Tagasi Tuulemaale

Tagasi Tuulemaale Aili Paju „Tagasi Tuulemaale“ on pihtimuslik lugu, mis saab alguse rongis v?rokesest memme hingesoojast naeratusest. Ootamatult triivivad m?llu ladestunud pildid pinnale. Millist eksistentsiaalset j?udu ja vaprust t?histab r?nnakute all elanud paikne talupere, kes hoidnud oma keelt, maad, metsa… Millist elluj??mise t?hendust kannavad meietundega peresidemed, millega taastati ?he sajandi jooksul koguni kaks korda pisipiiririigi iseseisvus. Dokumentaalse vestluse teljeks on koolit?druku, ?li?pilase, arsti l??rilised elamused kodusest loodusest ja suundumused ateistliku, totalitaarse s?steemi tingimustes.
Kuidas on totalitarismis hulpinud hing saanud olla usaldusv??rne, hooliv, uljas ja kanda enese s?damep?hjas lootust – ?hel p?eval oleme nagunii vabad!

Aili Paju on armastatud kirjanik, taime- ja loodusravi propageerija, arst, teadlane, Tartu ?likooli professor, kelle sulest on ilmunud mituk?mmend raamatut. AILI PAJU TAGASI TUULEMAALE Kirjastus Tulip Tuuled pole meie aladel ?hegi reegli seisukohalt kahjulikud. Nad toovad suurt kasu, puhastades ?hku liigsetest aurudest, ja niipea, kui m?nda aega tuuli pole puhunud, esineb haigusi sagedamini. (Karl Ernst von Baer, „Eestlaste endeemilistest haigustest“, 1814. a, tlk ?lo Torpats, LR, 1976, 33, lk 16). Naeratus enne v?ljumist Esimese lume varahommikul veeres rong, rahvasuus Porgandiks ristitu, hooga ?le Valgemetsa k?rge raudteesilla. M??da vilksatas allikakoobaste ja liivapadjanditega r??tatud Ahja j?gi, lumises orus mustendasid p??satriibud... Kohaliku rahva meeleolu paranes, kui oran? r??basiludus hakkas tiirutama ?hest maakonnast teise, ja veel mitu korda p?evas. Kord sahistab l?bi porihalli vihma, siis leegitseb p?ikeses?ras v?i lumevalgel, s?itjate jaoks alati ?ige kella j?rgi olemas. Vanamemm vastaspingil m?rkis: „Kassa n?et, eel? oll siin keik viil lik?ne, aa t??mb? puha i??n...“ Selge silmavaade, ei k?betki v?ltsi, just nii, loodusega ?hises r?tmis siinkandis elatakse. „Om jo illos?“ k?sisin vastu. Rohkem poleks ma osanud kohalikus keeles ?elda, nali kippus peale. Memm noogutas, sellega meie vestlus piirdus. Ah, eile oli sul ees linnas?it? K?isid kalleid sugulasi k?lastamas, kostitasid k?lauudistega ja viisid puhast maatoitu? Memme k?rval pingil lebas poolt?hi elun?inud turukott. Piisake kohtumiser??mu, jutuvada, ja siis, soovimata noorte aega raisata, neil ju kiire, ruttad koju tagasi. Ise rahul, et pikalt plaanitud asi sai enne talve tehtud... Kuid midagi t?htsat j?i vist r??kimata? Memm istus seljaga s?idu suunas, n?oga eemalduva linna poole, k?llap m?tetega eilses p?evas. Istmel losutava koti p?hi peidab vast suhkru- ja soolapakki, portsjonit tuletikke... Kui talvel liikumisega kitsas, on vajalik kraam majas olemas. Tore rahvas elab siin. Laheda loomu, sisemise v?ega ja ?hes vereringes ?mbritsevaga. Kohalikel pole kommet ajada elu keeruliseks, ?hus h?ljuvad ended ja ilmam?rgid tehakse selgeks varahommikul v?i juba eelmisel ?htul. Ise kutsuvad nad end vanav?rokesteks, piiriks M?daj?gi. Teiselpool j?ge algab p?liste k?ladega Setomaa. Seal paiknesid varem majad t?nava ??res tihedalt ?ksteise k?rval, hoonete palkseinad laudisega kaua katmata... Enne hullu aega, kui suur naaber p?letas setode piiri??rsed k?lad ahervaremeiks, p?ris maatasa. Siinpool j?ge on pilt hoopis teine. Eesti talu seisab rahulikult omaette, marjap??saste ja ?unapuude varjus. Avar ?u liidab elumaja (sageli koos rehealusega), aida, lauda, puukuuri ja kempsu s?bralikult ?hte. Saun passib tiigi ??res, elumajast parajas kauguses. Palkidest eluhoone paikneb veesoontest eemal, k??giaken alati p?hja poole, k?dev ahjusuu tulistab v?lisuksest sisenejat, nii kaitstakse majarahvast. M?ni p?ritud omadus on t?nases eestlaseski ?ratuntav: sitkus, nutikus, kohanemisv?ime... Nigelaid jooni pole m?tet loetleda, neis orienteerume nagunii. M??ratu pahmakas sajandeid on siin elatud, ent ega s?ravad tehnoloogiav?idud (skaip, e-riik, digiv?rgustik, robotid) kindlusta rahvale eluj?tku. Pealegi, kui endisest N. Liidust vedeleb siiani sovetlik taak: korruptsioonid Tallinnast Narvani, dopinguaf??rid, ametnike j?ikus... Hei, proffidest ajaloolaste, arheoloogide, etnoloogide, filosoofide liit! Meie ?rasolgerdatud ajalugu ootab puremist ja puhastamist! „Anname rahvale tagasi eepose ja ajaloo, ja k?ik on v?idetud!“ s?nas eesti rahvap?rimuste austaja Georg Julius von Schultz-Bertram aastal 1839 ?petatud Eesti Seltsi koosolekul. Kaheksak?mmend aastat hiljem, 1. detsembril 1919 tervitab Eesti Vabariigi peaminister Jaan T?nisson (1868-1941?) rahvast eestikeelse Tartu ?likooli avaaktusel: „N??dsest peale ei pea eestlane olema ainult vastuv?tja, vaid ka andja.“ Iga rahva kultuurim?lu peidab imelisi legende. Islandlasi, keda arvult umbes nelisada tuhat, poleks vist olemas, kui neid ei turgutaks saagadesse laotud vaimuj?ud. M?llu talletatud v?rsid ei ole lihtsalt rahvalood, vaid v?rvikad p?imingud j?uliste esivanemate tegudest. Usund, ajalooline lugu, filosoofia kujundab rahvuslikku uhkust. 13. sajandil kirjutas islandi teadlane Snorri Sturluson k?siraamatu vanadest m??tidest ja euroopa vaimne maailm v?ttis saagad vastu kui ?mberl?kkamatu t?endi islandlaste eluallikaist. Kujutlegem korraks, mis juhtuks, kui islandi rahvas j?etakse ilma m??tilistest saagadest, nagu lammutatakse meie ajaloolist muistset vabadusv?itlust ja J?ri?? ?lest?usu („Eesti ajalugu“, II osa, T? Kirjastus, 2012). Kuid ega ajalugu ja kultuur koosne ?ksnes s?dadest ja vallutustest. Meie muistseid esivanemaid iseloomustab pigem talupere ?htekuuluvustunne, meeste ja naiste samav??rsus ja maal?hedus. Ajalooline j?rjepidevus on hoidnud eesti hinge elus. 20. sajandil imetles professor Margaret Wilson Islandi vapraid merenaisi-kalureid, kes millegip?rast on saagast v?lja j??nud, unustatud. Kellel oleks mahti ja tahtmist tutvustada p?lvkonniti eesti p?liste taluperenaiste eluolu? Maailm peab v?ikerahvaste naiste ja