T?heaeg 20. Juhtumised Pahura Jumala baaris

T?heaeg 20. Juhtumised Pahura Jumala baaris H?li Kivisild, Rait Piir, Laura Loolaid, Joel Jans Tamme "T?heaja 20. k?ites on Eesti Ulme?hingu ja kirjastuse Fantaasia kuuenda jutuv?istluse v?idut??d. Siin hakkavad silma maailmaloomise jutud, aga saab n?ha ka erinevaid tuleviku- v?i alternatiivajaloolisi stsenaariume. ??rii t??st annab ?levaate Mairi Laurik. „Juhtumised Pahura Jumala baaris“. Jumalatudeng Tzitlali valmistub galaktikaeksamiks ning l?heb rohkest m?ttet??st puhkamiseks baari l??gastuma. Seal avastab ta uue baarimehe abiga, et keegi on k?ima l?kanud jumalatevastase vanden?u, mis ?hvardab kogu jumalate maailma. „Raha ei tunne maailmavaadet“. 21. sajandi keskpaigas r?sib maailma ?ha s?venev antibiootikumide resistentsus, mis on meditsiinit??stused p?lvili surunud. S?jaj?rgses futuristlikus Tallinnas plaanib grupp endisi politseit??tajaid kuritegu, mis p??staks nende l?hedaste elud ajal, mil isegi tavalised haigused on muutunud taas surmavaks. „Moskva h??l“. Alternatiiv-neljak?mnendatel juhib raadiov?rgu-tehism?istus inimeste elu ?itsengu poole, kui koolipoiss ?rmo avastab, et mitte k?ik ei ole nii, nagu raadios r??gitakse. „Q-ketas“ on jutt otsimisest, p?genemisest ja igatsusest – seikluslik fantaasia, mille j?lgi n?eme taevas, t?hestikus ja raamatute raamatus. „Ood inimlikkusele seitsmes vaatuses“. Putukaks moondunud ja naisenahka maskeerunud mees l?heb v?rgutama ilms??ta neitsisid, l?bides selleks inimvaenulikku territooriumi. „Terminal Borealis“. Astrodetektiiv uurib kosmosejaamas aset leidnud salap?rast kadumisjuhtumit. „L?bi musta kivi"". Palver?nnak tuumas?ja-j?rgsesse Mekasse v?tab ootamatu ja v?givaldse p??rde. „Doktor Hartley orjad“. 19. sajandil Louisianasse s?itnud noormees avastab sealsete soode keskelt s?nge h?daohu. „Noa teritamine“ on lugu noast, mille teravus n?itab selle kandja v??rtust, ning mehest, kes pole oma noa n?ridusega rahul. „Teist teed“. Salap?rased v??rad otsivad kunagist teejuhti, kellel on tallel nii m?nigi minevikupatt, kuid kes katkuj?rgsel maal soo serval kahe orvulapse eest hoolitseb. „Maha m??dud hinged“ . Selles loos on juttu maailmast, kus k?ik ?leloomulik on seadusega keelatud, kuid nagu teada, pole k?ik inimesed seadusekuulekad." T?heaeg 20. Juhtumised Pahura Jumala baaris «T?heaeg 1. S?delevad uksed» 2002 «T?heaeg 2. Doominosillad» 2003 «T?heaeg 3. Kauge lahingu kaja» 2006 «T?heaeg 4. Fl??dit?druk» 2008 «T?heaeg 5. S??talastep?ev» 2009 «T?heaeg 6. Pika talve algus» 2009 «T?heaeg 7. Ingel ja kvantkristall» 2010 «T?heaeg 8. S?da kosmose rannavetes» 2011 «T?heaeg 9. Joosta oma varju eest» 2011 «T?heaeg 10. Juubeliv?ljaanne» 2012 «T?heaeg 11. Viirastuslik r?gement» 2012 «T?heaeg 12. Musta Roosi vennaskond» 2013 «T?heaeg 13. Meister ja ?pipoiss» 2014 «T?heaeg 14. Teise p?ikese lapsed» 2015 «T?heaeg 15. Ajav?rav» 2016 «T?heaeg 16. Hirmu planeet» 2017 «T?heaeg 17. P??sta meid kurjast» 2017 «T?heaeg 18. Ortoni isev?rki avant??r» 2019 «T?heaeg 19. Pilvede sultan» 2020 «T?heaeg 20. Juhtumised Pahura Jumala baaris» 2021 T?HEAEG 20 Juhtumised Pahura Jumala baaris Koostaja Eva Luts AUTORI?IGUSED: T?HEAEG 20. JUHTUMISED PAHURA JUMALA BAARIS Koostamine © 2021, Eva Luts JUHTUMISED PAHURA JUMALA BAARIS. © 2021, H?li Kivisild. Avaldatud autori loal. RAHA EI TUNNE MAAILMAVAADET. © 2021, Rait Piir. Avaldatud autori loal. MOSKVA H??L. © 2021, Laura Loolaid, Joel Jans. Avaldatud autorite loal. Q-KETAS. © 2021, Karri Tiigisoon. Avaldatud autori loal. OOD INIMLIKKUSELE SEITSMES VAATUSES. © 2021, Marek Liinev. Avaldatud autori loal. DOKTOR HARTLEY ORJAD. © 2021, Jaagup Mahkra. Avaldatud autori loal. TEIST TEED. © 2021, Elo-Mall Toomet. Avaldatud autori loal. TERMINAL BOREALIS. © 2021, Meelis Kraft. Avaldatud autori loal. L?BI MUSTA KIVI. © 2021, Joel Jans, Jaagup Mahkra. Avaldatud autorite loal. NOA TERITAMINE. © 2021, T?nis Hallaste. Avaldatud autori loal. MAHA M??DUD HINGED. © 2021, Mia Lisette Tamme. Avaldatud autori loal. M?TTEID JUTUV?ISTLUSELT. © 2021, Mairi Laurik. Avaldatud autori loal. Kaanepilt © 2021, Meelis Kro?etskin Toimetanud Ene Kallas, Eva Luts ja Leiger Luts Kujundanud ja k?ljendanud: Mihkel Laar ja Raul Sulbi Raamatut on toetanud Eesti Kultuurkapital ISSN 2228-3056 ISBN 978-9916-648-15-5 (tr?kis) ISBN 978-9916-648-16-2 (epub) Kirjastus Fantaasia Tartu 2021 Tr?kitud O? Greif tr?kikojas Jutuv?istlusest Sel kevadel toimus Eesti Ulme?hingu ja kirjastuse Fantaasia korraldatud jutuv?istlus, seekord juba kuuendat korda. K?esoleva kogumikuga toome teie ette v?istluse v?idut??d. Esimest korda toimus see aastal 2004, seega tegu on v?ga pikaajalise traditsiooniga. Senistel jutuv?istlustel esile kerkinud autorid on sageli silma paistnud Eesti kirjanduselus, n?iteks Triinu Meres, Meelis Friedenthal, Milvi Martina Piir, Mairi Laurik, Mann Loper, Kadri Pettai, Siim Veskimees jne. T?navusest jutuv?istlusest v?ttis osa 69 t??d. Jutte hindas ??rii koosseisus Ene Kallas, Mairi Laurik, Miikael Jekimov, Andri Riid ja Eva Luts. Tulemused (koht, autor, pealkiri, punktisumma): H?LI KIVISILD JUHTUMISED PAHURA JUMALA BAARIS Olen s?ndinud ja kasvanud Eestis, k?isin p?hikoolis S?rgaveres, edasi C. R. Jakobsoni g?mnaasiumis, inglise keele eriklassis. Seej?rel l?ksin ?ppima Tartu ?likooli, kus sain ka magistrikraadi inglise keele ja kirjanduse alal. Viimased 14 aastat olen elanud Mehhikos koos abikaasa ja kahe eelteismelise t?trega. Kirjutan peamiselt fantaasiat ja ulmet, mis on v?rtsitatud kr??mikese ?udusega. Sel aastal ilmus ka mu deb??tromaan, ?udussugemetega fantaasia «Saskia l?heb metsa» (2021). Minu kabinet Jumalate Akadeemia peahoones on vaid pisut suurem kui seinakapp ning selles pole rohkem esemeid kui t??ks h?davajalik m??bel ja kontoritarbed. Ma jagan seda kabinetti kuue teise ?ppej?uga, ent kogu minu antava kursuse v?ltel pole ma n?inud ?htegi oma ametikaaslastest. Kui k?ik h?sti l?heb ja kursuste rotatsiooniplaanis ootamatuid muudatusi ei tehta, ei n?e ma neid ka kunagi. Minu kolleegideks on galaktika?ppe jumalatudengid nagu ma isegi, ning kuigi meil on kohustus anda oma ?ppeaja jooksul kuus kursust planeedi?ppe jumalahakatistele, on meie omavaheline suhtlus olematu, nagu galaktika?ppuritele kohane. Iga galaktika?ppe jumal hoiab oma k?igud enese teada ning veedab enamiku ajast Akadeemia k?rgeimal korrusel olevates t??- ja eluruumides, kus meie p?hit??ks on omaenda galaktika loomine, simulatsioonide l?biviimine ning l?puks ka galaktika tegelik ehitamine ning elushoidmine kindlaksm??ratud aja v?ltel. Kui see on edukalt tehtud, kroonib meie aastatuhandeid v?ldanud pingutusi jumala tiitel, sest ainult galaktikaeksami l?binud jumalad on «?iged» jumalad. Need, kes planeetide v?i p?ikeses?steemide jumalateks j??vad, on nii vanajumalate kui jumalate meelest hampelmannid ning peaksid oma eksisteerimise kohepealt l?petama. Sellele suhtumisele vastukaaluna on mitmed galaktikajumalad viimastel aastamiljonitel juurutanud tava oma galaktikate planeete v?i p?ikeses?steeme «v?lja rentida» ning nii m?nigi usin, ent vision??rikalduvusteta planeedijumal on saanud enda k?sutusse s?steemi, mida ta kohalikul tasandil oskuslikult valitseb, selle asemel et piinelda p?ikeses?steemi- v?i galaktikaloengutes, mis tema v?imetele kohased pole. T?na, kui ma p?rast loengut tagasi kabinetti k?ndisin, kuulsin ma pealt jutuajamist kahe p?ikeses?steemi tudengi vahel. Nad tegid plaane vaheeksami j?rel v?tta k?mme tuhat aastat akadeemilist puhkust ning rentida selleks ajaks kumbki ?he planeedi galaktikajumal Riboneau ?sja-loodud galaktika naaberp?ikeses?steemides. «Nii et sa v?tad humanoididega planeedi?» k?sis neist pikem tudeng. «Jah,» vastas teine. «See on k?ll binaarse s?steemiga, aga Riboneau lubas mul f??sika ja astronoomiaga katsetada. Klass 8. Ma loodan v?hem kui viie tuhande aastaga alates liigi teadvuse k?ivitamisest kosmoselendudeni j?uda.» «Nii et sa teed intelligentse elu kiirk?ivituse?» «Ma pean. Aga tal on ehitusklotsid v?ga h?sti l?bi m?eldud, nii et kiirk?ivitus pole probleemiks.» Teine tudeng noogutas. «Ma v?tsin endale kolmeharulise liigi?lese s?steemi,» s?nas ta. «Kolmteist erinevat kultuuri, kaks neist maa-alused.» «Mida ta geoloogias peibutisena kasutab – maa-aluste liikide «arenguetappe»?» Teine tudeng raputas pead. «Pealiskihis jah, aga maakoores…» Tudengid r??kisid edasi, jagades m?tteid ja arvamusi oma planeetide kohta ning ma naeratasin tasakesi. Need kaks jumalahakatist olid intelligentse m?tte ja jutuga ning tunnetasid intuitiivselt, et igasugune praktiline kogemus planeetide haldamisel tuleb neile kasuks. Samuti on nad oma p?ikeses?steemide jumalate j?relevalve all, ning Riboneaud tundes on ka tema pidevalt oma galaktika juures ning varmalt valmis jumalatudengeid aitama. Ma avasin oma kabineti ukse ja seisatasin hetkeks. Ma tegin seda alati, veendumaks, et kabinet on t?hi. See oli alati t?hi, aga ma eelistasin selles iga kord uuesti veenduda. Mu oksjuuksed heljusid kabinetti ning leidsid l?liti. Sellele vajutades t?itus ruum maheda rohekaskuldse valgusega, mis oli piisav n?gemaks, et kabinet oli t?pselt sellises seisukorras, nagu ma selle j?tnud olin. Ma astusin ?le l?vepaku ning sulgesin ukse enda j?rel. Kahe pika sammuga j?udsin ma laua juurde. See laud ja sellega ?htekuuluv tool olid ainukesed m??bliesemed, mille ma olin siia kaasa toonud. M?lemad olid valmistatud tugevast ja soojast varkimaarpuidust ning selle ornamentaalne puus?? helendas ruumi h?maruses rahustavalt. Ma s?ttisin end toolile istuma ning tegin k?ega avamisliigutuse. Minu ette lauale ilmusid kolm kaussi. Vasakul asus k?ige suurem kauss, valmistatud p?letatud savist ning kaetud Lisari planeedi p??sukese sekreedist valmistatud glasuuriga. Kauss oli t?idetud kolme sentimeetri pikkuste l?bipaistvate m?lukristallidega, mida ma eksamitel kasutan. Need kristallid salvestasid vastused eksaminandi eriomase m?ttekoodiga ning ei lasknud neil spikerdada. Otse minu ees seisis teine savikauss, poole v?iksem kui esimene. Ka see oli valmistatud p?letatud savist ning kaitstud Lisari glasuuriga. Lisaks olid sellele maalitud Lisari planeedi p??sukesed ja bambusaatmetsad. See kauss oli m?eldud eksami l?binud tudengite kristallide jaoks. Minust paremal seisis klaaskauss eksamil p?runud tudengite kristallide jaoks. Kogemustele tuginedes oli see klaaskauss iga kursusega aina suuremaks muutunud. Loen tudengitele praegu «Planeetide ehitusklotside» algkursust. See polnud minu valik – VANAJUMAL ESRAT, minu galaktikaeksami juhendaja, m??ras mulle selle kursuse, ?eldes, et iga jumal peab oma m?nguasju tundma. Olin kindel, et ta m?tles selle all jumalahakatisi, ent viimase kolme aastasaja jooksul olen ma hakanud kahtlustama, et ?kki pidas ta silmas hoopis mind ja minu galaktikaprojekti. Ma saatsin pilgu ?le laua ja v?tsin ohates vasakul olevast kausist kristalli ning keskendusin eksami vastustele. M?ne hetke p?rast viskasin punaselt h??guva kristalli paremal asuvasse klaaskaussi. Ma kordasin sama liigutust j?rgmise kristalliga ning j?rgmise ja j?rgmisega. Kui ma olin l?bi vaadanud umbes kolmandiku eksamit??dest, oli klaaskausis kuhi punaselt h??guvaid kristalle ning minu ees olevas savikausis umbes kolm tosinat roheliselt kumavat kristalli. K?las koputus ning ukse vahelt pisteti sisse sasitud koerapea. Ma viipasin kutsuvalt ning uks l?ks pisut rohkem lahti. Koerapeale j?rgnes leidlik teraskonstruktsioon, mis j?ljendas humanoidi skeletti. «Kuidas sul l?heb?» k?sis koerapea tavajumalate keeles, mis oli Akadeemia ning ?likoolilinnaku lingua franca. Ma sirutasin kaela. «Frangella, ma ei tea, kui kaua ma siin vastu pean,» s?nasin ma tagasihoitud ?rritusega. «Mu kursusel on umbes tuhat jumalahakatist ja v?hemalt pooled neist ei p??se sellelt eksamilt edasi.» Frangella, minu kursusekaaslane juba planeedi?ppest alates ning mu parim ja ainuke s?ber, tuli laua juurde, liigutades oma teraskeha n?tkelt ja elegantselt. Tema ilmekad spanjelisilmad vaatasid mind kaastundega. «Planeetide ehitusklotside vaheeksamilt?» k?sis ta kulme kergitades. «See on ju p?hikursus!» Ma turtsatasin ja v?tsin vasakust kausist kristalli. «Mida peab silmas pidama gimaatp?hise intelligentse eluvormi loomisel?» lugesin ma kristallilt oma k?simuse. «Planeedi atmosf??r peab koosnema 70% argoonist ja 29% s?sinikust ning 1% elavh?bedaaurudest, mida tuleb hoida optimaalsel temperatuuril kas planeedi paigutamisega t?psele kaugusele s?steemi p?ikesest v?i planeedi sise- ja v?listemperatuuri integreeritud reguleerimisega,» vuristas Frangella automaatselt. «Vale!» vastasin ma talle, kristallilt jumalahakatise vastust lugedes. «Tudeng Muribaha j?rgi tuleb neile anda Klass 4 kujutlusv?ime.» Frangella tunnistas mind oma kurbade koerasilmadega ja ma k?hatasin. «See v?ib olla minu viga. ?hes loengus ma ?tlesin, et gimaatp?hised eluvormid on oma arengus loomingulised.» Ma viskasin kristalli tagasi savikaussi ja v?tsin sealt j?rgmise. «Nimeta peamised erinevused binaarse ja kolme- v?i rohkemaharulise liigisisese s?mbiootikaga elus?steemide vahel.» Frangella naeratas ja lausus: «V?tmes?naks on siin paljunemine. Binaarses s?steemis eksisteerib ?hes liigis tavaliselt kaks erinevat, diploidse kromosoomistikuga sugupoolt, v?ljaarvatud sugurakkudes, mis on haploidsed, ehk siis poolkordsed. Et liik v?lja ei sureks, peavad sugurakud ?hinema, luues nii diploidse kromosoomistikuga liigiesindaja, kellel on omakorda haploidsed sugurakud. Kolme- ja enamaharulistes s?mbiootikates on levinud multiploidsus, ent siin on p?hi?lesandeks liigisisene, k?ikide s?mbiootikaharude koost??, et liigi uus esindaja saaks s?ndida. Kolme- v?i enamaharuliste s?mbiootikate p?his?steemideks on: 1) p?him?tteliselt binaarne s?steem, kus aga viljastatud embr?o tuleb anda sama liigi kolmanda haru k?tte selle v?ljaarendamiseks ja ilmaletoomiseks, 2) «t?eline mitmiks?steem», kus k?ik s?mbiootikaharud annavad oma rakud liigi edasikandmiseks, 3) kaitses?steem, kus viljastatud embr?ot kaitsevad ja toidavad s?mbiootika erinevad harud, samas kui embr?o asub nn p?hikaitsja sees, 4) eksos?steem, kus viljastatud embr?o pannakse valitud keskkonda ning s?mbiootika erinevate harude esindajad kaitsevad ja toidavad ning hooldavad seda kordam??da kuni s?nnini, mille j?rel on liigi esindaja t?ielikult v?imeline oma elu iseseisvalt elama. Viimane variant on k?ige harvem levinum ning k?ige hapram, ent on andnud suurep?raseid tulemusi gaasiliste eluvormidega planeetidel.» Ma tunnistasin Frangellat. «Kas on midagi, mida sa oma ?ppeloengutest EI m?leta?» k?sisin. Frangella kehitas ?lgu. «Need on p?hit?ed. Need lihtsalt kuluvad p?he, eriti kui neid pea igas loengus korratakse.» «Sa eksid,» s?nasin ma ja lugesin kristallilt vastuse. «Binaarses s?steemis on kaks liiki ja mitmeharulises s?steemis kolm, v?i enam.» Lasin kristallil tagasi kaussi kukkuda ja v?tsin sealt uue. «Kuidas saavutada planeedieksamil intelligentse eluvormiga planeedi n?utud eluiga?» Frangella naeratas ja liigutas pead k?ljelt k?ljele ja lausus, imiteerides VANAJUMAL FASSENBACHI k?rget, kergelt inisevat h??lt: «Tudengil tuleb veenduda, et intelligentse eluvormi areng on koosk?las valitud ehitusklotsidega. N?iteks tuleb neil ?igeaegselt lasta «avastada» teatud klotse, n?iteks et nende planeedil on «elanud» antiiksed eluvormid, kellede j??nused on siiani maakoores «peidus». Samuti tuleb hoolt kanda, et intelligentse eluvormi areng on sujuv, ilma j?rskude ?leminekuteta, nt et astronoomiateadlased avastavad ?igel ajal, et nende planeet liigub ?mber p?ikese ja mitte vastupidi, et surve ja aeg on muutnud teatud kivimid vedelikuks jne. Eriti tuleb hoolt kanda selle eest, et ehitusklotside avastamise j?rjekord vastaks teaduse arengule. Samas ei tohi intelligentsel eluvormil kunagi tekkida tunnet, et nende planeet on katseobjekt ning noorem, kui ehitusklotsidest v?iks eeldada.» Ma noogutasin ja vaatasin kristalli hoolikamalt. «Boonusk?simus: Kuidas on muutunud planeetide, p?ikeses?steemide ja galaktikate eluajad ja miks?» Enne kui Frangella j?udis midagi ?elda, lugesin ma kristallilt vastuse. «Enamiku s?steemide eluiga on viimaste aastatriljonite jooksul pidevalt l?henenud, j?udes t?naseks p?evaks vaid paari miljardi aastani, seda juhul kui planeedi v?i s?steemi ehitusklotsid on h?sti l?bi m?eldud ja hoolikalt konstrueeritud. Kahjuks on selliselt ehitatud s?steeme ajaga v?ga v?heks j??nud ning enamik galaktikatest kukub kokku vaid m?ne miljoni aasta jooksul, ilma et nende asukad j?uaksid kasv?i algeliste t?htedevaheliste lendudeni v?i uute planeetide asustamiseni. Selle tendentsi p?hjuseks v?ib olla nii jumalate t?helepanuv?ime hajumine kui nende kannatamatus ja soov oma s?steem kokku kukutada, et minna edasi uue, huvitavama projekti/s?steemi juurde.» Ma t?stsin pilgu ja vaatasin Frangellat. Tema koeran?ol lasus h?mmastus. Ma k?hatasin ja asetasin kristalli lauale, j?ttes meelde jumalatudengi nime. «Ma annan talle selle vastuse eest kolm punkti,» s?nasin ma aeglaselt. Frangella kibrutas kulmu. «Tal on t?iesti ?igus,» s?nas ta. «Tundub, et iga generatsiooniga muutuvad jumalad aina t?helepanematumateks.» «Ja hooletumateks,» lisasin ma. «Keskendumisv?imetuteks,» s?nas Frangella. «Lohakamateks,» j?tkasin ma loetelu. «Rumalamateks,» andis Frangella viimase hoobi. Me ohkasime s?gavalt. Frangella ajas end toolilt p?sti ja raputas oma spanjelipead. «Ma pean n??d minema. Mu juhendaja ootab mind.» Ukse juurde j?udes p??ras Frangella end ringi. «Kui… kui mul t?na nii h?sti ei l?he, kas sa tuleksid ?htul Pahura Jumala baari?» «Aga muidugi,» s?nasin ma pingutatult. Baarides k?imine polnud mu lemmiktegevus, aga arvestades sellega, mida Frangella t?na juhendajalt kuuleb, oli mul tunne, et baarisk?ik on kohustuslik. Frangella m?rkas mu ebalust. «Parim «h?kk» kogu universumis,» ?tles ta kulme kiiresti ?les ja alla liigutades. Ma ohkasin ja t?stsin k?ed ?les. «Ma tean, ma tean! Ma tulen sinna!» Frangella niutsatas r??must ja plaksutas oma haljast terasest k?si kokku. «N?eme siis!» h??dis ta ja kadus ukse taha. Ma raputasin pead ja suunasin oma pilgu kristallidega t?idetud kausile. L?puks haarasin ma lauale pandud kristalli ja lugesin hoolikalt l?bi k?ik k?simused ning nendele antud vastused. *** Minu ees seisval kivilobudikul olid madalad seinad ja k??tsakas olek, kokkuvarisemisohus kivikatus, roostetanud v?redega aknad ning kogu hoone kannatas t?ieliku v?rvipuuduse all. Ma suunasin pilgu ?lespoole. V?lisukse kohal s?rises ja vilkus lilla neoonkiri Pahur Jumal, mille t?hed «R» ja «M» kustusid regulaarse j?rjepidevusega, et m?ne sekundi p?rast taas s?ttida. Nad olid seda teinud kogu mu Akadeemias oldud aja v?ltel, ilma et keegi neid oleks ?ra parandanud. Pahura Jumala baarist r??giti Jumalate Akadeemia koridorides legendideni ulatuvaid jutte, k?ll selle rikkalikust ja kvaliteetsest alkoholisortimendist, kummalistest valuutadest, mida maksmiseks tuli kasutada, erikokteilidest, mis m?jusid igale baarik?lastajale erinevalt, ja baari turvas?steemidest, mille t?ttu nii m?negi jumalahakatise eksistents oli l?ppenud kiiremalt ja valurikkamalt, kui too oli arvestanud. «Pagana Frangella,» ohkasin ma. «Ma peaksin praegu oma galaktikale simulatsiooni tegema, mitte aga m??da baare j?lkuma.» Pead langetades peatus mu pilk v?lisuksele kleebitud sildil, millele oli nurgelises vanajumala keeles kirjutatud: Enne sisse astumist v?ta inimkuju. Seda mitte tehes vastutad tagaj?rgede eest ise Ma olin alati inimkujuline olnud, alates hetkest, kui ma eksisteerima hakkasin. Samal ajal kui mu kaastudengid Akadeemiast pidevalt erinevate jumalakujudega eksperimenteerisid, muutes ennast kord loheks v?i antropomorfiks, sibasid loengusaali saja erineva k?e toel, v?i imbusid sinna vikerkaarev?rviliste gaasikogudena, k?isin mina ringi inimn?o, helerohelise naha ja puuraage meenutavate tumepruunide juustega, mis olid ehitud kirsi?ite, t?rude ja v?ikeste k?bidega. Minu peamiseks riietusesemeks oli mustjaspruun puut?ve meenutav kleit, mida katvad niitjad ?hujuured lendlesid ja habisesid iga mu sammu juures, luues sellega igiliikumise efekti. Jalan?udele eelistasin ma paljajalu k?imist, peites varbad oma maani ulatuva kleidi alla. Ma sirutasin k?e v?lja ning puudutasin ust, mis akordionil??tsa kombel vasakule t?mbus. Astusin ukseavast sisse ja seisatasin, et lasta silmadel pimedusega kohaneda. Minu ees oli l?hike, kehvalt valgustatud koridor, mille tagaseinas oli teine uks. V?lisuks minu taga sulgus ning ma tundsin, kuidas Girio laserkiired mind skaneerisid. Akadeemias kasutati Girio laserkiiri paljudes loengusaalides, lubamaks neisse siseneda vaid antud kursusele registreeritud jumalahakatistel. Kui n?iteks m?ni planeedi?ppe jumalatudeng soovis kuulata p?ikeses?steemi loengut, millele tal polnud ?igust ega teadmisi, muutsid Girio laserkiired ta pulbriks ning jumalal tuli end rakutasemelt tagasi ?les ehitada, mis v?is v?tta kuni aasta. Laserkiired l?petasid skaneerimise. Midagi ei juhtunud. Ma l?ksin teise ukse juurde ning puudutasin seda. Ka see uks vajus l??tsmoonikuna k?rvale ning ma astusin baari. Vastupidiselt baari v?lisilmele oli selle sisustus hubane, koosnedes peamiselt nikerdatud puittoolidest ja -laudadest, millele langes pehme valgus lampidest, mis olid kinnitatud madala puitlae sisse. Laudade taga istusid baari kliendid, kelleks olid erinevate kursuste ?ppurid ning ka m?ned t?isjumalad ning Akadeemia ?ppej?ud. Frangellat ma nende seas ei n?inud. Kaugema seina ??res laius punasest puidust baarilett, mille taga tegutses baarimees. Ma kortsutasin kulmu. Pahura Jumala baari ?heks konstandiks oli Karu, selle hiiglaslik, ent ?likiire reageerimisega baarimees, kelle silmad m?rkasid k?ike ja k?iki ning kelle lihaseliste k?te tugevat haaret olid hetk enne t?navale lendamist tundnud nii m?nedki purjus vanajumalad ja jumalahakatised. Karu oli mu lemmikbaarimees, kes minu ja Frangella esimesest baarik?lastusest alates meid pangalaktiliste alkohoolsete jookide valimisel juhendas, meid kannatlikult kuulas, vastates meie retoorilistele k?simustele m?hatuste ja ?hesilbiliste s?nadega, ja t?i meile alati lauda suupistekausi erinevatest galaktikatest p?rinevate sn?kkidega, selle eest tasu n?udmata. Ta rahustas mind, kui ma oma (viimaste aastatuhandete jooksul) kogunenud frustratsiooni v?lja lasin, ning aitas mul Frangellat taltsutada, kui too joomisega liigselt hoogu sattus, tavaliselt p?rast juhendajaga kohtumist. T?na oleks mul Karu abi k?ige rohkem vaja l?inud, aga tema asemel tegutses baarileti taga noor, kena baarimees, kelle s?gaval asetsevad tumepruunid silmad olid pooleldi ?lemiste silmalaugude varjus. Tema liigutused olid kiired ja vilunud, ent ma kahtlesin, kas sellest oleks abi, kui Frangella peaks oma kurikuulsat temperamenti n?itama. Ma sammusin baarileti juurde ja istusin toolile, teistest jumalatest ja ?ppuritest eemale. «?ks h?kk,» s?nasin ma baarimehele, kes teenistusvalmilt minu juurde oli tulnud. «Surbonniga v?i ilma?» k?sis ta. «Surbonniga,» vastasin. Surbonn oli h?ki ainuke vabalt valitav koostisosa, mitteintelligentse puu mahlast aetud puskar, mis lisati traditsioonilisele h?kile p?rast destilleerimist ja mis andis h?kile talle omase teravuse ja iseloomu. Baarimees asetas minu ette tibatillukese, pika ja peene nokaga klaasi, millesse ta tilgutas seitse tilka kuldset vedelikku. «Kolm Herbolaania dinaari,» ?tles ta, hoides klaasist kinni. Ma saatsin talle t?rksa k?rvalpilgu, ent v?tsin oma tengelpunga v?lja. Baarimehel oli ?igus raha ette n?uda – h?kk tegi erinevate jumalatega erinevaid tempe, alates nende plahvatamisest kuni t?ieliku lahustumiseni v?lja. Tengelpungas sorides leidsin