Veneetsia

Veneetsia Jan Morris Kirglik portree ?hest maailma k?ige imelisemast linnast, mille autoriks on suurep?rane kirjanik.
Jan Morrise klassikaliseks kultusteoseks kujunenud „Veneetsia“ ei ole autori enda s?nul ei aja- ega kultuurilugu v?i reisikiri, kuigi sisaldab paratamatult k?igi nimetatud ?anrite elemente. Eesti keeles seni teenimatult kahe silma vahele ja seega avaldamata j??nud Morris ise k?sitleb oma raamatuid „erakordselt enesekesksete autobiograafia katketena“, milles paik, kus ta parasjagu viibib, on oma ajaloo ja tulevikuga taustaks autori enese arengule ja kujunemisprotsessile, muutudes t??riistaks, mis aitab v?ljendada maailmavaadet ja humanismi. „Veneetsia“ on tema s?nul romaan inimeste ja ?hiskonna kujunemisest, see kirjeldab tema enda sisseelamist linna ellu, kohanemist selle keskkonna ja inimestega, mis on paratamatult m?jutatud ajaloost ja minevikus?ndmustest, mis autori tundlikes kirjeldustes ellu ?rkavad. Nagu hunnitu Veneetsia isegi, on ainulaadne ka see kirjat?kk, mis peegeldab ?he linna loo abil autori enda lootusi, illusioonide purunemist, armastust ja m?lestusi. Morris maalib lopsakas proosas, huumori ja iroonia abil isikustatud, l?bi noore ja rikkumata inimese silmade n?htud portree ekstsentrilisest linnast, millele ei leidu siiani v?rdset.
Jan Morris (1926-2020), „lennuajastu Flaubert“, oli ?ks meie aja silmapaistvamaid reisikirjanikke. Tema sulest on ilmunud 40 raamatut. Morris pani teraselt t?hele eri paikadega seotud intiimseid detaile, n?idates lugejale teatud kohti konkreetsetel ajahetkedel, ning kirjeldas samas laiap?hjalisi, k?ikeh?lmavaid muudatusi, mida erinevad ajastud ja inimesed endaga kaasa toovad. Originaal: Jan Morris Venice Faber & Faber 2004 Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Keeletoimetaja: Mari Tuuling Kujundanud Anu Ristmets Kaanekujundus: Krista Saare Raamatus on kasutatud katkendeid W. Shakespeare’i „Kogutud teoste“ I–IV k?itest Georg Meri t?lkes. Kaanefotod: Shutterstock ja Eve Korgi erakogu Skeemid: Adobe Stock ja Shutterstock Copyright © James Morris 1960 Copyright © Jan Morris 1974, 1983, 1993 Autori?igus t?lkele: Piret Lemetti ja O? Eesti Raamat, 2022 ISBN 978-9916-12-260-0 (k?ites) ISBN 978-9916-12-261-7 (epub) www.eestiraamat.ee facebook.com/Eesti Raamat Virginia Morrisele, Veneetsia lapsukesele Eess?na Tegemist on algselt James Morrise nime all avaldatud raamatu kolmanda, t?iendatud v?ljaandega. See pole raamat ajaloost, ent sisaldab paratamatult ajalugu k?sitlevaid l?ike. Neid on kasutatud haraka moel, tekstis sellistesse kohtadesse poetatuina, kus nende s?ra minu meelest k?ige paremini silma torkab; need, kes eelistavad kronoloogilist ajalook?sitlust, leiavad raamatu l?pust ajalooalase registri. Samuti pole see reisijuht, ehkki 21. peat?kis olen loetlenud Veneetsia vaatamisv??rsusi, mis on minu arvates enim tutvumist v??rt – enamasti topograafilises j?rjekorras ja m?nikord m?ne vajaliku l?iguga t?iendatult. Ka p?ris reportaa?iks ei saa seda nimetada, kuigi 1960. aastal seda kirja pannes arvasin k?ll nii. Olin tollal v?liskorrespondent ja kavandasin seda raamatut saadetisena meie kaasaegsest Veneetsiast. Umbes k?mne aasta m??dudes, esimese t?iendatud v?ljaande koostamiseks ettevalmistusi tehes, oletasin, et lihtsalt v?rskendan kogu materjali, umbes nii nagu ajalehetoimetaja lehek?lgede sisu ?mber paigutab. Ent uidates m??da kanaleid ja p?ikt?navaid, omaenese raamat k?es, hajusid mu illusioonid kiiresti. Hakkasin ?sna pea taipama, et tegemist ei ole ?ldse sedalaadi raamatuga ja seda pole v?imalik n??disajastada, nagu ma lootnud olin – paari k?rme markerit?mbega. 1974. ja sellele j?rgnenud 1983. aasta v?ljaandes muutsin raamatus k?sitletud ?ksikasju, kuid ?ldine osa j?i sisuliselt muutmata. Sest nagu selgub, pole tegu sugugi objektiivse reportaa?iga, nagu plaanis oli. Tegemist on ??rmiselt subjektiivse, romantilise impressionistliku pildiga mitte niiv?rd linnast, kuiv?rd kogemusest. See on Veneetsia, n?htuna konkreetsel hetkel l?bi konkreetse silmapaari – ja need olid noore inimese noorusele omastest stiimulitest m?jutatud silmad. Selles on tunda erilist heaolutunnet, mis on iseloomulik olukorrale – kui ma tohin tagasihoidlikkuse unustada –, kus autor ja teema omavahel ideaalselt klapivad: praegusel juhul ?helt poolt maailma kauneim linn, mis ihaleb ?ksnes imetlust; teiselt poolt nooruslikule k?psusele iseloomulikku v?ge t?is kirjanik, tugeva keha ja p?letava kirega, kelle maailmas ei kummita ?kski mure ega vaev. Mida sellele raamatule ka ette heita ei saaks (ja ma tunnistan, et m?ni asi ikka on), mitte keegi ei saa eitada sellest hoovavat ?nne. Sellest ?hkub naudingute vaimu. Niisiis valdasid mind seoses t?iendatud versioonidega segased tunded. Teise maailmas?ja j?rel, mil ma linnaga esimest korda tutvust sobitasin, v?is selles endiselt selgelt tajuda veidrat isolatsiooni- ja eraldatusetunnet, mis oli Veneetsia Euroopas paljudeks aastasadadeks ainulaadseks muutnud. See oli osalt r??muk?llane, osalt melanhoolne linn, kuid melanhoolia polnud tingitud olevikupainetest, vaid minevikuga seotud kahetsustest. Ma armastasin seda kurbuse ja kirevuse kooslust. Armastasin linnast hoovavaid trotslikkuse riismeid, mille sigitajaks oli ammune impeerium; selle olemuses kesksel kohal olevat k?du ja kestvuse h?ngu, kiikse, privaatsust. Sarnaselt nii paljude varasemate aficionado’dega oli Veneetsia v?lu minugi jaoks osaliselt tingitud selle unarussej?etusest. Mu s?dame puudutamiseks, harmoonilise r?tmi tekitamiseks piisas sammude kajast r??mas k?rvalt?naval, aerude tasasest sulpsatusest varjulise silla all. 1970ndateks aastateks oli k?ik muutunud. Nimelt oli Veneetsia p?rast 1966. aasta suurt ?leujutust maailma murelapseks saanud. V?imaluses, et linn vajub vetes?gavustesse, kuitahes kaheldav see ka polnud, n?hti rahvusvahelist katastroofi ja paljud riigid panid mitte ?ksnes selle uppumisest p??stmiseks, vaid ka linna k?igi l?imede taastamiseks ja taieste s?ilitamiseks m?ngu k?vasti oskusi ja raha. 1980ndateks aastateks oli tekkimas uus Veneetsia, kaitstud, kalliks peetud, mitte ?ksnes iseendale lootev, vaid maailmap?randina k?igi poolt omaks v?etud. Ma k?ll tunnistasin seda uut arengut, kuid ei suutnud seda tervenisti jagada. Esiteks