Minu J?hvi

Minu J?hvi Hendrik Pillmann Isehakanud j?hvikas Ida-V?lumaal ?ldjuhul ei satu inimesed J?hvi niisama. Kui satuvadki, siis ei pruugi hallikarva tunduv linnapilt tulijaid k?ita. Minagi olen ?ks nendest, kes Ida-Viru keskusest kohe ei vaimustunud. Siiski otsustasin kolida tundmatusse mitmekeelsesse keskkonda. Vabal tahtel sai minust haridusprogrammi „Noored kooli“ liige ja kohaliku kooli ?petaja. Tahtsin anda oma panuse, et iga laps Eestimaal saaks parima v?imaliku hariduse.
Olin enne seda elanud vaid s?nnikodus, seda ?likooli l?puni v?lja. Tundus p?nev kolida kuhugi, kuhu enda arvates ei sobitu, ja seal t?iesti ?ksi hakkama saada.
J?hvi sai mulle p?ikeks tundmatusse – senised m?tted-arusaamad vajasid ?mberkujundamist. Kaks aastat selles linnas andsid iseseisvumiseks v??rtusliku aluse ja t?estasid, et vahel piisab hingerahuks ka p?ris v?hesest. T?eline J?hvi elu k?ib vastupidi suurematele linnadele ?hte jalga selles elavate inimestega: ei suured moodsad hooned ega trendi- ja moer??gatused kusagilt kaugemalt suuda vaigistada j?hvikate v?ge.
Raamat pakub lugejale v?imalust n?ha seestpoolt nii J?hvi linna kui ka ?petajaametit ning aeg-ajalt s?damest naerda.
Raamatuga t?histame Eesti 100. s?nnip?eva. Hendrik Pillmann Minu J?hvi Autori?igus: Hendrik Pillmann ja Petrone Print O?, 2021 Toimetaja: Loone Ots Keeletoimetaja ja korrektor: Karet Eesm?e Kujundaja: Heiko Unt Kaardi kujundaja: Kudrun Vungi Karikatuurid: Hendrik Pillmann K?ljendaja: Aive Maasalu Makett: Madis Kats Tr?kk: Greif O? ISBN 978-9916-605-85-1 (tr?kis) ISBN 978-9916-605-86-8 (epub) ISBN 978-9916-605-87-5 (epub) www.petroneprint.ee HAKATUSEKS Minu kui tartlase ettekujutus Ida-Virumaast oli tekkinud Eesti j??hoki p?hjal, mida hoiavad au sees Kirde-Eesti suurimate linnade, Narva ja Kohtla-J?rve elanikud. Selle j?ise m?ngu harrastajaid v?ib leida ka teistest linnadest, kuid idavirukaid nad naljalt ?le ei trumpa. ?ks hokikultuuri ?listajaist oli minu hokitreener Tartus, kes ise oli Ida-Virumaale paikseks j??nud juba 1970. aastatel, kuid kelle juured ulatusid hoopiski Petserimaale. Seda, kust ta p?rit on, mainis ta ikka ja j?lle eesti-vene segakeeles. „Tak. Pet?or? nii krassivaja ja seal hea m?ngi – puk-puk, litter liigu! ?aibu!“ Noogutasin ja naeratasin. Mitte midagi ei saanud aru. Treeningutel oli keel see, mis mind vahel pidurdas, sest vene keelest ei saanud ma mitte s?nagi aru. „Ma ei taha sinna t?iskasvanute trenni minna, sest ma ei saa mitte essugi aru,“ ?tlesin emale. Veelgi enam, iga kord, kui j?udsin Ida-Virumaa tiheasustuse aladele, nagu J?hvi, Narva v?i Kohtla-J?rve, t?usis pulss ja ma muutusin ?revaks. P?hjus oli see, et esimest korda elus tundsin keelebarj??ri. 13-aastaselt arvasin, et see k?ik rullub mu silme all taas lahti. Tartu liuv?ljal korraldati hokiturniir Tartu Cup, kuhu mind napist vanusest hoolimata paluti lauakohtunikuks. Olin selle ?le uhke, sest lauas istumise eest sain 100 krooni (6,39 €) puhtalt k?tte. Just! Kuulus Koidula isiklikult maandus minu rahakotti. Tol ajal sai p?hikooli?pilane selle eest endale sisuliselt k?ike lubada. „K?ige“ all tasub meelde tuletada, et selles vanuses v?ivad soovid olla ?snagi piiratud. Uhkus uhkuseks, aga k?ik v?ljakul uiselnud hokim?ngijad ja laua taga istunud kohtunikud, kes minuga suhtlema pidid, olid venelased. Suured madala h??lega venelased, kes eesti keelt ei osanud, kuid kelle pilk ?tles tihti rohkemgi kui s?nad. Turniiri m?ngud venisid keelebarj??ri p?rast keskmiselt viis minutit pikemaks, meeskonnad ei olnud minuga rahul ja hiljem palka v?lja makstes n?itas n?rdimust ka treener. Ta lihtsalt ei r??kinud minuga. Vaatas mulle p?ris kurjalt silma ja rohkem mind lauakohtunikuks ei kutsunud. Olin kedagi alt vedanud ja esimest korda elus suuremalt l?bi kukkunud. V?hemasti toona arvasin nii. Mul tekkis hirm venelastega suhtlemise ees ja hokiringkonnas proovisin n??d neist iga hinna eest suure kaarega m??da k?ia. Hirm ei kadunud ?ra ei v?istlustel ega j??halle k?lastades. Sattunud Eesti hokimekadesse, olin ma tihti nagu labidaga p?he saanud. Seal oli tohutu rahvamass, vene keel, agressiivsus, ja kui kodustele kaotus osaks sai, siis ka rusikad, mis teel j??hallist v?lja vastu seina vihast pehmeks taoti. Kui te ei usu, astuge sisse Kohtla-J?rve j??halli ning leiate kohe koha, kus sein on oma vitsad saanud. Ilmselgelt ei ole see kena vaatepilt. Hoolimata sellest, et ka ise seda karmi m?nguala harrastasin, ei saanud ma kordagi aru temperamendist, mis hokif?nnidega kaasas k?is. V?i veel! Kas te olete kokku puutunud vene keele roppuste rikkaliku varamuga? Ka eesti k?igi roppuste leksikon oleks vene keele ?uduste kogumiku k?rval poisike. Tagasi minevikku. Olin sportlik, ent ontlik, ja k?ik viis selleni, et ma ei tahtnud enam kunagi Ida-Virumaale tagasi minna. Hea meelega oleksin soovinud ka vene keelest kaugele eemale hoida. See tundus t?iesti teine maailm, kuhu tavaline eestlane lihtsalt ei sobitunud. Ida-Virumaa, vene keel ja meel j?tsid lapsep?lves kogetu t?ttu halva mulje. Agressiivse, mis minu olemusega kokku ei klappinud. Veel v?hem oleksin osanud ette kujutada, et minust saab ?petaja. Ametilt see, keda ise olin terve p?hikooli- ja g?mnaasiumiaja tohutult kirunud. Ma ei ole ?lipikk, aga v?rdlemisi siiski. K?ik minu m??tu inimesed koondusid klassiruumi tagapinkidesse. ?petajad ei ajanud meid sinna niisama v?i p?hjusel, et me jutustasime ja segasime tundi. Olime nii pikad, et j?ime kasvu t?ttu v?iksematele lihtsalt ette. Siiani arvan, et nende tagumiste pinkidega lihtsalt on juba nii, et kui kord sinna satud, siis su peale ka mingi needus laskub. Tahad v?i ei taha, tunni ja ?petaja jutu ajal tuleb jutt ka sinu suust – t?itsa iseenesest. Praegu m?istan v?ga h?sti hariduse t?htsust, kuid p?hikoolis ja g?mnaasiumis oli sada teist asja, millele seal taga keskenduda. N?iteks s?ndis ?riplaan, kuidas Saksamaalt autosid odavalt Eestisse tuua ja siis neid kallima hinnaga maha m??a, kuigi ise j?udsin juhilubade tegemiseni alles aastaid hiljem. Loomulikult ei viinud me ?htki ?riplaani t?ide. Nende asemel said teoks hoopis pidutsemisplaanid, kuhu ka mind vahepeal kaasati. Ma ei olnud klassi k?ige populaarsem poiss, k?igist pidudest mind osa v?tma ei kutsutud. Ega ma seda soovinudki, kuid kui mingil hetkel see juhtus, siis v?isin olla tunnistajaks sellele, kuidas pidu l?ppes nii m?nelegi suurema peavaluga j?rgmise p?eva hommikul. ?petajad ei soovinud meie plaanidest aga midagi kuulda, sest piiblina k?sitatav riiklik ?ppekava oli loodud sajaprotsendiliseks t?itmiseks. Kujutage ette, et klassi ees on pingsalt ?ppekava j?rgiv ?petaja, aga ?pilased ihkavad lugeda koomikseid ja m?ngida s?pradega nuputelefonidel rekordite peale kettaheidet. Just seda viimast me tegimegi ja autoriteedi kehastajale klassi ees see ?learu ei meeldinud. Tekkisid vastasseisud. Iga p?ev oli koolis rohkem lahinguid kui teise maailmas?ja ajal Sinim?gedes. Ma ei ?ppinud halvasti, hoopis vastupidi, kuid k?ige selle juures olin kuidagi n?utud ja kujunenud stereot??pidest k?rvale kaldumas. Hea ?pitulemus kerkis peaaegu alati vana rasva, v?i nagu mulle tundus, intelligentsuse pealt. Tegin v?imalikult palju t??d koolis ja unistasin sedav?rd rohkem v?ljaspool kooli. See j?ttis mulle v?imaluse m?elda asjadest, mis v?iksid maailma paremaks muuta. Selleks, et muuta maailma, v?tsin ma k?igest 12-aastasena ?hendust Virgin Groupi omaniku Sir Richard Bransoniga, et m??a talle maha idee tegelasest nimega Eco Hainz, kellest pidi saama looduss?bralike projektide maskott ja kes pidi mulle v?imaldama tammeparketiga metsamaja m?gedes (just sellest ma v?iksena unistasin). Ilmselt oli Sir Branson minu ?riplaanist sedav?rd vaimustuses, et ta ahmib siiani ?hku ega suuda idee briljantsust uskuda, sest ta ei ole suutnud seniajani minuga ?hendust v?tta. Aega on, Richard! Selleks, et maailma muuta, ma ju siia ilma s?ndisingi. Eco Hainz ootab k?ll siiani vastust, kuid oodates olen vaadanud ja hinnanud oma tulevikuv?ljavaateid mitmes teises suunas. Diplomaatia tundus mulle vahetult peale g?mnaasiumi l?ppu k?ige s?damel?hedasem, sest valitud karj??r v?imaldas minusugusel edeval inimesel esineda, m?ngida teiste diplomaatidega oskuslikult s?nakabet ning tutvustada Eesti vabariiki ja meie rikkalikku kultuuri, mille ?le ma tohutut uhkust tunnen. Seet?ttu n?is mulle sobivat just Tartu ?likooli rahvusvaheliste suhete ?ppekava ja just sellest kuulsast paigast sai minu alma mater. Aastad m??dusid, unistamise aeg oli ?mber. Olin saanud t?iskasvanuks ja t?iskasvanud unistamisega teadup?rast ei tegele. Nemad teevad hoopis t?sist ja t?htsat t??d. Veebruar 2017 oli ?likoolis minu jaoks k?ige raskem, sest sel korral olin eksamid kavandanud v?ga l?hikese aja peale. ?likooli esimest astet l?bisin l?puks neli aastat, sest tahtsin rohkem asju ?ppida, kuid ?ht ma l?plikult selgeks ei saanudki: kuidas planeerida oma eksamid sedasi, et mu pea juba 23-aastaselt halliks ja ma ise lolliks ei l?heks. Rahvusvaheliste suhete ja ajaloo ?ppeained olid minule lihtsad, jutustavad, kuid oli neid ?ppej?ude, kes suutsid eksamil peaaegu alati v?lja v?luda sellised k?simused, mida ma t?esti kartsin. Ma olin k?ll ?ppinud, aga oli tunne, et sellest teadmiste kontrollist kukun ma k?ll l?bi. M?letan, et eksami ?ks k?simusi oli seotud Taani hindamisraamatus mainitud Geviga ehk praeguse J?hviga. Toona ei kujutanud ma ettegi, et J?hvi v?iks ligi ?heksa kuu m??dudes saada minu peatuspaigaks. Tol hetkel oli J?hvi