Kus lendab part
Автор:Olav Osolin
» Все книги этого автора
Тип:Книга
Цена:1643.43 руб.
Язык: Эстонский
Просмотры: 152
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 1643.43 руб.
ЧТО КАЧАТЬ и КАК ЧИТАТЬ
Kus lendab part
Olav Osolin
Baaris turvamehena t??tanud Samuel Part on sunnitud otsima endale uue t??koha ning temast saab 42-aastaselt Eesti politsei nooreminspektor. Peagi kohtab ta oma uut ?lemust, kindla ilmavaatega vaneminspektor Mart Sapistet, kelle kohta sahistatakse, et politseisse sai ta t??le p?rast seda, kui ta oli politseidirektori Moskva stripiklubis pokkeris paljaks m?nginud ning lubanud kaotatud raha tagasi anda, kui ta p??seb t??le detektiivina.
2019. aasta veebruaris saab see kummaline tandem v?ljakutse L?una-Eestis paiknevasse hotelli, kus pealtn?ha lihtne m?rvalugu v?tab ?hel hetkel t?iesti ootamatu p??rde ning viib uurijad uskumatutesse seiklustesse, mis on ?htaegu nii p?nevad kui ka naljakad ning mille l?ppu ei oska keegi ennustada.
?limalt l?bus kriminaaljutt, mis kulgeb justkui kammiseljast piidena turritavate ?vejkilike lugude r?tmis, j?ttes n??disaja poliitkorrektsuse n?uded muretult k?rvale. – ?lle Madise
Kui omal ajal oleks kriminaalpolitseis roima l?hutud sama l?busalt ja humoorikalt nagu selles raamatus, poleks ma inspektorist edasi r?hkinudki! – Andres Anvelt
V?rvika vaimukusega kirjutatud p?nevik, mille ettearvamatusse s??eesse on eriti nauditaval moel pikitud ka Eesti elust tuttavaid tegelasi ja kirjeldusi. – Anu Tali
Kriminaalselt naljakas raamat. – Mart Juur Tekst © Olav Osolin, 2021 Toimetanud Marika Mikli Korrektuuri lugenud Eha K?rge Kujundanud Britt Urbla Keller ISBN 978-9985-3-5270-0 ISBN 9789985352922 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak E-raamat O? Flagella See on t?estis?ndinud lugu, mille s?ndmustikku ja sellega seotud nimesid on tegelaste endi v?i nende esindajate soovil muudetud ning k?ik kokkulangevused reaalselt eksisteerivate isikutega on t?iesti juhuslikud. ALGUS Ega ma poleks seda lugu kunagi kirja pannud, kui ma poleks kuulnud, et Sapistest saab ministri n?unik. Esialgu ma ei uskunud oma k?rvu, sest minu tagasihoidliku arvamuse j?rgi on Mart Sapiste t?ielik tainapea, aga eks see ole t?nap?eval ikka nii, et loll juhib ja turakas annab n?u ning ?lej??nud imestavad, et kes see k?ll nii rumal oli, et sel s?ndida lasi. Sapistet n?gin ma esimest korda 2016. aasta mais, mil ma j?rjekordselt t??kohta vahetasin. Ma olin t??tanud paar aastat turvamehena keldribaaris, kus oli t?itsa tore atmosf??r, kui j?tta v?lja asjaolu, et koju said sa alles kell kuus hommikul, p?rast seda, kui olid viimased laudades konutavad t??bid t?navale t?stnud ja neist maha j??nud klaasip?hjad ?ra joonud. Aga ?hel heal p?eval avasid suur?rimehed teisel pool t?navat uhke pubi, panid aknale sildi Happy Hour, ning kahe kuuga olid meie kobedamad kunded kadunud. L?puks teatas mu ?lemus Laur, et need k?mmekond ?nnetut joodikut, kes on meie baarile truuks j??nud, ei j?ua meid enam ?ra toita, mist?ttu ta paneb poe kinni ning l?heb t??le Tervise Arengu Instituuti. Tal oli seal ees ?ks sugulane, kes v?itles alkoholiga, mida ma teinekord ka pealt n?gin, kui too t??p ?le meie baari ukse astus ning end ?htu l?puks maani t?is j?i, mist?ttu ma pidin ta autosse tassima ja Lasnam?ele s?idutama. Lohistasin vennikese korteri ukse taha, andsin kella ja kui kuulsin teisel pool ust samme, panin ise trepist alla leekima, sest muidu oleks ta naine teada saanud, kus tema kallis kaasa oma nosu t?is vedas. Seda viimast ?ritas mu boss v?imalust m??da varjata – ikkagi sugulaste v?rk. Kui sai selgeks, et Lauri jutul on t?si taga ning meie baar l?hebki kinni, hakkasin vaikselt uurima, kuhu v?iks minusugune t??p end ametisse sokutada. Juhindudes Lauri pillatud vihjest, et keerulistel aegadel on tark minna riigi palgale, otsisin ?les paar meie baari riigiametnikust baaskundet, et nende abiga endale sobiv t??ots leida. Paraku polnud neist miskit tolku, sest kui nad olid minu poolt v?lja tehtud ?lled ?ra joonud, teatasid nad t?htsa n?oga, et „seda asja peab vaatama”, aga tegelikkuses ei j?udnud nad kunagi vaatamisest kaugemale. ?nneks astus ?hel ?htul baari sisse Pikk Hermann, kes oli oma h??dnime saanud t?nu sellele, et ta oli 2.14 pikk ja noorp?lves p?rgatanud palli kuulsas Kalevi kossutiimis, mis mulle kui elup?lisele korvpallif?nnile j?ttis v?imsa mulje. Ehkki Pikk Hermann polnud vist kunagi ametlikus m?ngus platsile saanud, hakkas ta p?rast kolmandat kannu alati praalima, kuidas ta on koos Salumetsa, Tammiste ja Krikuniga trenni teinud, kusjuures millegip?rast j?udis vana oma jutuga alati Anatoli Krikuni ilusa naiseni, kelle nimi oli Tatjana ja kes oli Estonia teatri baleriin. Esialgu ma m?tlesin, et Pikk Hermann ajab niisama pl?ra, aga kui meil olid ?kskord baaris peied ja Laur ?tles, et „n?e, see mees seal on Estonia teatri boss, kes vanasti laulis Vitamiinis”, s?ttisin ma end ?rituse l?pus talle mantlit selga upitama ning mainisin nagu muuseas, et „kuuldavasti on teie teatris tantsinud ka Tatjana Krikun”, mille peale ?tles mees naeratades: „Meil on tantsinud isegi Tiiu Randviir!” ja astus uksest v?lja. Nii et Pikal Hermannil v?is ehk t?esti t?si taga olla, kui ta mulle Kalevist ja Krikunist pajatas. Kuulanud mu mure ?ra, lausus mitmes ministeeriumis t??tanud, kuid n??d pensionip?lve pidav Pikk Hermann asjatundlikult: „Eurorahade juurde p??semisest ?ra hakka isegi unistama – sealsed joped on vedanud oma ?ri ?mber korraliku kaitseliini, millest sinusugune vennike l?bi ei murra. Vaata parem politseisse, seal on kogu aeg kaadrist puudus ning minu teada on liiklusinspektoritel p?ris hea elu. M??dad tee ??res kiirust ja t?idad riigi rahakotti ning kui nutikas oled, siis salamahti ka enda oma!” Pika Hermanni jutt tundus loogiline, seda enam, et tema arvates oleks mu turvamehekarj??rist politseisse kandideerides k?va abi. „Mis abi see ikka on, ma ei saa ju p?stolist elevandilegi pihta!” ?ritasin vastu vaielda, aga Hermann ?tles, et t?nastest pollaritest ei oska keegi lasta ning sellest t?itsa piisab, kui sa suudad end p??saks maskeerida ja inimestele trahvi teha. Julgustatuna seesugustest teadmistest andsingi politseisse avalduse sisse ja teatasin, et tahan saada liikluspolitseinikuks, aga p?rast k?ikv?imalikke ?lekuulamisi ja teste ?eldi, et liikluspolitseis kohti pole ning mul on valida kas kriminaalpolitsei v?i piirivalve. Ma ei hakanud pikalt kaaluma ja valisin kriminaalpolitsei, sest mida sa sellest piirist ikka valvad, kui teadjamad mehed arvavad, et see on ?ldse vale koha peal. Pealegi ei viitsi ma l?diseda ?ues vihma k?es selle nimel, et nabida kinni j?rjekordne k?lamees, kellel on autos kaks pudelit viina ja viis pakki suitsu ?le normi. N?nda saigi minust, Samuel Pardist, vastu igasugust ootust kriminaalpolitsei nooreminspektor, ehkki ma olin tol ajal juba 42-aastane. Eks ma algul pabistasin, et kuidas ma ilma kogemuste ja erihariduseta laipade ja m?rtsukatega hakkama saan, aga juhtivinspektor Palm rahustas mind maha: „Laipu on meie t??s haruharva ning pealegi ei saada me teid kohe ?ksinda lahingutandrile, vaid paneme paari m?ne vanema tegijaga, kelle k?rval saab k?ik vajaliku ajapikku selgeks.” Seepeale hingasin kergendatult ja lasin end ametisse m??rata. Vaevalt olin ma oma t??laua taha istunud, kui tuppa astus tugevamat sorti vanamehen?ss, kes, v?tmata m?tsi peast, vaatas mulle otse silma ja k?sis: „Kas sina oled Part?” Krapsasin p?sti ja raporteerisin: „Just nii, Samuel Part!” Vanamehe silmis v?is m?rgata ?llatust. „Samuel? Juut v?i?” „Ei ole juut. Puhas eestlane!” „Aga miks sul juudi nimi on?” uuris vanamees. Ma ei tahtnud hakata talle ?ksipulgi seletama, kuidas ma oma nime sain, sest tegelikult oli see ?sna ajulage stoori. Nimelt kuulas mu isa Rudolf Part n?ukaajal salamahti Ameerika H??lt, kus r??giti tihti onu Samist. Papsile j?i see tegus t??p meelde ning kui p?rast minu s?ndi oli vaja ilusat poisslapse nime, siis l?ks ta perekonnaseisuaktide b?roosse ja teatas, et poja nimeks saab Sam Part. Selle peale kukkus sealne venelasest ametnik p?tkima, et Sam pole miski poisinimi, sest see t?hendab vene keeles „ise”. „Sam Part!” k?kerdas mees naerda, mille peale paps j?i lollakasse seisu, sest ta sai ka ise aru, et Sam pole hea variant, aga miskit tagavaranime tal polnud. ?nneks leidis ametnik tupikust p??setee ja pakkus v?lja, et Sami v?iks asendada Samueliga, mispeale paps kostis, et mis seal ikka, ja nii ma endale nime saingi. Tegelikult t?hendab Samuel heebrea keeles jumalat v?i midagi taolist, kuid seda ma sain teada alles siis, kui hakkasin kooli ajal kurameerima ?he s?simusta pea ja karvaste jalgadega t?drukuga, kes aga kohe mu juurest jalga lasi, kui ma talle oma nimepanemise loo ?les tunnistasin. Vanamees vahtis mind kullipilgul, otsekui imestades, miks ma tema k?simusele ei vasta. „Ei ole juudi nimi. Eesti nimi on!” libises mul h?diselt ?le huulte. „Mis jutt see on! Samuel on puhas juudi nimi. Ainult Aabram on veel puhtam juudi nimi!” Seisin mehe ees nagu valetamiselt tabatud koolipoiss ega osanud enam midagi kosta. Seesugune oligi mu esimene kohtumine vaneminspektor Mart Sapistega ning juba sama p?eva ?htul sain teada, et temast saab mu otsene ?lemus. M?TS Sapiste oli sedasorti boss, et kui ta midagi ?tles, siis nii pidi see ka olema. Isegi siis, kui see, mida ta ?tles, osutus valeks, nagu seda ?sna tihti juhtus. Eksimusi ta ei tunnistanud, sest alati oli s??di keegi teine v?i oli temast valesti aru saadud. Ennast kaitstes v?is ta r??kida musta valgeks ning seej?rel valge veel valgemaks ning kui keegi ?ritas tema t?de ?mber l?kata, siis v?itles ta raevukalt, kuni vastane l?puks alla andis. Tema isiku kohta levisid kummalised legendid, millest k?ige r??gatum oli kuuldus, et politseisse sai ta t??le p?rast seda, kui oli politseidirektori Moskva stripiklubis pokkeris paljaks m?nginud ning lubanud kaotatud raha tagasi anda, kui p??seb t??le detektiivina, mis olevat tema suur unistus alates sellest ajast, kui ta n?gi Lenfilmis v?ndatud „Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklusi”. Ma ei julge pead anda, et see ka t?pselt nii oli, aga fakt on see, et kui Sapiste sai 65, siis saabus teda ?nnitlema peadirektor isiklikult, n?pus tort, lilled ja h?bedane aum?rk. Kui iga teise t??taja puhul oleks seesugune visiit t?histanud staa?ika politseiametniku siirdumist pensionile, ?lendati Mart Sapiste hoopis vaneminspektoriks, mis p?lvis osakonnas ?le?ldist imestust. Riides k?is mu ?lemus nagu keskmine kontorirott: tume ?likond, kollakas triiks?rk ning kole lips, enamasti roheline, aga pidulikel p?evadel ka sinimustvalge, sest Sapiste pidas end kodumaa kindlameelseks patrioodiks, mida ta ei j?tnud sobilikul hetkel kuulutamata. Seega v?inuks mu ?lemust iseloomustada kui tavalist eesti vanameest, kui poleks olnud ?ht silmatorkavat riietuseset, mis k?igi t?helepanu k?itis ning igale jaoskonna t??tajale omajagu m?istatamist pakkus, ja see oli tema m?ts. Pealtn?ha oli see tavaline must nokats, selline, nagu kannavad Ameerika pesapallurid, ainult et klubi logo asemel olid sel m?tsil ees kolm suurt t?hte PKV. Keegi ei teadnud, mida need t?hed t?hendavad ning kuigi politseimajas liikus mitmeid sellekohaseid legende, polnud ?kski neist kinnitust leidnud. Sapiste ise keeldus seda teemat kommenteerimast ning kui keegi juhtumisi m?tsiteema ?les v?ttis, siis muutus ta hetkega kurjaks ning sel hetkel oli targem vaneminspektorist eemale hoida, sest kui Sapiste sai vihaseks, siis t?hendas see t?elist lahingut, kust sa v?ljusid 100% t?en?osusega kaotajana. R??giti isegi, et ?ht ametnikku oli ta nii kaua vaenanud, kuni too end ahastuses arhiivitoa laelambi k?lge ?les poos. K?ige kummalisem asi tolle m?tsiv?rgi juures oli aga see, et s?ltumata olukorrast ei v?tnud Sapiste kunagi m?tsi peast. Ta istus oma nokatsiga nii peadirektori juures n?upidamisel kui ka s??klas l?unat s??es ning isegi siis, kui jalgpallistaadionil m?ngiti riigih?mni, seisis tema rahulikult, m?ts peas, ja tegi n?o, et ta ei taipa ?ldse, miks ?lej??nud inimesed on pea paljastanud. M?istagi ?ritasid Sapiste kolleegid m?istatada, mis v?rk selle m?tsiga on, kusjuures v?lja pakuti imelisi versioone alates sellest, et tal on peas koledad haavad nagu kadunud Niki Laudal v?i tal on suur kasvaja. Naljamehed ?tlesid, et bossil on peas suur auk, mille kaudu ta aju on v?lja v?etud, aga ma ise pakkusin, et ?kki tal on lihtsalt kiilaspea, sest teinekord on inimesed selliste asjade t?ttu haiglaselt h?belikud. Mul endal oli meeles ammuses noorp?lves aset leidnud juhtum, kus mu toonane s?mpaatia keeldus seljast v?tmast rinnahoidjat, ?ksk?ik kui palju ma teda ka keelitasin. K?ll ma siis pusisin ja anusin, kuna iga koolipoiss teab, et kui sa t?drukul tisse paljaks ei saa, j??b ihaldatud eesm?rk saavutamata, sest trussikute kallale lastakse sind alles siis, kui k?ik teised kantsid on vallutatud. Alles aastaid hiljem, kui me juhuslikult kohvikus kokku p?rkasime, tunnistas ta ?les, et h?benes toona oma pisikesi rindu, mille peale ma tol ajal muidugi ei tulnud, seda enam, et minu pilgu l?bi need nii v?ga pisikesed polnudki. T?nu seesugusele elukogemusele j?udsingi ma oma juurdluse