Vennad Karamazovid II osa

Fjodor Dostojevski viimaseks j??nud romaani „Vennad Karamazovid“ (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades. Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ?mber. Fjodor Karamazov kehastab k?ike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval. Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse k?rval on ta suuteline ka t?ielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on t?e eest v?itleja, kes usub, et tee headuse juurde k?ib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljo?a unistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamise ?hendusest. Need maailmavaated p?rkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovi sohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel ellu Ivani idee ?ilsast m?ssust. Vendade elu ja ideed p?imuvad lahendamatute vastuolude puntraks.„Vennad Karamazovid“ on justkui tihendatud kokkuv?te k?igist ideedest, millega kirjanik oma loomingus tegeles. L?bivateks teemadeks on karistus ja lunastus, ohjeldamatu kirg ja k?lvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uue t?lke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud t?lkija Virve Krimm (1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu ka Dostojevski teoseid. Romaani „Vennad Karamazovid“ teisele k?itele on kirjutanud saates?na Tartu ?likooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop.