Vahimehed

Vahimehed John Grisham ?hes Florida v?ikelinnas tapetakse ?htul kauemaks t??le j??nud noor jurist jahip?ssilasuga p?he. ?sna kiiresti leitakse oletatav s??dlane. „Keith ajas tema lahutuse asju, aga mehele j?id suured elatisrahad maksta ja ta oli Keithi peale v?ga vihane,” ?tlevad ?hed. „Ta oli v?givaldne ja k?is tihti jahil,” v?idab endine abikaasa. „Ma kuulsin mingit pauku ja n?gin, kuidas must mees jooksis ?le t?nava; tal oli k?es piklik ese, mis v?is vabalt olla p?ss,” ?tleb tunnistaja. „Ta kiitles, et oli ?igluse jalule seadnud ja p?ssi p?rast seda merre visanud,” tunnistab kongikaaslane eeluurimisvanglast.
K?ik see juhtus 22 aastat tagasi. Kogu selle aja on Quincy Miller istunud vanglas ja seletanud k?igile, kes on n?ustunud kuulama, et tema pole s??di. Kuid uskuma j??b teda ainult ?ks mees, vanglat vaimulikuna k?lastanud Cullen Post. Mittetulundus?hing Vahimehed, kus Post tegutseb, sellega tegelebki, et p??ab korraldada s??tult surma m?istetute kohtuasjade uut l?bivaatamist ja nende inimeste vanglast v?ljaaitamist. Vahel see ?nnestub, vahel mitte.
Milleri vabastamisega l?heb asi kardetust keerulisemaks, sest juristi tapja(d) ei taha mingi hinna eest, et see vana lugu uuesti p?evavalgele toodaks. John Grisham Vahimehed Originaali tiitel: John Grisham The Guardians Doubleday 2019 Copyright © 2019 by Belfry Holdings, Inc. © T?lge eesti keelde. Juhan Habicht, 2021 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Ingrid Eylandt-Kuure ISBN 978-9985-3-5228-1 e-ISBN 9789985352861 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif James McCloskeyle, Vabastajale 1 Duke Russell ei ole s??di nendes ?udsetes kuritegudes, mille eest ta on s??di m?istetud; sellegipoolest on tema hukkamiseni j??nud tund ja nelik?mmend neli minutit. Nagu sellistel hirmsatel ?htutel ikka, n?ib kell viimse tunni l?henedes kiiremini tiksuvat. Ma olen teistes osariikides kaks sellist minutite loendamist l?bi elanud. ?ks kord l?puni v?lja ning mees lausus oma viimased s?nad. Teine kord sai lugu imekombel teistsuguse l?pu. Las tiksub – seda ei juhtu, v?hemalt mitte t?na. Alabama v?imumeestel v?ib ?hel p?eval ?nnestuda Duke’ile p?rast tema viimast ?htus??ki n?el k?sivarde torgata, aga see p?ev ei ole t?na. Ta on surmam?istetute tiivas istunud ainult ?heksa aastat. Osariigi keskmine on viisteist. Kaksk?mmend pole haruldane. Apellatsioon r?ndab kusagil Atlanta ?heteistk?mnenda ringkonna kohtumajas ja kui see satub l?hema tunni aja jooksul ?ige kohtusekret?ri lauale, siis hukkamine peatatakse. Duke l?heb tagasi ?ksikvangistuse hirmude juurde ja elab, et surra m?nel teisel p?eval. Ta on olnud mu klient viimased neli aastat. Tema toetajaskonda kuulub ?ks Chicago suurfirma, mis on teinud tuhandeid tunde vabatahtlikku t??d, ja Birminghami h?redaks j??nud surmanuhtluse-vastane r?hmitus. Kui ma nelja aasta eest veendusin, et ta pole s??di, v?tsin tema esindamise enda peale. Mul on praegu viis juhtumit, k?ik neist – v?hemalt minu arvates – vales??distused. Olen n?inud ?hte oma klienti suremas. Ma usun seniajani, et ta oli s??tu. Ma lihtsalt ei suutnud seda ?igel ajal t?estada. ?hest piisab. Kolmandat korda sel p?eval sisenen Alabama surmam?istetute tiiba ja peatun ukse juures metallidetektori ees, mille juures kaks pahurat valvurit oma valdusi kaitsevad. ?ks v?tab kirjutamisaluse ja p?rnitseb mind nii, nagu oleks ta mu eelmisest visiidist m??dunud kahe tunni jooksul mu nime unustanud. „Post, Cullen Post,” ?tlen sellele puupeale. „Duke Russelli juurde.” Ta uurib oma paberilehte, nagu v?iks seal kirjas olla elut?htsat teavet, leiab otsitu ning noogutab l?hikesel konveierilindil seisva plastkorvi suunas. Just nagu varemgi, asetan sellesse oma portfelli ja telefoni. „Kell ja p?ksirihm?” k?sin sarkastiliselt. „Ei,” m?hatab ta vaevaga. Astun l?bi detektori, see ei piiksu, ning j?lle kord p??seb s??tute kaitsja reeglitep?raselt ja ilma relvadeta surmam?istetute tiiba. V?tan oma portfelli ja telefoni ning j?rgnen teisele valvurile m??da steriilset koridori varbseinani. Ta noogutab, l?litid kl?psuvad ja k?lksuvad, trellid libisevad eest ja me k?mbime m??da j?rgmist koridori s?gavamale sellesse ?nnetusse hoonesse. Nurga taga ootavad m?ned mehed aknata terasukse juures. Neli kannavad vormi, kaks ?likonda. ?ks ?likonnas meestest on vangla?lem. Ta vaatab s?ngelt minu poole ja astub l?hemale. „On hetk aega?” „Mitte just palju,” vastan. Me liigume eravestluseks r?hmast eemale. Ta pole paha mees, lihtsalt teeb oma t??d, see on tema jaoks uus ja ta pole seni ?htegi hukkamist korraldanud. Aga ta on ka vaenlane ja kui ta midagi tahab, siis minu k?est ta seda ei saa. Me oleme ninapidi koos nagu semud ja ta sosistab: „Kuidas tundub?” Ma vaatan nagu olukorda hinnates ringi ja ?tlen: „Ah, ma ei tea. Mulle paistab, nagu tuleks hukkamine.” „Ole n??d, Post. Meie juristid ?tlevad, et p??seb.” „Teie juristid on idioodid. Aga sellest me oleme juba r??kinud.” „Ole n??d, Post. Kuidas t?en?osus praegu on?” „Viisk?mmend viiek?mnele,” valetan mina. See ajab ta segadusse ja ta ei tea, kuidas reageerida. „Ma tahaksin oma klienti n?ha,” ?tlen. „Muidugi,” ?tleb ta valjemini ja nagu pettunult. Ta ei tohi n?idata end minuga koost??d tegemas, seega kiirustab ta eemale. Valvurid astuvad tagasi ja ?ks neist avab ukse. Surmaruumis lebab Duke madratsil, silmad kinni. Piduliku p?eva puhul lubavad reeglid tal kasutada v?ikest v?rvitelerit, ta v?ib vaadata, mida tahab. H??l on maha keeratud, uudistekanal on l??ne metsatulekahjude p?rast p??rdes. Tema viimased minutid