Vere sund

Vere sund Robert Galbraith Eradetektiiv Cormoran Strike on Cornwallis oma perel k?las, kui tema poole p??rdub naine, kes palub talt abi oma ema leidmiseks – aastal 1974 astus noor naisarst oma t??koha uksest v?lja ning kadus j?ljetult.
Strike pole kunagi varem nii vana juhtumiga rinda pistnud, aga kuigi lootus t?de v?lja selgitada on v?ike, ?rkab temas huvi ning Margot Bamborough’ salap?rane kadumine lisandub pikka nimekirja juhtumitest, mille kallal tema ja Robin Ellacott, tema partner detektiivib?roos, parajasti t??tavad. T?? k?rvalt ?ritavad Strike ja Robin saada sotti oma isiklikest suhetest, mis kulgevad ?le kivide ja k?ndude.
Margoti kadumist uurima asudes tuleb p?evavalgele p?rgulikult keeruline sasipundar, kuhu on segatud okultism, ps?hhopaadist sarim?rvar ja tunnistajad, keda ei saa usaldada. Selgub, et ka aastak?mneid vanad juhtumid juhtumid v?ivad osutuda surmavalt ohtlikeks. Robert Galbraith Vere sund Originaali tiitel: Robert Galbraith Troubled Blood First published in Great Britain in 2020 by Sphere Copyright © J.K. Rowling 2020 The moral right of the author has been asserted. All characters and events in this publication, other than those clearly in the public domain, are fictitious and any resemblance to real persons, living or dead, is purely coincidental. All rights reserved. No part of this publication may be reproduced, stored in a retrieval system, or transmitted, in any form or by any means, without the prior permission in writing of the publisher, nor be otherwise circulated in any form of binding or cover other than that in which it is published and without a similar condition including this condition being imposed on the subsequent purchaser. © T?lge eesti keelde. Allan Eichenbaum, 2021 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Krista Kaer ISBN 978-9985-3-5186-4 e-ISBN 9789985352786 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif Barbara Murrayle, sotsiaalt??tajale, WEA t??tajale, ?petajale, abikaasale, emale, vanaemale, kuratlikule brid?im?ngijale ja maailma parimale ?mmale Seal otsisid nad teda ja k?ikjalt p?risid, kust teateid v?iks nad tema kohta saada; ei leidnud miskit aga. Mis saatus kurb v?i ?nnetus nii r?nk k?ll viis ta sealt ja r??vis tema kallilt kaaslaselt, on pikem lugu… Edmund Spenser, „Haldjakuninganna”1 Sest kui see poleks nii, t?hendaks see, et miski kaob, ilma et midagi j?rele j??ks, ja see on matemaatiliselt v?ttes jabur. Aleister Crowley, „Thothi raamat” ESIMENE OSA Siis tuli l?bus suvi… Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” 1 Ja selline ta oli, kellest pean n??d r??kima, tal nimeks Artegall, ?igluse eest v?itleja… Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” „Sa oled Cornwalli mees, l?bi ja l?hki!” ?tles Dave Polworth pahaselt. „„Strike” pole ju isegi sinu p?ris nimi. Tegelikult oled sa Nancarrow. Kas sa kavatsed siin istuda ja ?elda, et pead ennast inglaseks?” Victory Inn oli sel soojal augusti?htul rahvast nii t?is, et joojad olid voolanud v?lja, laiale kivitrepile, mis viis alla lahe ??rde. Polworth ja Strike istusid ?hes nurgalauas ja v?tsid natuke ?lut, et t?histada Polworthi kolmek?mne ?heksandat s?nnip?eva. Juba kaksk?mmend minutit oli olnud k?ne all korni rahvuslus, kuid Strike’ile tundus see aeg palju pikem. „Kas ma pean ennast inglaseks?” m?tiskles ta valjusti. „Ei, ilmselt ?tleksin ma, et olen britt.” „K?i kuradile!” n?hvas Polworth, kelle ?ge loomus hakkas v?lja l??ma. „Ei ?tleks sa midagi. Sa ?ritad mind lihtsalt n?rvi ajada.” S?brad olid kehaehituselt t?ielikud vastandid. Polworth oli l?hikest kasvu ja kleenuke nagu d?oki, parkunud nahaga ja enneaegselt kortsuline, tema h?renevate juuste alt paistis p?ikesest p?lenud peanahk. Tema T-s?rk oli kortsus, justkui oleks ta v?tnud selle p?randalt v?i pesukorvist, ja teksad olid l?hki. Tema vasakule k?sivarrele oli t?toveeritud P?ha Pirani mustvalge rist , paremal k?el oli s?gav arm, m?lestus l?hikokkupuutest haiga. Tema s?ber Strike meenutas vormist l?inud poksijat ja just see ta tegelikult oligi, suur ja turske, tublisti ?le meeter kaheksak?mne pikk, natuke k?vera ninaga, tihedad tumedad juuksed kr?sus. Temal t?toveeringuid ei olnud ja hoolimata tiheda habeme alalisest varjust ?hkus temast sellist triigitust ja olemuslikku korralikkust, mis annab m?ista, et tegu on endise politseiniku v?i s?jav?elasega. „Sa s?ndisid siin,” ei j?tnud Polworth j?rele. „J?relikult oled sa korn.” „H?da on selles, et selle p?him?tte j?rgi oled sina Birminghami mees.” „K?i kuradile!” niuksatas Polworth j?lle, siiralt haavununa. „Ma olen elanud siin sellest ajast peale, kui olin kaks kuud vana, ja minu ema on Trevelyani soost. Identiteet on see – see, mida sa tunned siin,” ja Polworth lajatas rusikaga s?damekohale. „Minu ema suguv?sa on sajandeid Cornwallis elanud…” „Nojah, minule pole veri ja muld kunagi…” „Kas sa kuulsid selle viimase k?sitluse kohta?” r??kis Polworth temast ?le. „K?siti: „Mis on teie rahvuslik p?ritolu?” ja pooled – pooled – olid pannud linnukese „korni”, mitte „inglise” kastikesse. Tohutu edasiminek.” „Vahva,” ?hmas Strike. „Mis j?rgmiseks? Kastikesed nende jaoks, kes peavad ennast dumnoniideks ja roomlasteks?” „Kurat, j?tka sama ?lbe tooniga,” ?tles Polworth, „ja sa n?ed, mis saab. Sa oled liiga kuramuse kaua Londonis olnud, poiss… Selles pole midagi halba, kui inimene on oma p?ritolu ?le uhke. Selles pole midagi halba, kui