Vihavald

Vihavald Herman Sergo Herman Sergo (1911-1989) ajaloolise seiklusromaani „Vihavald” tegevus toimub 14. sajandi keskpaigas J?ri?? ?lest?usu j?rellainetuses. Romaani peategelaseks on muhulaste viimase vanema Villimeele poeg, laevavanem Vihavald, Hiiumaa h?imu p?hi, kelle juhtimisel asub salkkond noori Saare- ja Muhumaa mehi endale uut elukohta otsima ning leiavad selle Soomest. Vana vaen sakslaste kui alles hiljuti l?ppenud ?lest?usu v?itjate ning vallutajate vastu viib Vihavaldi esmalt Visby hansakooli meres?itu ?ppima, et rakendada seej?rel omandatud teadmisi hansakaupmeeste laevade r??vimiseks. T?husat abi pakub eestlasele Taani kuningas Valdemar IV Atterdag. Vihavaldi seiklusterohke elu viib ta P?hja-Aafrikast Islandini, kuid l?pliku eluaseme leiab peategelane Hiiumaal. Romaani kekskeks s?ndmuseks on Visby linna vallutamine taanlaste poolt 1361. aastal. Tegemist on haaravalt ning nutikalt kirjutatud teosega, milles autoril ?nnestub veenvalt kujutada keskaegse L??nemereruumi majanduslikku ja poliitilist olustikku. Herman Sergo Vihavald Proloog «Needus… Selle k?ljes on selge needus, ?tlen ma! Kel veel j?rel, matku sinnasamasse tagasi! Ehk siis…» K?hahoog hakkis edasised s?nad silpideks, ?hupuudus riisus r??kijalt h??le. ?heksak?mneaastase vanaema s?gavmustade silmakoobaste p?hjas oli elus?de kustumas, tema paekivi karva n?gu rohkem koolnu kui elava inimese oma.Voodi servalaudadest kinni haaranud kondiste s?rmede nukid l?bi naha tungimas, p??dis ta r??kida rutakalt ja valjusti nagu teeline, kes liikuma t?mmatud vankrilt mahaj??nud saatjatele veel viimasel hetkel meelde tulnut, midagi v?ga t?htsat ?telda tahab. «Ole rahulik, vanaema, pole seal mingit needust,» p??dis memm lahkujat vaigistada ja p?hkis p?llenurgaga silmi. «Kuidas ei ole?!» ?rritus haige veelgi enam, vaadates t?hja ?hku. «N?e, Juhan ostis koha… T?li ja kohtusk?imised.» Surivoodil lamaja h??l muutus sosinaks. «K?ige enne sai oma jao Kristjan. Alla kahtk?mmet… Suur laev k?tte ja kogu t?iega… Merehaud… K?ll te n?ete veel!Terad p?levad tuhaks, aganad viib tuul… Needus ja l?pp!» «?tle, ema, mis needus su s?dant vaevab?» k?sis lell Ruuben, kes niisamuti kui memmgi surija aseme juures istus ja kellele tumenev ?lahuul saabuvat meheiga kuulutas. «Tolgus!» k?hises hinge vaakuv ?heksak?mneaastane. Raske oli m?ista, kas ta sonis v?i liikus tema keel m??da m?ttel?nga. «Raha needus! Tahtsime k?ll ?? ristida – ei j?udnud. K?te vahel kustus ja… P?rast ?petajale, et ajasime vett p?he ja nimi oo Juuli. Sai vale varal p?hasse mulda. Siis Juhan ja kogu pere, et jumal v?ttis Juuli, tr??stiks andis raha…Terve kuhja raha…Aga polnud see ?hti jumala and.See oli vale ja patu palk saatana poolt, hunnik p?lvest p?lve needust!» «Ole rahulik, vanaema, pole seal mingit needust,» kordas memm. «Kust see raha tuli? Kes andis?» k?sis uudishimulikuks muutunud Ruuben. Haige poolsuletud silmakoopad l?ksid lahti. Nende s?gavuses s?ttis hetkeks selge pilk. L?tvunud n?onahk kiskus kortsu. «Mis raha? Ei mingit raha!» Siis taas nagu poolunes: «T?otasime… Kolm s?rme piibli peal… Vandusime p?hakirja nimel. P?rast kogu eluaeg ?ks vale ja patt… N??d kurat ja needus!» Nende s?nadega vanaema Madli, kes alati kange usuinimene ja virk kirikusk?ija oli olnud, oma maapealsed jutud l?petas. Mina ja mu veidi suurem vend Aadam piilusime ahjutagusest kurust, kuulsime vanaema viimaseid m?istu?tlemisi, kuid targemaks me neist tookord ei saanud. S?nad olid aga nii imelikud ja salap?rased, et j?id meelde kogu eluks. Vanavanaisa ja vanaisa rajatud elud-majad, rehetuba, p?hukuur ja loomalaut – k?ik ?ks rait[1 - Rait – pikk hoone, ridahoone. – Toim] –, olid v?gevatest m?nnipalkidest ristnurka ?les raiutud hoonete poolkaar, mille ojak??r enda s?lle v?ttis. J?e ??rde ehitatud saun ja sepapada, pisut kaugemal ait, andsid sise?uele s??rase suletuse, mille vahele ainult k?lateelt sissekeeravatele vankrir??bastele ja ?leoja trummile ruumi j?i. ?u ise oli jagatud kahte ossa: elutoa ukseesine muru paari ?unapuu ja marjap??saga ning mullale s?tkutud karjaaed, kust veiseloomad ja uted-oinad l?bi laudaotsa kopliv?rava hommikuti v?lja lasti ning kuhu nad ?htul tagasi tulid. Siin oli silmas peetud otstarbekohasust, et k?ik oleks k?e-jala juures, et t??des ja toimetustes ei tuleks teha liigseid samme. Silmailu – jah, see ei k?lba patta panna, selle peale oli m?eldud k?ige viimases j?rjekorras. Kuid sootumaks polnud vanavanemad ka uhkust unustanud. Oja peremees, esimese p?riseks ostetud talu omanik kogu k?las, pidi ometi n?itama, et ta pole m?ni paljasjalgne Mardiaadu Miku v?i poolp?ksata Rehe Peet, kes kord aastas, kui mihklip?eva m??masea kopsud-maksad nahka pani, k?hu t?is sai. Oja talu k?rgele alusm??rile rajatud elumaja silmailuks oli veranda, mille ees tugevatest tammeplankudest trepp. Nojah, kui n??d m?tlema hakkan, oleks vanaisa need kolmetollised astmelauad m?nest muust puust teinud, poleks ehk seda raamatutki ilmale tulnud. Oleks ja poleks… Nendega kaugele ei j?ua. Aga t?si on see, et tammepuu m?rk s?i raudnaelad l?bi ja ?hel p?eval vanema vennaga trepil viljapeksu m?ngides m?rkasime, et lauad vardahoopide all elama hakkasid. K?ik suured inimesed olid kes p?llul, kes heinamaal, meil kodus vaba voli. Oli tegemist, et rasket trepilauda pealt ?ra saada, kuid t?? tasus vaeva.Trepi alt avastasime h?mara ja salap?rase ruumi, kus kodunesid aastak?mnete eest kirvetera alt langenud laastud. Sealt aga p??ses veelgi edasi veranda p?randa alla, kuhu p?ikesehelendus vaid m?ne harva prao kaudu valgustriipe t?mbas. Ehkki me senised saavutused olid suured, polnud me Aadamaga seda sorti mehed, kes poolel teel puhkama oleksid j??nud. Vaja oli n?ha, kuidas maja p?ringutealune[2 - P?ringud – p?randatalad.] ka v?lja n?eb. T?ime aidar??sta alt kangi, sepapajast paraja haamrikolaka ning hakkasime paevundamendisse auku uuristama, et toap?randa alla p??seda. ?nneks polnud krohvisegu liiga lubjane ja kivid pudenesid-purunesid p?ris h?lpsa vaevaga. T??d tegime palehigis ja puhkust v?tmata ning alles siis, kui lehmade krapikr?bin ja h?rgade jorin kopliv?rava taga ?htut kuulutas ning ema varsti l?psma oli oodata, pidime m??rimurdmise pooleli j?tma ning trepilaua oma kohale tagasi t?stma. Ent tubli pool rassimist oli rassitud. Juba oli kangi teine ots peatust leidmata kahe kivi vahelt edasi l?inud. Teisel p?eval tungisime sinna, kus p?rast p?randap?ringute paigalepanemist vist k?ll ainult meie vana k?uts oli k?inud. K?rgele alusm??rile rajatud maja p?randaalune oli lage ja avar. Mina v?isin paaride[3 - Paarid – talad, sarikad. – Toim] vahel k?ia pead painutamata, minust vanem vend pidi end k?ll pisut k??ru hoidma. Pime oli. Ainult k?lgedelt piiluvad kassiaugud pilgutasid oma valgeid silmi. Nende taga kiigutas r??staalune tuul kobrulehti.T??higist m?rjale ihule puhus keegi ??k?lma hinge?hku. «Vaja oleks k??nalt,» sosistasin vennale. «Tita!» t?gas Aadam t?ismehe toonil, kuid ei hakanud ka keelama. «Eks siis l?hme ja toome, kui just nii v?ga kardad.» Ronisime l?bi ava tagasi ning leidsime pliidisiibri saba pealt k??nlajupi ja tikud. Tagasi tulnud, olime juba vaprad indiaani pealikud, kes ??l?kke paistel s?japlaani peavad. T?mbetuules heitlev leek kihutas p?randaaluseid varje ?he p?ringu alt teise alla, olemine oli parajal kombel p?nev ja p?u p?ksus. «Mine kohe maad kuulama!» k?ratas vend Aadam, kes end ise k?skijaausse oli seadnud. Vastu hakata ei saanud, tuli minna. Pimedikus j?i mu teotahtest jooksma kippuv jalg millegi taha kinni. Kukkusin. «Appi! Tulistavad! Olen haavatud!» Vend r?hkis k??nlaga l?hemale. Ahjualuse m??ri ??res seisis «s??dlane», rauast kast, pool maa sees, pool v?ljas, ?le aasa heidetud krambi peal raske tabalukk. «N?e, p?genema p??sesid kahvan?od, aga varandust kaasa viia ei j?udnud,» taipas Aadam olukorra ?ra seletada. «K?hku vasarad ja raierauad, pihid ja peitlid! Varsti v?ivad nad abiv?ega tagasi tulla ja siis on meie p?evad loetud. Enne vaja kast lahti murda, kuld varjule viia!» Nii ruttu kui mu k?ed-jalad sibada j?udsid, ronisin p?randa alt v?lja, jooksin sepapajja, kahmasin t??riistad kaenlasse ja tagasi. N??d polnud see enam m?ng, vaid s?damealust k?lmaks tegev t?de. ?kki ongi kuld! Kui mitte just kuld, siis v?hemalt h?be. Olgu kas v?i vaskrahad, m?elda vaid…Aga mis siis, kui need, kes kunagi selle sinna peitsid, korraga…? L?in k?hklema. Riistadega kohale j?udnud, avaldasin oma kaksipidi m?tted ka vennale. «Kes? Vaar juba ammu surnuaial, rist p?itsis, vanaisa k?hib tagakambri voodi?lgedel verd. Pole temast enam… Nemad aga need majaehitajad olid.Teised teada ei tohiks,» tr??stis Aadam ja asus t?ie t?sidusega asja kallale. Aasa raiusime pooleks, lukk langes maha ja kramp oligi eest ?ra.Ainult kaane tugevad hinged panid veel vastu ja nende roostene krigin s?itles meid kirstu aastak?mneid kestnud rahu h?irimise p?rast. Kuid varsti saime peitli otsa vahele ja v?it oli meie. Oh seda pettust k?ll! Polnud seal kulda, polnud seal h?bedat, vaskkopikatki mitte. P?ris t?hja t?is aga ka ei olnud. Nagu telliskivi lamas kasti p?hjas mingi neljakandiline asi. «S?h sulle varandus, kuld ja kalliskivid!» porises vanem vend n?olt higi p?hkides. «Hoopis piibel!» T?mbas siis p?hakirja-paksuse raamatu kirstust v?lja. «T?hja asja p?rast nii palju vaeva,» ?tlesin minagi midagi ning s?litasin l?bi hammaste. Seda olin ?ppinud onu Karlalt, kellele pikareisipurjekal l?uatubaka s??mine k?lge oli hakanud. «Aga ?kki on Moosese seitsmes raamat?» leidis mu taibukas vend m?ngule uue ja p?neva j?tku. «Mihuke seitsmes?» p?risin. «Ah muidugi, sa, laps, ei tea ju veel pooli asjugi,» tegi Aadam mind purulolliks. «Kui sa nii tark oled, eks seleta siis,» n?udsin. «Vaata, iga piibli sees on viis Moosese raamatut, m?nes koguni kuus. Seal on juttu vutinimelistest lindudest, taevamannast, telliskivi tegemisest ja muust t?hjast-t?hjast – ?hes?naga, r?mps! Aga seitsmendas on juba n?ias?nad ja loitsud. See, kelle k?es on Moosese seitsmes raamat, v?ib soovida ?ksk?ik mida ja saab kah. Mineval talvel, selsamal ?htul kui laevamehed j?ulu?lle kogu p?rmiga nahka panid, isa ise r??kis. Sina, tita, muidugi magasid juba, aga mina olin soeseina taga ja kuulsin.» «Mis selle raamatuga siis peale hakata tuleb, kui, ?tleme, midagi tahaks?» himustasin k?ike t?pipealt teada saada. «Loll!» ei leidnud Aadam mu jaoks paremat s?na. Seletas siis t?htsalt: «V?tad s?nad v?lja, mis asjaga kokku k?ivad, loed maha ja saad.» «No, ?tleme, et mulle kuluks h?dasti taskukell ?ra,» leidsin n?ksu, millega Aadama uhkust pisut tasasemaks triikida. «Kas Moosese ajal sihukesi asju ?ldse oli, kust kohast need s?nadki siis v?tta?» «Jah, ema r??gib ka, et ennemuiste arvatud aega taevat?htede j?rgi,» ei leidnud mu tohutu tark vanem vendki n??d seda ?iget otsa. «Mina tahan uuri, aga Mooses laseb t?hed ?lalt alla sadada,» tegin n?utu n?o p?he. «V?i ?tleme, et mina soovin p?ssi, aga Mooses saadab v?lgu. Muud m?ristajat ju tol ajal polnud. N??d siis saad aru, miks nad selle raamatu nii h?sti ?ra peitsid,» oli mu veli j?llegi tark. Jah, tuli tunnistada, et Aadam oli must nii taibu kui rammu poolest kaugelt ?le. Panime kiiresti-kiiresti raamatu kasti tagasi ning ronisime p?randa alt v?lja p?ikesevalguse ja taevatuule k?tte. Kaasa t?ime suure saladuse. Otsisime vanaema pruudikirstu otsaelust sukan?ela, torkisime kumbki oma nimetiss?rmest tilga verd, segasime m??ga puudumisel sirbiteral kokku ja vandusime selle juures, et hoiame Moosese seitsmenda raamatu leiu ainult enda teada. J?rgmisel talvel hakkasin ka mina koolis k?ima.Vanem vend ?ppis juba kolmandas klassis. P?eval istusime oma tunnid ?ra, kuid ?htuti, selle asemel et ?ppet?kke lugeda, uurisime piiblit, eriti vana seaduse lugusid, sest me m?lemad tahtsime kangesti teada saada, mis neil seal Moosese ajal oli ja mida polnud; mida v?is Moosese seitsmenda raamatu loitsus?nadega esile manada, mida mitte. Iisraeli lapsed olid Egiptuses vangis ja p?letasid telliseid. Neid pl?nne ja kivisid k?ll ei maksa soovida, olgu ehk siis vanemas eas, kui endale maja hakkad ehitama. Vaarao hobused ja s?javankrid… Hobune kuluks k?ll ?ra, aga v?i see vanaaegse s?javankri oma n??d k?nni- v?i ratsaloomaks k?lbab. Moosese k?sutahvlid? Aga kuldvasikas? Vasikasuurune kahmakas[4 - Kahmakas – s?let?is.] kulda… Kuld oli tol ajal kallis kraam ja maksab n??dki rasket raha, arutasime vennaga. Seda v?iks k?ll soovida. Leidnud oma tahtmistele kindla kursi, hakkasime kannatamatult kevadet ootama, sest talvepakasega oli kogu trepp j?? ja lume all. Kui seal n??d puhastama, sulatama ja laudasid lahti murdma hakata, oleks seitsmenda Moosese leiulugu paugupealt kogu perele teada. Ja see on kindel, mis siis juhtub. Suured soovivad ja saavad, sina kas t?nni v?i jonni, keegi sinu tahtmist m??da ei tee. N??d k??nlap?eva paiku oli kodus eriti palju rahvast. J?uluks tuli merelt isa – laev talvekorteris –, siis rannas?idust lell August. P?rast vanaisa surma, kolmekuningap?hadeks, ilmus ulgumerepurjekalt kodumaile isegi isavend Karla ja pidas n??d naisev?tuplaani. Teised lelled olid sellele vastu: ehitagu enne endale maja, muidu k?ik ?ksteise seljas koos.Veel vaidlesid lelled mingi paberi ?le, mida nad testamendiks kutsusid. Seal olnud peal, et vanaisa j?tnud k?ik – maad ja metsad, elud-majad ja vallasvara ?kkepulgast saati – Augustile, teised mingu kas v?i m??da maad kerjama.Testament… Meil Aadamaga oli oma, usu?petuse tunni testament, milles polnud t?htegi ei ?kkepulgast ega adrapersest. K?ll aga seisid seal jumala k?mme k?sku, viis peat?kki ja p?ha sakramendi v?gevad s?nad, mis koolmeistri k?sul k?ik peas ja s?dames pidid seisma.Augustist ja tema p?randusest ei kirjutatud seal poolt s?nagi.Tuli v?lja, et testamentisid oli kahte sorti. ?ldse paistsid asjad p?rast vanaisa kirikuaeda viimist olevat pisut nagu siga-soga. Pika tingimise peale j?eti August k?ll peremeheks, kuid h?da seisis selles, et temalgi polnud veel naist, isegi mitte pruuti. Selle moega sai p?rast t?di Leeni pulmi perenaine hoopis meie memmest. Viimaks ometi murdis k??nlap?ev talvel selgroo pooleks, paastumaarja pani hangede harjad sulama, j?ri piinas katuser??sta j??purikad nutma, lehekuus l?ppes kool. Isa ja lelled l?ksid taas merele,p?llut?? j?i sel aastal memme hooleks, abiks s?lueas isa?ed Viine ja Liise. L?inud oli ka lell Ruuben, kes siiski enne k?la-, valla- ja kihelkonnakooli l?bi oli j?udnud teha. Ei olnud neist asja koduste tegude tegemisel peale isavenna Augusti, kes n??d peremees oli, kuid veskit ehitas ja ainult heinaajaks naisperele appi lubas tulla. Ka meid Aadamaga sunniti p?llul sitmekooku vedama, k?limittusid t?itma ning joogil?hkrit kandma. Kogu aeg muud ei kuule, kui tee, too ja vii! ?hel keskn?dalal tuli perel pudrutahtmine ja siis j?ime me Aadamaga p?rast l?unat katla alla oksi pistma, sest odrakruubid tahavad oma kolm tundi tulel haudumist. Alles n??d saime nii palju omanuhti[5 - Omanuhti – omapead.] askeldada, et seitsmenda Moosese abil kullast vasikat lauta manada. Asjaga oli vaja kiirustada, sest vara tuli veel enne ?htut p??ningule kanda ja heinte alla ?ra peita. Saavad teada, v?ib juhtuda teab mis. «Palju siis maailmas ausaid inimesi leidub,» nagu ?tleb isavend August, kes vanaisalt kogu kupatuse endale ?rvis[6 - ?rvima – p?rima.]. «Iseoma vendigi ei v?i sa uskuda rohkem, kui silmaga n?ed!» Istusime aidal?vel, Moosese seitsmes raamat kahe vahel. Sellega polnud aga midagi peale hakata. Raamatu koltunud – nagu surnud vanaisa n?gu – lehek?lgedel seisid p?stjad k?sitsi kirjutatud t?hed. S??rased nukilised v?ngid, milliseid kumbki meist enne polnud n?inud. S?navahed olid k?ll ilusasti olemas, lehek?lgedel rooma numbrid, kuid enama m?istmiseks meie tarkusest ei piisanud. N?idata ka kellelegi ei tohi, sest ?kki… ilmuvad vaarao s?javankrid, tulised hobused ees, sajavad alla kuu, p?ike ja t?hed, v?ib tulla koguni veeuputus… Lasta aga s??rane v??rtuslik raamat kasutult seista, seda meie s?da ei lubanud. Mis siis, kui kas v?i ?ksainus rida sellest raamatust l?bi siidpaberi maha ajada ja koolmeistrile n?idata? Paluda, et see kirjutaks s?nad harilikkude t?htedega ning seletaks meile, mis nad t?hendavad. Aga siis ?tleb kooli?petaja need s?nad ikkagi esimesena v?lja ja n?idus l?heb kohe k?iku…V?ib juhtuda, et just seal on juttu Egiptuse nuhtlusest. Haigused, n?lg, rohutirtsud, vaenlase m??k, kuni v?ikeste laste suremiseni v?lja. Ei, parem las olla! Las seista nii kaua, kuni ise suurkoolid l?bi oleme teinud ning selle keele selgeks ?ppinud, milles Moosese seitsmes raamat on kirjutatud.Vahepeal aga uurime p?hjalikult Moosese viit esimest raamatut, et teada, mida veel ehk v?iks soovida. Lugesime, kuidas alguses l?i jumal taeva ja maa. «Aga kus siis Jehoova ise enne elas, kui veel taevast polnud?» tekkis meil k?simus. «Paradiisiaia v?iks k?ll meie toa ette soovida,» arvasin mina. «Ja omaranna lahep?hja Noa laeva, k?ik loomad sees,» t?iendas vend. «Taaveti lingu ja Koljati oda, mille vars oli j?me nagu l?ngapoom.» «Jeruusalemma templi seaduselaeka!» «Aaroni kepi, mis ?itsema hakkab.» «Saalomoni kolmsada kuningasoost emandat ja kuussada liignaist!» h??dis vend Aadam vaimustusega ning viskas ?uel hundiratast. Talvel oli meie huvi piibli vastu m??duvaks peetud, kuid n?hes n??d, et me isegi suvel raamatu jaoks aega leidsime, ?tles ema t?didele, kes meid p?hakirja juurest v?lja t??le sundisid: «?rge unustage issanda s?nu – laske lapsukesed minu juurde tulla ja ?rge keelake neid mitte!» «Koolitatud meestest tulevad hobusevargad ja valerahategijad, muud ?i ?hti,» arutasid naabritaadid kaldal kalav?rkude juures, kui kuulsid, et mu vanem vend Aadam p?rast g?mnaasiumi l?petamist Tartu k?rgkooli tr?gis. Minu kohta polnud neil midagi ?tlemist, sest l?ksin merele nagu Hiiumaa mehed muistegi. M??das olid lapsep?lve m?nguajad. Ammugi ei pidanud me isakodu p?randa alt leitud k?sikirja piiblilegendide Moosese loitsuraamatuks.Teadsime juba, et see oli mingi vanaaegne ?rik, kirjutatud alamsaksa keeles. Gooti t?hestik polnud meile k?ll enam t?iesti v??ras, kuid raamatu lugemisest ei tulnud midagi v?lja, sest enamikust s?nadest ei saanud me aru. P?randa alt olime raamatu ?ra toonud ja elutoa p??ningule isa vanade laevap?evikute ning muu tolmunud kolu sekka peitnud.Ainult harva, kui Aadamaga kokku sain, tuletasime meelde kunagist lapsep?lve fantaasialendu seitsmendast Moosese n?iaraamatust. K?llap mitu inimp?lve tagasi, kui vaarisa veel m?isa tisler oli, m?ne saksa vonni raamatukogust n?patud asi, arvasime. Perekonnakroonika v?i midagi taolist. Et keegi peale ei satuks ja vargus v?lja ei tuleks, peitsid nad selle maja p?randa alla. Aga kes teab, ehk pidasid nemadki seda seitsmendaks Mooseseks? Aeg l?ks… Aadam l?petas ?likooli ja mina olin viis aastat k?mnetest eri rahvustest ruhvikaaslaste hulgas merd s?itnud. Olime palju ?ppinud ja palju n?inud, kuid uuele ruumi tehes olime ka palju tarbetut ja v?hem t?htsat peast v?lja lasknud. K?sikiri meenus mulle siis, kui palju aastaid hiljem reisilaeva t??rimehena Stockholm–Riia liinil s?itsin. Pidasin kesk?? ja kella nelja vahelist vahti. Ilm oli suviselt selge, ?? h?mar ja tuulevaikne. Rannad silmapiiri taga. P?evasest leitsakust leige mere hingus oli ??selgi soe ning paljud reisijaist magasid jalutustekkidele paigutatud lamamistoolidel.Sain minagi hakkama distsipliinivastase teoga: heitsin vormipintsaku seljast ja lasksin tuulel s?rgi seljataguse puhevile puhuda.Vastutulevaid laevu polnud, vaatasin ajaviiteks ?le parda, kus vesi vahutava j?ena m??da parrast ahtri poole tormas. «H?rra t??rimees, kas tohib?» kostis mu selja tagant rootsikeelne k?simus. Vaatasin. Sillale oli tulnud pikk ja k?hn, pisut ettepoole vimmas prillidega mees. «Palun!» andsin loa. «Aga v?ib-olla ma siiski segan teid?» «Ei sugugi, hoopis vastupidi, hubasem on kahekesi. Aeg lendab nagu kiiremini. ?ine vaht on neetult igav,» vastasin siiralt. «Jah, aeg lendab…» kordas mees ning j?tkas siis tasasel h??lel nagu inimene, kes on harjunud sellega, et teda hiirvaikselt kuulatakse. «N?en, et meie elukutsetes on ?ksainus v?ike vahe: teie vaatate kogu aeg ette, mina aga tahapoole. Peamiselt ongi inimesi ainult kahesuguseid: ?he pilk on suunatud kaugele ette, teisel m??dunud aegadesse. Neid, kelle t?helepanu selle juures viibib, mis parasjagu toimub, on ?pris v?he.» «Lubage, milline on teie elukutse?» esitasin p?ris tahumatu k?simuse. Korraga kadus reisija ja m?tisklev inimene. Minu ees seisis vaid kombek?tkeis rootslane, kes mulle k?e pihku torkas. «Saame tuttavaks – minu nimi on Gr?nlund, ajalooprofessor Gr?nlund.» Teatasin ka enda nime ning kahetsesin,et nii meeldivalt alanud vestlus viisakuse kitsastesse raamidesse oli sattunud. P??dsin viga parandada. «Ajalugu v?ib ju v?ga huvitav olla,» ?hutasin teda edasi pajatama. Mu kaaslane l?kski ?nge. «Jah, mida kaugemale tungid, seda salap?rasemaks muutub. Nagu h?mar ja ??retu laas, kus puude piirjooned ?hte sulavad, kus selgete kujude asemel liiguvad uduhaldjad, kus h??lte asemel kuuled vaid kaugeid kajasid ja kus jalaj?lgedele on kasvanud ammuste aegade sammal. Ja seal ma liigun, luup k?es, ja uurin. Kui silm midagi seletab, siis ma otse h?iskan, enamasti aga otsin ja otsin.» «Eks otsimises-p??dmiseski ole oma kaluri- v?i jahimehel?bu,» p??dsin temast aru saada. Professor puhkes l?busalt naerma. «Just nimelt k?ti hasart ja saagita j??nu pettumus.Aga ega siis k?ik loomused t?iesti t?hja ka ei l?he.» Gr?nlund n?jatas oma kitsad k?elabad vastu sillakaitset ning j?tkas toonil, nagu kuulaks teda sadakond ?li?pilast: «Mu peamiseks huviobjektiks on muidugi Rootsi ajalugu. Olen uurinud kroonik Breemeni Adami[7 - Breemeni Adam (Adam Bremensis) – 11. sajandi teisel poolel tegut-senud Breemeni vaimulik ja teoloog, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna. Tema peateoseks on ajavahemikus 1075–1080 koostatud Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum, ?ks peamisi varaseid kirjalikke allikaid P?hjamaade ajaloo kohta. – Toim] originaali, kus Skandinaavia kohta on kaunis palju kirja pandud.» Ja ?petlane pidas mulle pika loengu Rootsi vanemast ajaloost, kuningatest ja s?dadest. Professori juttu kuulates meenus mulle poisikesep?lve Moosese seitsmes raamat. V?ib-olla on sealgi kirja pandud midagi sellist vanaaegset ja p?nevat? Kasutades pausi ?petlase jutus, k?sisin: «Millises keeles see Breemeni Adam seda kirjutas?» «Alamsaksa keeles[8 - T?nap?eval P?hja-Saksamaal levinud alamsaksa keele (Nederd??tsch, Plattd??tsch) keskaegseks arengufaasiks oli keskalamsaksa keel, 14.