Lugu kadunud lapsest

Lugu kadunud lapsest Elena Ferrante „Lugu kadunud lapsest” on neljas ja ?htlasi viimane osa Elena Ferrante rohket tunnustust p?lvinud tetraloogiast, mis r??gib kahe Napolis s?ndinud naise vahelisest s?prusest. Minajutustaja Elena on p??dlik, auahne ja kahtlemata andekas naine, kellel ?nnestubki oma raamatute ja esinemistega edu saavutada ja ilmas ringi r?nnata. Tema s?branna Lila, tormakas ja tulip?ine, nagu looduse stiihia, on aga j??nud Napolisse. M?lemad on n??d t?iskasvanud, nende elus on abikaasad, armukesed, lapsed, vananevad vanemad, ?ed-vennad. Pikka aega mujal elanud ja perekonna loonud Elena p??rdub l?puks oma s?nnilinna tagasi, kus nende juba p?ris algusest peale keeruline s?prus m?lemale uuesti keskseks muutub.
Elena Ferrante on Itaalia n??diskirjanduse ?ks t?helepanuv??rsemaid autoreid. Tema Napoli-romaanide sarja kuuluvad veel „Minu geniaalne s?branna”, „Lugu uuest perekonnanimest” ja „Lugu sellest, kes l?heb, ja sellest, kes j??b”. Kahest esimesest osast on juba valminud menukad filmid, teised osad on kuulu j?rgi t??s. Elena Ferrante Lugu kadunud lapsest Raamatu v?ljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Originaali tiitel: Elena Ferrante Storia della bambina perduta Edizioni e/o 2014 Copyright © 2014 by Edizioni e/o © T?lge eesti keelde. Tiina Randviir, 2021 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Terje Kuusik Kujundanud Britt Urbla Keller ISBN 978-9985-3-5183-3 e-ISBN 9789985352755 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Tegelased ja ?levaade eelmiste osade s?ndmustikust Cerullo perekond (kingsepa perekond): Fernando Cerullo, kingsepp, Lila isa. Nunzia Cerullo, Lila ema. Raffaella Cerullo, kutsutakse Linaks v?i Lilaks. S?ndis 1944. aasta augustis. Kuuek?mne kuue aastaselt kaob j?lgi j?tmata Napolist. Abiellub noorelt Stefano Carracciga, kuid Ischial veedetud puhkuse ajal armub Nino Sarratoresse, kelle p?rast j?tab maha oma mehe. Kui kooselu Ninoga on karile jooksnud ja Lila toonud ilmale poja Gennaro (keda h??takse ka Rinoks), j?tab ta Stefano l?plikult maha, olles avastanud, et mees saab Ada Cappuccioga lapse. Ta kolib koos Enzo Scannoga San Giovanni a Teducciosse, kuni kolib m?ne aasta p?rast koos Enzo ja Gennaroga vanasse linnaossa tagasi. Rino Cerullo, Lila vanem vend. Abielus Stefano ?e Pinuccia Carracciga, kellega saab kaks last. Teised lapsed. Greco perekond (portjee perekond): Elena Greco, kutsutakse Lenucciaks v?i Len?ks. S?ndis 1944. aasta augustis ja kirjutas selle pika jutustuse, mida me n??d edasi loeme. P?rast p?hikooli j?tkab Elena ?ha edukamalt ?pinguid, kuni saab Scuola Normale di Pisa diplomi. Seal kohtub ta Pietro Airotaga, kellega m?ni aasta hiljem abiellub, nad kolivad Firenzesse. Neil on kaks t?tart, Adele ehk Dede ja Elsa, kuid abielus pettunud Elena j?tab l?puks Pietro ja lapsed maha, kui alustab armulugu Nino Sarratorega, kellesse ta on juba lapsep?lvest alates armunud. Peppe, Gianni ja Elisa, Elena vennad ja ?de. Elena vastuseisust hoolimata hakkab Elisa kokku elama Marcello Solaraga. Isa, linnavalitsuse portjee. Ema, koduperenaine. Carracci perekond (don Achille perekond): Don Achille Carracci, mustal turul ?ritseja ja liigkasuv?tja. Ta m?rvati. Maria Carracci, don Achille naine, Stefano, Pinuccia ja Alfonso ema. Stefano ja Ada t?tar kannab tema nime. Stefano Carracci, kadunud don Achille poeg, ?rimees, Lila esimene abikaasa. Pettunud tormilises abielus Lilaga, alustab armulugu Ada Cappuccioga, kellega asub p?rast koos elama. Lilaga on tal poeg Gennaro ja Adaga t?tar Maria. Pinuccia, don Achille t?tar. Abiellub Lila venna Rinoga ja saab temaga kaks last. Alfonso, don Achille poeg. P?rast pikka kihlust soostub Marisa Sarratorega abielluma. Peluso perekond (puusepa perekond): Alfredo Peluso, puusepp ja kommunist, sureb vanglas. Giuseppina Peluso, Alfredo truu naine, kes p?rast mehe surma sooritab enesetapu. Pasquale Peluso, Alfredo ja Giuseppina vanim poeg, ehitust??line, s?jakas kommunist. Carmela Peluso, keda h??takse Carmeniks. Pasquale ?de, kaua aega kihlatud Enzo Scannoga. Abiellub peat?nava v?ikese bensiinijaama omanikuga, kellega saab kaks last. Teised lapsed. Cappuccio perekond (hullu lesknaise perekond): Melina, lesk, Nunzia Cerullo sugulane. Kui suhe Donato Sarratorega l?peb, kaotab peaaegu m?istuse. Melina mees, suri salap?rastel asjaoludel. Ada Cappuccio, Melina t?tar. Kaua aega kihlatud Pasquale Pelusoga, saab Stefano Carracci armukeseks, kellega hakkab koos elama. Neil on t?tar Maria. Antonio Cappuccio, tema vend, mehaanik. Oli kihlatud Elenaga. Teised lapsed. Sarratore perekond (poeedist raudteeametniku perekond): Donato Sarratore, suur naistek?tt, oli Melina Cappuccio armuke. Ka Elena alistub talle noores eas Ischia rannal, ajendatuna valust, mida p?hjustab talle Nino ja Lila vaheline suhe. Lidia Sarratore, Donato naine. Nino Sarratore, Donato ja Lidia esmas?ndinu, pikka aega salasuhtes Lilaga. Abielus Eleonoraga, kellega sai poja Albertino, alustab armulugu Elenaga, kel on ka lapsed ja kes on abielus. Marisa Sarratore, Nino ?de. Abielus Alfonso Carracciga. Hakkab Michele Solara armukeseks, kellega saab kaks last. Pino, Clelia ja Ciro Sarratore, Donato ja Lidia nooremad lapsed. Scanno perekond (puu- ja k??viljam??ja perekond): Nicola Scanno, puu- ja k??giviljam??ja, sureb kopsup?letikku. Assunta Scanno, Nicola naine, sureb v?hki. Enzo Scanno, Nicola ja Assunta poeg. Kaua aega kihlatud Carmen Pelusoga. Hoolitseb Lila ja Gennaro eest, kui Lila Stefano Carracci l?plikult maha j?tab, viib nad elama San Giovanni a Teducciosse. Teised lapsed. Solara perekond (samanimelise baar-kondiitri?ri omaniku perekond): Silvio Solara, baar-kondiitri?ri omanik. Manuela Solara, Silvio naine, liigkasuv?tja. Juba eakas, tapetakse oma maja ukse ees. Marcello ja Michele Solara, Silvio ja Manuela pojad. Lila poolt nooruses ?ra p?latud, hakkab paljude aastate p?rast kokku elama Elena noorema ?e Elisaga. Michele on abielus Gigliolaga, kondiitri t?trega, kellega saab kaks last, v?tab armukeseks Marisa Sarratore, kellega saab veel kaks last. Kiindumus Lilasse ei kao. Spagnuolo perekond (kondiitri perekond): Sinjoore Spagnuolo, kondiiter Solara baar-kondiitri?ris. Rosa Spagnuolo, kondiitri naine. Gigliola Spagnuolo, kondiitri t?tar, Michele Solara naine, tema kahe lapse ema. Teised lapsed. Airota perekond: Guido Airota, kreeka kirjanduse professor. Adele, tema naine. Mariarosa Airota, vanem t?tar, kunstiajaloo ?ppej?ud Milanos. Pietro Airota, noor professor. Elena mees, Dede ja Elsa isa. ?petajad: Ferraro, ?petaja ja raamatukoguhoidja. Oliviero, ?petajanna. Gerace, g?mnaasiumi?petaja. Galiani, g?mnaasiumi?petaja. Teised tegelased: Gino, apteekri poeg, Elena esimene poiss. Linnaosa fa?istide peamees, tapeti apteegi ees. Nella Incardo, ?petajanna Oliviero sugulane. Armando, arst, ?petajanna Galiani poeg. Abiellus Isabellaga, kellega on poeg Marco. Nadia, ?li?pilane, ?petajanna Galiani t?tar, Nino kunagine pruut. S?jaka poliitilise tegevuse k?igus liitub Pasquale Pelusoga. Bruno Soccavo, Nino Sarratore s?ber ja perekonna vorsti?ri p?rija. Tapeti oma vorstivabrikus. Franco Mori, Elena peigmees ?likooli esimestel aastatel, p?hendus poliitilisele tegevusele. Fa?istide kallaletungi k?igus kaotab silma. Silvia, ?li?pilane ja poliitaktivist. Tal on poeg Mirko, kes s?ndis p?gusast suhtest Nino Sarratorega. K?psus Lugu kadunud lapsest 1 1976. aasta oktoobrist kuni 1979. aastani, kui ma Napolisse elama asusin, hoidusin Lilaga p?sivaid suhteid ?les soojendamast. Kerge see ei olnud. Ta ?ritas peaaegu otsekohe j?uliselt taas minu ellu tungida, ning ma v?ltisin teda, talusin teda, kannatasin v?lja. Ta k?itus k?ll nii, nagu tahaks vaid raskel hetkel minu l?hedal olla, kuid sellegipoolest ei suutnud ma unustada p?lgust, millega ta oli mind enne kohelnud. T?na tundub mulle, et kui mind oleks haavanud vaid solvang – sa oled idioot, oli ta mulle telefonis karjunud, kui ma talle Ninost r??kisin, ja ta ei olnud kunagi varem, mitte kunagi, minuga niimoodi r??kinud –, oleksin varsti maha rahunenud. Tegelikult l?ks mulle solvangust rohkem korda tema vihje Dedele ja Elsale. M?tle kurjale, mida sa oma lastele teed, hoiatas ta, kuid ma ei pannud seda siis t?hele. Aja jooksul omandasid need s?nad aga aina suurema kaalu, ja ma m?tlesin nende peale tihti. Lila ei olnud Dede ja Elsa vastu iialgi pisimatki huvi ?les n?idanud, kindlasti ei olnud nende nimed tal ?ldse meeleski. Kui ma telefonis talle m?nest t?drukute terasest m?tteavaldusest r??kisin, katkestas ta mind kohe, viis jutu mujale. Ja kui ta nendega Marcello Solara majas esimest korda kohtus, piirdus ta hajameelse pilgu ja m?ne mittemidagi?tleva lausega, p??ramata mingit t?helepanu sellele, kui ilusasti nad riides olid, kui kenasti kammitud, kui h?sti nad oskasid ennast v?ljendada, ehkki olid veel nii v?ikesed. Ometi olin nad teinud mina, mina olin nad ?les kasvatanud, nad olid osa minust, tema igiammusest s?brannast: ta oleks pidanud m?tlema minu emauhkusele – ma ei v?idagi, et kiindumusest, vaid lihtsast viisakusest. Tema aga ei olnud ?ritanud isegi pisukest heatahtlikku irooniat, oli n?idanud ?les ?ksk?iksust, ja kogu lugu. Alles n??d – kindlasti armukadedusest, sest ma olin endale saanud Nino – meenusid talle lapsed ja ta tahtis r?hutada, kui halb ema ma olen, sest olles ise ?nnelik, olid nemad n??d ?nnetud. Sellele m?eldes l?ksin otsekohe n?rvi. Kas oli Lila muretsenud Gennaro p?rast, kui ta Stefano maha j?ttis, kui ta lapse naabrinaise hoida andis, et vabrikus t??l k?ia, kui ta poja minu juurde saatis, just nagu tahaks temast lahti saada? Mul olid muidugi omad vead, aga igatahes olin ma parem ema kui Lila. 2 Seda sorti m?tted muutusid