Tasuja

Tasuja Eduard Bornh?he 1. peat?kk Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin r??gitavad juhtumused on s?ndinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujal maailmas, palju vanu asju igaviku r?ppe vajunud, kust neid kellegi muinasaegade tagasisoovija ?hkamine enam v?lja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte k?igiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. ?le?ldse on maailma muutlik n?gu nooremaks, lahkemaks l?inud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga v?rreldes, vana ja m?ru. Ise?ranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasit?ukavat n?gu paari kerge kriipsuga m?tte ette maalin. On pildil valitsev p?hiv?rv, siis on kergem pildi kujudele karva ja muljet anda. Kolmeteistk?mnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isev?rki naabrite keskele. ?eldakse, et naabritega ?le?ldse raske olevat rahus ja s?pruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid paris hullud, ?ks hullem kui teine. Nad riisusid ta vaese pagana puupaljaks, et Rooma p?ike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta t??le tema endisele p?risp?llule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe ?igust, haridust, katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite p?lgamist ?heskoos k?tte ?petas. Niisugused halastajad, ?petavad naabrid olid taanlased ja sakslased. Teised naabrid – rootslased, venelased, l?tlased, leedulased – ei varjanud kiskja hambaid mahedate mokkadega, vaid n?itasid neid ausa otsekohesusega, kui v?isid. Nad k?isid sagedasti eestlase kehval laual s??mas, aga kui k?ht t?is v?i peremehe malk t?sedam juhtus olema, vantsis palumata k?laline j?lle kodu poole, paganaid paganateks j?ttes. Esimestes v?itlustes usu ja hariduse eest kiskus Taani kuningas Harju ja Viru maakonna enese k?tte. Muu eestlaste maa j?i Liivi ordu ja piiskoppide omaks. Kui s?dade j?rel ajuti rahu tuli, voolasid sakslased ja taanlased v?idetud maale, iga?ks sai oma t?ki k?tte ja j?i nende talupoegade peremeheks, kes maat?ki peal elasid. Esiotsa ei olnud eestlane mitte p?risori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam v??raste sisser?ndajate hulk ja hulgaga v?im kasvas, seda enam n?uti talupojalt, ja sada aastat p?rast maa allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II k?ik eesti sugu talupojad oma vasallide, taani ja saksa sugu isandate p?risomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks seda tarviski olnud teha, sest p?risorjus oli juba ammu enne t?it hoogu v?tnud. Hirmus oli veel meie valgustatud p?evil p?risorja p?li, palju hirmsam oli ta toorel, s?jah?dast kurnatud ning ebausust rumaldatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei ?petanud keegi. Ei tunginud ka raskesti r?hutud talupoegade h?dakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste t?lidega kaelani t??s, k?ll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga m?isnikud nii v?he hoolisid, et isekeskis seadusi tegid ning mitu korda maad Liivi ordu valitsuse alla pakkusid. Eestlane oli taevakarja lambaks saanud, kuid villu kasvatas ta ainult v??rastele. Sest ajast ?tleb ?ks sakslane, kroonikakirjutaja Kelch: "Eesti- ja Liivimaal on m?isnikkude taevas, pappide paradiis, v??raste kullaauk, aga talupoegade p?rgu.” 2. peat?kk Harjumaa p?hjapoolses osas, Tallinna l?hedal, p?lise laane keskel, seisis ?ksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid v?is olla. Talu h??ti Metsa taluks, sest ta metsa sees oli, ja ta oli imelikul viisil ?he s?ndinud maamehe Tambeti p?ralt, kes siin valitses kui m?ni “Kura kuningas” kunagi. Kuidas oli see mees p?risperemeheks saanud, kuna peaaegu k?ik muud eestlased olid juba p?risorjad? Seda me kohe n?eme. Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma t?htsast kehak?llusest hoolimata, sagedasti k?ttimas k?is. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk priske poiss, kelle m??ratlus liikmetes peitus niisama palju raudset j?udu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui karu. Aga ta nahk oli ?rnem kui karul, ja need lugemata hoobid, mis ta laiskuse eest sai, t??tasid tema viimaks n?nda ?ra, et jalad selga v?ttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, pagulast j?lle k?tte p??da. Saatis sulased v?lja, ronis ise rammusa m?ra selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta k?ll ?ra, aga leidis truuduseta sulase t?vika tamme varjul rahukalt puhkamast. "K?ll ma su ?ratan,” urises piiskop, ronis m?ra seljast maha, t?stis piitsa – tsiuh! "Hellasti” ?ratatud pahategija kargas kui n?elatult p?sti ja n?hkis aietades hellasti puudutatud kohta. "Sa pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is? Sulased, siia, halloo! Vaat sulle, s?h!” Vaimulik isand t?stis j?lle piitsa, mille ?el vilistamine pahareti sulase hinge ?rritas. Aga sel silmapilgul kiskus ennast m?ra ?kki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. L?hedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli n?htavale ja n?itas n?u pidavat, kas maksab kahejalgseid k?lalisi ligemalt vaatama minna. "Karu! karjatas p?ha isand ja pillas piitsa maha. "M??ratu veis.” pomises sulane. “P?ha jumal, mis n??d teha?” Sulane kehitas ?lgu ja istus s?nalausumata maha. "Jeesus ja Maria! Oled sa juhm? See on meie ots! Selle saadana k??sis surra! Rumal talupoeg, t?use, mine ta kallale – sa oled ise kui karu… Pai Vahur, k?gista teda. rebi ta l?hki… N?e. tuleb … oh jumala ema… Vahur, aita, p??sta mind, oma hingep??stjat!” Vahur raputas t?siselt pead. “Parem on kiskja k??sis kui nuhtlejate piitsa all k?rvata.” Karu tuli ligemale. Piiskop keksis ?helt jalalt teisele. "J?? siis ometi siia, ma pistan jooksu,” Ja piiskop tahtis punuma panna. Aga Vahur venis p?sti ja lausus rahulikult: "Mul on pikemad koivad kui piiskopih?rral.” "Ma ei lase sind nuhelda – ” Sulane naeris. “Ma lasen su priiks – ” Sulane kuulas teravamalt. “Ma annan sulle maid p?ri – ai, ai, ai – issand, halasta… n?e!” Karu ajas ennast kolm sammu eemal urisedes p?sti “Kas h?rrad annavad p?rismaad?” "Annan, jumala eest annan.” "Kas vannuvad selle peale?” “Vannun, vannun vannun!” Sulane rebis jahinoa piiskopi v??lt ja astus karule vastu, teda teravasti silmates. Mesik?pp urises vihaselt… Vahur lipitses silmapilgu tema ?mber. Korraga haaras ta raudsete s?rmedega elaja k?rist kinni ja t?ukas talle jahinoa tera t?ielt rindu. Aga surmavalt haavatud loom v?ttis vastase palavasti kaissu. Inimene ja kiskja veerlesid maas. Murtud raod r?gisesid, peene liiva tolm keerles ?les, kuuldus segane pooll?mbunud r?hin ja m?min. Siis kerkis v?itja – inimene – kriimustatult ja l?hkiste riietega p?sti ja vaatles v?idur??muga v?idetud vaenlase m?rakalist, surmakrampides tuksuvat keha. “Selle kiskja veri paneb minu vabaduse taime t?rkama,” pomises ta iseeneses. Ta ei eksinud. Piiskop pidas s?na, laskis pagenud sulase vabaks ja kinkis talle p?risomanduseks t?ki metsa, mis hilisemates s?dades maapinnalt kadunud Lodij?rve lossi maade serval seisis. Ainult s?jas pidi ta piiskoppi aitama. Tugev Vahur ehitas enesele metsa sisse majakese, oli aga liiga laisk, et p?ldu harima hakata. Ta luusis m??da metsi ja toitis ennast jahisaagist. Tema k?ige suurem lust oli kiskjaid elajaid h?vitada. Tema haruldane kehaj?ud tegi teda kaugel ?mberkaudu kuulsaks ja tema nimi ning teod elasid saja v?rra suurendatud kujul kaua rahva suus. R??giti temast, kuidas ta kord terve hundikarja, kes kibeda k?lma ajal ta kallale kippunud, palja k?ega ?ra k?gistanud, nahad maha n?lginud ja kered kui j?ulukingitused kuuse okstesse riputanud, kust neid siis n?lginud suguvennad halastades maha rebinud ja ausasti oma t?hja kesta matnud; kuidas ta korra targema rahva suust kuulnud, et vanal ajal olnud ?ks v?ga rammukas mees, Simpson v?i Sampson, kes sada hunti v?i karu sabapidi kokku sidunud, mispeale tema, Vahur, ?he metsh?rja, viis karu, ?he hundi, ?he metskuldi ja veel m?ne muu tigeda eluka kinni p??dnud, imetaltsaks teinud ja selle p?rgukutsikate karjaga l?bi k?la uitnud; kuidas ta kuused juurtega maap?uest kiskunud, juured ja ladvad maha murdnud ja enesele t?vedest maja ehitanud. Neid ja muid muinasjutte r??kis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates s?rasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste r?hutud selg veel enam k??ru ja mahap??ratud orjapilk pajatas: “See oli tema. Meie seda ei v?i… peame kannatama…” Tugev Vahur luusis m?ne aja ?ksip?ini m??da metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodij?rve lossih?rra k?est hundinahkade eest n?gusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel t?ki maad p?lluks muuta, tegi end k?igi metsaliste hirmuks ja suri raugana, oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, j?rgmisi ?petusi kaasa andes: "Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva k?sivarre l?bi ja hoidsin neid oma k?sivarre tugevusega. Sina oled k?ll ka sirge poiss, aga sul on pikk kael, kitsad ?lad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juuristada ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks. Sul on aga terane pea, vast teed sa kavalusega, mis mina kangusega. Vaata ette, varja kergelt saadud vabadust – ta on magusam kui mesi, aga ka sulavam kui mesi: enne kui sa m?rkad, v?ib ta ?ra aurata, ja sa imed orjahigi. Tee k?rge m??r meie maja ?mber, osta endale rohkem sulaseid, hari maad ja korja j?ukust. ?ra tee isandatega tegemist, p?lga nende segast usku, palu taevataati…” Siin j?i Vahuri hing rindu kinni; ta j?i suut?ie magusat m?du ja lisas: "Ma tunnen orjap?lve, tunnen oma rahva h?da, aga ei suutnud muud kui hambaid kiristada. Uks ei j?ua midagi, teised sajatavad hammaste taga. aga ei julge hammustada … rahva hing on l?mbutatud ja kiunub haledasti r?hujate p?lvede ?mber… Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama… ja k?lab siis ?hvardav ulgumine ?le maa. siis k?listage s?jariistu ja t?stke m?rinat, mis pilvi l?hub ja leinavaid jumalaid v?gevasti ?ratab!..” Tugev Vahur ei r??kinud enam. Hing lahkus ?hates raugenud kehast. Tema surivoodi ees seisid nuttes ta naine, Tambet oma naisega ja nende poeg Jaanus, kes sel ajal oli kaheksa-aastane. Vahuri lesk l?ks paar kuud hiljem armastatud mehe j?rel hauda. Ka Tambeti naine suri kahe aasta p?rast. Tambet oli agar, v?le mees, kes liikumist ja varakuhjamist armastas ning isamaa ?nnetusest palju ei hoolinud. Ta ostis veel kolm noort sulast, ehitas kena ruumika elumaja k?rvaliste hoonetega, piiras ?ue palkseintega ja istutas aia v?ljapoole seinu. Parajal kohal, elumajast v?he eemal, raius ta metsa maha ja hakkas suuresti p?ldu harima. Sakstest ei hoidnud ta Vahuri k?su vastu ennast mitte eemale, vaid hakkas juba varakult nende keelt ?ppima, k?is sagedasti Tallinnas ning Lodij?rve lossis kauplemas ja endale tarvilikku kraami toomas. Oma poja Jaanuse pani ta kohe p?rast Vahuri i surma Tallinna Musta-munga kloostrisse ?ppima. Tema n?u oli poega t?ieks saksaks ja kirjatargaks kasvatada. Vahuri viimse manitsuse unustas ta hoopis ?ra. Aga Jaanus pidas seda meeles. Meesterahvas m?letab ?le?ldse v?he lapsep?lvest, sest et s?gavasti m?juv lapsest meheks muutumise aeg seda, mis lapse maailm olnud, korraga ?rkavale vaimule nii t?hjaks kujutab, et sellest osav?tmisega ?htlasi ka m?lestus kaob ja vaim uuesti s?n nib. Aga ?ksikud juhtumused, mis lapse s?dant p?hjani p?rutanud, helisevad j?rele l?bi mehep?lve ja h?ljuvad ?ksinduse tundidel r??msaid ju kurbi m?lestusi ?ratades veel hallide juuste ?mber. Kui Jaanus esimest korda l?bi kitsa, pimeda Harju-v?rava Tallinna sisse s?itis, vahtis tema, roheliste metsade vaba poeg. poolkohkunult, poolkuivalt ilmatu k?rgeid kivist hooneid, mille v?retatud akende taga v??rad, k?lmad n?od vilksatasid. Jaanusel oli tundmus, kui pigistaks keegi tal k?ri kinni. – “Varja vabadust!” kajas ta k?rvus Vahuri viimne s?na. Aga ta harjus ja ?ppis talvel visalt ning virgasti munkade tarkust, mis sel ajal oli peaaegu ainus tarkus. Seda suurema isuga luusis ta suvel m??da koduseid metsi. 3. peat?kk Jaanus oli k?mme aastat vana, kui ta isaga esimest korda Lodij?rve lossi ratsutas, mille maade serval, nagu ?eldud, Tambeti talu seisis. Selleaegne lossih?rra, r??tel Konrad Raupen, oli m?istlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ju teda sagedasti laskis n?uk?simise p?rast lossi kutsuda. Kuna Tambet ise lossi l?ks, j?i Jaanus ?ksip?ini hoovi peale hobuste juurde. Ta istus lauahunniku otsa. pani k?ed rinnale risti ja j?i uudishimulikult ringi vaatama. Madal paistis temale linna vallide k?rval m??r olevat, mis lossihoovi piiras ja mille peal hall vahitorn nagu vanaeit parsil k?kitas. Hoovi keskel sirutas peahoone ise hulga nurki, otsi, korstnaid ja tornikesi kui ?hvardavaid kivis?rmi sinise taeva poole. Kitsaste akende taga s?elusid inimesed tegevalt sinna-t?nna. Hoovis lomberdasid laisalt punaste n?gude ja sinist, ninadega s?jasulased ja puhusid t?drukutega, kes kaevust vett vinnasid, nalja, mis meelitatud t?tarlapsi pihu sisse itsitama pani. Vahitorni august pistis v?ravavaht oma roostetanud vaskk?bara ja niisama roostetanud nina v?lja, mis kui v?itja kuu tema valgete habemepilvede keskel l?ikis. Jaanus hakkas temasuguste j?mpsikate jultumusega habeme, nina ja roostetanud k?bara kaudu selle n?o silmi otsima Asjata too. K?ik valge habe, ninapuna ja k?bararooste. Poiss otsis, vahtis vahel mujale ja hakkas j?lle otsima. Korraga tundis ta, et miski asi kui Taara piksenool tema jalge vahele raksatas, ?ks hele h??l h??dis: "Such', Tarapita, such'!” – ja kole must kogu m?ksas pea nii tormiliselt meie s?bra s?lle, et ta, vennike, tagurpidi ?le lauahunniku lendas. Vali naerulagin kahest heledast k?rist t?usis selle peale sealsamas ligidal ja lossih?rra lapsed, k?mneaastane poiss ja v?he noorem t?druk, t?ttasid ?nnetuspaigale. Siin sirgus meie noormees parajasti p?sti ja m?rkas, mis temaga s?ndinud. Ta pilk langes esiti pahaselt suure koera Tarapita peale, kes oma isanda k?sul nii harimatult ratast oli p??dnud. Koer ei n?idanud oma koerust?kki sugugi kahetsevat, sest ta kargas, ratas suus, kui p?ris narr ringi, aga t?tarlapse n?gu l?ks t?siseks; ta astus Jaanuse ette ja k?sis osav?tlikult, kas see vast viga saaunud. Jaanus kogeles tema meelest imeilusat plikat silmates midagi nagu “pole viga ?hti.” “See oli tore,” naeris v?ike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta k?te all keerles. “H?bi sulle, Oodo! " manitses aulise t?sidusega v?ike preili. “Meie oleme temale h?da teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?” "Ilus ja mehine!” kilkas Oodo. “Paras pimedale. Vupsti! Nagu puhutud ?le lauahunniku. Oh, Tarapita, k?ll see l?ks libedasti! Hohohoo!” N??d libises Jaanusel kops ?le maksa. "See on k?lvatu temp koeri v??ra peale ?ssitada,” pahvatas ta vihaselt. "Sina oled rumal poiss ja muud midagi.” Nende s?nadega v?ttis ta j?lle istet, pani k?ed rinnale risti ja vahtis kulmu kr?sutades k?rvale. Tema v?ike kaitsja vaatles teda lahke naeratusega Meie peame siin pihu sisse sosistama, et Jaanus ilus sirge poiss ja t?na k?ige paremas riides oli. – p?ris "saksalaps ". Oodo l?ks n?ost punaseks, p?rutas jalga vastu maad ja t?mbas k?ed rusikasse. "Kuidas sa tohid mulle "rumal poiss " ?telda?” k?rkis ta silmi valgutades. “Sa tead ise, misp?rast – see on su piiris nimi. Sinu rusikaid ma ei karda, need on minul ka olemas.” Ja Jaanus n?itas, et temal ka rusikad olid. "Ma ?ssitan Tarapita su peale, lasen su l?hki kiskuda!” Aga ehk k?ll Tarapita ennast urisedes isanda k?skude t?itjaks tunnistas, ei liigutanud Jaanus ennast sugugi, muudkui kostis k?lmalt: “Katsu!” Kes teab, kui palju Oodo oma t?otust oleks t?itnud, aga enne katsumist astus j?lle v?ike rahutooja verejanuliste vaenulikkude parteide vahele. "H?bi sulle, Oodo!” algas ta noomivalt, “kas sa sedaviisi kellegi junkur oled? Sa tahad koera v?eti v??ra peale ?ssitada, kelle ees sa ise s??dlane oled. Ei isa seda oleks teinud. M?tle ikka isa peale. Isa oleks ennemalt andeks palunud ja Tarapita oleks oma rumaluse eest tapelda saanud. H?bene, Tarapita, h?bene, sa pole parem sugugi kui p?ris koer. Kas see on mu kasvatamise vaeva palk? Mine, ma ei salli sind!” See noomitus m?jus niipalju, et Tarapita oma urina j?ttis ja Oodo veel ikka vihaselt, aga enam r??tellikult ?tles: "Siis peab ta minuga v?itlema. Minu au n?uab seda.” “Minugi parast,” seletas Jaanus vahvalt ja t?usis p?sti. “Te olete hirmus kangekaelsed,” kurtis preilike ja uuris haleda meelega vaenlaste n?gusid, et sealt v?hematki leppimise m?tet leida. Aga sealt puhast tigedust jn k?rkust lugedes t?mbas ta m?lema k?ed oma kahte pihku ja ?tles kurvalt: "Siin te ei v?i v?idelda, k?ikide inimeste silma ees. L?hme aeda!” Mindi aeda. Pehme liivane koht vaarikap??saste vahel valiti taplusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikav?itluse n?uga teineteise vastu. Aga enne kui taplus algas, katsus v?ike lepitaja veel kord heaga asja ajada. Vastaste k?si soojalt surudes palus ta mahedasti ning magusasti: "Pai poisid, mul on nutt varuks – miks te mind nii kurvastate?” (“Pai poisid” tundsid ?he kolmandiku oma vihast kaduvat.) “Pai v??ras poiss, mu vend on nii hea, nii armas, ainult t?na v?he, ?sna v?he ?kiline. T?esti, ta on hea vend, ma ei taha kedagi muud vennaks.” (Oodo naeratas ilma tahtmata.) “Pai vend, minu v??ras s?ber on ka hea ja armas;” (Jaanus naeratas ilma tahtmata) “teist m?lemast saavad head s?brad.” (poisid luurasid altkulmu teineteise silmi, aga mitte enam nii verejanuliselt kui enne) “t?esti, teist saavad head ja m?nusad s?brad, ja mina olen teie kummagi s?ber. Ma armastan teid m?lemaid,” (siin surus ta j?lle poiste k?si) “siis armastame k?ik kolmekesi ?ksteist – kuni surmani. Eks ole, jah?” Siis pani t?druk poiste k?ed oma kahe pihu vahel kokku ja piilus ara naeratusega m?lema silmi. H?bi on tunnistada, aga t?eks ta j??b, et meesterahva s?da on sulavam kui lumi, kui naisterahva mahe pilk teda p?ikesena soojendab. H?benedes tunnistan kakelvendadest. et nad kaks silmapilku hiljem kui s?brad teineteise k?tt raputasid, ja n??d Emmi – nii oli nende lepitaja nimi – see oli. kes neid pilkas ja naeris nagu vallatu plika kunagi. H?benedes pean kolmandaks tunnistama, et n??d m?istmata elajas Tarapita see ?nnelind oli, kes m?istlike inimeste patud oma koeranaha peale pidi v?tma. Esiti pidi ussikeerdudel liigutades, pilgutas altkulmu kollaseid silmi peremehe poole ja laks p??sa taha. “Ahaa!” naeris Oodo. “Tarapita pahandab T?lbi ?le. Miks sa Tarapita ei h??dnud? Tule siia, Tarapita!” Tarapita ilmus saba liputades p??sa tagant. Poiss ja koer heitsid selili maha, Tarapita ajas neli jalga sirukile, pigistas silmad kinni ja n?itas s?gavasti uinuvat. Korraga sosistas Oodo: “Kass tuleb!” – ja koer p?hkis kui tuisk ja tolm minema, noor r??tel tagantj?rele. Jaanus kohendas oma keha j?lle loomulikku olekusse ja ?tles, kui Oodo ja koer l?inud olid, tasase h??lega Emmile, kes kusagilt lehelt lepatriinu oli tabanud ja seda oma valgete s?rmekeste vahel patseerida laskis: “N??d pean ma hoovi minema. Isa vast otsib juba.” Emmi pigistas ?rnalt pihu kinni, nii et lepatriinu vangi j?i, vaatas kahetsedes Jaanuse otsa ja tahtis midagi ?elda. Aga sel silmapilgul tormas Tarapita p??sa tagant v?lja ja t?ukas nii t?lbilt t?tarlapse k?e k?lge, et pihk lahti l?ks ja lepatriinu rohu sisse kukkus "Oh sa rumal T?lp!” h??du Emmi ja vaatas naeratades Jaanuse otsa. Laste silmad juhtusid vastastikku. Poisi s?da ?tles silmade kaudu umbes seda: “Pagana tark t?druk! Ja kui hea ja uhke ja ilus ja armas ja…” Noore naisterahva s?dames ei julge mina kui meesterahvas lugeda. Aiav?rav kriiksus ja kubjas, lossih?rra laste nimesid h??des, tuli n?htavale. Oodo ja Tarapita pistsid v?idu v?rava poole jooksu. Siin n?itas Tarapita selgesti, palju