uskusin mina, et ettekujutus Veneetsiast – v?i v?hemalt minu ettekujutus Veneetsiast – ei sobitu kuidagi n??disaegse maailmaga. Teiseks tundsin isekalt, ehk koguni s?gedalt puudust kurbusest. Minu jaoks oli nukker maagia lakanud olemast. Kuigi v?rratu Veneetsia polnud kuskile kadunud, tundsin mina puudust tema allak?igu paatosest. Arvasin, et ei armasta teda enam. * M??dus veel k?mme aastat ja mina asusin taas raamatut ?le vaatama. Olen ma uuesti armunud? Ehk t?esti, alistunud ja leppinud moel. 1990ndate Veneetsia on taas uus linn ja minu meelest nostalgiast eemaldunud. See on endale maailmas uue koha leidnud, olgugi massiturismi survest peaaegu l?mbudes (linnast k?ib m?nikord ?heainsa p?eva jooksul l?bi enam kui 100 000 k?lastajat), sageli b?rokraatia pitsituses, Rooma poliitilise kontrolli vastu takka ?les l??es. Ammune pentsik ja kiiksuga Veneetsia, omaenese minevikus nii v??ramatult kinni olev, aristokraatide ja meretalupoegade Veneetsia on sama h?sti kui kadunud. Olen kuulnud, et t?na saab vaid 20 000 linna elanikku v?ita, et nende vanemad ja vanavanemad on Veneetsias s?ndinud. F??silises plaanis pole erilisi muudatusi aset leidnud, kuid linn pole enam nii isoleeritud, on muutunud proosalisemaks ja oluliselt n??disaegsemaks – mis pole m?istagi saavutus, mida p?lastada, sest eks kehastanud Veneetsia vabariik oma hiilgeaegadel k?ike uut ja moodsat. Teistest Itaalia linnadest turvalisem paik on muutunud rikaste roomlaste ja milanolaste kuurordiks – mitte niiv?rd keskklassi, kuiv?rd plutokraatide suvituskohaks. Samal ajal on see muidki sobivaid rakendusi avastanud: Veneetsiast on saanud ?ks hunnitumatest konverentside korraldamise kohtadest, kunstiuuringute ja konserveerimistehnikate keskus, kinnisvarainvesteering, erinevate suur?rituste – regattidest kuni rokk-kontsertideni – toimumispaik. L?hidalt, linn on oma ajaloolisest taagast lahti saanud, t?hendagu see siis halba v?i head. See isegi ei ihale enam oma kunagise maise m?jukuse j?rele ja koos ambitsioonidega on kaotsi l?inud ka kahetsus. N??disaegne Veneetsia on see, mis ta on: suurejooneline (ja tugevasti ?le rahvastatud) n?itusesaal, mis v?ib uue Euroopa elus etendada kasulikku, auv??rset, kuid mitte eriti suurt rolli. Kas sellist kohta saab armastada? M?nikord valdavad mind kunagised emotsioonid, kuid see ei juhtu enam siis, kui m?ni poolenisti varjus, poolenisti p?ikeses sillerdav abajas mu m?lestusi v?rskendab v?i ma laguneva m?lestise joobnustavat h?ngu sisse hingan v?i kerget valusat torget tunnen. Pigem juhtub see siis, kui n?en vana imelast taas hetkeks t?ies ehtes nagu kunagi varem, ?mbritsetuna imetlejatest, saagiga uhkeldamas, teatraalse s?raga ?rritamas, Veneetsia ammusest armujoogist – edust – hetkeks turgutust saanuna. Niisiis on tegemist teistsuguse armastusega. Ma ei saa teha n?gu, nagu oleksid mu tunded Veneetsia suhtes samasugused nagu seda raamatut kirjutades, ja niisiis m?istan taas, et ei saa seda tegelikult muuta ega t?iendada. Minu Veneetsia remontimine oleks v??r, iseenese nooruse taaselustamine naeruv??rne. Kolmanda v?ljaande ebaolulised ?ksikasjad, faktid ja numbrid, on taas kord parandatud. Olulisi asju – vaim, ?hkkond, unistused – pole ma muutnud. Ehkki Veneetsia ei tekita minus enam aasta-aastalt tungi enda juurde naasta, loodan ma, et kunagi tuntud ekstaasi kroonika leiab siiski mu lugejate seas k?lapinda, ennek?ike nende seas, kes leiavad tee Serenissimasse niisama v?rske, noore ja elust pulbitsevana nagu kunagi mina. Ehk leiavad nad neilt lehek?lgedelt ?les enda kogetud naudingud ja n?evad minus raasukest iseendast. TREFAN MORYS, 1993 T?nus?nad Peter Lauritzen, kes on ise kirjutanud raamatud „Venice: A Thousand Years of Culture and Civilization“, „Palaces of Venice“ ja „Venice Preserved“, osutas mulle suurt au ja vaatas ?le selle raamatu varasemad versioonid, aidates otsustada, mida on t?epoolest tarvis muuta ja mis oleks parem puutumata j?tta. Maaletulek Aadria merel piki Itaalia rannikut seilates avastab meres?itja paigas, mida t?histatakse koordinaatidega 45°14' p?hjalaiust ja 12°18' idapikkust, madalasse rannajoonde l?ikuva sissep??su, ja p??rdudes l??nde, t?usuga kaasa, siseneb ta laguuni. Lainete tormakas tants taltub kohe. Vesi ta ?mber on madal, kuid l?bipaistmatu, ?hku t?idab veider kuma, v?rvid on jumetud ja ?le kogu avara mudav?lja lainetab melanhoolia. See oleks otsekui albiinolaguun. Seda ?mbritsevad k?rbemiraa?e meenutavad illusoorsed peegeldused: habisevad puud ja h?gustunud k?nkad, keredeta laevad, kujuteldavad sood, ja vesi nende hallutsinatsioonide ?mber ??tsub otsekui transis. Idapoolsete saarekeste servades seisavad t?hjade ja korrastamata kalurimajade read. Madalatest vetest kerkib roigastest ja punutistest moodustatud keerukas palissaad, mille vahel ?ksildased mehed p?lvini mudas sumbates karploomi otsivad. Kala- v?i bensiinilehka slepis vedades popsutab m??da kaluripaat. Kaldal seisev naine h?ikab midagi s?brale ja ta h??l keerleb veidralt summutatult ja moonutatult madalike kohal. K?ikjal hakkavad silma soodest ja mudav?ljadest ?mbritsetud vaikivad saared. Siin kerkib kumav kaheksanurkne kindlus, seal k?rgi moega h?ljatud tuletorn. Kalurite saarekesel katab m??re v?rkudest moodustunud muster ja vesiv?ravat togib rahutult paatide parv. Saarel asuvate barakkide m??ril seisvast valvuriputkast lehvitab innutult loid vahimees, m?ts silmile veetud. Lagunenud villa juures hauguvad ja marutavad kaks metsikut koera. M??ril vilksatab sisalik. Aeg-ajalt uhkab ?le veepinna mulla, lehmaheinte v?i v?etise lehka ja m?nikord laperdab paadi kiiluvees tiibadega liblikas, mitte albatross. Peagi hakkab see h?ljatud paik elavnema ja saartele ilmuvad uhked valged villad. Puude kohale kerkib suure hotelli k??r, kohvikut ehivad hallid p?evavarjud. L?una poole kiirustab s?gavalt vees istuv pepsi moega reisiaurik. Kalapaatide parv r?hib asjalikult avamere suunas. L??ne pool, m?en?lvade taga, hakkab silma naftavaatide kahvatu h?bedane kuma ja sealt viskab suitsu. Kollane pargas, mida t?idab karastusjoogipudelite k?rge kuhi, plopsatab maabumissillalt vette otsekui reibas tuvi Noa laevast. Laisalt loivab m??da valge jaht. Kolm v?ikest poissi on paadi liivaseljakule vedanud ja pilluvad ?ksteise pihta ligast