kogukonnad tahavad osa v?imu keskvalitsuselt tagasi enda k?tte saada. ?otlased n?itavad j?rgmisel aastal teed. K?ll sa n?ed. Kui nemad iseseisvuse saavad, l?heb lahti. Siis l?hevad keldi rahvad ?le kogu riigi liikvele. Tahad veel ?he?” lisas ta ja osutas Strike’i t?hja pindise klaasi poole. Strike oli tulnud pubisse, sest ihkas pausi pingest ja muretsemisest, ta polnud tulnud siia selleks, et teda korni poliitikaga kiusama hakataks. Polworthi truudus Mebyon Kernow’le, rahvuslikule parteile, kuhu ta oli astunud juba kuueteistk?mneaastaselt, paistis olevat viimase aasta jooksul, p?rast seda, kui nad teineteist viimati n?gid, veelgi kasvanud. Tavaliselt ajas Dave Strike’i naerma nagu peaaegu ei keegi teine, kuid kornide iseseisvuse osas ei kannatanud ta mingeid nalju – Strike’i jaoks oli see teema aga sama ahvatlev kui kodusisustamine v?i rongide vaatlemine. Hetkeks m?tles ta, kas ?elda, et ta peab minema tagasi oma t?di poole, kuid m?te sellest oli peaaegu et veel masendavam kui tema vana s?bra r?uskamine supermarketite aadressil, mis ei taha Cornwalli p?ritolu kaupadele P?ha Pirani risti panna. „V?ga hea, ait?h,” ?tles Strike ja ulatas oma t?hja klaasi Dave’ile, kes suundus baarileti poole, noogutades vasakule ja paremale, oma paljudele tuttavatele. Laua ??rde ?ksi j??nud Strike’i pilk uitas ?raolevalt ?le pubi, mida ta oli alati pidanud oma joogikohaks. Pubi oli aastate jooksul muutunud, kuid oli veel ?ratuntavalt seesama koht, kus Strike ja tema korni semud olid hilisteismelistena kokku saanud. Strike’i valdas kummaline topeltmulje, nagu oleks ta t?pselt seal, kuhu ta kuulub, ja seal, kuhu ta pole kunagi kuulunud, tohutu tuttavlikkuse ja eraldioleku tunne. Kui tema pilk liikus sihitult puitp?randalt merepiltidele, avastas ta, et vaatab otse suurtesse murelikesse silmadesse, mis kuulusid naisterahvale, kes koos s?brannaga leti ??res seisis. Naisel oli pikk kahvatu n?gu ja tema tumedates ?lgadeni ulatuvates juustes oli halle viirge. Ta polnud Strike’ile tuttav, kuid Strike oli juba viimane tund aega t?hele pannud, et m?ned kohalikud k??nitavad kaela, et teda n?ha, v?i proovivad teha nii, et tema neid m?rkaks. Ta p??ras pilgu ?ra, v?ttis v?lja telefoni ja tegi n?o, et kirjutab s?numit. Tuttavatel oli ettek??ne jutuajamiseks varnast v?tta, kui ta peaks ilmutama v?himatki m?rki nende julgustamisest, sest paistis, et St. Mawesis teavad k?ik, et Strike’i t?dil Joanil oli k?mne p?eva eest diagnoositud kaugele arenenud munasarjav?hk ning et Strike, tema pool?de Lucy ja Lucy kolm poega olid kohe Joani ja Tedi poole t?tanud, et pakkuda neile niipalju toetust kui v?imalik. N??d juba n?dal aega oli Strike pidanud v?ltima p?rimisi, v?tma vastu kaastundeavaldusi ja viisakalt keelduma abipakkumistest iga kord, kui julges jala majast v?lja t?sta. Ta oli t?dinud otsimast uusi mooduseid, kuidas ?elda: „Jah, paistab, et teha pole midagi, ja t?esti, see on meie k?igi jaoks ?udne jama.” Polworth tr?gis tagasi laua juurde, kaks uut ?lut kaasas. „Ole lahke, Diddy,” ?tles ta ja v?ttis j?lle oma pukil koha sisse. Seda vana pisendavat h??dnime polnud antud iroonilise vihjena Strike’i kogukusele , nagu enamik inimesi oletas, vaid see p?rines s?nast „didicoy”, mis t?hendab korni keeles hulkurit v?i r?ndurit. H??dnime k?la leevendas Strike’i pinget, see tuletas meelde, miks tema s?prus Polworthiga oli k?ige vastupidavam s?brasuhe tema elus. Kolmk?mmend viis aastat tagasi oli Strike tulnud St. Mawesi algkooli – semestri v?rra hiljem kui teised, oma ea kohta ebatavaliselt suur ja aktsendiga, mis erines karjuvalt kohalikust p?risevast k?nest. Kuigi ta oli Cornwallis s?ndinud, viis ema ta siit minema kohe, kui oli s?nnitusest taastunud, p?genes ?he, laps s?les, tagasi Londoni elu juurde, mida ta armastas, lendles pidutsedes ?hest korterist teise. Neli aastat p?rast Strike’i s?ndi tuli ta St. Mawesi tagasi koos poja ja uue vasts?ndinuga, Lucyga, ning laskis siis kohe varastel hommikutundidel j?lle jalga, j?ttes Strike’i ja tema pool?e maha. Mida t?pselt Leda k??gilauale j?etud kirjakeses ?tles, seda polnudki Strike teada saanud. Kahtlemata olid tal olnud korteriperemehe v?i m?ne kallimaga rasked ajad, v?i siis oli tulemas m?ni muusikafestival, kuhu ta ise?ranis minna ihkas – kahe lapsega slepis muutus raskeks elada t?pselt nii, nagu tema s?da soovis. Mis ka polnud tema pikaleveninud eemaloleku p?hjus, ostis tema vennanaine Joan, kes oli sama konservatiivne ja korralik, kui Leda oli muutliku meelega ja kaootiline, Strike’ile koolivormi ja pani ta kohalikku kooli kirja. Teised nelja ja poole aastased vaatasid, suu ammuli, kui Strike’i klassile tutvustati. M?ned hakkasid itsitama, kui ?petaja ?tles tema eesnime – Cormoran. Strike muretses kogu selle kooliasja p?rast, sest ta oli kindel, et emme oli ?elnud, et paneb ta „kodu?ppele”. Ta p??dis onu Tedile ?elda, et tema arust emme ei taha, et ta kooli l?heks, kuid Ted, kes oli tavaliselt nii m?istev, ?tles kindlalt, et ta peab minema, niisiis oligi ta n??d siin, ?ksinda imeliku aktsendiga v??raste hulgas. Strike, kes polnud kunagi eriti nutta osanud, istus vana klapplaua taha, kurgus ?unasuurune klomp. Miks Dave Polworth, klassi taskum??dus valitseja, otsustas uue poisiga s?braks saada, seda polnud kunagi rahuldavalt ?ra seletatud, isegi mitte Strike’ile. Hirm Strike’i suuruse ees ei saanud p?hjuseks olla, sest Dave’i kaks parimat s?pra olid kogukad kaluripojad, Dave