ta k?igest noomimisest – meelt parandada ja viisakas olla – pidas. Oodol tuli hullus tujus m?ttesse oma neljajalgset venda kupja peale ?ssitada, mispeale Tarapita paukuvalt haukudes ja edasi-tagasi h?pates vaest meest piirama hakkas. See t?rjus koera k?te ja jalgega eemale, p??ras ja v??nas oma kuivetanud keha naljakal viisil, kraaksus, k?hvis k?mme korda “uist! uist!” – aga kus kuri vaenlane kuulab! Krauh! – ja ?lbe looma hambus k?igub h?lmat?kk, millega ta uhkesti, nagu s?jamees v?idu j?rel, peremehe poole traavib. See aga hoiab k?htu naeru p?rast, hoolimata Emmi noomimisest, kes Jaanusega koos ka sinna oli j?udnud. Kubjas katsus haleda n?oga katkenud kuueh?lma ja vingus: “Tarapitale oleks t?esti taplemist vaja,” tema t?isealine ja suurtsugu Tarapita ?he lapse (Emmi) k?est halbade eluviiside p?rast l?bitungiva noomimise vastu v?tma. Teiseks pandi teda k?lalise auks ja seltskonna l?buks ajaviiteks kunstt?kke tegema. Ta oli k?rgesti koolitatud koer ja m?istis s?herdusi vigureid teha, et uued s?brad endale pisted k?htu naersid ja Tarapita loojat kiitsid, kes teda nii t?htsate annetega ehtinud. Kuid tema nimi ei olnud sugugi Jaanuse meele p?rast. Tema, kes veel Vahuri juttudest eestlaste vanade jumalate lugu m?letas, pidas seda nime ?igusega taevataadi Taara teotamiseks ja p?ris aru, kes koera sedaviisi nimetanud. "Tarapita nimi oli enne T?lp,” seletas Oodo naerdes, "aga et ta nii osav ja tark oli, h?benesime teda nii h??du ja tahtsime talle ?ige hiilgava nime panna. Et aga meie oma tarkus ei ulatunud, k?sisime kupjalt n?u, ja tema ?tles: "Ma m?letan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat Taaraks kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange T?lbile n??d talupoegade hirmuks nimi Tarapita, sest saksa keeles ?eldakse Taara asemel Tarapita.” Ja sestsaadik h??ame T?lpi Tarapitaks.” "Kes see kubjas on?” k?sis Jaanus. "Kes ta on? Eks ta ole meie kubjas.” "Ei, ma k?sin, mis mees ta on – maamees v?i saks?” "Tont teda teab! Vist m?ni v?rdjas. Ta r??gib veidrat keelt, ?tleb "Pauerunt”, kus peab olema “Bauerhund”, ja kirub: “Hah, tu teivel! Hah, tu teivel!”” Jaanus ei lausunud selle peale midagi, aga ta ei h??dnud Tarapitat kordagi nimepidi ja t?mbas kulmu kortsu, kui teised teda nimetasid. Oodo ei pannud seda t?helegi. Ta oli koera s?dames?ber ja m?ngis temaga kui oma vennaga. Nad ajasid teineteist taga, v?itlesid rind rinna vastu, veeretasid end kaisus maas, l?id kukerkuuti ja tegid muid narritempe. Kord ajas Oodo enese pea peale p?sti, sirutas jalad laiali ja h??dis: "H?ppa, Tarapita!” Ja Tarapita sirge ning sitke keha lendas kui nool ta jalge vahelt l?bi. "Katsu sina sedasama.” ?tles Oodo Jaanusele. Jaanus seadis enese pea peale, ajas jalad laiali ja h??dis: "H?ppa, T?lp!” Aga T?lp-Tarapita pistis keele pikalt suust v?lja, otsa altkulmu koera poole luuriv pilk ?tles: “K?ll ma sind k?gistaksin, hundis??t!”) “n?e n??d, mis ta tegi! H?lm puru! Kanz fei jereisst! Miks noorh?rrad ei keeland, ta oleks mu p?ksid peaaegu l?hki kiskund, kan ? heine alte Sack! Hah tu teivel! Hah tuu teivel!” "Oh, Tarapita, kuldne Tarapita!” karjus Oodo naeru vahel. “Omaenese ristiisa h?lma krapsti kinni – ha hahaa.. hah tu teivel, hah tu teivel!” Jaanus silmitses seda meest, keda ta esimest korda n?gi, ja tundis, et ?kiline arusaamatu viha ta s?dant t?itis. Tal oli, nagu peaks ta k?ega selle inimese rinnust kinni hakkama ja talle “lurjus” n?kku h??dma. Aga ka kubjas luuras altkulmu tema poole, ja kui nad l?bi aiav?rava hoovi astusid, k?sis ta tasakesi Oodolt: “Kes see junkur on?” “Jah, kes ta on?” kordas Oodo ja imestas ise, et tal veel kordagi meelde ei tulnud oma uue s?bra nime j?rele k?sida “Kuule, mis su nimi on?” k?sis ta n??d, kui nad ?le hoovi lossitrepi poole sammusid. “Minu nimi on Jaanus,” oli vastus. "Kelle poeg sa siis oled?” k?sis kubjas ootamatu julgusega. Jaanus tegi, nagu poleks ta kupja k?simust kuulnudki. Kupja h??l oli talle vastumeelt. "Kas kuuled, ma k?sin, kes sa oled ja mis sa siit otsid?” kordas kubjas uuesti. Jaanuse talupoja laadi nimi ja see, et noorh?rra teda veel ei tundnudki, andis h?bemata inimesele korraga julgust. Kes teab, kas ta seegi kord vastust oleks saanud, kuid l?hemal silmapilgul vihises Oodo koerapiits ?hus ja laksatas kupja pihale. "Kuidas julged sina, kelm, minu s?braga sedaviisi r??kida?” k?ratas Oodo n?ost l?kendades. “Ai, ai, kust mina seda teadsin, et ta noorh?rra s?ber on,” kogeles kubjas, “ma arvasin… ma arvasin, m?ni hulgus… hein Pauerunt… ai, ai noorh?rra, ega ma n?nda ei ?telnud, andke andeks, pai junkur! " Kubjas vingerdas pai noorh?rra piitsa all. "Kasi minema, lurjus!” k?skis Oodo ja andis minejale veel hoobi tagantj?rele. “Oled sina ka r??tli poeg?” k?sis ta p?rast seda Jaanuselt. "Mina olen vabamehe poeg,” vastas Jaanus uhkusega. "Kas sa elad ka niisuguses lossis kui meie?” p?ris Emmi. “Kas teil on ka aed ju hoov?” "Meie ei ela niisuguses lossis kui