pole ?leriigiliste uudiste jaoks piisavalt suur lugu. Igas osariigis, kus surmanuhtlus veel kehtib, on selle jaoks oma tobedad rituaalid, mis peaksid tekitama v?imalikult palju dramaatikat. Siin lubatakse l?hedaste pereliikmetega suures k?lalisteruumis ilma mingite vaheseinteta kokku saada. Kell k?mme ?htul viiakse surmam?istetu surmaruumi, kohe selle k?rval on surmakamber, kus ta hukatakse. Tema juures v?ivad istuda kaplan ja advokaat, teised mitte. Tema viimane ?htus??k serveeritakse poole ?heteistk?mne paiku, ta v?ib tellida, mida tahab, v?lja arvatud alkohol. „Kuidas l?heb?” k?sin, kui ta istuma t?useb ja naeratab. „Pole end kunagi paremini tundnud. Kas on uudiseid?” „Veel mitte, aga ma olen endiselt optimistlik. Me peaksime varsti midagi kuulma.” Duke on kolmk?mmend kaheksa aastat vana valge mees ning enne, kui ta v?gistamise ja m?rva eest vangi pandi, oli tema toimikus kaks purjus peaga autojuhtimist ja m?ned kiiruse ?letamise trahvid. Ei mingit v?givalda. Noores eas oli ta pidutseja ning vembumees, kuid ?heksa aastat ?ksinduses on teda suuresti rahustanud. Minu t?? on ta vabadusse p??sta, hetkel tundub see aga hullumeelse unen?ona. V?tan telekapuldi ja vahetan kanali Birminghamile, aga j?tan h??letu peale. „Sa paistad v?ga enesekindlana,” ?tleb ta. „Mina v?in seda endale lubada. Ega mina n?ela saa.” „Sa oled naljakas mees, Post.” „V?ta vabalt, Duke.” „Vabalt?” Ta l?kkab jalad p?randale ja muigab j?lle. Asjaolusid arvestades paistab ta end t?esti ?sna vabalt tundvat. Ta hakkab naerma ja ?tleb: „Kas sa Lucky Skeltonit m?letad?” „Ei.” „L?puks nad tegid talle ?ra, umbes viie aasta eest, aga enne j?udsid nad talle kolm viimset ?htus??ki tuua. Kolm korda k?ndis m??da k?igulauda, enne kui alla l?kati. Vorstipitsa ja kirsikoka.” „Ja mida sina tellisid?” „Prael?ik, friikad ja kuus ?lut.” „Ma ?lle peale v?ga ei loodaks.” „Kas sa aitad mu siit v?lja, Post?” „T?na mitte, aga ma tegelen sellega.” „Kui ma v?lja saan, l?hen otsejoones baari ja joon k?lma ?lut, kuni pilt eest kaob.” „Ma tulen sinuga kaasa. Ongi kuberner.” Too ilmub ekraanile ja ma keeran h??le peale. Ta seisab mikrofonide rivi ees, kaamerate valgus l?igib. Tume ?likond, neerumustriga lips, valge s?rk, iga toonitud juuksekarv geeliga t?pselt ?igesse kohta seatud. Liikuv valimiskampaania plakat. Piisavalt kannatanud, ?tleb ta: „Ma olen h?rra Russelli juhtumi p?hjalikult l?bi vaadanud ning seda pikalt oma uurijatega arutanud. Ma olen kohtunud ka Emily Broone’i, h?rra Russelli kuritegude ohvri perekonnaga, ja nad on armuandmise m?ttele v?ga vastu. Olles kaalunud selle juhtumi k?iki k?lgi, olen otsustanud s??dim?istmise kehtima j?tta. Kohtuotsus j??b p?sima ja hukkamine toimub. Rahvas on oma s?na ?elnud. H?rra Russelli armuandmispalve on seega tagasi l?katud.” Ta kuulutab seda nii dramaatiliselt kui suudab, kummardab siis ja eemaldub aeglaselt kaameratest; tema on oma t?htrolli esitanud. Elvis on majast lahkunud. Kolme p?eva eest leidis ta aega, et eraldada mulle veerand tundi, p?rast seda aga vestles meie „eraviisilisest” jutuajamisest oma lemmikajakirjanikega. Kui ta oleks juhtumiga p?hjalikult tutvunud, siis ta teaks, et Duke Russellil polnud mingit tegemist Emily Broone’i ?heteistk?mne aasta eest toimunud v?gistamise ja tapmisega. L?litan h??le j?lle v?lja ja ?tlen: „See polnud just ?llatus.” „On ta kunagi kellelegi armu andnud?” k?sib Duke. „Muidugi mitte.” Uksele koputatakse valjusti ja see avaneb. Sisenevad kaks valvurit, teine neist veeretab kandikut viimse ?htus??giga. J?tavad selle kongi ja lahkuvad. Duke p?rnitseb lihat?kki, friikartuleid ja ?sna ?hukest ?okolaadikoogi viilu ning ?tleb: „?lut ei ole.” „Naudi oma j??teed.” Ta istub madratsil ja hakkab s??ma. Toit l?hnab isu?ratavalt ja mulle tuleb meelde, et ma pole juba v?hemalt kaksk?mmend neli tundi midagi s??nud. „Friikaid tahad?” k?sib ta. „T?nan, ei.” „Ma ei jaksa seda k?ike ?ra s??a. Miskip?rast pole erilist isu.” „Kuidas emaga l?ks?” Ta pistab suure lihat?ki suhu ja m?lub aeglaselt. „Mitte eriti h?sti, nagu sa v?id arvata. Palju pisaraid. See oli p?ris jube.” Mobiil hakkab mu taskus v?risema ja ma t?mban selle v?lja. Vaatan helistaja nime ja ?tlen: „Siin see n??d on.” Naeratan Duke’ile ja vastan k?nele. See on ?heteistk?mnenda piirkonna kohtusekret?r, mees, keda ma tunnen p?ris h?sti, ning ta teatab mulle, et tema boss allkirjastas just k?su hukkamise peatamiseks, tuues p?hjuseks, et on vaja rohkem aega uurimiseks, kas Duke Russelli kohtuprotsess oli ?iglane. K?sin, millal k?sk v?lja kuulutatakse, ja ta ?tleb, et viivitamatult. Vaatan oma klienti ja ?tlen: „Said peatamise. T?na n?ela ei tule. Kaua sul selle lihaga veel l?heb?” „Viis minutit,” vastab ta laialt naeratades ja l?ikab liha. „Saad sa mulle k?mme minutit anda?” k?sin sekret?rilt. „Mu klient tahaks oma viimse ?htus??gi l?petada.” Me kaupleme ja lepime l?puks kokku seitsme minuti peale. T?nan teda, l?petan k?ne ja valin uue numbri. „S?? k?hku,” ?tlen. Duke on j?rsku s??giisu ?les leidnud ja on ?nnelik nagu siga k?na ??res. Duke’i vales??distuse arhitekt on v?ikelinna prokur?r nimega Chad Falwright. Praegu viibib ta siit peaaegu kilomeetri kaugusel vangla administratiivhoones ja valmistub oma karj??ri k?rghetkeks. Ta arvab, et pool kaksteist saadetakse ta koos Broone’i perekonna ja kohaliku ?erifiga vangla mikrobussi, s?idutatakse siia, surmam?istetute tiiba ning juhatatakse v?iksesse tuppa, millel on suur kardinaga kaetud klaasaken. Chad m?tleb, et kui nad juba seal on, siis ootavad nad hetke, mil Duke on rihmadega kanderaamile kinnitatud, s?stlan?elad k?tes valmis, ja kardin t?mmatakse dramaatiliselt eest. Prokur?ri jaoks pole suuremat rahuldust tehtud t??st kui olla tunnistajaks hukkamisele, mille ta ise on v?lja ajanud. Ent Chad j??b sellest elevusest ilma. Valin ta numbri ja ta vastab kiiresti. „Post siinpool,” ?tlen, „surmam?istetute tiivas, ja meil on halbu uudiseid. ?heteistk?mnes ringkond andis ?sja k?su hukkamine peatada. Paistab, et sa pead, saba jalge vahel, tagasi Veronasse roomama.” Ta kogeleb ja suudab siis ?elda: „Mida kuradit?” „Sa kuulsid k?ll, Chad. Su v?ltsitud s??distus laguneb koost ja praegusest l?hemale sa Duke’i skalbile ei p??se, kuigi ma pean tunnistama, et neetult l?hedale j?udsid sa k?ll. ?heteistk?mnes ringkond kahtleb kohtuprotsessi ?igluses, nii et nad saadavad asja tagasi. Kogu lugu, Chad. Kahju k?ll, et ma su suurhetke ?ra rikkusin.” „On see mingi nali, Post?” „Oh, muidugi. Me siin surmam?istetute tiivas kogu aeg naerame. Sul oli p?ev otsa ajakirjanikega r??kides l?bu laialt, l?butse n??d sellega edasi.” ?elda, et ma p?lgan seda meest, oleks tohutu alahindamine. L?petan k?ne ja vaatan pidus??ki mugiva Duke’i poole. Suu t?is, k?sib ta: „Saad sa mu emale helistada?” „Ei. Ainult advokaadid v?ivad siin mobiili kasutada, aga ta saab piisavalt kiiresti teada. Tee k?hku.” Ta loputab suu teega puhtaks ja r?ndab ?okolaadikooki. V?tan telekapuldi ja panen h??le peale. Tema kraabib taldrikut, ekraanile ilmub aga kusagil vangla territooriumil viibiv hingetu reporter, kes teatab kogeledes, et hukkamine on peatatud. Ta n?ib olevat segaduses ja h?mmeldunud ning ka k?ikjal tema ?mber valitseb segadus. M?ne sekundi p?rast koputatakse uksele ja vangla?lem astub sisse. Ta n?eb telekat ja ?tleb: „Nii et te vist juba kuulsite?” „Seda k?ll, ?lemus, kahju, et pidu untsu l?ks. ?tle oma poistele, et nad v?ivad laiali minna, ja palun kutsu mulle auto.” Duke p?hib varrukaga suud, hakkab naerma ja ?tleb: „?rge tehke nii pettunud n?gu, vangla?lem.” „Ei, tegelikult on see mulle kergenduseks,” ?tleb ta, aga t?de paistab l?bi. Ka tema on p?ev otsa ajakirjanikega r??kinud ja nautinud rambivalgust. Ent ?kki on ta p?nev jooks l?bi saanud ja ta on otse enne fini?ijoont n?oli kukkunud. „Ma n??d l?hen,” ?tlen Duke’i k?tt surudes. „T?nan, Post,” ?tleb tema. „Ma v?tan ?hendust.” Suundun ukse poole ja ?tlen vangla?lemale: „Palun anna kubernerile edasi minu lugupidamine.” Mind juhatatakse hoonest v?lja, k?lm ?hk paiskub n?kku ja tundub virgutavana. Valvur saadab mu paari meetri kaugusel seisva eraldusm?rkideta furgoonauto juurde. Ma istun autosse ja tema sulgeb ukse. „Peav?ravasse,” ?tlen juhile. S?ites Holmani Parandusasutuse korrap?ratult paiknevate hoonete vahel, tunnen j?rsku iiveldust ja n?lga. Ja kergendust. Sulgen silmad, hingan s?gavalt ja s?venen imesse, et Duke on elus ning n?eb homset p?eva. Praeguseks olen ma p??stnud ta elu. Tema vabadusse aitamine vajab j?rgmist imet. Ilmselt teab ainult juhtkond, miks, aga viimased viis tundi on k?ik vangid olnud t?ielikus isolatsioonis – just nagu v?iksid nad kokku ajada Bastille’ stiilis vihase j?ugu ja r?nnata surmam?istetute tiiba, et Duke vabastada. N??d lastakse ohjad l?dvemale; p?nevus on m??das. T?iendavad j?ud, mis korra hoidmiseks kohale toodi, on lahkumas ja minagi tahan siit minema p??seda. Parkisin tulles auto v?rava l?hedale platsile, n??d panevad telejaamade meeskonnad seal oma asju kokku ja l?hevad koju. T?nan autojuhti, istun oma v?iksesse Fordi linnamaasturisse ja lahkun kiiruga. S?itnud kaks miili m??da maanteed, peatun ??seks suletud poekese juures, et helistada. Tema nimi on Mark Carter. Mees, valge, kolmk?mmend kolm aastat vana, elab Veronast k?mne miili kaugusel Baylissis v?ikeses ??rimajas. Mul on arvutis fotod tema majast ja veoautost ja naisest, kes praegu tema juures elab. ?heteistk?mne aasta eest v?gistas ja tappis Carter Emily Broone’i ja n??d tuleb mul lihtsalt seda t?estada. Anon??mset k?nekaarti kasutades helistan talle mobiilile, numbrile, mida ma ei tohiks teada. Peale viit helinat ta vastab. „Kas Mark Carter?” „Kes k?sib?” „Sa ei tunne mind, Carter, aga ma helistan vanglast. Duke Russelli hukkamine peatati, nii et kahju k?ll, kuid ma pean sulle teatama, et see asi pole l?petatud. Kas sa vaatad telekat?” „Kes r??gib?” „Ma olen kindel, et sa vaatad telekat, Carter, istud oma paksu perse peal koos oma paksu naisterahvaga ja palvetad, et osariik viimaks tapaks Duke’i sinu kuriteo eest. Sa oled pasakott, Carter; sa tahad n?ha, kuidas tema sureb selle eest, mis sina korda saatsid. Eriline argp?ks.” „?tle seda mulle n?kku.” „Oh, k?ll ma ?tlen, Carter, ?hel p?eval kohtus. Ma leian t?endid ja varsti p??seb Duke v?lja. Sina l?hed tema asemele. Ma tulen sulle j?rele, Carter.” L?petan k?ne enne, kui ta j?uab veel midagi ?elda. 2 Kuna bensiin on pisut odavam kui odavad motellid, veedan ma suure osa pimedatest tundidest t?hjadel maanteedel s?ites. Nagu ikka, ?tlen ma endale, et k?ll ma hiljem magan, nagu oleks pikk talveuni nurga taga ootamas. T?de on aga see, et ma tukastan palju, aga magan harva, ja vaevalt see ka muutub. Ma olen v?tnud enda kanda nende inimeste koorma, kes k?dunevad s??tult vanglas, samas kui v?gistajad ja m?rtsukad k?nnivad vabalt ringi. Duke Russell m?isteti s??di nurgataguses maakate asulas, kus pooltel vandemeestel on lugemisega raskusi ja kahel uhkeldaval valeeksperdil, keda Chad Falwright tunnistajapulti saatis, oli lihtne neid eksitada. Esimene oli Wyomingi v?ikelinnast p?rit, praksisest loobunud hambaarst. See, kuidas ta leidis tee Alabama Veronasse, on veel omaette lugu. Veenva autoriteedi, kena ?likonna ja muljetavaldava s?navaraga tunnistas ta, et kolm s?lku Emily Broone’i k?sivartel on Duke’i hammaste tekitatud. See kloun elabki sellest, et k?ib m??da riiki tunnistajaks, alati s??distuse poolel ja alati kena tasu eest, ning tema v??rastunud ajus pole v?gistamine piisavalt v?givaldne, kui v?gistaja pole ohvrit nii k?vasti hammustanud, et sellest oleks j??nud j?ljed. Selline alusetu ja naeruv??rne teooria tuleks ristk?sitlusel paljastada, aga Duke’i advokaat oli sel ajal kas purjus v?i tukastas. Teine ekspert oli osariigi kohtulaborist. Tema p?devusvaldkond oli – ja on seniajani – karvad. Emily kehalt leiti seitse kubemekarva ja see t??p seletas vandemeestele, et need p?rinevad Duke’ilt. Tegelikult ei p?rinenud. T?en?oliselt on need Mark Carteri omad, aga me ei tea seda. Veel. Neil kohalikel matsidel, kes uurimist juhtisid, m??dus huvi Carteri kui kahtlusaluse vastu v?ga kiiresti, kuigi tema oli viimane inimene, kellega Emilyt tolle kadumis?htul koos n?hti. Hambaj?lgi ja karvade anal??si ei peeta v?hegi kaasaegsetes kohtutes usaldusv??rseteks asit?enditeks. M?lemad kuuluvad nende naeruv??rsete ja pidevalt muutuvate valdkondade hulka, mida kaitseadvokaadid nimetavad pilkavalt „r?mpsteadusteks”. Jumal ise teab, kui palju s??tuid inimesi kannab pikaajalist karistust asjatundmatute ekspertide ja nende alusetute s??teooriate p?rast. Iga v?hegi asjalik advokaat oleks m?nuga neile kahele eksperdile ristk?sitluse korraldanud, aga Duke’i advokaat polnud v??rt neid kolme tuhandet dollarit, mis osariik talle maksis. ?igupoolest polnud ta mitte midagi v??rt. Tal oli kriminaalasjadega v?he kogemusi, ta haises istungi ajal alkoholi j?rele, ilmus kohale igasuguse ettevalmistuseta, uskus k?hklemata, et tema klient on s??di, j?i p?rast kohtuprotsessi aasta jooksul kolm korda autoroolis purjusp?i juhtimisega vahele, temalt v?eti praktiseerimis?igus ja l?puks suri ta tsirroosi. Ja mina peaksin n??d t?kid ?les korjama ja ?igluse leidma. Ainult et keegi pole mind selleks palganud. Nagu ikka, olen ma vabatahtlik. Olen maanteel ja suundun Montgomery poole, sinna on kaks ja pool tundi s?itu, mul on aega kavasid ja salaplaane teha. Kui ma ka motellis peatuksin, ei saaks ma nagunii magada. Olen selleks liiga elevil viimase hetke imest, millega mul ?nnestus just nagu t?hja koha pealt hakkama saada. Saadan s?numi Atlanta kohtusekret?rile ja t?nan teda. Saadan s?numi oma ?lemusele, kes n??d juba loodetavasti magab. Tema nimi on Vicky Gourley ja ta t??tab Savannah’ vanalinnas, meie v?ikese ?hingu kontoris. Ta rajas Vahimeeste teenistuse kaksteist aastat tagasi oma raha eest. Vicki on p?hendunud kristlane, kes leiab, et tema t?? p?rineb otsejoones evangeeliumist: Kristus k?skis meeles pidada neid, kes on vangis. Ta ei veeda k?ll eriti palju aega vanglates, kuid ta t??tab s??tute vabastamise nimel viisteist tundi p?evas. Aastate eest oli ta vandekohtunikuks protsessil, mis m?istis noore mehe s??di m?rvas ja m??ras talle surmanuhtluse. Kahe aasta p?rast see valeotsus paljastati. S??distaja oli varjanud s??st vabastavat asit?endit ja hankinud valetunnistuse vangla pealekaebajalt. Politsei oli t?endusmaterjali v?ltsinud ja vandemeestele valetanud. Kui t?eline m?rvar DNA anal??si p?hjal kindlaks tehti, m??s Vicki oma p?randakattematerjalide firma n?ole ja asutas saadud raha eest Vahimeeste teenistuse. Mina olin tema esimene t??taja. N??d on meil ?ks veel. Meil on ka vabatahtlik abiline Francois Tatum. Ta on neljak?mne viie aastane must mees, kes taipas juba teismelisena, et Georgia p?llumajanduslikus nurgas on lihtsam elada, kui nimetada end Frankieks, mitte Francois’ks. N?ib, et tema emas oli haiti verd, nii et ta pani oma lastele prantsuse nimed, aga ?kski neist polnud selles ingliskeelses eraldatud maailmas levinud. Frankie oli mu esimene vabastatu. Kui ma temaga kohtusin, istus ta Georgias eluaegset vanglakaristust kellegi teise sooritatud m?rva eest. Sel ajal t??tasin ma ?hes v?ikeses Savannah’ episkopaalkirikus vaimulikuna. Meie teenindada oli ka vangla ja nii ma Frankiet kohtasingi. See, et ta on s??tu, oli ta kinnisidee, ja muust ta ei r??kinud. Ta oli terane, v?ga palju lugenud ning ?igusteaduse endale selgeks teinud. Kahe kohtumisega oli ta mind ?ra veennud. Oma juristikarj??ri esimeses pooles olin ma kaitsnud inimesi, kel polnud v?imalik endale advokaati palgata. Mul oli sadu kliente ja ?sna pea j?udsin ma selleni, et pidasin neid k?iki s??dlaseks. Ma polnud kordagi m?elnud, millisesse kitsikusse satuvad eba?iglaselt s??di m?istetud. Frankie muutis seda k?ike. Ma s?venesin tema juhtumi materjalidesse ja sain varsti aru, et suudaksin ehk tema s??tust t?estada. Siis ma kohtusin Vickiga, kes pakkus mulle t??d veel v?iksema palga eest, kui ma vaimulikuna teenisin. See pole muutunud. Nii et Francois Tatumist sai Vahimeeste teenistuse esimene klient. Neljateistk?mne vangla-aasta j?rel oli perekond ta t?ielikult h?ljanud. K?ik ta s?brad olid kadunud. Eelmainitud ema oli kunagi j?tnud ta koos oma teiste lastega t?di ukse ette ja kadunud teadmata suunas. Isa polnud ta kunagi n?inudki. Kui ma temaga vanglas kohtusin, olin ma kaheteistk?mne aasta jooksul tema esimene k?laline. Kogu see mahaj?etus k?lab hirmsana, kuid sellel oli ka hea k?lg. Kui ta ?igeks m?isteti ja vabadusse p??ses, sai Frankie Georgia osariigilt ja ta vangi pannud kohalikelt palju raha. Ja kuna polnud perekonda ega s?pru, kes oleksid temalt raha nuianud, ?nnestus tal vabaduses tondina haihtuda, j?tmata endast mingeid j?lgi. Tal on v?ike korter Atlantas ja numbriga postkast Chattanooga postkontoris, ent suurema osa ajast veedab ta teedel avatust nautides. Tema raha on peidetud erinevatesse l?unaosariikide pankadesse, nii et seda ei leia keegi. Ta v?ldib l?hemaid suhteid, sest k?ik varasemad on j?tnud vaid arme. Liiatigi kardab ta alati, et keegi p??ab ta taskute kallale p??seda. Frankie usaldab mind ja mitte kedagi teist. Kui tema kohtuasi sai l?puks lahenduse, pakkus ta mulle lahket tasu. Ma keeldusin. Vanglas elluj??misega oli ta v?lja teeninud iga viimase kui sendi sellest rahast. Kui ma liitusin Vahimeestega, andsin ma vaesusvande. Kui mu kliendid p?sivad elus, saades iga p?ev kahe dollari eest s??a, siis on minu kohus samuti iga asja pealt kokku hoida. Montgomeryst idas, Tuskegee l?hedal p??ran veokite parkimisplatsile. Kell pole veel kuus, v?ljas on pime ja lai kruusakattega plats on t?is suuri nurruvaid rekasid, mille juhid kas tukuvad v?i s??vad hommikust. Kohvikus on rahvarohke ning kui ma sisse astun, l??b mulle vastu peekoni ja vorsti tihke aroom. Keegi viipab ruumi kaugemast otsast. Frankie on meile kohad kinni pannud. Kuna me oleme Alabama maakohas, siis me tervitame teineteist s?ndsa k?epigistusega, mitte mehise embusega, nagu m?nes teises kohas. Kaks meest, ?ks neist must ja teine valge, teineteist rahvarohkes veokite peatuskohas kallistamas, p?hjustaks kahtlustavaid pilke – mitte et me sellest tegelikult hooliksime. Frankiel on rohkem raha kui k?igil neil meestel kokku ning ta on ka p?rast vangla-aastaid k?hn ja kiire. Ta ei alusta kaklusi. Tema hoiak ja enesekindlus lihtsalt hoiavad kaklused ?ra. „?nnitlused,” ?tleb ta. „See l?ks p?ris napilt.” „Duke oli just alustanud oma viimse ?htus??giga, kui k?ne tuli. Pidi kiiruga s??ma.” „Aga sina paistsid enesekindlana.” „Ma teesklesin, see on vana karmi advokaadi roll. Sisikond kippus samal ajal keema minema.” „Kui see juba jutuks tuli – ma olen kindel, et sa oled n?ljane.” „Olen k?ll. P?rast vanglast lahkumist ma helistasin Carterile. Ei suutnud end tagasi hoida.” Ta kortsutab kergelt kulmu ja ?tleb: „Hea k?ll. Ma usun, et selleks oli p?hjus.” „Mitte just hea p?hjus. Ma olin nii vihane. Mees istus ja luges minuteid, oodates, millal Duke n?ela saab. Kujutad sa ette, mismoodi see on: oled tegelik m?rvar ja elad k?rvalt vaikselt kaasa, kui keegi teine hukatakse? Me peame ta vahele v?tma, Frankie.” „Ja v?tamegi.” Ettekandja tuleb meie juurde, ma tellin munaroa ja kohvi. Frankie tahab pannkooke ja vorsti. Ta teab mu k?silolevatest asjadest niisama palju kui ma ise. Ta loeb l?bi k?ik dokumendid, m?rgukirjad, ettekanded ja kohtuistungite stenogrammid. Frankiele pakub l?bu seada end sisse kohas nagu Verona Alabamas, kus keegi pole teda kunagi n?inud, ja hakata teavet v?lja kaevama. Ta ei karda midagi, aga ka ei riski liialt, sest ei taha, et ta kinni v?etaks. Selleks on ta uus elu liiga hea ja vabadus eriti v??rtuslik, kuna ta kannatas nii pikalt selle puudumise k?es. „Meil on vaja Carteri DNA-d,” ?tlen. „Mingil moel.” „Ma tean, ma tean. Ma t??tan selle kallal. Sul oleks vaja natuke puhata, boss.” „Seda oleks mul alati vaja, kas pole? Ja nagu me h?sti teame, siis kuna ma olen advokaat, ei tohi ma tema DNA-d hankida illegaalsel viisil.” „Aga mina tohin, eks?” Ta muigab ja r??pab kohvi. Ettekandja asetab ka minu ette kruusi ja valab selle t?is. „V?imalik. Arutame seda hiljem. M?ne n?dala on ta n??d mu telefonik?ne p?rast hirmul. Paras talle. Mingil hetkel teeb ta vea ja siis me oleme kohal.” „Kuhu sa praegu l?hed?” „Savannah’sse. Olen m?ne p?eva seal, ja siis Floridasse.” „Florida. Seabrook?” „Jah, Seabrook. Otsustasin selle juhtumi vastu v?tta.” Frankie n?gu ei reeda kunagi kuigi palju. Ta silmad pilguvad harva, ta h??l on kindel ja ?htlane, nagu m??daks ta iga s?na. Vanglas elluj??mine n?udis pokkerin?gu. Pikad ?ksindusperioodid olid tavalised. „Oled sa kindel?” k?sib ta. Ilmselt on tal Seabrooki suhtes kahtlusi. „See mees pole s??di, Frankie. Ja tal pole advokaati.” Taldrikud saabuvad ja me tegeleme v?i, siirupi ja kuuma kastmega. Seabrooki juhtumi materjalid on olnud meie kontoris ligi kolm aastat, meie aga oleme arutanud, kas sekkuda v?i mitte. See pole meie t??s ebatavaline. Pole ime, et Vahimeestele saabub kirju viiek?mne osariigi vangidelt, kes k?ik v?idavad, et on s??tud. Valdav enamus ei ole, nii et me uurime ja uurime tausta, valime ja valime, v?ttes hoolikalt ette ainult k?ige veenvamaid s??tuse kinnitusi. Ja teeme ikkagi vigu. „See v?ib seal p?ris ohtlik olukord olla,” ?tleb Frankie. „Ma tean. Me oleme seda pikalt edasi l?kanud. Tema aga loeb kellegi teise karistust kandes p?evi.” Ta mugib pannkooki ja noogutab kergelt, aga veendunud ta veel ei ole. „Frankie, millal me enne oleme hea kakluse eest p?genenud?” k?sin ma. „V?ib-olla on n??d aeg ?ks vahele j?tta. Sa l?kkad iga p?ev juhtumeid tagasi, eks ole? V?ib-olla see on ohtlikum kui k?ik teised. Jumal n?eb, sul on k?llaga potentsiaalseid kliente.” „Hakkad pehmeks muutuma?” „Ei. Ma lihtsalt ei taha, et sa haiget saaksid. Cullen, mind ei n?e keegi. Mina elan ja t??tan varjus. Aga sinu nimi on kaitsek?nedes. Sa hakkad urgitsema sellises jubedas paigas nagu Seabrook ja v?id ?rritada m?nesid vastikuid tegelasi.” Ma muigan ja ?tlen: „Seda rohkem on p?hjust seda teha.” P?ike on t?usnud, kui me kohvikust lahkume. Parkimisplatsil embame teineteist mehiselt ja j?tame h?vasti. Mul pole aimu, kuhupoole Frankie suundub, ja see on ?ks tema plusse. Ta ?rkab igal hommikul vabana, t?nab selle eest jumalat, istub oma uude Dodge’i pikapisse ja s?idab, kuhu p?ike teda juhatab. Tema vabadus ergutab mind, hoiab mind tegevuses. Kui poleks Vahimeeste teenistust, m?daneks ta ikka veel kongis. 3 Opelika, Alabama ja Savannah’ vahel pole otseteed. P??ran suurelt maanteelt k?rvale ja s?idan l?bi Georgia keskosa m??da kitsaid, looklevaid teid, kus liiklus l?heb hommikuti tihedaks. Ma olen siin ennegi olnud. Viimase k?mne aastaga olen l?bi s?itnud samah?sti kui k?ik maanteed neis osariikides, kus kehtib surmanuhtlus – P?hja-Carolinast Texaseni. Kord oleksin ma peaaegu ette v?tnud ?he California juhtumi, aga Vicki ei lubanud. Mulle ei meeldi lennujaamad ja Vahimeestel pole selleks ka raha, et mind edasi-tagasi lennutada. Nii et suure osa ajast ma s?idan, abiks hulk musta kohvi ja audioraamatud. Ning vaiksete, s?gavate m?tiskluste perioodid vahelduvad palavikuliste helistamishoogudega. ?hes v?ikelinnas m??dun maakonna kohtumajast ja vaatan, kuidas kolm noort juristi, parimad ?likonnad seljas, kiirustavad hoonesse; kahtlemata ootab neid seal midagi olulist. Mitte v?ga ammu oleksin mina v?inud olla samasugune. Ma olin kolmek?mnene, kui ma esimest korda advokaadit??st loobusin, ja mul oli selleks hea p?hjus. See hommik algas t?lgastavate uudistega, et oli leitud kaks l?bil?igatud k?riga kuueteistaastast valget noort. M?lemaid oli seksuaalselt v??rkoheldud. Ilmselt olid nad parkinud kuskil eraldatud kohas ja seal r?ndas neid kamp musti teismelisi, kes v?tsid nende auto. M?ne tunni p?rast leiti auto ?les. Keegi kambast lobises. S??dlased arreteeriti. Teatati ?ksikasjadest. Need olid Memphises ?sna tavalised varahommikused uudised. Eelmise ?? v?givaldsetest s?ndmustest teatati t?lpinud vaatajatele, kelle eluk?simuseks oli: „Kui kaua me seda veel peame taluma?” Ent seekordsed uudised olid ?okeerivad isegi Memphise jaoks. Nagu tavaliselt, vaatasime uudiseid koos Brooke’iga voodis selle hommiku esimest kohvi juues. Pomisesin p?rast n?gemist: „See v?ib koledaks minna.” „See on kole,” parandas tema. „Sa tead, mida ma m?tlen.” „Saad sa ?he neist endale?” „Hakka palvetama, et ei saaks,” ?tlesin. Du?i alla astudes tundsin iiveldust ja m?tlesin, kuidas t??leminekust p??seda. S??giisu ei olnud ja hommikus??gi j?tsin vahele. Olin v?ljumas, kui telefon helises. ?lemus k?skis mul kiirustada. Suudlesin Brooke’i h?vastij?tuks ja ?tlesin: „Hoia mulle p?ialt. T?na tuleb pikk p?ev.” Avaliku ?iguskaitse kontor on kesklinnas Kriminaal?iguse majas. Kui ma kell kaheksa uksest sisse k?ndisin, tundus see paik surnukuurina. K?ik olid oma kabinettides ja v?ltisid silmsidet. M?ne minuti p?rast kutsus ?lemus meid koosolekuruumi. Raskete kuritegude osakonnas oli meid kuus ja kuna me t??tasime Memphises, oli meil palju kliente. Kolmek?mnesena olin ma k?ige noorem ja ringi vaadates ma teadsin, et ega mul p??su ei ole. Boss teatas: „Neid paistab olevat viis ja k?ik on praeguseks trellide taga. Vanuses viisteist kuni seitseteist. Kaks n?ustusid r??kima. N?ib, et nad sattusid peale, kui noored poisi auto tagaistmel nahistasid. Neli s??alust viiest tahavad saada Kaarnate j?ugu liikmeks ja ?ks tingimusi sinna vastuv?tmiseks on valge t?druku v?gistamine. Blondi t?druku. Crissy Spangler oli blond. Pealik, keegi Lamar Robinson, jagas k?ske. Poiss, Will Foster, seoti puu k?lge, kus ta siis pidi vaatama, kuidas nad kordam??da Crissyga toimetasid. Kui Will vait ei j??nud, siis nad l?puks l?ikasid tal k?ri l?bi. Memphise politsei fotod on teel siia.” Meie kuuekesi seisime tummas ?uduses, kui reaalsus p?rale j?udis. Vaatasin lingiga akna poole. Pea ees alla parkimisplatsile h?ppamine tundus m?istliku lahendusena. Boss j?tkas: „Need taibud v?tsid Willi auto ja s?itsid punase tule alt l?bi. Politsei pidas auto koos kolme t??biga kinni, m?rkas verd ja t?i nad sisse. Kaks hakkasid r??kima, andsid ?ksikasju. Nad v?itsid, et nemad ei teinud midagi, aga nende tunnistustest j?reldub, et osalesid k?ik viis. Lahkamised on praegu k?imas. Nagu te m?istate, oleme me k?rvuni sees. Esimene istung on m??ratud t?na kella kaheks ja sellest saab paras tsirkus. K?ik kohad on reportereid t?is ja ?ksikasjad lekivad nagu s?elast.” Nihutasin end aknale l?hemale. Kuulsin, kuidas ta ?tles: „Post, sina saad viieteistaastase Terrence Lattimore’i. Meie teada pole ta veel midagi ?elnud.” Kui s??alused olid jagatud, ?tles pealik: „Minge n??d kohe vanglasse ja kohtuge oma uute klientidega. Teatage politseile, et teie kohalolekuta ei tohi neid ?le kuulata. Nad on j?ugu liikmed ja koost??d nad t?en?oliselt ei tee, v?hemalt mitte nii varakult.” Kui ta oli l?petanud, vaatas ta iga?hele meist ?nnetutest otsa ja ?tles: „Tunnen kaasa.” Tunni aja p?rast olin vangla peauksest sisenemas ja keegi, t?en?oliselt reporter, h?ikas: „Kas teie esindate ?hte neist m?rtsukatest?” Teesklesin, et ei m?rka teda, ja astusin edasi. Kui ma sisenesin v?iksesse eeluurimiskongi, olid Terence Lattimore’i randmed ja pahkluud raudus ja ta ise oli aheldatud metallist tooli k?lge. Kui me kahekesi j?ime, siis ma seletasin, et mind on m??ratud tema juhtumiga tegelema ja et mul on algatuseks vaja vastuseid m?nele k?simusele. Tema vaid irvitas ja p?rnitses. Ta v?is olla alles viieteistk?mnene, kuid paistis olevat vintske, juba elu n?inud t??p. Karastunud k?iges, mis puudutas j?uke, narkootikume ja v?givalda. Ta vihkas mind ja k?iki teisi valgenahalisi. Ta ?tles, et tal pole kindlat aadressi ja et ma hoiaksin tema perekonnast eemale. Tema toimikus oli kaks koolist v?ljaviskamist ja neli s??distust noorsookohtus – k?ik need olid seotud v?givallaga. Keskp?evaks olin ma valmis loobuma ja uut t??kohta otsima. Kui ma kolme aasta eest avalikku ?iguskaitsesse t??le l?ksin, siis ainult seep?rast, et ma ei leidnud kohta advokaadib?roos. Ning olles kolm aastat r?ganud kriminaal?iguse p?hjakihis, k?sisin ma endalt t?simeeli, miks ma ?ldse olin juurat ?ppinud. Mulle ei tulnud meelde ?htegi p?hjust. T?? viis mind igap?evaselt kokku inimestega, kelle l?hedusse ma v?ljaspool kohtusaali eelistaksin mitte sattuda. Eine ei tulnud k?ne alla, sest keegi poleks suutnud toidusuut?it alla kugistada. Meie, viis v?ljavalitut, kohtusime ?lemusega ning vaatasime kuriteopaiga fotosid ja lahkamise ettekandeid. Kui mul oleks k?hus olnud toitu, siis oleks see kohe p?randale purskunud. Mida kuradit ma oma eluga tegin? Kriminaalkurjategijate advokaadina oli mul juba k?rini k?simusest „Kuidas sa saad kaitsta isikut, kui sa tead, et ta on s??di?” Olin alati vastanud nii, nagu seda koolis ?petati: „Iga?hel on ?igus p?devale kaitsele. P?hiseaduses on nii kirjas.” Aga ma ei uskunud seda enam. T?tt-?elda on toime pandud nii j?lke ja julmi kuritegusid, et m?rtsukas tuleks kas 1) hukata, kui te usute surmanuhtlusse, v?i 2) m??rata eluaegsesse vangistusse, kui te surmanuhtlusse ei usu. Sellelt jubedalt n?upidamiselt lahkudes polnud ma enam kindel, millesse ma usun. L?ksin oma kabinetiubrikusse. V?hemalt oli sellel uks, mille sai lukku panna. Vaatasin aknast k?nniteesillutist ja kujutasin ette, kuidas ma h?ppan v?lja ning h?ljun turvaliselt minema, kuhugi eksootilisele rannale, kus elu on m?nus ja mu ainsaks mureks on j?rgmise jaheda joogi hankimine. Imelikul kombel polnud Brooke selles unistuses minu k?rval. Lauatelefoni helin t?i mu tagasi. See oli mul olnud pigem hallutsinatsioon kui unistus. K?ik toimus j?rsku aegluubis ja mul oli raskusi ?elda: „Halloo!”. Naish??l teatas, et ta on reporter ja et tal on m?rvade kohta m?ned k?simused. Nagu ma kavatseksin temaga juhtumist r??kida. Panin toru ?ra. M??dus tund ja ma ei m?leta, et oleksin selle aja sees midagi teinud. Olin tuim, tundsin iiveldust ja tahtsin majast p?geneda. Mul oli siiski meeles Brooke’ile helistada ja teatada halvast uudisest, nimelt et ?ks viiest on mulle m??ratud. Kella kahene esimene istung viidi v?ikesest kohtusaalist ?le suuremasse, aga seegi polnud piisavalt suur. Kuna kuritegevust oli palju, oli Memphises ka palju v?mme, ja peaaegu k?ik nad olid sel p?rastl?unal kohtuhoones. Nad blokeerisid uksed ning otsisid l?bi k?ik reporterid ja k?lastajad. Kohtusaalis seisid nad kahekaupa vahek?igus ja kolme seina ??res. Will Fosteri n?bu oli Memphise tulet?rjuja. Ta oli saabunud koos r?hma kolleegidega ja nad paistsid olevat valmis iga hetk r?ndama. M?ned mustanahalised triivisid teise poole tagumisse nurka, ohvrite sugulastest nii kaugele kui v?imalik. Reportereid oli igal pool, aga kaamerad olid neilt ?ra v?etud. Advokaadid, kellel polnud sinna v?himatki asja, sebisid uudishimulikult ringi. L?ksin teenistusk?igu kaudu kohtunikeruumi ja piilusin ukse vahelt rahvamassi. Saal oli tihedalt inimesi t?is. Pinge oli paks, k?egakatsutav. Kohtunik astus oma kohale ja kutsus saali korrale. Viis s??distatavat toodi kohale, k?ik ?hesugustes oran?ides kombinesoonides ja omavahel ahelatega ?hendatud. Saalisviibijatel vajus esimesel hetkel suu lahti. Kunstnikud tegid oma visandeid. Politseinikud astusid kilbina viisiku selja taha. S??distatavad seisid kohtuniku laua ees ja p?rnitsesid oma jalgu. Vali, tugev h??l h??dis saali tagaosast: „Laske nad lahti, kurat v?taks! Laske nad lahti!” V?mmid r?selesid h??djat vaigistama. Pisarais naine kriiskas. Astusin Terrence Lattimore’i taha ja ka mu neli kolleegi asusid oma kohtadele. Seda tehes heitsin pilgu kahes esimeses reas istuvatele inimestele. Ilmselt olid nad ohvrite l?hedased ja nad vaatasid mind eheda vihkamisega. Mu klient vihkas mind. Tema ohvrid vihkasid mind. Mida kuradit ma selles kohtusaalis teen? Kohtunik koputas oma haamriga ja ?tles: „Ma n?uan korra s?ilitamist kohtusaalis. T?na on tegemist esimese istungiga, mille eesm?rgiks on m??ratleda s??distatavate isikud ja teha kindlaks, et neil on olemas nende huve kaitsvad advokaadid. Ei midagi enamat. Niisiis, kes on h?rra Lamar Robinson?” Robinson t?stis pilgu ja pomises midagi. „Kui vana te olete, h?rra Robinson?” „Seitseteist.” „Proua Julie Showalter avaliku ?iguskaitse b?roost on m??ratud teid esindama. Kas te olete temaga kohtunud?” Mu kolleeg Julie astus sammu l?hemale ning seisis Robinsoni ja j?rgmise s??distatava vahele. Kuna k?ik viis olid kokku aheldatud, siis advokaadid l?hemale ei p??senud. K?erauad ja ahelad olid kohtus alati ?ra v?etud ja t?siasi, et sel korral see nii ei olnud, ?tles kohtuniku meeleolu kohta p?ris palju. Robinson vaatas paremale Julie poole ja kehitas ?lgu. „Kas te tahate, et tema teid esindaks, h?rra Robinson?” „Kas ma v?in saada musta advokaadi?” k?sis ta. „Te v?ite palgata, kelle tahate. Kas teil on raha eraadvokaadi palkamiseks?” „V?ib-olla.” „H?sti, arutame seda hiljem. J?rgmine on h?rra Terrence Lattimore.” Terrence vaatas kohtunikku sellise pilguga, nagu tahaks ka temal k?ri l?bi l?igata. „Kui vana te olete, h?rra Lattimore?” „Viisteist.” „Kas teil on raha eraadvokaadi jaoks?” Ta raputas eituseks pead. „Kas te tahate, et teid esindaks h?rra Cullen Post avaliku ?iguskaitse b?roost?” Ta kehitas ?lgu, nagu oleks tal ?ksk?ik. Kohtunik vaatas minu poole ja k?sis: „H?rra Post, kas te olete oma kliendiga kohtunud?” H?rra Post ei suutnud vastata. Avasin suu, kuid sealt ei kostnud midagi. Astusin sammu tagasi ja p?rnitsesin kohtunikulauda, mille tagant vaatas kohtunik mind ilmetu pilguga. „H?rra Post?” Kohtusaalis oli vaikne, kuid mu k?rvus helises terav, l?bitungiv heli, millel polnud mingit seletust. Mu p?lved olid pehmed, hingamine vaevaline. Taganesin veel ?he sammu, siis p??rasin ringi ja surusin end v?mmide seinast l?bi. L?ksin eraldusbarj??rini, l?kkasin eest p?lvek?rguse p??rdukse ja hakkasin m??da vahek?iku edasi minema. Tr?gisin m??da ?hest v?mmist teise j?rel ja keegi neist ei p??dnud mind peatada. Kohtunik k?sis midagi, t?en?oliselt: „H?rra Post, kuhu te l?hete?” H?rra Postil polnud aimugi. J?udsin peaukseni, j?tsin kohtusaali selja taha ja l?ksin otsejoones meeste tualetti, lukustasin end ?hte latrisse ja oksendasin. ??kisin, kuni sisikonnas polnud enam midagi, siis astusin kraanikausi juurde ja pritsisin vett n?kku. Mul oli ?hmane teadmine, et seisan eskalaatoril, kuid puudus ettekujutus ajast, ruumist, h??ltest v?i liikumisest. Ma ei m?leta, kuidas ma hoonest lahkusin. Siis olin oma autos, s?itsin m??da Paplite alleed ida poole, kesklinnast eemale. Midagi m?tlemata ?letasin punase tulega ristmiku ja p??sesin napilt kokkup?rkest, mis oleks v?inud l?ppeda v?ga halvasti. Kuulsin selja tagant vihaseid signaale. Mingil hetkel sain aru, et olin j?tnud oma portfelli kohtusaali, ja see ajas mind naerma. Ma ei pidanud seda enam kunagi n?gema. Mu ema vanemad elasid Tennessees, v?ikeses farmis viieteistk?mne kilomeetri kaugusel mu kodulinnast Dyersburgist. Mingil p?rastl?unasel hetkel saabusin ma nende juurde. Olin t?ielikult kaotanud ajataju ning ei m?letanud midagi otsusest koju minna. Mu vanavanemad olid, nagu nad hiljem ?tlesid, mind n?hes ?llatunud, kuid taipasid peagi, et ma vajan abi. Nad k?sitlesid mind, kuid mina ainult p?rnitsesin tuima, t?hja pilguga. Nad panid mu voodisse ja helistasid Brooke’ile. Hilis?htul t?stsid meedikud mu kiirabiautosse. Brooke oli mu k?rval ja me s?itsime kolm tundi, et j?uda Nashville’i l?hedale ps?hhiaatriahaiglasse. Memphises polnud vabu kohti ja igal juhul ei tahtnudki ma sinna tagasi minna. J?rgmistel p?evadel alustasin teraapia ja ravimite ja pikkade vestlustega ps?hhoanal??tikutega ning hakkasin v?hehaaval oma l?bip?lemisest aru saama. Kuu aja p?rast teatati, et kindlustus edasise ravi eest ei maksa. Oli aeg lahkuda ja ma olin selleks ka valmis. Ma keeldusin naasmast meie Memphise korterisse, nii et elasin vanavanemate juures. Sel ajal otsustasime ka Brooke’iga oma suhte l?petada. Millalgi meie kolm aastat kestnud abielu keskel olime m?lemad m?istnud, et me ei saa kogu elu koos elada – v?i kui me p??aksime seda teha, tuleks sellest ainult h?da ja viletsus. Kohe me sellest ei r??kinud ning meil oli v?he t?lisid ja kokkup?rkeid. Ent neil s?ngetel farmis veedetud p?evadel me leidsime julguse ausalt r??kida. Me armastasime k?ll teineteist, kuid me olime juba lahku kasvanud. Algul leppisime kokku, et proovime aasta aega eraldi elada, kuid loobusime sellestki. Ma ei ole teda kunagi s??distanud selles, nagu oleks ta mu maha j?tnud, kui mind tabas n?rvin?rkus. Mina tahtsin sellest suhtest v?lja, just nagu temagi. L?ksime lahku murtud s?dametega, kuid lubasime j??da s?pradeks v?i v?hemalt p??da seda teha. Ka sellest ei tulnud midagi v?lja. Kui Brooke mu elust lahkus, koputas jumal uksele. Ta tuli isa Bennie Drake’i, mu Dyersburgi koduse episkopaalkiriku preestri isikus. Bennie oli neljak?mne ringis, lahke, lahe ja terava ?tlemisega. Enamasti kandis ta kulunud teksaseid, aga seda alati koos kraega ja musta pintsakuga, ning peagi sai temast minu paranemise suurim tugi. Tema igan?dalased k?lask?igud muutusid peaaegu igap?evasteks ja ma elasingi nende pikkade vestluste nimel, mida me verandal pidasime. Ma usaldasin teda kohe algusest peale ja tunnistasin, et mul pole mingit soovi juura juurde tagasi p??rduda. Ma olin alles kolmek?mnene ja tahtsin uut ametit, et saaksin inimesi aidata. Ma ei tahtnud veeta ?lej??nud elu inimesi s??distades, s??dlasi kaitstes v?i suure pinge all advokaadib?roos t??tades. Mida l?hedasemaks ma Benniega sain, seda enam tahtsin ma olla tema moodi. Midagi ta minus n?gi, igatahes soovitas ta mul v?hemalt m?elda vaimulikut??le. Me palvetasime pikalt koos, vestlesime veel pikemalt, ja v?hehaaval hakkasin ma tundma jumala kutset. Kaheksa kuud p?rast oma viimast kohtusk?iku kolisin ma Virginia osariiki Alexandriasse ja astusin vaimulikku seminari, kus ma kolm j?rgmist aastat usinalt ?ppisin. Et ennast ?leval pidada, t??tasin kaksk?mmend tundi n?dalas assistendina ?hes pealinna hiiglaslikus advokaadib?roos. Ma vihkasin seda t??d, kuid suutsin oma p?lgust varjata. Iga seal oldud n?dal tuletas mulle meelde, miks ma olin sellest ametist lahkunud. Mind ordineeriti, kui olin kolmk?mmend viis aastat vana, ning minust sai abipreester Savannah’ vanalinnas Draytoni t?naval asuvas episkopaalses rahukirikus. Vikaar oli Luther Hodges, imeline mees, kes oli aastaid olnud ka vangla vaimulikuks. Tema onu oli surnud trellide taga ja tal oli kindel soov aidata neid, kes olid unustatud. Kolm kuud p?rast Savannah’sse kolimist kohtusin ma h?rra Francois Tatumiga, t?eliselt unustatud hingega. Kahe aasta p?rast koos Frankiega vangast v?lja k?ndimine oli mu elu p?nevaim hetk. Ma olin leidnud oma kutsumuse. Jumaliku sekkumise l?bi olin kohtunud Vicki Gourleyga, naisega, kel oli oma eesm?rk t?ita. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=66111109&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.