??p?evik

??p?evik Mehis Heinsaar Mehis Heinsaar (s?nd. 1973) on selle raamatu kohta ?elnud nii: „Need ?lest?hendused, m?tted ja jutud kirjutasin ma ajavahemikus 2007–2012 iseendale ja sellele ainsale lugejale endas, kellele meeldib k?ll kirjandus, ent kes ?hes sellega – ja isegi seda enam – n?uab ka t?e n?htavale tulekut. 2011. aasta p?evik on siit puudu, sest kaotasin ta sama aasta novembri??l p?rast viimaste k?rtside sulgemist kuskil Tartu peal ringi ekseldes koos kotiga ?ra. Olen tagantj?rele m?elnud, et v?ibolla oli see v?ikseim v?imalik lunaraha, mis tuli maksta selle eest, et ma l?puks tolle s?gise ohtlikust ja tupikuterohkest linnalab?rindist tee v?lja leiaksin.“ Mehis Heinsaar ??p?evik 2007?2012 SA Kultuurileht Toimetanud Katrin Kern Korrektuuri lugenud Lauri Eesmaa Kujundanud Maris Kaskmann K?ljendanud Astrid V?rv © Mehis Heinsaar ja Loomingu Raamatukogu, 2022 © Kaanefoto. ?lo Josing. ERR. Kolleegium Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher Toimetus Harju 1, 10146 Tallinn Tel: 627 6425 E-post: [email protected] E-raamat O? Flagella ISSN 1406-0515 ISBN 978-9916-616-61-1 (tr?kis) ISNB 978-9916-616-62-8 (epub) 2007 Neljap?ev, 8. veebruar Elulugu raamistavad erinevad vahekaugused. V?id kolm aastat ?ppida keelt ja olla n?nda kolm aastat teel k?rgm?estikku, aga v?id ka kolme p?evaga kirjutada jutu ning j?uda kolme p?evaga emotsionaalsesse k?rgpunkti, D?omolungmale. K?ik muutub sisemaastikel relatiivseks, kuna k?ike m??rab seal kohaloleku joovastav tundmus. Neljap?ev, 8. m?rts Selline tunne on, et mu elu vajab teatavat ps??hilist kallakseisu, et moodustuks n?gusus, kust saab omakorda alguse ps??hiline topeltliikumine. Kui hinges on ainult tasakaalukas tasandik, ei saa tekkida kaemust. Kaemus vajab kallakut, millelt saab ruumilisi – allaveerevaid v?i hooga ?hku t?usvaid kujusid tekitada. Sedapsi. Ps??hika ruumistab end meeleolu lainetama l??es. N?nda tekivadki k?nkad ja orud, v?ikesed j?rved orup?hjadesse. Reede, 9. m?rts See, millise meeleolu ma kuulutan eneses kuningaks, m??rab ?ra ka isiksuse edasised arengustrateegiad. Reede, 20. aprill Inimeses on v?ga palju tunde- ja meeleoluv?ljasid, metsasid. On uute, v?rskete, olevikuliste meeleoluv?ljade ihalus (uus filosoofia, armumine). On varemkogetute, turvaliste, emalike meeleoluv?ljade vajadus (armastus, kodu). On enese t?hisuse tajumus (lageraba, soostuv, surnud mets). On ?ksinduse, t?hjuselaante igatsus. Olemine kui rahulaas. On kirgede ja painete laaned (kiired, metsikud vajadused, iha k?lvata suure naise tuharate vahele rohkesti seemet). On eetilisuse, truuduse tajuv?ljad, mis niisamuti meeleoluna hinge-­lihasse kasvanud. On t?lpimuse ja rutiinik?rbed, ?ksk?iksuses ja mugavates m??dirollides v?i meeleoludes p?simised. On naiivne, panteistlik meeleolu jne. K?ik need meeleolud on erinevate hetkede MINA ISE siin ja praegu. Ometi on nad kokkuv?ttes vastuokslikud, enese hinge kui tervikut purustavad tajuv?ljad, justkui luik, haug ja v?hk, kes ?hte asja korraga kolmes eri suunas tahavad vedada. Kas siis saab rajada veel ?he ISE, selle, kes neid tajuv?ljasid s?m­fooniliselt j?rjestada v?i seostada p??ab, ennastharivalt ja ennast­arendavalt? Potentsiaalsete ?ksustena on eri meeleolude registrid pidevas valmisolekus. Varitseva v?imalikkusena alaliselt olemas. Laup?ev, 21. aprill Mehet?? A. j?i t?? juures tassi kohvi. J?i aeglaste lonksudega. Kui ta oli joomisega poole peale j?udnud, vajus m?ttesse. Siis kallas ta ?lej??nud pool tassi kohvi endale p?he. Kuum vedelik k?rvetas lagipead, n?gu ja kaela. Kohvipaks kattis pruuni l?gana ta juukseid ja laupa, voolas pruunide niredena pintsakut m??da alla. Kuid A. oli enesega rahul. Esimest korda sel n?dalal tundis ta, et on korda saatnud mehet??. Ta t?usis ja l?ks v?lja. K?ndis m??da t?navat. Inimesed vaatasid teda heitunud n?gudega, kuid A. ei teinud neist v?lja. Ta tundis, et k?ik asjad on t?pselt nii, nagu olema peavad. Et midagi pole viltu. Ja ta hingas t?iel rinnal ja vaatas naeratades otse p?ikesesse. Esmasp?ev, 23. aprill Kas anda ?igus eneses julmale, hoolimatule inimesele, olevikuliselt ausale, k?iki m??te ja ?nnem?isteid purustavale minale? V?i v?tta eetika rist enese sisse kanda: hoolivus teistest, hoolimine Mariast kui millestki absoluutsest, st allutada oma ego tingimatule armastusele? V?i toita neid m?lemat vajadust kordam??da? Ei tea. Raske on nii. Aga ise olen selle enesele raskeks teinud. Niisiis ikkagi inimloom. Mis ?hele vabadus, tasakaalukas, eetiline elu, see teisele vangla, isegi p?rgu. Ja vastupidi. P??dlus inimlikkuse poole on siiski v?imas siht. Eriti neetud hingedele. Kui tervet elu ei j?ua elada, ela pool, aga ela h?sti. Esmasp?ev, 13. august Vabadusel on mitu astet. Vaba riik. Vaba inimene. Vaba tahe. Kuigi vabas riigis v?ib olla vaba inimene, v?ib ta samal ajal olla ka kirgede vang, perekonna vang, hasartm?ngude vang, aja vang, haiguste vang, tahtevabadusetuse vang. ?ks veidramatest n?htustest on nostalgiline, unelev eetika, millel pole intensiivse olevikuga mitte mingit pistmist. Reede, 31. august Olen n??d viis p?eva heas t??vormis olnud, mida juhtub minuga harva. Selle hind: pidev lugemine, teatud ?ksindus ja rahvarohkete, halva energiaga kohtade v?ltimine. Ja muidugi oskus puhata vahepeal. Viis juttu selle ajaga (neli visandit ja ?ks valmist??, kaks neist p?ris uut n?gemust, k?ik ?le kuue lehek?lje pikad). Peale selle on olemas eluterve huumor, filosofeerimisv?ime ja ?leolek kesklinna deemonitest. Nagu ?tleb Einar Laigna: „Mulle meeldib olla tugev. Mulle meeldib end valitseda.“ Askeetlik ideaal j?usse: kohtun Mariaga uuesti alles siis, kui see t?esti ka m?lemale midagi pakub. Iga kannatus, mis asendab deemonliku alateadvuse lab?rinti suubuvat l?bu, on tegelikult seiklusrikkam, metsikum, v?imatum – ja seda imelisem, kui see teostub, kuna s??rase distsipliini t?en?osus minu puhul on ?ks kolme vastu. L?hiajal lugeda: 1) Kierkegaard, 2) Strindbergi n?idendid, 3) Pinteri n?idendid, 4) ?lej??nud Becketti n?idendid, 5) „Samuraide saladused“, 6) kolm Wittgensteini raamatut, 7) kolmk?mmend valitud artiklit Akadeemiatest, 8) Bergsoni „Loov evolutsioon“, pluss 9) Harmsi t?lkimine, 10) Carrolli „Snargijahi“ t?lkimine, 11) eskimo, t?ukt?i ja itelmeeni folkloori uurimine, 12) Ionesco ?lej??nud n?idendid, 13) Sheng-Yeni „H?rja j?lgi m??da“, 14) varajase N?ukogude Venemaa jutud „Kuidas s?nnivad kurgaanid“, 15) Cort?zar, 16) David Vseviovi „Venemaa, l?hedane ja kauge“, 17) Dan Glimne „Maailma suurimad sulid“. Kuid mis k?ige t?htsam: ma olen j?lle k?mme aastat noorem, olen tugev ja valitsen olukorda. Olen nagu 23! Kolmap?ev, 19. september Ainus t?de ja teadmine on praegu see, et kirjutada tuleb. Kuna eluj?udu pole nii palju, kui peaks, ja spliin on aastatega ?ha s?venenud, lisaks veel mingi kohutav ?ksk?iksus, t?hjus ja t?hisus. Mis puutub Mariasse, mu elu armastusse... Siis miks peab see nii k?ll olema?! Aga... Es muss sein!... Nii peab see olema! L?ppude l?puks, v?ravad j??gu avatuks. Ta ise peab mu aja jooksul j?tma, ja j?tabki, kuna on must m??tmatult ilusam, tugevam ja suurema eluenergiaga. Pealegi on siis mu s??tunne v?iksem. Ainuke teekond niisiis on kirjutada valmis need raamatud – 1, 2, 3, 4, 5, 6. V?hemasti kuus raamatut (aga neli on kohustuslikud, neli peavad olema t?iuslikud). Niisiis, kuna eluj?udu v?he, peab end tahtej?uga maa-alusele re?iimile sundima. Reede, 21. september Vangla. Olen kinnisideede vanglas. Miski pole muutunud. K?in endiselt kasiinos. Ja oleks ma siis v?hemalt osav m?ngija. Illusioonide piinad. Kui madalale ma olen langenud... m?lgas. M?LGAS. Tuleb elada nagu k?rbes. ?heksak?mmend p?eva k?rbes. Reede, 28. september On laup?eva ?htu. Ootan hommikust rongi, mis v?ljub kell 10.30 ja mille peal on mu n?idenditegelased V. ja N., et siis s?ita ja vestelda nendega koos neli tundi. Elusamus peab ?le kanduma loomingusse. Laup?ev, 29. september Neli p?eva Soomaal tulid organismile kasuks. Organism tuleb ette valmistada filosoofilis-eksistentsiaalseteks katsumusteks. Et asuda t?eliselt loovale t??le, peab olema ise ka keskendunud, valvas, tugev. See tuleb maal olles. Neli p?eva t??d, kaks p?eva aktiivset puhkust, neli p?eva aktiivset laadimist. See t?hendab kaksteist kuni neliteist aktiivset t??p?eva kuus. Vaid s??rase orgaanilise protsessi kaudu saab tunnetada hinge geomeetrilisi s?gavusi. N?rkustele v?ib kuus kulutada kolm korda kaks (pluss ?ks) p?eva, st seitse p?eva kuus. Igal tasandil v?ib kogeda t?iuslikku elu. Vaesema elutasandi pluss on ?nne kargem, puhtam ja elutervem kogemine. Ka teejoomine v?ib olla t?ius. Teisip?ev, 2. oktoober T?? on midagi v?ga abstraktset. Selle protsessiga on seotud mingi suurem saladus. T??ga seotud inimene kannatab oma s??rasena-­olemise v?lja, ?ksk?ik milline see siis ka poleks. See on ?ks linnas ellu­j??mise ja olemise mehhanisme. Vaja uurida neid, kes ei t??ta. Mida LINN nendega teeb? Aldar Talviste. Erkki H?va. Margus Ivanov. Lembit Kurvits. Kolmap?ev, 3. oktoober