l?puks m?ttele, et ka Sapiste m?tsim?steeriumi taga v?is olla m?ni samasugune veider hirm. PARDIKE Kuigi mu uus ?lemus oli esmakohtumisel aasinud mu eesnime kallal, j?ttis ta edaspidi Samueli rahule ning hakkas mind kutsuma Pardikeseks. „Noh, Pardike, hakkame lendama!” h??dis ta ?le toa, kui me pidime v?ljakutsele minema, mille peale k?ik mu kolleegid naeru k?histasid, p??des bossile meele j?rele olla. Selja taga kirusid nad Sapistet nagu jaksasid, aga bossi silma all jahtis iga mees endale k?vemaid paguneid. Esialgu ma arvasin, et see pardike tuli lihtsa hellitusena mu perekonnanimest Part, aga peagi sain sotti, et lisainspiratsiooni andis ka vana laul „Pardike ja mooni?is”, mida esitas ansambel Fix. Nimelt oli too Tartu kollektiiv Sapiste muusikamaitse nurgakivi, sest iga kord, kui autoraadiost tuli m?ni Fixi laul, ?tles ta: „Pane k?vemaks! See on hea laul!” ja hakkas ise kaasa laulma. Ma pidin siis samuti tegema sellise n?o, et Fix on v?ga lahe b?nd, ehkki ma tegelikult vanu artiste ei salli, v?lja arvatud Ivo Linna, kes esineb igal p?hap?eval Vikerraadio „Mnemoturniiris” ja on tark mees, hoolimata sellest, et ta ise peab end lauljaks. K?ige hullem hetk oli muidugi see, kui raadiost k?laski „Pardike ja mooni?is”, sest siis l?ks Sapiste mossis n?gu hetkega naerule. „Noh, Pardike, hakkame laulma!” kamandas ta ning siis pidin ma talle kaasa ??rgama, ehkki ma pole miski laulumees ja seep?rast pole mul ka ?hegi laulu s?nad peas. Isegi h?mnist on mul meeles vaid esimene salm ning edasi liigutan tavaliselt vaid suud, ?ritades laulda neid ?ksikuid s?nu, mis mulle tuttavad ette tulevad. Seet?ttu laulsin ma aastaid kolmanda salmi alguses „Su ?le humal valvaku”, enne kui mulle pisteti ?he ?rituse ajal pihku laululeht, kust ma avastasin ?llatusena, et tegelikult oli too valvur hoopis jumal. Kuid lisaks kindlapiirilisele muusikamaitsele olid Sapistel veel m?ned erip?rad, mida oli kasulik nii teada kui ka arvestada. Kohvi sisse pani ta alati kolm lusikat suhkrut, hot dog’i tellides ei lasknud ta viinerite vahele kunagi majoneesi ning alkoholist tarbis mu ?lemus vaid viina ja ?lut, kuid mitte kunagi segamini. ?kskord, kui me olime v?ljas?idul Paides, kus ?ks kohalik indie-b?ndi kitarrist oli t?sedalt T?ri folklauljalt nuga saanud, jutustas Sapiste mulle ?htul restoranis, kuidas tema isa oli talle ?heksanda klassi l?petamise puhul kinkinud pudeli viina ja kasti ?lut ning lausunud juurde ?petuss?nad: „Vaata, poiss! Kui sa ei taha oma tulevases elus ?udset pohmakat, siis tuleb sul ?htu hakul ?ra otsustada, kas sa jood ainult viina v?i ainult ?lut, ning ?ksk?ik mis hiljem ka ei juhtu, tuleb alati j??da valitud plaani juurde.” Seep?rast sai mulle peagi selgeks, et kui me l?hetuses olles ?htul koos s??ma l?ksime, tuli mul hakatuseks ?ra oodata, kuni Sapiste joogi osas valiku teeb, sest ega minulgi sobi ju tellida ?lut, kui mu ?lemus on otsustanud viina kasuks. Tegelikult oli meil ?hiseid restoranik?lastusi suhteliselt harva, sest ?ks Sapiste kindlaid p?him?tteid oli korraldada uurimist sel moel, et me j?uaksime hiljemalt s?da??ks tagasi Tallinna. Ma ei saanudki pihta, mis teda nii hirmsasti koju tagasi vedas, aga see oli ?sna tavaline, et v?ljas?idu venides muutus ta silman?htavalt rahutuks, ?ritades juhtumit v?gisi kotti suruda, et me ei peaks j??ma ?? peale kohalikku hotelli, vaid saaksime ?htul autosse h?pata ja kodu poole kihutada. Olgugi et uus ?lemus leiutas mulle h??dnime vastu minu tahtmist, ei tulnud mul p?hegi samaga vastata, vaid ma k?netasin teda alati viisakalt tiitliga „h?rra vaneminspektor”, kuni ta mulle ?hel ?htul hotelli baaris vindisena k?ratas: „Kuule, Pardike! Mis sa mind ikka h?rratad! ?tle mulle lihtsalt Boss!” Nii saigi nimeprobleem minu jaoks l?plikult lahendatud, kusjuures ma olin ise tulemusega rahul, sest Boss oli palju suup?rasem kui „h?rra vaneminspektor” ning Pardikesest polnud mul lihtsalt p??su. BOSS Nii nagu ikka uuel t??kohal, ?ritasin ma esialgu uuele ?lemusele k?igiti meelep?rane olla. Kerge see ei olnud, sest Bossi tuju kiikus nagu tuulelipp Raekoja tornis. Hommikuti oli ta reeglina t?re, aga p?eva peale hakkas tusatuju pikapeale lahtuma, mille kohta arvas ?ks mu kolleeg, et ju hakkab vanamehel naise hommikune n??gutamine tasapisi meelest minema. Naist ennast ma polnud n?inud, aga tema kohta r??giti, et tegemist on upsaka usu?est holalauljaga, kelle l??ritamisest Sapiste ise vist lugu ei pidanud. Igatahes jutustas juhtivinspektor Palm mulle kord nelja silma all, kuidas ta oli Bossil k?las k?inud ja too oli pudelit lauale t?stes ?elnud, et tark on end enne vinti v?tta, kui ta naine koju j?uab ja laulma hakkab. Mind polnud Sapiste enda juurde koju kutsunud ja ega ma seda p?denud, sest minu kogemused kinnitasid, et ?lemusega polegi kasulik liiga l?hedasi suhteid luua. Muidu hakkab ta sind kamandama nagu oma pereliiget, et mine too seda ja hangi toda, tule aita peenramaa ?les kaevata ning mida k?ike veel. Kusjuures tihti tuleb sul see l?bu veel ka endal kinni maksta, sest sa lihtsalt ei julge hakata ostu eest t?ekki esitama ning loodad, et k?llap see klaaritakse millalgi ?ra. Nii sa j??dki seda korda hardalt ootama, kuni l?puks on piinlik vana asja meelde tuletada. Mis puutus meie t??jaotusesse, siis oli sellega asi lihtne – Boss juhtis juga ning mina hoidsin voolikut, ajades korda k?ik vajalikud toimingud ja paberid, mida on juurdluse puhul l?putul hulgal isegi siis, kui tegu on suhteliselt lihtsa asjaga. P?hiliselt tegelesime sissemurdmiste ja vargustega, kusjuures v?iksemate juhtumite puhul ?petas Boss, et kannatanule tuleb kohe algul selgeks teha, et tal pole m?tet asja ametlikuks ajada, kuna tema jalgratast v?i moosipurki keegi tagasi ei too. Sest isegi siis, kui peaks juhtuma ime ning varas kunagi k?tte saadakse, pole talt nagunii midagi v?tta. Selle kinnituseks on need lugematud kohtuprotsessid, mis on kokku toonud toat?ie ?nnetuid ohvreid, kes saavad k?ik l?puks aru, et avalduse kirjutamine oli sulaselge rumalus, mille tulemusena sa kaotad vaid aega ja n?rve. Iga kord, kui ma p?rast j?rjekordsele kannatanule peetud loengut j?udsin tulemuseni, et too ei esitanudki politseile avaldust, sain ma Bossilt kiita: „Tubli, Pardike! Ainult loll hangib endale ise t??d juurde!” KET?UP Juhtivinspektor Palm eksis. Oma esimese laibaga puutusin ma kokku juba kolmandal t??n?dalal, kui meid saadeti uurima sissemurdmist Lasnam?el. Vanaproua oli avastanud, et naaberkorteri uks on irvakil ja lukk puru, mille peale ta k?itus nii, nagu inimesed tavaliselt k?ituvad, barrikadeerides end oma tuppa ja v?bisedes seal