ise oli aga kurikuulus kakleja, kelle raevukus oli tema kasvuga p??rdv?rdelises seoses. Esimese p?eva l?puks oli Dave’ist saanud nii Strike’i s?ber kui eestv?itleja, kes v?ttis oma asjaks teha nende klassikaaslastele selgeks k?ik p?hjused, miks Strike nende austust v??rib: ta on s?ndinud korn, kohaliku vetelp??stja Ted Nancarrow’ ?epoeg, ta ei tea, kus tema emme on, ja pole tema s??, et ta imelikult r??gib. Kuigi Strike’i t?di oli haige ja kuigi talle meeldis v?ga, et tema mehe ?epoeg terve n?dala nende juures oli, ja kuigi Strike pidi j?rgmisel hommikul lahkuma, ta peaaegu l?kkas Strike’i uksest v?lja, et ta l?heks ?htul „v?ikese Dave’i” s?nnip?eva t?histama. T?di Joan hindas vanu sidemeid tohutult ja talle valmistas suurt heameelt, et Strike ja Dave Polworth on seniajani, nii palju aastaid hiljem, ikka veel s?brad. Joan pidas nende s?prust t?estuseks, et ta oli teinud ?igesti, kui Strike’i tema saamatu ema kiuste kooli pani, ja t?estuseks, et Cornwall on Strike’i ?ige kodu, ?ksk?ik kui laialt ta poleks ka hiljem maailmas ringi r?nnanud, ja kuigi praegu elas ta Londonis. Polworth v?ttis neljandast ?llest pika s??mu ja ?tles, heites terava pilgu ?le ?la tumedap?ise naise ja tema heledap?ise s?branna poole, kes seirasid endiselt Strike’i: „Kuramuse turistid!” „Aga mis sinu aiast saaks,” k?sis Strike, „kui turiste poleks?” „Ole ikka aus,” vastas Polworth otsekohe. „Meil k?ib karjade kaupa kohalikke ja paljud tulevad uuesti.” Polworth oli hiljuti astunud tagasi juhtivalt kohalt ?hes Bristoli tehnikafirmas ning asunud t??le ?lemaednikuna suures avalikus aias rannikul siinsamas l?hedal. Polworth oli paberitega tuuker, suurep?rane surfar ja osales raudmehe v?istlustel, ta oli olnud lapsep?lvest saati j?relej?tmatult f??siline ja rahutu ning aeg ja kontorit?? ei olnud teda taltsutanud. „Sa ei kahetse siis midagi?” uuris Strike. „Igatahes mitte, kurat v?taks,” ?tles Polworth tuliselt. „Ma pidin j?lle k?ed mullaseks saama. Pidin tagasi v?lja saama. J?rgmine aasta kukub nelik?mmend. N??d v?i mitte kunagi.” Polworth oli kandideerinud uuele t??kohale, ilma et oleks oma naisele ?elnud. Kui t??kohta talle pakuti, tuli ta vanast kohast ?ra, l?ks koju ja teatas oma perekonnale asjast tagantj?rele. „Penny on juba leppinud, jah?” k?sis Strike. „Ta ?tleb korra n?dalas, et tahab lahutust,” vastas Polworth ?ksk?ikselt. „Aga parem oli ta fakti ette panna, kui selle ?le viis aastat arutada. K?ik laabus ju v?ga h?sti. Lastele meeldib uues koolis hirmsasti, Penny firma laskis tal suure linna kontorisse ?le tulla” – „suure linna” all m?tles Polworth Trurot, mitte Londonit. „Ta on rahul. Ta lihtsalt ei taha seda tunnistada.” Sisimas kahtles Strike selle v?ite t?esuses. Polworthi puhul kippus riskiarmastuse ja romantilisusega k?sik?es k?ima ebamugavate t?siasjade ignoreerimine. Kuid Strike’il oli endalgi k?llalt probleeme, ilma et ta oleks pidanud veel Polworthi omade p?rast muretsema, niisiis t?stis ta oma t?is klaasi ja ?tles, lootes Polworthi m?tted poliitikast eemal hoida: „Noh, palju ?nne ja aastaid igatahes, s?ber.” „Terviseks,” vastas Polworth ja kergitas samuti klaasi. „Mis sa siis Arsenali v?ljavaadetest arvad? Kas nad p??sevad liigasse?” Strike kehitas ?lgu, sest kartis, et arutamine selle ?le, kas tema Londoni jalgpalliklubi saab koha Meistrite Liigas, viib jutu tagasi selle juurde, et ta pole oma korni juurtele ustav. „Kuidas sul praegu naistega ka on?” uuris Polworth, proovides teist taktikat. „Ei olegi,” ?tles Strike. Polworth muigas. „Joanie arvab, et sa l?hed l?puks kokku oma partneriga firmas. Selle Robini-t?drukuga.” „T?si ka v?i?” ?hmas Strike. „Ta r??kis mulle, kui ma nende juures k?isin, ?le-eelmisel n?dalavahetusel. Kui ma nende digiboksi parandasin.” „Nad ei ?elnud, et sa seda tegid,” ?tles Strike ja kergitas j?lle oma klaasi Polworthi poole. „Ole sa t?natud, s?ber, ait?h.” Kui ta oli lootnud sellega s?bra m?tted mujale juhtida, siis see ei ?nnestunud. „Nad m?lemad. Joanie ja Ted ka,” j?tkas Polworth, „nad m?lemad arvavad, et see on Robin.” Ja kui Strike ei ?elnud midagi, torkis Polworth edasi: „Seal ei toimu siis midagi?” „Ei,” ?tles Strike. „Aga miks siis?” k?sis Polworth, kulm j?lle kortsus. Nagu kornide iseseisvusegagi, ei suutnud Strike tema meelest v?tta omaks ilmset ja ihaldusv??rset eesm?rki. „Ta on ju ilus t?druk. Ma n?gin teda lehes. V?ib-olla mitte k?ll mileedi P??rasega v?rreldav,” tunnistas Polworth. „Mileedi P??rane” oli h??dnimi, mille ta oli ammu kinkinud Strike’i endisele kihlatule. „Aga teisest k?ljest pole ta ju peast t?iesti p?runud kah, Diddy.” Strike pahvatas naerma. „Ja ta meeldib Lucyle,” ?tles Polworth. „Lucy ?tleb, et te sobiksite ideaalselt kokku.” „Millal sa Lucyga minu armuelust r??kisid?” k?sis Strike juba natuke v?hem leplikult. „Nii umbes kuu aega tagasi,” vastas Polworth. „Ta t?i oma poisid n?dalal?puks siia ja nad k?ik k?isid meil grillimas.” Strike j?i ega ?elnud midagi. „Ta ?tleb, et te saate v?ga h?sti l?bi,” lausus Polworth Strike’i silmitsedes. „Jah, saame k?ll,” ?hmas Strike. Polworth ootas, kulmud ?raootavalt kergitatud. „See keeraks k?ik persse,” ?tles Strike l?puks. „Ma ei kavatse agentuuri ohtu seada.” „Nojah,” n?ustus Polworth. „Aga kiusatus on k?ll, eks?” J?rgnes l?hike vaikus. Strike hoidis oma pilgu hoolega tumedap?iselt naiselt ja tema kaaslaselt eemal, kuid oli kindel, et nad r??givad temast. „V?ib-olla olid mingid hetked,” tunnistas ta, „kui see m?te mul peast l?bi k?is. Aga Robinil on k?sil inetu lahutus, me oleme niigi poole ajast koos ja mulle meeldib, et ta on firmas minu partner.” Arvestades nende pikka s?prust, t?siasja, et nad olid juba poliitika p?rast kiskuma l?inud, ja seda, et t?na oli Polworthi s?nnip?ev, ?ritas Strike end tagasi hoida ja mitte n?idata v?lja oma pahameelt selle k?sitlusteema ?le. K?ik abielus inimesed, keda ta teadis, paistsid ?ritavat meeleheitlikult teisi abieluranda suunata, ?ksk?ik kui viletsaks reklaamiks nad ise ka sellisele liidule ei olnud. Polworthid n?iteks paistsid elavat permanentses vastastikuses vaenuseisus. Strike oli kuulnud Pennyt r??kimas oma abikaasast rohkem kui „sellest tolvanist” kui tema p?risnime kasutades, ja palju oli olnud ?htuid, mil Polworth oli kostitanud s?pru toredate ?ksikasjadega sellest, kuidas tal oli ?nnestunud t?ita oma soovid ja huvid kas naise arvelt v?i selle protestidest hoolimata. M?lemad tundusid olevat k?ige r??msamad ja rahulikumad oma sookaaslaste seltsis, ning nendel harvadel puhkudel, kui Strike sai nautida nende kodu k?lalislahkust, paistis kokkusaamistel alati toimuvat omamoodi loomulik eraldumine – naised kogunesid maja ?hte piirkonda, mehed teise. „Ja mis siis saab, kui Robin tahab lapsi?” k?sis Polworth. „Vaevalt k?ll, et tahaks,” arvas Strike. „Talle meeldib tema t??.” „Nad k?ik ?tlevad nii,” heitis Polworth. „Kui vana ta n??d ongi?” „Meist k?mme aastat noorem.” „Ta tahab lapsi,” lausus Polworth veendunult. „K?ik tahavad. Ja naistel tuleb see varem. Neil k?ib v?idujooks ajaga.” „Noh, minult ta lapsi ei saa. Mina ei taha lapsi. Pealegi, mida vanemaks ma saan, seda rohkem mulle tundub, et abielu ei sobi mulle.” „Ma ise arvasin sama, s?ber,” ?tles Polworth. „Aga siis ma m?istsin, et olen k?igest valesti aru saanud. Ma r??kisin ikka sulle, kuidas see juhtus, eks? Misp?rast ma l?puks Penny naiseks palusin?” „Vist ei r??kinud,” s?nas Strike. „Nii et ma ei r??kinudki sulle kogu sellest Tolstoi-v?rgist?” k?sis Polworth, imestades sellise tegemataj?tmise p?rast. Strike, kes oli tahtnud s??mu ?lut v?tta, langetas h?mmastunult klaasi. Juba eelkoolist peale oli Polworth, kellel oli nugaterav m?istus, kuid kes j?lestas k?ikv?imalikke tarkusi, mida ta ei saanud otsekohe praktiliselt ellu rakendada, hoidnud eemale k?igist tr?kitud materjalidest peale kasutusjuhendite. Polworth t?lgendas Strike’i ilmet valesti ja seletas: „Tolstoi. Ta on kirjanik.” „Ja-jah,” pomises Strike. „Ait?h. Kuidas siis Tolstoi…?” „Ma ju r??gin sulle. Ma olin just Pennyst teist korda lahku l?inud. Tema muudkui jauras, et kihlume ?ra, aga minul polnud tuju. Nii et ma olen siis k?rtsis ja r??gin oma semule Chrisile, kuidas mul on k?rini sellest, et Penny tahab s?rmust… kas sa m?letad Chrisi? Suurt kasvu t??p, susistab s-i. Sa n?gid teda Roswyni ristimisel. Igatahes on seal leti taga ?ks sihuke purjakil vanem t??p, natuke nagu pehmo oma koortriidest jaki ja lokkis juustega, ja ta ajab mind tigedaks, sest ausalt ?eldes ma saan aru, et ta kuulab meie juttu, ja ma k?sin talt, mida perset ta vahib, ja tema vaatab mulle otse silma,” ?tles Polworth, „ja ta ?tleb: „Sa saad kanda koormat, nii et k?ed j??vad vabaks, ainult siis, kui seod selle koorma endale selga. Kui sa abiellud, saad sa j?lle oma k?si kasutada. Kui sa ei abiellu, ei saa sa kunagi oma k?si millegi muu tegemiseks vabaks. Vaata kas v?i Mazankovi, vaata Krupovit. Nemad rikkusid naiste p?rast oma karj??ri.” Mina m?tlesin, et Mazankov ja Krupov on tema semud. K?sisin, mida kuradit ta ?ieti ?elda tahab. Siis ta ?tles, et need olid ?he kirjaniku, Tolstoi raamatus. Ja me hakkasime r??kima ja usu mind, Diddy, see hetk muutis kogu mu elu. Lambike l?ks p?lema,” lausus Polworth ja osutas oma kiilaneva pealae kohale. „T?nu sellele t??bile hakkasin ma selgelt n?gema. Meeste kimbatus, semu. Seal ma olen, p??an leida neljap?eva ?htul naist, keda panna, l?hen j?lle ?ksi koju, vaesem ja t?dinud nagu raibe; ma m?tlesin rahale, mida ma olen kulutanud naiste jahtimise ja kogu selle jahmerdamise peale, ja ma m?tlesin selle peale, kas ma tahan neljak?mneselt ?ksinda pornot vaadata, ja ma m?tlesin – selles ongi asja kogu m?te. Selle jaoks abielu ongi. Kas ma leian m?ne Pennyst parema? Kas mulle meeldib hirmsasti naistele k?rtsis pl?ma ajada? Me saame Pennyga p?ris h?sti l?bi. Ma oleks v?inud saada m?ne palju hullema. Penny pole ju kole. Siis oleks mul naine, keda panna, juba kodus ja ootaks mind.” „Kahju, et Penny seda ei kuule,” pistis Strike. „Ta armuks sinusse paugupealt uuesti.” „Ma surusin sellel pehmot??bil k?tt,” j?tkas Polworth, tegemata Strike’i sarkasmist v?ljagi. „Lasksin tal selle raamatu nime ?les kirjutada ja puha. L?ksin otsejoones baarist v?lja, s?itsin taksoga Penny poole, kloppisin tema uksele ja ajasin ta ?les. Penny oli tige nagu kurat. Arvas, et ma tulin tema juurde, sest olen purjus, ei leidnud kedagi paremat ja tahan keppi. Mina ?tlesin: „Ei, igavene juhm eit, ma tulin, sest ma tahan sinuga abielluda.” Ja ma ?tlen sulle, mis selle raamatu nimi on,” l?petas Polworth. „„Anna Karenina”.” Ta kummutas oma klaasi j??nud ?lle kurku. „Paras pask.” Strike hakkas naerma. Polworth r?hatas valjusti ja vaatas siis k?ekella. Ta oli inimene, kes tundis hea l?pulause ?ra ja kellel polnud pikalevenivate h?vastij?ttude j?rele rohkem isu kui Vene kirjanduse j?rele. „Pean minema hakkama, Diddy,” ?tles ta end jalule ajades. „Kui ma enne poolt ?htteist tagasi j?uan, ootab mind s?nnip?eva-suhuv?tt – ja just see ongi kogu minu jutu m?te. Kogu minu jutu m?te.” Irvitades v?ttis Strike Polworthi pakutud k?e vastu ja surus seda. Polworth ?tles talle, et ta tervitaks Joaniet ja helistaks talle j?rgmine kord, kui linnas on, tr?gis siis pubist v?lja ning kadus silmist. 