Ka inimese ps??hikamaastikel on omad kustunud laavapiir­konnad, mis v?ivad olla aastasadu vait ja siis ?kki purskama hakata (juhtum ?htulehest kahe lugupeetud arstiga, kes peale aastaid korralikku elu suutsid ?he ?? jooksul Tallinna kesklinnas purjusp?i rohkem laamendada ja m?ratseda kui k?mme p?tti kokku). Alles s??raste pursete intensiivsusastme p?hjal v?ime m?ista, mis toimub s?gaval inimese p?hjas. Magmad ja Tuum. Maa-alune kuumus. Kired. Kolmap?ev, 7. november. Gotland L?ksu struktuur. ?htul, kui l?hen Tartu peale, meelitab mind toast v?lja see miski m?nguline, silmapiirilik kutse – „?kki toimub midagi?!“. Tegelikult ju enamasti ei toimu. Kuskil kaks tundi peale kesklinna j?udmist saabub tavaliselt l?ksjas seisund, st ma ei juhi end enam ise, vaid lasen linna vaimul v?i deemonil end juhtida kurat teab kuhu. J.-J. Klausi ?reva elemendiga tuleb ettevaatlik olla. See on sihitust k?lvav ?revus iseeneses. Eikusagile suunatud pillerkaar. Soovitan soojalt j?rgida isiklikku p?eva­kava. Esmasp?ev, 19. november. Gotland Melanhoolia Ma ei tea, kas ta on haigus v?i muusika v?i aine. Igatahes ei allu ta inimese anal??siv?imele ega tahtele, isegi mitte salakavalale tahtele. Vastavalt sellele, kuis nihutatakse ajus v?i hinges midagi paigast, v?tab ta uue kuju. Vahel v?tab ta nostalgia kuju, mis on l??gem ja t??tum, samas suurejoonelisem ja p?hjatum kuristik kui lihtne kurbus. Vahel on ta hirm vananemise ees. Vahel harva muusika ja loomiser??m v?i kuu vaatamise r??m. Melanhoolial on tuhat n?gu. Ta on meister maskide vahetamises, ?ks neist usutavam ja t?el?hedasem kui teine. Ja t?e h?ngu annab talle just olevikuline intensiivsus, olevikuline meeleolu – see nii usutavalt t?e-n?oline meeleolu! Tema vastu v?idelda v?ib, ja tegelikult isegi tuleb, sest muidu neelab ta su tervenisti alla. Seda, kes on melanhoolia poolt alla neelatud, v?ib n?ha teatud pitserist nende n?os... Aga sellele deemonile ju makstakse veel pealegi selle eest, et teda t?ies hiilguses filmide ja kontsertidena n?ha ja kuulata saab! Melanhoolia r?ivastikus peitub terve lab?rint. Kes kord sinna ekslema satub, v?ib tema r?? voldistikes ja soppides r?nnata aastaid, kord kurvana, kord ?nnelikuna, kord kuulsana, kord unustatuna, leides harvadel selguse silmapilkudel kohkunult, et ta pole kogu see aeg sammugi paigalt nihkunud, vaid unesk?ndijana ?ha paigaljooksu teinud. ?ks Melanhoolia lemmikn?gusid on olla unistaja. Oo, kui reaalseid ja detailideni selgeid tulevikuplaane on ta erinevate silmade ette mananud! Ja need tulevikupildid on saavutanud selliseid intensiivsusi, mis elule eneselegi silmad ette teevad! M?nel vaiksel ??tunnil t?idab ta mu meeled asise t??mehe m?tetega, kujutlusega distsipliinist ja j?ust, nii et ma avastan, kui lihtne, lausa h?mmastavalt lihtne on elada ?nnelikku, v?hen?udlikku ja praktilist perekonnainimese elu. Viimaks ma lausa karjatan r??must! – langedes kohe p?rast seda s?gavasse masendusse, sest avastan, et koidab ja v??rtuslik uneaeg on j?lle