kuni politsei saabumiseni. Kui olime korterisse sisenenud ja avastasime, et seal pole ?htki hinge, asus Sapiste esimese asjana revideerima k?lmikut, kuna ta oli kamandatud v?ljakutsele just enne l?unas??ki, samal ajal kui mina m?tlesin, et heidan ?ige pilgu riidekappi, et n?ha, mis sorti pesu pereproua kannab. Olin juba esimestel p?evadel selgeks saanud, et politseit?? k?ige p?nevam tahk peitub t?siasjas, et sa saad rahulikult tuhnida inimeste salaelus, ilma et keegi sulle k?tt ette paneks. Aga veel enne, kui ma suutsin oma m?tte teoks teha, l?ks suure riidekapi uks vaikselt lahti ning otse minu ette prantsatas laip. Ma pidin n?htust peaaegu infarkti saama, aga Sapiste oli rahu ise, p?rnitsedes tuimal pilgul umbes 30-aastase naise verist surnukeha. „Suht v?rske kraam,” kommenteeris ta, hammustades v?ileiba ja loivates seej?rel tagasi k??ki, kuna kadunukese suust voolav verenire t?i talle meelde, et k?lmikus on ka ket?upit. Tolle m?rvaloo lahendasime me juba sama p?eva ?htuks, sest vaevalt j?udis Boss oma v?ileivaga l?pule, kui uksest hiilis sisse tapetu endine elukaaslane, kes nuuksudes oma teo ?les tunnistas. See valmistas mulle paraja pettumuse, sest esimesest ehmatusest ?le saanuna lootsin pikka ja p?nevat uurimist, mille jooksul oleksin ka mina saanud s?rada, aga n??d j?i mul ?le vaid tummalt p?rnitseda, kuidas Boss pisarates noakangelast jaoskonnas ?le kuulab. TEEL 2017. aasta 9. veebruaril oli jube vastik ilm. Puhus k?le tuul ja sadas lumel?rtsi. Mul on see siiani meeles, sest kui dispet?er Lembi teatas, et ma pean s?itma L?una-Eestisse Veriallikale, kus ?ks naine on kohalikus puhkemajas otsad andnud, m?tlesin esimese hooga, et nii nadi ilmaga ei viitsi k?ll rooli istuda. „Las Tartu omad l?hevad vaatama,” pakkusin v?lja, aga Lembi ?tles, et sealsed politseinikud j?id just bensiinivargusega vahele, mist?ttu neil on hetkel lahendada suuremaid muresid kui hotellis vedelev laip. Dispet?er oli juba ka Sapiste ?les ajanud, aga tuli v?lja, et Boss oli kuskil Peipsi ??res pidu pidanud ja lubas hakata liikuma kohe, kui ta jalad alla saab. L?in oma ?kodale h??led sisse ja kirusin, et ma polnud viitsinud uusi kojamehi ette panna, sest vanad luuad ei tahtnud esiklaasile lendavat l?ga kuidagi ?ra p?hkida. Nii ma siis s?itsingi, nina vastu klaasi, ?ritades hoida piisavat pikivahet, et eess?itjaile mitte tagumikku p?rutada. Olin juba Tartust l?bi saanud ja uurisin telefonist, kus see pagana Veriallika t?pselt asub, kui ?kki helistas Sapiste. Boss oli tujust ?ra, kurtes, et ta pole hommikust s??nud ja et talle tee peale j??nud bensiinijaamas polnud kabanossi, millest ma sain kohe aru, et selle hankimine on minu j?rgmine t???lesanne. Koos veedetud kuude jooksul oli mulle selgeks saanud, et Sapiste lemmik on Circle K kahe kabanossiga hot dog, mida ta kutsus pede kaheraudseks, sest talle ei mahtunud p?he, et vanale heale Statoilile oli pandud selline nimi. „Kujutad sa ette, Pardike,” korrutas ta mulle iga jumala kord, kui me Circle K-st m??da s?itsime, „et ?hel p?eval tulevad miskid tegelased ja ?tlevad sulle, et sinu nimi on n??d ?mmargune Gei! Ja sa ei saa ise sinna midagi parata!” Neid s?nu huulte vahelt v?lja litsudes muutus Sapiste pilk sedav?rd leegitsevaks, et see oleks vihatud nimega bensukale hetkega tule otsa pistnud, kui seal poleks valmistatud nii head kabanossi. Paraku polnud tol hommikul tee peal ?htki Circle K-d, mist?ttu ma keerasin sisse esimesse tee??rsesse kioskisse ning tellisin kaks hot dog’i ja kaks kohvi. Hetk hiljem, kui ma juba autosse istusin, l?i mulle p?he, et minu sihtm?rgiks olevas puhkemajas on ju kindlasti kohvik v?i restoran, kus me saaksime n?lga kustutada, aga n??d oli juba hilja minna ?iendama, et „ma m?tlesin ringi ja ei tahagi enam teie hot dog’i”. L?una-Eesti burksikiosk pole miski e-kaubamaja, kust sa v?id tellida endale alukad, nendega n?dal aega m??da linna ringi tuiata ja ?htul teleka ees kotte s?gada, et need seej?rel m??jale tagasi saata, teatades k?lma rahuga, et number ei klapi. Veriallika puhkemaja asus keset parajat padrikut ning sinna viis kitsas ja k??nuline tee. P?ris mitmel ristmikul pidin hoolega vaatama, kuhupoole keerata, aga ?nneks viis GPS mind ?igesti kohale, sest kui ma l?puks metsa vahelt v?lja j?udsin, avanes mu pilgule hiiglama kolakas kahekordne puitmaja, mille ette olid pargitud m?ned autod. Kuigi kell l?henes juba k?mnele, p?les maja katusel tulikiri KANNIK, mille kustunud e t?i mulle kohe meelde, kuidas mu kodu l?hedal asuva lastekohviku Punam?tsike fassaadil s?ttisid pikka aega ?htuti vaid suur P ja utsike, kuni l?puks kohviku juhtkond asja avastas ja sildi ?ra remontis, millest oli tuline kahju, sest too kelmikas tulikiri oli kuu aja jooksul meie linnaosa ainus meelelahutus. Vaevalt olin ma oma meenutusega ?hele poole saanud, kui helistas Sapiste, teatades, et ta j?uab kohale k?mmekonna minuti p?rast, nii et ?rgu ma ilma temata miskeid samme astugu. Esialgu plaanisin ta autos ?ra oodata, aga kui n?gin, et trepile ilmus kiitsakas mees, kes mulle k?ega viipas, astusin autost v?lja. „Tervist! Inspektor Part. Kas teie kutsusite politsei?” „Jah, juba hommikul kutsusin. Ma ei teadnud, et see tulek nii kaua aega v?tab! Ma olen siin abipolitseinik ja kohe kui ma n?gin...” hakkas mees seletama. „Oodake ?ks hetk! Kohe saabub mu ?lemus ja siis r??gitegi, mis siin juhtus ja mida te n?gite.” Selle peale mees kohmetus ja nii me siis seisimegi kahekesi trepil, p?rnitsedes tasahilju teineteist. L?hedalt vaadates too tumedap?ine k?rend nii noor ei tundunudki. Aastaid oli tal ehk 40 jagu ning kaalu vahest ainult natuke rohkem, sest tundus, et ta oli olnud dieedil juba alates Eesti taasiseseisvumisest, mida ma m?letan ise v?ga h?sti, sest kui mu kraanajuhist onu l?ks Toompeale kivilahmakaid t?stma, jooksis tema naine pisarsilmil meie juurde, et ?kki suudab paps Valmarile selgeks teha, et ta kohe koju tuleks, sest muidu l?petame k?ik Siberis. Isa lubas Valmariga r??kida, ehkki tegelikult oli ta oma parteipileti juba kraanikausi taha peitnud ja istus hirmust v?bisedes, k?rv vastu raadiot, korrutades iga natukese aja tagant: „Ma ?tlesin teile, et l?heb jamaks! Ma ju ?tlesin!” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=66289881&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
2019. aasta veebruaris saab see kummaline tandem v?ljakutse L?una-Eestis paiknevasse hotelli, kus pealtn?ha lihtne m?rvalugu v?tab ?hel hetkel t?iesti ootamatu p??rde ning viib uurijad uskumatutesse seiklustesse, mis on ?htaegu nii p?nevad kui ka naljakad ning mille l?ppu ei oska keegi ennustada.