aastate v?ltel tavaliseks. Nagu oleks Lilast, kes oli Dede ja Elsa kohta poetanud vaid ?heainsa salvava m?rkuse, saanud nende t?trevajadusi kaitsev advokaat, ja mina tundsin kohustust talle n?idata, et ta eksib iga kord, kui ma nad iseendale p?hendudes hooletusse j?tsin. See oli siiski vaid rahulolematusest tekkinud h??l, sest mida ta tegelikult arvas minu k?itumisest kui ema, seda ma ei tea. Ainult Lila oskaks ?elda, kas tal on ?nnestunud pugeda sellesse hiigelpikka s?nade jadasse, et minu teksti parandada, oskuslikult puuduolevaid seoseid lisada, m?rkamatult eemaldada teisi, r??kida minust rohkem, kui ma ise tahaksin, rohkem, kui ma ise suudaksin ?elda. Ma ihkan tema sekkumist, olen sellele lootnud juba p?ris algusest peale, kui ma hakkasin meie lugu kirja panema, kuid n??d pean ma minema l?puni, enne kui k?ik need lehek?ljed ?le kontrollin. Kui ma seda praegu teen, j??ksin kindla peale j?nni. Olen liiga kaua kirjutanud ja olen v?sinud, aina raskemaks l?heb hoida jutul?nga pingul aastate, v?ikeste ja suurte s?ndmuste, meeleolude kaoses. Seet?ttu ma kas libisen ?le omaenda tegemistest, et tabada Lila ja k?ik need segadused, mida ta endaga kaasa toob, v?i – mis veel hullem – lasen end kaasa haarata omaenda elu juhtumistest, ainult seep?rast, et neid on lihtsam paberile paisata. Seda teelahet pean siiski v?ltima. Ma ei tohi minna m??da esimest rada, kus – kuna juba meie l?bik?imise loomus n?eb ette, et ma j?uan Lilani ainult l?bi enda – ma leian ise k?rvale astudes eest ?ha v?hem j?lgi temast. Teist rada ei tohiks ma samuti valida. Sel juhul pajataksin pikalt ja laialt omaenda kogemustest, mis temale muidugi meelep?rane oleks. Lase k?ia – ?tleks ta mulle –, anna meile teada, mis k??naku sinu elu tegi, minu oma ei l?he kellelegi korda, tunnista, et see ei huvita isegi sind. Ja ta teeks j?relduse: mina olen kritseldus kritseldusel, sinu raamatutele t?iesti sobimatu; viska mind k?rvale, Len?, kustutatust ju ei kirjutata. Mida siis teha? Taas kord t?deda, et ?igus on temal? Tunnistada, et olla t?iskasvanu t?hendab ennast mitte enam n?idata, ?ppida varjuma, kuni l?pliku kadumiseni? Tunnistada, et aastate kulgedes tean ma Lilast ?ha v?hem? T?nasel hommikul peletan v?simuse eemale ja istun uuesti laua taha. N??d, kus ma l?henen meie loo k?ige valusamale osale, p??an paberi peal leida enda ja tema vahel tasakaalu, mida ma elus ei suutnud leida isegi minu ja iseenda vahel. 3 Montpellier’ p?evadest m?letan k?ike peale linna, ma nagu ei olekski seal kunagi k?inud. V?ljaspool hotelli, v?ljaspool hiigelsuurt saali, kus Nino konverents aset leidis, n?en t?na ainult tuulist s?gist ja valgetele pilvedele toetuvat sinist taevast. Kuid ometi on see kohanimi, Montpellier, j??nud mitmel p?hjusel mu m?llu kui s?mbol p?genemisest. Olin juba ?he korra Itaaliast eemal olnud, Francoga Pariisis, ja ma olin olnud omaenda julgusest ?limas erutuses. Tollal oli mul tunne, et minu maailmaks oli ja saab alati olema meie vana naabruskond, Napoli, ja k?ik muu oli kui p?gus v?ljas?it, mille erilises ?hustikus v?isin ma end ette kujutada sellisena, nagu ma tegelikkuses kunagi ei oleks v?inud kujuneda. Ehkki Montpellier ei olnud kaugeltki nii p?nev kui Pariis, j?ttis see siiski mulje, nagu oleksid minu piirid purunenud ja ma ise avaramaks muutunud. Selge ja lihtne t?siasi, et ma selles paigas viibisin, oli mu silmis piisavaks t?endiks, et meie linnajagu, Napoli, Pisa, Firenze, Milano ja terve Itaalia moodustasid maailmast vaid v?ikesed killud ja et nende kildudega ei pruukinud ma enam rahul olla. Montpellier’s tajusin, kui piiratud on mu vaated, keel, milles end v?ljendasin ja mida olin kirjutamisel kasutanud. Montpellier’s n?is olevat t?iesti selge, kui piirav v?is kolmek?mne kahe aastasena olla abielunaine ja ema. K?igi nende armastusest tulvil p?evade ajal tundsin end esimest korda vabana aastatega kuhjunud kohustustest – nendest, mis seostusid minu p?ritoluga, nendest, mis kaasnesid eduka ?pit??ga, ja nendest, mis tulenesid tehtud eluvalikutest, eriti abielus. Seal adusin ka esmakordselt p?hjusi, miks olin nii v?ga r??mustanud, kui mu esimene raamat teistesse keeltesse t?lgiti, ja p?hjusi, miks olin n?rdinud, et olin v?ljaspool Itaaliat leidnud v?he lugejaid. Oli vaimustav ?letada piire, lasta end kanda teistesse kultuuridesse, avastada ajutisus seal, mida olin pidanud l?plikuks. T?siasja, et Lila ei olnud kunagi Napolist v?ljas k?inud, oli peljanud isegi San Giovanni a Teducciot, olin ma enne pidanud tema vaieldavaks valikuks, mida ta, nagu ikka, oskas n?idata kui mingit eelist –, siis n??d n?is see mulle vaid vaimse piiratusena. Ma reageerisin, nagu reageeritakse kellegi puhul, kes on sind solvanud enam-v?hem samade s?nadega. Sa hindasid mind valesti? Ei, mu kallis, hoopis mina hindasin sind valesti: sina veedad oma ?lej??nud elu m??da peat?navat s?itvaid veoautosid vahtides. P?evad m??dusid lennates. Konverentsi organiseerijad olid Ninole hotellis kinni pannud ?heinimesetoa, ning kuna ma olin otsustanud temaga kaasa minna alles viimasel minutil, ei saanud seda enam kaheinimesetoaks ?mber vahetada. Elasime seet?ttu eraldi tubades, kuid igal ?htul k?isin du?i all, seadsin end ??ks valmis ja siis l?ksin pisut p?ksuva s?damega tema tuppa. Magasime koos, tihedalt teineteise kaisus, justkui kartes, et mingi kuri j?ud v?ib meid unes lahku ajada. Hommikul lasime s??gi voodisse tuua, nautisime luksust, mida olin n?inud ainult filmides, naersime palju, olime ?nnelikud. P?eval l?ksin koos Ninoga hiigelsuurde konverentsisaali, ja ehkki esinejad lugesid oma l?putuid lehek?lgi ette ?ksluisel toonil, erutas mind temaga lihtsalt seal olla, isusin tema k?rval, kuid ei seganud teda. Nino kuulas ettekandeid t?helepanelikult, tegi m?rkmeid ning sosistas mulle aeg-ajalt k?rva iroonilisi kommentaare ja armus?nu. L?una- ja ?htus??gi ajal vestlesime teadlastega kogu maailmast, v??rad nimed, v??rad keeled. Muidugi istusid t?htsamad osalejad omaette lauas, meie jagasime suurt lauda koos nooremate teaduritega. Mind h?mmastas Nino paindlikkus, nii konverentsil kui ka restoranis. Kui v?ga ta erines kunagisest ?li?pilasest, nii nagu ka noorukist, kes oli peaaegu k?mme aastat tagasi Milano raamatupoes minu kaitseks v?lja astunud. Ta oli loobunud poleemilisest toonist, ?letas akadeemilisi barj??re taktitundeliselt, s?lmis suhteid t?sisel ja samas v?luval moel. Ta vestles sujuvalt, kord inglise keeles (suurep?rane), kord prantsuse keeles (hea), toetudes oma vanale kiindumusele arvudesse ja t?hususse. Olin uhke, sest temast peeti lugu. M?ne tunniga meeldis ta juba k?igile, teda kutsuti ?hte ja teise kohta. Ainult ?hel korral muutus ta j?rsult, see oli ?htul enne p?eva, kui ta pidi ettekande pidama. Ta oli t?rjuv ja ebaviisakas, ?revusest haaratud. Ta asus maha tegema teksti, mille oli valmis kirjutanud, korrutas, et kirjutamine ei l?he tal nii kergelt nagu minul, oli vihane, et tal ei olnud j?tkunud aega paremat t??d teha. Tundsin end s??dlasena – kas olid meie keerulised armuasjad teda seganud? – ja p??dsin seda heaks teha, embasin teda, suudlesin, panin ta oma lehek?lgi mulle ette lugema. Ta lugeski, ja tema ehmunud koolipoisi olek liigutas mind. Ettekanne tundus mulle niisama igav kui need, mida olin suures konverentsisaalis kuulnud, kuid ma kiitsin teda taevani ning ta rahunes. J?rgmisel hommikul esines ta k?tte?pitud soojusega, talle aplodeeriti. ?htul kutsus ?ks t?htis akadeemik, ameeriklane, Nino oma lauda. Mina j?in ?ksi, kuid see mind ei h?irinud. Kui Nino oli kohal, ei r??kinud ma kellegagi, n??d aga olin sunnitud k?iku laskma oma viletsa prantsuse keele ja s?brunesin ?he paariga Pariisist. Nad meeldisid mulle, sest avastasin ?sna pea, et nende olukord ei erinenud eriti meie omast. M?lema arvates oli perekond kui institutsioon l?mmatav, m?lemad olid j?tnud valulikult maha oma kaasa ja lapsed, m?lemad n?isid olevat ?nnelikud. Umbes viiek?mnesel Augustinil oli punetav n?gu, elavad taevasinised silmad, kohevad heledad vuntsid. Colombe’il, kes oli napilt ?le kolmek?mne nagu mina ise, olid v?ga l?hikeseks l?igatud s?simustad juuksed, pisikesse n?kku teravalt toonitatud silmad ja huuled, vaimustav elegants. R??kisin peamiselt Colombe’iga, kellel oli kodus seitsmeaastane laps. „M?ne kuu p?rast,” ?tlesin ma, „saab minu vanem laps seitse t?is, aga k?ib juba teises klassis, sest on nii tubli.” „Minu poeg on v?ga taibukas ja suure kujutlusv?imega.” „Kuidas ta lahkuminekut talus?” „H?sti.” „Ei kannatanud siis ?ldse?” „Lapsed ei ole nii j?igad nagu meie, nad on paindlikud.” Ta muudkui r??kis lapsep?lve paindlikkusest, mis n?is teda kuidagi rahustavat. Ta lisas: t?nap?eva maailmas on ?sna tavaline, et vanemad lahutavad, ja lapsed teavad, et see on v?imalik. Hakkasin just ?tlema, et ma ei tunne ?htegi lahkul?inud naist, v?lja arvatud ?ks s?branna, kui ta ?kitselt tooni muutis ning asus oma poja ?le kurtma: ta on tark, aga aeglane, h??atas naine, koolis ei kuulavat s?na. Olin rabatud sellest, kuidas ta n??d r??kis, ilma ?rnuseta, kibestunult, nagu tahaks poeg talle oma k?itumisega meeleh?rmi valmistada, ja see tegi mind murelikuks. Augustin pani seda ilmselt t?hele, sest ta segas vahele, hakkas kiitlema oma poegadega, ?ks oli neliteist ja teine kaheksateist, ?tles naljatades, kuidas poisid naistele meeldivad, nii noortele kui ka vanadele. Kui Nino minu juurde tagasi tuli, hakkasid mehed – eriti Augustin – esinejaid arvustama. Pisut tehtud l?bususega l?i Colombe kohe sekka. ?elus tekitas peagi nende vahel hea l?bisaamise. Augustin r??kis ja j?i terve ?htu rohkesti, tema kaaslane naeris iga kord, kui Ninol ?nnestus s?na sekka saada. Nad panid ette, et me s?idaksime nende autoga k?ik koos Pariisi. Jutt lastest ja nende pakkumine, millele me ei vastanud ei jaatavalt ega eitavalt, t?i mind maa peale tagasi. Kuni selle hetkeni olid Dede ja Elsa, nagu ka Pietro, mul pidevalt meeles m?lkunud, kuid justkui mingis paralleeluniversumis, tardunud laua ??res Firenze k??gis v?i istumas teleka ees v?i voodis. ?kitselt hakkasid minu ja nende maailm uuesti suhtlema. Mulle j?udis p?rale, et Montpellier’ p?evad saavad varsti l?bi, et Nino ja mina l?heme paratamatult oma koju, et peame seisma silmitsi oma abielukriisidega, mina Firenzes, tema Napolis. Laste kehad ?hinesid taas minu kehaga, tajusin puudet ?gedalt. Viis p?eva ei olnud ma nendest midagi teadnud, ja kui see mulle p?rale j?udis, hakkas mul sees keerama, igatsesin neid meeletult. Ma ei kartnud tulevikku, mida m??dap??smatult t?idab n??d Nino, vaid tunde, mis saabuvad homme, ?lehomme. Ma ei suutnud vastu panna, ja ehkki oli peaaegu s?da?? – see ei loe, ?tlesin endale, Pietro on alati ?leval –, p??dsin helistada. See n?udis parasjagu vaeva, kuid l?puks l?ks k?ne l?bi. Halloo, ?tlesin. Halloo, kordasin ma. Teadsin, et teises otsas on Pietro, kutsusin teda nimepidi: Pietro, siin Elena, kuidas lastel l?heb. ?hendus katkes. Ootasin m?ne minuti, siis palusin keskjaamal uuesti helistada. Olin t?is otsustavust j?tkata terve ??, kuid seekord Pietro vastas. „Mida sa tahad?” „R??gi mulle lastest.” „Nad magavad.” „Muidugi, aga kuidas nendega on?” „Mis see sulle korda l?heb?” „Nad on minu t?tred.” „Sa j?tsid nad maha, nad ei taha enam sinu t?tred olla.” „Kas nad ?tlesid seda sulle?” „Nad ?tlesid minu emale.” „Sa kutsusid Adele sinna?” „Jah.” „?tle lastele, et ma tulen paari p?eva p?rast.” „Ei, ?ra parem tule. Mina, lapsed ega ka minu ema ei taha sind enam n?ha.” 4 Ma nutsin, siis rahunesin maha ja l?ksin Nino juurde. Ma tahtsin jutustada talle telefonik?nest, tahtsin, et ta mind lohutaks. Olin just uksele koputamas, kui kuulsin teda kellegagi r??kimas. L?in k?hklema. Tal oli telefonik?ne pooleli, ma ei saanud aru, mida ta ?tleb, ega sedagi, mis keeles ta r??gib, kuid arvasin kohe, et toru otsas on tema naine. Kas see juhtus igal ?htul? Kui mina l?ksin oma tuppa, et ennast ??ks valmis panna, kas helistas ta siis Eleonorale? Kas nad otsisid moodust, kuidas ilma t?lideta lahku minna? V?i m?tlesid ?ra leppida, ja kui Montpellier’ vahejuhtum l?bi saab, v?tab naine Nino tagasi? Otsustasin siiski koputada. Nino vakatas, sugenes vaikus, seej?rel asus uuesti r??kima, kuid vaiksemalt. Ma l?ksin n?rvi, koputasin veel kord, midagi ei juhtunud. Pidin koputama kolmandat korda, k?vasti, enne kui ta ukse avas. Kui ta oli ukse lahti teinud, kargasin talle kohe turja, s??distasin teda, et ta varjab mind oma naise eest, karjusin, et helistasin Pietrole, et minu mees ei taha mind enam laste juurde lasta, et mul on terve elu kaalul, tema aga kudrutab telefonis Eleonoraga. T?litsesime terve hirmsa ??, p??dsime kuidagi ?ra leppida. Nino ?ritas mind igal moel maha rahustada: naeris n?rviliselt, kurjustas Pietroga, kes oli minuga nii k?itunud, suudles mind, ma t?ukasin ta eemale, ta pomises, et ma olen hull. Kui palju ma ka peale ei k?inud, keeldus ta tunnistamast, et oli r??kinud oma naisega, vandus koguni oma poja nimel, et pole p?rast Napolist lahkumist naisest midagi kuulnud. „Kellele sa siis helistasid?” „?hele kolleegile meie hotellis.” „S?da??sel?” „S?da??sel.” „Valetad.” „Ei valeta.” Keeldusin t?kk aega temaga armatsemast, ma ei suutnud, kartsin, et ta ei armasta mind enam. L?puks andsin j?rele, et mitte arvata, nagu oleks meie vahel k?ik juba l?bi. Esimest korda meie viis p?eva kestnud kooselu jooksul ?rkasin j?rgmisel hommikul halvas tujus. Pidime lahkuma, konverents oli kohe l?bi saamas. Kuid ma ei tahtnud, et Montpellier j??ks vaid v?ikeseks vahepausiks, ma kartsin koju minna, kartsin Nino kojuminekut, kartsin lapsi igaveseks kaotada. Kui Augustin ja Colombe panid taas ette koos nendega Pariisi s?ita ja lubasid meile koguni ??maja anda, p??rdusin Nino poole lootuses, et temagi ei taha muud kui v?imalust meie aega pikendada, ?ras?itu edasi l?kata. Tema aga raputas tusaselt pead, ?tles: see on v?imatu, me peame Itaaliasse tagasi minema, ja ta r??kis lennukitest, piletitest, rongidest, rahast. Ma olin ?litundlikus seisundis, tundsin pettumust ja kibestumust. Ma olin ?igesti aru saanud, m?tlesin ma, ta valetas mulle, tema suhted naisega ei olnud j??davalt purunenud. Nino oli temaga r??kinud igal ?htul, oli t?otanud p?rast konverentsi koju tagasi minna, ei tahtnud seda isegi paari p?eva v?rra edasi l?kata. Ja mina? Meenus kirjastaja Nanterre’is ja mu l?hike uurimuslugu meeste poolt v?lja m?eldud naistest. Selle hetkeni ei olnud ma iseendast r??kinud kellegagi, ka mitte Ninoga. Olin olnud naeratav, kuid enamasti tumm naine, kes magab hiilgava Napoli professoriga, alailma tolle k?lge kleepuv naine, p?hendunud tema vajadustele, tema m?tetele. N??d laususin tehtud l?bususega: see on Nino, kes peab tagasi p??rduma, mul on kokkusaamine Nanterre’is; kohe on ilmumas ?ks minu kirjutis – v?ib-olla ongi juba ilmunud –, poolenisti uurimust??, poolenisti jutustus; tulen vist teiega kaasa, h?ppan ainult kirjastusest l?bi. Nad vahtisid mind, nagu n?eksid mind alles esimest korda, ja k?sisid minu t?? kohta. ?tlesin neile ja tuli v?lja, et Colombe tunneb h?sti naist, kes juhib seda v?ikest, ent nagu selgus, lugupeetud kirjastust. Lasin keelepaelad valla, r??kisin v?ib-olla liigse ?hinaga ja liialdasin oma kirjandusliku karj??riga. Ma ei teinud seda aga mitte nende kahe prantslase, vaid Nino p?rast. Tahtsin talle meelde tuletada, et mul on oma rahuldust pakkuv elu, et kui ma suutsin maha j?tta oma lapsed ja Pietro, saan hakkama ka ilma temata, ja mitte n?dala, mitte k?mne p?eva p?rast, vaid otsekohe. Nino kuulas t?siselt ja p??rdus siis Augustini ja Colombe’i poole: olgu, kui teile t?esti t?li ei tee, tuleksime teiega kaasa. Aga kui me omavahele j?ime, pidas ta mulle maha toonilt n?rveldava ja sisult tulise k?ne, mille m?te oli see, et ma peaksin teda usaldama, et ehkki meie olukord oli keeruline, suudame selle kindlasti ?ra lahendada, selleks aga peame koju tagasi minema, me ei tohiks p?geneda Montpellier’st Pariisi ja sealt kes teab millisesse linna edasi, on vaja oma kaasade ette ilmuda ning siis koos elama asuda. Korraga tajusin, et ta pole mitte ainult m?istlik, vaid ka siiras. Sattusin segadusse, embasin teda, andsin talle vaikselt ?iguse. Sellegipoolest s?itsime Pariisi, sest ma ihkasin veel vaid paari p?eva. 5 Teekond oli pikk, puhus tugev tuul, ajuti sadas. Maastik oli kui roostekarva koorik, kuid aeg-ajalt taevas rebenes ja k?ik l?i s?rama, hakkas sadama. Hoidsin ennast Nino ligi ja j?in aeg-ajalt tema ?la najal tukkuma, hakkasin taas m?nuga tajuma, et olen oma piire ?letanud. Mulle meeldis v??ras keel, mis autos kajas, mulle meeldis, et olin teel raamatu poole, mille olin kirjutanud itaalia keeles ning mis n??d t?nu Mariarosale ?hes teises keeles ilmavalgust n?eb. Missugune ainulaadne t?siasi, mis vapustavaid asju minuga juhtus. Too raamatuke oli kui kivi, mille olin ettearvamatus suunas lendu paisanud kiirusel, mida ei saanud v?rrelda hooga, millega Lila ja mina olime lapsep?lves lennutanud kive poistekampade pihta. Teekond aga ei sujunud alati h?sti, vahetevahel j?in kurvaks. Pealegi m?rkasin ?sna pea, et Nino kasutab Colombe’iga r??kides teistsugust tooni kui Augustini puhul, lisaks puudutas ta liiga tihti s?rmeotstega naise ?lga. Tasapisi mu pahameel kasvas, sest need kaks said l?bi ?ha paremini. Pariisi j?udes olid nende suhted ?lihead, nad aina lobisesid, Colombe naeris tihti ja kohendas hooletu liigutusega juukseid. Augustin elas ilusas korteris Saint-Martini kanali ??res ja Colombe oli sinna hiljuti sisse kolinud. Nad n?itasid meile meie toa k?tte, kuid ei lasknud meil ikka veel magama minna. Mulle j?i mulje, et nad kartsid omavahele j??da, nende jutt ei l?ppenud otsa. Olin v?sinud ja pahur; see olin olnud mina, kes tahtis Pariisi s?ita, n??d aga tundus tobe viibida selles majas, v??raste seas, koos Ninoga, kes ei p??ranud mulle mingit t?helepanu, kaugel oma lastest. Oma toas olles k?sisin temalt: „Sulle meeldib Colombe?” „Ta on tore.” „Ma k?sisin, kas ta meeldib sulle.” „Tahad t?li kiskuda?” „Ei.” „M?tle siis ise: kuidas saaks Colombe mulle meeldida, kui ma armastan sind?” Ma ehmusin, kui ta kasutas kas v?i natukegi teravamat tooni, sest siis oli karta, et meie vahel ei ole k?ik korras. Ta on lihtsalt kena iga?he vastu, kes on olnud kena meie vastu, ?tlesin endale, ning vajusin unne. Magasin halvasti. Mingil hetkel tekkis mul tunne, et olen voodis ?ksinda, p??dsin ?rgata, kuid mind kisti tagasi unne. Virgusin uuesti m?ni aeg hiljem. Nino seisis pimedas, v?i nii see v?hemalt mulle tundus. Maga, ?tles ta. Uinusin uuesti. J?rgmisel p?eval viisid meie v??rustajad meid Nanterre’i. Nino viskas terve tee Colombe’iga nalja, r??kis vihjelisel moel. Kuidas ma saan Ninoga elada, kui pean tal kogu aeg silma peal hoidma? Kui me p?rale j?udsime, oli ta v?luv ja v?rgutav nii Mariarosa s?branna, kirjastuse omaniku, kui ka tolle t??kaaslasega – ?ks oli umbes neljak?mnene ja teine kuuek?mnene, m?lemad kaugel Augustini elukaaslase sarmist –, ja ma t?mbasin kergendunult hinge. See pole petmine, j?reldasin ma, ta on k?ikide naistega ?hesugune. L?puks tundsin end taas h?sti. Kaks naist v?tsid mind s?damlikult vastu, k?sisid Mariarosa j?rele. Ma kuulsin, et minu t?? on ?sja raamatupoodidesse j?udnud, kuid juba p?lvinud paar arvustust. Vanem naine n?itas neid mulle, olles ise ka ?llatunud, kui h?sti minust kirjutati, ning muudkui korrutas seda Colombe’ile, Augustinile ja Ninole. Ta luges artikleid ette, paar rida siit, paar teisest kohast. Retsensendid olid naised – mina ei olnud neist midagi kuulnud, aga Colombe ja kaks naist olid –, kes kiitsid raamatut taevani. Oleksin pidanud r??mustama; eelmisel p?eval olin olnud sunnitud ise ennast ?listama, n??d ei olnud seda enam vaja teha. Sellegipoolest tundsin, et ma ei v?ta tuld. Sest ajast alates, kui ma armastasin Ninot ja tema armastas mind, n?is see armastus muutvat k?ik hea, mis minuga praegu ja edaspidi juhtub, ei millekski enamaks kui meeldivaks teisej?rguliseks kogemuseks. V?ljendasin rahulolu vaoshoitult ja andsin loiu n?usoleku kirjastajate plaanile asuda raamatut esitlema. Te peate varsti tagasi tulema, h??atas vanem naine, me soovime seda v?ga. Noorem lisas: Mariarosa r??kis meile teie abielukriisist, loodetavasti saate sellest liigse valuta ?le. Nii leidsingi, et uudis minu ja Pietro lahkuminekust ei olnud teada mitte ?ksnes Adelele, vaid oli j?udnud ka Milanosse ja koguni Prantsusmaale. Ongi parem, m?tlesin ma, nii on lihtsam lahusolek j??davaks teha. ?tlesin endale: v?tan selle, mis kuulub mulle, ma ei tohi elada Nino kaotamise hirmus, ma ei tohi muretseda Dede ja Elsa p?rast. Mul veab, ta armastab mind igavesti, minu t?tred on minu t?tred, k?ll k?ik laabub. 6 J?udsime tagasi Rooma. T?otasime teineteisele k?ike, muudkui t?otasime. Seej?rel s?itis Nino Napolisse ja mina Firenzesse. Astusin koju sisse peaaegu kikivarvul, kindlas veendumuses, et mind ootab ees mu elu ?ks raskemaid katsumusi. Lapsed aga tervitasid mind pisut k?hkleva r??muga ning k?isid mul igal pool sabas – mitte ainult Elsa, vaid ka Dede –, nagu kardaksid nad, et kui nad mu silmist lasevad, v?in uuesti ?ra kaduda; Adele oli viisakas ega maininud kordagi olukorda, mis ta meie juurde oli toonud; n?ost lubivalge Pietro andis vaid ?le paberilehe, kuhu olid m?rgitud mulle saabunud telefonik?ned (torkas silma Lila nimi, kes oli helistanud v?hemalt neli korda), pomises, et peab t??le minema, ja kaks tundi hiljem oli ta l?inud, ilma et oleks isegi ema v?i lastega h?vasti j?tnud. Kulus mitu p?eva, enne kui Adele oma arvamuse selgelt v?lja ?tles: ta tahab, et ma iseenda ja oma mehe juurde tagasi tuleksin. Kulus aga mitu n?dalat tema veenmiseks, et ma ei taha teha ei ?hte ega teist. Kogu selle aja jooksul ei t?stnud ta kordagi h??lt, ei kaotanud kordagi enesevalitsust, ei ironiseerinud kordagi minu sagedaste pikkade telefonivestluste ?le Ninoga. Teda huvitasid rohkem kahe Nanterre’i sinjoora telefonik?ned, mis andsid aru raamatu edenemisest ja kohtumiste kavast, mis viiks mind turneele m??da Prantsusmaad. Adelet ei ?llatanud Prantsuse lehtedes ilmunud positiivsed arvustused, tema meelest p?lvib raamat samasugust t?helepanu ka Itaalias, et meie p?evalehtedes saaks minna veelgi paremini. ?ldiselt kiitis ta pidevalt minu intelligentsust, minu haritust, minu julgust ega ?ritanud v?himalgi m??ral kaitsta oma poega, keda polnud peaaegu kunagi kodus. Ma ei uskunud, et Pietrol on mingeid t??kohustusi v?ljaspool Firenzet. Arvasin kohe, vihaselt ja pisut p?lglikult, et ta on meie kriisile lahenduse leidmise veeretanud oma ema kaela ning redutab ise kuskil oma l?putut raamatut kirjutades. ?kskord ei suutnud ma end pidada ja ?tlesin Adelele: „Sinu pojaga koos elada ei olnud just kerge.” „Pole olemast meest, kellega see ei oleks raske.” „Usu mind, temaga on olnud eriti raske.” „Arvad, et Ninoga l?heb paremini?” „Jah.” „Minu andmete j?rgi liiguvad tema kohta Milanos v?ga vastikud jutud.” „Mind ei huvita Milano kuulujutud. Olen teda armastanud kaks aastak?mmet, nii et mingi klat? mulle korda ei l?he. Ma tunnen teda paremini kui keegi teine.” „Sulle nii meeldib ?elda, et sa armastad teda.” „Miks ei peaks see mulle meeldima?” „Sul on ?igus, ja miks? Mina eksisin: armastus on pime.” Sellest ajast peale me Ninot enam ei maininud. Ja kui ma t?drukud ?mma hooleks j?tsin, et Napolisse kiirustada, et kergitanud ta kulmugi. Ta ei kergitanud kulmu ka siis, kui ma seletasin, et Napolist tagasi tulles pean kohe n?dalaks ajaks Prantsusmaale s?itma. Ta lihtsalt k?sis, h??les kerge iroonia: „Kas sa j?ulude ajal oled siin? Koos lastega?” K?simus peaaegu solvas mind, ma vastasin: „Muidugi olen.” T?itsin kohvri peamiselt peenemat sorti aluspesu ja r?ivastega. Dede ja Elsa, kes ei p?rinud kordagi oma isa j?rele, ehkki nad ei olnud teda t?kk aega n?inud, l?ksid minu j?rjekordsest lahkumisest kuuldes t?iesti endast v?lja. Dede karjus mulle s?nu, mis ei olnud kindlasti mitte tema s?nad: mine, kao siit, sa oled kole ja vastik. Vaatasin Adele poole lootuses, et ta kutsub Dede m?ngima ja juhib t?druku t?helepanu k?rvale, kuid ta ei teinud midagi. Kui lapsed n?gid mind ukse poole minemas, puhkesid nad nutma. Elsa alustas, karjus: ma tahan sinuga kaasa tulla. Dede pidas vastu, tahtis mulle n?idata oma ?ksk?iksust, v?ib-olla koguni p?lgust, aga siis andis alla ja ahastas rohkemgi kui ?de. Ma pidin end nende haardest lahti rebima, nad klammerdusid mu mantli k?lge, tahtsid, et ma kohvri maha paneksin. Nende nutt kostis veel t?navalegi. Reis Napolisse tundus mulle tohutult pikk. Linna l?henedes vaatasin aknast v?lja. Mida enam rong hoogu maha v?ttis ja linnakeskkonda sisenes, seda rohkem haaras mind n?rviline rahutus. N?gin r??baste l?hedal koledat ??relinna v?ikeste hallide kortermajadega, elektriposte, signalisatsioonitulesid, kivipiirdeid. Kui rong jaama j?udis, tundus mulle, et Napoli, millega ma olin seotud, Napoli, kuhu ma olin tagasi p??rdumas, v?ljendub n??d vaid Ninos. Ma teadsin, et tema olukord on kehvem kui minul. Eleonora oli ta majast v?lja visanud, ka tema jaoks oli k?ik muutunud ajutiseks. Ta oli m?ned n?dalad peatunud ?he ?likooli kolleegi juures, kes elas paari sammu kaugusel Duomost. Kuhu ta mu viib, mida me teeme? Ja mis otsuseid me ?ldse vastu v?tame, seda enam et meil ei olnud ?rna aimugi, kuidas oma olukorda lahendada? Ainus kindel asi oli see, et ma p?lesin ihast, ma ei j?udnud ?ra oodata, millal teda n?en. Astusin rongist v?lja hirmuga, et miski on takistanud tal mulle vastu tulemast. Aga ta oli seal: pikka kasvu, t?usis ta reisijatesummas kergesti esile. See rahustas mind, ja veelgi enam rahustas mind see, et Nino oli v?tnud ?hes Mergellina v?ikeses hotellis toa, seega ei olnud tal mingit kavatsust mind oma s?bra majas varjata. Olime armastusest s?gedad, aeg lendas. ?htuti jalutasime tihedalt teineteise k?lge liibunult mererannas, Nino pani mulle k?e ?mber ?lgade, iga natukese aja tagant kummardus ja suudles mind. P??dsin teda igati veenda, et ta minuga koos Prantsusmaale tuleks. Ta k?hkles, siis taandus, tuues ettek??ndeks t?? ?likoolis. Ta ei r??kinud midagi Eleonorast ega Albertinost, justkui v?iks nende mainiminegi rikkuda meie koosolemise r??mu. Mina seevastu jutustasin t?drukute meeleheitest ja soovisin, et me leiaksime v?imalikult kiiresti mingi lahenduse. Tajusin tema n?rvilisust, olin tundlik v?ikseimagi pinge osas, kartsin, et ta v?ib mulle iga hetk ?elda: ma ei suuda seda teha, l?hen koju tagasi. Aga ma eksisin. Kui me l?ksime ?htust s??ma, r??kis ta ?ra, milles probleem seisneb. Korraga t?siseks minnes andis ta teada, et tal on ebameeldiv uudis. „Eks lase kuulda,” ?tlesin ma. „T?na hommikul helistas Lina.” „Ah nii.” „Ta tahab meid n?ha.” 7 ?htu oli untsus. Nino v?itel oli see minu ?mm, kes oli Lilale teada andnud, et ma olen Napolis. Nino r??kis kohmetult, hoolega s?nu valides, r?hutas t?htsamaid punkte: Lilal ei olnud minu aadressi; ta k?sis minu ?elt minu kolleegi kodust numbrit; ta helistas natuke aega enne, kui hakkasin sulle rongi peale vastu tulema; ma ei ?elnud sulle kohe, sest ei tahtnud sind vihale ajada ja p?eva ?ra rikkuda. Nino l?petas masendunult: „Sa ju tead, missugune ta on, ma ei saanud talle ?ra ?elda. Saame temaga kokku homme hommikul kell ?ksteist, ta ootab meid Piazza Amedeo metroojaama juures.” Ma ei suutnud ennast vaos hoida: „Mis ajast te j?lle suhtlete? Olete juba kokku saanud?” „Mis sa ajad? Muidugi mitte.” „Ma ei usu sind.” „Elena, ma vannun, et ei ole p?rast 1963. aastat Linast midagi kuulnud ega teda n?inud.” „Sa tead, et laps ei ole sinu oma?” „Ta ?tles mulle t?na hommikul.” „J?relikult r??kisite kaua ja intiimsetel teemadel.” „Lina oli see, kas lapsest juttu tegi.” „Ja kas sinul ei ole kogu selle aja jooksul kordagi tahtmist tulnud poisi kohta midagi teada saada?” „See on minu probleem, pole m?tet seda praegu arutada.” „Sinu probleemid on n??d ka minu omad. Meil on v?ga palju r??kida, aega on v?he ja ma ei j?tnud oma lapsi maha, et seda Lina peale raisata. Mis sul arus oli selle kohtumisega n?us olla?” „Arvasin, et see meeldib sulle. Siin on muide telefon – eks helista oma s?brannale ja ?tle, et meil on tegemist, sul pole kohtumiseks aega.” Korraga kaotas Nino kannatuse, mina vaikisin. Jah, ma teadsin, missugune Lila on. Kui ma Firenzesse tagasi tulin, helistas ta tihti, mul oli aga muulegi m?elda ja ma mitte ainult ei visanud toru hargile, vaid palusin Adelel ?elda – kui tema juhtus k?net vastu v?tma –, et mind pole kodus. Lila aga ei j?tnud j?rele. Ilmselt sai ta Adele k?est teada, et ma olen Napolis, ilmselt arvas ta ?ra, et meie linnaossa ma ei l?he, ilmselt oli talle selge, et minuga kohtumiseks tuleb tal ?les otsida Nino. Mis halba siin on? Ja mida ma ?ieti ootasin? Ma ju teadsin, et Nino oli armastanud Lilat ja Lila teda. Mis siis sellest? K?ik see juhtus ammu aega tagasi ja armukadedust tunda oleks kohatu. Silitasin tasakesi Nino k?tt, pomisesin: olgu, homme l?heme Piazza Amedeole. Me s?ime, ja Nino r??kis pikalt meie tulevikust. Ta pani mind lubama, et kohe p?rast Prantsusmaalt naasmist n?uaksin ma lahkuminekut. Ta ise olevat juba ?hendust v?tnud ?he tuttava advokaadiga, ning ehkki k?ik on v?ga keeruline ja Eleonora ja tema vanemad teevad elu p?rguks, on ta otsustanud asjaga l?puni minna. Sa tead ju, ?tles ta, et Napolis on need asjad palju raskemad: tagurliku m?tteviisi ja matslike kommete poolest ei j?? minu naise vanemad maha ei sinu ega minu omadest, olgugi et neil on raha ja t?htsad t??kohad. Nagu tahaks ta veel paremini selgitada, asus ta kiitma minu mehe sugulasi. Kahjuks, h??atas ta, ei ole mul tegemist lugupeetud inimestega, nagu on Airotad, kellel olevat suured kultuuritraditsioonid, imetlusv??rne viisakus. Ma kuulasin teda, kuid n??d oli meie vahel Lila, meie lauas, ning ma ei suutnud teda minema peletada. Kui Nino r??kis, meenus mulle, missugusesse ohtu Lila oli ennast seadnud lihtsalt selleks, et olla koos Ninoga, ei olnud hoolinud sellest, mida v?ib talle teha Stefano v?i vend v?i Michele Solara. Viide vanematele kandis mind hetkeks tagasi Ischiale, ?htusse Maronti rannas – Lila Ninoga Forios, mina niiskel liival Dona-toga –, ning ma tundsin ?udu. See on saladus, m?tlesin ma, mida ma ei saa Ninole mitte kunagi avaldada. Kui palju s?nu j??b v?lja ?tlemata ka kahe inimese vahel, kes teineteist armastavad, ja kuidas kasvab oht, et keegi teine need v?lja ?tleb ja armastuse h?vitab. Nino isa ja mina, Nino ja Lila. Ma surusin vastikustunde maha, mainisin Pietrot, kuidas ta kannatab. Nino ?gestus, n??d oli tema kord armukadedust tunda, p??dsin teda rahustada. Ta tahtis kindlaid lahkuminekuid ja otsustavat l?ppu, mida tahtsin minagi, need n?isid uue elu alustamiseks h?davajalikud. Arutasime, millal ja kus. T?? sidus Nino paratamatult Napoliga, lapsed sidusid mind Firenzega. „Tule siia elama,” ?tles Nino ?kitselt, „koli nii ruttu, kui saad.” „V?imatu, Pietro peab saama lapsi n?ha.” „Tehke kordam??da: kord viid sina nad tema juurde, j?rgmine kord tuleb ta ise siia.” „Ta ei j?? n?usse.” „K?ll ta j??b.” ?htu j?tkus samas vaimus. Mida rohkem me k?simusega tegelesime, seda keerulisemaks see l?ks; mida rohkem me oma kooselu ette kujutasime – iga p?ev, iga ?? –, seda rohkem me seda ihkasime ja raskused haihtusid. T?hjas restoranis ajasid kelnerid omavahel vaikselt juttu, haigutasid. Nino maksis, ning me jalutasime tagasi m??da ikka veel rahvarohket mere??rt. Tumedat vett vaadates ja selle l?hna tundes n?is mulle hetkeks, et meie vana naabruskond on hoopis kaugemal kui siis, kui olin Pisas v?i Firenzes. Isegi Napoli tundus korraga olevat v?ga kaugel Napolist. Ja Lila Lilast, tundsin enda k?rval mitte teda, vaid omaenda ?nge. L?hedal, v?ga l?hedal olime ainult mina ja Nino. Sosistasin talle k?rva: l?hme magama. 8 J?rgmisel hommikul t?usin varakult ja l?ksin vannituppa. Olin pikalt du?i all, kuivatasin hoolikalt juukseid, kartsin, et hotelli liiga ?gedalt puhuv f??n teeb mulle sobimatu soengu. Natuke enne kella k?mmet ajasin ?les Nino, kes veel unesegasena kiitis mu kleiti. Ta p??dis mind enda k?rvale t?mmata, ma ajasin vastu. Ma k?ll p??dsin teeselda, et k?ik on h?sti, kuid ei suutnud talle siiski andestada. Ta oli muutnud meie uue armastusep?eva Lila p?evaks ning n??d oli eesootav kohtumine varjutanud kogu aja. Tirisin ta endaga kaasa hommikus??gile, ta j?rgnes alandlikult. Ta ei naernud, ei aasinud mu kallal, lausus n?puotstega mu juukseid silitades: sa n?ed oivaline v?lja. Ilmselt aimas ta, et olen ?revil. Ja ma olingi, ma kartsin, et Lila ilmub kokkusaamisele oma parima v?ljan?gemisega. Mina olin, nagu ma olin, tema oli loomup?raselt elegantne. Pealegi oli tal j?lle raha, nii et tahtmise korral v?is ta enda eest hoolitseda, nagu ta oli kunagi teinud Stefano rahaga. Ma ei tahtnud, et ta Ninot j?lle pimestab. Hakkasime minema umbes pool ?ksteist, puhus k?lm tuul. K?ndisime kiirustamata Piazza Amedeo poole; ma v?risesin, ehkki mul oli seljas paks mantel ja Nino hoidis mul ?lgade ?mbert kinni. Ta r??kis pisut tehtud moel, kuidas Napoli oli kommunistist linnapea all edenenud, ning asus uuesti peale k?ima, et ma koliksin lastega tema juurde nii ruttu kui v?imalik. Ta surus mind enda vastu terve tee ja ma lootsin, et ta hoiab mind, kuni me metroojaamani j?uame. Lootsin, et Lila on juba kohal ja n?eb meid eemalt, peab meid ilusaks, ja on sunnitud m?tlema: see on ?ks t?iuslik paar. M?ned meetrid enne kohtumispaika t?mbas Nino aga oma k?e ?ra ning pani suitsu p?lema. Haarasin tal instinktiivselt k?est, pigistasin seda tugevasti, ja nii me v?ljakule ilmusimegi. Ma ei n?inud Lilat kohe ja hetkeks lootsin, et ta ei tulegi. Siis aga h?ikas ta mind – h?ikas talle omasel k?skival moel, nagu ei tuleks talle ?ldse p?he, et ma teda ei kuule, et ma ringi ei keera, tema h??lele ei kuuletu. Ta seisis metroo sissep??su vastas oleva kohviku l?vel, k?ed surutud inetu kastanpruuni mantli taskusse; ta oli veel k?hnem kui tavaliselt, pisut k??kus, s?ravad mustad juuksed, kus v?is n?ha h?bedasi niite, olid seotud hobusesabasse. Ta n?is olevat tavaline Lila, t?iskasvanud Lila, kellele vabrikut?? oli oma j?lje j?tnud: ta ei olnud enda kaunistamiseks teinud mitte midagi. Ta embas mind k?vasti, tugev pigistus, millele ma j?uetult vastasin, siis suudles mind p?sele, kahe matsuva musi ja rahuloleva naeruga. Ninole ulatas ta hajameelselt k?e. Istusime kohvikus, r??kis peamiselt Lila ja nii, nagu oleksime kahekesi. Ta v?ttis kohe jutuks minu vaenulikkuse, mida ta ilmselt mu n?os m?rkas, ja ?tles s?damlikul toonil, naerdes: olgu, ma eksisin, sa oled pahane, aga n??d aitab, mis ajast sa nii pirtsakas oled, sa ju tead, et mulle meeldib sinu juures k?ik, lepime ?ra. Ma olin p?iklev, naeratasin h?diselt, ei ?elnud ei ega jah. Lila istus Nino vastas, aga ei vaadanud talle kordagi otsa ega lausunud talle poolt s?nagi. Ta oli siin minu p?rast, kord v?ttis ta mul k?est kinni, kuid ma t?mbasin selle vaikselt ?ra. Ta tahtis lepitust, tahtis endale minu elus uuesti kohta leida, olgugi et ta ei kiitnud heaks suunda, mille ma olin valinud. Taipasin seda viisist, kuidas ta esitas ?he k?simuse teise j?rel, vastustele t?helepanu p??ramata. Ta soovis nii innukalt oma nina igale poole toppida, et vaevu riivas m?nd teemat, kui juba siirdus j?rgmise juurde. „Kuidas Pietroga on?” „Halvasti.” „Ja t?tred?” „Neil l?heb h?sti.” „L?hed lahku?” „Jah.” „Ja teie kaks hakkate koos elama?” „Jah.” „Kus, mis linnas?” „Ma ei tea.” „Tule siia tagasi.” „See pole nii lihtne.” „Ma otsin sulle ise korteri.” „Kui seda vaja on, annan sulle teada.” „Kirjutad midagi?” „Mul ilmus raamat.” „Teine raamat?” „Jah.” „Keegi pole sellest midagi r??kinud.” „Praegu on see ilmunud ainult Prantsusmaal.” „Prantsuse keeles?” „Muidugi.” „Romaan?” „Jutustus, aga seal on arutlusi sees.” „Millest see r??gib?” Ajasin ebam??rast juttu, katkestasin teda. Eelistasin k?sida Enzo, Gennaro, meie naabruskonna, tema t?? kohta. Poja nimetamisel hakkas ta muhelema, teatas, et ma n?en poissi varsti ise, praegu on ta veel koolis, aga tuleb koos Enzoga siia, ja lisaks on ka tore ?llatus. Naabruskonna osas oli ta ?ksk?ikne. Viidates Manuela Solara hirmsale surmale ja kaosele, mis see endaga kaasa t?i, ?tles ta: see pole midagi, inimesi l??akse samamoodi maha ?le terve Itaalia. Seej?rel mainis ta ?llatuseks minu ema, kiitis tema energiat ja ettev?tlikkust, ehkki meie keerukad suhted olid talle h?sti teada. Niisama ?llatav oli tema hooliv suhtumine oma vanematesse; ta panevat raha k?rvale, et osta ?ra nende korter, kus nad alati on elanud, et neile meelerahu anda. Mul on hea meel – seletas ta, justkui peaks ta oma suuremeelsust kuidagi ?igustama –, sest ma s?ndisin seal, olen sellesse kiindunud, ja kui Enzo ja mina k?vasti t??d teeme, saame selle v?lja osta. Ta t??tab n??d kaksteist tundi p?evas, mitte ainult Michele Solarale, vaid ka teistele klientidele. Ma ?pin – ?tles ta – uut masinat, System 32, mis on palju parem kui see, mida ma teile Acerras n?itasin: see on v?ike valge kast, millel on k?ljes pisike kuuetolline ekraan, klahvistik ja printer. Ta muudkui pajatas tulevastest t?iustatud s?steemidest. Ta oli v?ga informeeritud, uutest asjadest tuhinas, nagu ikka, ehkki m?ne p?eva p?rast v?is ta neist juba t?dinenud olla. Tema v?itel on uus masin eriliselt ilus. On kahju, ?tles ta, et k?ik masinast v?ljapoole j??v pole muud kui pask. N??d segas Nino vahele ja tegi t?pselt vastupidi sellele, mida siiani olin teinud mina: ta hakkas Lilale k?igest ?ksikasjalikult r??kima. R??kis tuliselt minu raamatust, teatas, et see tuleb iga hetk v?lja ka Itaalias, mainis prantsuse retsensioonide ?ksmeelset hinnangut, r?hutas, kui palju probleeme mul on abikaasa ja lastega, r??kis omaenda lahkuminekust, kordas, et ainus lahendus on elada Napolis, koguni julgustas Lilat meile elamist otsima, esitas tema ja Enzo t?? kohta asjatundlikke k?simusi. Ma kuulasin teda pisut murelikult. Nino v?ljendas end ?raoleval moel, n?itamaks mulle, et esiteks ei olnud ta Lilaga t?epoolest enne kokku saanud; teiseks, et Lilal ei olnud tema ?le enam mingit v?imu. Mitte hetkekski ei kasutanud ta meelitavat tooni, nagu ta oli teinud Colombe’iga ja mis talle naiste puhul tavap?rane oli. Ta ei leiutanud imalaid v?ljendeid, ei vaadanud Lilale otse silma, ei puudutanud teda: tema h??l muutus soojemaks ainult siis, kui ta kiitis mind. Sellele vaatamata meenus mulle Citara rand, kuidas tema ja Lila olid ette v?tnud k?ige erinevamaid teemasid, et ?hele meelele j?uda ja mind k?rvale heita. N??d aga n?is, et praegu on juhtumas vastupidine. Teineteise k?est k?simusi k?sides ja neile vastust andes ignoreerisid nad teineteist ja p??rdusid minu poole, justkui oleksin ma nende ainus vestluskaaslane. Nad r??kisid v?hemalt pool tundi, ilma et oleksid ?heski asjas ?ksmeelele j?udnud. ?le k?ige imestasin selle ?le, kuidas nad r?hutasid oma erinevaid arvamusi Napolist. Minu poliitilised teadmised olid ?sna viletsad: hoolitsemine laste eest, vajalik uurimist?? raamatu ettevalmistamisel, kirjutamine ise, ja muidugi maav?rin minu isiklikus elus ei olnud lasknud mul isegi ajalehti lugeda. Need kaks aga teadsid k?igest k?ike. Nino loendas Napoli kommuniste ja sotsialiste, keda ta h?sti tundis ja usaldas. Ta kiitis kohalikku valitsust, mis l?puks ometi tundus olevat aus ja mida juhtis linnapea, kes oli tema arvates lugupeetud, meeldiv, eemal tavap?rasest korruptsioonist. Ta ?tles kokkuv?tvalt: n??d on meil l?puks hea p?hjus j?lle siin elada ja t??tada, on avanenud suur v?imalus, me peaksime sellest osa saama. Lila omakorda ironiseeris k?ige ?le. Napoli, ?tles ta, ajab iiveldama t?pselt samamoodi nagu enne, ja kui sa ei anna monarhistidele, fa?istidele ja kristlikele demokraatidele parajat ?ppetundi k?igi j?leduste eest, mida nad korda saatsid, kui see lihtsalt peast heita, nagu seda teevad praegu vasakpoolsed, v?tavad linna varsti ?le poodnikud – selle s?na peale naeris ta pisut kibestunult –, samuti kohalik b?rokraatia, advokaadid, raamatupidajad, pangad ja mafioosod. Panin peagi t?hele, et ka selle vestluse keskpunkti olid nad pannud minu. M?lemad soovisid, et ma Napolisse tagasi tuleksin, ehkki samal ajal p??dsid nad mind varjamatult teise m?juv?ljast eemale t?mmata, k?ies peale, et ma koliksin aega kaotamata linna, mida nad kumbki ette kujutasid: Nino linn oli rahujalal ja heades k?tes; Lila linn ihkas k?ttemaksu k?ikidele r??stajatele, ei hoolinud ei kommunistidest ega sotsialistidest, hakkas nullist peale. Ma vaatasin neid kogu aeg t?helepanelikult. Mind rabas, et mida keerulisemaks l?ksid teemad, seda enam t?i Lila lagedale oma varjatud itaalia keele. Ma muidugi teadsin, et ta seda oskab, aga antud juhul ?llatas see mind tublisti, sest iga lause n?itas selgelt, et ta on palju haritum, kui ta n?ida tahtis. Samas tavaliselt hiilgav ja iseteadev Nino valis hoolikalt s?nu, ajuti tundus ta olevat heitunud. M?lemad tunnevad end ebakindlalt, m?tlesin ma. Minevikus olid nad end teineteise ees paljaks v?tnud ja h?benesid n??d seda. Mis ?ieti juhtumas oli? Kas nad petavad mind? Kas nad t?epoolest v?itlevad minu p?rast v?i ?ritavad oma vana kiindumust vaos hoida? Andsin vaikselt m?rku, et hakkan ?ra t?dinema. Lila pani seda t?hele, t?usis p?sti ja kadus, nagu oleks tal vaja kempsu minna. Ma ei lausunud s?nagi, pelgasin Nino suhtes agressiivsust ?les n?idata, ja temagi oli vait. Tagasi tulles h??atas Lila r??msalt: „On aeg, l?hme Gennaro juurde.” „Me ei saa,” ?tlesin ma, „meil on tegemist.” „Minu poeg on sinusse v?ga kiindunud, ta oleks pettunud.” „Tervita teda, ?tle, et ka mina armastan teda.” „Pidime Piazza dei Martiril kokku saama, ainult k?mme minutit, ?tleme Alfonsole tere ja siis v?ite minna.” Ma vaatasin talle otsa, Lila t?mbas silmad otsekohe vidukile, nagu tahaks neid varjata. Kas see oligi tema plaan? Kas ta kavatses vedada Nino Solarade vanasse kingapoodi, kavatses viia ta paika, kus nad peaaegu terve aasta olid teineteist armastanud? Vastasin k?vera naeratusega: ei, mul on kahju, aga me peame t?esti minema. Heitsin pilgu Ninole, kes viipas kohe ettekandjale, et arvet maksta. Lila ?tles: see on juba tehtud, ja sellal kui Nino protestis, hakkas Lila uuesti mind keelitama: „Gennaro ei tule ise, Enzo toob ta sinna. Ja tuleb veel keegi, kes tahab sind v?ga n?ha, ja oleks t?epoolest tobe, kui sa praegu ?ra l?hed.” Too isik oli Antonio Cappuccio, minu plikap?lve poiss, kelle Solarad olid p?rast nende ema tapmist kiiruga Saksamaalt tagasi kutsunud. 9 Lila r??kis, et Antonio oli Manuela matusteks kohale s?itnud, nii k?hn, et teda oli peaaegu v?imatu ?ra tunda. M?ne p?eva jooksul oli ta rentinud korteri Melina l?hedal, kes elas koos Stefano ja Adaga, ning kutsus sinna ka oma sakslannast naise ja kolm last. Niisiis oli t?si, et ta oli abiellunud ja et tal olid lapsed. Mu peas koondusid kauged seigad minu elus. Antonio oli t?htis osa maailmast, kust ma p?rit olin, Lila s?nad leevendasid hommiku raskust, ma tundsin end palju kergemini. Sosistasin Ninole: ainult m?neks minutiks, sobib? Ta kehitas ?lgu ning me suundusime Piazza dei Martiri poole. Terve tee m??da Via dei Millet ja Via Filangierit p??ras Lila t?helepanu ainult minule, ja sellal kui Nino meie kannul k?ndis, k?ed taskus, pea maas, kindlasti halvas tujus, r??kis Lila minuga tavap?rasel enesekindlal moel. Ta ?tles, et ma peaksin esimesel v?imalusel tutvuma Antonio perekonnaga. Ta kirjeldas elavalt naist ja lapsi. Naine on imeilus, veel heledamate juustega kui sina, ja kolm last on samuti heledad, mitte ?kski neist ei ole isa moodi, kes on t?mmu nagu saratseen; kui nad viiekesi m??da peat?navat k?nnivad, n?evad kahvatu jumega naine ja v?iksekesed oma helevalgete peadega v?lja nagu s?javangid, keda Antonio meie vanasse naabruskonda jalutama on toonud. Lila naeris, siis esitas mulle nimekirja k?ikidest nendest, kes mind tervitada tahaksid: Carmen – kes on k?ll t??l, nii et tuleb paariks minutiks ja tormab siis koos Enzoga tagasi –, muidugi Alfonso, kes endiselt Solarade poodi juhatab, Marisa lastega. P?henda neile vaid paar minutit, ?tles Lila, ja nad on ?nnelikud, nad on sinusse v?ga kiindunud. Kui Lila r??kis, m?tlesin sellele, et k?ik need inimesed, kellega ma kohe kokku saan, levitavad p?rast meie linnajaos uudist, et minu abielu on l?bi, ja et ka minu vanemad kuulevad sellest, et mu ema saab teada, et ma olen n??d Sarratore poja armuke. Siiski tajusin, et see mind ei ?rrita, pigem tundsin heameelt, et minu s?brad n?evad mind koos Ninoga, r??givad mu seljataga: Elena on inimene, kes teeb, mida ise tahab, ta j?ttis maha mehe ja lapsed, elab kokku kellegi teisega. Avastasin ?llatusega, et tahangi Ninoga avalikult seotud olla, tahan end temaga koos n?idata, tahan t?histada paari Elena-Pietro ning asendada see paariga Nino-Elena. Ma tundsin end ?kitselt v?ga rahulikuna, peaaegu r??mus v?rgu ?le, millesse Lila kavatses mind p??da. Lila muudkui r??kis, ja ?hel hetkel v?ttis ta mul vana harjumuse kohaselt k?e alt kinni. See liigutus j?ttis mind ?ksk?ikseks. Ta tahab kinnitada, et me oleme ikka endised, m?tlesin ma, kuid tegelikult on aeg tunnistada, et me oleme teineteist ammendanud, tema k?sivars oli nagu puust j?se v?i kunagise erutava puute v?lts j??nuk. Vastandina meenus mulle hetk aastaid varem, kui ma olin soovinud, et Lila j??ks haigeks ja sureks. Tollal – m?tlesin ma – oli meie s?prus k?igele vaatamata elus, vankumatu, seega valus. N??d olid asjad teisiti. Kogu kirg, milleks ma olin v?imeline – ka see, mis innustas seda jubedat soovi –, oli keskendunud mehele, keda olin kogu elu armastanud. Lila arvates oli tal alles tema endine v?gi tirida mind sinna, kuhu ta tahtis. Aga mida ta l?puks oli siis korraldanud: taaskohtumise kibedate armude ja nooreea kirgedega? See, mis veel m?ne minuti eest oli mulle tundunud ebameeldivana, n?is ?kitselt s??tu nagu muuseum. Mulle l?ks korda midagi muud, meeldigu see talle v?i mitte. Mulle l?ks korda mina ja Nino, Nino ja mina, ja kui meie v?ikeses vanas naabruskonnas tulebki sellest skandaal, tundus see nagu meeldiv tunnistus meist kui paarist. Lilat ma enam ei tajunud, tema k?sivarres polnud verd, oli vaid riie riide vastas. J?udsime Piazza dei Martirile. Hoiatasin Ninot, et poes on ka tema ?de oma lastega. Ta ?hmas midagi ?rritunult. N?gime silti – SOLARA –, astusime sisse, ning olgugi et k?ik pilgud olid Nino k?ljes, tervitati mind, nagu oleksin ma ?ksi. Ainult Marisa p??rdus venna poole, ehkki kumbki ei n?inud kohtumise ?le r??mustavat. Marisa asus Ninole kohe ette heitma, et too ei anna endast kunagi teada ega n?ita n?gu, ta h??atas: ema on haige, isa on talumatu, sina aga ei hooli keda kuraditki. Nino ei vastanud midagi, suudles hajameelselt ?elapsi, ning kuna Marisa ei j?tnud j?rele, pomises ta l?puks: mul on oma probleemid, Mar?, j?ta mind rahule. Mind sikutati s?bralikult sinna ja t?nna, kuid ma hoidsin Ninol silma peal, n??d juba ilma armukadedust tundmata, kartsin lihtsalt, et ta v?ib ?rrituda. Ma ei teadnud, kas ta m?letab Antoniot, tunneb ta ?ra, ainult mina teadsin keret?iest, mille mu endine peigmees Ninole oli andnud. N?gin, et nad vahetasid ?sna vaoshoitud tervituse – peanoogutus, kerge naeratus –, samasuguse nagu hetk hiljem tema ja Enzo, tema ja Alfonso, tema ja Carmeni puhul. Ninole olid nad k?ik v??rad, see oli minu ja Lila maailm, millega temal ei olnud ?ieti mingit pistmist. P?rastpoole k?ndis ta suitsetades poes ringi, ja mitte keegi, tema ?de kaasa arvatud, ei lausunud talle enam s?nagi. Nino oli siin, oli kohal, tema p?rast olin maha j?tnud oma abikaasa. Ka Lila – eelk?ige Lila – pidi selle t?siasja l?puks teadmiseks v?tma. N??d, kui k?ik olid teda piisavalt vahtinud, ei tahtnud ma muud kui ta siit v?imalikult kiirest v?lja tirida ja minema viia. 10 Pooltunni jooksul, kui ma selles kohas viibisin, p?rkasid korratult kokku minevik ja olevik: Lila kavandatud kingad, foto temast pruutkleidis, avamispidu ja nuris?nnitus, Lila ise, kes oli omal eesm?rgil teinud poest salongi ja armupesa; ja t?nap?evased juhtumused, kui oleme ?le kolmek?mne, meie v?ga erinevad lood, avalikud ja salajased kuulujutud. Teesklesin lahedat olemist, kasutasin kerget tooni. Vahetasin suudlusi, kallistusi ja m?ne s?na Gennaroga, kellest oli saanud kaheteistk?mneaastane ?lekaaluline noorsand, ?lahuult kaunistamas tume udemetriip ja n?ojooned nii sarnased noore Stefano omadega, et tema eostamisel n?is Lila olevat iseenda t?ielikult alla surunud. Tundsin, et pean olema niisama s?bralik Marisa laste ja Marisa endaga, kes oli minu t?helepanust meelitatud ning asus pillama vihjeid nagu keegi, kes teab, missuguse p??rde minu elu n??d v?tma hakkab. Ta ?tles: n??d kus sa sagedamini Napolis k?id, anna ennast ikka n?ole; teil kahel on muidugi palju tegemist, te olete meil ju ?petlased ja