olemasolu fakt, mis mind ei k?netanud. Ent mulle anti voli muuta maailma kandikul, sest sellest eksamist sain ma mingi ime l?bi hea hindega tulema. Maailm oli valla, kuid samas ka lukus. Mida teha edasi, kui oled n??d kraadi, terve bakalaureusekraadi v?rra kangem? Olin m?rganud oma tuttavate tegevust programmis „Noored kooli“. Kaks just ?likooli l?petanud idealisti olid otsustanud hakata ?petajateks. ?hele neist vaatasin ?likooliajal alt ?les. Tema valik pani mind m?tlema: miks just see, kasina palgaga amet? Miski aga oli peas idanema pandud. Uurisin programmi kohta lisa ja saatsin avalduse. Tahtsin lihtsalt vaadata, kas mind v?etakse vastu v?i mitte. Mul oli soov saada kiita ja avalduse esitasin ma eesk?tt puhtast hasardist. Sain kiita. Hea s?naga kostitati mind lausa mitmeid p?evi jutti. Avalduse esitaja suureks ?llatuseks n?hti temas midagi sellist, mis programmiga sobis. Sellest k?igest kasvas omakorda reaalne soov saada ?petajaks. ?le pika aja hakkasin j?rjest rohkem uskuma enda v?imesse midagi suurt ?ra teha. Olen aus – ma oskan m?elda omakasule. Usun, et seda teeme j?udum??da k?ik. Tunnustus, statistika j?rgi ka palk, v?ib ju ?petajal madal olla, kuid tollel ajal, 23-aastase noormehena, oli ?anss saada CVsse selline v?imas t??kogemus – v?ta v?i j?ta. Mina v?tsin. Curriculum vitae v?ib ju vajada v?imast rida, et tulevikus saaks hooga prantsatada asutuste laudadele pikkade ja looklevate kogemuskirjeldustega dokumendi, kuid ?ks n?anss v?ttis siiski hetkeks hoogu maha. ?ks ilus ja kerge n?anss n?udis pisut pikemat aega, et m?elda, sest see otsus oli m?jutamas kogu minu eelseisvat elu. Neiukene s?rasilma, neiu lahke, naerukas pistis mulle ?ie rinda, n?elaga ta kinnitas. Karl Eduard S??t„N?el“ Leidsin armastuse, kellega n?gin end koos elup?evade l?puni. Sel ilusal ajal pidi mu pea t??tama kui koorelahutaja. Pidin k?ik v?imalikud plaanid kohandama nii, et lahendus oleks kuidagi kasulik tema ja minu vastalanud ?hisr?nnakule. M?ttet??d oli k?vasti. Tegelikult selle tulemusel j?udsingi J?hvi. Lootsin vaid, et maandumine oleks sujuv ja heategu haridusvalla h?veks v?imalikult suur. Nii jooksid minu jaoks kokku kaks enneolematut asja. Diplomaatilise karj??ri plaan ei n?inud ette, et esimene l?hetus toimub suunal Tartu-J?hvi. Veel v?hem oleksin osanud oodata, et t?? asemel suursaatkondades maabun hoopis Ida-Virumaa renoveerimata kooli klassiruumis, mille aknad on hommikup?ikese poole. See raamat on eelk?ige jutustus minu kahest aastast Ida-Virumaal J?hvis. V?ib ju m?elda, et p?evaplaan oli lihtne: ?ratus, t??le, magama ja nii mitu p?eva n?dalas, mitu kuud aastas ja mitu aastat j?rjest. Vastupidi eespool kirjeldatud p?evaplaanile pakkus J?hvi mulle siiski midagi enamat – aega avastada iseennast huvitavate inimeste, juhtumiste ja tunnetamiste kaudu. Oli hetki, mis surusid mind p?lvili v?i vastupidi – t?stsid taevakaarele h?ljuma. Oli r??mu, oli kurbust. Pajatan teile sellest natuke l?hemalt. Minu isiksus hakkas kasvama Ida-Virumaal 2017. aasta 29. augustil. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/hendrik-pillmann/minu-johvi/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.