muda. Tumedast sarast lahvatab keevituslambi kuma ja paadikuuri ees seisab vaiadele upitatud pargas. Kostab sireeni huile, kell l??b v??rikalt, suur valge merelind maandub raskelt posti otsas ja korraga n?eb meres?itja ?mber maanina p??rates enda ees linna. See on v?ga vana ja v?ga uhke ning k??ru vajunud seljaga. Selle hunnitud kentsakad tornid kerkivad laguuni kohale, osalt kaldu ?hele ja osalt teisele poole. Taevaranda palistab kellatornidest, kuplitest, teravatest tornidest, kraananooltest, taglastest, televisiooniantennidest, sakmetest, ekstsentrilistest korstendest ja suurest punasest viljahoidlast moodustunud keeruline pitsimuster. Pilk tabab lippe ja ajahambast puretud katuseid, marmorsambaid, koopaid meenutavaid kanaleid. K?ikjal paiknevate kaide vahet seerivad katkematult paadid, suur valge lainer liugleb sadama poole, viltu vajunud, s?nged ja koletislikud paleed tr?givad veepiiri suunas nagu kari v?rske ?hu p?rast r?selevaid haigusest puretud aristokraate. See on j?ndrik, ent hunnitu linn, ja kui laev viimaste kirikutega kroonitud saarte vahelt l?hemale j?uab ning reaktiivmootoriga h?vitaja kriisates p?ikesest v?lja paiskub, n?ib kogu see vaatepilt sillerdama l??vat – selles on ?hetust, vanust, enesega rahulolu, kurbust ja r??mu. Meres?itja paneb kaardid k?est ja s?tib p?he lustaka k?bara: ta on j?udnud Veneetsiasse, linna, mis on t?iuse kehastus sihtkohtade seas. Veneetsia laguuni moodustasid kunagi kolm eluj?ulist Alpidest alla s??stvat j?ge, mis said kokku Aadria mere loodenurgas ja kandsid endaga kaasas liiva-, kiltsavi- ja mudasetteid. Pax Romana ??realadel paiknev ja avamere eest liivaseljakute v?rgustikust kaitstud laguun j?i paljudeks sajanditeks v?hetuntuks ja anon??mseks. Soodes elasid kalurite ja soolakogujate hajusad kogukonnad. M?ned ?ksikud rikkad roomlased ehitasid siia villasid, elasid j?udeelu v?i pidasid saartel pardijahti. Paari ajaloolase v?itel kasutasid Padova elanikud v?limisi laide sadamakohana; teised on veendunud, et toona oli maapind palju kuivem ja pool sellest oli kasutusel p?llumaana. Selle ?mbruses, Rooma Veneto maismaal, ?ilmitsesid j?ukad ja tuntud linnad: Aquileia, Concordia, Padova, Altinum, sellal kui laguun ise j?i m??tide ja malaaria surilinaga kaetuna ajaloost v?lja. Siis, viiendal ja kuuendal sajandil, saabusid p?hja poolt lainetena goodid, hunnid, avaarid, heruulid ja lombardid, kellest said impeeriumi h?vitajad. Veneto linnade elanikud h?lgasid barbaarsuse, j?hkruse ja isegi kristliku v??rusu?petuse ?hvardusel oma mugavused ja pagesid igati loogilisse pelgupaika – laguuni. Millalgi, barbarite sissetungi l?ppemise j?rel, naasid nad kodudesse, kuid tasapisi, aastate jooksul, kujunes pagemisest v?ljar?nne. Vaikselt, sammhaaval said neist veneetslased. M?ned l?kitati laguuni elama otsese jumaliku k?su ajel, neile juhatasid teed kirikur??sid kandvad ja karikaid haardes hoidvad hirmu?ratavad piiskopid. M?ned n?gid teele juhatavaid endeid lindudes, t?htedes ja p?hakutes. M?ned v?tsid kaasa oma ameti j?tkamiseks vajalikud t??riistad, m?nel olid ?hes isegi nende kirikute m??rikivid. M?ned olid laostunud – „kuid vastu ei v?etud ainsatki orjaseisusest inimest“, kinnitavad meile p?rimused, „ega m?rtsukat v?i nurjatu elu elajat“. Paljud neist inimestest suundusid laguuni p?hjapoolsetele, pilliroost ja vettinud rohust ?mbritsetud saartele (kus n?iteks p?ha Peetrus ise ?he viljaka maavalduse Altinumi kodanike k?sutusse andis). Teised valisid v?limised saared, mis asusid Attila s??datud p?lengutest v?imalikult kaugel. Tasapisi, protsessi kaudu, mida p?hitsesid arvutud imeteod ja p?hakute sekkumised, t?steti algselt madalat p?ritolu saareelanikud auj?rjele, tekkisid varalised ?igused, rajati esimesed koosolekuruumid, esimesed kasinad kirikud. Veneetsia asutamist ajendas eba?nn, seda tegid p?genikud, kes olid sunnitud loobuma vanadest eluviisidest ja v?tma omaks uued. Rooma elumugavustega harjunud laiali pillatud linnainimesed pidid n??d padurate r?skete aurude („malaaria hinguses“, nagu Baedeker 1400 aastat hiljem hoolega oma s??sev?rku paika s?ttides seda nimetas) keskel hakkama saama. Nad ?ppisid ehitama pisikesi paate ja nendega liikuma, alistama reeturlikke loodeid ja laguunis varitsevaid madalikke, elama kalast ja vihmaveest. Nad ehitasid akaatsia- ja pajus?restikust, rookatusega, vaiadele rajatud maju. Nad rajasid Rooma ?igusest l?htudes vana korda esindavate preestrite ja patriitside juhatusel uusi institutsioone: iga riidude ja verevalamise saatel tasapisi teistega liituva asula elu korraldasid tribuunid, kuni viimaks moodustus ?ksainus haldus?ksus, mida juhtis eluks ajaks ametisse valitud dood?, kelle positsioon polnud p?ritav – „rikastele ja vaestele kehtivad v?rdsed seadused“, kuulutas esimene Veneetsia arvututest pugejatest, „ja kadedusel, sellel kogu maailma painaval needusel, pole seal kohta“. Laguuni elanikud olid pioneerid, t?pselt nagu esimesed asunikud L??nes v?i kolonistid Aafrika rohtlates. Cr?vec?ur kirjutas kunagi nende kohta „see uus inimt?ug, ameeriklane“, kuid Goethe kasutas t?pselt sedasama v?ljendit, et kirjeldada esimesi veneetslasi, kelle ?mbert vana maailm oli surnud. Algus on kadunud aegade h?marusse ja polnud kindlasti nii ?htlustav, nagu esimesed apologeedid meid uskuma p??avad panna. Enne kui laguun ellu ?rkas ja j?uliseks muutus, kulus palju aastaid, ja l?ks mitu sajandit, et need uued inimesed viimaks omavahel kisklemise l?petaksid, riigiks kujuneksid ning suure Veneetsia linna korralikult ?les ehitaksid, et siis enda kohta ?elda (kasutades nende B?tsantsi kuningatele k?rgilt pillatud s?nu): „See Veneetsia, mille oleme ehitanud laguunidele, on meie v?imas kants ja meie peale ei hakka mitte ?hegi keisri ega v?rsti v?im.