teie, aga meil on oma maja,” "Ja aed kah?” “Aed on kah.” "Kas teil hobuseid ja suluseid ka on?” p?ris Oodo. "Jah on. Head hobused ja tublid sulased. Aga kubjast ei ole.” Parajasti astusid r??tel Raupen ja Tambet lossiuksest v?lja trepile. Lapsi silmates h??dis r??tel: "Ae, kust te selle seltsilise v?tsite? Kes see on?” "See on meie s?ber Jaanus,” vastasid Oodo ja Emmi ?hest suust. "Temal on ka loss ja hobused ja sulased,” seletas Oodo. “Ja aed ja hoov on tal ka,” lisas Emiilia juurde. "Tohoo!” naeris r??tel, “k?ll on rikas s?ber! Kes ta siis on?” “See on minu poeg Jaanus,” seletas Tambet alandlikult. Lossih?rra laste s?prus tema poja vastu meelitas teda v?ga “Nii? V?i sinu poeg?” Lossih?rra armastas alama rahva viimaseid s?nu k?sides korrata. “Pidage aga head s?prust, lapsed, kui kokku juhtute. Oskab ka midagi?” “Ta on kaks talve kloostris ?ppimas k?inud.” “Nii? Kaks talve kloostris ?ppimas k?inud? N?e. Viks. Noh, olge head lapsed. Head p?eva, Metsa Tambet, head p?eva!” R??tel nokutas Tambeti s?gava kummarduse peale kergesti pead. Jaanus pidi kahetsedes kolmest s?brast – kolmas oli neljajalgne – lahkuma. Lubati varsti j?lle n?ha ja palju koos m?ngida. Siis h?ppasid isa ja poeg hobuste selga ja ratsutasid v?ravast v?lja. Teel k?sis Tambet pojalt: "Kas on himu tuleval korral j?lle minu kaasas lossi tulla?” "Jah on.” Kui natuke maad ?ra oli s?idetud, k?sis Tambet uuesti: "Kas lossih?rra lapsed on ka lahked?” “Olid k?ll. Kuid ei ole ikka nii kui meie oleme.” Kui nad kodu ligidal olid, k?sis Jaanus: "Kas lubad mind k?rviga vahel ?ksinda v?lja?” “Kuhu sa siis temaga tahad minna?” “Metsa – muidu s?itma.” “Vahel lossi kah?” “Eks vahel sinna kah.” “Noh, eks ma siis luba.” 4. peat?kk Tambet lubas ja Jaanus s?itis sagedasti, viimaks peaaegu iga p?ev lossi l?butsema ja ?ppima. Laste vahel kasvas suur s?prus – nooruses?prus, mis k?ige kauemini kestab, aga kord rikutud, harva j?lle paraneb. Ja rikkumine on kerge. Sugu v??ratab ?rn riist, ja k?ik on maas, mis ta hoidis. Jaanus oli viieteistk?mneaastaseks saanud. ?hel suvep?eval istus ta oma t?ku selga – ta oli endise k?rvi asemele viieteistk?mnendaks s?nnip?evaks kena halli t?ku kingituseks saanud – ja ratsutas ?ksip?ini lossi poole. Lossi l?hedal tuli talle kaks teist ratsalist vastu – junkur Oodo ja preili Emiilia. R??tli lastel olid s?iduloomadeks tasased, taltsad m?rakesed, Oodol must, Emmil valge. Tarapita ratsutas omaenese neljal jalal. “Kas n?ed, Jaanus,” karjus Oodo juba kaugelt, “kas n?ed, missuguse saepaku otsas mina pean istuma. Piits ja nahk n?rutavad, aga rutemini ta raip ei liigu. P?ris vigane lehm! S?h, n?e, vh??t, n??! N??! N???!” Vilistades, keelt laksutades ja piitsa plaksutades hakkas junkur looma ergutama, kes k?igest j?ust edasi p??dis, aga m?ttase maa peal palju edasi ei p??senud. Emmi ei raatsinud oma hobust peksta, sellep?rast oli ta ka t?ki maad taha j??nud. “Kuhu te tahtsite s?ita?” k?sis Jaanus oma t?kku osavasti seisku pannes. "Oh Jaanus!” kaebas Oodo ka peatades, “peaksid sa teadma, missuguse rumala tembu mina t?na hommikul ?ra tegin. Mina l?ksin Emmiga selle ?le riidu, kes meist peaks paremini ratsa s?itma. M?tle, Emmiga, kes oma hobust ei raatsi puudutadagi!” "Sa kiitsid, et sa lehma seljas rutemini edasi p??sed, kui mina oma m?ra seljas,” seletas Emmi, kes ka kohale oli j?udnud. “Mis seal kahelda?” naeris Oodo. “Hea k?ll, me l?ksime riidu ja kutsusime kupja kohtum?istjaks.” “Ega teil ka paremat kohtum?istjat olnud!” m?nitas Jaanus. “Teised ei m?ista kohut ega muud midagi. Nad ehmatavad, kui nendega r??kima hakkad. T?ied lambatalled. “Kust mina seda tean, junkur?” vastab ?ks, kui sa ta k?est k?sid, kas ta oinas v?i lammas on. “Eks noored saksad s?ida m?lemad ilusasti nagu inglid,” kostab teine. Pl?rts! (Oodo s?litas) mina pean s?itma nagu ingel! Ja k?si va halli v?ravavahi k?est, see uriseb oma okashabemesse: "Mis te kargate kui t?kud!” Aga kubjas – vaat see on ?ks hakkaja mees, olgu muidu nii suur kelm kui tahes. Alati on tal n?u valmis. Tema ?tles: “V?tke m?lemad ?hesugu sed hobused, seadke endale teatud t?kk maad ?ra s?ita, p?hkige korraga minema – eks siis n?e, kumb enne sihile j?uab.” Mina andsin kupjale r??mu p?rast plaksti m??da reisi, nii et ta h?ppama hakkas, jooksin talli ja tahtsin k?ige tulisemad t?kud v?lja valida, aga kus Emmi seda teha laskis! Tema, j?nesp?ksi, n?u peale istusime nende tukkurite selga, sest et Emmi muid sugugi ei tahtnud.” “Ma kartsin sinu p?rast peaaegu niisama kui enese p?rast tuliste hobustega ajama hakata,” ?tles Emmi rahuga. “Sa pole ju veel t?is ratsutaja.” “T?is ratsutaja, t?is ratsutaja,” osatas Oodo pahas tujus, “sina tead, mis t?is ratsutaja on! Oleks mul praegu reite vahel tuline t?kk. keda ma tahtsin, keegi lind ei saaks mind k?tte! Ma lendan ise kui lind – vh??t!” Oodo andis vaimustuses oma m?rale s?herduse ootamatu hoobi, et vaene loom ehmatades h?ppama hakkas. Jaanus ja Emmi vahetasid