Nelik?mmend k??nalt

Direktori aset?itja Villem Alavain on j?udnud oma 40. s?nnip?evani. Pidu on l?bi, k?lalised lahkunud, k??nlad kustumas ja Villem m?tleb tagasi neile neljak?mnele aastale – k??nal haaval. Iseenesest on Villemi eluk?ik sarnane nii paljude tema aastak?igu poiste omadega: g?mnaasium, p?genemine Soome, s?dimine „valel poolel”, Siberi vangilaager, vabanemine, tagasitulek ja vaevaline t?? otsimine. Villemit – nagu paljusid teisigi – aitavad tutvused „?igete” inimestega, ta teeb kiiret karj??ri ja enne neljak?mneseks saamist on tal justkui k?ik olemas mis vaja: hinnatud t??, ?nnelik abielu, hea armuke, j?ukus. Ometi on tal sel juubeli?htul p?rast k?laliste lahkumist hinges tusk ja t?hjus. See k?ik pole see, ta pole seda k?ike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud.