Don Quijote

Don Quijote Miguel de Cervantes Saavedra I peat?kk Don Quijote hakkab r?ndr??tliks ?hes La Mancha k?las Hispaanias elas m?isnik, nimega Quixada. Ta ei olnud j?ukas mees ja ta elas v?ga lihtsat elu. Ta oli k?rget kasvu, tugeva kehaehitusega, pika kitsa n?oga, ja nooremas eas oli ta olnud suur jahis?ber. Ta kandis enamasti ikka kodukootud ?likonda, kuid erilistel puhkudel r?ivastus ta toredast riidest vammusesse, mille juurde kuulusid sametp?ksid ning ilusad kingad. Tema juures elasid ta ?et?tar, kes ei olnud veel kahek?me-aastanegi, ja ta elatanud majapidajanna. Majas elas ka veel keegi noormees, kes tegi p?llu- ja koduseid t?id, oskas saduldada hobust ja k?sitseda sirpi. Suurema osa ajast veetis Quixada raamatuid lugedes, milles oli juttu r??tleist ja lahinguist, h?rrasmeestest, daamidest ja n?idustest, kuni ta viimaks unustas k?ik muu ja suure hulga oma p?ldudest ?ra m??s, et osta veelgi rohkem raamatuid. Terved p?evad ja ??d istus ta raamatute taga, ja ta meelt t?itsid veel ainult veidrad kujutlused, nii et ta elas nagu unelmate maailmas. Sageli kujutles ta, et ta on m?ni kuningas v?i suur sangar, ja ta h?ppas siis toolilt p?sti ning haaras oma m??ga, nagu tahaks ta sellega m?nd n?htamatut vaenlast r?nnata. Viimaks otsustas ta minna laia maailma seiklusi otsima, et vabastada vangistatud printsesse ja teha vapraid v?gitegusid, et saada kuulsaks, nagu r??tlid muistsel ajal. K?igepealt otsis ta kokku vanu roostetanud s?jarelvi, mis olid kuulunud ta esiisadele ja hulk aastaid vedelnud kuski kolikambris. Neid relvi ta puhastas ja parandas nii h?sti kui suutis. Kiivrist oli alles j??nud vaid pealmine osa, kuna puudus t?ielikult n?gu kattev visiir. Ta valmistas siis papist s??rase visiiri ja kinnitas selle kiivri p?hja k?lge, nii et see sai t?elise v?itluskiivri sarnaseks. Et proovida visiiri tugevust, l?i ta sellele m??gaga kaks korda tugevasti pihta. Kuid, oh h?da! kogu tema n?dalane t?? ja vaev purunes m??gal??kide all. Niisiis pidi ta uue visiiri valmistama, mille kinnitas seestpoolt raudvitstega, olles n??d p?ris veendunud, et ta toreda kiivri on saanud, kuigi ta selle tugevust enam teist korda m??gaga proovida ei julgenud. Siis vajas ta lahinguratsut, ja ta l?ks talli oma hobust vaatama. See oli vilets setukas, lausa luu ja nahk, kuid Quixada silmis n?is ta toredam kui ?kski teine ratsu maakeral. Tervelt neli p?eva m?tiskles ta, milline uhke nimi oma hobusele anda, ja l?puks otsustas ta hobust h??da Rozinanteks. See tehtud, kulus tal veel kaheksa p?eva, et iseendale t?htsa k?laga nime leiutada. Viimaks valis ta endale nimeks Don Quijote La Mancha’st, olles ise p?ris kindel, et see nimi nii temale kui ta s?nnipaigale suurt kuulsust pidi tooma. N??d j?i tal veel ainult valida sobiv daam, kellele ta oma armastuse v?iks kinkida, sest ta ?tles, „r??tel ilma s?damedaamita on nagu puu lehtedeta, ja kui peaksin kohtama m?nd v?imast hiiglast, kelle ma ?ra v?idaksin, peab mul ometi olema oma s?damedaam, kellele hiiglane kingiks saata. Siis astuks hiiglane kauni daami ette, p?lvitaks ja lausuks alandlikult: „Armuline k?skijanna, mina olen hiiglane Caraculiambro, Malindrania saare valitseja, kelle vapper r??tel Don Quijote La Mancha’st v?itis kahev?itluses. Tema k?sul esitan ma end Teie K?rgeaususele, et teie minuga toimiksite oma heaksarvamise kohaselt.““ See suurep?rane k?ne meeldis v?ga meie r??tlile, ja ta oli veelgi r??msam, kui ta enesele ka ?ravalitud s?damedaami leidis. See oli talut?druk naaberk?last Toboso’st, keda h??ti Aldonza Lorenzo’ks. Kunagi oli Don Quijote temasse armunud olnud, kuigi ta neiule sellest iial s?nagi polnud ?elnud. N??d siis otsustas ta Aldonza Lorenzo valida oma s?damedaamiks. Et aga k?ik usuksid, et t?druk, kellest meie r??tel r??gib, on printsess v?i v?hemalt m?ni k?rgest soost daam, seep?rast nimetas ta neiut Dulcinea’ks Toboso’st. K?ik ettevalmistused olid n??d tehtud, ja meie r??tel ei viivitanud kauem. ?hel varajasel hommikul seadis ta end pealaest jalatallani relvadesse, istus Rozinante selga, v?ttis k?tte piigi ja kilbi, ja ratsutas ?ue tagav?rava kaudu minema, ilma et keegi teda oleks m?rganud. Nii j?udis ta varsti lagedale v?ljale ja oli s?damest r??mus, et v?is n??d vastu minna oma esimesele suurele seiklusele. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/miguel-de-cervantes-saavedra/don-quijote-66451125/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.