pilgu, mis tunnistas, et kumbki Oodo k?ne ja teoga n?us ei olnud. “Kas teie v?idus?it n??d juba otsas on, v?i olen mina segajaks vahele sattunud?” k?sis Jaanus. “Sellest pole viga,” ?tles Emmi ruttu. “Meie v?idus?it on k?ll alles pooleli, aga meie v?ime teda siit uuesti alata. Me tahtsime Prohveti-P?rdi koopani s?ita.” “Miks sa siis ei seganud,” k?ratas Oodo vahele. “Mina olin t?kk maad ees ja oleksin v?itnud.” “Aga enne oleksid sa m?ra l?hki ajanud ja oma kaela murdnud,” m?nitas Jaanus t?siselt. “Selle raipe k?rvamine poleks mind v?itmast keelanud.” “Kuidas nii?” "Ma oleksin Tarapita selga istunud.” "Ja siiski v?itnud?” “Seda ma arvan. Mis sa ?tled, Tarapita?” Tarapita hakkas h?plema, tunnistuseks, et isanda usaldus teda t?esti “liigutas”. "Kuule, Oodo, meie v?idus?it v?ib seekord parem pooleli j??da,” algas Emmi. ja kui Oodo vahele pidi karjuma, lisas ruttu juurde: “ja ma j?tan v?iduau sinule. Aga meie v?ime n??d kolmekesi muidugi Prohveti-P?rdi poole s?ita. Eks, Jaanus, sa tuled kaasa?” Jaanus tahtis r??muga oma rahulolemist avaldada, aga Oodo karjus vahele: "Mina ei s?ida enam sammu, mitte ?ht sammu selle imelooma seljas.” “Aga, Oodo – ” "Ei s?ida. Ennem l?hen neljak?pukil koju tagasi.” "Ega meil siis ole tarvis rutata,” p??dis Jaanus vaigistada, “me s?idame samm-sammult ?ksteise k?rval ja puhume juttu.” “Eks ma m?ista.” urises Oodo, “sinul on muidugi hea samm-sammult s?ita. Sinu takk astub ?he sammuga ?le minu ja mu hobuse. Aga vaat, ma annan head n?u, kui kuulda tahad.” “Anna.” "N?ed sa, mis n?u ma annan. Sina v?ta minu m?ra, mina istun sinu t?ku selga, ja siis s?idame samm-sammult. kui tahad.” Jaanus t?mbas kulmu kortsu. Ta oli salamahti vast lootnud oma kena t?ku ja osava s?iduga Emmi silma ees uhkustada ja v?itles n??d iseenesega, mis parem oleks, kas “h?bemata poisi” pealeajamist t?ita v?i mitte. Abi otsides piilus ta Emmi lahkeisse silmisse ja leidis sealt midagi kui palumist. Sellest oli k?ll. Aga enne tahtis ta veel teist ?nne katsuda. "Kuule, Oodo, minu t?kk on v?ga tuline ja ei kannata puutumist. Ma kardan…” "Sa kardad, et ta mu maha viskab?” "Istume kahekesi selga…” “Nagu hakid kirikukatusel?” “Me s?idame ju muidugi sammu.” “Ja Jaanus ajab oma vanaisast juttu,” upitas Emmi tagant. "Ja sina hoiad lakast ja mina sabast kinni? Keda te narriks tahate pidada? Lase mina istun sinu t?ku selga, sina v?ta minu m?ra – muidu hakkan kohe koju traavima.” Ja ?hvarduse t?enduseks hakkas ta m?ra pead ?mber kiskuma. J?lle otsis Jaanus silmadega tuttavast kohast n?u ja vaigistust – ja kangekaelne junkur sai oma tahtmist. Jaanus ronis ?hates t?ku seljast maha ja upitas Oodo ?les. Ise istus ta vagase m?ra selga, ?leskeevat pahameelt vai gistas s?bralik naeratus Emmi n?ol. "Pai Oodo,” palus viimane s?damlikult, “j?? meie juurde, s?idame ilusti ?hes. Ja n??d hakkad oma vanaisast jutustama, eks, Jaanus?” “R??gi seda, kuidas ta karja hunte maha l?i ja puu otsa riputas,” n?udis Oodo, kuningliku toredusega k?rgelt alla vaadates. Jaanus juhtis m?ra Emmi omaga joonde ja hakkas jutustama. Ta ei unustanud sellejuures kordkorralt murega Oodo poole piiluda. Nad ratsutasid ?le rohu ja lilledega kaetud nurme, mis kaugemal aga k?nklikuks ja auklikuks l?ks. Veel kaugemal algas mets, mille sees Prohveti-P?rdi koobas – reisi l?ppsiht – seisis. Kui Jaanus oma jutuga sinnamaale oli j?udnud, kus tugev Vahur otsib huntide ?lesriputamiseks parajat puud, j?i ta korraga vait ja t?mbas kulmud kokku. Oodo oli juba ammugi t?ku seljas kihelnud, n??d andis ta uhkele loomale ootamatu hoobi, vilistas; t?kk h?ppas ?hku ja p?hkis kui tuul minema, Tarapita r??mukisaga tagaj?rele. “Oh jumal!” karjatas Emmi. "Katsume nii ruttu kui saame j?rele!” ?tles Jaanus ja hakkas m?ra ergutama. Aga enne, kui nad sada sammu j?udsid s?ita, n?gid nad, kuidas tuline t?kk Oodoga ?le laia augu h?pates ?hku kerkis ja l?hemal silmapilgul koormata edasi tormas, kuni metsa kadus. Nad leidsid Oodo minestanult maas lamamas. Tarapita lakkus hingetu isanda silmi. Jaanus k?kitas junkru keha juurde, rebis ta riided lahti, surus k?rva s?damekoha vastu ja ?tles p?sti t?ustes: “Ta pole muud kui minestanud – vist peap?rutuse p?rast.” “Aga ta ?rkab j?lle ellu ja saab terveks?” h?daldas Emmi. “Kui ta ?rkab, pole tal vist enam kondivalugi. Aga me peame ta n??d Prohveti-P?rdi juurde kandma. Istu sina j?lle hobuse selga ja v?ta minu m?ra oheliku otsa. Ma v?tan Oodo selga. K?ll me ta ellu toimetame.” Sellega t?stis ta hingetu keha maast ja hakkas vahvasti edasi sammuma. Emmi, m?rad ja Tarapita tema kannul. Ta oli k?ikide usalduse v?itnud. 