meie ei ole, aga natuke aega v?iksite ikka leida. Marisa seisis abikaasa k?rval ja p??dis taltsutada lapsi, kes kibelesid ?ue jooksma. Asjatult otsisin tema n?ost j?lgi veresidemetest Ninoga, kuid tal ei olnud midagi ?hist ei venna ega isegi oma emaga. N??d kus ta oli pisut t?sedamaks l?inud, sarnanes ta eelk?ige Donatoga, kellelt oli p?rinud ka v?ltsi jutuvada, mille abil ?ritas mulle n?idata, kui tore perekond ja kui ilus elu tal on. Tema s?nade kinnituseks noogutas Alfonso pead, ja oma s?ravvalgeid hambaid paljastades naeratas mulle vaikides. Tema v?limus ajas mind aga segadusse. Ta oli elegantselt riides, hobusesabasse seatud s?simustad pikad juuksed r?hutasid tema peeni n?ojooni, samas oli tema liigutustes ja n?os midagi, millest ma aru ei saanud, midagi ootamatut, mis mind rahutuks tegi. Nino ja minu k?rval oli ta seltskonnas ainus, kes oli saanud korraliku hariduse, mis – minu arvates – ei olnud aastatega kuhtunud, vaid pigem s??vinud tema n?tkesse kehasse, tema n?o peentesse joontesse. Kui ilus, kui viisakas ta oli. Marisa oli teda tahtnud iga hinna eest, ehkki mees oli p??dnud pageda, ja n??d olid nad m?lemad siin, naine omandas vananedes maskuliinseid jooni, mees l?ks mehelikkusele vastu pannes ?ha naiselikumaks, ja nende kaks poega, kes olid kuulu j?rgi Michele Solara lapsed. Jah, pomises Alfonso naise kutsega kaasa minnes, oleksime v?ga ?nnelikud, kui te meie juurde ?htus??gile tulete. Ja Marisa: ja millal sa uue raamatu kirjutad, Len?, me juba ootame; sa pead ajaga kaasas k?ima, su raamat oli parasjagu r?ve, aga mitte piisavalt, oled n?inud, missuguseid pornograafilisi asju t?nap?eval kirjutatakse? Ehkki mitte keegi kohalolijaist Nino vastu mingit s?bralikkust ?les ei n?idanud, ei kritiseeritud mind kordagi minu tundemuutuse p?rast, ei ?hegi k??rdpilgu ega k?vera naeratusega. Otse vastupidi – kui ma emmates ja lobisedes ringi k?ndisin, p??dsid nad mulle v?ljendada oma kiindumust ja austust. Enzo embas mind, pannes pigistusse kogu oma t?sise j?u, ja olgugi, et ta vaid naeratas ega lausunud ?htegi s?na, andis ta minu meelest teada: ?ksk?ik, mida sa otsustad teha, armastan ma sind ikka. Seevastu Carmen tiris mind otsekohe nurka – ta oli ?sna n?rvis, vahtis muudkui kella – ja r??kis kiirustades oma vennast, nagu r??gitakse k?iketeadva ja -oskava autoriteediga, kelle aupaistet ei kahanda ?kski eksisamm. Ta ei maininud kordagi lapsi, meest, omaenda v?i minu isiklikku elu. Taipasin, et ta on v?tnud enda kanda Pasquale kui terroristi maine kogu raskuse, kuid ainult selleks, et seda ?mber l?kata. Meie jutuajamise v?heste minutite jooksul ei piirdunud ta v?itega, et tema venda r??gitakse alusetult taga: ta tahtis taastada tema vapruse ja headuse. Carmeni silmad p?lesid otsustavusest olla igal juhul ja alati venna poolel. Ta ?tles, et tal on vaja teada, kuidas mind k?tte saada, k?sis telefoninumbrit ja aadressi. Sa oled t?htis inimene, Len? – sosistas ta –, sa tunned inimesi, kes v?ivad Pasqualet aidata, kui teda just maha ei l??da. Seej?rel andis ta m?rku Antoniole, kes seisis pisut eemal Enzo k?rval. Tule siia – kutsus ta vaikselt –, ?tle sina ka talle. Ja Antonio astus ligi, pea maas, r??kis ujedate lausetega, mille m?te oli: ma tean, et Pasquale usaldab sind, ta k?is sul k?las, enne kui oma valiku tegi; nii et kui sa teda j?lle n?ed, hoiata teda: ta peab kaduma, Itaaliasse ?rgu oma n?gu enam n?idaku; sest nagu ma Carmenile ?tlesin, probleem ei ole karabinjeerid, vaid Solarad. Nad on veendunud, et tema tappis sinjoora Manuela, ja kui nad ta ?les leiavad – praegu, homme, aastate p?rast –, ei saa mina teda aidata. Kui Antonio t?sisel moel oma juttu esitas, segas Carmen alailma vahele, et minult k?sida: saad aru, Len??, ja j?lgis mind ?reval pilgul. L?puks embas ta mind, suudles, sosistas: sina ja Lina olete minu ?ed, seej?rel l?ks koos Enzoga minema, neil oli tegemist. J?in Antonioga kahekesi. Minu ees n?is ?hes ja samas kehas olevat kaks inimest, kes olid ometi v?ga erinevad. ?ks oli poiss, kes ammu aega tagasi oli mind tiikide juures k?vasti enda vastu surunud, kes oli mind jumaldanud, ja kelle tugev l?hn oli mulle m?llu s??binud nagu mitte kunagi p?riselt rahuldatud kirg. Ja teine oli praegune mees, ei grammigi rasva kehal, puha suured kondid ja pingul nahk, mis ulatus karmist ilmetust n?ost kuni kobakates kingades jalgadeni. ?tlesin kohmetult, et ma ei tunne kedagi, kes v?iks Pasqualet aidata, ja et Carmen hindab mind ?le. Samas j?udis mulle kohe p?rale, et kui Pasquale ?el on minu m?jukusest liialdatud ettekujutus, siis Antonio ettekujutus on veelgi rohkem liialdatud. Ta pomises, et ma olen tagasihoidlik nagu alati, et ta luges minu raamatut, koguni saksa keeles, et mind tuntakse kogu maailmas. Ehkki ta oli kaua aega v?lismaal elanud ja kindlasti n?inud ja Solarade heaks ka hirmsaid asju teinud, oli ta ikka inimene meie linnajaost ning uskus j?tkuvalt – v?i teeskles minu meeleheaks, kes teab –, et mul on v?im, lugupeetud inimeste v?im, sest mul oli ?likoolidiplom, ma r??kisin itaalia keelt, kirjutasin raamatuid. Ma ?tlesin naerdes: sa oled ainus inimene Saksamaal, kes minu raamatu ostis. K?sisin hoopis tema naise, laste kohta. Ta vastas ?hesilbiliselt, kuid t?mbas mu samas ?ue, v?ljakule. Seal lausus ta lahkelt: „N??d pead tunnistama, et mul oli ?igus.” „Mis asjas?” „Tahtsid teda, mulle aga valetasid.” „Ma olin siis nii noor.” „Ei, sa olid t?iskasvanu. Ja intelligentsem kui mina. Sa ei tea, missugust halba sa mulle tegid, kui lasid mul uskuda, et ma olen hull.” „J?ta j?rele.” Antonio j?i vait, ma taganesin poe poole. Ta j?rgnes mulle, pidas mu uksel?vel kinni. M?ne sekundi v?ltel p?rnitses ta Ninot, kes oli nurgas istet v?tnud, siis ?tles: „Kui ta sulle ka halba teeb, anna mulle teada.” Ma naersin: „Muidugi.” „?ra naera, ma r??kisin Linaga. Ta tunneb Ninot h?sti, sa ei tohtiks teda usaldada. Meie peame sinust lugu, tema ei pea.” Lila. Nii ta siis kasutas Antoniot, tegi temast v?imalike ?nnetuste k?skjala. Kus ta ?ldse on kadunud? M?rkasin teda nurgas Marisa lastega m?ngimas, ehkki tegelikult j?lgis ta meid, silmad vidukil. Ja oma tavalisel kombel valitses ta meie k?igi ?le: Carmen, Alfonso, Marisa, Enzo, Antonio, tema enda poeg ja teiste lapsed, v?ib-olla isegi kaupluse praegused omanikud. ?tlesin taas endale, et Lilal ei ole minu ?le enam mingit autoriteeti, et see pikk periood on l?bi. J?tsin h?vasti, ta embas mind j?lle tugevasti, nagu tahaks mind enda sisse t?mmata. K?igile ?kshaaval head aega ?eldes panin taas t?hele Alfonsot, ja seekord taipasin, mis mind enne oli h?irinud. Tema n?ost oli kadunud see v?hene, mis oli talle omane kui don Achille ja Maria pojale, kui Stefano ja Pinuccia vennale. Pikad juuksed hobusesabas, sarnanes ta n??d salap?rasel kombel Lilaga. 11 L?ksin j?lle Firenzesse, r??kisin Pietroga lahutusest. Me t?litsesime ?gedalt, Adele p??dis s??sta lapsi, v?ib-olla ka iseennast, viis nad oma tuppa. Mingil hetkel andsime endale aru, et me mitte ei liialda, vaid et meie t?tarde kohalolek ei lase meil liialdada, nii nagu me oleksime ihanud. Seega l?ksime v?lja, jagelesime t?naval edasi. Kui Pietro kes teab kuhu minema k?ndis – ma olin maruvihane, ma ei tahtnud teda enam n?ha ega kuulda –, l?ksin koju tagasi. Lapsed magasid, Adele istus k??gis ja luges. Ma ?tlesin: „N?ed, kuidas ta mind kohtleb?” „Ja sina?” „Mina?” „Jah, sina: kas sa annad endale aru, mismoodi sa teda kohtled, kuidas sa teda oled kohelnud?” Ma keerasin kannal ringi ja l?ksin ust paugutades oma tuppa. P?lgus, mida Adele oli nendesse s?nadesse pannud, ?llatas ja haavas mind. See oli esimene kord, kui ta nii otseselt minu vastu oli p??ranud. S?itsin j?rgmisel p?eval Prantsusmaale, koormatuna s??tundest laste nutu p?rast ja tarides kaasa hulga raamatuid, mida pidin reisi ajal lugema. Kuid mida enam ma lugemisele keskendusin, seda enam segunesid lehek?ljed Nino, Pietro, minu t?tarde, Pasquale ?e peetud kaitsek?ne, Antonio s?nade, Alfonso muutumisega. J?udsin p?rast kurnavat rongis?itu Pariisi veelgi suuremas segaduses kui enne. Tundes jaamaplatvormil ?ra noorema kirjastusedaami, l?ks mul tuju siiski r??msaks, tajusin taas naudingut end avardada, nii nagu olin seda saanud maitsta koos Ninoga Montpellier’s. Sedapuhku ei olnud tegemist v??rastemajade ega hiiglaslike loengusaalidega, k?ik oli oluliselt tagasihoidlikum. Kaks naist tutvustasid mulle suuri ja v?ikesi linnu, s?itsime iga p?ev ringi, igal ?htul toimus arutlus m?nes raamatupoes v?i koguni erakorteris. S??ki ja und pakkus koduk??k, v?livoodi, m?nikord diivan. Ma v?sisin v?ga ?ra, p??rasin ?ha v?hem t?helepanu oma v?limusele, v?tsin kaalust alla. Sellegipoolest meeldisin ma kirjastajatele ja kuulajaskonnale, keda kohtasin ?htu ?htu j?rel. Sinna-t?nna ringi liikudes ja erinevate inimestega vesteldes, pealegi veel v??ras keeles, mida ma siiski ?ppisin kiiresti valitsema, avastasin uuesti kalduvuse, mida olin ?les n?idanud juba aastaid varem oma esimese raamatu puhul: mul oli loomulik anne muuta v?ikesed isiklikud s?ndmused avalikuks m?tiskluseks. Omaenda kogemuste p?hjal improviseerisin igal ?htul edukalt. R??kisin maailmast, kust ma p?rit olen, viletsusest ja allak?igust, nii meeste kui ka naiste raevutsemistest, Carmenist, tema sidemest vennaga, tema ?igustavast suhtumisest v?givallategudesse, mida ta ise iialgi ei oleks sooritanud. R??kisin, kuidas olin juba lapsena n?inud oma ema ja teiste naiste puhul k?ige alandavamaid k?lgi igap?evaelus, emaksolemises, meestele allumises. R??kisin sellest, kuidas armastus mehe vastu v?ib su t?ugata k?ikv?imalikesse alatutesse tegudesse teiste naiste ja laste vastu. Ma r??kisin oma keerukatest suhetest feministlike gruppidega Firenzes ja Milanos, ning kogemus, mida ma olin