raisatud. Neljap?ev, 29. november Vaimule tuleb anda oma. ?ksk?ik kui heitlik su meeleolu ka poleks, on p?siv, nii umbes neljatunnine t?? sulle igal juhul distsiplineeriv ja tasakaalustav. Isegi kui see tundub m?ttetu tegevus, hoiab see ?ra lahustumise ?mbritsevasse, millesse sul on nii kerge kalduda. Kuna sul puuduvad kindel iseloom, kindlad p?him?tted, sisemine eetika ning osavad ja p?hjalikud teadmised, siis on igap?evane vaimuh?gieen otse h?davajalik. See hoiab su v?hemasti piiril. Aga piirilolek, piiril p?simine, see on juba v??rtus omaette. Reede, 30. november Andrease p?ev Andreas ?rkas hommikul heas tujus ja pikutas veel veidi. Ta tundis endas v?imsat energiat pulbitsemas. Mida k?ike ei t?otanud algav p?ev! Siis tegi ta kohvi ja asus v?rskete ajalehtede kallale. Mida enam ta ajalehti endasse ahmis, seda uimasemaks ta muutus. Ta vaatas aknast v?lja, j??des silmitsema rohumaal s??vaid lehmi. P?rast lehelugemist j?rgnesid kohustused: t?? elamuvalitsuses, poesk?ik, maksude tasumine, poolkohustuslik jutuajamine lobamokast tuttavaga. ?htu poole pingestatud, mingist veidrast s??tundest laetud vaikne s??mine naise ja poja seltsis. P?rast seda, energiast t?iesti t?hjaks l?pstuna, tundis Andreas vastupandamatut t?mmet mahlase rohumaa poole... ?eldes, et l?heb v?ikesele jalutusk?igule, pani ta kingad jalga ja lahkus majast. J?udnud karjamaale, laskus ta k?puli ja asus koos lehmadega v?sinult, aga ?nnelikuna rohtu s??ma. P?hap?ev, 2. detsember M?damunah?ngune, tuuletu, ?dus, kopitand hea vana aja l?hn, mis h?ljub toas. Hallitus ja k?dunemine – k?ik see olnusse ja tulevasse projitseeritu. Uimastavad ahelad ?mber mu ajuk??rude, jalgade ja k?te. N?htamatust minevikust n?htamatusse tulevikku veetav kaltsukaupmehe koorem. Teisip?ev, 5. detsember ?ksk?ik mida ma ka ei teeks, nagunii m??dub kaks kolmandikku ajast kasutult. Minu n?rvis?steemi puhul tulevad t?dimus ja v?simus ruttu ja siis ongi k?ik. Seep?rast on just regulaarne t?lket?? vajalik distsipli­naarse elur?tmi saavutamiseks ja k?ik, kes v?hegi seda r?tmi ?hvardavad h?irida, on minu vaenlased! Kuni kevadeni olen aktiivne vene keele t?lkija. Jooks, kiire k?nd, ujumine, matkad, teatav eraklus – see k?ik on vajalik ja normaalne. Esmasp?ev, 10. detsember Inimhinges pesitsev deemon manab tihtilugu esile ?lluse n?o, pannes endale ette „hea tahte maski“. Aga „hea tahte maski“ alla j??b deemoni t?eline n?gu – n?gu, mis seal umbsuses haudub ja s??vitub inimhinge ??nsuisse, ?gides selle h?velisest energiast t?hjaks. Ja n?ndanimetatud h?velised loevad siis paheliste kohta ajalehtedest, arvates, et need on teised. Tegelikult loevad nad uudiseid iseenda hinge p?hjamuda kohta teiste kaudu, nautides sel kombel oma pahelisust l?bi filtri. Teisip?ev, 11. detsember Osa minust on maa-alune. Mutt. See p??dleb ?lespoole. Teatav pooll?mbunud, pime, saamatu seisund, see isegi meeldib talle. Maa peale j?uab ta siis, kui on lunastanud s?? enda ja teiste ees. Esmasp?ev, 17. detsember K?ik ?dusad