“ Veneetsia algusaastatel toimunud s?ndmused on h?marad ja k?sitavad ning keegi ei tea kindlalt, mis, millal v?i kas ?ldse aset leidis. Aga legendid on alati t?psed ja kui uskuda vanu kroonikaid, siis rajati Veneetsia t?pselt 421. aasta 25. m?rtsi keskp?eval. Minu kalendri kohaselt juhtus see olema reedene p?ev. Elanikud 1. Saarlased Nii said veneetslastest saareelanikud ja saareelanikeks on nad ka j??nud, nad on endiselt teistest eraldatud ja neid varjutab endiselt p?genikele omane kurbus. Sajandite jooksul s?ravaks vabariigiks liidetud jalge all lirtsuvad laguunisaared kasvasid suurimaks kaubandusriigiks, idamaadega peetava kaubavahetuse valitsejannaks ja toonaseks suurimaks mereriigiks. Veneetsia oli enam kui tuhat aastat ainulaadne riik, poolenisti idamaine ja poolenisti l??nelik, pooleldi maismaa- ja pooleldi mereriik, asudes Rooma ja B?tsantsi, ristiusu ja islami vahepeal, ?ks jalg Euroopas, teine Aasia p?rleid segamas. Veneetsia nimetas end Serenissimaks, r??tas end kuldse kangaga ja riigil oli isegi oma kalender, mille kohaselt aasta algas 1. m?rtsil ja p?evad said alguse ?htul. See ?ksildusest v?lja kasvanud k?rkus, mida toetas laguuni antud kindel seljatagune, tekitas muistsete veneetslaste jaoks omalaadse eraldatusetunde. Sedam??da, kuidas nende vabariigi suursugusus ja j?ukus kasvasid, poliitilised arterid k?vastusid ning silmipimestavate varade lisandumine nende paleesid ja kirikuid rikastas, tihenes Veneetsiat ?mbritsev salap?ra- ja imetlusloor. Maailma silmis seisis linn kuskil ebardluse ja muinasjutu piirimail. Aga ennek?ike j?i Veneetsia k?igutamatult vetele rajatud linnaks. Algusaegadel rajasid veneetslased oma saartele algelisi teid ning kasutasid liikumiseks muulasid ja hobuseid, praeguseks on nad v?lja ehitanud veeteedel ja vooluveekogudel p?hineva kanalite s?steemi, mida peetakse t?nase p?evani h?rguks ilmaimeks. Pealinn Veneetsia ehitati laguuni s?dames asuvale arhipelaagile. Esplanaadiks sai Suur kanal, linna keskne t?nav, mis moodustab uhkete paleede rea ?mber kuningliku kaare. Nende Cheapside’iks v?i Wall Streetiks sai Rialto, seda nime kandis alguses saar, seej?rel linnaosa ja viimaks kuulsaim sild Euroopas. Dood?id seilasid fantastilistel kuldsetel pargastel ja iga patriitsi maja ees h?ljusid kaide ??res graatsilised gondlid. Veneetsias kujunes v?lja vaid sellele linnale iseloomulik kahepaikne ?hiskond ja selles asuvate h??rberite uhkete kaunistustega v?lisuksed avanesid otse veele. Just sellisesse ainulaadsesse f??silisse keskkonda rajasid veneetslased k?ike trotsides t?helepanuv??rse riigi. Patriarhaalsest demokraatiast kasvas v?lja ??rmiselt kitsapiiriline aristokraatlik oligarhia, milles v?im koondus (alates 1297. aastast) rangelt teatud patriitside suguv?sade k?tte. K?igepealt l?ks selle aristokraatia k?tte t?idesaatev v?im, seej?rel v?ttis v?imu ?le siseringi esindajatest koosnev K?mne N?ukogu ning hiljem omandas ?ha suurema kandepinna veelgi eraklikum ja eemalehoidvam Kolme N?ukogu, mille liikmeid valiti rotatsiooni korras ametisse ?heks kuuks. ?lemv?imu s?ilitamiseks ja nii rahvarahutuste kui ka diktaatorite esilet?usu v?ltimiseks kasutati riigiv?imu struktuuride kindlustamiseks t?ranniat, mis oli halastamatu, ebaisiklik, tuim ja l?bim?eldult salap?rane. M?nikord leidis Dood?ide paleest m??duv v??ras kaagil rippumas paari anon??mse vandeseltslase moonutatud surnukeha v?i kuulis sosinal r??gitavaid kuulujutte K?mne vangikongide s?gavuses aset leidvate kohutavate piinamiste kohta. ?hel hommikul avastasid veneetslased ?rgates piazzetta kiviplaatide vahelt kolm s??dim?istetud ja elusalt pea alaspidi liiva maetud reeturit, kelle jalad sammaste vahelt v?lja turritasid. Ikka ja j?lle said nad teada, et m?ni ?listatud rahvajuht, admiral v?i kondotjeer oli oma koturnide jaoks liiga suureks kasvanud ja k?gistati v?i heideti vangikongi. Veneetsia oli omalaadne politseiriik, selle erinevusega, et v?imu kummardamise asemel tunti selle ees hirmu ning seda poldud n?us loovutama ?heainsa kodaniku k?tesse; selliseid ?htaegu ?iglasi ja j?hkraid vahendeid kasutades elas linn kauem k?igist rivaalidest ning s?ilitas iseseisvuse vabariigina kuni kaheksateistk?mnenda sajandi l?puni v?lja. See k?ik oli imekspandav, kuid niisama vaimustav oli Veneetsia rikkus ja tugevus – m?lemad, nagu veneetslased j?rjepidevalt v?itsid, olid jumala poolt antud. Vabariigi k?ek?igul hoidis k?igepealt silma peal p?ha Theodorus ja seej?rel p?ha apostel ja evangelist Markus, ?htlasi lisasid Veneetsiale j?udu k?ikv?imalikud p?had reliikviad ja salap?rased vihjed. „Pax tibi, Marce, Evangelista Meus.“1 Nii kuulutas taevane s?numitooja p?hale Markusele, kui nimetatud evangelist v?idetavalt ?hele laguuni liivaleedetest l?ksu j?i; neist s?nadest sai Veneetsia vabariigi juhtlause, jumalik soovituskiri. Veneetsia oli oma hiilgeaegadel suurim mereriik, millele polnud v?rdset ei laevade kandev?ime, tulej?u ega efektiivsuse poolest. Uhke Arsenal oli k?rgeima tasemega laevatehas maailmas, selle saladusi varjati niisama kiivalt kui praegu tuumarelva valmistamise tehnikat; selle m??rid olid kahe miili pikkused, palgalehel 16 000 inimest ja kuueteistk?mnendal sajandil, mil s?diti t?rklastega, lasti 100 p?eva jooksul selle ellingutelt vette iga p?ev uus galeer. Veneetsia merev?gi, mis koosnes kuni orjapidajate kuldajani seitsmeteistk?mnendal sajandil ?ksnes vabadest meestest, moodustas ??rmiselt muljet avaldava s?jaj?u ning veel pikalt p?rast Genova ja Hispaania esilekerkimist mereriikidena ei leidunud Veneetsia relvastusele v?rdset. Veneetsia seisis suure Po j?e oru suudmes, n?oga ida suunas, ja p?hja poolt kaitsesid seda Alpid. Tegemist oli loomuliku ida ja l??ne vahelise ?hendusteega ning riigi v?imule rajas aluse selle geograafiline asukoht. M?nda aega allus ta mingil m??ral Ravennale ja seej?rel B?tsantsile, kuid saavutas peagi rippumatuse nii idast kui l??nest. Veneetsiast sai Aadria mere, Vahemere idaosa ja viimaks hommikumaadesse – P?rsiasse, Indiasse ja Hiina salap?raste rikkuste juurde – viivate kaubateede valitsejanna. Ta elatus kaubavahetusest idamaadega. Veneetsia karavanseraid asusid Levandi linnades ja „kogu kristliku maailma kuld“, nagu ?ks keskaegne kroonikakirjutaja torinal t?hendas, „k?ib l?bi veneetslaste k?est“. Idamaad algasid Veneetsiast. Marco Polo oli veneetslane ja uusi ja tulusaid kaubandusvaldkondi otsivad Veneetsia kaupmehed r?ndasid k?ikjal Kesk-Aasias. Hommikumaadest p?rit pidur??dega ehitud Veneetsiast sai linnadest k?ige v?rvikam ja k?lluslikum – „v?idukaim linn, mida mu silmad eales n?inud on“, kirjutas 1495. aastal Philippe de Commynes. Sealt v?is leida siidi, smaragde, marmorit, brokaati, sametit, kuldseid kangaid, purpurit, vandlit, v?rtse, l?hna?lisid, ahve, eebenipuud, indigot, orje, suuri