alahinnanud, sai korraga t?htsaks, ma avastasin avalikul esinemisel, mida ma olin selle valuliku pingutuse k?igus ?ppinud. Ma r??kisin, kuidas olin alati p??dnud olla m?istuselt mehelik, et ennast kehtestada – iga ?htu alustuseks ?tlesin, et ma tundsin alati, nagu oleksid mehed mu v?lja m?elnud, nagu alistaks mind nende kujutlusv?ime –, ja ma jutustasin, kuidas olin hiljuti kohtunud ?he lapsep?lveaegse meessoost s?braga, kes p??dis ennast n?idata halvas valguses ning n?gi n??d v?lja nagu naine. Tihti kasutasin ?ra seda pooltundi Solarade kaupluses, ehkki ma taipasin seda alles hiljem, v?ib-olla seet?ttu, et Lila ei tulnud mul kordagi p?he. Ma ei tea ?ieti, miks ma kunagi ei maininud meie s?prust. Ilmselt tundus mulle, et ehkki ta oli kiskunud mind omaenda ja meie lapsep?lves?prade ihade tormisele merele, ei suutnud ta siiski t?ielikult aru saada sellest, mida ta mu silme ette oli mananud. Kas ta pani n?iteks t?hele seda, mida ma hetkega olin n?inud Alfonsos? Kas ta m?tles selle peale? Kindlasti mitte. Ta oli takerdunud meie linnaosa k?ntsa, oli sellega leppinud. Neil Prantsusmaal veedetud p?evadel tundsin mina aga end keset kaost, kuid ometi olid mul vahendid, et selle seadusi ?ra tunda. Minu raamatukese v?ikesel edul p?hinev veendumus aitas mul tuleviku p?rast natuke v?hem muretseda, justkui oleks k?igel, mida ma suudan kirjutatud ja r??gitud s?nadega rajada, m??ratud saada t?eks ka tegelikkuses. N?ed, ?tlesin endale, variseb abielupaar, variseb perekond, variseb iga kultuuriline puur, varisevad k?ikv?imalikud sotsiaaldemokraatlikud kokkulepped, ning samal ajal p??ab iga asi v?givaldselt leida uut kuju, mis siiani oleks olnud m?eldamatu: mina ja Nino, minu ja tema laste summa, t??lisklassi hegemoonia, sotsialism ja kommunism, ennek?ike etten?gematu teema, naine, mina. ?htu ?htu j?rel tundsin ?ra iseennast idees, mis ?hutas ?le?ldist lagunemist ning samas uut kooslust. Alati pisut hingeldavana helistasin Adelele, r??kisin lastega, kes vastasid mulle napis?naliselt v?i korrutasid j?rjekindlalt: millal sa tagasi tuled? J?ulueelsel ajal ?ritasin oma kirjastajatest lahti saada, kuid selle aja peale olid nad minu saatuse endale s?dameasjaks v?tnud ega tahtnud mind minema lasta. Nad lugesid mu esimest raamatut, tahtsid selle uuesti v?lja anda, ning sel eesm?rgil vedasid nad mu Prantsuse kirjastusse, kes oli aastate eest minu raamatu ilma erilise eduta v?lja andnud. Lasin end arglikult t?mmata aruteludesse ja l?bir??kimistesse, mida edendasid kaks naist, kes olid erinevalt minust v?ga v?itluslikud, nad oskasid suurep?raselt meelitada ja ?hvardada. Osalt t?nu Milano kirjastuse sekkumisele j?uti l?puks kokkuleppele: minu tekst n?eb p?evavalgust j?rgmisel aastal minu kirjastajate andmetega. Teatasin sellest Ninole telefonis, ta n?is r??mustavat. Siis aga ilmnes lause-lauselt tema rahulolematus. „Sul ei ole mind v?ib-olla enam tarvis,” ?tles ta. „Nalja teed? Ma ei j?ua ?ra oodata, millal ma sind emmata saan.” „Sa oled oma asjadest nii h?ivatud, et minu jaoks pole enam nurgakestki j??nud.” „Eksid. T?nu sinule ma selle raamatu kirjutasin, ja t?nu sinule on mul pea n??d selge.” „Saame siis kokku Napolis v?i Roomas, kohe praegu, enne j?ule.” Kokkusaamine osutus aga v?imatuks, kirjastuseasjad olid aega v?tnud ja ma pidin koju laste juurde s?itma. Ometi ei suutnud ma vastu panna ja me otsustasime kohtuda Roomas, kas v?i m?neks tunniks. S?itsin magamisvagunis, j?udsin 23. detsembri hommikul v?sinuna pealinna. Veetsin mitu m?ttetut tundi raudteejaamas, Ninot polnud kuskil, olin mures, meeleheitel. Hakkasin just Firenze rongi peale minema, kui ta ?kki v?lja ilmus, k?lmale vaatamata ?leni higine. Tal oli olnud tuhandeid takistusi, tuli l?puks autoga, sest rongiga ei oleks ta ?igeks ajaks p?rale j?udnud. V?tsime kiiruga einet, l?ksime ?hte hotelli raudteejaama l?hedal Via Nazionalel, l?ksime oma tuppa. Ma tahtsin p?rastl?unal ?ra s?ita, kuid mul ei olnud j?udu temast lahkuda, l?kkasin s?idu j?rgmisele p?evale. ?rkasime ?nnelikena, et olime ?? koos veetnud: ah, kui hea oli jalg v?lja sirutada ning p?rast unen?gudeta und avastada, et Nino on samas voodis, minu k?rval. Oli j?ulu?htu, l?ksime teineteisele kingitusi ostma. Minu rongi v?ljumine l?kati tund-tunnilt edasi, nii nagu ka tema oma. Alles hilisel p?rastl?unal tarisin oma kohvri Nino auto juurde, ma ei suutnud temast lahkuda. Viimaks pani ta mootori k?ima, v?ttis paigalt, auto kadus liiklusse. K?mpisin suure vaevaga Piazza della Repubblicalt jaama, kuid ma olin hiljaks j??nud, rong oli m?ne minuti eest v?lja s?itnud. Olin ahastuses, n??d j?uan Firenzesse alles ??sel. Nii oli see aga l?inud, polnud muud teha kui koju helistada. Vastas Pietro. „Kus sa oled?” „Roomas, rong istub jaamas ja pole teada, millal see liikuma hakkab.” „Oh neid ronge. Ma ?tlen siis lastele, et sa j?ulus??gile ei tule?” „Jah, vaevalt ma ?igeks ajaks tagasi saan.” Ta puhkes naerma, pani toru ?ra. Ma s?itsin t?iesti t?hjas j??k?lmas rongis, isegi piletikontrolli ei tulnud. Ma tundsin, nagu oleksin k?ik kaotanud ja suundun n??d eimillegi poole, s??tunnet suurendava troostituse vang. J?udsin Firenzesse ??sel, ei leidnud taksot. Tassisin k?lmas oma kotte m??da t?hje t?navaid, isegi j?ulukellade helin oli ??sse sumbunud. Tegin v?tmega ukse lahti. Korter oli pime, valitses ?ngistav vaikus. K?isin toad l?bi, lastest ega Adelest ei olnud j?lgegi. V?sinud, hirmunud, samas meeleheitele viidud, otsisin kirjakest, mis ?tleks mulle, kuhu nad on l?inud. Ei midagi. Korter oli t?iuslikus korras. 12 Mu m?tted olid hirmsad. V?ib-olla oli Dede v?i Elsa v?i m?lemad haigeks j??nud ja Pietro ja tema ema olid nad haiglasse viinud. V?i oli haiglasse sattunud minu mees, kes oli teinud midagi hullu, ning Adele oli n??d koos lastega tema juures. Kondasin hirmust segasena m??da korterit ringi ega teadnud, mida teha. Mingil hetkel turgatas mulle p?he, et mis iganes ka on juhtunud, andis minu ?mm sellest teada Mariarosale, ja ehkki kell oli kolm ??sel, otsustasin talle helistada. Mu mehe?de vastas natukese aja p?rast, mul oli tegemist, et ta unest ?les raputada. L?puks sain aga teada, et Adele oli otsustanud lapsed Genovasse viia – nad olid lahkunud kahe p?eva eest –, et mina ja Pietro saaksime vabalt omi asju arutada ja et Dede ja Elsa v?iksid j?ulup?hi veeta rahulikus ?hkkonnas. See teade ?helt poolt rahustas mind, teisalt ajas marru. Pietro oli valetanud: kui ma talle helistasin, oli talle ju teada, et mingit j?ulus??maaega ei tule, et lapsed ei oota mind, et nad on vanaemaga ?ra s?itnud. Ja Adele? Kuidas tohtis ta mu t?tred minema viia? Ma valasin oma viha telefonis v?lja, Mariarosa kuulas vaikides. Ma k?sisin: kas ma eksin k?iges, olen ?ra teeninud selle, mis minuga toimub? Mariarosa vastas t?sisel toonil, kuid oli julgustav. Ta ?tles, et mul on ?igus oma elule ja kohustus j?tkata ?ppimist ja kirjutamist. Ta pakkus, et ma v?in koos lastega tema juures peatuda alati, kui mul raskusi ette tuleb. Tema s?nad rahustasid mind, aga magada ma siiski ei suutnud. Rinnus keerles ?ng, viha, iha Nino j?rele, kibedus, sest tema saab p?had veeta perekonnaga, Albertinoga, mina aga olen ?ksik naine, ilma armastuseta, t?hjas korteris. Kell ?heksa hommikul kuulsin, et uks l?heb lahti, see oli Pietro. Astusin talle kohe vastu, karjusin: miks sa lapsed ilma minu n?usolekute oma emale andsid? Pietro n?gi korratu v?lja, habe ajamata, ta haises veini j?rele, kuid ei tundunud olevat purjus. Ta lasi mul r??kida, ei reageerinud, muudkui korrutas ?hte ja sama, masendunud toonil: mul on tegemist, ma ei saa nende eest hoolitseda, ja sinul on su armuke, sul pole nende jaoks aega. Sundisin ta k??gis istet v?tma, p??dsin rahuneda, ?tlesin: „Me peame kokkuleppele j?udma.” „Seleta, missugusele kokkuleppele.” „Lapsed elavad minu juures ja sina n?ed neid n?dalavahetusel.” „N?dalavahetusel kus?” „Minu kodus.” „Ja kus sinu kodu on?” „Ma ei tea, otsustan hiljem: siin, Milanos, Napolis.” Piisas sellest s?nast: Napoli. Vaevalt oli ta seda kuulnud, kui ta kargas p?sti, ajas silmad p?rani, tegi suu lahti, nagu tahaks mind hammustada, t?stis rusika, n?ol nii raevukas ilme, et ma l?in kartma. See hetk kestis terve igaviku. Kraan tilkus, k?lmkapp undas, keegi naeris ?ues. Pietro oli kogukas, tal olid suured valged s?rmenukid. ?he korra oli ta mind juba l??nud, teadsin, et n??d lajatab ta s??rase j?uga, mis mu tapab, ja ma t?stsin k?sivarred kiiresti kaitseks ?les. Tema aga muutis ?kitselt meelt, keeras ringi ja virutas korra, kaks, kolm vastu metallist kappi, kus ma p?randaharju hoidsin. Ta oleks j?tkanud, kui ma poleks tema k?sivarre k?lge klammerdunud ja karjunud: j?ta j?rele, aitab, sa teed endale viga. Pietro raevuhoo tulemus oligi see, mida ma olin kartnud, l?petasime haiglas. Tema k?si pandi lahasesse, tagasiteel n?is ta olevat heas tujus. Mulle meenus, et on j?ulud, ja tegin midagi s??a. Istusime laua taha ja ta ?tles ilma sissejuhatuseta: „Helistasin eile su emale.” Ma v?patasin. „Kuidas see sul p?he tuli?” „Keegi pidi talle ju teatama. R??kisin talle, mida sa mulle oled teinud.” „Minu asi oleks olnud temaga r??kida.” „Miks? Et talle valetada, nagu valetasid mulle?” L?ksin uuesti n?rvi, p??dsin ennast vaos hoida, kartsin, et ta v?ib hakata taas oma konte purustama, et hoiduda purustamast minu omi. Selle asemel naeratas ta rahulikult, vaatas oma kipsis k?tt. „Ma ei saa nii autot juhtida,” pomises ta. „Kuhu sa pidid minema?” „Rongijaama.” Sain teada, et mu ema oli asunud teele esimesel j?ulup?hal – p?eval, kui kogu majapidamise eest vastutamine oli talle ?limalt t?htis – ning oli iga hetk kohale j?udmas. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=65990185&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.