l?hituleviku hetked on vaimus alateadlikult ette valmistatud. Seisundite toad v?i sahtlid, teatav eelhoiak l?hi­tundide, l?hi­p?evade suhtes. Teatav peibutav meeleolumaastik, mis osutub ?htlasi ka l?ksuks, kuna enamasti ei teostu sellisena. Ja et see ei teostu sellisena, nagu soovitud, tekitab see algul h?mmingut ja n?rdimust, see­j?rel aga juba puhtalt pettumusest ja trotsist k?ega l??mise meeleolu. Kolmap?ev, 19. detsember J?ulujutt 2030ndal Issanda aastal, seega mitte v?ga kauges tulevikus, juhtus j?rgmine lugu. ?ks k?hn ja isetu ingel, kes Taevaste ?huj?udude poolt alla Maa peale saadeti, oli ringk?igul erinevates kasiinodes, k?rtsides, bordellides ja muudes urgastes, kogumaks ?le hulga aja statistilisi andmeid inimeste kurjuse kasvu v?i kahanemise kohta. Ta tegi oma t??d h?sti. Kuid omamata omaenda loomust ja peegeldades inimestest l?bi h?ljudes ja nendega samastudes k?iki nende varjuk?lgi, j?i ta ka ise ?ha enam k?ikv?imalike pahede m?ju alla, hakates purjutama, kavaldama ja r?uskama, v??rastest taskutest pihtapandud raha kulutama... Mida enam ta alla k?is, seda n?htavamaks, l?bipaistmatumaks ja lihalikumaks ta muutus, omandades l?puks ilmetu, kiilaneva ja t?seda inimese kuju. Jah, kui ?ks ingel juba kord allak?iguteele on sattunud, siis on ta h?ving tavaliselt ka kaunis p?hjalik. Tema kurikuulsus kasvas, tema kaardim?ngud, vaimukused ja v?ljategemised said trahterites vaatem?nguks omaette. Ta uhkeldas oma s?ravate tiibadega, mis teda k?ll enam ei kandnud, kuni ?nn p??ras selja ja l?ppesid viimasedki rahad. Ning ta oli sunnitud tiivad pandimajja viima. ?hel ??l vastu reedet visati ta ilma ?hegi veeringuta v?lja k?ige odavamast, ?lej?el asuvast ?marlaua baarist... Ingel vaakus hinge, tal oli lausa k?rvetav janu puhta, k?lma vee j?rele. Joobnud, meeleheitlikul h??lel h??dis ta ?les Taevaste ?huj?udude poole, et nad talle abi saadaksid, kuid sealt k?las vastus: „Need, kes su p?hja viisid, peavad su sealt ka v?lja tooma!“ Nii istus ingel k?rtsi ees asfaldil kuni hommikutundideni, mil bussipeatusse saabus esimene t??lemineja, kevadiselt heledas mantlis ja viisakas ?likonnas mees. „Anna h?dalisele juua!“ palus ingel meest. Mees vaatas r?past, haisvat joodikut, seej?rel kella. Bussini oli viis minutit aega. Ta v?ttis diplomaadist v?ileibade, pooleliitrise V?rska ja t?htsate majandusaruannetega mapi k?rvalt termose ning kallas enesele topsit?ie kohvi. Seej?rel silmitses ta uuesti k?rnas, siniseks l??dud silmaga, tatti tilkuva ninaga p?tti. „Kui alla ikka m?ni inimene v?ib k?ia,“ m?tles ta j?lestuse ja naudingu seguse tundega, r??bates kuuma piimaga kohvi. Majade tagant kerkisid t?usva p?ikese esimesed kiired. T?otas tulla ilus, t?iselt r??mus p?ev. Juba l?henes ka buss. „Kes ise end aidata ei oska, seda ei saa ka teised aidata,“ s?nas mees leebelt ?petlikul toonil ja h?ppas bussi peale. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/mehis-heinsaar/oopaevik/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.