sealt kuus Umptia kuldm?nti. Ma pigistasin need korraks oma pihku ja muutsin need kolmeks v??rispuidust dinaariks. «Kus Karu on?» k?sisin ma baarimehelt talle m?nte ulatades. «Tema pole valuuta suhtes nii range.» Baarimees v?ttis m?ndid vastu ja saatis mulle s?braliku naeratuse. «V?ttis puhkep?eva. Ja kui boss ?tleb, et tahab puitdinaare, siis uus t??taja n?uab klientidelt puitdinaare, eriti juhul, kui uus t??taja teab, et bossil on n?rkus taimeplaneetide vastu,» s?nas ta klaasi vabastades. Ma v?tsin klaasi k?tte ning kallutasin seda, kuni selle nokale moodustus tilk. Lasin tilgal oma keelele kukkuda, kus see lahustus happes, millega ma oma keele ennetavalt olin katnud. Panin suu kinni ja lasin h?kil suus sisiseda. H?kk polnud v?ikestes kogustes ohtlik, eriti kui seda koos happega tarvitati, aga seitse tilka h?kki otse k?rist alla lasta oli liig isegi mulle. Ma neelatasin ja j?lgisin h?ki teekonda m??da oma seedekulglat. Kui see vereringesse j?udis, tundsin tuhandeid pisikesi torkeid, ent mu veri j?i oma tavalisele temperatuurile ja kuigi mu juuksed p?sti t?usid ja paariks sekundiks sellesse asendisse j?id, polnud h?kil mulle muid m?jusid. Baarimees oli mind kogu selle aja j?lginud ning naeratas n??d. «Sul on h?kiga kogemusi,» ?tles ta. «Planeedieksam fari-suri kolmeharulise s?mbiootikaga,» vastasin talle. Baarimees noogutas, j??des mind pikalt ja ootavalt vaatama. Ma nihutasin end veidi, keerates oma ?la tema suunas ja keskendudes oma klaasi vahtimisele. Leti teisest otsast kuuldus h?ige ning baarimees l?ks sinna, j?ttes mind ?ksi. Tavaliselt istusime me Frangellaga laua taga, katsetasime erinevaid jooke ning kirusime oma tudengeid, juhendajaid, galaktikaid ja universumit ?ldiselt – nagu k?ik ?ppurid. Kaks aastak?mmet tagasi, oma viimase, kuuenda kursuse alguses olime me kihla vedanud, ennustades, kumb peab rohkem jumalahakatisi kursuselt minema l??ma. See polnud seda sorti kihlvedu, mida ma oleks v?ita tahtnud, ent mu vaheeksam n?itas, et vaimuerksaid jumalatudengeid oli v?hem, kui ma olin lootnud. K?igest nelisada kaksk?mmend kolm tudengit olid eksami l?binud, seda vaatamata minu pingutustele esitada ehitusklotside kursust nii lihtsalt kui v?imalik. Ma ohkasin. Minu antud esimese kursuse tudengitest l?ks enamik edasi p?ikeses?steemi ?ppesse ning nii m?nestki neist r??giti juba kui «galaktikatudengi materjalist». Praeguses generatsioonis oli vaevalt tosin ?ppurit, kellel oli piisavalt ajusid, et p?ikeses?steemi hallata. Ma raputasin pead, et neist m?tetest vabaneda, ning j?in baariletitagust uudistama. Seal k?rgusid toekad puitraamidega klaasriiulid, mis kumasid kuldselt, ning ma tundsin ?ra planeedit??bi, mille liivast klaas oli valmistatud. Enda ette naeratades ja enda professionaalset kretinismi kirudes, mis pani mind k?ikjal toodete ja materjalide algvorme otsima, lasin silmadel ?le riiulite k?ia. Minust vasakule poole j?id erinevat t??pi alkoholiklaasid ja muud anumad, ?ksteise peale torni seatuna. Minu ees ja minust paremal seisid riiulitel erinevad alkoholid. Nad olid jaotatud valmistuses kasutatud p?hikoosteaine j?rgi. Imporditud ohutud taimsed ja loomsed alkoholid, viisakalt klaaspudelites, seisid kohe minu silma ees. Lugesin kokku sada viisk?mmend kaks viskit, veini, viina, ?lut, rummi, kum?ssi, saket, puskarit, tequila’t, sojut, ja muid jooke. Nende k?rval asuval riiulil seisid surveanumad, mille kork oli tugevasti kinni kruvitud. Veeldatud destilleeritud ?hendid, mis panid pea ?htemoodi surisema nii jumalahakatistel kui vanajumalatel. Kolmandal, k?ige pikemal riiulil olid puidust anumad, nagu need, millest baarimees oli «h?kki» kallanud. Need alkoholid tulid intelligentse taimeeluvormiga planeetidelt ning sisaldasid tavaliselt k??ritatud taimemahlu ja surbonni, mida kasutati erinevate kokteilide valmistamiseks. Ma tilgutasin teise tilga «h?kki» keelele ja keskendusin selle m?ju tajumisele. Kui mu juuksed olid taas alla laskunud, m?rkasin ma riiulite taga ust, mis viis baari tagaruumi. See oli valmistatud tugevdatud rumbiidist ja oli lukustatud neljadimensioonilise tabalukuga. Selle ukse taga hoiti arvatavasti kallimaid marke ja ohtlikemaid alkoholit??pe, nagu n?iteks heeliumiga turgutatud burgiise, hemaat-k??ritisi v?i kristalliseeritud veinileeke. J?rjekordne tilk maandus mu keelele ning ma tundsin, kuidas mu pea hetkeks ringi k?is. «V?ta aeglasemalt,» s?nas baarimees, kes oli minu juurde tagasi tulnud. «H?kki tuleb nautida.» «Ma naudingi seda,» ?tlesin t?redalt. Baarimees kehitas ?lgu. Ta v?ttis esimeselt riiulilt jalaga pokaali ning avas veinipudeli. Helesinist vedelikku pokaali kallates seiras ta mind pealiskaudse huvitatusega. «Planeedieksam fari-suri kolmeharulise s?mbiootikaga,» s?nas ta ning ta h??les kuuldus vaevu aimatav tunnustus. «V?ga v?hesed planeedi?ppe jumalad v?tavad puuplaneedi oma esimeseks katsetuseks.» Ma kehitasin ?lgu. Baarimees korkis veinipudeli kinni ning asetas tagasi riiulile. «Kuigi paistab, et puuplaneet oli sulle loomulikuks lahenduseks,» j?tkas ta, lastes oma pilgul pikalt mu juustel peatuda. Ma saatsin talle k?i-lahkelt-puuplaneedi-musta-auku naeratuse, mille ma aastatuhandete jooksul ideaalseks olin lihvinud. Baarimees n?gi mu naeratust ning langetas h?bistatult pilgu. Tal oli isegi viisakust k?hatada ja minust veidi eemale t?mbuda. Ma j?lgisin silmanurgast, kuidas ta baarileti alt karbi v?ttis, selle avas ning pokaali sisse kolm Hybridae viinamarjaseemet poetas. Seemned v?tsid kohe juured alla ja t?itsid pokaali servani, enne kui surid ja veini geelistasid. Baarimehe uudishimu oli t??tu, aga m?istetav. Planeedi?ppe jumalad eelistasid tavaliselt binaarseid eluvorme ning traditsioonilisi tahkeid planeete. Intelligentse elu kandjaks v?eti samuti kas humanoidid v?i antropomorfid. Alles p?ikeses?steemi?ppes hakkasid julgemad jumalahakatised gaasilisi v?i mereplaneete ja humanoididest erinevaid eluvorme proovima. Mul polnud sooja ega k?lma, mida planeedi?ppuritelt eeldatakse, vaid tegin oma planeedieksami just sellise eluvormiga, mis mulle meeldis. Ka p?ikeses?steemi eksam l?ks mul kergelt, kuigi ma kasutasin intelligentse eluvormiga planeedil neljaharulist liigi?lest s?mbiootikat ning andsin k?igile neljale intelligentsele eluvormile klass 5 f??sika ning klass 7 tehnoloogia. Isegi mu juhendaja, VANAJUMAL ESRAT k?hkles, kui ta mu p?ikeses?steemi plaani n?gi. Kui ma olin talle ?ksikasjalikult ?ra seletanud oma neljaharulise s?mbiootika p?him?tted ning planeedi l?bim?ngitud v?imalikud arenemislood, andis ta mulle oma n?usoleku. Minu p?ikeses?steem kestis neli tuhat aastat kauem kui eksamin?udeks olevad kuus tuhat aastat, mis andis mulle otsetee galaktika?ppesse, kus ma t?naseks olin veetnud viimased k?mme tuhat aastat. Kellegi k?si langes mu ?lale ja ma kuulsin tuttavat h??lt: «Tzitlali! S?ber! Kaaskannataja!» Ma p??rasin end h??le suunas. Minu k?rvale baaritoolile maandus r?situd olemisega jumalatudeng. Tal olid pikad, karmid juuksed, koerakoonu meenutav nina ja vesised silmad. «Frangella!» h??dsin ma, lastes silmad kiiresti ?le tema inimkuju k?ia. Frangella ?lad olid l?ngus, juuksed sorakil ja k?ed v?risesid. Mu s?da t?mbus kokku. Frangella kohtumine juhendajaga oli l?inud hullemalt, kui ma olin arvanud. «Mida sa jood?» k?sis Frangella ning kallutas end vastust ootamata baarimehe poole, kes geelistatud veini sisse klaaslusika oli asetanud ja ootas, kuni seda kattev elavh?bedakiht geelis lahustub. «Ma v?tan sellesama, mida tema joob,» s?nas ta p?ialt minu poole viibutades. Baarimees noogutas. «Otsemaid,» s?nas ta. Ta v?ttis pokaali ja lahkus meie juurest. Ma v?tsin oma h?kiklaasi enda k?tte. Frangella n?is olevat seisundis, mille m?jul v?is ta minu klaasi enda omaks pidama hakata. «Mida su juhendaja ?tles?» k?sisin ma ettevaatlikult. Frangella oli pea baariletile langetanud ja vaatas mind vesiste silmadega. «K?skis kaks p?ikeses?steemi maha lammutada ja otsast alustada,» s?nas Frangella. Ma neelatasin ja liigutasin klaasiga k?e endale l?hemale. Frangellale ei meeldinud oma planeedimakette h?vitada. «?tles, et ifriidiplaneet ei pea vastu kauem kui neli tuhat aastat, isegi kui ma eemaldan kogu spontaansuse. Et ifriidid ei suuda intelligentset elu hoida.» Ma peitsin klaasi oma peopesa sisse. Ifriidiplaneet oli Frangella lemmikprojekt. Ta oli selle kallal vaeva n?inud juba ?le kahe tuhande aasta, pannes sinna kogu oma hinge ja loovuse. Ta oli selle planeedi simulatsioone l?bi m?nginud rohkem kordi kui mina kogu oma galaktika planeedisimulatsioone kokku. Mulle sai juba p?rast kolmandat simulatsiooni selgeks, et ifriitidel pole intelligentse eluvormina tulevikku ning ma ?tlesin seda ka talle, aga Frangella proovis kangekaelselt edasi. Ta oli suutnud ifriitide ajaloo venitada kuue tuhande aasta pikkuseks, aga sellest ei piisanud. Galaktikaeksamil peavad k?ik intelligentse elu planeedid vastu pidama v?hemat k?mme tuhat aastat. «Kui sa ifriidid p?risplaneedi jaoks j?tad, pole sul ajapiirangut,» s?nasin ma ettevaatlikult. «See on galaktikajumalaks olemise ?ks eelistest.» Frangella m?hatas ja kirtsutas nina. «Ei,» s?nas ta k?lmalt. «Ma pean nad eksamist l?bi saama. Mitte ?kski juhendaja ei tule mulle ?tlema, millised eluvormid eksamiks sobivad ja millised mitte.» Baarimees oli tagasi tulnud ning asetas minu ette h?kiklaasi. Frangella silmad j?lgisid tilkade kukkumist ning kui seitsmes tilk oli langenud, napsas ta klaasi enda k?tte, enne kui baarimees arugi sai, mis oli juhtunud. Frangella kummutas klaasi sisu ?he hinget?mbega kurku. Tema silmad l?ksid pungi, huuled t?mbusid suu sisse ja tema k?rist p??ses v?lja vaevaline «h?kk». Peale seda hakkas ta baari ukse poole taaruma. Iga sammuga muutus ta aina pisemaks ja pisemaks ning ukse taha kadudes oli ta vaevalt p?idla pikkune. Ma v?tsin taskust tengelpunga ja ?tlesin baarimehele: «Mina maksan.» Baarimees, kes oli Frangella lahkumist k?vera suuga vaadanud, noogutas. «Nii et sa oled galaktika?ppes?» k?sis ta, kui oli dinaarid kiire liigutusega kassasse visanud. «Mhm.» Baarimees v?ttis v??lt valge riidelapi ja hakkas baarileti laitmatult l?ikivat pinda puhastama. «Ja sul l?heb lausa nii hullusti, et sa tulid siia h?kki proovima,» s?nas ta. Ma vaikisin ja tilgutasin j?rgmise tilga oma keelele. Karu, Pahura Jumala baari tavap?rane baarimees, poleks kunagi midagi nii taktitut k?sinud. Ta poleks mitte midagi k?sinud, lastes mul r??kida oma tempos. Baarimees n?hkis baariletti edasi, pilk ainiti letile suunatud. «Sa v?id alati p?ikeses?steemi jumalaks j??da,» s?nas ta vaikselt. Ma pigistasin huuled tugevasti kokku. Baarimees j?tkas: «Ma olen kuulnud, et see on praeguse generatsiooni tendents. Karu ?tles, et alles eile s?lmiti siinsamas baaris kolm «v?ikejumala» lepingut.» «Mida v?hem galaktikajumalaid, seda rohkem «v?ikejumalaid»,» m?hatasin ma vastuseks. «Ja mitte keegi ei arva, et selles midagi halba oleks,» vastas baarimees. Ma m?tlesin p?rastl?unal kuuldud vestlusekatke peale. Need kaks tudengit l?hevad kindlasti galaktika?ppesse edasi, ent t?si oli ka see, et enamik nende generatsiooni jumalatest j??vad kas planeedijumala v?i p?ikeses?steemi jumala tasemele ning s?lmivad galaktikajumalatega keerukad kokkulepped oma t??ala valitsemiseks. M?nel juhul on planeedi v?i p?ikeses?steemi loojaks galaktikajumal, ent aina enamatel juhtudest saavad «v?ikejumalad» loa oma planeedid ja p?ikeses?steemid ise luua. Polnud harvad juhud, kui ?hes galaktikas t??tas korraga k?mneid tuhandeid «v?ikejumalaid», nii intelligentse eluga kui ilma intelligentse eluvormita planeetidel ning k?ik nende loodud planeedid olid erinevad, ilma n?htava ?htse s?steemita. «Killustatud galaktikad», nagu neid viimasel ajal teadust??des oli kutsuma hakatud. Jumalaid, kes ka planeedieksamit ?ra ei tee, kutsutakse tungivalt ?les oma eksistentsi l?petama, et uued jumalad saaksid s?ndida. Jumalaid on maailmas konstantne hulk ning ainus viis uue jumala s?nniks on p?rast seda, kui olemasolev jumal eksisteerimise l?petab. Tavaliselt pole see valus kogemus ning v?hemv?imekad jumalad eelistavad eksistentsi l?petamist planeedieksamil p?rumisele ja sellega kaasnevale h?bile. Ma m?tlesin, kes minu kursuselt p?rast vaheeksamit kaovad ning j?udsin sajani. V?hemalt nendel jumalatel oli s?ndsust seda teha. ?lej??nud l?bikukkunud jumalad pingutavad edasi, et l?pueksamil p?ruda. Minust paremal n?jatas ?ks suuremat sorti inimkuju ennast baarileti vastu. «Kaks burgiisi ja ?ks heeliumiga tequila,» s?nas ta madala, pisut krigiseva h??lega. Ma pigistasin oma klaasi tugevamini. Selle h??le oleksin ma ?ra tundnud mis tahes baaris, aulas v?i t?naval. V?ljaspool Pahura Jumala baari oli h??le omanik umbes nelja meetri k?rgune kivirahn, mida kaunistasid kas koopamaalingutele sarnased joonistused, v?i erinevatest ajastustest, kultuuridest ja p?ikeses?steemidest p?rit t??pskulptuurid v?i freskod, s?ltuvalt tema tujust. Rahn oli galaktika?ppe tudeng, minu kursusekaaslane alates planeedi?ppest, kelle planeedi- ja p?ikeses?steemi eksamivalikut olid kiitnud nii vanajumalad kui ka k?ik kaastudengitest jumalad. Inimkujuline, groteskselt lihaseline Rahn p??ras end minu poole ja ma saatsin talle noogutuse. Rahnu n?gu l?ks naerule. «Ah, Ragulka, ma m?tlesingi, et see oled sina,» s?nas ta krigina saatel. «Kuigi ma pole sind vist eelmisest sajandist saadik n?inud.» Ta kallutas end mulle l?hemale. «Ma kuulsin, et sa stabiliseerisid oma l?mmastikplaneedi ingriidiga. Mina oleks seda teinud frisbaadi ja kiirema p??rlemiskiirusega, aga noh – sinu planeet, sinu otsus.» «Ingriit ei m?juta l?mmastikup?hiseid olendeid nii palju kui frisbaat,» s?nasin ma sunnitud rahulikkusega. «Ah, ?igus jah, sa andsid l?mmastikule intelligentsuse,» s?nas Rahn. «Kas nad sul liiga «lahjaks» ei j???» k?sis ta, enda nalja peale naerma pahvatades. «Neil on klass 2 plasmoidsus ja klass 5 liikumisv?ime. Nende arhitektuur v?ib saavutada klassi 2 ning ajalugu ja biokeemia v?ivad j?uda ka klassi 6 tasemele.» Rahn k?hatas ja t?sines ning hakkas s?rmedega vastu baariletti kopsima. See oli n?rviline kopsimine, mis ?tles mulle, et Rahn oleks ise tahtnud l?mmastikplaneeti, mille intelligentse eluvormi biokeemiline areng j?uaks klass 6 tasemele. «Ja kui kaua sul selle planeedi v?ljaarendamiseks aega l?ks?» p?ris Rahn edasi. «Nelisada aastat? Kuussada?» Ma kehitasin ?lgu. Tal polnud vaja teada, et ma tegin selle valmis viiek?mne kolme aastaga, ta ei usuks seda nagunii. Rahn j?tkas, vaadates mind kriipsuks t?mmatud silmadega. «See on naisjumalate suurim viga – nad muudkui arendavad ja katsetavad oma planeete, uurivad erinevaid s?mbiootikaid ja kooslusi, selle asemel, et asjaga ?hele poole saada.» Ma naeratasin mittemidagi?tlevalt. Rahnu arvukaid seisukohti naisjumalate ja nende ebakompetentsuse kohta olin ma pidanud kuulma juba esimesest Akadeemias oldud p?evast alates. «Kas see t?hendab seda, et sul on galaktika juba valmis?» k?sisin ma end viisakaks sundides. «Peaaegu-peaaegu. M?letad mu planeedieksamit? Ma kasutasin seal viieharulist liigi?lest s?mbiootikat. Ma kasutan sama s?mbiootikat ka ?hel mu p?ikeses?steemidest, ainult et ma andsin neile ka kronotekstiilsuse.» Ma ahhetasin. Baarimees, kes oli tagaruumist kahe burgiisiklaasiga tagasi tulnud, asetas need r?hutatud kolksatusega baariletile ja tema n?gu muutus s?ngeks. Kronotekstiilsus ehk v?ime ajakangast kududa, oli k?ige keerulisem intelligentsele eluvormile antav v?ime ?ldse. Anda see v?ime viieharulisele liigi?lesele s?mbiootikale, mille potentsiaalsed arenguversioonid ulatusid sadadesse tuhandetesse, oli enam kui ohtlik. «Oled sa kindel, et sa seda teha tahad? Viieharuline liigi?lene s?mbiootika ja kronotekstiilsus?» k?sisin ma Rahnult enne, kui baarimees midagi ?elda j?udis. Rahn sirutas selga ja saatis baarimehele kannatamatu pilgu, osutades s?rmega riiuli poole, kus asus agaavilehega kaunistatud pudel. Baarimees astus sammu tagasi ja v?ttis pudeli, Rahnu hetkekski silmist laskmata. Rahn p??rdus minu poole. Kui ta taas r??kima hakkas, oli ta h??l monotoonne ja ?petlaslik. «Sa ju m?letad, mida k?ik ?ppej?ud ajakanga kudumise kohta r??givad, kas pole? Et kronotekstiilsus on ohtlik mitte ainult indiviidile, kes seda kasutab, vaid ka tema kogukonnale ja planeedile ?ldiselt. Vanajumalad hoiatavad ajaga m?ngimise eest ja toovad k?mneid n?iteid luhtunud planeedi- ja p?ikeses?steemi eksamitest. «Planeet h?vitab enda, kui selle intelligentsel eluvormil lastakse ajakangast kududa,» nagu nad alati ?tlevad. Mina aga leian, et kronotekstiilsus on v?ga t?hus vahend galaktika p?sivana hoidmisel. Nii pole jumalal vaja planeedi elu h?vitada ja uuesti peale hakata, nagu m?ned jumalad siiani veel teevad, vaid s?mbiootika liikmed ise vormivad oma elu ja saatust, vabastades jumala kontrollorgani t??st ja andes talle rohkem vabadust oma galaktika, p?ikeses?steemi v?i planeedi valitsemisel.» Ma n?gin silmanurgast, kuidas baarimehe k?si heeliumiballooni pigistas, ja s?nasin kiirelt: «Nii et sa kavatsed teha s?mbiootilise silmuse koos ajal?imega?» Rahn turtsatas. «Ei midagi nii algelist,» s?nas ta. «Igal s?mbiootikaharul on protsentuaalne…» «Teie joogid,» katkestas baarimees Rahnu ja l?kkas puitaluse koos sellel olevate jookidega ?le baarileti Rahnu ette. Too kortsutas vahelesegamise peale kulmu, ent v?ttis aluse enda k?tte. «Sa proovi v?hem simulatsioone korraldada ja tegele rohkem makettide valmissaamisega, Ragulka,» s?nas Rahn silmapilgutuse saatel, mida ta ise arvatavasti kelmikaks pidas. «?kki siis j?uad nii kahek?mne tuhande aastaga ka galaktika?ppe l?petatud.» Ma vaatasin, kuidas Rahn oma laua juurde l?ks ja mulle tundmatute kahe jumalahakatise juurde istus. End tagasi p??rates n?gin ma baarimeest, kes samuti Rahnu silmitses. ««Rohkem vabadust oma galaktika valitsemisel»,» turtsatas ta. «Sellel kiviajul pole aimugi, millega ta m?ngib. See v?ib kogu ta galaktika musta auku saata.» «Ehk see olekski parem,» ?tlesin mina. «Siis j??b ta p?ikeses?steemide juurde ning tema katastroofid ja katsetused j??vad v?iksemale skaalale.» Baarimees v?ttis v??lt riidelapi ja hakkas agaralt letti n?hkima kohas, kus Rahn sellele toetunud oli. «Miks ta sind Ragulkaks kutsus?» k?sis ta. «See on h??dnimi, mille ma planeedikursusel sain,» s?nasin kuivalt. Baarimees noogutas ja v?ttis leti alt poleerimisvedeliku pudeli. Ma vaatasin, kuidas ta vedeliku letile pihustas ja selle riidelapiga puidu sisse h??rus. Selleks l?ks erakordselt palju aega. Mida aga ei tulnud, oli j?rgmine k?simus. Uudishimuliku baarimehe kohta olid ta vaikushood v?ga valitud. Ma ohkasin ja laususin: «Ma olin kursusel ainus omasugune. Ja m?ned jumalahakatised arvasid, et nad v?ivad mu juustest ?isi ja k?bisid korjata nagu metsast. ?hele j?rjekordsele proovijale lennutasin ma k?bi vastu otsaesist.» Baarimehe kulmud t?usid juuksepiirini. «See olid sina?» k?sis ta. «Too jumal k?ib siiani selle k?bim?rgiga ringi.» Ma saatsin baarimehele poolnaeratuse. «Viisk?mmend ja kaks tuhat aastat. See ei tule tal ?htegi kuju v?ttes ?ra.» Baarimees pani riidelapi v??le tagasi. Tema pilk peatus mul kauem, kui viisakas oli, ent ta ei ?elnud midagi. Ka mina ei ?elnud midagi. Ma olin sihtimises ja t?psuslaskmises ?letamatu ning oma k?test vibu ja noolte, v?i siis ragulka tegemine v?ttis mul mikrosekundi. Kuidas ma aga pidin baarimehele kirjeldama seda rahulolutunnet, mis mind valdas p?rast sellele jumalahakatisele ?ppetunni andmist? V?i sellele j?rgnenud veelgi suuremat rahulolutunnet, kui ma n?gin, et p?rast seda intsidenti teised tudengid end minu teelt k?rvale hakkasid hoidma ning korrad, mil mulle ?mbrit?is vett kaela kallati, naerur?katuste ja «Joo, puukene, joo!» saatel, t?ielikult kadusid. Ma sain loengutes rahulikult edasi k?ia ning oma planeeti kujundada ja arendada. Seda ?nnist tunnet pole v?imalik kirjeldada mitte ?heski jumalate keeles, v?hemalt mitte nii, et ?ks suvaline baarimees sellest aru saaks. «Kui palju sul oma galaktikast valmis on?» k?sis baarimees teemat muutes. Ta saatis kiirpilgu leti teise otsa, kus ?ks baari klientidest k?e oli t?stnud. Vastuse asemel tilgutasin ma j?rjekordse tilga h?kki keelele. Baarimees l?ks kliendi juurde, j?ttes mind oma m?tetega pahutsema. Ma hingasin s?gavalt sisse ja v?lja ja lasin h?kil vereringesse imenduda. Galaktikaeksamiks tuleb jumalatudengil luua galaktika, milles on v?hemalt 20 p?ikeses?steemi ja 7 intelligentse eluvormiga planeeti, mis k?ik peavad eksami algusest alates ilma jumala sekkumiseta vastu pidama v?hemalt 10 000 aastat. Minu galaktikaplaanis oli 56 p?ikeses?steemi ja 12 intelligentse eluga planeeti. Valmis olin ma j?udnud 38 p?ikeses?steemi ja 9 intelligentset eluvormi. Eriti uhke olin ma oma l?mmastikplaneedi ?le, kuna kuigi gaasilise planeedi kasutamine on p?ikeses?steemides k?llaltki levinud, on vaid k?put?is jumalatudengeid andnud neile intelligentse elu. Samuti olin ma rahul oma rumbolaadist puudega kolmeharulise s?mbiootika jaoks j?rgmises p?ikeses?steemis. Puud tegin ma monokroom-rohelisteks, sest erinevalt kaastudengitest, kes lisaks oma kujudele armastasid eksperimenteerida ka v?rvide ja keemiaga, eelistan mina oma klorof?lli traditsiooniliselt rohelisena. Ma olin veel kahevahel, kas anda planeedi n?rilistele kaks v?i kolm rida hambaid, mist?ttu tegin valmis m?lemad, et n?ha, kuidas nad ?raskite, antud planeedi suurimate kiskjate h?vitamisega toime tulevad, ent ?ldises plaanis oli ka see p?ikeses?steem valmis. Veidi rohkem, nii viissada aastat n?gin ma vaeva ?he s?sinikp?hise p?ikeses?steemiga. Sellesse kuulusid kaksteist planeeti, mis tiirlesid ?mber kaksikp?ikese. Viiendal planeedil oli ?ks tuum ja kaks vahekoort ning pindmine koor oli t?is settekivimeid, kuhu s?ttisin strateegiliste vahemaade j?rel ja erinevatesse lademekihtidesse lame- ja k?rssusside fossiilid, et mu intelligentne eluvorm need avastaks. Selle planeedi intelligentseks eluvormiks olid selgrootud. Nendele aju ehitamine oli t?sine v?ljakutse, aga p?rast seda, kui ma v?tsin putukatelt lennuv?ime ja p?rssisin nende sugutungi nii, et nad sobitusid neljaharulisse, liigi?lesesse s?mbiootikasse koos k?rgemate ussidega, oli ?lej??nu juba k?kitegu. Ma andsin neile alustuseks klass 6 geoloogia ja klass 4 kaevandusteadused ja maa-aluse arhitektuuri ning isegi klass 3 m?toloogia koos loomislegendide ja seitsme erineva usundialgega. Ma kahtlen, kas nad oma arengus radikaal-religioosse tasemeni j?uavad, aga v?hemalt on huvitav vaadata, kuidas nende usundilugu areneb. Ja n??d olin ma ummikus. Juba nelisada aastat j?rjest olen ma oma t??lauda vahtinud, suutmata mitte ?htegi planeeti ega p?ikeses?steemi edasi arendada. Kord sajandis on mul kohtumine oma juhendajaga ning ma olin seda juba kolm korda eri vabandustega edasi l?kanud. VANAJUMAL ESRAT saatis mulle eelmisel n?dalal teate, et kui ma ka seekord kohtumise ?ra j?tan, tuleb ta ise mu galaktikat vaatama ja hindama. See oli otsene ?hvardus mind tulemuste puudumisel galaktika?ppest eemaldada. Ma m?tlesin, kas tellida veel h?kki ja juua end oimetuks, et hetkekski unustada kogu galaktika loomise vaev, kui baarimees tagasi tuli. «Baar suletakse poole tunni p?rast,» s?nas ta. «Kui sul aega vabalt k?es, v?id siia kuni sulgemiseni j??da,» j?tkas ta. «Boss tuleb t?na baari kontrollima ning tal oleks huvitav vestelda kellegagi, kes on fari-suride planeediga eksperimenteerinud. Nagu ma ?tlesin, on tal n?rkus taimeplaneetide vastu.» Baarimees k?ndis tagasi baarileti teise otsa, kuhu olid kogunenud neli jumalahakatist, kes k?ik k?val h??lel vaidlesid, kelle kord on arvet maksta. Ma tilgutasin j?rjekordse h?kitilga keelele ja lasin sellel happega reageerida, ise baarimehe s?nade ?le j?rgi m?eldes. Poole tunni p?rast oli baar t?hi ning lauad koristatud ja toolid laudade peale t?stetud. Ma l?petasin oma h?ki ja l?kkasin klaasi baarimehele, kes selle hoolikalt puhtaks pesi ja klaaside riiulile asetas. Ta nookas peaga nurgalaua poole ning ma l?ksin sinna. Baarimees j?rgnes mulle ning istus minu vastu nahaga kaetud ja k?rge seljatoega puitistmele. Tal oli k?es kaks klaasi l?bipaistva vedelikuga ning ta ulatas ?he klaasidest mulle. «Vesi,» s?nas ta rahulikult. «Joo p?hjani.» K?hklevalt v?tsin ma klaasi vastu. Baarimees tundus hoopis t?sisem kui varem ja samas ka kummaliselt m?juv?imsam. Ma t?stsin klaasi huultele ja proovisin vedelikku. See oli t?esti vesi. Ahnelt j?in ma klaasi tilgatuks. Sama tegi baarimees oma klaasiga. Kui ta klaasi lauale oli asetanud, hakkas ta muutuma. Ta kasvas pikemaks ja turskemaks, tema nahk omandas tumepruuni v?rvuse, n?binina muutus muljetavaldavalt suureks ja kongjaks ning mustad sirged juuksed kasvasid poolde selga. Tema silmalaud muutusid veelgi raskemaks ja silmad kadusid s?gavale pealuu sisse. Ainsad, mis tema n?os samaks j?id, olid tema k?rged p?sesarnad, milledele ilmusid kaks spiraalgalaktikat, mis hakkasid seal aeglaselt p?rip?eva ringe tegema. «ESIJUMAL ANGRAT,» ahhetasin ma teda ?ra tundes. Minu vastas istuv mees noogutas. «Sa v?id mind Angratiks kutsuda,» s?nas ta. «J?tame austava k?neviisi ametlikeks kohtumisteks.» «Aga, ESIJUMAL…» «Angrat,» s?nas mees kindlalt. Ma neelatasin ja proovisin oma s?damel??gid kontrolli alla saada. ESIJUMAL ANGRAT oli ?ks v?hestest veel elus olevatest esijumalatest. Tegelikult arvati, et ka tema on enda eksistentsi l?petanud, kuna temast polnud juba ?le triljoni aasta midagi kuulda olnud, aga ometi istus ta minu ees, toetades oma pead istme seljatoe vastu ja oodates, et ma oma h?mmastusest ?le saaksin. «Mul polnud aimugi,» pomisesin ma. «Mitte kellelgi pole,» vastast Angrat. «Sellep?rast ma seda baari rahus pidada saangi.» Ma asetasin t?hja klaasi lauale. See tegi puiduga kohtudes kolinat, aga ma suutsin ta p?sti ja tervena hoida. «Niisiis, sa pole oma galaktikaga rahul,» s?nas Angrat. «Ei, ma olen oma galaktikaga v?ga rahul,» s?nasin ma pearaputusega. «Ma lihtsalt ei tea… kuidas… seda valmis saada.» «R??gi mulle oma galaktikast,» ?tles Angrat. Tema h??les k?las huvi ja v?idetukstegev osav?tlikkus. Ma langetasin k?ed s?lle ja kirjeldasin Angratile oma galaktikat, selle p?ikeses?steeme ja juba valmis tehtud planeete ning kui mitu korda olin ma nendega simulatsioone teinud, veendumaks, et nad peavad vastu n?utud 10 000 aastat. Ma r??kisin talle l?mmastikplaneedist ja ingriidist, ?eldes, et sain selle idee galaktikajumal Kuluri k?est, kes andis meile kursusesarja gaasiliste planeetide stabiliseerimisest. Ma r??kisin ehitusklotsidest – vedelikest ja plasmaprofiilidest, kivimitest ja lademetest tahketel planeetidel, r?nip?histest eluvormidest ja k?rgs?steemidest, sellest, kuidas ma igale intelligentse eluvormiga planeedile kavatsesin anda erinevad stardiklassid, tehes teadvuslikkuse kiirk?ivituse paleoliitikumist, nagu galaktikaeksamil n?utakse. Kirjeldasin ?ksikasjalikult oma teist s?sinikplaneeti – kuidas ma selle taimsed ja loomsed vormid toiduahelatesse ?hendasin, tasakaalustades s??davad taimed m?rgistega, andes faunale kaitse- ja r?nnakus?steemid ning veendudes, et erinevad ahelad ?ksteisega vastuollu ei satuks. Samuti kirjeldasin, kuidas parandasin kolmeharulise s?mbiootika toimimist igale harule eridieedi andes, et nad ressursside p?rast v?istlema ei peaks, ent oleksid ?ksteisest siiski s?ltuvad. «Planeetide individuaalne ja p?ikeses?steemide ?ldine kiirk?ivitus toimib vigadeta, etteantud intelligentsusklass vastab igale planeedi arenguplatvormile. Intelligentsel eluvormil pole aimugi, et nad on eksamisubjektid, vaid arvavad t?esti, et nende planeet on miljardeid aastaid vana,» l?petasin ma oma s?damepuistamise. Angrat noogutas aeglaselt. «Nii et ehitusklotsid on olemas, udukogud, gaasipilved ja t?hed galaktika t?en?olisemaks muutmiseks on olemas, kultuuride, teaduste ja tehnoloogiate erinevad aspektiklassid samuti. Mis sul puudu j??b?» Ma ohkasin ja peitsin pea k?te vahele. «Inspiratsioonist,» vastasin. «Ma olen ligi k?mme tuhat aastat oma galaktikat v?lja t??tanud ja ma ei jaksa enam.» Angrat kallutas end ettepoole ja asetas s?rmseongus k?ed lauale. «Oled sa kindel, et sa tahad seda galaktikat valmis saada?» k?sis ta vaikselt. «?kki sind hirmutab m?te tegeliku galaktika valitsejaks saada?» Ma raputasin pead. «Ma pole kunagi galaktikat «valitseda» tahtnud. See oli lihtsalt ?ks samm edasi. Akadeemiku huvi, ei muud.» «Mitu korda sa planeedieksamil oma planeedi elu h?vitama pidid?» k?sis Angrat. «Ei ?htegi korda.» «P?ikeses?steemi elu?» «Mitte ?htegi korda. Ma eelistan enne m?elda kui tegutseda. Mulle ei meeldi elu h?vitada.» «Sinu krigiseva h??lega s?ber paistab vastupidisel arvamusel olevat.» «Rahn pole minu s?ber. Ja tema kronotekstiilsuse idee… Ta on idioot.» «Ma v?in suure kindlusega ennustada, et elu tema kronotekstiilsel planeedil h?vitab end v?hem kui kahe tuhande aastaga.» Me vaikisime m?nda aega. Angrat uuris mind, tema tumepruunid silmad mu n?gu kompamas. «Miks sa ei kasuta oma j?rgmisel intelligentse eluga planeedil binaarset eluvormi?» s?nas ta, silmad ikka minu n?ol. «Binaarset s?mbiootikat?» k?sisin ma h?mmastunult. «Aga see on ju… nii lihtne!» Angrat raputas pead ja esimest korda ilmus tema n?ole naeratus. «Binaarne s?steem n?ib lihtne, ent on palju keerulisem kui ?lej??nud s?mbiootikad.» «Kuidas nii?» Angrat vabastas s?rmed seongust ja seadis s?rmeotsad vastakuti. Tema ilme t?sines, kui ta mulle vaiksel, ent kindlal h??lel selgitama asus. «Esijumalad asustasid oma esimesed planeedid binaarsete eluvormidega, ent ?ige pea arendasid nad v?lja kolme-, nelja-, isegi viieharulised s?mbiootikad. Miks? Sest binaarses s?steemis on ekstreemsused kergemad juhtuma. Binaarsed s?steemid igatsevad s?mmeetriat, ent m?tlevad alati ??rmustes, ning liigil on vaja erilist isikuomadust, et neid sundida «kuldsele keskteele» minema. P?hjus, miks nii paljud planeedieksamid tehakse binaarse eluvormiga, on v?ga lihtne – et v?imalikult paljud jumalad p?ruksid. Et terad s?kaldest eraldada, nii-?elda. Ja et jumalate ringk?ik oleks pidev.» «Minu planeedieksam oli kolmeharulise s?mbiootikaga,» s?nasin ma. Angrat naeratas. «Fari-surid,» s?nas ta. «V?ga tujukad puud, ning eriti kapriissed, kui neile intelligentsus anda.» Ma naeratasin esijumalale vastu. «Aga milliseid lugusid nad vesta oskavad! Milline folkloorivaramu! Ja teadmistejanu! Isegi liigisiseselt on nad v?imelised v?lja arendama tehnoloogia, mis annab silmad ette ka humanoideluvormidega planeetidele.» Angrat naeratas. «See pole nii mitte k?ikide fari-suride puhul,» s?nas ta vaikselt. «Sinu planeet oli haruldane. Erakordne. Peaaegu k?ik vanajumalad k?isid seda vaatamas, esijumalatest r??kimata. See, mida sina oma planeedieksamil tegid, on k?ttesaamatu ka m?nedele vanajumalatele.» «Nad k?isid seda vaatamas?» k?sisin ma h?mmastusega. «Ma ei tunnetanud neid. Ja ma olin kogu aeg oma planeedi juures.» «See on vana- ja esijumalaks olemise parim k?lg,» vastas Angrat muhelusega. «Me saame igal pool ringi k?ia ilma, et keegi meid t?hele paneks.» Ta kummardus ettepoole ja ta n?gu muutus taas t?siseks. «Tzitlali, ma palusin sul siia j??da, kuna ma tahtsin sulle midagi ?elda. Sa oled oma p?lvkonna ?ks v?hestest v?ljavalitutest, kes on suutnud galaktika?ppe l?bi teha ja kellel on t?isjumala tiitlist puudu vaid edukas eksam. Veelgi v?hematest galaktikajumalatest saavad kunagi vanajumalad, enamik h?vitavad enda kas liigsete ambitsioonide v?i lootusetusega, mida ma praegu ka sinu juures tunnetan. Sul on aga k?ik omadused, mis on ?hele vanajumalale h?davajalikud – ?rksus, vastupidavus, t??kus, t?eline huvi oma loodud maailmade vastu, kaastunne, ettevaatlikkus ja hoolsus ning, mis k?ige olulisem – t?ielik ?ksk?iksus v?imu ja valitsemise j?rele.» «Mina? Vanajumal?» Angrat noogutas ning mul jooksis k?lmav?rin ?le selgroo. See polnud entusiastlik, ega mitte isegi neutraalne noogutus, vaid noogutus, millel oli tagam?te. «Ka vanajumalad olid kunagi ?ppurid,» s?nas Angrat. «Enne Akadeemiat ja loengukursuseid, normeeritud hindamiss?steemi ja b?rokraatiat. Ja ka neil oli kriise ja inspiratsioonipuudusi, k?hklusi ja kahtlusi. Ka nemad j?id burgiisi ja k??ritatud taimemahlu. Ka nemad seisid enam kui kord oma eksistentsi jooksul ristteel. T?pselt nagu sina praegu.» Ma t?mbusin Angratist eemale. Ta m?rkas seda. «Miks sa tahad, et ma vanajumalaks saaks?» k?sisin ma ettevaatlikult. Ta noogutas, nagu ta oleks mu vastust oodanud. «Sest see on ainus viis, kuidas sa R?ndajaks saaksid,» vastas esijumal. «Kes on R?ndaja?» Angrat n?jatus tagasi istme seljatoele. Tema j?rgmised s?nad olid hoolikalt hooletud. «Keegi, kes k?ib m??da galaktikaid ja kogub teavet.» «Teavet mille kohta?» «Selle kohta, miks Jumalate Akadeemias nii paljud planeedi?ppe tudengid p?ruvad ja miks ainult v?ga v?hesed jumalad galaktika?ppesse j?uavad.» «Aga sa ju ise ?tlesid, et binaarne…» «Loomulik selektsioon on ?ks asi, jumalate sihip?rane h?vitamine aga hoopis midagi muud,» vastas Angrat. Spiraalgalaktikad tema p?skedel p??rlesid orkaani sattunud tuulevurridena. «Keegi h?vitab jumalaid?» k?sisin ma. «S?stemaatiliselt.» «See pole v?imalik! Jumalaid ei saa h?vitada.» «Saab, ja kuidas veel. Sellest ei r??gita, aga iga k?mne miljoni eksistentsi l?petanud jumala kohta tuleb tagasi vaid 9 999 999 jumalat. Ja see on kestnud juba pikalt.» «Kuidas see v?imalik on?» «Ma ei tea. See on see, mille sina pead v?lja uurima.» Ma m?tlesin veidike. «Jumalaid on konstantne hulk,» laususin ma. «See on meie eksistentsi p?hit?de.» «See konstantne hulk on aastatega v?henenud.» «Mis t?hendab vaid seda, et kuskil on jumalad, keda pole taasringlusesse lastud.» Angrat j?i mind ?ksiti vaatama. «Jumalar??v?» k?sis ta vaikselt. «Aga miks?» «Kas sinu R?ndajad pole seda juba v?lja uurinud?» k?sisin ma. Angrat k?hkles, ent raputas siis pead. Ma ei pinninud edasi. Kui ta mulle seda ?elda ei tahtnud, siis olgu pealegi. Mu m?tted l?ksid kursustele, mida ma andsin nii planeedi?ppe- kui p?ikeses?steemi ?ppe tudengitele ja mu k?ht muutus k?lmaks ning h?kk haihtus mu vereringest. «Need jumalad, kes p?rast eksistentsi l?petamist tagasi tulevad… Nad tehakse iga s?nniga rumalamateks,» laususin ma sosinal. «Kui ma hakkasin planeedi?ppes algkursusi andma, olid mu tudengid hooletud, ent arukad. Minu viimane kursus aga…» Ma raputasin pead, p??des sealt minema ajada vestlusi Frangellaga, kus me m?lemad olime kurtnud jumalatudengite juhmuse ?le. «Sellep?rast on mul vaja, et sa vanajumalaks saaksid,» s?nas Angrat. «Ja hoiaksid alles oma teravuse ja tugevuse ning vaatlusoskuse. Ma tean, et sa ei lasknud mul Rahnule midagi ?elda, segades end alati vahele enne, kui ma midagi ?elda sain. Mitte k?igil h?kist purjus jumalatel pole v?imet enda ?mber juhtuvat anal??sida.» Ta raputas vihaselt pead. «Ma tean, et jumalate kadumise ja nende juhmistamiste vahel on seos. Ma tean seda. Mida ma aga ei tea, on see, kes selle taga on ja miks seda tehakse. Selleks on mul sind vaja. Sinust saaks suurep?rane R?ndaja.» «Ma pean selle ?le j?rgi m?tlema,» s?nasin ma. «Mul tuleb k?igepealt oma galaktika valmis saada.» Angrat noogutas. Spiraalgalaktikad tema p?skedel olid maha rahunenud ja p??rlesid oma tavap?rase kiirusega. «Sul on ?igus, galaktikaeksam k?igepealt.» Ta puudutas oma klaasi ja see t?itus selge vedelikuga. Ta j?i klaasi t?hjaks. «Sa oled ?igel teel. Sinu l?mmastikplaneet saab taas k?ikide vana- ja esijumalate peatuspaigaks. Nii lihtne ja samas nii l??riline idee.» Angrat naeratas. «Sul pole tegelikult minu abi vaja. Sa oled meie l?hikese vestluse jooksul oma galaktika puuduoleva osa juba valmis m?elnud. Pea lihtsalt meeles, et galaktikaeksam pole mitte n?itamiseks, et sa oskad k?ige ebat?en?olisematest olenditest v?i ?henditest elu luua, vaid on m?eldud t?estamiseks, et sa suudad oma loodud elu hoida ja arendada. See on galaktika?ppe tegelik eesm?rk.» Ta t?usis ja noogutas mulle. Ma sain aru, et meie kohtumine on l?ppenud, ning t?usin samuti. Mu jalad kandsid mind kergelt, nagu ma polekski seitset tilka h?kki ?ra joonud. «Ma j??n su eksamit ootama,» ?tles Angrat mind ukse juurde juhatades. Ta avas ukse ja ma n?gin Girio laserkiiri pimeduses s?ravmustalt helkimas. Ma p??rasin pea esijumala poole. «Nii et… meie jutuajamine oli tegelikult… v?rbamine?» k?sisin ma k?hklevalt. «Sa tahad, et ma sinu heaks spioneerima asuksin?» Angrat noogutas. «Sinu ja su koerlasest s?bra jutuajamised on mulle algusest saadik huvi pakkunud. Kui ma Karuna baaris ringi liikusin, hoidsin ma alati oma k?rva teie vestluste suhtes lahti. Leida potentsiaalne R?ndaja juba galaktika?ppe tudengite seast on haruldane ning ma loodan s?damest, et sa mu ettepaneku ?le t?siselt j?rgi m?tled. Ma pean teada saama, mis v?i kes on jumalahakatiste kadumise taga.» «Mina samuti,» vastasin ma endalegi ootamatult. «Ma olen kogu aeg m?elnud, et jumalahakatistega on midagi valesti. Et juhmuse selline levimine pole loomulik.» Ma t?stsin pea ja kohtasin Angrati pilku. «V?ite v?rbamise edukaks lugeda,» s?nasin ma kindla noogutusega. Angrat nookas peaga koridori poole. Ma vaatasin pimeduses helklevaid Girio laserkiiri ja ?ks aimdus t?stis minus pead. «Ma unustan selle jutuajamise niipea, kui skaneerimine l?peb, kas pole?» k?sisin ma. «Minu identiteedi, ei muu. Ka mina pean ennast kaitsma,» vastas Angrat. Ma hingasin s?gavalt v?lja ning mu jalg ei tahtnud kuidagi ?le l?vepaku astuda. Angrat m?rkas seda. Ta kummardus kergelt minu poole ja ?tles: «Tee oma eksam ?ra. Ja p?rast t?isjumalaks saamist loo ja hoia elus nii paarsada galaktikat. Proovi v?hemalt m?nda neist elus hoida rohkem kui paar miljardit aastat. Ma n?en praeguste galaktikajumalate pealt, kuidas nad oma intelligentsetele eluvormidele liiga kiire stardi annavad ja maailma ehitusklotsidega koonerdavad. Aga intelligentse eluvormi ilu peitub just selles, kuidas ta oma eksistentsi ja ajalugu lahti m?testama hakkab.» «Kui ma seda teen ja vanajumalaks saan – oled sa siis ikka veel siin?» k?sisin ma. «Igal spiooniorganisatsioonil on vaja oma peakorterit,» vastas Angrat. «Ja paranoilist esijumalat seda juhtimas.Ma garanteerin sulle, et sa tuled siia tagasi just ?igel ajal.» «Miljardite aastate p?rast?» «Aega mul on, kannatlikkust samuti. Mida mul pole, on piisav hulk R?ndajaid.» Mu k?ris?lm j?nksatas. «Nii et paarsada galaktikat, jah?» «R?ndajal peab olema kogemusi k?ikv?imalike galaktikat??pide ja neis leiduvate eluvormidega.» Ma noogutasin ja astusin h?marasse koridori, lastes Girio laserkiirtel end skaneerida. *** M??da t?navat Akadeemia poole k?ndides k?isid mu m?tted oma uute galaktikate ?mber. Ma olin veendunud, et kasutan oma j?relej??nud kolmel intelligentse eluga planeedil binaarset eluvormi. Samas otsustasin ma, et p?rast edukat galaktikaeksamit ja paari tosina tegeliku galaktika loomist ja arendamist tulen ma tagasi Pahura Jumala baari. Ma naeratasin ja mu oksjuuksed t?mbusid r??must krussi. Mu m?tetel oli taas eesm?rk ning ma kavatsesin oma tegusid selle j?rgi kohandada. Miskip?rast oli mul tunne, et ma pidin saama vanajumalaks. Kasv?i selleks, et n?idata tollele noorele baarimehele, et mu galaktikad toimivad. Milline jultumus tema poolt – eeldada, et ma tulin baari sellep?rast, et mul oli oma galaktikaga probleeme. Ma hakkasin energiliselt Akadeemia peahoone trepiastmetest ?les sammuma, m?tetes juba oma esimest binaarset eluvormi ?les ehitades. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/hali-kivisild-rait-piir-laura-l/taheaeg-20-juhtumised-pahura-jumala-baaris/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.