2 Kui s?da seestpoolt l?hut’, ta palju leevendust v?ib saada, lootes asjule, mis valu v?hendada v?ivad… Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” Strike, kes muigas alles Polworthi jutu ?le, m?rkas n??d, et tumedap?ine naine leti juures ilmutab m?rke soovist tema juurde tulla. Paistis, et tema heledap?ine prillidega kaaslane p??ab teda ?mber veenda. Strike l?petas oma ?lle, v?ttis rahakoti, kontrollis, kas sigaretid on endiselt taskus, ja t?usis k?rvaloleva seina abiga, hoolitsedes, et tasakaal oleks vajalikul tasemel, enne kui ta ?ritab k?ndima hakata. M?nikord oli tema kunstjalg p?rast nelja ?lut t?rges. Olles veendunud, et suudab suurep?raselt tasakaalu hoida, asus Strike v?ljap??su poole teele, noogutas naeratamata nendele v?hestele kohalikele, keda ta poleks saanud ilma neid solvamata ignoreerida, ja j?udis v?lja sooja pimedusse, ilma et keegi oleks teda t?litanud. Laiad eba?htlased kiviastmed, mis viisid alla lahe ??rde, olid endiselt joojaid ja suitsetajaid t?is. Strike laveeris nende vahelt l?bi, t?mmates k?igu pealt suitsupaki v?lja. Oli m?nus augusti?htu ja turistid jalutasid alles maalilisel kaldapealsel. Strike’i ootas veerandtunnine jalutusk?ik tagasi t?di ja onu majja, osalt viis tee j?rsust kallakust ?les. Mingi tuju ajel p??rdus Strike paremale, l?ks ?le t?nava ja suundus k?rge kivim??ri juurde, mis eraldas parklat ja praamikaid merest. M??ri vastu toetudes s??tas ta sigareti ja j?i vaatama suitshallile ja h?bedasele ookeanile, muutudes ?heks paljudest turistidest h?maruses, kes v?ib rahus suitsu teha, ilma et peaks vastama k?simustele v?hi kohta, ja l?kkas sihilikult edasi hetke, mil ta peab naasma ebamugavale diivanile, mis oli viimased kuus ??d tema magamisasemeks olnud. Kui Strike saabus, ?eldi talle, et tema, lasteta vallaline mees ja endine s?dur, ei pane kindlasti pahaks, kui peab magama elutoas diivanil, „sest sina magad ju ?ksk?ik kus”. T?di Joanie oli kindlak?eliselt v?listanud v?imaluse, mille Strike oli telefonis t?statanud, et ta registreerib end hoopis m?nda v??rastemajja, mitte ei pane nende maja mahutavust proovile. Strike’i k?lask?igud olid harvad, eriti ?heskoos tema ?e ja ?epoegadega, nii et Joan tahtis tema kohalolekust t?it r??mu tunda, tahtis tunda, et tema on j?lle ?lalpidaja ja hoidja, kuigi praegu v?ib ta olla n?rgestatud esimesest kemoteraapia seansist. Niisiis oli pikk ja raske Strike, kes oleks olnud palju ?nnelikum v?livoodi peal, heitnud igal ?htul ilma kurtmata libedale, j?releandmatule hobusej?hvimassile, mis oli kaetud satiiniga, ning igal hommikul ?ratasid teda tema noored ?epojad, kes unustasid j?rjekindlalt, et neil oli palutud kella kaheksani oodata, enne kui nad elutuppa r?ndavad. Jackil oli v?hemalt niipalju viisakust, et ta sosistas vabandusi iga kord, kui taipas, et oli onu ?les ajanud. K?ige vanem poiss, Luke, tuli aga igal hommikul kitsast trepist kolinal ja karjudes alla ning ainult itsitas, kui k??ki suundudes Strike’ist m??da tormas. Luke oli l?hkunud ?ra Strike’i uhiuued k?rvaklapid ja detektiiv tundis kohustust teha n?gu, justkui poleks sel v?himatki t?htsust. Tema vanima ?epoja meelest oli l?bus ka ?hel hommikul Strike’i proteesjalaga aeda joosta ning seal sellega vehkida onule, kes teda aknast vaatas. Kui Luke proteesi l?puks tagasi t?i, luges Strike, kelle p?is oli olnud v?ga t?is ja kes ei suutnud ?he jala peal j?rsust trepist ?les maja ainsasse tualetti h?pata, poisile vaikselt s?nad peale, mille j?rel oli see suurema osa hommikust ebatavaliselt vaikne. Samal ajal ?tles Joan Strike’ile igal hommikul „sa magasid h?sti”, ilma v?himagi vihjeta, et tegu oleks k?simusega. Joanil oli eluaegne harjumus vaikselt survestada peret ?tlema talle seda, mida ta tahtis kuulda. Neil p?evil, kui Strike magas oma b?roos ja teda ootas iga hetk maksev?imetus (t?siasjad, mida ta oma t?di ja onuga hea meelega ei jaganud), ?tles Joan talle telefonis r??msalt „sul l?heb kohutavalt h?sti”, ja nagu alati, tundus tarbetult riiakas hakata t?di optimistlikule avaldusele vastu vaidlema. Kui Strike’i jalalaba ja s??r Iraagis t?kkideks lasti, seisis pisarates Joan haiglas tema voodi ??res, samal ajal kui Strike p??dis morfiiniudus keskenduda, ja ?tles talle: „Aga sul on v?hemalt mugav. Sul pole valus.” Strike armastas oma t?di, kes oli kasvatanud teda suurte juppide ajal tema lapsep?lvest, kuid pikemad perioodid tema seltskonda tekitasid ahistava ja l?mmatava tunde. T?di n?udmine, et v?lts seltskondliku viisakuse valuuta liiguks sujuvalt k?est k?tte, samal ajal kui ebamugavaid t?desid ignoreeritakse ja maha salatakse, v?sitas Strike’i kohutavalt. Vees kiiskas midagi – l?ikiv h?be ja kaks s?simusta silma – ning otse Strike’i ees p??rdus vees laisalt h?ljes. Strike vaatas tema p??rlemist vees, m?istatades, kas loom n?eb ka teda, ja p?hjustel, mida ta poleks osanud seletada, libisesid tema m?tted tema partneri juurde detektiivib?roos. Strike teadis v?ga h?sti, et polnud r??kinud Polworthile oma suhtest Robin Ellacottiga kogu t?de, kuid see polnud tegelikult ka kellegi teise asi. T?de oli see, et Strike’i tunnetes oli n?ansse ja komplikatsioone, mida ta eelistas l?hemalt mitte uurida. N?iteks tekkis tal, kui ta oli ?ksi, tal oli igav v?i tema tuju oli vilets, ?htelugu tahtmine kuulda Robini h??lt. Ta vaatas k?ekella. Robinil oli t?na vaba p?ev, aga oli v?ike v?imalus, et ta on veel ?rkvel, pealegi oli Strike’il s?numi saatmiseks ?sna korralik ettek??ne: Saul Morrisel, b?roo uusimal allt??v?tjal, olid saada l?inud kuu kulurahad ja Strike polnud j?tnud juhtn??re selle ?raklaarimiseks. Kui ta Morrise kohta s?numi saadab, on t?iesti v?imalik, et Robin helistab talle tagasi, et v?lja uurida, kuidas Joanil l?heb. „Vabandust?” ?tles n?rviline naiseh??l Strike’i selja tagant. Strike teadis ?mber p??rdumatagi, et see on tumedap?ine naine pubist. Tal oli Londoni kandi aktsent ja tema toonis oli t?pselt see segu andekspalumisest ja elevusest, mida Strike kohtas tavaliselt nende juures, kes tahtsid r??kida tema detektiivit?? triumfidest. „Jah?” k?sis ta ja p??rdus k?neleja poole. Naise heledap?ine s?branna oli temaga kaasa tulnud – v?i siis on nad rohkem kui s?brannad, m?tles Strike. Kahte naist, kes Strike’i hinnangul olid umbes neljak?mnesed, tundus siduvat mingi m??ratlematu l?hedus. Nad kandsid teksasid ja s?rke ja eriti just blondiini juures oli m?rgata pisut ilmast r?situd saledust, mis vihjas m?gedes k?ndimisele v?i rattas?idule n?dalavahetustel. Ta oli naine, keda m?ned nimetaksid „kenaks”, mis t?hendab, et nende meelest on ta silmapaistmatu n?oga. K?rgete p?sesarnade, prillide ja hobusesabasse t?mmatud juustega n?gi ta v?lja ka range. Tumedap?ine naine oli kehalt kleenukesem. Tema suured silmad kumasid kahvatult pikerguses n?os. H?maruses oli tema juures tunda mingit ?gedust, lausa fanatismi, nagu keskaegsete m?rtrite juures. „Kas teie… kas teie olete Cormoran Strike?” k?sis ta. „Jah,” vastas Strike t?rjuva tooniga. „Ah,” ?hkas naine ja tegi ?reva k?eliigutuse. „See on… see on nii kummaline. Ma tean, et ilmselt te ei taha… andke andeks, et ma teid t?litan, kindlasti on teil praegu vaba aeg,” naine naeris n?rviliselt, „aga – minu nimi on muide Anna – ma m?tlesin,” ta hingas s?gavalt sisse, „kas ma tohiksin tulla ja r??kida teile oma emast.” Strike ei ?elnud midagi. „Ta kadus,” j?tkas Anna. „Tema nimi on Margot Bamborough. Ta oli ?ldarst. ?hel ?htul l?petas ta t??, lahkus oma kabinetist ja p?rast seda pole keegi teda n?inud.” „Kas te politseiga olete ?hendust v?tnud?” k?sis Strike. Anna turtsatas ise?ralikult. „Muidugi… see t?hendab… nad uurisid seda. Aga nad ei leidnud midagi. Mu ema kadus,” lisas Anna, „1974 aastal.” Tume vesi noolis kaldakive ja Strike’ile tundus, et ta kuuleb, kuidas h?ljes oma niisked ninas??rmed puhtaks puhub. Kiira-k??ra k?ndis m??da kolm purjus noort, kes olid teel praamisillale. Strike m?istatas, kas nad teavad, et viimane praam oli l?inud kell kuus. „Lihtsalt et,” j?tkas naine kiiruga, „asi on nii… l?inud n?dalal… k?isin ma meediumi juures.” Perse, m?tles Strike. Oma detektiivikarj??ri jooksul oli ta aeg-ajalt paranormaalsete tarkuste m??tajatega kokku p?rganud ja tundis nende vastu ?ksnes p?lgust: puugid – v?hemalt nii n?gi neid tema –, kes imevad segaduses ja meeleheitel inimeste taskust raha. ?le vee tuli podinal mootorpaat, selle mootori h??l jahvatas ?? vaikuse t?kkideks. N?htavasti just seda paati olidki kolm noort oodanud. N??d hakkasid nad naerma ja ?ksteist k??narnukkidega togima, m?eldes peatsele merehaigusele. „Meedium ?tles mulle, et ma saan „juhtl?nga”,” ei j?tnud Anna j?rele. „Ta ?tles: „Sa saad teada, mis su emaga juhtus. Sa saad juhtl?nga ja sa pead selle j?rgi minema. ?ige pea n?ed sa teed.” Nii et kui ma teid pubis n?gin – Cormoran Strike siin k?rtsis –, tundus see lihtsalt nii uskumatu kokkusattumus ja ma m?tlesin… ma pidin teiega r??kima.” Kerge tuuleke sasis Anna tumedaid h?bedaviirulisi juukseid. Heledap?ine naine ?tles ?sna karmilt: „Tule, Anna, me peame minema.” Ta pani k?e teise naise ?lale. Strike n?gi kiiskamas abielus?rmust. „Andke andeks, et me teid t?litasime,” ?tles heledap?ine naine Strike’ile. ?rnalt ?ritas ta Anna eemale p??rata. See t?mbas ninaga ja pomises: „Andke andeks. Ma… ilmselt j?in ma liiga palju veini.” „Oodake.” Strike manas tihti – eriti kui ta oli nii v?sinud ja pahuras tujus kui t?na – oma ravimatut tungi teada, oma v?imetust j?tta midagi kipitavat v?lja uurimata. Kuid 1974 oli tema enda s?nniaasta. Margot Bamborough oli olnud kadunud sama kaua, kui tema oli elanud. Ta ei saanud midagi parata – ta tahtis selle kohta rohkem teada. „Kas te olete siin puhkusel?” „Jah.” Vastas heledap?ine naine. „Nojah, meil on Falmouthis teine kodu. Alaliselt elame Londonis.” „Mina s?idan ka homme sinna tagasi,” ?tles Strike. (Mida kuradit sa teed? k?sis h??l tema peas) „Aga t?en?oliselt saan ma homme hommikul Falmouthist l?bi h?pata, kui te olete vaba.” „Kas t?esti?” ahhetas Anna. Strike ei n?inud, millal tema silmad pisaratega t?itusid, kuid ilmselt oli see juhtunud, sest n??d p?hkis naine silmi. „Oh, see oleks suurep?rane. Ait?h. Ait?h! Ma annan aadressi.” Heledap?ine naine ei ilmutanud mingit elevust v?ljavaate juures, et n?eb Strike’i uuesti. Kui aga Anna hakkas oma k?ekotis sobrama, ?tles ta: „Pole midagi, mul on kaart,” t?mbas tagataskust rahakoti ja ulatas Strike’ile visiitkaardi, millel oli nimi „Dr. Kim Sullivan, Briti Ps?hholoogide ?hingus registreeritud ps?hholoog” ja selle all aadress Falmouthis. „V?ga hea,” s?nas Strike ja pistis kaardi oma rahakotti. „Noh, eks n?eme siis k?ik homme.” „Mul on tegelikult hommikul t??alane konverentsk?ne,” ?tles Kim. „Ma vabanen kella kaheteistk?mneks. Kas see on teie jaoks liiga hilja?” M?istaandmine oli selge – ilma minu juuresolekuta te Annaga ei r??gi. „Ei, see sobib v?ga h?sti,” ?tles Strike. „N?eme siis kell kaksteist.” „Suur t?nu!” ?tles Anna. Kim v?ttis Annal k?est ja nad sammusid minema. Strike vaatas, kuidas nad t?navalambi alt l?bi k?ndisid ja siis j?lle mere poole p??rdusid. Noori purjutajaid vedav mootorpaat oli uuesti minema podistanud. Paat paistis juba tibatilluke, tohutu laht muutis selle k??buslikuks, mootorim?rin tuhmus ja muutus kaugeks ?minaks. Unustanud hetkeks Robinile s?numi saatmise, s??tas Strike teise sigareti, v?ttis mobiili v?lja ja guugeldas Margot Bamborough’ nime. Ilmus kaks erinevat fotot. Esimene oli teraline portreefoto v?luvast, ?htlaste n?ojoontega naisest, kelle silmad asetsesid teineteisest kaugel ja lokkis tumeblondid juuksed olid keskel lahku kammitud. Tal oli seljas pikkade rev??ridega pluus, selle all aga, nagu paistis, kootud maikas?rk. Teisel pildil oli seesama naine nooremana, seljas Playboy j?nku kuulus must korsett, mille juurde k?isid mustad j?nesek?rvad, mustad sukad ja valge sabatups. Tal oli k?es kandik, millel tundusid olevat sigaretid, ja ta naeratas kaamerale. Tema selja taga seisis s?rades teine t?pselt samamoodi riides neiu, natuke etteulatuvate esihammastega ja vormikam kui tema sale ja n?tke s?branna. Strike keris pilti allapoole, kuni n?gi Margoti nimega seotud kuulsat nime. … noor arst ja ema, Margaret ehk Margot Bamborough, kelle kadumisel 11. oktoobril 1974 oli m?ningaid ?hiseid jooni Creedi r??vitud Vera Kenny ja Gail Wrightmani kadumistega. Bamborough, kes t??tas Clerkenwellis St. Johni arstikeskuses, oli leppinud kokku kohtumise s?brannaga kohalikus pubis kell kuus. Sinna ta ei j?udnudki. Mitu tunnistajat n?gid v?ikest valget kaubikut, mis kihutas selles piirkonnas selle aja paiku, kui Bamborough oleks pidanud kokkusaamiskohta suunduma. Inspektor Bill Talbot, kes juhtis Bamborough’ kadumise uurimist, oli ?sna algusest peale veendunud, et noor arst langes ohvriks sarim?rtsukale, kes sel ajal Kagu-Inglismaal tegutses. Kuid keldrikorterist, kus Dennis Creed hoidis kinni, piinas ja tappis seitse naist, ei leitud Bamborough’st mingit j?lge. Creed, kelle firmam?rgiks oli ohvrite pea maharaiumine… 3 N??d aga Britomartist tuleb k?nelda, ta karmist seiklusist ja kummalistest juhtumustest. Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” Kui Robin Ellacotti p?ev oleks l?inud nii, nagu kavandatud, oleks ta olnud praegu Earl’s Courti ??rikorteris ilusti voodis, ?sja vannist tulnud, pesu pestud, ja lugenud ?hte uut romaani. Tema aga istus hoopis oma igivanas Land Roveris, k?lmetas puhtast kurnatusest, kuigi ?? oli mahe, tal olid endiselt seljas riided, mille ta oli pannud selga hommikul kell pool viis, ja ta j?lgis Torquay Pizza Expressi valgustatud akent. Tema n?gu k?ljepeeglis oli kahvatu, sinised silmad punased ja punakasblondidele juustele, mis olid praegu peidetud musta kootud m?tsi alla, oleks ?ra kulunud pesu. Aeg-ajalt pistis Robin k?e mandlikotti, mis lebas k?rvalistmel. J?lgimist??d tehes oli liigagi lihtne v?tta omaks kiirtoidust ja ?okolaadist koosnev s??gisedel, pista puhtast igavusest midagi suhu sagedamini, kui vaja oleks. Robin ?ritas oma ebainimlikest t??aegadest hoolimata s??a tervislikult, kuid mandlid ei paistnud enam ammu isu?ratavad ja Robin ei ihanud midagi rohkem kui t?kikest pitsast, mida ?lekaaluline paarike restoraniakna taga nautis. Ta tundis peaaegu selle maitset, kuigi ?hk tema ?mber oli meresoolast kirbe ja selle taustal oli tunda alalist vanade kummisaabaste ja m?rja koera lehka, millest Land Roveri iidsed istmekatted olid l?bi imbunud. Robini j?lgimisobjekt, kellele tema ja Strike olid tema viletsalt istuva pisikese paruka p?rast pannud h??dnimeks „Tupsuke”, praegu ei paistnud. Ta oli kadunud pitsarestorani poolteist tundi tagasi koos kolme kaaslasega, kellest ?ks – lahases k?sivarrega teismeline – paistis, kui Robin end ?le k?rvalistme k??nitas. Seda tegi ta umbes iga viie minuti j?rel, et kontrollida, kuidas nelikul s??maaeg edeneb. Viimati, kui ta vaatas, toodi nende lauda j??tist. J?relikult ei saa neil enam kaua minna. Robin v?itles masendusega, mille p?hjuseks, nagu ta teadis, oli v?hemalt osaliselt ?lim kurnatus, ?le terve keha ulatuv kangus, mis tuli paljudest juhiistmel veedetud tundidest, ja kauaoodatud vabast p?evast ilma j??mine. Kuna Strike pidi b?roost paratamatult terve n?dala eemal olema, oli Robin n??d t??tanud kaksk?mmend p?eva ilma pausideta. T?na oleks Tupsukese j?lgimise pidanud ?otimaal ?le v?tma Sam Barclay, nende parim allt??v?tja, kuid Tupsuke ei lennanudki Glasgow’sse, nagu oodatud. Ta tegi hoopis ?llatusliku p?ike Torquaysse, nii et Robinil ei j??nud muud v?imalust, kui talle ise j?rele s?ita. Robini halval tujul oli muidugi ka teisi p?hjusi, millest ?hte ta endale ka tunnistas – teise ?le m?tles ta pidevalt ja oli enda peale selle p?rast pahane. Esimene, tunnistatav p?hjus oli tema k?imasolev lahutus, mis muutus iga n?dalaga v?itluslikumaks. Kui Robin oli avastanud, et temast lahku kasvanud abikaasal on armuke, oli neil toimunud viimane k?lm ja m?ru kohtumine, juhtumisi just Pizza Expressis Matthew’ t??koha l?hedal, kus