meeste samav??rsust eimiskiks, ei hoolita islandi karmide merenaiste v?i eesti taluperenaiste panusest rahva p?simisse. Kui taaselustada m??tidega lahutamatult seotud m?lupilte, ehk leitakse kunagi j??dvustatud legendidesse peidetud t?ene ajalugu... Hommikul avad arvuti, et teada, mis maailmas juhtunud. Ekraaninurgast vaatab vastu kuup?ev, ?hine ajam?rk. Kuid vapustava eluraamatuga rahva kellaaeg on olnud kaua teine... S?gisel imetled maakodus, kui t?pselt t??tab lindude r?nnuradar. Peipsi j?rvelt ?hkut?usnud luikede v?i metshanede parvepuntrast on ?le k?la lennates saanud ?ksmeelses r?tmis liikuv perekond, nokad Daugava j?e poole... Millal k?sitakse, kuhu tormab planeet Maa kaheksamiljardiline inimparv ja huvitav, millise suuna on v?tnud meie miljonirahvas? Igal kultuuril on oma t?usu- v?i langusajad. Praegu h?ljutakse segadustega peitsitud kosmopoliitilise globaalsuse pr?gikastis. Planeedi ?hustik on ??reni t?is valedest ?leujutatud meediat, poliitilisi kraadesid ja inimeste elu eksitavaid r?hmitusi. Seda ajal, mil planeet Maa n?uab hiiglaslikuks paisunud asurkonna kohest korrastamist, ?lerahvastatud riike ?ngistab kliima- ja olmes?da kuni eluohtlike pandeemiateni v?lja. P?ikan k?rvale saatanlikult kurja 20. sajandi s?jalistest ja poliitilistest af??ridest ja teen ruumi v?ikerahvale, kelle hingekeeli on sajandeid ilmestanud maa heldusele toetuv eluviis. P?randatud mahukast varamust vaatab vastu hingeusk ja kustumatu janu vaimselt sirguda. Jakob Hurda (1839-1907) s?nade j?rgi: „Me ei ole mitte k?rbsed, kes t?na s?nnivad ja homme surevad, vaid ?ks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka p?rast meid kaua kestma saab.“ Aastaid tagasi, kui otsisin maakodu, leidsin elamise just siit. Saatusliku 1986. aasta suvep?eval seisin keset talu?ue ja teadsin - olen m??ratud siia tulema, siin olema ja siia j??ma. ?misesin omaette: „Ma teeks toa tuule peale, /.../ maja marja varre peale...“. Olin j?udnud muinasjutulisse pessa, kus pole kokkupuuteid isekate eneseupitajate ja v?imukate manipuleerijatega. Nii head v?imalust ma k?est ei lase, siin olen ?leni elu sees. Hing l?i unistustes s?rama, k?llap on see paljudele tuttav tunne, kui satutakse ootamatult ?igesse paika. Seadsin elamise sisse vanas palkmajas, vihma l?bilaskva katuse, ?mberkukkunud aia, metskitsede j?ratud ?unapuude ja s??tis maaga... Sest igatsesin olla omaette, eemal linnam?rast ja riparapa elust. Valik oli ainu?ige, kiindusin ajaproovile kaua vastu pidanud maakohta. Suvel seadis naabrimees Raivo Kiss aiapostid ?mber talu p?sti, mina toksisin aialattidele lipid k?lge. Seej?rel ladusime koos noore s?bra, Peeter Toropiga, mahukale laudale eterniitkatuse peale, ja ?he hinget?mbega l?petasin maalt ?lesleitud j?rjeloo „Aed kui apteek“ ajalehte Edasi. ?lim m?nu on p?imida aiat??, tuultele avatud heinamaa ja kunagi siin toimetanud talupere unistused ?hte kimpu. Rahu, valgust, puhast ?hku – k?ike on siinmail rohkem, kui mujal Eestis. V?rskendav elur?tm m?jus isegi mu v?limusele. Selga sobisid j?rjest lohvkamad hilbud, k?rged kontsad j?id seinakappi tolmama, moodsat soengut asendas tihe juuksepahmakas, ja enesekindlus muudkui kasvas. Elamiseks valisin sobiva r?tmi: talvel teenisin elatist linnas, varakevadest hiliss?giseni toimetasin maal, ja nii juba kolmk?mmend neli aastat. Rahulik maaelu, kohalike vastutulelikkus ja abivalmidus v?lusid mind ?ha rohkem. Kui vaatasin s?gishommikul poole kuue paiku linnakorteri aknast v?lja, s?hvatas v?lk l?bi. Alles h?marduv 2018. aasta oktoobrikuu, ja juba katab lumi maad. Mitte ?huke kirme, vaid ehtne lumevaip! Ilmaruum on korrapealt talviselt hele ja karge... V?rskelt sadanud lumi ehmatas mu tegutsema. Hajameelne mina oli unustanud h?rgutavad seenepurgid maale. Puravikud oma leemes, marineeritud riisikad, soolatud pilvikud, t?mmuriisikad (p?dramokad) ootasid sahvririiulil. Kui n??d end kokku ei v?ta, olen sissetehtud seenenaudingust ilma. Kribinal-krabinal asjad kokku, m?rkmik ja juturaamat spordikotti, villase karvaga kummikud jalga, soe jope selga, barett k?rvuni p?he ja jooksuga raudteejaama. Ootamatult etteveeretatud hetk sobib mulle. Kui tarvis, traavin parajas tempos, kuhu vaja, kui p?hjust pole, m?nulen mugavas tugitoolis hea raamatu seltsis. Nii me P?lvamaa poole ruttavas rongis memmega kohtusime, tema seljaga, mina n?oga s?idu suunas. Juba ta niheles, valmistus vist v?ljuma, j?rgmine peatus oli v?ike teivasjaam. S?na lausumata haaras kiirustav memm istmelt turukoti ja sibas ukse poole. Kuid enne tamburisse astumist vaatas ta tagasi. Meie pilgud kohtusid ja j?rsku saatis v?ikesekasvuline elup?line v?roke mulle lahke, oi, kui hingesooja naeratuse. Justkui oleks ta teadnud, et meie l?hikese ?hise s?idu ajal tegelesin ta arvatava k?lask?iguga linna. Seal ta seisis, s?bralik, ?ilis eesti maainimene... T?nu elatud elule, usule, kodule. Mina istusin ja passisin, et tabada teab kuhu kadunud hingeraas... Kui palju naeratusi on vahetatud pika elu jooksul, memme lahkus m?jus meeli?lendavalt. Ma noogutasin ja naeratasin vastu. J?lgisin vaguniaknast, kui perroonil liitusid temaga kaks nooremat naist, m?lemal k?eotsas rasked pakid. Tuldi vist tururingilt. K?ik kolm r??mustasid ?ksteist n?hes, k?llap ?he k?la inimesed. K?beda sammuga memm astus esimesena jalgrajale, teised tema kannul. Kas mitte Johann Wolfgang von Goethe ei ?elnud: „ Inimesed, keda kohtame, on parim peegel iseenda tundma ?ppimiseks“? Memme soe naeratus meenutas mulle maamesilast, kes eelmisel kevadel oli laepalkide vahelt potsatanud lauale ja j?i surmv?sinult lebama. ?tlesin talle, oli see vast talv, mis tuli meil ?le elada... K?rged soojakraadid lennutati miinustesse, sealt hooga tagasi plussi, ja korduvalt! L?ksin k??ki, panin killu puhast mett k?eseljale ja torkasin mesilasele ette. Ta oli nii n?rk, et ei suutnud m??da s?rmi edasi liikuda. Toetasin teda pepust ja l?kkasin meet?kile l?hemale. Oli tal siis pugimist! J??dvustasin mobiilikaameraga pildi einestavast mesilasest, foto siiani telefonis. Mitu head minutit t?ideti end magusa h?rgutisega. Seej?rel k?ndisin, mesimumm k?eseljal v?lisuksele, ?ues kevad ju t?ies hoos. V?ikseke kohendas tiibu, t?usis ?hku, ja p??rdus siis kaarega tagasi mu juurde... Ta tegi tiiru ?mber mu pea, maandus v?ikese s?rme otsa, jalutas m??da s?rme peopessa, silmitses mind ja seej?rel p?ristas laia maailma! Milliseid ?rnusest helisevaid hetki pakub elu, olgu see austustavaldav mesimumm v?i naeratav memm! Korraks peatunud rong n?ksatas edasi. Laiuval lagendikul ei silmanud ma taluhooneid. Eemal, lumise v?lja veerel kolletas kasemets, sekka tumedaid kuuski, k?llap k?ndisid naised sinna, metsa poole, kuhu mujale... S?brakesed, kui k?mbite kolmekesi, pambud k?es kilomeetri, kolm, viis v?i seitse, ei olegi t?htis, l?puks j?uate nagunii oma k?e j?rgi seatud koju. Seal jutustate muhedas keeles perele k?igest, mis linnas n?htud-kuuldud ja sulandute m?nusasse koduringi. Heatahtlikult ja lootusrikkalt - elu rahuajal on ju p?ris m?nus. Teadagi, p?line, maast madalast r?ganud talupere usub hingetoetavat maad ja loodusev?ge. Palju varem, kui s?jaka kristluse „Vater unser im Himmel...“ ( sks. Meie Isa, kes sa oled taevas) kohale tariti. Apostel Pauluse t?otatud „usk, lootus ja armastus“ v?ttis maarahvas k?ll vastu, vapralt v?idelnud esivanematel ei j??nud ju muud ?le. Kirikuisad poetasid v?ltslubadusi, kui hea elu ootab rahvast peale surma teispoolsuses. Aga umbusklik eesti taat tegi kiriku soovunelmaist pilajoru: „Laula, laula, pappi...“ v?i „M?isak?is las lohiseb...“ v?i „Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, k?ll mina teaksin, mis mina teeksin, - paneks h?rrad h?rjadeksi...“ („K?ttemaks sakstele“, Kolga-Jaani). Juhuseid ei ole, j?rjekordselt! Kes ?tles, et minevik on ajalugu, tulevik - saladus, praegune hetk aga kingitus. Pundar aastatetaguseid m?llu ladestunud pilte triivis j?rsku pinnale... ?ine lumesahmakas on ?hu puhtaks pesnud, r??bastel sujuvalt liikuv rong ja v?rokese soe naeratus sidusid mu ootamatult s?hvatanud m?ttejupi k?lge. Eestlaste juured on ?he?lbaliselt seotud t??ka taluperega, mitte s?dade, v??ramaiste vallutajate, k?lapopside, sovetiajast virisejatega v?i poliitikast lobisejatega! V?tsin seljakoti taskust m?rkmiku ja pastapliiatsi. Igaks juhuks... Kui hoog peale tuleb ja ?nneks l?heb, kribin paberile. Mineviku meenutamine pani p?sed ?hetama, siis taipasin: kirjapanek k?ib hetkel ?lej?u. Ladusin m?rkmikusse t?hts?nad, et hiljem m?letada, millest kinni haarata. Alustan minevikust, maast isiklikus plaanis ... Selgitavad viited lisan edaspidi juurde. Praegu on raske uskuda, kui palju v?ttis jutukas m?lestustes sobramine mul aega. Pealegi, l?bitud t?esest ajaloost ei r??gitud koolis meile s?nakestki, nuputasin, mis ma nuputasin, aga lugu sai kirja pandud. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/aili-paju/tagasi-tuulemaale/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.