?limalt l?bus kriminaaljutt, mis kulgeb justkui kammiseljast piidena turritavate ?vejkilike lugude r?tmis, j?ttes n??disaja poliitkorrektsuse n?uded muretult k?rvale. – ?lle Madise
Kui omal ajal oleks kriminaalpolitseis roima l?hutud sama l?busalt ja humoorikalt nagu selles raamatus, poleks ma inspektorist edasi r?hkinudki! – Andres Anvelt
V?rvika vaimukusega kirjutatud p?nevik, mille ettearvamatusse s??eesse on eriti nauditaval moel pikitud ka Eesti elust tuttavaid tegelasi ja kirjeldusi. – Anu Tali
Kriminaalselt naljakas raamat. – Mart Juur Tekst © Olav Osolin, 2021 Toimetanud Marika Mikli Korrektuuri lugenud Eha K?rge Kujundanud Britt Urbla Keller ISBN 978-9985-3-5270-0 ISBN 9789985352922 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak E-raamat O? Flagella See on t?estis?ndinud lugu, mille s?ndmustikku ja sellega seotud nimesid on tegelaste endi v?i nende esindajate soovil muudetud ning k?ik kokkulangevused reaalselt eksisteerivate isikutega on t?iesti juhuslikud. ALGUS Ega ma poleks seda lugu kunagi kirja pannud, kui ma poleks kuulnud, et Sapistest saab ministri n?unik. Esialgu ma ei uskunud oma k?rvu, sest minu tagasihoidliku arvamuse j?rgi on Mart Sapiste t?ielik tainapea, aga eks see ole t?nap?eval ikka nii, et loll juhib ja turakas annab n?u ning ?lej??nud imestavad, et kes see k?ll nii rumal oli, et sel s?ndida lasi. Sapistet n?gin ma esimest korda 2016. aasta mais, mil ma j?rjekordselt t??kohta vahetasin. Ma olin t??tanud paar aastat turvamehena keldribaaris, kus oli t?itsa tore atmosf??r, kui j?tta v?lja asjaolu, et koju said sa alles kell kuus hommikul, p?rast seda, kui olid viimased laudades konutavad t??bid t?navale t?stnud ja neist maha j??nud klaasip?hjad ?ra joonud. Aga ?hel heal p?eval avasid suur?rimehed teisel pool t?navat uhke pubi, panid aknale sildi Happy Hour, ning kahe kuuga olid meie kobedamad kunded kadunud. L?puks teatas mu ?lemus Laur, et need k?mmekond ?nnetut joodikut, kes on meie baarile truuks j??nud, ei j?ua meid enam ?ra toita, mist?ttu ta paneb poe kinni ning l?heb t??le Tervise Arengu Instituuti. Tal oli seal ees ?ks sugulane, kes v?itles alkoholiga, mida ma teinekord ka pealt n?gin, kui too t??p ?le meie baari ukse astus ning end ?htu l?puks maani t?is j?i, mist?ttu ma pidin ta autosse tassima ja Lasnam?ele s?idutama. Lohistasin vennikese korteri ukse taha, andsin kella ja kui kuulsin teisel pool ust samme, panin ise trepist alla leekima, sest muidu oleks ta naine teada saanud, kus tema kallis kaasa oma nosu t?is vedas. Seda viimast ?ritas mu boss v?imalust m??da varjata – ikkagi sugulaste v?rk. Kui sai selgeks, et Lauri jutul on t?si taga ning meie baar l?hebki kinni, hakkasin vaikselt uurima, kuhu v?iks minusugune t??p end ametisse sokutada. Juhindudes Lauri pillatud vihjest, et keerulistel aegadel on tark minna riigi palgale, otsisin ?les paar meie baari riigiametnikust baaskundet, et nende abiga endale sobiv t??ots leida. Paraku polnud neist miskit tolku, sest kui nad olid minu poolt v?lja tehtud ?lled ?ra joonud, teatasid nad t?htsa n?oga, et „seda asja peab vaatama”, aga tegelikkuses ei j?udnud nad kunagi vaatamisest kaugemale. ?nneks astus ?hel ?htul baari sisse Pikk Hermann, kes oli oma h??dnime saanud t?nu sellele, et ta oli 2.14 pikk ja noorp?lves p?rgatanud palli kuulsas Kalevi kossutiimis, mis mulle kui elup?lisele korvpallif?nnile j?ttis v?imsa mulje. Ehkki Pikk Hermann polnud vist kunagi ametlikus m?ngus platsile saanud, hakkas ta p?rast kolmandat kannu alati praalima, kuidas ta on koos Salumetsa, Tammiste ja Krikuniga trenni teinud, kusjuures millegip?rast j?udis vana oma jutuga alati Anatoli Krikuni ilusa naiseni, kelle nimi oli Tatjana ja kes oli Estonia teatri baleriin. Esialgu ma m?tlesin, et Pikk Hermann ajab niisama pl?ra, aga kui meil olid ?kskord baaris peied ja Laur ?tles, et „n?e, see mees seal on Estonia teatri boss, kes vanasti laulis Vitamiinis”, s?ttisin ma end ?rituse l?pus talle mantlit selga upitama ning mainisin nagu muuseas, et „kuuldavasti on teie teatris tantsinud ka Tatjana Krikun”, mille peale ?tles mees naeratades: „Meil on tantsinud isegi Tiiu Randviir!” ja astus uksest v?lja. Nii et Pikal Hermannil v?is ehk t?esti t?si taga olla, kui ta mulle Kalevist ja Krikunist pajatas. Kuulanud mu mure ?ra, lausus mitmes ministeeriumis t??tanud, kuid n??d pensionip?lve pidav Pikk Hermann asjatundlikult: „Eurorahade juurde p??semisest ?ra hakka isegi unistama – sealsed joped on vedanud oma ?ri ?mber korraliku kaitseliini, millest sinusugune vennike l?bi ei murra. Vaata parem politseisse, seal on kogu aeg kaadrist puudus ning minu teada on liiklusinspektoritel p?ris hea elu. M??dad tee ??res kiirust ja t?idad riigi rahakotti ning kui nutikas oled, siis salamahti ka enda oma!” Pika Hermanni jutt tundus loogiline, seda enam, et tema arvates oleks mu turvamehekarj??rist politseisse kandideerides k?va abi. „Mis abi see ikka on, ma ei saa ju p?stolist elevandilegi pihta!” ?ritasin vastu vaielda, aga Hermann ?tles, et t?nastest pollaritest ei oska keegi lasta ning sellest t?itsa piisab, kui sa suudad end p??saks maskeerida ja inimestele trahvi teha. Julgustatuna seesugustest teadmistest andsingi politseisse avalduse sisse ja teatasin, et tahan saada liikluspolitseinikuks, aga p?rast k?ikv?imalikke ?lekuulamisi ja teste ?eldi, et liikluspolitseis kohti pole ning mul on valida kas kriminaalpolitsei v?i piirivalve. Ma ei hakanud pikalt kaaluma ja valisin kriminaalpolitsei, sest mida sa sellest piirist ikka valvad, kui teadjamad mehed arvavad, et see on ?ldse vale koha peal. Pealegi ei viitsi ma l?diseda ?ues vihma k?es selle nimel, et nabida kinni j?rjekordne k?lamees, kellel on autos kaks pudelit viina ja viis pakki suitsu ?le normi. N?nda saigi minust, Samuel Pardist, vastu igasugust ootust kriminaalpolitsei nooreminspektor, ehkki ma olin tol ajal juba 42-aastane. Eks ma algul pabistasin, et kuidas ma ilma kogemuste ja erihariduseta laipade ja m?rtsukatega hakkama saan, aga juhtivinspektor Palm rahustas mind maha: „Laipu on meie t??s haruharva ning pealegi ei saada me teid kohe ?ksinda lahingutandrile, vaid paneme paari m?ne vanema tegijaga, kelle k?rval saab k?ik vajaliku ajapikku selgeks.” Seepeale hingasin kergendatult ja lasin end ametisse