5. peat?kk Vana eremiit, keda rahvas Prohveti-P?rdiks kutsus – tema p?ris nimi oli Bartholom?us ehk Bartel L?wenklau – istus oma koopa suu ees madalal puupingil, kujutades vanadust ja vagadust, k?ed ristis p?lve ?mber. Tema vanad, kuid imeliselt l?ikivad silmad vaatlesid puulehtede liikumist, kuna tasane tuule?hk neid kiigutas. Kord m?has ?kiline hoog metsaservalt, oksad paindusid, lehed visklesid l?bisegi, m?ned keerlesid murtult maha. Nad olid niisama head kui teisedki, aga neid murdis ootamatu hoog. Onne asi. Ja selle ohvriga rahul, vaikis tuul ning l?bisegi paisatud lehed kohendasid end paigale, nagu poleks midagi juhtunud. "?hed langevad, teised p?sivad,” ?mises vanamees; “ei v?i ?hesugune ?igus maailmas valitseda. Uks kaob teenimata h?das, teised lasevad ta kahetsemata kaduda. Kes teab, kui pea kord enese k?tte j?uab? Ei maksa nutta, ei maksa ?nnetuste ?le kurta.” Vanameest valdasid m?lestused. Unustuse h?imust t?usid ammu m??da l?inud ajad. uhke r??tli noored elup?evad. Siis elas ta k?lluses, l?butses, armastas. Siis ratsutas ta raudriides, toredalt ehitud t?ku seljas v?idum?ngule ja v?idule. Tema mehine kuju k?idutas k?ige ilusamaid silmi. Tema tugev k?sivars sirutas kanged vastased liiva peale. Ja ?htul puhkas ta kusagil magusasti l?hnavas kambris ja kivik?va s?jamehe l?vih??l rauges pehmeks, araks armastuse sosinaks. Siis kutsus keiser teda s?tta kaugele maale. Truu r??tel t?itis kohust, kiskus end m?rsja k?te vahelt lahti ja t?ttas truuduse vandeid kaasa v?ttes otsekohe v?itlusse, kus vaprate tegude j?rel tema v?esalk viimaks l??a sai. kuna teda ennast kangema vaenlase oda rabas ja hingetuna v??rale pinnale paiskas. Lahingu torm m?hises m??da, halastajad maainimesed t?stsid haavatu ?les ja viisid oma koju! Palavik raputas m?ne n?dala n?rkenud keha, surm istus kord juba s?ngi ??rel, lugedes minuteid, et pingule t?mmatud elul?nga l?bi l?igata. Aga lahked neiusilmad valvasid haige ?le, pehmed virgad k?ed kohendasid k?vaks l?inud aset, kastsid kuivanud huuli magusa m?rjaga, meelitasid p?genevat hinge rohtudega tagasi. Ja kondine tont s?ngi ees peitis nurisedes vikati selja taha, taganes iga p?ev sammu ukse poole, p?genes viimaks oma koledasse kodusse. ?hel hommikul l?i paraneja silmad lahti ja vahtis otsekohe kahe ilusa silma sisse, mis naeratades tema pea kohal ilmusid ja kohe j?lle kadusid. “?ra p?gene, ingel!” sosistasid haige huuled. “Oled sa minu Helene?” Ilusad silmad j?id kadunuks. Haige r??tli noorusj?ud hakkas h?benema, sirutas ennast, rabeles ja heitis haiguse v?lja. Paari p?eva p?rast t?usis noormees s?ngist ja v?is jumalat ning heldeid hoolitsejaid s?damest t?nada. Siis v?ttis ta r?nnukepi ja l?ks tubli maarahva ?nnesoovide saatel kerge s?damega teele. Kaks ilusat silma vaatasid talle kahetsedes j?rele, kahvatud huuled sosistasid: “N??d l?heb ta oma Helene juurde.” Ja siis tuli suur p??re, mis vana tarka enam nutma ei pannud, see raske ?nnetus, mille ?le ta enam ei kurtnud: Saksamaal m?llas kodus?da kahe keisri vahel ", seal v?ltas j?lle esimese Habsburgi poolt kord asjata s?ideldud rusika?igus. R??tel L?wenklau leidis m?rsja teise mehe kaisust, oma lossi p?letatult, maad vaenlastest laastatult ja ?ra v?etult. Ta otsis ?igust, aga polnud m?istjat; ta katsus ka ?nne rusika?igusega, kuid selleks puudus j?ukus. Ta l?ks kloostrisse, aga munkade v?lispidine p?ha paiste ja kodune koeraelu tegid temale kloostrielu j?lgiks. Ta kaotas himu inimeste seas elada, r?ndas kaua m??da ilma, uuris loodust ja tema saladusi. Viimaks sattus ta Eestimaale ja leidis siin soovitud rahupaiga. Tema koobas oli madal ja seestpidi ilma iluta. Aga jahe selge ojake sirises alt m??da, peegliks lilledele, kes ennast tema sees uhkusega vahtisid, isekeskis visistades: “Ui, ui, kui pisikesed, peenikesed me oleme! Ui, ui, kui kauni karvaga ja l?busa l?hnaga! Ui, ui!” ?mberringi t?usid k?rged, toredad puud pilvede naabrusse, sealt jahutavat tuult ja kosutavat vihma maha meelitades. Ju kui tuulehoog neist l?bi kohises, siis liigutasid nad heas tujus oksi ja k?histasid lehtedega: “Ohoo, tohoo, tuule?huke, ??tsuta meid! ??tsuta, ??tsuta ?rnasti, hellasti. Ooh, kui hea, oh-ohoh! Ohohohooooh!” Vanamees oli s?gav loodusetundja, kes metsarohtude arstivaid j?udusid kasutada m?istis. Ta oli ?mberkaudse vaese rahva arst, keda kui imetegijat austati. Tema ise ei salanud ilmaski rohtute loomulikku j?udu ega p??dnud n?ia nime saada. Siiski uskusid talupojad kindlasti, et ta ?leloomulikke asju tunneb ja vaimudega l?bi k?ib, ja austasid seda enam. Niisugune mees oli Prohveti-P?rt – ?ks pimeda keskaja v?hestest valgusekujudest. 6. peat?kk ?hkides j?udis Jaanus oma koorma ja seltsiliste – Emmi, hobuste ja Tarapitaga ?ksiklase koopa juurde, kus ta ikka veel uimase Oodo pehme muru peale pani. Prohveti-P?rdile seletas ta l?hidalt, mis s?ndinud oli. Vanamees katsus veidi junkru pead ja liikmeid, kadus siis koopasse ja tuli pea, l?bipaistva m?rjukesega t?idetud klaasike k?es, tagasi. Selle klaasikese suu hoidis ta Oodo nina ees. Kui minestanud poisile m?rjukese hais ninasse oli tunginud, hakkas ta kohe liigutama, t?mbas korra s?gavasti hinge ja l?i silmad lahti. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/eduard-bornhee/tasuja/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.