Praha kalmistu

Romaani peategelane, inimp?lgurist dokumendiv?ltsija Simone Simonini, kelles t?elist kirge ?ratab vaid lookas toidulaud, pakub oma teeneid eri riikide valitsusametnikele, salateenistustele ja politseile, liigub topeltagentide, ?raandlike ohvitseride ja patuelu elavate vaimulike seltskonnas, k?ib l?bi garibaldiinide, jesuiitide, satanistide, vabam??rlastega. Romaani tegevus hargneb 19. sajandil, Itaalia ?hendamisest Dreyfusi af??rini, taustaks Siioni tarkade protokollide tekkelugu. Kus iganes Simonini ka ei viibiks – Torinos, Palermos, Pariisis –, ikka kujundab ta vihkajalik meelelaad k?ratult ajalugu, j?ttes endast maha hukatust ja valu. Kui peategelane v?lja arvata, on romaani tegelaskujud eranditult elust v?etud. Ent v?ib ka juhtuda, et k?ige t?etruumaks osutub nimelt loo ainus v?ljam?eldud tegelane, sarnanedes m?ne teisega, kes on endistviisi meie keskel. Umberto Eco (1932–2016) on maailmakuulus Itaalia semiootik, kirjanik ja keskaja uurija. Oma akadeemilise uurimist?? k?rval j?udis Bologna professor ja Tartu ?likooli audoktor kirjutada kokku seitse romaani, suure menu p?lvinud „Roosi nimest” (1980) kuni viimaseks j??nud „Olematu numbrini” (2015). Eesti keelde on neist seni t?lgitud viis.