m??rata. Vaevalt olin ma oma t??laua taha istunud, kui tuppa astus tugevamat sorti vanamehen?ss, kes, v?tmata m?tsi peast, vaatas mulle otse silma ja k?sis: „Kas sina oled Part?” Krapsasin p?sti ja raporteerisin: „Just nii, Samuel Part!” Vanamehe silmis v?is m?rgata ?llatust. „Samuel? Juut v?i?” „Ei ole juut. Puhas eestlane!” „Aga miks sul juudi nimi on?” uuris vanamees. Ma ei tahtnud hakata talle ?ksipulgi seletama, kuidas ma oma nime sain, sest tegelikult oli see ?sna ajulage stoori. Nimelt kuulas mu isa Rudolf Part n?ukaajal salamahti Ameerika H??lt, kus r??giti tihti onu Samist. Papsile j?i see tegus t??p meelde ning kui p?rast minu s?ndi oli vaja ilusat poisslapse nime, siis l?ks ta perekonnaseisuaktide b?roosse ja teatas, et poja nimeks saab Sam Part. Selle peale kukkus sealne venelasest ametnik p?tkima, et Sam pole miski poisinimi, sest see t?hendab vene keeles „ise”. „Sam Part!” k?kerdas mees naerda, mille peale paps j?i lollakasse seisu, sest ta sai ka ise aru, et Sam pole hea variant, aga miskit tagavaranime tal polnud. ?nneks leidis ametnik tupikust p??setee ja pakkus v?lja, et Sami v?iks asendada Samueliga, mispeale paps kostis, et mis seal ikka, ja nii ma endale nime saingi. Tegelikult t?hendab Samuel heebrea keeles jumalat v?i midagi taolist, kuid seda ma sain teada alles siis, kui hakkasin kooli ajal kurameerima ?he s?simusta pea ja karvaste jalgadega t?drukuga, kes aga kohe mu juurest jalga lasi, kui ma talle oma nimepanemise loo ?les tunnistasin. Vanamees vahtis mind kullipilgul, otsekui imestades, miks ma tema k?simusele ei vasta. „Ei ole juudi nimi. Eesti nimi on!” libises mul h?diselt ?le huulte. „Mis jutt see on! Samuel on puhas juudi nimi. Ainult Aabram on veel puhtam juudi nimi!” Seisin mehe ees nagu valetamiselt tabatud koolipoiss ega osanud enam midagi kosta. Seesugune oligi mu esimene kohtumine vaneminspektor Mart Sapistega ning juba sama p?eva ?htul sain teada, et temast saab mu otsene ?lemus. M?TS Sapiste oli sedasorti boss, et kui ta midagi ?tles, siis nii pidi see ka olema. Isegi siis, kui see, mida ta ?tles, osutus valeks, nagu seda ?sna tihti juhtus. Eksimusi ta ei tunnistanud, sest alati oli s??di keegi teine v?i oli temast valesti aru saadud. Ennast kaitstes v?is ta r??kida musta valgeks ning seej?rel valge veel valgemaks ning kui keegi ?ritas tema t?de ?mber l?kata, siis v?itles ta raevukalt, kuni vastane l?puks alla andis. Tema isiku kohta levisid kummalised legendid, millest k?ige r??gatum oli kuuldus, et politseisse sai ta t??le p?rast seda, kui oli politseidirektori Moskva stripiklubis pokkeris paljaks m?nginud ning lubanud kaotatud raha tagasi anda, kui p??seb t??le detektiivina, mis olevat tema suur unistus alates sellest ajast, kui ta n?gi Lenfilmis v?ndatud „Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklusi”. Ma ei julge pead anda, et see ka t?pselt nii oli, aga fakt on see, et kui Sapiste sai 65, siis saabus teda ?nnitlema peadirektor isiklikult, n?pus tort, lilled ja h?bedane aum?rk. Kui iga teise t??taja puhul oleks seesugune visiit t?histanud staa?ika politseiametniku siirdumist pensionile, ?lendati Mart Sapiste hoopis vaneminspektoriks, mis p?lvis osakonnas ?le?ldist imestust. Riides k?is mu ?lemus nagu keskmine kontorirott: tume ?likond, kollakas triiks?rk ning kole lips, enamasti roheline, aga pidulikel p?evadel ka sinimustvalge, sest Sapiste pidas end kodumaa kindlameelseks patrioodiks, mida ta ei j?tnud sobilikul hetkel kuulutamata. Seega v?inuks mu ?lemust iseloomustada kui tavalist eesti vanameest, kui poleks olnud ?ht silmatorkavat riietuseset, mis k?igi t?helepanu k?itis ning igale jaoskonna t??tajale omajagu m?istatamist pakkus, ja see oli tema m?ts. Pealtn?ha oli see tavaline must nokats, selline, nagu kannavad Ameerika pesapallurid, ainult et klubi logo asemel olid sel m?tsil ees kolm suurt t?hte PKV. Keegi ei teadnud, mida need t?hed t?hendavad ning kuigi politseimajas liikus mitmeid sellekohaseid legende, polnud ?kski neist kinnitust leidnud. Sapiste ise keeldus seda teemat kommenteerimast ning kui keegi juhtumisi m?tsiteema ?les v?ttis, siis muutus ta hetkega kurjaks ning sel hetkel oli targem vaneminspektorist eemale hoida, sest kui Sapiste sai vihaseks, siis t?hendas see t?elist lahingut, kust sa v?ljusid 100% t?en?osusega kaotajana. R??giti isegi, et ?ht ametnikku oli ta nii kaua vaenanud, kuni too end ahastuses arhiivitoa laelambi k?lge ?les poos. K?ige kummalisem asi tolle m?tsiv?rgi juures oli aga see, et s?ltumata olukorrast ei v?tnud Sapiste kunagi m?tsi peast. Ta istus oma nokatsiga nii peadirektori juures n?upidamisel kui ka s??klas l?unat s??es ning isegi siis, kui jalgpallistaadionil m?ngiti riigih?mni, seisis tema rahulikult, m?ts peas, ja tegi n?o, et ta ei taipa ?ldse, miks ?lej??nud inimesed on pea paljastanud. M?istagi ?ritasid Sapiste kolleegid m?istatada, mis v?rk selle m?tsiga on, kusjuures v?lja pakuti imelisi versioone alates sellest, et tal on peas koledad haavad nagu kadunud Niki Laudal v?i tal on suur kasvaja. Naljamehed ?tlesid, et bossil on peas suur auk, mille kaudu ta aju on v?lja v?etud, aga ma ise pakkusin, et ?kki tal on lihtsalt kiilaspea, sest teinekord on inimesed selliste asjade t?ttu haiglaselt h?belikud. Mul endal oli meeles ammuses noorp?lves aset leidnud juhtum, kus mu toonane s?mpaatia keeldus seljast v?tmast rinnahoidjat, ?ksk?ik kui palju ma teda ka keelitasin. K?ll ma siis pusisin ja anusin, kuna iga koolipoiss teab, et kui sa t?drukul tisse paljaks ei saa, j??b ihaldatud eesm?rk saavutamata, sest trussikute kallale lastakse sind alles siis, kui k?ik teised kantsid on vallutatud. Alles aastaid hiljem, kui me juhuslikult kohvikus kokku p?rkasime, tunnistas ta ?les, et h?benes toona oma pisikesi rindu, mille peale ma tol ajal muidugi ei tulnud, seda enam, et minu pilgu l?bi need nii v?ga pisikesed polnudki. T?nu seesugusele elukogemusele j?udsingi ma oma juurdluse l?puks m?ttele, et ka Sapiste m?tsim?steeriumi taga v?is olla m?ni samasugune veider hirm. PARDIKE Kuigi mu uus ?lemus oli esmakohtumisel aasinud mu eesnime kallal, j?ttis ta edaspidi Samueli rahule ning hakkas mind kutsuma Pardikeseks. „Noh, Pardike, hakkame lendama!” h??dis ta ?le toa, kui me pidime v?ljakutsele minema, mille peale k?ik mu kolleegid naeru k?histasid, p??des bossile meele j?rele olla. Selja taga kirusid nad Sapistet nagu jaksasid, aga bossi silma all jahtis iga mees endale k?vemaid paguneid. Esialgu ma arvasin, et see pardike tuli lihtsa hellitusena mu perekonnanimest Part, aga peagi sain sotti, et lisainspiratsiooni andis ka vana laul „Pardike ja mooni?is”, mida esitas ansambel Fix. Nimelt oli too Tartu kollektiiv Sapiste muusikamaitse nurgakivi, sest iga kord, kui autoraadiost tuli m?ni Fixi laul, ?tles ta: „Pane k?vemaks! See on hea laul!” ja hakkas ise kaasa laulma. Ma pidin siis samuti tegema sellise n?o, et Fix on v?ga lahe b?nd, ehkki ma tegelikult vanu artiste ei salli, v?lja arvatud Ivo Linna, kes esineb igal p?hap?eval Vikerraadio „Mnemoturniiris” ja on tark mees, hoolimata sellest, et ta ise peab end lauljaks. K?ige hullem hetk oli muidugi see, kui raadiost k?laski „Pardike ja mooni?is”, sest siis l?ks Sapiste mossis n?gu hetkega naerule. „Noh, Pardike, hakkame laulma!” kamandas ta ning siis pidin ma talle kaasa ??rgama, ehkki ma pole miski laulumees ja seep?rast pole mul ka ?hegi laulu s?nad peas. Isegi h?mnist on mul meeles vaid esimene salm ning edasi liigutan tavaliselt vaid suud, ?ritades laulda neid ?ksikuid s?nu, mis mulle tuttavad ette tulevad. Seet?ttu laulsin ma aastaid kolmanda salmi alguses „Su ?le humal valvaku”, enne kui mulle pisteti ?he ?rituse ajal pihku laululeht, kust ma avastasin ?llatusena, et tegelikult oli too valvur hoopis jumal. Kuid lisaks kindlapiirilisele muusikamaitsele olid Sapistel veel m?ned erip?rad, mida oli kasulik nii teada kui ka arvestada. Kohvi sisse pani ta alati kolm lusikat suhkrut, hot dog’i tellides ei lasknud ta viinerite vahele kunagi majoneesi ning alkoholist tarbis mu ?lemus vaid viina ja ?lut, kuid mitte kunagi segamini. ?kskord, kui me olime v?ljas?idul Paides, kus ?ks kohalik indie-b?ndi kitarrist oli t?sedalt T?ri folklauljalt nuga saanud, jutustas Sapiste mulle ?htul restoranis, kuidas tema isa oli talle ?heksanda klassi l?petamise puhul kinkinud pudeli viina ja kasti ?lut ning lausunud juurde ?petuss?nad: „Vaata, poiss! Kui sa ei taha oma tulevases elus ?udset pohmakat, siis tuleb sul ?htu hakul ?ra otsustada, kas sa jood ainult viina v?i ainult ?lut, ning ?ksk?ik mis hiljem ka ei juhtu, tuleb alati j??da valitud plaani juurde.” Seep?rast sai mulle peagi selgeks, et kui me l?hetuses olles ?htul koos s??ma l?ksime, tuli mul hakatuseks ?ra oodata, kuni Sapiste joogi osas valiku teeb, sest ega minulgi sobi ju tellida ?lut, kui mu ?lemus on otsustanud viina kasuks. Tegelikult oli meil ?hiseid restoranik?lastusi suhteliselt harva, sest ?ks Sapiste kindlaid p?him?tteid oli korraldada uurimist sel moel, et me j?uaksime hiljemalt s?da??ks tagasi Tallinna. Ma ei saanudki pihta, mis teda nii hirmsasti koju tagasi vedas, aga see oli ?sna tavaline, et v?ljas?idu venides muutus ta silman?htavalt rahutuks, ?ritades juhtumit v?gisi kotti suruda, et me ei peaks j??ma ?? peale kohalikku hotelli, vaid saaksime ?htul autosse h?pata ja kodu poole kihutada. Olgugi et uus ?lemus leiutas mulle h??dnime vastu minu tahtmist, ei tulnud mul p?hegi samaga vastata, vaid ma k?netasin teda alati viisakalt tiitliga „h?rra vaneminspektor”, kuni ta mulle ?hel ?htul hotelli baaris vindisena k?ratas: „Kuule, Pardike! Mis sa mind ikka h?rratad! ?tle mulle lihtsalt Boss!” Nii saigi nimeprobleem minu jaoks l?plikult lahendatud, kusjuures ma olin ise tulemusega rahul, sest Boss oli palju suup?rasem kui „h?rra vaneminspektor” ning Pardikesest polnud mul lihtsalt p??su. BOSS Nii nagu ikka uuel t??kohal, ?ritasin ma esialgu uuele ?lemusele k?igiti meelep?rane olla. Kerge see ei olnud, sest Bossi tuju kiikus nagu tuulelipp Raekoja tornis. Hommikuti oli ta reeglina t?re, aga p?eva peale hakkas tusatuju pikapeale lahtuma, mille kohta arvas ?ks mu kolleeg, et ju hakkab vanamehel naise hommikune n??gutamine tasapisi meelest minema. Naist ennast ma polnud n?inud, aga tema kohta r??giti, et tegemist on upsaka usu?est holalauljaga, kelle l??ritamisest Sapiste ise vist lugu ei pidanud. Igatahes jutustas juhtivinspektor Palm mulle kord nelja silma all, kuidas ta oli Bossil k?las k?inud ja too oli pudelit lauale t?stes ?elnud, et tark on end enne vinti v?tta, kui ta naine koju j?uab ja laulma hakkab. Mind polnud Sapiste enda juurde koju kutsunud ja ega ma seda p?denud, sest minu kogemused kinnitasid, et ?lemusega polegi kasulik liiga l?hedasi suhteid luua. Muidu hakkab ta sind kamandama nagu oma pereliiget, et mine too seda ja hangi toda, tule aita peenramaa ?les kaevata ning mida k?ike veel. Kusjuures tihti tuleb sul see l?bu veel ka endal kinni maksta, sest sa lihtsalt ei julge hakata ostu eest t?ekki esitama ning loodad, et k?llap see klaaritakse millalgi ?ra. Nii sa j??dki seda korda hardalt ootama, kuni l?puks on piinlik vana asja meelde tuletada. Mis puutus meie t??jaotusesse, siis oli sellega asi lihtne – Boss juhtis juga ning mina hoidsin voolikut, ajades korda k?ik vajalikud toimingud ja paberid, mida on juurdluse puhul l?putul hulgal isegi siis, kui tegu on suhteliselt lihtsa asjaga. P?hiliselt tegelesime sissemurdmiste ja vargustega, kusjuures v?iksemate juhtumite puhul ?petas Boss, et kannatanule tuleb kohe algul selgeks teha, et tal pole m?tet asja ametlikuks ajada, kuna tema jalgratast v?i moosipurki keegi tagasi ei too. Sest isegi siis, kui peaks juhtuma ime ning varas kunagi k?tte saadakse, pole talt nagunii midagi v?tta. Selle kinnituseks on need lugematud kohtuprotsessid, mis on kokku toonud toat?ie ?nnetuid ohvreid, kes saavad k?ik l?puks aru, et avalduse kirjutamine oli sulaselge rumalus, mille tulemusena sa kaotad vaid aega ja n?rve. Iga kord, kui ma p?rast j?rjekordsele kannatanule peetud loengut j?udsin tulemuseni, et too ei esitanudki politseile avaldust, sain ma Bossilt kiita: „Tubli, Pardike! Ainult loll hangib endale ise t??d juurde!” KET?UP Juhtivinspektor Palm eksis. Oma esimese laibaga puutusin ma kokku juba kolmandal t??n?dalal, kui meid saadeti uurima sissemurdmist Lasnam?el. Vanaproua oli avastanud, et naaberkorteri uks on irvakil ja lukk puru, mille peale ta k?itus nii, nagu inimesed tavaliselt k?ituvad, barrikadeerides end oma tuppa ja v?bisedes seal kuni politsei