–17. sajandini p?hiline suhtlus- ja kirjakeel P?hja-Euroopas, ise?ranis hansalinnades. Esimesed kirjalikud m?lestised keskalamsaksa keeles p?rinevad 13. sajandist. (Autori eksimus: Breemeni Adam kirjutas siiski ladina keeles.) – Toim], mida praegu enam ei r??gita,» vastas professor. «Ja teie oskate seda lugeda?» «Tuli ?ppida, ja mitte ainult alamsaksa keelt. Ka vana ruunikirja ning palju muud, et m?ista seda, mis esivanemad tallele on pannud.» ?petlane oli j?llegi hoogu sattumas ning oleks vahi l?puni oma ajaloopadrikus edasi r?sinud, kui ma poleks vahele kiilunud: «Ka minule on teada ?ks vanaaegne k?sikiri, millest ma, vaatamata oma n??disaegse saksa keele oskusele, kuigi palju aru ei saa.» «K?sikiri!» h??atas professor. «Kus?» «Mu s?nnikodus Hiiumaal.» Korrapealt oli k?rge lennukaarega ajaloolane m?lema jalaga maa peal ja t?nap?eva radadel tagasi. «Olen teel Ruhnu saarele. L?hen sinna vanade rootslaste eluolu uurima. Seal on ju puhtal kujul saarmuuseum. Hiiumaale minek oleks sealt ainult v?ike haak. Kas te saaksite kuidagimoodi korraldada nii, et ma sellele k?sikirjale pilgu v?iksin heita?» «Miks ei,» olin asjaga enam kui p?ri. Las uurib ja puurib, m?tlesin.V?ib-olla leiab ta sealt endale m?ne tera m?ttehammastele m?lumiseks. Ent ma ei unustanud ka iseennast. Poisikesep?lve ettekujutuste j?rellained Moosese seitsmendast raamatust l?id uuesti kohama. «Kirjutan paar s?na emale ja k?llap tema selle juba teile ?les otsib,» j?tkasin. «Leiate asja seda v??rt olevat, v?tke kaasa, kuid ainult ?hel tingimusel: tehke mulle sellest t?ielik rootsikeelne t?lge.» «Minu k?si!» pahvatas kuiva ja korrektse k?neviisiga teadusemees nagu tuld v?tnud p?ssirohi. ?petlase jaheda koore alt tuli v?lja uluki j?lile sattunud jahimees, kes mulle palju enam meeldis kui too tasakaalukas professor. «On k?sikiri suur?» «Nii umbes piiblipaksune, ehkki lehti v?hem,» vastasin. «S??rase t?lkimine v?tab mul v?hemalt aasta,» hoiatas Gr?nlund. «Pole mingit kiiret,» rahustasin ?petlast. See oli 1939. aasta juulis. * Aeg astus oma astumist. M??dusid s?ja-aastad. P?rast Punaarmeest vabanemist s?itsin veel m?ned head miilituhanded m??da maailmameresid. Avastanud oma juustemustas valgeid niite, meenus mulle, et on viimane aeg teha kolm asja: j?tta ookeanid ja kauged sadamad noorematele, leida t??koht kaldakoosseisu ning hakata perekonnainimeseks. K?ik mu kavatsetud ettev?tmised ?nnestusid h?sti. ?hel p?eval leidsin oma t??laualt ametlikkude kirjade hulgast kutsekaardi: tulgu ma postkontorisse v?lismaalt saabunud v??rtpaki j?rele. Saadetis oli Stockholmist. Paki lahti harutanud, koorus sealt v?lja kiirk?itja, selle kaante vahel patakas paberilehti, k?ik tiheda rootsikeelse masinakirjaga kaetud. Kaasas saates?num: «Vastavalt lubadusele saadan siinjuures Teilt saadud viieteistk?mnenda sajandi algaastaisse kuuluva alamsaksakeelse k?sikirja rootsikeelse t?lke. Originaali loovutasin Rootsi Kuninglikule Ajaloomuuseumile. Lootma j??des, et ka varandus, millest dokument jutustab, ?igetesse k?tesse sattus v?i kunagi leitakse, j??n suurima lugupidamisega     Gr?nlund,     ajalooprofessor     Stockholm, 29. aprillil 1941.» Kirja nurgal sama aasta 3. juunist: «Saadetis adressaadi mitteleidmise p?rast tagastatud.» Ning l?puks rutakalt visatud resolutsioon kirja ?lemisel ??rel: «?ra saata aadressil: USSR, Estland, Tallinna Merekaubasadam.» Mingi allkiri ja kuup?ev 5. augustil 1964. ?htul koju j?udnud, istusin laua taha ja hakkasin lugema. Hommikuks oli k?sikiri l?bi.Korraga meenusid mulle ammulahkunud vanaema surmaeelsed s?nad: «Terad p?levad tuhaks, aganad viib tuul,» mis s?jakeerises juhtuski. Siin see lugu on. ESIMENE JAGU ?he vana mehe noored m?tted Mees sureb, tegu j??b. Aga kui mehe k?ed kirjutada oskavad ja tal on, mida nende jaoks ?les m?rkida, kes j?rel tulevad, ning ta vaeva paljuks ei pane, siis j??b ka s?na. Ka mina tahaksin, et mu s?na edasi elaks. Tahaksin, et te kuuleksite neis ammulahkunud esivanemate h??li, s?jariistade helinat, kaugete lainete kohamist, kalmuliste k?nek?ma. Kutsun teid ?hes sinna, kus mina enne k?inud olen.Tahan, et te tunneksite mind eest, k?lje pealt ja selja tagant, et te teaksite mu ammum?eldud m?tteid, v?lja?eldud s?nu ja tehtud tegemisi, et te saaksite r??msaks ?hes minuga, jagaksite mu muresid, et te hinge?hk muutuks minu omaks. Nendesse t?htedesse, s?nadesse ja ridadesse laotan laiali kogu oma elu. Kogu pika elu kestel kogutud oskused, teadmised ja teod.Teod, mis on tehtud niih?sti maal kui merel k?ll m?istuse, k?ll k?te, k?ll tapatera abil, aga alati s?damega.Tahan, et j?reltulevad p?lved teaksid, kuhu mu j?rg pooleli j?i. Sest mu m??k ja ader, laev ja aer ootavad uusi mehi, tugevate k?nnapute, mitmetahulise m?istuse ja julge hakkamisega mehi. Kogu t?? pole ju veel tehtud.Veel v?imutseb saks mandril, Muhus ja Saares. Olen aga kindel, et kui ?ige aeg tuleb, viiakse minu alustatud ettev?tmised l?pule nii, et enam teist korda teha ei tule. Olen vana mees. Mu teekond on j?udnud sinna, kust Manala v?ravad juba paistma hakkavad. K?sivars pole enam see, mis meheeas. Kontides maaviha sees. Juba tunnevad mu ?laliikmed m??ga raskust, tapper ei t?use enam endise kergusega, oda t?rgub k?est lendu minna. Samm on l?hikeseks j??nud, hobuse selga ei h?ppa ma enam ?he ropsuga.Tuleb jalustest tuge otsida. T?kkhaaval korjavad jumalad tagasi oma ehted. Habe ja juuksed j??vad h?redaks, hambad kukuvad ?kshaaval suust. Silmade ette hakkab langema Toonela tubade h?marus. Kirjat?hti voolin, vaadates l?bi kummis klaasi.Visbyst p?rit h?bepeegel n?itab, et mu n?onahk on kahvatu nagu seesama p?rgament, millele kirjutan. Mu k?rvad kumisevad ja kuulevad marduse h??li. Kirjutan gooti kirjam?rkidega. Ka keel on nende oma. Sest meie keelepruuki pole veel keegi katsunud ei p?rgamendile ega paberile panna. Suurema osa, mis nende kaante vahele on kirja pandud, m?rkisin ?les juba noormehep?lves, kuid m?nd elu juhtumust, mis vahele on j??nud, p??an n??d tagantj?rele meelde tuletada ja kirjat?htedes ritta seada. See pole aga sugugi kerge, sest vanaduseudu, mis mu silmi kipub matma, on ka mu eilse ja t?nase vahele tungimas. Mu nimi on Vihavald. Olen olnud M?ejala linnuse vanem, laevapealik ja praegu kutsutakse mind Hiiumaa h?imu p?hjaks. Eluaastaid peaks mulle n??d taliharjap?eval saama juba kaheksak?mmend ?ks. S?ndisin kalendriaastal 1338, sest nagu mu ema Lembeste ?tles, tulin ilmale seitse suve enne seda taliharjap?eva, mil koerakoonude v?ed Muhus ja Saares m?llasid, mil mu isa, muhulaste viimane vanemVillimeel, sakslaste ees sammugi taganemata oma v?geva s?jatapriga niikaua l?i, kuni silmili maha langes, r??tli oda s?dames. Olen k?ll vanaks saanud, kuid midagi on mus ikkagi veel endist. Nooreks on j??nud mu m?tted. Need kihutavad oma lahingurakmeis hobustel m??da tapatandreid, s?idavad sinitriibuliste purjede all ?le vahtu tuiskava mere, pillutavad saarepuust aerude n?tkudes vees?demeid vastu suvep?ikese tuld. Just nagu noil p?evil, mil mu linakarva juus oli paks ja l?ikiv, mil mu habemest sai kaks palmikut, mille otsad enne vaenlase vastu minekut kukla taha s?lme tuli siduda, mil m??k t?stis k?tt, aga mitte k?si m??ka, mil oda s??stis k?est nagu Pikri v?lk, mil mu ammukaarelt lennanud nool tappis kolmesaja sammu pealt. M?tlemised elavad nagu omaette elu. Need j?uavad k?ia m??da ammu Hiielasse[9 - Hiiela – allilm, surnute kodu; paralleelnimetusena on tuntud ka Manala ja Toonela. – Toim] r?nnanud esivanemate rohtunud radu, kipuvad h?ppama ?le iseenda kalmu ning jooksma ette m??da j?reltulevaid sugup?lvi. Pikk on olnud see elutee, millele kirjat?hti hakkasin k?lvama juba aastak?mnete eest. K?in selle veel kord rida-realt l?bi. Heidan seemet juurde, kus teri h?redalt on, tasandan m?ttaid ja t?idan t?hjad kohad. Vahel on n??d tagantj?rele vaadates raske uskuda,et k?ik need k??nulised maismaarajad ja mereteed, mis ma mehep?lveaastatel olen l?bi k?inud, s?udnud v?i purjetanud, ilmsi on olnud. M??da tasandikke, kivirahnulisi k?restikke ning koskede kombel kukkumisi on juhtinud mind mu ?nne- ja ?nnetusehaldjad. Ka ei puudunud sel pikal teekonnal vikerkaaretaolised t?usud k?rgustesse, kust tavaline inimene paistab maa peal roomava sipelgana. Siis j?llegi langus, ning ma olin madal ja abitu nagu murtud tiibadega kajakas, kes rannaliival longates k?iki taeva all lendavaid linde kadestab. Seniajani ei tea ma, oli see mauride Allah, paljaspeade Jehoova v?i meie oma Taara, kes mu jalga, k?tt ja m??ka on juhtinud. Seda aga tean ma kindlalt, et seni, kui inimesel on ?nne, on niih?sti manalased kui taevased tema poolt. J?tab sind maha ?nn, ei hooli sinust ka k?ige ?leskiidetum jumal. Minu arvates on jumalaid niisama palju, kui on maa peal ja mere seljas inimesi, sest iga?he ?nn on ka tema jumal. Peaaegu alati aitab ?nnejumal rohkem neid, kelle m?tlemised on selged ja kelle k?es s?jariist ei v??rata. Pole ma seni veel n?inud, et jumalad oleksid pidanud lugu mehest, kelle m?istus on udune ja kellel tapper esimese l??giga k?est minema lendab. Olen seda t?hele pannud ja p??a sinagi seda meeles pidada. Kuid n??d tulge m??da pikki kirjaridu kaasa vana mehe noorte m?tetega ja ma viin teid sinna, kuhu on saanud v?heste meie maa meeste k?si, jalg ja m??k. T?otus hiiesalu haldjatele «Kas olete n?inud nelja-viieaastast ratsalooma, kes veel range ega rakmeid ei ole tundnud? Muidugi olete. Ka ikkes k?nnih?rga olete n?inud. Kas on neil vahet?» algas SaadumetsaViitamas oma juttu. L?bematu Aedveere Ilo, kes ?lut oli maitsnud, h??dis vahele: «Aitab haakidest, r??gi sirgeid s?nu!» «Temale on antud v?lja?tlemise kord, las k?neleb, nagu m?istus ja meel k?sib,» vaigistasin ma vahelesegajat. Poistesalk vakatas, kuulatas niisama teraselt nagu suve?? tasases tuules lehti liigutavad tammedki, mille all oldi. «Hea k?ll, ?tlen siis otse v?lja, et niisama suur vahe, kui on lahinguhobuse ja ikkes h?rja vahel, on ka endiste vabade Saare ja Muhu meeste ning t?naste t??orjade vahel. Vanal ajal tegid Muhu linnuse,Karja,P?ide ja S?rve mehed omal maal seadusi ise, kohut m?isteti ?igesti. S?gis?htuti istusid julgematest julgemad nori- v?i uisupiitadele[10 - Nori – suurem kalapaat; uisk – rannas?iduks kasutatav kaubalodi.], s?udepinkide all taprid, m??gad, odad ja ammud, parrastel kilbid. Kesk??l oldi laevateedel v?ljas. P?eva paari p?rast tulid paadid tagasi, kaasas L??bekist, Breemenist v?i Vinetast[11 - Vineta – m??tiline linn P?hja-Saksamaal, mis olevat elanike moraalse allak?igu t?ttu h?vinud ?leujutuses. – Toim] p?rit alus, kallist kaupa t?is. Saak jagati ?hetasa. Nende meeste osa, kelle s?udekohad tagasiteel t?hjad olid, anti nende naistele-lastele.Valitses ?igus ja vabadus.» K?neleja kohendas oma soomuskirja v??d ning j?tkas: «Tol ajal polnud mingi ime, kui Muhu v?i Saare kudruskaelal oli seljas Madalmaade k?ige peenemast l?uendist hame v?i Pamma mehe toas p?les mitte lambarasva kirnus kastetud lont, vaid puhtast vahast valmistatud k?sivarrej?medune kirikuk??nal. Selle valgusel istusid rannatarede habemikud ja j?id Hamburgis pruulitud humalam?rga, mis valge vahukorra all oli punane ja raske nagu lehelangemise aegu tapetud h?rja veri. Juhtus ka seda, et randa sattus odav raud, millest siis kadumal?inud odaotste ja murdunud tapriterade asemele uusi v?lja taoti. Kuulsad olid meie sepad.Nende vasara alt tulnud s?jariistad leidsid tee koguni Sakalasse, Ugandisse ja kaugemalegi veel ning tegid seal head t??d. K?igest sellest ja muust pajatas mulle isa suve??siti Suure-Kuiva lestamerel, kus peale pilkuvate t?hesilmade ja kapap?hjakollase kuu kedagi k?rvalist kuulamas polnud. Kuid miks ma seda teile meelde tuletan? Need p?evad on vajunud aegade taha. M??dal?inud aastaid enam ?les ei sulata ja ?mber ei tao nagu rikkil?inud hobuserauda v?i nooleotsa. R??gin seda seep?rast, et teades meie esivanemate tegusid, teame ja tunneme ka iseend, oma kohustusi aja vastu. Esivanemad Toonelas ootavad, et me nende v?itlusi j?tkaksime, et me ?kskord ometi saarlased ja muhulased raudr??tlite m??ga ja preestrite risti alt ?ra p??staksime, et rahva kannatuste eest k?tte maksaksime. Seda nad ootavad. Te ju teate, mis on praegu. H?bi r??kida. Saarlasel tohib olla ainult l?hike karuoda ja v?iksemate loomade-lindude laskmiseks meeshinge kohta k?igest viis noolt. Esiisadelt p?ritud m??kutapreid hoia katuser??stas. Neid usaldad v?lja v?tta ainult ??pimeduse peidus, et h?lgerasvaga ?le t?mmata. Muidu l?heb rauas??bija kallale. Ja ainult s?jariistu ei pea saarlased-muhulased praegu sakste eest varjul hoidma, vaid ka oma s?naseadmisi tuleb hoolega kaaluda. Aga v?in kinnitada, et hirm on saarte mehest veel kaugel. Parajal silmapilgul on ta valmis ?le mere tulnud ristikandjal k?rist haarama, ?kitselt ja halastamata nagu ilves. Olen r??kinud. N??d k?nelgu j?rgmine mees,» l?petas Saadumetsa Viitamas ja astus k?rvale. Tema noor poisin?gu ?hetas ?revusest, tegevust otsivad tugevad k?ed ?mber hame t?mmatud v??d s?rmitsemas. Ohvrikivi ??rde t?usisAlep?llu ?nnep?e, kelle j?ud ei seisnud nii palju k?tes kui s?dames.Ta ?tles: «Sinnamaani kui kalameri, metsad ja p?llud meie meeste k?es olid, andis veel elu sees ja suitsu toas hoida, aga mis n??d… Enne k?is maksuv?tja igal kolletamisp?eval, korjas oma vilja, liha ja kalad ning l?ks. N??d on kaks vakust aastas. S?gisel saagist, talvel raha. Hea veel, kui lepivad kaheteistk?mne vaka rukki v?i odraga adramaalt, aga heitevilja andamiga teeb vahel kehva l?ikuse juures oma veerandi saagist. Siis veel loomak?mnis, lossipuud, rehepuud, tarapuud, kisk- v?i saelaudu, aiateibaid, latte, sepas?tt, lehma- ja hobuseheinu, h?rja?lgi, kedrust, kangast… Suitsuraha, m?isaraha, nimeraha, sulasemaksu, foogtikillinguid, foogti sulastele tasku- ja n?elaraha. Peale selle s??da-jooda maksun?udjaid oma leiva ja ?llega. Kogu aeg l?heb hullemaks.Tehku vanad, mis tahavad, aga minu m??t on t?is. Kes tahab, r??kigu edasi.» ?les astus Lallipalu Asse, suur tugeva kondiga poiss, kellele mustav habemep?rg juba l?ua ?mber hakkas tulema. Juuksed pikad, eest silmist saadik, tagant ?lgadeni ja lahtised. Seljas p?lvedeni ulatuv madarapunane v??ga keskelt kokku t?mmatud hame, millel kirjatud p?stkrae peal. Pisut enam v??rikust, ja iga?ks oleks teda t?ismeheks v?inud pidada. «Andamid on rasked anda, maksud r?ngad maksta. Kuulda on aga, et asi veelgi hullemaks l?heb. Kogu maa v?etakse rahvalt ?ra ning antakse saksa soost r??tlitele. Meid tehakse nende tr??lideks[12 - Tr??l – s?javangi v?i v?laorjusesse langenud isik. – Toim] ja sulasteks. Neile j??vad metsad, p?llud, meri ja saak, meile t??tapmine ja n?lg. Mehed, kes Liivimaal ja Letgallias[13 - Letgallia (Latgallia) – Latgale piirkond L?tis. – Toim] on k?inud, teavad r??kida. Seal aetakse juba inimesi piitsaga taga nagu h?rgi. Ainult r??tlihobuste saba alla pugejatele ning jalusehoidjatele j?etakse maa alles. K?e- ja kaelakohtus ning kogu ?igusem?istmises on sakstel see viimane s?na.Talupoeg s?jariista kanda ei tohi. K?isime hiljaaegu vanema vennaga Ojamaal kaubarauda toomas. Seal oli ka ?ks Ruhnu saare mees. R??kis, et neil k?ik andamid Rootsi seaduse j?rgi. K?mnis ja muud ei miskit. Ning see ka veel mitte k?ige pealt, vaid ainult sellest, mis ?le j??b. H?sti elavad. H?lgeliha nii palju, et muist l?heb merre tagasi. Rasvat?nnid toanurgas. Ei, minema siit! Rajame uued tared ja p?stkojad! P?letame uued aled, k?nname kusagil mujal maa sulaks ja p?risp?lluks! Ehitame teistel randadel uued ja paremad paadid. L?hme sinna, kus saak j??b mehele, kes selle k?lvab ja kogub!» «L?hme, l?hme, aga kuhu?» kostis kuulajate seast kannatamatuid k?simusi. N??d leidsin, et pean minagi oma s?na sekka ?tlema. Olin ju mina ise see, kes paari p?eva eest Muhu- ja muist Saaremaadki sadulas l?bi ajas, et kogu seda poistev?ge linnuse alla suveharja tulepeole kutsuda. Seal, p?rast paadikere p?letamist ja s??rileelusid ning kui torupill ja sokusarvgi ?ra olid v?sinud, sosistasin k?igile k?rvu kogunemiskoha. Ka eelk?nelejate s?nad olid pigem minu kui nende eneste omad. «Mehed Muhust ja Saarest,» algasin t?iel h??lel.Tahtsin, et mu jutt oleks selge ja s?nad tabaksid m?rki nagu h?stiheidetud lingukivid. Keegi kuulajatest ei pidanud aru saama, et ma neid mitu ??d ja p?eva enne voolinud olin. «Teie k?ik teate, kes ma olen. Linnuse endise vanema Villimeele esimene poeg Vihavald. Mu isa ei pillanud t?hje s?nu ega teinud h?nnatuid tegusid, niisama ?iget teed tahan ka mina k?ia. Kuulsite, mis r??giti enne mind? R??tlid suruvad peale. Nad on tugevad. Nende hobustelgi on pea- ja rinnakaitsed, r??kimata peninukkide rauast taotud koerakoonudest ja rasketest kiviheitjatest.Aastatosina eest pidime k?ik oma s?jariistad Lihulasse viima ja p?rast seda enam uusi teha ei lubata. Need m?ned katuser??stasse peidetud ja ammu roostesse l?inud m??gad, odad ja nuiad neile peale ei hakka. Liiati on r??tlid praegu v?ga valvsad. L?hidalt: n??d nendega kokku minna ei tasu, sest meist ei saa veel s??rase riiu toitjaid.» Tegin v?ikese hinget?mbeaja, et kuulda, kas keegi ehk midagi vahele ?telda ei taha. Ei, paistis, et seni oli k?ik selge. P??stsin oma s?nad taas t?kke tagant lahti. «Arvan, et meil tuleb siit maalt ?ra minna niikauaks, kuni neil J?ri?? peks meelest on l?inud, niikauaks, kuni nad end seapekist ja linnumagusast rasva on s??nud, niikauaks, kuni valvurid lossim??ridel ??siti tukkuma on ?ppinud.Algul tuleb minna meil, noortel meestel, kel k?sivartes on juba t?ismehe j?ud, kuid pole veel koda ega kollet, perekonnarege taga ega lastekoormat kukil. Ees on meil k?igil palju rammup?lve meheaastaid. Kogume v??rsil vara, tuleme tagasi pikkpaatide, s?jariistade ja malevaga, kellele lubame osa sakslaste losside r??stamisest saadavast saagist. Ei peaks meil aga korda minema s?dalaste kogumine v?i on r??tlite raud ja nende linnuste m??rid meie jaoks veel liiga tugevad, siis valmistame seal ette eluasemed, kuhu k?ik Muhu ja Saare kaelakandjad mehed-naised kuni viimase vibuh?llist v?etud lapseni v?ime viia ning endile uue kodu rajada. Koht, kuhu minna, on mul teada. See pole kaugel, kuid mere taga.» «Kus?» h??dis h??l summa seast. «Mida teab ?ks,on saladus.Kahes ei v?i enam kindel olla.Seep?rast ma esialgu seda veel ei ?tle,» vastasin kindlalt ning panin k?simuse kaalule. «Tahan teada, kes teist on ?raminemise poolt, kes vastu?Vastake nii, et kuuleksime meie k?ik, ka hiiehaldjad.» «Poolt!» vastas p?hade puude alla kogunenud meestehulk nagu ?ks. «Kes on p?ri, et jaguneme k?mnemehelisteks salkadeks ning iga k?mme muretseb lehtede langemise ajaks tubli merepaadi. ?ksk?ik, kas ehitab, t?mbab v?i v?tab kusagilt v?ev?imuga.» «Muretseme!» «Kas k?ik usaldavad mind sedav?rd, et pean s?idu eesm?rgi seniks salajas, kuni kodurand minekul merek??ru taha ?ra on kadunud?» Seepeale ei vastatud enam nii kiiresti kui eelmistele k?simustele.Tekkis sosinat ja tasast n?upidamise k?ma. Muhu poisid said end varsti ?he m?tsi alla ning h??dsid oma jah-s?na.Varsti andsid saarlasedki n?usoleku. «Ja n??d viimane ja v?ib-olla see k?ige t?htsam – kas t?otame, et sel, kes t?na?isest n?upidamisest s?na kellelegi hingab, keel tulipunaste pihtide vahele?» «T?otame!» Selsamal silmapilgul tekkis p?hade puude ladvakroonidesse t?usva p?ikese kiirtekullane p?rg. Mehed olid r??kinud, hiiesalu haldjad kuulnud, p?ikesejumal n?inud.Taara abiga! Taara hirm ja arm Minu paat s?itis k?ige ees, sest tundsin p?eva astumist ja taevat?htede seisu paremini kui teised. Isavend T?hvend, kelle kojas ?les kasvasin, arvas, et ?ks vanemateverd mees peab teadma palju rohkem kui teised. Seep?rast v?ttis ta mind kaasa Ojamaa-reisile ja r??kis seal kokku soome soost hansakoge kipriga, kelle alusel terve aasta laevameheks s?itsin. K?isime sakslaste ja rootslaste sadamates kaubareisidel. N?gin ka soome h?imude maad. Kui koju tagasi tulin, sain aru sakslaste ja rootslaste k?nest ning meremehet?? polnud mulle enam v??ras. M?istsin m??rata koosi[14 - Koos – suund, kurss. – Toim] ?htul p?ikesek??nla kustumise ja hommikul koidukuma j?rgi. ??sel oskasin leida P?hjanaela, Rattad ja Reha. Olin tol ajal k?igest kuueteistk?mneaastane. Nagu ?tlesin, s?udis minu paat k?ige ees. Enne kodusaarelt lahkumist p??dsime metsast m?ned n?elussid, tegime neile kasetohust rasjad ning iga paatkond v?ttis m?ne elusalt kaasa. Seda olin ?ppinud soomlastelt, et nii saab uduga koosi hoida. M?rkmadu p??rab oma pea alati p?hjakaare poole. M?ned sakslased ja rootslased, kes vee ja raua loitsus?nu teavad, n?iuvad koosi vaskkarbis ujuva korgit?ki ja n?ela varal. Nende s?nade eest n?uavad nad aga palju h?bedat. Lehelangemisaegne ?? oli pime. Vanakuu ootas hommikut, kuid t?hesilmad s?rasid ja pilkusid. Hoolimata sellest, et rannal ei p?letatud koositulesid, saime Suure-Kuiva lainemurdude kohinast ja teistest rannamadalatest kerge vaevaga m??da. Sajal korral l?bis?utud ?ueaiatagune meri…Varsti olimegi lageda vee vallas. Kadus kodusaare metsamust rand. Kadus kallas, kuhu j?id k?ik need saarlased-muhulased, kellele me kaugete vete tagant uut ja vabamat asupaika l?ksime otsima. Meelega olime valinud kuuloome-eelse aja ning meie ?nneks t?mbas tuul enne Reha t?usu t?htede ette veel hiirhalli pilves?ba. Hakkas tuult tegema. T?stsime purjep?lled ?les ja libisesime paatidega pimeduse musta kotti. Riidalisest rannast ja kaldal?hedastest leetseljakutest olime n??d juba kindlas kauguses k?ll, aga kuidas s??rase pilkasega aluseid ?hes hoida, et need mere suures s?les laiali ei variseks? Jah, igas paadis oli k?dimas tael, t?rvik kepi otsas valmis.Aga kes julges neid p?lema panna! Me ei teadnud ju, kui kaua s??rane summas minek salajas seisab. Kes ?tleb, et just praegu kusagil maanukas k?rge rannam?nni otsas sakslase silm juba seda t?rvikutuld ei oota? Olin selle peale m?elnud juba enne reisi algust. K?ikidel paadivanematel oli k?sk: kui j?rgmise hommiku p?ikeset?us teiste aluste purjenukkasid lagedale ei too, siis Hiiumaa Ristinina taha Kalana l?ukasse sisse joosta. Seal teisi oodata. Seep?rast tuli koos v?heke loodest maakaare poole hoida. Polnud aga ei kallast ega t?hti, mis teed oleksid n?idanud. Puhusin taela peaaegu p?lema ja vaatasin, mis mu n?elussid teevad. T?esti, m?lemad olid end saba ?mber keerdu kerinud, pead ?hele poole p??ratud. K?skisin paadil t??riaeru t?ve vasakule r?huda. Niipea kui koos paremale kaldus, p??rasid ussid oma pead kurak?e poole. L?puks seadsime paadil nina nii, et madude vangip?lvega rahulolematud silmad parema parda vantidesse p?rnitsesid. Olin kindel, et Kalana abajas meile n??d otse ette j??b. Tuul puhus kogu aeg vesikaarest[15 - Vesikaar – l??s. – Toim] ja l?ks pilve ees ajades ?htesoodu k?vemaks. Laineratsud muutusid julgemaks ning jooksid lakkade tuisates paadist m??da. Nende kapjade alt lendasid paadip?randale pritsmed ja vallali vesi.Tavalistel p??upaatidel varalaudu polnud, millest pealttuule k?lge merele t?kke ette oleks saanud teha.Varsti enam kibudega ei j?udnud, tuli raandad[16 - Raand – puust ?mber. – Toim] appi v?tta, et veest v?itu saada. Pikapeale hakkasid lained paati nii tugevasti loopima, et maod rasjades merehaigeks j?id. Lasksid pead longu ega liigutanud neid enam ei paremale ega vasakule.Veep??rised aga l?id paadi vahel k?sikivi kombel ringiratast. N??d siis oli ainus koosipidaja torm ise. P??dsime hoida maru r?humist kogu aeg tagantp?ntsa vasakult, kuid see koos oli ?ige ainult nii kaua, kuni ilmal??tsa tuuleauk paigal p?sis. Soovisime k?igest s?damest, et Taara tuult enne koitu mujale ei p??raks. Aovalgel lootsin Ristinina otsa merest v?lja tulevat. Niisugune see inimene on. Kuni k?ik ?nnepidi veereb, tal jumalaid meeles ei ole, aga kui h?da k?es, siis kohe neid appi h??dma. Ka minule tuli n??d meelde, et rannast suure rutuga v?lja s?udes, kus aerudele, t??kidele[17 - T??k – paadi aeruhark, tull.] ega k?nnaputelegi armu ei saanud anda, mereohvri ?ra unustasime. K?skisin kohe Pikkjala T?mmut, kes mul paadip?rast k?ige l?hemal istus, minna ja v?tta ninakapist k?nts liha ning merre heita.T?mmu l?ks.Tagasi tulles ?tles, et k?ik olla tehtud, nagu merekomme n?uab. Kuid raju ei vaikinud. Laine t?usis veelgi k?rgemaks. Siis k?rises meil puri l?hki, otse ?lalt alla. N??d pidi aitama ainult s?udmine. Kuid k?rge merega ei seisnud aerulabad vees.Vahel heitis koguni t?ved t??kide vahelt v?lja ja mehed kukkusid selili paadip?hja. Siis keeras paat end k?lglainet ja kaugel see ?mberminek sealt enam v?is olla.V?tsime k?tte, panime kaks aeru risti ning sidusime nende k?lge purjest j?relej??nud r?balad. J?tkasime peelepuude k?ied, sidusime aeruotstesse kinni. Lasksime selle riistapuu, ankrukivi all raskuseks, paadininast p?stloodis merre. See hoidis paadi vastu tuult. Kinnitasime k?ie ja rohkem me midagi teha ei