriti edukaid kerjuseid vorpida. „Ja kus su vanemad on?” p?ris ta. „Mul pole vanemaid,” vastas poiss. Selleks ajaks oli Peteri n?lg temast v?itu saanud, ta sirutas kiirelt k?e selja taha ning napsas puuviljavankrilt ?una. Hr Seamus m?rkas seda tegu silmanurgast ja see l?i tal peaaegu hinge kinni. Poiss ei n?panud ?una kuhila otsast, vaid kusagilt s?gavalt keskelt nii, et v?line k?lg j?i kuhjal t?itsa puutumata. Tavalise inimese jaoks oleks see tegu ilmv?imatu, ent sellele r?pasele j?nglasele justkui iseenesest m?istetav. Hr Seamus teadis kohe, et seisab ?he erakordselt andeka varga ees. Mees sirutas end veel l?hemale ja piidles poisi hapraid s?rmi. „No nii, Peedu,” lausus ta oma magusaimal h??lel. „Minu nimi on h?rra Seamus. Olen pagana r??mus, et me kohtusime. Vaata, mina olen ?ks suur ja t?htis kaupmees, aga mul pole poega, kellega oma rikkusi jagada.” Hr Seamus v?ttis Peteri pisikesest peost ?una ja haukas sellest t?ki, samal ajal edasi r??kides. „Kuidas sulle meeldiks,” ta hammustas uuesti, „hakata minu ?ripartneriks? Elaksid minuga mu m?isas, s??ksid minu s??ki ja m?ngiksid mu koera M?rvariga?” „Mis sorti koer see selline on?” k?sis Peter. Ta lootis v?ga, et see on nii suur, et tema seljas ratsutada. „See on... siiami,” ?tles hr Seamus p?rast m?ttepausi. „Kas siiamid on suured?” „Suurimad. Ta v?iks su vist tervelt alla kugistada, kui tahaks.” Hr Seamus viskas ?unas?dame endale suhu ja kugistas selle tervelt alla. „Noh, mis kostad, poiss?” • • • M?isa polnud. Polnud ka rikkust, teenreid ega pidus??ke. Koer M?rvar oli k?ll olemas, aga tal puudus ?ks jalg ja ta oli vana – ja nagu enamik vanakesi, vihkas ta lapsi. Peteri s?idutamise asemel veetis ta suurema osa ajast longates, l?risedes ja r?vedalt koonult ila limpsides. Hr Seamus loobus kerjuste meisterdamisest ega vaadanud enam iial tagasi. Ta m??s ?lej??nud orvud maha ja p?hendus t?ielikult Peteri harimisele vargakunstis. Esimesel aastal lukustas ta k?ik poisi eined vanasse laevakirstu. Kui Peter s??a tahtis, pidi ta paljak?si luku lahti muukima. See ei ?petanud poisile ?ksnes v??rtuslikke murdvarga oskusi, vaid s??stis hr Seamusele ka kena summa kuludes. Esmalt n?lgis poiss kahe n?dala jooksul, enne kui sai oma uues kodus esimese s??gikorra. Kui tal ?nnestus l?puks kirstulukk lahti murda (kasutades kogemata McNeery k??namise man??vrit), olid raasukesed ammu roiskunud. Aga l?puks sai ta lukkude muukimisel osavamaks, kuni oli k?inud l?bi iga viimase kui sellise isanda kollektsioonis. Lisaks ?petas hr Seamus Peterit hiilimise peenes kunstis – kuidas nihkuda ?le p?randalaudade, katuste ja isegi kruusa ainsatki piuksu tegemata. Poiss ?ppis kiiresti ja valdas varsti meisterlikult kogu vargaameti arsenali alates aknaklaasi l?ikumisest kuni keerukama k?iet??ni. K?mnendaks eluaastaks oli Osavast Peterist saanud parim varas, keda linnas eales n?htud. Muidugi, keegi teda p?riselt ei n?inud: nemad silmasid vaid avatud seife ja t?hje ehtekarbikesi, mida ta endast maha j?ttis. Igal ??l saatis hr Seamus Peteri linna vargile. Ja igal p?ikset?usul naasis Peter hr Seamuse juurde kraami t?is vargakotiga. „Ussike!” – niimoodi oli mees hakanud teda kutsuma – „tegid pagana h?sti. N??d kao mu silmist!” Ja p?rast seda lukustas ta poisi keldrisse ning j?ttis M?rvari ukse ette valvama. Ega Peterit kelder v?ga h?irinudki. Pimedana ei hoolinud ta eriti valguse puudumisest ja siin all konutamine oli ausate inimeste kodude r??stamisest palju etem. Olgugi, et ta tegi pahategusid (ja varastamine on pahategu), oli Peter loomult siiski hea laps, kes ei tahtnud murdvargustest midagi kuulda. Igal hommikul niiskel keldrip?randal kerra t?mbudes kujutas poiss ette, kuidas ta hiilib M?rvarist m??da, murrab hr Seamuse suurde aardekambrisse ja viib k?ik asjad nende ?igetele omanikele tagasi. Peter kujutas ette, kuidas t?nulik linnarahvas ta julma hr Seamuse k?est p??stab, ta igaveseks suurde, sooja majja elama kutsub, mis on t?is toitu ja laulu ja teisi r??msaid lapsi. L?hidalt – ta unistas ?nnelikust elust. Aga see oli pelgalt unen?gu ja igal loojangul ?rkas Peter hr Seamuse k?rkimise peale. Poiss l??di ?ue, et m??duks j?rjekordne ?htu ausate kodanike vara puistates. Ja nii see eluke Osava Peteri jaoks l?ks. Poiss oli ?nnetu, halvasti koheldud ja pidi tegema pahategusid – p?evast p?eva, talvest talve, aastast aastasse –, kuni ?hel v?ga erilisel ja v?ga vihmasel p?rastl?unal kohtus ta v??raga, kes muutis ta elu igaveseks. 