saabumiseni. Kui olime korterisse sisenenud ja avastasime, et seal pole ?htki hinge, asus Sapiste esimese asjana revideerima k?lmikut, kuna ta oli kamandatud v?ljakutsele just enne l?unas??ki, samal ajal kui mina m?tlesin, et heidan ?ige pilgu riidekappi, et n?ha, mis sorti pesu pereproua kannab. Olin juba esimestel p?evadel selgeks saanud, et politseit?? k?ige p?nevam tahk peitub t?siasjas, et sa saad rahulikult tuhnida inimeste salaelus, ilma et keegi sulle k?tt ette paneks. Aga veel enne, kui ma suutsin oma m?tte teoks teha, l?ks suure riidekapi uks vaikselt lahti ning otse minu ette prantsatas laip. Ma pidin n?htust peaaegu infarkti saama, aga Sapiste oli rahu ise, p?rnitsedes tuimal pilgul umbes 30-aastase naise verist surnukeha. „Suht v?rske kraam,” kommenteeris ta, hammustades v?ileiba ja loivates seej?rel tagasi k??ki, kuna kadunukese suust voolav verenire t?i talle meelde, et k?lmikus on ka ket?upit. Tolle m?rvaloo lahendasime me juba sama p?eva ?htuks, sest vaevalt j?udis Boss oma v?ileivaga l?pule, kui uksest hiilis sisse tapetu endine elukaaslane, kes nuuksudes oma teo ?les tunnistas. See valmistas mulle paraja pettumuse, sest esimesest ehmatusest ?le saanuna lootsin pikka ja p?nevat uurimist, mille jooksul oleksin ka mina saanud s?rada, aga n??d j?i mul ?le vaid tummalt p?rnitseda, kuidas Boss pisarates noakangelast jaoskonnas ?le kuulab. TEEL 2017. aasta 9. veebruaril oli jube vastik ilm. Puhus k?le tuul ja sadas lumel?rtsi. Mul on see siiani meeles, sest kui dispet?er Lembi teatas, et ma pean s?itma L?una-Eestisse Veriallikale, kus ?ks naine on kohalikus puhkemajas otsad andnud, m?tlesin esimese hooga, et nii nadi ilmaga ei viitsi k?ll rooli istuda. „Las Tartu omad l?hevad vaatama,” pakkusin v?lja, aga Lembi ?tles, et sealsed politseinikud j?id just bensiinivargusega vahele, mist?ttu neil on hetkel lahendada suuremaid muresid kui hotellis vedelev laip. Dispet?er oli juba ka Sapiste ?les ajanud, aga tuli v?lja, et Boss oli kuskil Peipsi ??res pidu pidanud ja lubas hakata liikuma kohe, kui ta jalad alla saab. L?in oma ?kodale h??led sisse ja kirusin, et ma polnud viitsinud uusi kojamehi ette panna, sest vanad luuad ei tahtnud esiklaasile lendavat l?ga kuidagi ?ra p?hkida. Nii ma siis s?itsingi, nina vastu klaasi, ?ritades hoida piisavat pikivahet, et eess?itjaile mitte tagumikku p?rutada. Olin juba Tartust l?bi saanud ja uurisin telefonist, kus see pagana Veriallika t?pselt asub, kui ?kki helistas Sapiste. Boss oli tujust ?ra, kurtes, et ta pole hommikust s??nud ja et talle tee peale j??nud bensiinijaamas polnud kabanossi, millest ma sain kohe aru, et selle hankimine on minu j?rgmine t???lesanne. Koos veedetud kuude jooksul oli mulle selgeks saanud, et Sapiste lemmik on Circle K kahe kabanossiga hot dog, mida ta kutsus pede kaheraudseks, sest talle ei mahtunud p?he, et vanale heale Statoilile oli pandud selline nimi. „Kujutad sa ette, Pardike,” korrutas ta mulle iga jumala kord, kui me Circle K-st m??da s?itsime, „et ?hel p?eval tulevad miskid tegelased ja ?tlevad sulle, et sinu nimi on n??d ?mmargune Gei! Ja sa ei saa ise sinna midagi parata!” Neid s?nu huulte vahelt v?lja litsudes muutus Sapiste pilk sedav?rd leegitsevaks, et see oleks vihatud nimega bensukale hetkega tule otsa pistnud, kui seal poleks valmistatud nii head kabanossi. Paraku polnud tol hommikul tee peal ?htki Circle K-d, mist?ttu ma keerasin sisse esimesse tee??rsesse kioskisse ning tellisin kaks hot dog’i ja kaks kohvi. Hetk hiljem, kui ma juba autosse istusin, l?i mulle p?he, et minu sihtm?rgiks olevas puhkemajas on ju kindlasti kohvik v?i restoran, kus me saaksime n?lga kustutada, aga n??d oli juba hilja minna ?iendama, et „ma m?tlesin ringi ja ei tahagi enam teie hot dog’i”. L?una-Eesti burksikiosk pole miski e-kaubamaja, kust sa v?id tellida endale alukad, nendega n?dal aega m??da linna ringi tuiata ja ?htul teleka ees kotte s?gada, et need seej?rel m??jale tagasi saata, teatades k?lma rahuga, et number ei klapi. Veriallika puhkemaja asus keset parajat padrikut ning sinna viis kitsas ja k??nuline tee. P?ris mitmel ristmikul pidin hoolega vaatama, kuhupoole keerata, aga ?nneks viis GPS mind ?igesti kohale, sest kui ma l?puks metsa vahelt v?lja j?udsin, avanes mu pilgule hiiglama kolakas kahekordne puitmaja, mille ette olid pargitud m?ned autod. Kuigi kell l?henes juba k?mnele, p?les maja katusel tulikiri KANNIK, mille kustunud e t?i mulle kohe meelde, kuidas mu kodu l?hedal asuva lastekohviku Punam?tsike fassaadil s?ttisid pikka aega ?htuti vaid suur P ja utsike, kuni l?puks kohviku juhtkond asja avastas ja sildi ?ra remontis, millest oli tuline kahju, sest too kelmikas tulikiri oli kuu aja jooksul meie linnaosa ainus meelelahutus. Vaevalt olin ma oma meenutusega ?hele poole saanud, kui helistas Sapiste, teatades, et ta j?uab kohale k?mmekonna minuti p?rast, nii et ?rgu ma ilma temata miskeid samme astugu. Esialgu plaanisin ta autos ?ra oodata, aga kui n?gin, et trepile ilmus kiitsakas mees, kes mulle k?ega viipas, astusin autost v?lja. „Tervist! Inspektor Part. Kas teie kutsusite politsei?” „Jah, juba hommikul kutsusin. Ma ei teadnud, et see tulek nii kaua aega v?tab! Ma olen siin abipolitseinik ja kohe kui ma n?gin...” hakkas mees seletama. „Oodake ?ks hetk! Kohe saabub mu ?lemus ja siis r??gitegi, mis siin juhtus ja mida te n?gite.” Selle peale mees kohmetus ja nii me siis seisimegi kahekesi trepil, p?rnitsedes tasahilju teineteist. L?hedalt vaadates too tumedap?ine k?rend nii noor ei tundunudki. Aastaid oli tal ehk 40 jagu ning kaalu vahest ainult natuke rohkem, sest tundus, et ta oli olnud dieedil juba alates Eesti taasiseseisvumisest, mida ma m?letan ise v?ga h?sti, sest kui mu kraanajuhist onu l?ks Toompeale kivilahmakaid t?stma, jooksis tema naine pisarsilmil meie juurde, et ?kki suudab paps Valmarile selgeks teha, et ta kohe koju tuleks, sest muidu l?petame k?ik Siberis. Isa lubas Valmariga r??kida, ehkki tegelikult oli ta oma parteipileti juba kraanikausi taha peitnud ja istus hirmust v?bisedes, k?rv vastu raadiot, korrutades iga natukese aja tagant: „Ma ?tlesin teile, et l?heb jamaks! Ma ju ?tlesin!” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=66289881&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