osanud. Kordam??da loopisid mehed vett paadist v?lja ning ootasime hommikut. Kui valgeks l?ks, polnud Ristinina nukk t?esti enam kuigi kaugel. Sikutasime oma ujuva h?daankru tagasi paati ja t?mbasime aluse aeruj?ul Kalana abajasse sisse.Paistis,et olime esimesed, ning j?ime teisi ootama.Varsti aga n?gime, et kallast m??da tuleb meie poole salk mehi. Esialgu pidasime neid Hiiumaa ranna rootslasteks, kuid kui nad l?hemale j?udsid, tuli nad omadeks tunnistada. R??kisid, et nende paat kihutanud hommiku poole ??d t?ie purjega Kalanast umbes s??mavahe tee ida poole kivide otsa puruks. Lainemurru sees kaldale sumades j??nud kaks meest kaduma. Ka k?ik paadis olnud toidukraam ja rauast s?jariistad l?inud merep?hja. Ainult nuiad toonud laine p?rast kaldale. ?nnetuse s??ks pidasid nad seda, et nende n?elussid juba reisi algul m?lemad ?ra olid surnud. «K?llap said kinniv?tmisel liiga materdada,» arvasid mehed.Tormist vintsutatud, merev?sinud ja l?bim?rjad, toetusid nad oma oksak?hmulistele vaenuvemmaldele ega osanud enam midagi ?telda. Korraga tuli mu juurde Pikkjala T?mmu, laskis pea longu ning tunnistas, et k?ik olla tema s??.Temal hakanud ??sel heast lihak?ntsakast kahju ning minu k?sust hoolimata j?tnud ta Taara tema osast ilma. Mina kui vanem m?istku n??d tema ?le ?iglast kohut. Pikkjala T?mmu oli naaberk?la poiss ja tubli mees. Tundsin s?dames, et polegi nii lihtne olla teiste vanem. N?gin, kuidas meeste k?mblad tugevamini nuiadest kinni haarasid. ?ksainus peanoogutus minu poolt ning vaene T?mmu oleks sealsamas rannakruusal ronkadele s??daks j?etud. Viivitada ei v?inud. Karistus tuli m??rata otsekohe. «Mehed,» ?tlesin, «arutame asja ?iglaselt, ilma et viha ja kahju kaduma l?inud meeste ?le me m?istust segaks. Pikkjalg ei soovinud ju ometi kellelegi meist surma, kui ta mereohvri toomata j?ttis. T?mmu tahtis ainult hoida kokku toidukraami, mis just selleks ongi kaasas, et meil elu sees seisaks. Seega tuleb tema eksimuseks lugeda ainult vanema k?su t?itmataj?tmine. ?lekohus oleks panna temale s??ks teiste surma, mida ta k?ll ise kahetsuses on valmis oma kaela v?tma.Teiseks pole sugugi kindel, kas Taara just selle ohvri andmataj?tmise p?rast vihastas. Kust v?ime meie teada, et need mehed juba ammu millegi muuga jumalate raevu enda peale pole kutsunud? Kolmandaks, kas pole k?ll ja k?ll juhtunud s??rastki, et enne mereleminekut on ohverdatud terve oinas v?i koguni h?rg, aga ikkagi on retk l?ppenud ?nnetult?» Vaieldi vastu. Mehed olid kindlad, et seekord seisis asi ainult ohvris. Miks siis muidu jumalad oma suures pahameeles kogu teise paadi toidutagavara endale olid v?tnud? Paremad s?jariistad pealekauba. Mina j?lle p??dsin selgeks teha, et kui Pikkjalg t?esti nii suur s??dlane on, misp?rast siis temale elu alles j?eti ja teised hukka said. «Seep?rast, et kaaslaste kohus on k?ige ?iglasem, surm s?bra k?e l?bi k?ige valusam.Vaata, misp?rast Taara Pikkjala meie k?tte nuhelda j?ttis,» ei andnud mehed karvav?rdki j?rele. Kasutasin oma pealikuv?imu ja tegin otsuse: «Kui ?lej??nud kolm paati inimkaotusteta kohale j?uavad, tuleb lugeda, et vahekord jumalatega on j?llegi enam-v?hem korras. Siis kannab T?mmu karistust ainult vanema k?su t?itmataj?tmise p?rast, mis aga ?nnetust kaela ei toonud.Vanad mehed t?mbasid seesuguse s??dlase kolm korda paadi alt l?bi. Kui aga veel teisi mehi kaduma peaks j??ma, siis raiuda temalt parem k?rvaleht, et tal ikka ja igavesti meeles seisaks: pealiku k?sku ei tohi ?hest k?rvast sisse, teisest v?lja lasta!» Mehed nurisesid liiga pehme otsuse ?le. Mis on kalapaadi alt l?bit?mbamine? L?buasi, mida iga rannakarjamaa lehmaajaja, vaevalt vibukandjaks saanud j?mpsikas otse omatahtsi ja naljap?rast teeb. Ka k?rva maharaiumine olla ainult nimep?rast karistus ning ei vastavat sugugi kuriteo suurusele. Ainult niipaljukest, et m?rk k?ljes. Paistis, et Pikkjalg ise ka nii nigelat nuhtlust ei oodanud. Ei ?elnud k?ll teiste kombel otse v?lja, kuid seda oli n?ha tema silmist. Olime n??d mures ?lej??nud kaaslaste saatuse p?rast.Teistest k?ige enam T?mmu, kes koguni pika m?nni otsa ronis ja sealt silmapiiri uuris. Ent keskhommik hakkas k?tte j?udma ja meie p?he tekkisid mustad m?tted. Ka T?mmu, kel m?rgades riietes ?lal tormi k?es olemine pikapeale k?hedaks l?ks, astus oks-oksalt m?nni otsast maha. Just siis, kui Pikkjalale m?istetud karistuse t?idesaatmist hakati n?udma, tuli kaldaj?rsakul kasvavast metsast v?lja hulk mehi. Enamikul neist paistsid m??gad v??l, k?es oda v?i amb. Haarasime oma nuiad-m??gad ja taprid. Pingutasime vibud vinna.Valisime lahinguks k?rgema koha, kust hea ja lahe allapoole l??a, ning j?ime ootama. Paistis aga, et s??rasele meestesummale vastuhakkamine oleks t?otanud v?he tulu. Korraga h??dis T?mmu: «Mede poisid!» ja pani suurest r??must kisades neile vastu jooksma.Mees tegi oma h??dnimele au – samm ja s?ld. «Kui k?ik omad on, siis pole neid merel mitte v?hemaks j??nud, pigem juurde s?ndinud,» lausus keegi. «Naisi noil kaasas polnud, k?llap ikka Hiiumaa K?pu kandi rootslased. N?e, riidedki sedamoodi.» Tuli v?lja, et ?igus oli m?lemal. Meestesalgas, kes meieni j?udis, olid segamini niih?sti meie poisid kui ka rootslased. Need ei kandnud saarlaste kombel nahast kintsp?kse, l?hikest hamet ja p?tte, vaid v?rvimata villasest l?ngast kootud vammuseid, pikki koivakatteid ja nahksaapaid. Rootslastel olid head s?jariistad, m?nel koguni kaelakaitsega raudk?bar. Kuid oli n?ha, et vaenu polnud meeste vahel mitte, sest m??gad olid tupes. Meie mehed r??kisid, kuidas torm neid hommikuh?marikus Ristininast m??da oli kandnud, kuid pika ja raske s?udmisega saanud nad siiski l?puks teispool poolsaart pisikese kruusas??re varju. Paadid olla terved, k?ik mehed alles. Seda kuuldes l?ks Pikkjalal n?gu naeru t?is ja tema k?si paitas oma paremat k?rva. N??d tuli mulle hansakogel ?pitud rootsi ja saksa keel suureks kasuks. Kui rootslaste pealik meie meeste vanemat k?sis, sain temast aru ning v?isin talle saarele tuleku p?hjuse selgeks teha. Kuid nende hulgas leidus ka ?ks, kes p?ris h?sti maakeelt oskas. See r??kis teistele vahelt. Rootslased, kelle sumbk?la asub Ristinina l?hedal k?nkal metsatuka sees, pidanud meie mehi algul randr??vliteks. L??dud lahingulokku. N??d aga, kus asi selge on, tulgu me julgesti nende k?lla. Kas v?i v?hemalt niikauaks, kui riided kuivavad ja tormil selgroog pooleks murdub.Ainult tapaterad j?tku meie siiski igaks juhuks paatidesse. Keegi ei v?ivat teada, millised m?tted sigivad p?he merelt tulnud meestele, n?hes v??rast vara ja naisi. «Aga kui me s?jariistadest lahku l?heme, kes ?tleb, et meid siis Soome randa j?udmise asemel paari p?eva p?rast Liivimaa m?isnikele maha ei m??da? Ka Saaremaa saksad maksaksid teile meie tagasitoomise eest hea kotit?ie kulda,» vaatasin ma rootslaste pealikut altkulmu, k?si m??ga k?epidemel. «Su ettevaatuse ja s?naseadmise j?rgi v?iks sulle anda aastaid rohkem, kui sul neid paistab olevat,» kiitis rootslane ning j?tkas: «Kuid miks sina, Muhu meeste ja saarlaste vanem, minu tarkust nii madalalt hindad? Oleksin ma tahtnud teid vangi v?tta, kas poleks mul siis kergem olnud seda teha sellal, mil te eraldi salkades olite? Milleks ma teid enne ?hte lasksin ja n??d p?rast s?dima hakkan? Ei, ?le mere tulnud s?ber, saarlasi oleme alati vastu v?tnud nagu vendi, ka siis, kui nende laevades on olnud kallis last ja mehi hoopis v?hem kui teid praegu. Pole te esimesed, kes siia tuulepakku on tulnud. Meil, rootslastel, j?tkub vara ka ilma selle piskuta, mis me teilt saaksime. Tulge julgesti! Olge k?lalised! Teadke, et Sigurd Thorkeli poeg, k?igi Hiiumaa vabade rootslaste pealik, teise nimega ?iglane, ei s?? mitte oma s?nu.» V?geva kasvuga Thorkeli pojal oli peas k?rge, h?bedase kaelakaitsega s?jak?bar.Tema vammuse h?lmade vahelt paistis haljas raudv?rgust s?rk.Tupes kallis m??k.Pealiku habemekasv oleks au teinud kas v?i kuningale. N?hes aga, et ma tema s?nade sirguses ikkagi veel kahtlen, tegi ta ettepaneku: m?lemad meeskonnad, niih?sti meie kui ka rootslased, v?lja arvatud pealikud, panevad s?jariistad k?la servale maha, kumbki eri hunnikusse ning kummagist leerist ?ks vahimees juurde. P?rast seda minnakse taredesse riideid kuivatama ja s??ma. Sellega j?ime n?usse. Hiiumaa rootslaste majad on meie, saarlaste omadest elamiseks palju m?nusamad seepoolest, et neil ei tule suits elutuppa. Ahjusuu asub k?rvalruumis, mida kutsutakse suitsukojaks.Aknaavad on neil suuremad ja klaasist, mitte nagu meie taredel, kus valguse jaoks pisike seap?iekilega kaetud auk. Meie eluruum on alati, ka p?ise p?eva ajal, h?mar, neil aga paistab p?ikesevalgus otse tuppa. Meie p?randad on savist, neil aga tahutud palkidest. K?ik see muudab nende majad palju kuivemaks kui meie omad. Ka ?hk on suitsuta ja selgem hingata. Hiiumaa rootslased elavad h?sti. Inimestel s??nud n?od peas, naistel helmed kaelas isegi t?? juures.T?drukud tugeva kondiga, prisked ja prullakad, lapsi k?la vahel nii palju nagu okaspuumetsas oravapoegi. Mind kutsus pealik enda tallu, teised jaotati k?laperede peale, kuhu keegi. Sigurd Thorkeli poja eluhoone, loomalaudad ja aidad-keldrid asusid k?nka otsas, palktara ?mber nagu linnusel. Sigurd ?tles endal olevat viisteist lehma, kaksk?mmend hobust ja peale selle veel mitu h?rjapaari, sead-lambad, kuked-kanad ja koerad-kassid. Peamist tulu saavat ta aga kaladest, mida tema kahe naise s?nnitatud ?ksteist poega Hiiu madalatelt p??avad. Tema ise k?ivat neid mereande Visbys, Stockholmis ja vahel koguni Saksamaal soola, raua, riiete ja muu kauba vastu vahetamas. Toas k?sutas Sigurd naisi mind m?rgadest riietest lahti koorima, ?he poegadest puid l?hkuma ja ahju k?tma. Polnud mul algul sugugi m?nus v??raste inimeste ees alasti j??da, pealegi kuuldus ahju tagant t?drukute sosistamist ja naeruturtsatusi. K?llap pealiku t?tred, m?tlesin, ehkki Thorkeli poeg neist midagi ei k?nelnud. Olgu su naised nii h?sti s??detud kui tahes, kuid ega nad ainult poegi kah ole s?nnitanud, olin kindel. Kui mulle p?rast mu enda riiete tabani?rrele[18 - Tabani?rs – ?le kogu toa kulgev ?rs, millele riided ja muud esemed riputati.] kuivamapanekut rootslaste vammus toodi ning kuumutatud ?lu mind seest soojaks oli teinud, tundsin end niiv?rd hubaselt, nagu oleksin selles talus juba aastaid viibinud. Pealikuga k?neldes selgus, et pole neil siin saksa ega sundijat. Andameid makstakse Rootsi kuninga seaduse j?rgi, ehkki andamite saajaks on Kuramaa piiskop. Niimoodi olid Stockholmi Magnus ja Saksa keiser kokku leppinud. Ka tuli v?lja, et seesama Sigurd Thorkeli poeg ?iglane pole mitte ainult paljun?inud ja teadja mees, vaid ta tunneb k?igi kuueteistk?mne ruunim?rgi t?hendust ja oskab lugeda koguni saksa keelt. Sigurd Thorkeli poeg t?i mulle n?ha neljakandilise p?rgamendi, millele olid kirja pandud andamite m??rad. Et neilt makse mitte m?ne r??tli ?ran?gemise j?rgi ei v?etud, vaid kohe kindla seaduse p?hjal, oli minule imelik ja ennekuulmatu asi. Need s?nad, mis Sigurd ette luges, j?id mulle kauaks meelde, ja kui p?rast kirjat?hed selgeks ?ppisin, m?rkisin ?les, et ?ra ei ununeks. Siin need on. «Mina, jumala ja apostelliku paavstitooli armust Kuramaa piiskop Johannes,» veeris Thorkeli poeg, «soovin k?igile, kellele seesinane kiri on m??ratud, issanda armu ja ?nnistust. Olgu teada, et me armulikult lubame rootslastel, kes elavad kaugel Ostlandi saartel, pidada ja kasutada oma varandust Rootsi kuningliku seaduse kohaselt, mille j?rgi nad on kohustatud andma igal aastal: 1) k?mnendiku p?llusaagist; 2) k?mnendiku lammastest ja talledest; 3) iga lihav?tte ajal elava vasika, mullika ja l?psilehma pealt kolm naela v?id; 4) iga elavana s?ndinud p?rsa pealt ?ks L??beki penn; 5) k?mnendiku s??gist ?lej??nud h?ljeste ja kalade pealt; 6) iga kasutatud adramaa eest, vastavalt vakuseadusele, 2 ??ri. Korraldus