2. peat?kk K?BARAMEISTRI SALAP?RANE KAST Lisaks iga?istele vargustele tuli Peteril teha ka majapidamis­t?id. Iga kuu teisel teisip?eval saatis hr Seamus ta turult toitu tooma (varastama). Ka see teine teisip?ev polnud erand. „?les, ussike!” k?ratas hr Seamus varsti p?rast koidikut m??da keldritreppi alla laskudes. „T?na on toidukraami toomise p?ev. Ma ei s??da sind selleks, et sa terve hommiku siin laiskleks.” Peter oli veetnud terve ?? sisse murdes ja j?udis oma r?pasel asemel lamada vaid tunnikese. „Nagunii sa mind ei toida,” pomises ta hetkel, mida v?ib nimetada vaid unise peaga tehtud lolluseks. J?rgmiseks tundis poiss suurt, tursket rusikat juukseid rebimas ja teda jalule tirimas. „?ra unusta, kellega sa r??gid, ussike!” sisistas hr Seamus ja lohistas Peteri k?hetu kere treppidest ?les ning majast l?bi. „Vaat selle eest teed topeltt??d. Tood mulle toitu ja raha... ja M?rvarile m?nguasja n?rimiseks!” Koer limpsis nende m??dudes ?raootavalt oma mokki. „Jah, h?rra! Andestage mulle,” ?tles Peter siira kahetsusega h??les. Ta teadis tegelikult, et ei tasu vastu haukuda, aga, nagu isegi teate, m?nikord s?nad lihtsalt oskavad v?lja lipsata. „S??sta oma vabandused timukale.” Hr Seamus t?ukas poisi t?navale ja viskas vargakoti talle j?rele. „Ja olgu see t?is, kui sind j?lle n?en! V?i muidu,” ?tles ta ust kinni lajatades. Peter ajas end jalule ja heitis koti ?le ?la. Ta kuulis k?rgel ?lal pilvedes t?sedaid vihmapiisku trummeldamas ja ohkas. Peteri ametis esitab vihm ainulaadse takistuse. Vaadake, kui sajab vihma, tulevad sulamise hirmus rikkurid harva t?navale. Ja kui nad isegi tulevad, saadavad neid tavaliselt vihmavarjuga teenijad, kes hoiavad taskuvaraste osas silmad hoolikalt lahti. Linn armastab ?le k?ige taskuvargaid v?lla t?mmata ja iga kukrut nooliv kurjategija s?tib end taolistes tingimustes suurde ohtu. Just sellel p?hjusel ?nnestus Peteril ebameeldiva, sajuse p?rastl?una jooksul vaevalt ?ldse midagi n?pata. Ta keeras ?mber nurga, p?u t?is brokolit ja suitsuheeringaid. Poiss juurdles parasjagu selle ?le, milline h?da on ees ootamas, kui ta hr Seamusele raha ei vii, kui sattus sadamakai juurde kogunenud rahvahulgale. Oli see alles vedamine: taskuvargad reeglina toituvadki tihedast rahvasummast. Veelgi parem oli see, et k?ik vihmavarjudega teenijad tundusid sama hajevil olevat kui nende k?skijad. Poiss heitis toidukraami k?rvale ja hakkas kohe t??le. Ta liikus hoolikalt l?bi rahvamassi, vinnas innukatelt pealtvaatajatelt rahataskuid ja ?ritas aru saada, mis sellist tunglemist tekitas. „Kas kuulen nuukseid, et teil pole juukseid?” k?mistas h??l kusagilt rahva tagant. „Kas kiilas kolu toob kehvad olud? Enam mitte! See kaunis turban – tehtud s?ngete L?unamerede tagant toodud karunahast – taastab teie lopsakad lokid ?le??!” H??l kuulus mehele, kes seisis kusagil Peterist vasakul. „Katted igale kolbale! Mida iganes vajate, siin see on!” Tema enesekindel ja siidine h??l hoidsid rahvast loitsuna k?tkes. Siinkohal oleks tark korraks peatuda ja selgitada selle stseeni paljusid detaile, mis Osavale Peterile p??dmatuks j?id. Tema ei n?inud mehe pea peal k?rguvat viltust m?tsitorni. Lisaks ei saanud ta uurida k?neleja teravat l?uajoont, kongus punanina ja pikki, pigem ??kullile sobivaid kulme. Ainus, mida Peter teadis, oli see, et mees pakkus noorele taskuvargale t?iusliku v?imaluse oma kunsti ?ndsas teadmatuses rahva peal katsetada. Peter j?tkas kukrutes „ostlemist”, libistades vaevata s?rmi nii taskutesse kui ka kotikestesse. Ta pidi naeratust alla suruma – inimesed keskendusid nii hoolsalt k?barameistri lobale, et keegi neist ei tajunud midagi. Parajasti jagas mees lugu sellest, kust ta oma imekaupa leidis. Ta v?itis, et oli reisinud kaugele piiride taha, tundmatutele maailmavetele. Seal leidis ta seinavaipadest, k?nnuseentest ja draakonisoomustest valmistatud m?tse. „Seda k?ike pakun teile t?na soodushinnaga!” kuulutas ta. Peter m?tiskles mehe s?nade ?le sel ajal, kui ta kraami vargakotti toppis. Poiss avastas, peaaegu lootiski, et sellised v?lupaigad on p?riselt olemas – kahtlemata oleks need tema sadamalinnast k?tkestavamad. Aga muidugi polnud need ehtsad, meenutas ta iseendale – see oli k?ik vaid muinasjutuline lora. „Lora, ?tlete?” murdis k?barameistri h??l tema m?tetesse. „Ehk saan teid ?mber veenda?” Peter peatus keset vargust. K?las peaaegu nii, nagu oleks mees p??rdunud otse tema poole. „Just nimelt, j?mpsikas!” kostis h??l. Poiss libistas s?rmed konstaabli tagataskust v?lja, kui tajus rahvahulga silmade p??rdumist tema poole. „M-m-mina, h?rra?” kogeles ta klappi vargakoti suu ette sikutades. „Kes siis veel? Kas tohib r??vida hetke teie aega?” Peter ei liigutanud ennast. K?barameister valis teise tee ja p??rdus Peteri k?rval seisva mehe poole. „Ahoi, konstaabel?” ?tles ta. „Olge nii kena ja tehke ruumi, et see j?nglane saaks l?bi hiilida.” Peteri kurk t?mbus kuivaks. Ta kuulas, kuidas j?ssakas seadusesilm temast m??da paterdas ja inimesi oma nuiaga k?rvale n?gis. „Kuulsite seda selli,” s?nas ta k?skival toonil. „Laske poiss m??da.” K?ik ootasid, et Peter ette astuks. „?ra h?bene, poiss,” k?kutas k?barameister naerda. „Oleks kuritegelik lasta meil p?nevusest surra.” Ilmselgelt teadis mees, millega Peter tegeles ja ?hvardas n??d tema pahategusid paljastada. Peteril polnud valikut: ta katsus j?tta v?imalikult ohutu ja kohmaka mulje ning l?ks kombates rahvahulga etteotsa. K?barameister haaras tal k?est ja raputas seda entusiastlikult. „Nii tore, et tulite pardale!” Ta p??rdus tagasi publiku poole. „Ja n??d teil veab, sest mul on teile eriline demonstratsioon!” Peter katsus ?mbruskonnast sotti saada. Paremal seisis k?barameister, kes l?hnas kahetsustundega segatud m?rja villa j?rele. Kohe tema taga asus mehe vanker, mida vedasid kaks... ei, mitte hobust. Peter oli seitsmeaastaselt ?hte mereloomade tsirkust r??vinud ja sellest ajast oli tal eksootiliste loomade peale suurep?rane nina. Aga kes k?ll olid need imelikud loomad? „Hoia sebradest eemale, poiss. Nad virutavad jalaga!” Rahvas naeris heas?damliku hoiatuse peale. Peter oli aga naerust kaugel. Tundus, justkui loeks see mees ta m?tteid. Ent see tundus v?imatu. „Mis sa n??d,” ?tles mees l?hedale kummardudes ja sosistades. „Vajab vaid veidi harjutamist.” Peter taganes v??ra juurest ja p?rkas otse vastu puuvankrit. Saanud tasakaalu tagasi, maandusid ta s?rmed millelgi k?lmal, metalsel ja tuttaval. Lukk. Peteri pulss kiirenes. Kui tema t?? juures leidus ?ldse midagi, mis talle meeldis, oli see lukkude lahtimurdmine. Ta pidas igat lukku isiklikuks v?ljakutseks. Lukud olid juba nende definitsiooni j?rgi m?eldud sulle ?tlema, mida sa teha ei saa. Sa ei saa siin kirstus olevat toitu. Sa ei saa siit keldrist v?lja. Sa ei saa teada, mis on vankris. Iga lukk vangistas varandust, mis n?udis vabastamist. Ja Peteril oli alati hea meel vastu tulla. Poiss libistas s?rmedega ?le vihmam?rja lukupoldi. See oli karastatud teras, seda sorti materjali kasutati vaid k?ige v??rtuslikemate saladuste varjamiseks. Ta libistas k?si kaugemale ?le ukse, otsides hinge, kuid selle asemel leidis ta paksu klambri, mis ?hendus j?rgmise lukuga. Ja j?rgmisega. Ja j?rgmisega. Kogu vankrit katsid iga suuruse ja kujuga lukud. Ta naeratas endamisi – olukord l?ks j?rsku palju p?nevamaks. Kuni Peter vankrit uuris, k?neles k?barameister rahvale. „L?puks ometi j?udis k?tte aeg paljastada m?ts, mis on veel h?mmastavam kui k?ik mu ?lej??nud m?tsid kokku! ?ks, mis on tehtud spetsiaalselt teile!” Rahvas n?jatus innukas uudishimus ettepoole. „Nii, me k?ik teame, mis on sadamalinna elu juures p?hiprobleemiks – hais! Kuidas saab ?ldse s?ilitada v??rikust kohas, mis lehkab kala j?rele?” Kostis ?ldine n?usolekum?min ja inimesed nuusutasid p?lastusega ?hku. „Noh, enam te ei haise,” kraamis k?barameister v?lja kuhja ?blukesi nahast peakatteid. „Need Pilvemaade puhtaimas ?hus pargitud ja venitatud m?tsid garanteerivad igasuguse ebameeldiva haisu eemaldamise kandjalt.” Rahvas ahhetas h?mmastusest. „V?imatu, ?tlete teie? Oma v?ite t?estamiseks esitlen teile eksperdist kohtunikku... kedagi, kes elabki vaid ninaga tajudes.” Peter, kes oli salaja uurinud s?rmedega vankri lukke, langetas k?ed, kui tundis taas rahva t?helepanu endale langemas. K?barameister asetas talle k?e ?lale. „Iga?ks teab, et pimedatel on tundlik haistmismeel, mis suudab tabada ka k?ige vaevum?rgatavamaid l?hnu. Just seep?rast palusingi sellel noorel t?navalapsel aidata mind j?rgmises katses.” Ta juhtis Peteri ?rnalt rahva juurde tagasi. „Kui oleksite nii kena, poiss, palun nuhutage siin konstaablit.” Peter seisis liikumatult seadusesilma ees, kes kergitas oma kaalu kohmetult jalalt jalale. „Palun v?ga, t?mmake korralikult ninaga,” ?tles k?barameister poisile. „Kuidas ta l?hnab?” Peter aimas, et mees otsib ausat vastust ja t?de polnud just kuigi meeldiv. „Ta l?hnab nagu kala, h?rra?” K?barameister ahhetas ja oli ilmselgelt rahul. „Kala, ?tled sa?! Mis veel?” Peter nuhutas uuesti. „Ja liisunud ?lu?” „Ja?” Peter ei pidanud vastu. „Ja... k?hutuul!” Rahvas purskas punaseks t?mbunud konstaabli ?le naerma. „T?epoolest m?rgine segu,” ?tles k?barameister. „No kuulge n??d,” kogeles seadusesilm. „Kui niiviisi j?tkate, v?tan teid m?lemaid kinni.” Enne edasisi proteste pakkus aga k?barameister konstaablile nahkm?tsi. „Kas oleksite nii kena ja paneksite ?he nendest imem?tsidest oma pea peale.” Endiselt punastav ohvitser v?ttis kiivri peast ja asetas m?tsi kiilakale pealaele. Ta naeratas rahvale h?belikult. K?barameister p??rdus taas Peteri poole. „Kuidas on n??d, poiss?” Peter k?hkles, nina vaid m?ni sentimeeter konstaabli higistavast vatsast. Mees l?hnas t?pipealt samamoodi. Aga et ta oli nutikas poiss, m?istis Peter kohe, mida k?barameister temalt ootab. Ta ei usaldanud seda meest, kuid miski s?gaval sisimas – tema murdvarga instinkt – k?skis kaasa m?ngida. „Ja kuidas ta n??d l?hnab?” kordas k?barameister ja tema h??l oli veidi tungivam. Peter nuhutas valjult ja ohhetas. „Kuhu ta l?ks?!” Ta koperdas ettepoole ja kompis ?hku teeseldud segaduses. „Konstaabel oli hetk tagasi siin... aga n??d on ta l?hn t?ielikult kadunud.” Pealtvaatajad h?iskasid heameelest. „Ja palun,” ?tles k?barameister kummardades. „Mis t?endeid teil enam vaja on!” K?ed rahva seast loopisid mehe poole m?nte, et saada ?hte imem?tsidest. Sel ajal, kui rahvas t?ugeldes ja h?ikudes l?hemale tr?gis, kiskusid valikud Peterit erinevates suundades. Ta oleks v?inud kergesti sealsamas juba varastatud kraamiga minema lipsata. Sellest oleks hr Seamuse rahuldamiseks piisanud enam kui k?ll. Teisalt ihkas ta v?ga teada saada, mis peidetud varandus seal vankris lebab. Ehkki oli t?si, et Peter ei nautinud eriti lihtrahvalt varastamist, tundus k?barameistri t?hjaks tegemine t?esti v?ljakutsena. Kas ta mitte ei aitaks saada sellel n?rukaelal teenitud palka? Peter otsustas, et tasus veidi kauemaks kohale j??da. „Vajate abi, h?rra?” k?sis ta mehelt. „Kui hoolitsev.” K?barameister torkas poisi k?tte t?hja kukru. See polnud l?uendriidest, vaid paksust sametist ja kukrun??ri kaunistasid peened niidid ning tibatillukesed juveelid. „Aita mul nendelt kenadelt klientidelt raha kokku korjata. Ja kui sa juba sellega tegeled,” n?jatus ta ligi ja koputas Peteri k?ljel rippuvale vargakotile, „ole nii lahke ja pane oma leiud ?igetesse taskutesse tagasi. M?ni poiss v?ib sellise teo eest muidu v?lla minna.” Ta l?kkas Peteri rahvahulka tagasi. „Ma heastan selle sulle!” Peter uitas rahvahulgas ja kogus innukatelt klientidelt m?nte. Iga kord, kui ta m??dus kellestki, kelle rahatasku oli n?panud, pani poiss selle tagasi enne, kui ohver ?ldse puudumist m?rgata j?udis. Ta j?tkas nii seni, kuni vargakott oli t?hi ja k?barameistri kukkur t?is. L?hn oli joovastav, peaaegu vastupandamatu, kuid ta teadis, et ei tohi puutuda ?htegi m?nti. Kui see imelik k?barameister suutis t?esti m?tteid lugeda, v?taks ta poisi sekundiga vahele. Peter pidi lihtsalt olema kannatlik, kuni avanes v?imalus. Kui linnarahvas l?puks laiali l?ks, k?igil peas odavad nahkm?tsid ja k?ik ennast nuhutamas, tuli k?barameister tagasi. „Olid ennist v?ga hea n?itleja. Tegime nad t?hjaks nagu bandiidid, sina ja mina. „Mis su nimi on?” „Alistair,” vastas Peter, kes n??dseks oli ?ppinud mitte kunagi v??raid usaldama. „Ah nii?” Mees v?ttis kukru Peteri k?est. „Noh, Alistair, m?rkasin paratamatult su suurt huvi mu vankri vastu. Kahju, et sa seda ei n?e, mis?” „Paistab, jah, ilusa vankrina,” ?tles Peter ja proovis k?lada nii haleda ning pimedana kui v?imalik. „Tunnen v?rske v?rvi l?hna.” „Tunned millegi l?hna veel?” „Ei, h?rra.” K?barameister t?stis ?hte kuuesaba ja v?ttis v??lt suure vasest v?tmer?nga. Ta hakkas avama vankriust kaitsvat tosinat tabalukku. „Ei saa iial olla liiga hoolikas. Selles vankris olev rikkus v?iks ?he selli saatust l?plikult muuta. Samas pole ma kohanud veel varast, kes nendest jagu saaks.” Peter naeratas endamisi, kuuldes lukukeelte avanemise h??li kl?ks, kl?ks. Tema lemmikhelid. Kui k?barameister l?petas viimase luku avamise, avas ta vankriukse ja n?jatus sisse. Sel hetkel, kui uks Peteri ninast m??da lendas, kiirenes ta pulss. Ta oli ?ppinud k?mne aasta jooksul eristama h?beda, elevandiluu ja v??riskivide l?hnu – kuid miski ei l?hnanud nii v??rtuslikult kui see, mis iganes seal vankris peitus. Seni, kuni mees oma saaki ?ra paigutas, pani Peter meeled t??le ja imas sisse igat ?ksikasja vankri kohta: kui suur on ruum, kui tugev p?rand, kui v?gev saak. K?barameister sai valmis, sulges vankriukse ja lukustas taas k?ik lukud. „Kindel ja kombes,” ?tles ta k?si tolmust p?hkides. „Ja ?ra arva, et olen sind unustanud. Siin on midagi su vaeva eest.” Ta viskas v?ikese m?ndi, mille Peter otse ?hust kinni p??dis. Mees vilistas tunnustavalt. „On sul alles refleksid. Kes sellise osavuse juures ?ldse silmi vajab?” Peter p??ras m?nti s?rmede vahel. Raskest metallist tehtud m?ndi keskele oli l?igatud auk. „Annaks silmapilguks oma k?ed, kui see t?hendaks, et v?iksin n?ha,” ?tles ta. „Jajah, ma ei kahtlegi selles,” pomises k?barameister vaikselt. Hetkeks kuulis Peter, kuidas tema k?ris midagi pingestus enne, kui mees k?hatas ja oma k?si kokku l?i. „Tead, Alistair, ma suren, kui ei saa ?ht toopi. Kas sa valvaksid palun mu vankrit seni, kuni k?rtsis janu kustutan? Selle sisu on v?ga eriline ja ma ei taha, et see vale inimese k?tte satuks.” Peter ei suutnud uskuda, et see saabki olema nii lihtne. „Noh, eks ma v?iks...” „Vaimustav. Teadsin, et saan sind usaldada!” h??dis mees juba teel olles. Kui k?barameister k?rtsi verandani j?udis, keeras ta ?mber ja vaatas poissi kaugusest. „Oli au teha teiega koost??d, Osav Peter. Palvetan, et kohtuksime taas varsti.” Seda ?eldes kergitas ta m?tsi (?igemini m?tse) ja kadus l?bi ukse. • • • K?barameistri vankri lukkude muukimine v?ttis Peteril tubli tunni. Kui tal l?puks ?nnestus sisse murda, leidis ta kukru nii, nagu k?barameister selle sinna j?ttis. Sealt valgus m?nte ?le – raha oli piisavalt, et hr Seamus oleks terve kuu rahul. Ent tema t?helepanu k?itis miski muu. Kui ta juveelidega kaunistatud koti poole k??nitas, riivas ta k?si lihtsast puust karpi, mis polnud suurem kui leivap?ts. Kaanel polnud mustreid ega ornamente, ainult v?ike vasest lukk. Peter puudutas lukuauku ja kogu tema keha l?bistas v?rin. Ta teadis, et see oligi asi, mida ta oli enne haistnud, midagi haruldasemat kui k?ik seda ?mbritsevad rikkused. Erinevalt odavatest m?tsidest paistis see karp t?esti p?rinevat kusagilt teisest maailmast – mingist paigast v?ljaspool kaardi piire. Peter k?hkles. Vargakotis oli ruumi vaid ?hele, mis t?hendas valikut. Kukkur t?is vara v?i karp t?is... salap?ra. Enne, kui teda j?uti m?rgata, napsas Peter karbi ja kadus vihmahoogu. K?mne minuti p?rast hiilis poiss m??da magavast M?rvarist ja tippis kikivarvul nii kiiresti kui v?imalik keldritrepist alla. P?ike peaaegu loojus ja tal polnud palju aega, kuni hr Seamus saadab ta tagasi linna majadesse sisse tungima. Ta oli kurnatud, kuid ka p?nevil. Peter p?lvitas keldrinurka ja v?ttis kotist puust karbi. Ta naeratas ja hingas sisse rikkalikku, kopitanud l?hna. See oli magus ja joovastav h?ng, midagi sellist polnud ta varem tundnud. Iga sammuga koduteel oli l?hn muutunud tugevamaks. N??d suutis ta seda vaevu taluda. Peter kuulatas trepi poole ja veendus, et on ?ksi. Kui tal veab, j?uaks ta karbi sisust osa k?rvale panna enne, kui ?lej??gi hr Seamusele annab. Ta painutas oma nimetiss?rme ja libistas selle otsa lukuauku. Kl?ps. Lukk avanes. Ta kergitas kaant ja kobas sisemust. Karbis oli kuus muna. Peter kortsutas segaduses kulmu ja libistas taas k?si ?le siledate koorte. Polnud mingit varandust, ainult tavalised kanamunad. Ta kratsis kukalt. P?rast kaane avamist oli imelik l?hn l?inud aina tugevamaks, varandus pidi olema kusagil siin. Ta kompis karpi ja otsis ?mblust v?i m?rki peidetud lahtrist. Peter v?ttis ?he muna s?rmede vahele ja t?stis nina juurde. L?hnas v??rtuslikult – isegi hinnalisemalt kui kuld. Aga kuidas saab nii olla? Ta h??rus siledat koort p?se vastu. „Mida sa seal sees varjad,” sosistas ta. „Ussike!” Hr Seamus ilmus uksele. Ta m?ristas trepist alla, M?rvar tema k?rval. „See sisse vehitud juurviljakraam on l?bi ligunenud,” ?tles ta s?litades. Ta hoidis k?es poolt suvik?rvitsat, teine tolknes pooleldi ta r?vedast suust. „V?ljas sadas,” ?tles Peter karpi sulgedes ja jalule t?ustes. „K?ik liguneb vihma k?es l?bi.” „See pole ettek??ne!” Hr Seamus lennutas suvik?rvitsa Peteri pea poole. Poiss v?inuks kergelt eest p?igata, ent oli ammu ?ppinud, et enesekaitse ajas hr Seamuse vaid veel rohkem vihale. K?rvits tabas ligase pl?rtsuga ta k?rva. „Ega ma sellep?rast alla tulnud.” Hr Seamus klobistas treppidest alla ja lakkus n?ppe. „Kuulsin, et sadamas askeldas t?na k?va rahvasumm – tahan oma saaki.” „Seal luusis liiga palju teenreid. Sain vaid selle,” ?tles poiss ja pakkus augustatud m?nti. ?rge unustage, et Peter seisis v?ga pimeda keldri k?ige niiskemas nurgas ja just seep?rast ei n?inudki hr Seamus k?barameistri karpi kuue erilise munaga. M?rvar aga, kelle haistmismeel oli peaaegu sama hea kui Peteril, m?rkas seda kohe. Ta kargas ettepoole ja napsas poisi jalgade poole. „N?ib, et M?rvar ei n?ustu,” ?tles hr Seamus ja astus l?hemale. „Mida sa varjad?” „Midagi, see on…” Ent oli hilja, koer leidis juba puust karbi ja lohistas selle isanda jalge ette. Hr Seamus k?kitas kaupa uurima. „Tubli poiss,” ?tles ta ja lasi M?rvaril oma l?ualt toiduj??ke lakkuda. „Varjad minu eest, mis, ussike? Vaatame siis j?rele.” Ta avas kaane ja soris ahnelt karbis, otsides peidetud varandust. „Ongi k?ik v?i?” k?sis ta t?lgastunult. „Lihtsalt ports pagana mune.” „Andestage. Arvasin, et seal on v??rt kraami sees, kuid ei avanud seda enne koju j?udmist.” „Miks siis mitte, loll p?rdik?” Hr Seamus viskas ?he muna k?rgele ?hku ja p??dis selle kinni. „V?hemalt saab neist parema eine kui juurviljadest. L?hme, M?rvar.” Peter kuulis, kuidas hr Seamus hakkas trepist ?les minema, karp munadega kaenla all. „Oodake!” h??dis ta meeleheites. „Need on... m?damunad. Iga viimne kui ?ks!” Ta ei m?istnud p?ris t?pselt, kuidas v?i miks, aga teadis kuidagi, et ei tohi sellest karbist ilma j??da. Mees peatus ja nuhutas karbi sisu. „Kindel v?i? L?hnavad minu arust nagu ikka.” „Teate mu nina k?ll. Mina tunnen rikkuse l?hna, tunnen valede l?hna, loen inimese vanust l?hnast. Need munad on l?binisti m?dad.” Peter tegi, nagu ajaks see teda ??kima. „Isegi nii kaugelt tundes suudan vaevalt hingata.” Ta s?da tagus – ta ei tohi sellest karbist ilma j??da. „Palun andestage mulle. Luban, et toon j?rgmisel korral midagi palju paremat.” „Tood muidugi,” ?tles hr Seamus. „Ja karistuseks pead nende l?hna veel tundma.” Ta viskas karbi keldrip?randale tagasi. „Ma eeldan, et varastad t?na lisaks, et mu aja raiskamist heastada. Muidu murdub palju enamat kui munakoor!” „Jah, h?rra! T?nan teid lahkuse eest.” Hr Seamus m?hatas ja virutas riivid ette, kui M?rvariga tagasi k??ki vantsis. Kui Peter veendus, et oli j??nud ?ksi, rahustas ta end ja roomas karbini. Ta t?stis kaane ja kartis juba ette, et tunneb munavalgete l?ga – kuid k?ik kuus muna olid terved. Ta v?ttis ?he s?rmede vahele ja loksutas seda ?rnalt k?rva juures. Huvitav, mis sellest k?ll koorub – ehk m?ni haruldane lind? V?i ?kki oli see maailma rammusaim muna, mis sobiks ka kuninga omleti sisse. Omlettidele m?tlemine ajas Peteri n?ljaseks. V?ikesed poisid, nagu teate, s??vad rohkem kui tavalised inimesed – v?i v?hemalt nad peaksid seda tegema. Peter oli aga hr Seamuse poolt pandud rangele kalapeade ja sibulakoorte dieedile, sest isanda v?itel kasvatas n?ljatunne iseloomu. Poiss raputas muna veidi k?vemini. Sobiks ka kuningale? Keelega huuli niisutades l?i ta muna katki ja lasi sisul kurku libiseda. K?va, ?mar objekt j?i talle k?rri kinni. Midagi oli valesti. Ta k?his ja s?litas selle poolikusse munakoorde tagasi. See polnud tavaline muna. Peter puudutas selle pinda ja seda tehes tundis ta ?le kogu keha tulvavat suurt soojust. Ta tundis vastupandamatut tungi teada saada, kas samasugune pentsik ese peitus ka teistes munades. Ettevaatlikult mune s?rmede vahel hoides l?i ta need t?iuslikult pooleks. Ta valas iga?he sisu alumisse koorepoolikusse ja asetas need karbi pehmendatud p?hja. Peter hoidis oma pead nende kohal ja ootas imet. Siinkohal oleks ?litore, kui Peter teaks, mida ta parajasti vaatab. Ehkki teatud asjad elus n?ivad minu- ja sinusugustele ilmselgetena, polnud see Peteri jaoks sugugi nii. N?iteks raamatud oma seikluste ja imedega olid talle t?iesti p??dmatud. Ehkki ta v?is ainu?ksi k?idet k?es hoides ?elda, mitu lehte seal oli v?i pelgalt nuusutades teada selle vanust v?i lihtsalt lehti lapates m?ista, kes on seda lugenud, polnud tal mingit viisi teadmaks, mis on raamatu pealkiri (kui see polnud just pressitud kullatud kirjas raamatuseljale). Aga neil kuuel munal polnud selga, kullatud t?hti ega ?ldse midagi muud, mis aidanuks Peteril neid tuvastada. „Mis te k?ll olete?” k?sis ta avatud karpi k?tte v?ttes. Kui Peter oleks ometi n?inud, oleks tal s?da seisma j??nud. Naeratus libiseks ?le ta n?o ja tema kuiv kurk laseks vallanduda esimesel ehtsal naeruhool p?rast k?mmet viletsat aastat. Sest Osav Peter komistas millegi sellise otsa, mis on ette kujutamiseks liiga imeline – seda v?iks kirjeldada vaid fantastilisena. 3. peat?kk PETER NOAM?NGU-J?UGU VASTU Vihm lakkas ?? hakul. Peter lahkus majast just siis, kui kohtumaja kell l?i k?mmet kellal??ki. Poiss oli raisanud v??rtuslikke unetunde k?barameistri karpi uurides ja seega oli ta kurnatud juba enne, kui ?ldse jala ?ue t?stis. Ta v?patas, m?eldes sellele, kui raske ?? ees seisis. Hr Seamus ei ?hvardanud iialgi niisama ja kui Peter keret?it ei soovinud, pidi ta enne p?ikeset?usu suure noosi pihta panema. Peter leidis, et parim paik alustamiseks olekski k?barameister. Ta teadis omast k?est, et mehe kukrust lausa valgus m?nte ?le ja juba sellest sametpaunast piisaks hr Seamuse rahustamiseks. Kuigi poiss sisendas endale, et just seep?rast l?hebki ta k?barameistrit otsima, peitus tegelik p?hjus hoopis muus. ?igupoolest oli nii, et Peterit kannustas p?letav soov saada teada rohkemat nende imelike v?ikeste munade kohta selles imelikus v?ikeses karbis. Iga tilk vargavaistu kinnitas talle, et need kuus muna on kaugelt enam v??rt kui kogu elu jooksul varastatud kraam kokku. Hiilinud m??da Onu Pudi-Padi Pandimajast (kus ta k?is sageli „?ri” ajamas) ja Turuplatsi t?nava suletud lettidest (kus ta k?is samuti „?ri” ajamas), j?udis Peter viimaks paika, kus k?barameister oli enne peatunud. Ta nuhkis k?lmast ?hust m?nda m?rki mehe teekonnast. Ei midagi. Ta laskus maha ja kompis vankrirataste j?lgi lompides. Mitte midagi. Ta p?hkis l?bi t?navate, kummitas k?rtsides ja soris sadamas, kuid ei leidnud ainsatki vihjet. Justkui poleks meest iial olemas olnud. Ainsaks t?endiks tema ehedusest oli karp kaenla all ja sellega kaasnev suur saladus. • • • Peteri kannatus hakkas katkema. Ta kulutas tunde salap?rase k?barameistri leidmiseks ja ees ootas vaid kaks tundi varastamiseks. „Kui ainult keegi oskaks ?elda, milleks neid mune tegelikult vaja on,” pomises ta ?hest ?lakorruse aknast nelja k??nlajala, kahe k?okella ja odava nahast peakattega v?lja lipsates. Tema m?tteid segas ootamatu karje. Karjed, nagu teate isegi, on hirmsad, kiledad helid, mida t??tud inimesed t?helepanu v?itmiseks teevad. Need t??tavad harva, sest enamik lihtsalt katab oma k?rvad ja j?tkab tegevust. Aga on veel ?ks karje t??p, mida nii kergesti eirata ei saa: see on surmaga silmitsi seisja kisa – ?rgne, meeleheitlik ?hu ahmimine, mis ei k?neta ?ksnes k?rvu, vaid meie sisimat olemust. Peter oli varem sellist heli pelgalt ?he korra kuulnud, kui vabastas end uppuvate kassipoegadega kotist. N??d kuulis ta seda hirmsat karjet uuesti ja see oli v?ga l?hedal. Peter seisis liikumatult katuse??rel. ?heks t?htsaimaks oskuseks, mida iga murdvaras peab meisterlikult valdama, on liikumatuks j??mine. Ehkki see pole nii uhke kui seifi lahti murdmine ja seinu m??da ronimine, on see t?pselt sama kasulik. P?rast hr Seamuse koolitust ?ppis poiss koguni oma s?damel??ke peatama, et valvekoerad ta pimedas rahule j?taks. (M?rvari peal polnud see trikk seni t??tanud.) Peter kuulatas k?lmas ?ises ?hus. Esimene karje oli nii ??rike, et ta ei suutnud tabada selle t?pset asukohta. M?ned hetked hiljem kuulis ta seda uuesti. ?ks loomadest linna tallis. Peter kaalus ?le ?la rippuvat poolt?hja kotti. Ta pidi veel k?vasti p?tsama ja ei saanud lubada j?rjekordset k?rvalep?iget. Kisa j?tkus, kuni ta ei suutnud seda enam taluda. Ta peitis noosi ?ra ja l?ks asja uurima. Peter kihutas l?bi linna, kuni leidis talli taga lookleva v?ikese k?rvalt?nava. Ta kuulis midagi, mis meenutas hobuste hirnumist. Ta kuulis muidki helisid – m?nitavaid h??li ja aeg-ajalt metalli k?lksumist munakividel. T?nav p??rdus j?rsult ja Peteri jalg takerdus vana kannu taha. Ta komistas ja pillas peaaegu oma kalli munakarbi. Saanud tasakaalu tagasi, pistis ta pea kuuvalguses ?mber nurga, et paremini kuulatada. „Oli alles vise!” h?iskas keegi. „Otse triibule!” „See oli sohk! Nuga peab kaks korda keerlema,” vingus keegi teine. „Vait, viska juba!” Peter nihkus l?hemale ja ?ritas olukorda hinnata. Loom l?hnas nagu poni v?i muul – tallide vahetus l?heduses ei saanud kindel olla. Mis iganes t?ust see oli, pani ta igatahes k?vasti vastu. Siis k?neles teisi osalejaid vaigistav madal h??l. „Astuge k?rvale, tited. Las ma n?itan, kuda see k?ib.” Need s?nad t?mbasid k?lmajudinaid Peteri selgroole. Ta tundis seda h??lt. See kuulus Pliiats Cooksonile. Pliiats Cookson oli kogu sadama k?ige ?elam, vastikum ja ohtlikum poiss. Ta oli Peterist mitu aastat vanem ja kaks korda sama suur. Pliiats oli samuti orb, aga hoopis teistel p?hjustel. R??giti, et kui ta sai kaheksa, m??s ta isa – v?lavanglat peljanud joodik – poja kohalikule laevakaptenile teenriks. Pliiats kartis vett jubedal kombel ja keeldus minemast. Kui vanemad ?ritasid teda j?uga sundida, pani poisirajakas nii isa kui ka ema pikali, ja tegi neile otsa peale pliiatsiga, millega oli just grammatikaharjutusi teinud. (Sealt ta oma nime saigi.) Varsti p?rast enda orvuks j?tmist pani Pliiats linna k?ige j?lgimatest, kalgimatest poistest kokku kamba. Nad kutsusid end Noam?ngu-j?uguks. Kui keegi teist pole veel seda m?nginud, siis noam?ng on karmidele poistele. Selline erutav m?ng, kus proovitakse nuga maapinda kinni loopida. See on suhteliselt ohutu meelelahutus – muidugi v?lja arvatud juhul, kui seda m?ngivad Pliiats Cookson ja tema Noam?ngu-j?uk. K?ik teadsid, et need poisid olid nii karmid, et maapinna sihtimise asemel sihtisid nad ?ksteise jalgu... v?i veel hullem, m?ne nurka surutud ?nnetu ohvri jalgu. Peter soris l?bi k?rvalt?navale kostvate h??ete, karjete ja k?lina. Sammude sahinast j?reldas poiss, et j?uk oli ?nnetu looma maha v??nanud ja ?ritas sellele nuga selga visata. Peter surus end vastu seina ja t?nas saatust oma peidupaiga eest. V?hemalt ta arvas, et oli peidus, sest kohe j?rgmisel hetkel katkestas m?ngu h?ige. „H?i! Kesse oli?” h?ikas ?ks Peteri suunas. „Nigu oleks keski t?naval liikunud.” ?lej??nud j?uk p??rdus ?mber ja astus l?hemale. Peter tardus paigale. Ta tajus naha jahedusest, et seisis varjus, kuuvalgusest eemal. Igaks juhuks peatas ta ka oma s?damel??gid. „Mina ei n?ind miskit,” venitas Pliiats hetke p?rast. „Lihtsalt mingid vanad t?nnid.” Siis k?is t?mps ja kostis meeleheitlikku hirnumist. „Hei! Kabjaplaks tahab minema panna!” „Ega me pole veel m?ngu l?petand!” „Hoia aga kinni!” Ilmselt ?ritas loom t?helepanu k?rvale juhtimist p?genemiskatseks kasutada. Peter rahunes pisut, kui j?ugu t?helepanu m?ngule p??rdus. Vaadake, nii t?baras olukorras peaks ?ks poiss – v?i tegelikult iga?ks – k?sima endalt Kelmi K?simusi. Et Peter oli meistervaras, teadis ta neid peast. Kus ta oli? Linnavangla taga, kell oli napilt enne kesk??d. Kas l?hedal oli s?pru? Peteril polnudki s?pru. Ja kuna ta oli varas, ei tahtnud ta ??sel silma alla j??da. Kas l?hedal oli relvi? Peter m?tiskles viivu ja naeratas. ?kki oli tal isegi midagi paremat. Ta lipsas k?rvalt?navast v?lja ja jooksis kohalikku vanglasse. K?igest ?ks riiv – ja ta oli juba sees ning tema ?mber tukkusid vangid. Peter tippis kikivarvul l?bi t?hja kongirea ja v?ttis ettevaatlikult seintelt pika keti ning mitu ahelat. Tavalise inimese jaoks oleks kettide vaikne liigutamine ilmv?imatu: t?stad ?hte otsa ja teine juba langeb v?i k?ib k?lks, k?lks su k?sivarre vastu. Osava Peteriga nii ei juhtunud. ?pris varsti leidis ta end taas k?rvalt?navalt ja kinnitas hiirvaikselt ahelaid ?mber j?hkardite pahkluude. Peteri treenitud s?rmed kl?psasid need kinni nii, et ?kski j?uguliige ei m?rganud. Ta p?imis ?he ketiotsa j?mmide ahelatest l?bi ja viis teise nurga taha, raekoja platsist ?le ja kohtumaja katusele. Igal endast lugupidaval linnal on v?hemalt ?ks k?rge maja ja tavaliselt istub selle kukil suur ja t?htis kell. Peteri linn polnud mingi erand. Kohtumaja vana kellatorn oli hiljuti lahti l?hutud, et teha ruumi tohutule mehaanilisele kellale – esimene julge samm moodsama maailma poole. Igal tunnil kargas mehaaniline pelikan v?lja nagu k?gu ja k??ksus aega ning andis v?ikese etenduse, laperdades tiibadega ja keereldes ringiratast. Peter kuulis, kuidas kellaosutid l?henevad kesk??le. Ta lootis, et neid juhtivad hammasrattad osutuvad tema plaani jaoks piisavalt tugevaks. Ketiotsa suhu v?ttes avas ta kella hooldusluugi ja lipsas sisse. Iga sentimeetrit t?itsid aeglaselt p??rlevad hammasrattad. Peter leidis elutu mehaanilise pelikani kahe hiiglasliku ratta vahel istumas ja oma j?rgmist etendust ootamas. Ta p?lvitas ja keeras keti olendi vaskjalgade ?mber. L?lisid kinnitades tajus meistervaras ?rna v?rinat, kui Noam?ngu-j?uk v?ljaku kaugemas otsas trampis ja h?iskas. Peteri plaan oli paigas, n??d tuli vaid hoolitseda, et j?uk oma ohvrit enne kesk??d tappa ei j?uaks. Peter l?ks t?navale tagasi ja k?ndis keti j?rgi tallideni. K?rvalt?nava alguses meenus talle t?hi ?llekann, mille peale ta ennist komistas – t?iuslik t?helepanu k?rvale juhtimiseks. Ta korjas kannu ?les ja sihtis kogu kamba k?ige ?elamat, vastikumat, ohtlikumat h??lt. Raksaki! Kann p?rutas otse Pliiatsi kuklasse ja purunes tuhandeks killuks. „Aiaaa!” r??gatas ta ja h??rus tursuvat kolpa. „Kesse oli?!” Taganemiseks oli hilja. Peter astus kuuvalgusse. „Sinu taga,” ?tles ta, ?ritades k?igest v?est vapralt k?lada. „Ja kohe tuleb veel ?ks, kui te kohe j?rele ei j?ta.” See oli tegelikult vale, Peter ei leidnud kusagilt teist kannu. „No vahi aga vahi,” irvitas Pliiats l?hemale astudes. „Meil on siin vist ?ks h??tegija.” „Ma – ma hoiatan sind,” v?reles Peteri h??l. „J?ta see hobune kohe rahule.” „Hobune?” ?tles ?ks poiss norsatades. „Mis, oled sa pime v?i?” Kuigi see viimane m?rkus