ja uhkeid galeoone, juute, mosaiike, sillerdavaid kupleid, rubiine ja k?ikv?imalikke hunnituid kaupu, mida pakkusid Araabia, Hiina ning Kagu-Aasia ja L??ne-India saared. Linn oli otsekui aardelaegas. Pikemas perspektiivis p?hjustasid Veneetsia h?vingu Konstantinoopoli vallutamine muslimite poolt 1453. aastal, see l?petas linna ?lemv?imu Levandis, ja Vasco da Gama 1498. aastal ette v?etud reis Indiasse, mis purustas linna monopoli kaubavahetuses idamaadega; kuid Veneetsia s?ilitas veel kolmeks sajandiks oma teatraalsuse ja hiilgava fassaadi ning pole kuldse linna mainet kaotanud t?nini. Armastatud pole teda kunagi. Veneetsia on alati olnud k?rvalej?etu; kadeduse, kahtluste ja hirmu objekt. Ta ei sobitunud riigina sujuvalt mitte ?htegi kategooriasse. Veneetsia oli l?vi, kes k?ndis omapead. Ta kauples paavsti poolt kehtestatud r?igeid trahve trotsides nii kristlaste kui muslimitega neil vahet tegemata (Veneetsia on ainus Ibn Khald?ni neljateistk?mnendal sajandil koostatud kuulsal kaardil esindatud kristlik linn, mis on seal ?ra m?rgitud koos selliste kohtadega nagu Gog, Oman, Soghd, Tughuzghuz ja K?lma T?ttu T?hi P?hi). Veneetsia oli rahategijaist k?ige osavam ja halastamatum, lihtlabaselt kasumile keskendunud paik, kus isegi p?has s?jas n?hti paljulubavat investeeringut ning tuldi oma okaskrooni pantida soovivale Jeruusalemma valitsejale Baldwinile probleemideta vastu. Veneetsia hinnad olid k?rged, tingimusi polnud v?imalik l?bi r??kida ja linna poliitilistesse motiividesse suhtuti sellise umbusuga, et „veneetslaste otsatu ahnuse ja domineerimisiha“ maha surumiseks moodustati Cambrai liiga, millega ?hinesid peaaegu k?ik kuueteistk?mnenda sajandi suurriigid (kusjuures k?nealune linn oli oma toimimises sedav?rd loomuvastaselt t?hus, et kullerid toimetasid teate liiga moodustamisest Blois’st Veneetsiasse k?igest kaheksa p?evaga). Isegi siis, kui Veneetsia seitsmeteistk?mnendal ja kaheksateistk?mnendal sajandil kaitses sisuliselt ?ksi kristlikku maailma v?idukale vallutusretkele asunud t?rklaste eest, ei v?tnud teised riigid Veneetsiat omaks. Ta erines ?lej??nutest otsekui greif v?i f??niks. Ja sedam??da, kuidas sajandid m??dusid ja Veneetsia ?lemv?imu kaotama hakkas ning kaupmeestest v?rstide suguv?sad n?rgemaks muutusid, tema energia otsatutes konfliktides ja n??klustes Itaaliaga ammendus ning v?imukese maismaale nihkus, sai linnast kaheksateistk?mnenda sajandiga kaasnenud allak?igu tulemusel hoopis teist laadi imelaps. Veneetsia iseseisvuse viimasel sajandil sai sellest lustlikem ja maiseim k?igist linnadest, siinsetel maskiballidel ja joomapidudel polnud otsa ega ??rt, miski polnud ?lem??ra uljas, h?biv??rne v?i liiderlik. Karnevalid kestsid kaua ja olid ohjeldamatud. Kurtisaane hoiti au sees. Veneetsia valitsuss?mboleiks said doomino ja poti ?ss. L??nemaailma kombel?dvad prassijad, tiirased v?i lihtsalt l?butseda armastavad t??bid tunglesid teatrites ja m?ngulaudade taga ning auv??rsed inimesed kogu Euroopas j?lgisid toimuvat turvalisest kaugusest, sealset Soodomat ja Komorrat hukka m?istes. Iialgi pole ?kski riik sellise palavikulise hedonismi keerises surnud. Veneetsia kihutas tantsukeerdusid sooritades, suurejoonelist ja naudinguk?llast fandangot esitades oma 120. dood?i valitsusajal languse suunas, kuni Napol?on viimaks Veneetsia k?pardliku valitsuse j?hkralt laiali saatis, vabariigile l?pu tegi ja Serenissima p?lglikult austerlastele ?le andis. „P?rm ja tuhk, ots on k?es, mis Veneetsia on teeninud, on Veneetsia l?bi l??nud“.2 See omalaadne riik pidas vastu tuhat aastat ning Veneetsia konstitutsioon p?sis aastatel 1310 kuni 1796 muutumatuna. Veneetsia loos pole midagi tavalist. See linn s?ndis l?bi ohtude, elas laia elu ega h?ljanud l?puni oma h?bitut individualismi. „Need klounid!“ ?tles ?ks h?rrasmees kuueteistk?mnenda sajandi Prantsuse ?ukonnas veneetslasi iseloomustades ettevaatamatult ja teenis sealsamas ?ra k?rvakiilu Tema Ekstsellentsilt, Veneetsia suursaadikult. Kuid temagi p?lgus oli sunnitud. Veneetslaste suhtes ei saanud tunda ?leolekut, vaid ?ksnes n?rdimust. Nende valitsuss?steem oli toime pandud julmustest hoolimata ??rmiselt edukas ja tekitas k?igis kodanikes, olenemata nende klassist, senin?gematut armastust oma riigi vastu. Nende merev?ele polnud v?rdset. Veneetsia kaunistamisel kasutasid oma annet selle aja ?ilsaimad kunstnikud, riigi teenistusse p?rgisid k?ige paremini tasustatavad palgas?durid, linnale laenasid raha ja rentisid oma laevu suurimad v?imukandjad; lisaks oli v?hemalt ?rilises m?ttes kahe sajandi jooksul Veneetsia valvata „sissep??s hunnitutesse idamaadesse“. „Veneetsial on ?nnestunud oma iseseisvust s?ilitada kogu ?heteistk?mne sajandi jooksul“, kirjutas Voltaire vaid kolmk?mmend aastat enne vabariigi langemist, „ja ma julgen arvata, et ta s?ilitab seda igavesti“. Veneetsia positsioon maailmas oli nii eriline, nii veider ja samas tuttavlik, v?rreldav sambap?hak Siimeoniga ajal, mil paavstid ja keisrid oma saadikuid S??riasse temaga n?u pidama l?kitasid. Veneetsia on endiselt eriskummaline. Napol?oni retkest saadik on linnast hoolimata hetkelistele kangelaslikkuse v?lgatustele ja ohvrimeelsusele saanud ennek?ike muuseum, mille k?lksuvate p??rdv?ravate vahelt voolavad l?bi turistide l?putud hordid. P?rast risorgimento v?itu Itaalias ?hines Veneetsia uue kuningriigiga ning on alates 1866. aastast olnud vaid ?ks Itaalia provintside pealinnadest. Sellest hoolimata j??b linn alati n?htuseks omaette. Veneetsia on j??nud autodeta linnaks, veeteedega maailmalinnaks. Teda ehivad endiselt ahhaatidest silmad ja kullatis. R?ndurite jaoks on ta endiselt h?mmastav, hulluksajav, peadp??ritav, laostavalt kallis, maitsetult toretsev ja ?he kuueteistk?mnenda sajandi inglase s?nul „majesteetlikkuse kehastus“. Veneetslastest said juba ammu Itaalia kodanikud, kuid nad on endiselt sui generis liik, kes Goethe arvamuse kohaselt kannatavad v?rdluse v?lja ?ksnes iseendaga. P?him?tteliselt on Veneetsia alati olnud linnriik, koloniaalse kasvu k?igil ajastutel. Pole v?imatu, et ehtsaid veneetslasi on selle paiga ajaloo jooksul kokku olnud vaid kolme miljoni jagu; just see suurejooneline ?ral?igatus, see isolatsioon, see tajutav veidrus ja valskus on aidanud Veneetsia olemust nii kummastavalt alal hoida, otsekui oleks see s?ilitusvedelikku susatud v?i erinevate emulsioonide abil mumifitseeritud haruldase v??rarenguga siseorgan. 1 (#ulink_b9a56e60-6359-5d05-ae03-7b98005036a4) „Rahu olgu sinuga, Markus, minu evangelist.“ Siin ja edaspidi t?lkija m?rkused 2 (#ulink_2544a8ae-8837-5263-9a7d-2663a98fd66c) V?rsid Robert Browningi luuletusest „Galuppi tokaata“. 2. Veneetslaste viis Veneetslase tunneb ?ra n?ost. Praeguseks on Veneetsiasse elama asunud tuhandeid itaallasi, ent puhastverd veneetslane on sageli esimesest pilgust ?ratuntav. T?en?oliselt on temas slaavi verd, ehk ka austerlast, v?listatud pole kaugest minevikust p?rit tibake hommikumaist ja klassikalisest muusikalilatiinost j??b ta ikka v?ga kaugele. Ta t??ne pilk on tusane, ent samas arvestav, ja suujoon salap?rane. Nina on ??rmiselt esilek??ndiv, meenutades renessansiajastu ?liku oma, ning ta olekust hoovab pisut kodukootud salalikkust ja enesega rahulolu, nagu oleks tegu h?mara arti?oki?riga suure varanduse teeninud mehega. Ta on tihtipeale rangisjalgne (kuigi see pole tingitud ratsutamisest) ja tihti kalbe jumega (ehkki selle taga pole v?hene p?ikesepaiste). M?nikord paistab ta pilgust veidi salalikku halvakspanu ja ta naeratus on ?raolev; enamasti on tegemist leebelt vaoshoitud, kurtuaasse, tseremoniaalse kodanikuga, kelle kuub on korralikult kinni n??bitud ja kihelevat peopesa katab diskreetselt kinnas. Veneetslased meenutavad mulle waleslasi ja sageli juute ja m?nikord islandlasi ja teinekord afrikaane, kuna neile on iseloomulik tavaliste rahvuste r?pest v?lja t?rjutud, omap?i j?etud inimeste sissepoole vaatav melanhoolsev?itu uhkus. Nad m?juvad ?heaegselt k?rkide, kahtlustavate ja heatahtlikena. Tormakust v?i uljasp?isust tuleb nende puhul harva ette ja kui veneetslane toob kuuldavale lause „Buona sera, bellissima signorina!“, siis ?tleb ta seda kehklemata ja lipitsemata, kergelt pead n?kutades. T?naval v?ib veneetslane olla k?igutamatu ja annab m??dak?ijale oma saiap?tsi otsaga reipalt obaduse k?htu v?i pillab pesukorvi teile j?hkralt varvastele. Poes on veneetslasele omane eriline summutatud viisakus, vaoshoitud, ent samas v??rikas kahetsus, mis n?ib olevat linna ?hustiku osa. J?lgige kahe Veneetsia koduperenaise kohtumist ja te n?ete k?igis nende liigutustes vastu peegeldumas veneetsialikku pikantsust. Nad l?henevad teineteisele konkreetse ja otsustava moega, sest m?lemad on sisseoste tegemas k?inud ja kannavad n??d hommikust tagasihoidlikku saaki sisaldavat korvi (ilmselgelt pole tegemist p?evaga, mil nad oma igan?dalase supermarketik?lastuse ette v?tavad); niipea kui nad teineteist m?rkavad, vilksatab nende n?ol korraga m?istmise pehme helk, otsekui oleks neil plaanis mingist korvamatust kaotusest tingitud kaastundeavaldusi vahetada v?i omavahel mingit ise?ranis s?dantkriipivat saladust jagada. Leebunud ilmel tervitavad nad teineteist pikalt ja laialt, nagu oleks tegemist s?pradele heatahtlikke avatakte ja ?nnistusi poetavate vana kooli araablastega. Nende h??letoon on ?llatunud, kuid samas familiaarne, see t?useb ja langeb turul?rmist l?bi tungides ja j??b mulje, otsekui oleksid nad ?htaegu millegi suhtes kaastundlikud, millegi suhtes leinalised ja samas pisut torsakad ja resigneerunud ja samas vastu tahtmist l?bustatud. („Vaene Veneetsia!“ ?hkab vahel m?ni koduperenaine oma r?dule naaldudes, ometi pole see suurt enamat kui viril loosung, midagi sellist, nagu ilma manamine reisija suu l?bi v?i siis lihtsalt ?ks neist tavalistest kurtmistest ?ldise allak?igu teemal, mis meile k?igile omased on.) Nad vestlevad viis v?i k?mme minutit, m?nikord murelikult pead vangutades v?i keharaskust ?helt jalalt teisele kandes, ja viimaks lahku minnes viipavad h?vastij?tuks vaid neile omasel viisil, paremat k?tt vertikaalselt ?la k?rgusel hoides ja kergelt k?igi viie s?rme otsi lehvitades. Ainsa silmapilguga kerkib nende n?ole taas asjalik ilme ja nad alustavad k?beda, ent m?istva k??giviljam??jaga l?bir??kimisi ubade hinna teemal. N??disaegsed veneetslased pole eriti suursugused. Nad on lihtsad, maavillased, soojad, enesega rahulolevad. S?gaval sisimas on see linn l?bi ja l?hki v?ikekodanlik. Veneetslased on kaotanud enesestm?istetava v?imutunde ja neile meeldib, kui neist h?sti m?eldakse. Oli aeg, mil kuningad ja paavstid Veneetsia dood?i ees kummardasid, ja Tizian, Veneetsia maalikunstnikest h?rrandlikem, lubas kord Hispaania kuningal Carlos I-l suuremeelselt ?les v?tta v?rvipintsli, mille ta oli kogemata k?est pillanud. Kaheksateistk?mnenda sajandi l?puks olid veneetslased juba kriitika osas ise?ranis pirtsakaks muutunud, t?pselt nagu ameeriklased enne oma ?lemv?imu algust v?i inglased enda omast ilma j??mise j?rel. Ameerika Kesk-L??ne kolkalikkusega v?rreldavat taset iseloomustab vabariigi viimase suurilmadaami Giustina Renier Michieli vastus, mille ta saatis p?rast seda, kui Chateaubriand julges kirjutada Veneetsiat halvas valguses kujutanud artikli („Loomuvastane linn – ilma paati ronimata ei saa siin astuda ?htki sammu!“). Niisama j?ine on ka n??disaegse Veneetsia grande dame’i halvakspanu, kui keegi julgeb mainida, et m?nele linna aedadest tuleks kasuks p?gamisk??ride kasutamine. Veneetslase viis on alati see ?ige ja veneetslane teab alati, kuidas asjad olema peavad. San Salvatore kirikus asub Tiziani maalitud „Neitsi Maarja taevaminek“, mille pisut harjumatu stiil oli selle kloostrielu elavate tellijate jaoks sedav?rd ?llatav, et taies tunnistati k?lmalt l?petamata olevaks v?i arvati selle autor olevat keegi muu ja mitte Tizian; vana kunstnik pani seda arusaadavalt pahaks ja signeeris ?rritatult pildi kaks korda, nagu praegugi n?ha v?ib: Titianus Fecit. Fecit. Olen k?iketeadjaist veneetslastega silmitsi seistes tihtipeale talle kaasa tundnud, kuna t?eline Veneetsia poeg (ja t?tar veel sagedaminigi) on veendunud, et kogu maailma oskused, kunstid ja teadusharud saavad alguse P?ha Markuse v?ljakult ja kulgevad sealt h??buvate lainetena v?ljapoole. Kui tahate kirjutada raamatut, pidage n?u m?ne Veneetsia professoriga. Kui soovite n??ri sisse s?lme teha, laske veneetslasel n?idata, kuidas see k?ib. Kohvi keetmise, pildi raamimise, paabulinnutopise tegemise, rahulepingu s?nastamise, kingade viksimise, pluusile n??bi ette ?mblemise ?ppimise tarbeks p??rduge asjakohase Veneetsia asjatundja poole. „Veneetsia tava“ on terve m?istuse ja s?ndsuse m??dupuu. Naeratus veneetslase n?ol on k?rk, haletsev ja ?leolev, kui peaksite julgema soovitada kala enne praadimist jahu asemel hoopis riivsaias paneerida. Mees fotoaparaate m??vas poes suhtub teisse isalikult, demonstreerides ainsat ja ?iget viisi Leica teravustamiseks. „Selline on meie tava“ – nii ?eldes ei viita veneetslane mitte ?ksnes sellele, et Veneetsias tehakse k?ike k?ige paremini, vaid ka k?ige sealse ainulaadsusele. Kui kailt paati astute, antakse teile ikka ja j?lle lahkelt teada, et Veneetsias on adru libe, ja ma olen kuulnud sedagi, et Veneetsia vesi kipub olema m?rjav?itu. Need k?ik on kohaliku enesekeskse suhtumise kahjutud v?ljundid. Aastaid Veneetsias elanud v?lismaalased on mulle tunnistanud, kui v?ga on nad maailmas toimuvast distantseerunud, tundes end pelkade pealtvaatajatena, ja seesama kunagi vabariigi vankumatuse taga seisnud eraldatusetunne turgutab n??d veneetslaste enesega rahulolu. Veneetslased armastavad t?pselt nagu vaesed sugulased v?i t?htsad ninad m?nes kolkas oma uhke sugupuu teemalisi m?tisklusi arendada, minnes oma hiilgava ajaloo j?lil suurte dood?ide ja Rooma tribuunide aegadest kaugemalegi (Giustiani perekond p?lvneb ?eldavasti keiser Justinianus I-st), j?udes v?lja muinasaegade uttu, mil Veneetsia esmaasukad saabusid v?idetavalt Paflagooniast, Baltikumist, Baab?lonist, Ill??riast, Bretagne’i rannikult v?i siis lihtsalt s?ndisid n?mfidena hommikukastest. Veneetslastele meeldib v?ga vesta lugusid „oma vanaisast, kultuursest ja silmapaistva intellektiga mehest“, v?i kutsuvad nad teid ?les n?ustuma oma seisukohaga, mille kohaselt on La Fenice teatri ooperikultuur parim ja k?rgeim maailmas; v?i siis juhivad t?helepanu t?siasjale, et Veneetsia kunstnik Vedova oli oma p?lvkonna parim. („Aga ehk pole te, kuidas seda n??d ?elda, Veneetsias meie biennaalil esitletavate moodsa kunsti trendidega au fait?“) Iga veneetslane on t?eline asjatundja ja kaldub tugevasti eelistama kohalikku talenti. Dood?ide palee giidid ei vaevu kuigi sageli mainima ?hkamiste silla l?hedal rippuvaid Hieronymus Boschi taieseid – ta polnud ju siiski veneetslane. Veneetsia raamatukogud loevad j?rjekindlalt oluliseks ?ksnes Veneetsiat. Veneetsia majade seintel ripuvad peaaegu alati vaid Veneetsia pildid. Veneetsia on h?bitult enesekeskne koht, mida ?mbritseb nartsissismi raugematu kuma. Selles kohalikus uhkustundes ei ole midagi solvavat, kuna veneetslased pole erilised uhkeldajad, vaid lihtsalt oma v??rtuses kindlad. T?epoolest, m?nikord ?ratab see lausa kaastunnet. T?nap?evane Veneetsia pole kaugeltki nii silmapaistev, kui elanikele m?elda meeldiks. Kogu selle sillerdus ja s?ra saabub peaaegu alati koos suvek?lalistega ja linna intellektuaalne eraelu on loiuv?itu. Selle ooperipublik (v?lja arvatud r?dudel istujad) on r?me ja t?helepanematu ja napib ka tusameelseil talve?htuil La Fenice kunagise uhke vesiv?rava ette saabuvaid uhkeid mootorpaate. Kui turismihooaeg v?lja arvata, siis on kontserdid enamasti keskp?rased ja kallid. K?ige kaduva teed on l?inud ka peaaegu k?ik kunagi Euroopa parimate hulka kuulunud Veneetsia tr?kikojad. Veneetsia k??k ei paista millegagi silma, Veneetsia t??kvaliteet on k?ikuv. Kunagised usaldusv??rsed meres?idutavad on ammu m??danik, niisiis ei kipu keskmine veneetslane iialgi veele liiga l?hedale ja korraldab tormi t?ustes kohutava paanika. Veneetsia on mitmes m?ttes seisva veega j?esonniks muutunud. M?ne inimese s?nul on see p?stijalu surnud. Memphis, Leeds ja Leopoldville on suuremad ja oluliselt elavamad kohad. Genovast k?ib l?bi kaks korda rohkem laevu. Liverpoolis on parem orkester, Milwaukees etem ajaleht, Kaplinnas parem ?likool ja ?kski oma purjepaadiga Chichesteris v?i Newportis merele minev p?hap?evapurjetaja ei j?? otste s?lmimisel ?helegi gondoljeerile millegagi alla. Aga armastus on pime, eriti ajal, mil perekonda valdab kurbus. Veneetslased armastavad ja imetlevad oma Veneetsiat kentsaka kirega. „Kuhu minek?“ v?ivad nad tuttavalt p?rida. „V?ljakule,“ vastab too, aga kui neilt k?sida, miks, siis vastust ei tule. Ta l?heb P?ha Markuse v?ljakule konkreetse eesm?rgita, soovimata kellegi kindlaga kohtuda, huvitumata millegi erilise n?gemisest. Talle lihtsalt meeldib kuuen??bid kinni panna ja pisut juukseid siluda, manada n?ole v?rdlemisi paljut?hendav melanhoolne ilme ja siis oma p?randi luksuslike trofeede keskel tund v?i paar niisama patseerida. V?he on t?elisi veneetslasi, kes l?heks ?le Suure kanali, ilma selle ilu nautimiseks p?gusaks hetkeks peatumata. Meie majapidaja poriseb m?nikord Veneetsia kitsa, keerulise ja ahta olemuse p?rast, kuid samas pole iialgi olnud oma linnale p?hendunumat armastajat, kirglikumat idealisti. Veneetsia on sensuaalne linn ja p?hendumuses, mida ta ?ratab, on midagi f?sioloogilist, otsekui paneks ainu?ksi tema olemasolu vere soontes kiiremini pulbitsema. Viibisin kord Veneetsias novembris, mil veneetslased peavad Salute pidustusi. Nad rajavad seitsmeteistk?mnendal sajandil l?ppenud katkupuhangu t?histamiseks Suurele kanalile ajutise silla ja l?hevad ?le selle uhkesse Santa Maria della Salute kirikusse. Seadsin end ?htul sisse v?rdlemisi ebakindla konstruktsiooniga silla otsas. (Mulle anti julgustavalt teada, et selle ehitamisel on aluseks v?etud iidne projekt, kuid 1930ndatel aastatel kukkus see ?hel novembrikuul kokku hetkel, mil Sir Osbert Sitwell silda ?letas.) Seal, olles krae kaitseks kibeda meretuule eest ?les t?stnud, j?lgisin kubujussiks riietunult kahe- v?i kolmekaupa v?i noorter?hmadena ?htusele missale suunduvaid veneetslasi. Nende kulgemisele oli omane isev?rki omanikutunne, ja iga kord, kui v?ike inimr?hm ?mber nurga sillale p??rates enda ees l?bi videviku tuledega ehitud kaid ja Salute valgustatud kuplit n?gi, ?tlesid nad kiindunult keelt laksutades ja terve maailma poole p??rdudes „Ah, kui kaunis ta t?na v?lja n?eb!“, nagu oleks tegu k?laliste vastuv?tmiseks oma parima pitsilise hommikujaki selga ajanud kehvaks j??nud lemmikt?diga. Sellise enesehinnangu tagaj?rjeks on piiratud silmaring ja l?hike t?helepanu. 1960ndatel aastatel oli palju vaeseid veneetslasi, kes polnud kordagi Itaalias suurel maal k?inud. Ka praegu on tuhandete kaupa selliseid, kes pole iialgi laguuni v?limisi saari k?lastanud. M?nikord kuuleme lugusid inimestest, kes pole kordagi k?ndinud ?le Suure kanali v?i oma silmaga P?ha Markuse v?ljakut n?inud. Lihtsad veneetslased on geograafia ja maailma asjade osas tihtipeale erakordselt v?hiklikud ja isegi haritud kodanikud (keda on saarlaste seas enamik) on sageli v?ga viletsa keeleoskusega. Veneetslased r??givad t?epoolest omaenese keelt, rikast ja algup?rast dialekti, mis hakkab alles n??d kino ja televisiooni m?jul oma eluj?udu kaotama. See on pisut veniv, ent siiski ?huline keel, piisavalt s?rtsakas, et anda Goldonile v?imalus kirjutada selles m?ned oma parimad n?idendid, samas piisavalt ametlik, et olla Veneetsia Vabariigi ametlik riigikeel. Byron nimetas seda „armsaks pid?inladina keeleks“. Selle kentsaka h?briidiga kokku puutuvate Veneetsiat k?lastavate keeleteadlaste n?oilme on rabatud, kuna tegemist on osaliselt prantsuse ja osaliselt kreeka, osaliselt araabia ja osaliselt saksa ning t?en?oliselt osaliselt ka Paflagoonia keeltest tuletatud kombinatsiooniga, millele annab erilise n?ansi kentsakas suvaline ja laulev r??kimisviis. Tihtipeale tekib tunne, et veneetslaste suud ei vormi konkreetseid s?nu, vaid neist pudenevad rasvaselt libedas reas pooleldi h??ldatud konsonandid. Veneetsia keelele on omane suur kiindumus X- ja Z-t?he vastu ja L-t?ht j?etakse v?imalust m??da m?ngust v?lja, niisiis k?lab itaaliakeelne s?na bello nende suust kui beo. On olemas v?hemalt neli erinevat itaalia-veneetsia s?nastikku ja neid sirvides on n?ha, et m?nikord puudub veneetsia- ja itaaliakeelsete s?nade vahel igasugune sarnasus. Itaalia keeles on kahvel forchetta, kuid veneetslased ?tlevad selle kohta piron, Veneetsia pagar pole mitte formaio, vaid pistor. Kell on relozo, mitte orologio. Veneetsia keeles kasutatavateks eess?nadeks on mi, ti, lu, nu, vu, lori. Kui meie ?tleme „sa oled“ ja itaallased ?tlevad „tu sei“, siis veneetslased teatavad „ti ti xe“. Veneetsiakeelne s?na lovo t?hendab esmaj?rjekorras hunti ja teiseks libekala. Selle selgelt eristuva ja paeluva keele erip?raks on ka omalaadsed moonutused ja l?hendused ning linnas leiduvad tihtipeale kohalikus murdes kirjutatud t?navanimesildid v?ivad suurt segadust tekitada. Oletame, et otsite oma reisijuhti abiks v?ttes kirikut nimega Santi Giovanni e Paolo, t?navasildil seevastu on kirjas San Zanipolo. Sant’Alvise kirik oli kunagi p?hendatud p?hale Louis’le. San Stae, nagu ?tlevad veneetslased, on tegelikult Sant’Eustacchio. San Stin on Santo Stefano. Sant’Aponal on Sant’Apollinare. Santa Maria di Nazarethi klooster, milles asus pidalit?biste koloonia, muutus juba nii ammu San Lazzarettoks, et moonutatud variant on k?ibele l?inud sisuliselt k?igis maailma keeltes. Seda, millise p?hamehe m?lestamiseks on rajatud Fondamenta Sangiantoffetti, pole mul ?nnestunudki v?lja selgitada, ja mul kulus ?ksjagu aega taipamaks, et San Zan Degolale nime andnud p?hak on San Giovanni Decollato ehk Ristija Johannes. T?iesti arusaamatul p?hjustel nimetavad veneetslased P?ha Ermagora ja Fortunato kirikut San Marcuolaks ja selle variandi puhul ei ole v?imalik leida absoluutselt mingisugust loogikat, kuid keegi pole vaevunud seda ka p?hjendama. K?simise peale lihtsalt v?idetaks, et tegemist on nende tavaga. Veneetsia ise, olgugi linnana kompaktne, on tihkelt t?is kohalikke aroome ja n?ansse. Igal linnaosal, igal l?rmakal turuplatsil on oma selgelt ?ratuntav ?hkkond: siin r?me, seal heatahtlik, siin lihtne, seal peen. Veneetsia on ehk Londonist enamgi k?lade kogum. ?hes ootavad ees lahke kohtlemine, viisakad poodnikud ja s?bralikud naised; teises ?petavad kogemused paksu nahka selga kasvatama, kuna sealsed kombed v?ivad olla ebaviisakad ja hinnad kivisse raiutud. Kvartalite l?ikes erineb isegi murrak, mis siis, et nende vahekaugus v?ib olla alla kilomeetri – Veneetsia ?hes otsas kasutusel olevad s?nad v?ivad teises t?iesti tundmatuks osutuda. T?navanimed ?ha korduvad ?ksteisest s?ltumatult eri linnajagudes, nii on Veneetsias ?le k?mne Forno ja kolmteist Madonna nime kandvat t?navat. Veneetsia oli enne moodsa aja saabumist kaheks jagunenud, koondudes omavahel ammuste, linna asutamise aegadel alguse saanud t?lik?simuste t?ttu lepitamatult rivaalitsevate Nicolotti ja Castellani perekonna selja taha; kahe r?hmituse vahelised kokkup?rked olid niiv?rd ?gedad, et vana Rialto silla keskel asus t?kike t?stesilda, mis lubas linnav?imudel k?hmlevaid j?uguliikmeid kiire k?iet?mbega lahutada, sundides neid j?uetus vihas ?ksteist ?le t?himiku j?llitama. See vana vimm minetas tasapisi t?henduse ja taandus teeseldud kokkup?rgeteks, v?istlemiseks regattidel ja spordiv?istlustel, kuni vanad vingamehed 1848. aastal Salutes koiduaegsel salajasel tseremoonial ?hiselt Austria ?lemv?imu vastu protestides leppisid. T?naseks on vaenupooled surnud ja peaaegu unustatud (kuigi ?rksama kujutlusv?imega inimeste poolt koostatud reisijuhte lugedes v?ib j??da vastupidine mulje), ent k?beke kohalikust kvartali- v?i v?ljakup?hisest uhkusest, mida on kerge riivata, on siiski alles ja m?nikord avaldub see ?sna ?lekeeval moel. Selles ei ole midagi ?llatavat. Veneetsia on looklevate ja ettearvamatutesse kohtadesse v?lja viivate veeteede ja k?rvalt?navate r?gastik, need kulgevad l?bi iidsete mudaste kanalite, mille seisukorra parandamisele linnaplaneerijad aega ei raiska. Veel ?heksateistk?mnendal sajandil p??ses ?le Suure kanali vaid ?he, Rialto silla kaudu. Mootorpaatide- ja asfaldieelsel ajal oli Veneetsias ringi liikumine ja laevaga suurele maale p??semine arvatavasti kohutavalt vaevarikas protsess, ja kas saabki siis imeks panna, et oma poodide ja k?rtsidega rahul olevad Santa Margherita inimesed ei tundnud erilist tungi hakata Santa Maria Formosa kanti kippuma? M?nikord kuulutab Veneetsia koduperenaine kategooriliselt, et linnas ei ole t?na kapsaid saada, tegelikult peab ta silmas seda, et k??giviljam??jal Campo San Barnaba nurgal, kelle perekond on seda ?ri ajanud juba ristis?dade algusp?evist alates, said kapsad juba hommikul otsa. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jan-morris/veneetsia/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.