v?lja antud anno Domini 1341, p?ha Peetruse ja Pauluse p?eva eel?htul.» Hiljem, kui ?llesoe ja kuum ahi mul merek?lma t?iesti ihust v?lja olid ajanud ja Sigurdilgi habemekarvade seest v?ljavaatavad p?senukid punetama l?id, hakkas paistma veel ?ks tahk Thorkeli poja tarkusest. Ta teadis isegi seda, kuidas rootslased meie maa kallastele elama olid sattunud. See olnud v?ga vanal ajal, millest k?nelevat vaid saagade ruunikirjad. Ojamaale siginenud nii palju rahvast, et saare liivane pind neid k?iki enam toita ei jaksanud. Lepitud kokku, et ?ks kolmandik inimesi peab lahkuma ja endale uue eluaseme otsima. Kes l?heb, kes j??b, selle otsustanud liisk. Kuid minemisele m??ratud polnud oma saatusega rahul. Hakanud vastu. Kohalej??jaid olnud muidugi rohkem ja l?puks sunnitud lahkujad ikkagi paatidesse minema. Need aga kogunenud merele purjetamise asemel saare p?hjatipus laiule, ojamaalaste lambakarjamaale (sellest nimigi – F?r? – Lambasaar), ning tagaajajatele n?idatud paljast m??ka. Nii seisnud seal kaks leeri, ?ks kohalej??jate, teine lahkujate oma.Vahel kitsas v?in ja suur vaen. Alles siis, kui ?raminejad kogu saare lambakarja nahka olid pannud ning midagi enam s??a polnud, asutud taas paatidesse. Kuhu minna? Saksamaal rahvast ennegi k?ll, tugevad linnused. Niisamuti Sk?nes jaTaanis, kus igale merelt tulnud v??rale odaots vastu rinda surutakse ja valida antakse: kas tagasi paati ja kaldast kaugemale – vee armule – v?i igaveseks Odini valdustele.Ainsad teadaolevad t?hjad maad olnud Soomes ja meie mere l??ne- ja p?hjaranna saartel, paljudel neist polnud tol ajal veel nimegi. Sinnapoole v?etud koos. K?igepealt j?utud ?hele suuremale saarele, mis olnud t?esti elaniketa.Hea vesikaare tuulega kulunud sinna purjetamiseks t?pselt ??p?ev, seep?rast hakatudki seda P?evatee-saareks kutsuma. P?rast h??tud l?hidalt P?evasaareks ehk rootsi keeles – Dag?. Nimi Hiiumaa tulnud hoopis saarlaste suust suure kasvuga ojamaalaste p?rast, kes seal esimesed elanikud olnud. P?evasaare p?hjakaldad on liivaluitelised, l?una pool padrikud ja sood. Enamik v?ljar?ndajaid polnud uue eluasemega rahul. Osa l?inud edasi m??da Soome lahte ida poole, muist kurelaste ja liivlaste maale, kus rahvast v?he ja needki koobastes elanud, kus rootslaste rauale peale puust nuia ja luuotsaga noole midagi vastu polnud panna. Rootslastelt said nimed ka mitmed saared, nagu Orms?, Odinsholm, Pack?[19 - Orms? – rootsi k. Ussisaar, praegu Vormsi. Odinsholm – rootsi k. Odini saar, praegu Osmussaar, mida m?nel pool veel t?nap?evalgi Odinsholmi nime all tuntakse. Pack? – rootsi k. R??vlisaar, praegu Pakri.], Revali lahe suudmes asuv Nar?[20 - Nar? (Narg?) – rootsi k. K?le saar, praegu Naissaar.]. V?ike, ida pool paiknev laid, kuhu paadid ??seks ?les t?mmati ja kus sooja s??ki valmistati, sai nimeks Koksk?r[21 - Koksk?r – rootsi k. Keedulaid, praegu Keri saar, mille tuletorni kutsutakse t?nap?evani Koksk?ri majakaks.]. Selle taga asetsev suurem saar, kus juba vanast ajast laevadele juhtl?kkeid p?letati, j?i Brand?ks[22 - Brand? – rootsi k.Tulesaar, praegu Prangli (rootsi k. ka Wrang?).]. Veel ida pool on H?gland, R?dsk?r ja Sejdsk?r[23 - H?gland – rootsi k. K?rge maa, praegu K?rgessaar. R?dsk?r – rootsi k. Punane laid, praegu Ruuskeri saar. Sejdsk?r – rootsi k. N?ialaid, praegu Seiskari saar.] ning paljud teisedki maanukid, laiud ja saared kuni venelaste suure j?e Ned?ni[24 - Ned? – rootsi k.Alaj?gi, praegu Neeva.] kannavad t?nase p?evani rootslaste pandud nimesid. Ka mitmeid Liivi- ja Kuramaa j?gesid ja randasid kutsutakse veel praegu nii, nagu vanad ojamaalased neid nimetama hakkasid.V?ta kas v?iVent?[25 - Vent? – rootsi k. Ootej?gi, praeguVenta.], mille suudmes oodati merel mahaj??nud laevu. Dyn?[26 - Dyn? – rootsi k. Luitej?gi, praegu Daugava.], kus laiad liivakaldad kaugele merele ?ra paistavad. Ruuni[27 - Ruuni saar – m?eldud on Ruhnu saart (rootsi k. Run?).] saar ja paljud teised kohad tuletavad meelde vanade skandinaavlaste ja germaanlaste r?ndamisi. Ainult Saaremaale ?mberasujate ega viikingite jalg ei t?usnud, sest sealsetel randadel elanud juba muistsetest aegadest v?ga sitked, tugevad ja vihase loomuga mehed, kelle m?nguasjadeks kohe p?rast emarinnast v??rutamist olnud ainult tapper, m??k, nool ja oda. Nii jutustas Sigurd Thorkeli poeg ?iglane. Kui me oma k?hud lambaliha, angerjakala ja partelt v?etud kuivatatud rootsi leiba t?is olime s??nud, anti mulle magamiseks maja k?ige parem labas?ng[28 - Labas?ng – seina sisse ehitatud voodi.], mis oli ehitatud kahekordse seina sisse, otse ahju k?rvale. Ette v?is t?mmata l?kkukse, et majalised puhkaja und segama ei p??seks. J?rgmisel hommikul polnud tormist j?rel muud kui l?unast l??tsuv paras purjetuul ja suure mere jomm, mis kohinal randa vajus ning paatide sisseajamise juures mitu meest kuni kurguni m?rjaks kastis. Sigurd oma poegadega ja paljud teisedki tulid meid randa saatma. M?ndide vahel paistis koguni m?ne naise punakollaste v??tidega k??t[29 - K??t – seelik.] ja heinakokakujuline[30 - Heinakokk – heinasaad hiiu murdes.] peatorbik. Siin r??kisin ka meestele ?ra, et Soome l?heme. Seda olid paljud isegi juba arvanud. Jumalagaj?tul ?petas mind Thorkeli poeg: «Koos t??ri p?hjast rohkem maakaare poole, sest Soome l??nerannalt sa t?hja maad ei leia. Kui m?nd j?ge m??da ?les s?idad, siis pea rahu m?rgiks kilp masti otsas, muidu v?id ootamatult kaldalt saadetud noole v?i oda ette sattuda.» Purjetasime n??d nelja paadiga, iga?hes tosina jagu mehi. P?eval pidas vedusat tuult, mis ??sel vaikis, ning edasi tuli kiskuda aerude varal. Kuid mehed olid v?lja puhanud ja lootus peatselt p?rale j?uda andis j?udu juurde. Taevas oli t?hti t?is. Hoidsin P?hjanaga vasakpoolsetes mastik?ites ja teadsin, et see maakaare koos meid hea t?ki maad Turu sadamast hommiku poole viib. Linnutee kumas paistsid alused ?ksteisele k?tte ning t?rvikuid p?letamatagi polnud karta laevade lahkuminekut, ?? oli s?giseselt karge, ?hk selge nagu vahel enne esimest lund. See oli ilus ?? t?is ristuvaid m?tteid. Mis ootab meid Soome lahe vastaskaldal? Ulva Hakkas koitma. P?genev pimedus j?ttis t?usva p?ikese silma alla ilmatu hulga Soome ranna kaljusaari ja laide. Kogu kalda??rne vesi oli neid t?is. Magasid lainelokses nagu kari m?letsevaid h?rgi, t?iss??nud, l?ikivakarvalised ja ?marad. L?in vasaraga vastu lokulauda. Leppem?rgid v?eti vastu.Teised alused s?udsid n??d minu j?rel nagu hanepojad emalinnu kannul. Nii s?idetakse alati, kui meri on madalaterohke ja selle s?gavus tundmatu. J??b juhtlaeva kiil p?hja kinni, j?uavad teised enne kardetavat kohta hoovata. Mida l?hemale, seda suuremaks muutusid saared.Paljudel neist kasvas tihe okaspuumets.Vesi n?is k?ikjal j?rskude kaljukallasteni s?gav olevat. Mitte nii, nagu kohati Muhu- ja Saaremaa kaldad, kus riidad, rannamadalad ja kuivad silmaulatuseni v?lja k?ivad ja kus s??mavahe s?udmise j?rel v?id ikka veel p?ris parajas hobuseujutamise meres p?sti juua. «K?ll siin laidude vahel v?ib hea ja vaikne kalavesi olla!» arvas minu paadi eess?udja Lahesopi Imant. «Siitmere p??ki peab ?ppima. M?rravaia sa kaljusse ei tao.» «V?i see sul sihukese s?gavuse peal ulatabki.» «V?rgu ja noodaga ikka t?mbab.» Nii arutasid mehed omavahel. Minu silm aga otsis suuremat maad, j?esuud v?i kaugele ulatuvat poolsaarekaela, kust kohavaatajad v?lja v?iks saata. Minus oli koos k?igi nende mitmek?mne mehe julgus, kartus ja lootus. Mu s?da p?ksus mitmekordse j?uga. Mis siis, kui me ei leia ei t?hja maad, joogiks k?lbavat vett ega jahiloomi? Mis siis, kui lahel?ugastes ja j?gedes pole kalapoegagi? V?ib-olla s?uavad just praegu nendesamade saarte vahelt v?lja k?mned pikkpaadid, parrastel sajad s?dalased, iga?hel k?es l?ikivalt vahe tapatera? Nuia, noole ja m?ne m??gaga nende vastu ei saa. Tegin ma ?igesti, et k?ikide koorma oma ?lgadele v?tsin? Kust sain ma selle ?iguse? Kes andis? Kuid see, kes hunti kardab, ei saagi jahile minna. Julge pealehakkamine on vahest enam kui pool v?itu. K?ik need pelum?tted ja kaksipidi kaalumised hoidsin aga k?vasti hammaste taga. Isegi oma n?ole ja silmadele p??dsin anda niisuguse ilme, et keegi sealt mu kahtlusi v?lja ei loeks. K?si vaikselt rooliaerul, pidasin sirget koosi ranna poole, nagu oleks see tee mul tuhat korda ennegi l?bi s?idetud. Ja t?esti, nagu poleks mitte umbropsu koosiv inimolevus, vaid ?ks jumalatest ise rooli juures olnud, ujus me paat, teised tahtlikult j?rel, mingi laia ja aeglaselt voolava j?e suudmesse v?lja. Seal, nii kaugele kui silm ulatas, paistsid lauged ja pikaldase t?usuga metsased kaldad. Meie jaoks oli j?es s?gavust k?ll. Uhtmadalikulgi oli rohkem kui aerulaba v?rra vett. Ajasime paadid vastu kallast ja varsti oli k?igil kindel maa jalgade all. Korjasime metsa alt kuivi oksi, t?ksisime taelale tule. K?psetasime kaasav?etud kala, hammustasime leiba juurde. J?evesi k?is vedelaks peale. Varsti j?i enamik ?isest aerut?mbamisest v?sinud mehi l?kke ?mber norinal magama. K?ik soonilised tugevad poisid, iga?hel kilp, tapper v?i odavars pea all, pikk-kuub ?le abude. Ka mina lasksin silmad niikauaks looja, kuni p?ike s?lda kaks ?le metsa oli kerkinud. Siis t?usin ja ajasin ka teised ?les. Kel oli m??k, k?skisin j??da paatisid valvama, ammumehed metsast v?rsket otsima. Ise v?tsin Lahesopi Imanti ja Aedveere llo kaasa ning hakkasime m??da j?ekallast ?lespoole astuma. Mets oli vana ja puutumatu. M?ndide-kuuskede seas leidus ka p?ris palju valget?velisi neitsipuhtaid kaski, lopsakaid leppi ja muid lehtpuid.Tuhatkond sammu astunud, kaevasime odavarrega augu maasse – must muld ulatus poolde s??rde. «Alet p?letada tasub,» arvas Imant. «Aga imelik, siiani pole me n?inud ?htki looma,» arutles llo. «Isegi j?nest mitte.» Nojah, see polnud hea m?rk. Kas pole neid ?ldse v?i on l?hedal suurem k?la v?i koguni linnus? See tegi ettevaatlikuks. Korraga j?udsime v?lja hobusekapjadest mullale s?tkutud teele. Ja astunud ei olnud seal nahkkingadega veoloomad ega paljakabjalised taluhobused, vaid naelutatud raudadega s?jaratsudk?lisk?ijad. J?ljed n?isid v?rsked. «Kas maksabki enam edasi?» k?hkles Imant, libistas ammu ?lalt ja p??stis lahti nooletupe p??ra. «L?hme v?hemalt vaatame, kuhu see rada v?lja viib,» arvas llo. Sedasama meelt olin ka mina.V?ib-olla on j?e kaldal vaid m?ni ?ksik suurpere, selle taga mitme p?eva tee t?hja maad? Sealsamas aga oligi metsal serv k?es. Algasid suured p?lluv?ljad, kust puud alles m?ne aja eest maha olid p?letatud. Siin-seal taliviljaorases paistsid k?nnuk?hmud ja kokku korjatud kivikuhilad. Kaugemal sulaks k?ntud p?risp?llud ja nende taga taluperede palkmajad, loo poolest kaugelt ?le saja. J?ek??ru k?rgendikul seisis tugev linnus, mille muldvallile toetuv p?stpalkidest hambuline tarandik midagi head ei kuulutanud. P?ldudel k?ndsid?estasid rammusad h?rjad, aeglase ja tugeva astumisega mehed atrade-?kete j?rel. ?le linnuse vallikraavi oli sild alla lastud, sellel saalis ratsamehi ?les ja alla. Nende kilbid ja tapriterad helgitasid p?ikest. Linnavalli all j?es ??tsus k?mmekond pikkpaati ja paar lossivat kaubakoget, purjed peelepuude k?lge kinni seotud. Vaadanud tarbeks, p??rasime s?nagi lausumata tagasi metsa. Ei, siinmail polnud k?put?iel ammu- ja nuiameestel midagi teha. Kui niisuguse linnuse suurvanem meid, ?le mere tulnud p?genikke, jutule v?taks, siis k?siks ta maa eest kindlasti nii suurt aastaandamit, mis poleks parem sellest, mida Saares ja Muhuski makstakse. Halvemal juhul aga v?taks kinni nagu pagenud orjad ning annaks k?rge luna eest ?le lahe ordumeestele tagasi. ?hed ?likud ja s?brad k?ik. Ei, vaja on leida maad, kus mitme p?eva tee kaugusel pole ?htki inimasulat, kus mets ootab alet, kus uluk pole veel noolepelglik ja kus kalavesi ei tea, mis on ahing ja noot. Kui laagripaika j?udsime, olid ka jahile saadetud mehed tagasi, saagiks vaid