l?ks t?ppi, oli see ikkagi temast j?me. „Kuule, ma olen sind varem n?ind,” ?tles teine. „Sa oled see v?ike l?dine tatt, keda Seamus enda juures hoiab – ussike!” „Eks me n?e, kes on l?dine,” pani Peter vastu. „Teil on k?mme sekundit.” J?uk naeris ja liikus ringis l?hemale, k?te vahel nuge keerutades. Peter j?i paigale ja p?ikles vaid aeg-ajalt tuleva noahoobi eest k?rvale. „Veel viis sekundit,” ?tles ta. „Eks ma pean siis kiiremini liigutama,” salvas Pliiats. V?ledana nagu surm napsas ta Peteril k?rist ja t?stis ta lausa maa kohale. Poiss ??kis ja ?ritas k?gistavaid s?rmi kaela ?mbert rebida. „N??d... kohe...” ahmis ta. „Justament!” Pliiats tugevdas haaret. „N??d kohe peakski sa tulema meiega m?ngima veidi noam…” Te vist aimasite, et Pliiats Cookson hakkab ?tlema s?na „noam?ngu” – ja teil on ?igus. Kuid tema s?nad l?ikas l?bi kesk??d kuulutav suur kell. Mehaaniline pelikan kargas oma ?rrelt ja hakkas keerlema ning k??ksuma, kerides ketti enda ?mber nagu niiti rullile. J?hkardite ahelad t?mmati pingule. Rabatud Pliiats lasi Peterist lahti. Enne, kui ?kski neist toimuvat m?ista j?udis, p?hiti viis Noam?ngu-j?ugu liiget jalgelt, lohistati l?bi linna ja vinnati poolele teele tornitippu. Sinna j?id nad pahkluid pidi rippuma nagu ?ks vastikute ja ropendavate viinamarjade kobar. • • • Seni, kuni Pliiats ja tema j?uk kohtumajalt avanevat vaadet nautisid, t?usis Peter jalgele ning p?hkis end puhtaks. Ta kuulis k?rvalt?nava l?pust eba?htlast korskamist ja teadis, et loom ei saanud p?genema. Ta haistis tekitatud haavadest t?navakividele voolanud verd. „On sinuga k?ik h?sti?” k?sis ta l?hemale astudes. L?henedes t?itis ta nina v?nge aroom. Selle oli ta alles sel p?rastl?unal ?ra ?ppinud – sebra l?hn. „Sina kuulud ju k?barameistrile,” ?tles ta k?tt v?lja sirutades. Eemale t?mbumise asemel nihkus olend l?hemale ja surus oma nina vastu ta peopesa. Peter p?lvitas ja v?ttis sebra pea oma k?hetute k?te vahele. „Mis nad on sinuga k?ll teinud,” ?tles ta ?rnalt looma lakka silitades. Loom judistas end ta kerge puudutuse all. Peter surus k?e vastu looma ribisid ja tundis n?rka pulssi. Looma rahustades l?ksid s?damel??gid aeglaselt tugevamaks ja muutusid l?puks normaalseks. „Eks su isand j?ttis su vist maha,” lausus ta sebrat jalgele aidates. „Kui ainult sinagi oskaks mulle nende munade kohta r??kida.” Munade mainimist kuuldes hirnatas loom vaikselt ta k?rva. Kui ta poleks seda teadnud, v?inuks Peter arvata, et loom sai temast aru. Aga see oli v?imatu... loomad ei m?istnud inimkeelt rohkem, kui nad ise oleks osanud r??kida. Justkui vastuseks lonkas sebra k?rvalt?nava l?ppu, kus lebas k?barameistri karp. Ta v?ttis karbi viga saanud l?ugade vahele ja t?i selle Peteri jalge ette. Poiss polnud kindel, mida temast oodatakse. „Tahad, et ma selle avaks?” k?sis Peter. Sebra hirnatas uuesti ja m?ksas ta k?tt karbi poole. Peter k?kitas ja libistas s?rme m?lgitud lukku. Kl?ps! Kaas vupsas lahti. „Mis n??d?” Ta kuulis, kuidas loom pea langetab ja karbi sisu nuhutab. Sebra v?ttis hammaste vahele esmalt ?he, siis teise munasisu ja poetas need ettevaatlikult poisi pihku. Seej?rel astus loom tema selja taha ja tiris Peteri silmadelt sideme. „Ma… Vabandust,” s?nas Peter. „Ma ei saa ikka aru, mida sa tahad.” Ta sirutas k?e v?lja lootuses, et sebra juhendab teda edasi, kuid loom oli veidral kombel haihtunud. „Halloo?” ?tles Peter ?mber p??rates. Ta katsus k?igest v?est kuulda kabjah??li v?i norsatusi, kuid polnud midagi – olid vaid kaks salap?rast muna ta peos. Ta rullis ?maraid palle s?rmede vahel ning nende suuruses ja pinnamustris oli midagi kiuslikult tuttavat. Ta surus oma nina nende sooja naha vastu. „Ma tean seda l?hna kusagilt,” pomises ta endamisi. „Aga kust?” Just sel hetkel kangastus Peterile see, mida arstid kutsuvad m?lupildiks. See on peen meditsiiniline m?iste, mis t?hendab, et sulle meenub midagi minevikust. Peter ahmis ?hku, kui kauged l?hnad ja helid ta ?leni enda alla matsid. Talle meenusid h?iked ja m?irged. Talle meenus, kuidas ta korvi topiti. Talle meenus, kuidas tallegi kuulusid just t?pselt sellised silmamunad enne, kui need koledal kombel v?lja nokiti. „See on silmapaar,” ?tles ta. Ta istus h?mmeldunult maha. Kas see v?is olla t?si? Kahtlaselt t?iuslik oleks see, et pime poiss varastab silmi t?is karbi. Kolm paari, lihtsalt tule ja v?ta. Ta uuris igat paari, sest suutis n??d eristada ka pisikesi erinevusi nende kaalus ja suuruses. Esimene paar oli vormitud parimast kullatolmust. Teine oli nikerdatud siledast mustast oon?ksist. Ja viimane paar oli l?igatud smaragdidest – kvaliteetseimatest v??riskividest, mida ta oli iial puudutanud. Peter v?ttis k?tte kuldsilmade paari ja tundis, kuidas ta pulss taob. See oligi paar, mille valis tema jaoks v?lja sebra. Loom ?tles Peterile, mida peab tegema. Poiss hingas s?gavalt v?lja ja rahustas k?si. Seej?rel libistas ta nii ettevaatlikult kui v?imalik kaks silmamuna oma t?hjadesse silmakoobastesse. Ta pilgutas. Ja nii kaduski Osav Peter kui vits vette. 4. peat?kk Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jonathan-auxier/osav-peter-ja-tema-fantastilised-silmad/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.