V?ike Fadette

George Sandi (Armandine-Aurore-Lucile Dupin, 1804-1876) k?laromaan «V?ike Fadette» lummab meid autori siiruse ja kiindumusega oma kangelastesse sedav?rd, et meil ei tule p?hegi k?sida, kas need poisid-t?drukud ka koolis k?isid, kas nad ka lugeda-kirjutada-arvutada oskasid jms. Meid viiakse loodusl?hedasse maailma, kus k?lvamine, ?estamine, heinategu, rehepeks ja kraavikaevamine on meeldivaks ajaviiteks, olles v?ga kaugel Vargam?e Andrese ja Kr??da tervist tapvast r?gamisest. Prantsuse suure daami lapselikult naiivne n?gemus maaelust paneb meid k?ll muigama, aga manab samas meile – maarahvast v?rsunud eestlastele – silme ette lapsep?lve koduaia, l?hnava heinamaa, juunikuu valged ??d. Viimased selles raamatus puuduvad (sest kirjaniku kodumaal l?heb suvel vara pimedaks), kuid «V?ikese Fadette'i» lummuses on nad hoomatavad. George Sandi vaimseks ?petajaks oli Jean Jacques Ruousseau, kes igasugust tsivilisatsiooni ?le?ldse eitas ja kutsus k?iki «normaalseid» inimesi tagasi looduse r?ppe. Pealegi vaimustus Sand veel Saint-Simoni utopistliku sotsialismi teooriast, mis eeldab k?rgetasemelist tootmist, t??kohustuste t?itmist ja k?igi inimv?imete t?ielikku rakendamist. Ka «V?ikeses Fadette'is» pannakse k?ik tegelased t??le, kuid t?? pakub neile l?bu. See ka arendab ja ?ilistab inimesi, viies ?ldise heaolu ja ?nneni. Oma k?laromaanide («V?ike Fadette», «Leidlaps Francois») tarbeks v?ttis George Sand kasutusele erilise stiili, omap?rase lauseehituse ning esituslaadi (nn. pajatamise), mida «V?ikese Fadette'i» eestinduses p??dsime ka s?ilitada. Ja veel. Meil on kaksikute probleemist nii v?he kirjutatud, et neile, kel kodus kaksikud, on see raamat lausa kohustuslikuks lekt??riks. Lauri Leesi