paar parti. Paatide juurde j?etud vahid r??kisid, et neist m??dunud kalameeste lodi. Sealt h?igatud esmalt rootsi keeli, ja kui me sellest aru ei saanud, siis soome keeli, et kustkandi mehi ja mis asja p?rast k?imas. Nemad luisanud, et l?una poole kaldalaidusid ankrusse j??nud kaubakogedelt. Saadetud siit, j?esuudmest, joogivett ja metsast v?rsket liha tooma. L?kkasime paadid vette ja s?udsime nii kiiresti, kui aerud v?tsid, j?ekallaste vahelt v?lja. Seal v?tsime koosi ida suunas. Metsase saare taha j?udnud, t?mbasime alused ?les veeni ulatuvasse tihnikusse. L?ksime m?ne mehega poolp?iki ?le laiu, kust j?esuu k?tte paistis. Olin ?igesti ?ra arvanud.Veel enne, kui p?ike p?rastl?unasse j?udis, s?litas j?esuu v?lja pooltosinat noolkiiret pikkpaati, mille aerud k?isid kiirelt nagu mustad v?lgud. Parrastel kilbid, piidad s?dalasi t?is. S??stsid ?ksteise j?rel l?unasse ning olid enne, kui silm j?udis kolm korda pilkuda, laidude taha kadunud. «Maal annab p?ld ?he l?ikuse aastas, aga merel, kui ?nne ja v?ge on, v?ta kas v?i ?heksak?mmend,» lausus Ilo, kes ka seekord mul kaasas oli. «T?na lipsivad nad oma paarisaja aeruga k?ll t?hja vett,» hakkas lugu mulle l?bu tegema nagu ikka, kui oma nahk l?hedalt m??dunud l??gist kriimustamata j??b. Kogu ?? s?udsime m??da kaljusaarte vahelist merd ?ha p?ikeset?usu poole. Taevas oli t?heselge, vesi vaikne. Laiud ja kaljuk?hmud paistsid kaugele. Nii palju kui ma Soomest p?rit meestega juttu olin ajanud, kinnitasid k?ik, et idas on t?hi maa kuni Ned? j?eni. K?llap olime oma esimese koosiga t?esti liiga palju l??nde tulnud. Teise p?eva l?unaks j?udsime s?gavasse lahte. Nagu vaheda noaga oli kaldasse l?igatud j?rsk haak. Selle kurku j?udes leidsime j?e, mis maona loogeldes sisemaa poole kadus. J?e voolus oli aga k?re, k?neles, et kaugemal ei ole tasane, vaid suure langusega k?nklik maa. Nii see oligi. Juba m?nesaja sammu kaugusel kohises vesi mitme s?lla k?rgusest kaljukosest alla. Kaugemal paistsid kruusak?restikud ja kivil?hangud. Enne koske oli kallas k?ll tasane ja lage, kuid liiga avamere ligidal, laia vee r??vlitele saadaval. «Lohistame paadid kosest ja k?restikust m??da. V?ibolla on kaugemal maad, metsa ja p??uvett nii palju kui vaja,» arvas m?ni, kel k??r ja k?ed s?udmisest juba ?les hakkasid ?tlema. Enamik aga oli minu poolt, et taganemisteeks maalt tulnud vaenlase eest mere s?lle olgu selja taga vaba vesi. Selle j?e suudmes puhkasime j?rgmise hommikuni. Neljajalgsed metsaelanikud olid siin julged. ?ks arvata aastane p?dramullikas tuli otse laagripaiga ligidal p??sastikust v?lja ning j?i, esimesed jalad harkis, meie toimetusi pealt vaatama. Vaatas niikaua, kui kaks noolt tal kaelast l?bi ropsasid. Polnud meil vaeva ega varitsemist. Saak jooksis ise l?kke juurde. N?litud ja puhastatud p?dramullikas oli s?te peal juba pruuniks t?mbunud, ?leliigne rasv tulle jooksnud. Liha tuha all haududes juba nii muredaks muutunud, et raputades luude k?ljest maha hakkas langema. Just siis, kui Karjanina Aul, kes s??gikorra eest hoolitsemise enda mureks oli v?tnud, seda suure metsa haldjate saadetud saaki oma pika pussiga n?ljaste poiste ette lahti l?ikama tahtis hakata, tuli teistest veidi kaugemale j?etud saarlaste paadist v?ljaV?lla K?rmas, naine k?ek?rval. Algul k?is mul s?damest l?bi, et see on mu kahe aasta eest surnud ?de Aasa, kes Toonelast mind millegi eest hoiatama tuleb. Seda on ennegi juhtunud, et kalmulised elavate tegudest osa v?tavad. Palavas tapluses vaenlase vastu on mitu meest n?inud oma ammu lahkunud esivanemaid kaasa l??mas. On juhtunud, et hetkel, mil vastane v??ramatul torkel sulle surmahoopi tahab anda, ?kki kusagilt heidetud oda temast endast l?bi lendab. Miks tuli aga see Aasaga sarnanev neiuV?lla K?rmasega koos? Ja nii s?bralikult k?sik?es…Ei, elav inimene ja vari n?nda ihuilmsi ja p?ise p?eva ajal ?hes ei k?i. Tulid l?hemale ja siis selgus, et neiu oli t?iesti v??ras. V??ras polnud mitte ainult tema n?gu, vaid ka r?ivad. Need ei olnud p?rit saarte pealt ega ka suure maa omad. See lilledesse tikitud v?hej?ku[31 - V?hej?ku – naiste l?hike jakk v?i pluus.] ja pikk ?levise, h?lgenahka kingad valgetes villasukkades jalgade otsas ning tedrekirju, teravaharjaline m?ts olid pigem rootslaste omad. Ja korraga k?is mul hirmus eelaimus l?bi kogu keha nagu tuline oda.Taara, avita! Ega ometi!? «Mis pidu see perenaiseta!» h??dis K?rmas juba kaugelt ning talutas t?druku l?kke juurde. Ilm hakkas pimeda poole kiskuma, tuli l?i punaseks ja osa sellest punast langes ka neiu n?ole. Panin t?hele, et v?lise kuju poolest ei olnud see naiseks s?ndinud inimene halvemate killast. Mehed naersid ja peksid l?bu p?rast k?si vastu reisi. K?igi silmad sihtisid mind. Ka neiu omad. Neis oli pisut erutust ja k?llap anumistki. Polnud kahtlust, et asjast olid teadlikud k?ik peale minu. See tegi s?dame karvaseks. «Kust sa, K?rmas, selle ?ienupukese said?» k?ratasin.Vaatamata t?druku kaunidusele, polnud mul raske kurja ja t?sist n?gu teha ega k?simust v?gisi karmiks muuta. «Eks ikka sealt, kus neid palju oli,» kostis saarlane rahulikult ja muigamisi. «Vasta k?igi kalmuliste nimel, ega sa teda ometi Hiiumaa rootslastelt ole t?mmanud?» «Sealt neh, Sigurd Thorkeli poja enda t?tar.» «Siis niimoodi tasusime ta s??gi, ?lle ja ??maja eest!» jahmusin. «N??d aga vasta mulle veel ja r??gi t?tt, nagu seisaksid sa oma esivanemate p?rmu juures: Kas olete juba…?» Siin ei leidnud ma ?he soojaga ?iget s?na, kuid K?rmas m?istis juba niigi ?eldu m?tet. «Jah, k?ik on ?hel pool, niih?sti tahtmine kui ka tegu. Ainult t?otuss?nad on veel ?tlemata, sest me ei saa teineteisest tuhkagi aru,» tunnistas K?rmas ja pani k?e omaniku ?igusega ?mber t?druku ?lgade. N?is, et neiule oli K?rmase hellitus ?sna meeltm??da. «Siis ei aita ka enam tagasisaatmine!» ohkasin. «T?natud olgu Taara ja k?ik teised jumalad,et me selle t?druku tugeva ja auv??rt isa m??gaulatusest ?igel ajal v?lja j?udsime! Mis su nimi on?» k?sisin naiselt rootsi keeli. «Ulva,» kostis pehme ja julge h??l. «Tulid sa vabal tahtel v?i t?mbas K?rmas su v?ev?imuga?» «Ise lasksin t?mmata.» «Isa teab?» «Ei.» «Kas niimoodi siis tohib?» muutus mu meel naise reipust n?hes ?ha leplikumaks. «Miks ei tohi! Oma k?las poisse v?he, ja kui sa vaid teaksid, kuidas mu isa neidki v?heseid veel valib! ?ks pole k?llalt varakas, teine on madalast suguseltsist, kolmas ei oska oda heita. Hakkasin juba kartma, et k?ik mu lapsed j??vad sedamoodi ilmale toomata.» «Kuidas te kaubad kokku saite s?nadeta?» Mu kurjusest polnud enam k?betki j?rel. «Ka silmadega aetakse juttu,» teatas Ulva ja vaatas mulle otsa. Pidin endale veel kord tunnistama, et t?druk oli ilus ja puhas nagu toomeleht. Need naerust virvendavad kaks p?hjatu vee karva silma v?isid t?esti lubada ja keelata, kutsuda ja k?skida. «Aga kui su isa tuleb ?hel p?eval, m??k k?es, ja n?uab tasu, mis siis?» muutusin m?tlikuks. «Kas hakkame temaga s?dima?» «K?ll mina juba selle asja sirgeks ajan, heida see mure endalt maha,» lohutas Ulva. Sedamoodi meie jutt siis j?i ja p?dramullikast sai pulmaroog. Soomemaa kaljukargel kaldal, kus kosekohin torupilli eest k?is ja rannapedajad hiiepuude aset t?itsid, kutsusime tunnistajateks peale elavate veel m?rsja ja peigmehe esivanemate hinged.Esmalt k?sisin Ulvalt, kel polnud k?ll peas pruudiseplit, nuutslina ega lehvet[32 - Seppel – k?rge, k?va ??rega pruudipeakate, kutsutakse ka penikuks. Nuutslina – naiste ja neidude pidulik peakate. Kanti peas seotult, otsad ?lgadel. Lehve – peas kantav pruudilina.], kas ta lubab olla K?rmasele hea ja ustav kaasaline, kasvatada lapsi ja hoida korras oma mehe kodu. Seepeale vastas naine, et lubab k?ll. Siis p?risin K?rmaselt, kas ta jaksab luua Ulvale eluaseme, kaitsta teda, jagada temaga k?ik, mis meri, mets ja p?ld annab, toita sellest paarielust s?ndinud lapsed. K?rmas kostis, et jaksab k?ll. M?rsja ettepanekul lasksime siis vana-rootsi kombe kohaselt v?rskelt paari pandud abieluinimesed armujumalanna Freja auks kolm korda alasti ?mber l?kke k?ia ning saatsime nad seej?rel vahepeal okstest kokkuaetud p?stkotta lehtvoodile magama. P?rast r??kis Ulva, et see alastiv?tmine olevat m?rgiks, et pulma??st alates ei tohi mehe ja naise vahel mingit saladust olla. Nii tegevat veel ka vanem paarirahvas, kel lapsi ei ole.Alasti tants suveharjap?eva l?kke ?mber aitavat ?le sigimatusest. Ise?ranis h?sti m?juvat lastesaamisele selsamal ??l kinniseotud silmadega paaride ?rasegamine. Ainus tingimus olevat selle juures, et keegi ei tohtivat teada, kes kellega on. Kolme p?eva p?rast piirasime Ulval juuksed muhu moodi, sugesime keskelt lahu sisse ja noorik sidus endale r?imekirju r?ti p?he. Oligi p?risnaine valmis. Ulva saab kaks ?de Ehkki keegi pulmas ei m?du ega ?lu suu sisse polnud saanud, magati peoj?rgsel hommikul vanavalgeni v?lja. Mehed pikkkuubede all murul, tapper igaks juhuks k?eulatuses. Ainult peig oli oma vaenuvarustuse paati unustanud. Ei osanud me seda temale ka hooletuseks v?i suureks s??ks lugeda, sest m?rsjas?ngi s?jariist ei sobi. «Naist kiida hommikul, hobust ?htul,» ?tlesid vanad mehed ja k?llap nad midagi ikka teadsid ka. Teised j?lle, et ?ige naine on see, kes p?rast ??d veel kaunis on. Mis Ulvasse puutus, siis meelitas p?ikeset?us temast palju rohkem silmailu v?lja, kui eha seda oli suutnud. Sellele naisele polnud jumalad midagi palju ega liiga v?he andnud. K?ike paraja m??duga. Loputasime ?htusest p?dramullikast j?rele j??nud liharaasud veega alla, tuleaseme kustutasime ja s?it v?is j?tkuda. L?kkasime paadid uuesti j?ekaldast alla ning s?udsime edasi ida poole. Rand vasakul n?is inimestest t?iesti puutumatu: ei koda ega koldesuitsu. Ainult mets. Enamikus okaspuud: m?nnid, kuused ja kadakad. Harva sekka juba kolletama kippuv kask. Laiud, l?ukad, lahesopid ja pikad poolsaarekaelad. L?puks ka see, mida otsisime – j?esuu. Seekord olime tulnud sinna, kuhu oleksime pidanud sattuma kohe. J?gi oli lai, laisa vooluga, keskel s?gav joom. Poole p?eva tee suudmest, j?rsu k??naku kohal l?ppes kallasteni ulatuv m?nnimets. Seal laius lage luht, mille taga lehti puistavad kased, juba raagu l?inud haavad, sekka veel t?ies roheluses tammi. Kaugemal ?ksik k?ngas, mille j?rsk k?lg langes peaaegu ristloodis j?kke. M?ek?nka harjale t?ustes ja sealt ?mbrust uurides paistis kogu j?eorg nii kaugele, kuni maa eemal taeva sinis?lle ?ra kadus. Ei ?htki talu, taret ega suitsu. Sellesama j?ek??ru valisimegi endale pesapaigaks. Siin oli meil k?ik, mis vaja. Oli j?gi ja meri oma kaladega, oli metsa k?ttimiseks, ka j?tkus puid ja maad suurale p?letamiseks. Leidus tammesid laevakaarteks. K?lluses karjamaad loomadele, luhas lopsakat rohtu heinategemiseks. Paras k?rgendik linnuse rajamiseks nagu loodud. Ja mis peaasi, n?is, et selle j?e org pole veel kellegi oma. Ulva, kes k?iki me saladusi ei teadnud, muretses k?ll selle ?le, kust ?lej??nud mehed endale naised saavad, kui naabreid pole, kuid seepeale poisid naersid ja lubasid algul l?bi ajada sellega, mis on. J?rgmisel hommikul jagasime mehed nelja r?hma: kolm k?ige paremat ammu- ja odameest jahile. Nemad pidid hea seisma selle eest, et teistel v?rsket liha j?tkuks k?psetada, kuivatada ja suitsutada ning veel nii palju s??gist ?le j??ks, et ka vihmastel p?evadel, kui loomad pesas magavad, v?tta oleks. Kalameesteks l?ks neli, kes pajuvitstest m?rdu hakkasid punuma ja sobiva p??ukoha v?lja pidid otsima. K?ik ?lej??nud jagasime pooleks: kaksk?mmend meest ale jaoks puid koorima ja maha v?tma, teised eluasemeid ehitama.Varsti oli ju hingedeaeg k?es ja kaugel see talvgi sealt enam. J?nese kombel p??sa ja hange vahel inimene ei ela. Hingedeaeg… Alustades siin, kaugel kodusaartest, kaugel sugulastest ja h?imuveljedest, uue pesa esimeste k?rte kokkukandmist, l?i s?da vahel valu t?is: kas tegime ikka ?igesti? Kergemat tulime k?ll otsima, kuid saame ehk veelgi hullemat n?ha kui seal. Kodukandis olid valmis tared ja p?stkojad, sulad s?nnikup?llud, loomad ja ?ueaiad. Ega saks k?iki maainimesi saa n?lga lasta k?ngeda, kes neile siis andamit annab ja t?? ?ra teeb. Seal on rohkem ?lgu k?rvuti, ?heskoos kergem iket kanda. On vanu, kelle k?est n?u k?sida, kui endal aru napiks j??b. Aga siin jaga kogu aeg oma v?heseid teadmisi ja oskusi teistele, kuid juurde pole kusagilt v?tta peale selle, mida t?? ise annab. Igal asjal on aga mitu tahku ja ka mure paistab ?hest otsast vaadates ?ht-, teisest otsast vaadatuna teistmoodi. Milleks h?dale vastu joosta? Koos on mehine pere nagu hargne kari. Mitte kedagi ei ole siia toodud sunniviisil, k?igil oli vaba valik. Seni pole veel keegi paljuks pannud ei k?tevaeva ega peamurdmist. Ja mis loeb see, et sugulased ja h?imlased kaugel? Manalasse l?inud esivanemate toonelav?gi on elavatest palju suurem. Nende hinged h?ljuvad haldjatena k?ikjal, juhivad ilmaliste m?tteid, ?petavad neid. Ei j?ta ka minu isa, muhulaste viimane s?javanem Villimeel, mind ?ksi. K?llap paneb ta mulle p?he oma oskused, s?damesse ?igluse, k?sivartesse j?u. Kinnitab k?hklustes, jagab julgust ja mehemeelt. Ehk leiab ka ema Lembeste kalmu alt nii palju mahti, et juhatab mu teele veel kord selle neitsi, kelle n?ojooned ja vitsjas piht, ?mber sarapuukirja v??, k?ll ??l, k?ll p?eval mu silme ette tulevad. L?puks elavad ka veel k?ik meie vanad jumalad. ?htul j?ek??rust lastud partidel l?kketulel sulgi maha p?letades l?ksid meestegi m?tted toonelaste juurde. «Minu ema peab surnutekuu hingedeajal tareuksed ??d ja p?evad valla. Renile[33 - Renn (rend) – laud. – Toim] j?tab tapetud looma v?rskelt keedetud kopsud-maksad v?i siis k?psetatud kanakoiva. Vahel pudruvaagna, piimap?ti v?i paar k?kki. ?tleb: «Saagu ka kalmuline osa ilmalise roast»,» r??kis m?tleja peaga Lahise-nimeline poiss. «Meil uksi k?ll lahti ei peetud, kuid surnutep?eval kutsuti enne pere laudaistumist s??ma ka sugulased varjuriigist. Siis k?sis isa neilt vahel n?ugi. Kord p?ris vanamees, kas talve k?lm aeg tuleb pikk, kas j?tkub heinu ?he v?i kahe paari h?rgade ?lalpidamiseks. Seepeale j?ime k?ik kuulama ja siis k?is tabani?rre kohalt laest selge naks. See t?hendas, et tuleb j?tta ?ksainus paar. Isa m??s teise h?rjapaari hea hinna eest maha. Ja talv tuli missugune! Kuni lehekuuni ei saanud loomad jalga laudast v?lja. Katused kisti maha ja tassiti veiste ette. Kevadel l?ppes k?las pool karja. K?ll maa-alused teavad,» l?petas Alep?llu ?nnep?e, kelle pajatusi ikka heameelega kuulati. «Pole meil neile midagi head-paremat pakkuda. Ja ega nad meid siit ?les leiagi. Kalmud kaugel, hiied j?id Muhusse-Saarde maha,» kostis meeste hulgast murelik h??l. Hulga meeleolu kippus tusa ja liigt?siduse poole kalduma. «Vennad,» ?tlesin minagi s?na sekka. «Meie emaks on ?ks ja seesama muhulaste-saarlaste maa, mille V?ike v?in l?bi l?ikab. Ehkki me ei ole s?ndinud ?hest ja samast naisest, oleme vennad sellegipoolest. K?ik me oleme oma v?gevate esivanemate lapsed. J?reltulev p?lvkond nendest, kes kord aegade h?marikus niisamuti tulid Saarde ja Muhusse, nagu meie praegu siia.Tulid Taara abiga alet p?letama, veteema kalu p??dma, metshaldjatelt andameid n?udma. Nemad ei peljanud maha j?tta oma vanemate kalmusid, sest nad teadsid, etToonela vaim lendab kiirelt nagu tuule?hk, on kerge nagu virvendus veel. J?uavad k?ikjale. K?llap nad leiavad meidki siit kauge Soomemaa kaldalt, annavad ?petusi, juhivad jalga ja k?tt.» Elava loomuga jutukas poiss, kes ka palju laule oskas ja keda seep?rast Leelo-Lehoks kutsuti, k?litas tule ??res, vaatas surnutekuu selget ??taevast, kuhu l?kkest k?rgele keerlevad s?demed t?hti juurde s?nnitasid, ja ajas end k??narnukkidele: «Teate, mis kadunud ema vaeslapse kutsele vastas? Mul on kolme hoitejat toonepoega p?itesis, toonet?tart jalutsis. Ilm sind ise ?petagu, kallis looja kandku hoolta!» «Tark leelu,» tunnistas Lahesopi Imant. «K?igepealt ?pi ilmalistelt ja looda sellele, mis looja ise andnud. Kes see looja on? Maa loob puud ja loomad, meri kalad, taevaalune annab linnud. ?pi neilt ja ela! Kalmulised kalmulistega, ilmalistel oma olemine.» Olgugi et suurem osa mehi Imanti ?tlemisega rahule j?i, pandi ?htul ikkagi k?ige paremini k?psenud jahilind metsa ??rde suure pedaja juurtele, kust see hommikuks ?ra oli kadunud. Ohver v?eti vastu. Meie minemised ja tulemised olid toonelastele teada, nende hinged meie teekonna, t?? ja sihiga n?us. Ehitajate esimeseks mureks oli saun. Ehkki Ulva aeg veel kaugel v?is olla, tunti ka meeste hulgas t?sise pesemise j?rele suurt puudust. S?gisene k?lmav?itu j?evesi pole hoopist?kkis see, mis leilisoe ja tuhaleelis. Juhtub keegi k?lmetama v?i t?mbab tuul l?bi, l??b rinna umbseks, kust sa ohu vastu mujalt abi leiad kui ikka saunast. See tarvilik ruum pidi olema j?e ??res, et poleks kaugelt vett tarida, pidi h?sti ja kaua sooja pidama ning kiiresti suitsu v?lja laskma. M?ned mehed andsid n?u k?nka j?epoolse k?lje sisse koobas kaevata, kuhu kolle ja keris teha. Hakkasime arutama ja leidsime, et m?te pole paha.Ainult repnaauk[34 - Repnaauk – suitsuauk seinas.] ei sobi siis ukse vastasseina, aga arvasime, et k?llap suits endale mujaltki tee v?lja leiab.Tehti puust labidad ja pandi t??le pihta. Koobas sai valmis paari p?evaga, ainult palkvoodri tegemine v?ttis veel aega.Ka ahju ja kerisega oli nuputamist ning k?tevaeva. Tuli kaevata savi, kanda j?ep?hjast liiva, tuua ?laltpoolt k?ngast kohisevast k?restikust kerisekive. Kuid valmis see saun l?puks sai, haavapuust kistud laudadest ukski ees, mis saarehingedel ilusasti k??ksudes kinni ja lahti k?is. Tuli veel ainult vana kuud oodata, et saunaema ehk saunahaldjas, keda vahel ka saunakolliks kutsutakse, v?iks esimese leiliga sisse asuda. Selleks ajaks kui vanakuusirp ?sna ?hukeseks kulus, j?udis keris ?ra kuivada, ja siis pani Ulva ?hel hommikul t?sise tule ahju. «Mis te, mehed, saunast ka teate,» ajas Ulva mehi eemale. «Panete viimati haavahagu ahju, oleme k?ik k?rnas!» Veel tahtis K?rmase noorik s?tek?linast kuulda, kas sel aastal vara k?lmaks l?heb, kas ahi ulgumisega ilusate ilmade l?ppu kuulutab ja kas leelis ikka t?esti nii kange saab, et meestel mitmen?dalase sambla seljast maha sulatab. Ulval olid sel p?eval k?edjalad tegemist t?is. ?ks t?? ajas teist taga. Valis meeste toodud l?mmudest k?ige kuivemad ja vaigusemad s?damepuud ja ajas ahju, k?is metsas kadakatest vihtu tegemas. Kaskedel olid lehed maas, need enam ei k?lvanud. Kogu meestesumma peale oli kaasa osatud v?tta ainult ?ks katel, seegi nii v?ike, et k?igest kahe hobuse joomajagu vett sisse mahtus. Selles keetis Ulva sauna k?rval kivikoldel leelise valmis. Aga kuum vesi? Mida ei saanud, seda ei saanud. See-eest polnud j?es k?lmast puudu. Ole mees ja ammuta umbpuust kibuga nii palju kui tahad, karga lavale ja vihtle! Olgu k?ll, et naised igal pool p?rast mehi saunas k?ivad ja leilip?raga peavad leppima, lubasime Ulvale sel t?htsal ?htul esma?iguse. Ja kui siis suve?htuse eha karva naine sealt juuksepahmast vett v??nates v?lja tuli, viskasime riided sauna ukse taha hunnikusse ja k?isime meiegi k?mne kaupa leili?nne maitsmas. «Tere ?htust ka, saunaema!» p??dsime enne lavale ronimist haldjale lugupidamist n?idata. Kerise aga ?rritasime paari kapat?ie veega vihale. Kivid paukusid ja pragasid, aur ja leilim?ll k?is vastu lage nagu tuulispask. Ei j?udnud me Ulvat ja tema saunak?tmist nii palju kiita, kui ta seda v??rt oli. Esmalt leelisega pea puhtaks, siis lasksime kadakased vihad kerise kohal kuumaks ja pehmeks minna, kastsime nad vette ning l?kski lahti. K?mne mehe raske ?hkimine ei j?tnud saunam?nude kohta mingit kaksipidi arvamist. «Sops, sops soone peale, rops, rops reie peale, kops, kops k?ndi peale. T?id talvetihastele, kirbud karukarvadesse, s??dikud sipelgapesasse!» laulis Leelo-Leho ja andis laulus?nadega sammu pidades vihale valu. P?rast vihtlemist l?ksime j?kke nahka jahutama ja kadakaokkaid ihult maha loputama. Keha oli kerge nagu udusulg, t??vaev kontidest kadunud. Ka meel ja m?tted olid meestel lennukamad kui tavalistel l?kke??rsetel ?htutel, ??sel polnud seljas?gamist ega pikk-kuue all magamisokstel p??nates ?helt k?ljelt teisele p??ramist. Sauna ehitamise juures n?htud vaev oli end ?he ?htuga tasa teinud. Mida l?hemale surnutekuu l?pp j?udis, seda teravamalt l?ksid sirama ??siti taevat?hed, seda k?lmemaks ilmad.Vahel l?i taeva umbpilve, sadas ??d-p?evad ?htekokku. Siis olid mehed m?rjad, k?kitasid ?htuti l?bitilkuvates kuuseokstest kodades ja l?disesid.Vettinud puudega toidetud l?ke p?les vastu tahtmist ega andnud ?iget sooja. Suitsulgi polnud tavalist t?usu ning kippus silmi kiusama. Hea seegi, et s??a oli priip?rast, sest v?ster ja vitsm?rd t?id haugi j?est v?lja ning ka metsameeste noole ette j?i ikka midagi. P?eviti tehti k?va t??d. Siis k?is kirves koja ja kasuka eest. K?lma ?le ei kaevanud keegi. Tulevase suurale jaoks kooriti puid, kevadisele k?tisemaale kuhjusid haohunnikud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/herman-sergo/vihavald/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 Rait – pikk hoone, ridahoone. – Toim 2 P?ringud – p?randatalad. 3 Paarid – talad, sarikad. – Toim 4 Kahmakas – s?let?is. 5 Omanuhti – omapead. 6 ?rvima – p?rima. 7 Breemeni Adam (Adam Bremensis) – 11. sajandi teisel poolel tegut-senud Breemeni vaimulik ja teoloog, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna. Tema peateoseks on ajavahemikus 1075–1080 koostatud Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum, ?ks peamisi varaseid kirjalikke allikaid P?hjamaade ajaloo kohta. – Toim 8 T?nap?eval P?hja-Saksamaal levinud alamsaksa keele (Nederd??tsch, Plattd??tsch) keskaegseks arengufaasiks oli keskalamsaksa keel, 14.–17. sajandini p?hiline suhtlus- ja kirjakeel P?hja-Euroopas, ise?ranis hansalinnades. Esimesed kirjalikud m?lestised keskalamsaksa keeles p?rinevad 13. sajandist. (Autori eksimus: Breemeni Adam kirjutas siiski ladina keeles.) – Toim 9 Hiiela – allilm, surnute kodu; paralleelnimetusena on tuntud ka Manala ja Toonela. – Toim 10 Nori – suurem kalapaat; uisk – rannas?iduks kasutatav kaubalodi. 11 Vineta – m??tiline linn P?hja-Saksamaal, mis olevat elanike moraalse allak?igu t?ttu h?vinud ?leujutuses. – Toim 12 Tr??l – s?javangi v?i v?laorjusesse langenud isik. – Toim 13 Letgallia (Latgallia) – Latgale piirkond L?tis. – Toim 14 Koos – suund, kurss. – Toim 15 Vesikaar – l??s. – Toim 16 Raand – puust ?mber. – Toim 17 T??k – paadi aeruhark, tull. 18 Tabani?rs – ?le kogu toa kulgev ?rs, millele riided ja muud esemed riputati. 19 Orms? – rootsi k. Ussisaar, praegu Vormsi. Odinsholm – rootsi k. Odini saar, praegu Osmussaar, mida m?nel pool veel t?nap?evalgi Odinsholmi nime all tuntakse. Pack? – rootsi k. R??vlisaar, praegu Pakri. 20 Nar? (Narg?) – rootsi k. K?le saar, praegu Naissaar. 21 Koksk?r – rootsi k. Keedulaid, praegu Keri saar, mille tuletorni kutsutakse t?nap?evani Koksk?ri majakaks. 22 Brand? – rootsi k.Tulesaar, praegu Prangli (rootsi k. ka Wrang?). 23 H?gland – rootsi k. K?rge maa, praegu K?rgessaar. R?dsk?r – rootsi k. Punane laid, praegu Ruuskeri saar. Sejdsk?r – rootsi k. N?ialaid, praegu Seiskari saar. 24 Ned? – rootsi k.Alaj?gi, praegu Neeva. 25 Vent? – rootsi k. Ootej?gi, praeguVenta. 26 Dyn? – rootsi k. Luitej?gi, praegu Daugava. 27 Ruuni saar – m?eldud on Ruhnu saart (rootsi k. Run?). 28 Labas?ng – seina sisse ehitatud voodi. 29 K??t – seelik. 30 Heinakokk – heinasaad hiiu murdes. 31 V?hej?ku – naiste l?hike jakk v?i pluus. 32 Seppel – k?rge, k?va ??rega pruudipeakate, kutsutakse ka penikuks. Nuutslina – naiste ja neidude pidulik peakate. Kanti peas seotult, otsad ?lgadel. Lehve – peas kantav pruudilina. 33 Renn (rend) – laud. – Toim 34 Repnaauk – suitsuauk seinas.