nad leppisid kokku, et p??avad kaheaastase lahuselamise j?rel j?uda lahutuseni, kus kumbki pool teist ei s??dista. Robin oli liiga aus, et mitte tunnistada, et nende suhte l?bikukkumise eest lasub vastutus ka temal. Matthew rikkus k?ll truudust, kuid Robin teadis, et polnud kunagi t?ielikult abielule p?hendunud, et ta oli peaaegu alati seadnud oma t?? Matthew’st ettepoole ja et l?puks ta ainult ootas p?hjust lahkumiseks. Armukese avastamine oli olnud ?okk, kuid ka vabanemine. Kuid Matthew’ga s??dud pitsale j?rgnenud kaheteistk?mne kuu jooksul oli Robin hakanud m?istma, et tema endine abikaasa ei otsi kaugeltki „s??dlasteta” lahendust, vaid n?eb nende abielu l?bikukkumises vastutust ainult Robinil ja on v?tnud otsuseks panna ta tema kuriteo eest maksma, nii emotsionaalselt kui rahaliselt. Nende ?hine pangaarve, kus oli ka nende maja m??gist saadud raha, oli k?lmutatud, kuni advokaadid kisklesid selle ?le, kui palju Robinil oleks loogiline saada, kuna ta teenis Matthew’st ju nii palju v?hem ja abiellus temaga ?ksnes sellep?rast – viimases kirjas vihjati sellele tugevalt –, et p??seda rahaliselt tasemele, mida ta ?ksinda poleks kunagi saavutanud. Iga j?rgmine kiri Matthew’ advokaadilt p?hjustas Robinile lisastressi, raevu ja kurbust. Ta m?istis ka ilma selleta, et tema advokaat sellele t?helepanu juhiks, et Matthew p??ab sundida teda kulutama juriidilisele n??klemisele raha, mida tal ei ole, ning raiskama aega ja vahendeid, et j?tta talle l?puks nii v?he kui v?imalik. „Ma pole kunagi n?inud, et lasteta lahutuse juures mindaks nii riiakaks,” m?rkis Robini advokaat – s?nad, mis ei toonud mingit lohutust. Matthew v?ttis Robini m?tetes endiselt peaaegu sama palju ruumi kui siis, kui nad olid abielus. Robinile tundus, et ta suudab lugeda mehe m?tteid miilide ja vaikuse tagant, mis nende tohutult lahku kulgenud elusid teineteisest eraldas. Matthew polnud kunagi osanud kaotada. Ta pidi tulema ka sellest piinlikult l?hikesest abielust v?lja v?itjana, ja selleks pidi kogu raha saama temale ja ta pidi Robini h?bim?rgistama, nagu oleks tema nende abielu l?bikukkumise ainus p?hjus. K?ik see andis Robini viletsaks tujuks muidugi enam kui k?llalt p?hjust, kuid oli ka teine p?hjus, see, mida endale tunnistada ei saanud ja mille ?le muretsemise p?rast oli Robin enda peale pahane. See oli juhtunud eelmisel p?eval, b?roos. Saul Morrisel, b?roo v?rskeimal lepingulisel t??tajal, olid saada eelmise kuu kulurahad, niisiis s?itis Robin, kui oli saatnud Tupsukese kenasti tagasi tema abielukoju Windsoris, tagasi Denmark Streetile, Sauliga kohtuma. Morris oli t??tanud b?roo jaoks poolteist kuud. Ta oli endine politseinik, vastuvaidlematult n?gus mees, mustade juuste ja s?ravate siniste silmadega, kuid midagi tema juures oli Robinile vastukarva. Tal oli kombeks Robiniga r??kides h??lt mahendada, isegi nende k?ige igap?evasemaid jutuajamisi v?rtsitasid kelmikad k?rvalm?rkused ja ?leliia isiklikud kommentaarid, ning ?kski kahem?tteline fraas ei j??nud r?hutamata, kui Morris ruumis viibis. Robin kahetses kibedasti p?eva, mil Morris sai teada, et Robinil, t?pselt nagu ka temal endal, on k?sil lahutus, sest mees tundus arvavat, et see annab talle uue viljaka pinna arvatavaks l?heduseks. Robin lootis, et j?uab Windsorist tagasi enne Pat Chauncey, b?roo uue asjaajaja lahkumist, kuid kell oli juba k?mme minutit kuus l?bi, kui Robin trepist ?les ronis ja leidis eest Morrise, kes ootas teda lukustatud ukse k?rval. „Anna andeks,” ?tles Robin, „liiklus oli ?udne.” Ta maksis Morrisele sularahas nende uuest seifist ja ?tles reipalt, et peab koju minema, kuid mees kleepus tema k?lge nagu juustesse kinni j??nud n?ts ja jutustas talle pikalt-laialt oma eksnaise viimastest hilis?htustest mobiilis?numitest. Robin proovis ?hendada viisakuse ja jaheduse, kuni tema vana laua peal helises telefon. Tavaliselt oleks ta lasknud k?nel k?neposti minna, aga praegu ihkas ta nii v?ga p??seda jutuajamisest Morrisega, et ?tles: „Ma pean vastu v?tma, anna andeks. Kena ?htut,” ja v?ttis toru. „Strike’i detektiivib?roo, Robin kuuleb.” „Tere, Robin,” vastas pisut k?he naiseh??l. „Kas boss on seal?” Arvestades, et Robin oli r??kinud Charlotte Campbelliga ainult korra, kolm aastat tagasi, oli v?ib-olla ?llatav, et ta teadis silmapilkselt, kes helistab. P?rast seda oli Robin anal??sinud Charlotte’i lausutud v?heseid s?nu v?ib-olla lausa jaburuseni. Robin oli tabanud tema alatoonist naeru, justkui oleks ta Charlotte’i meelest naljakas. Robini muretu sinatamine ja Strike’i nimetamine „bossiks” olid samuti pikkadeks m?tisklusteks omajagu ainest andnud. „Ei, kahjuks mitte,” vastas Robin ja v?ttis pliiatsi, samal ajal kui tema s?da natuke kiiremini l??ma hakkas. „Kas ma saan midagi edasi ?elda?” „Kas sa saaksid paluda, et ta helistaks Charlotte Campbellile? Mul on midagi, mida ta tahab. Minu numbrit ta teab.” „Saab tehtud,” ?tles Robin. „Suur t?nu,” lausus Charlotte endiselt l?busa h??lega. „Olgu siis.” Robin pani kohusetundlikult kirja „Charlotte Campbell helistas, tal on sulle midagi” ja asetas s?numi Strike’i lauale. Charlotte oli Strike’i endine kallim. Nende kihlus l?ppes kolm aastat tagasi, selsamal p?eval, kui Robin ajutise sekret?rina b?roosse t??le tuli. Kuigi Strike polnud sellel teemal kaugeltki jutukas, teadis Robin, et nad olid olnud koos kuusteist aastat („vahelduva eduga”, nagu Strike tavaliselt r?hutas, sest nende suhe oli enne l?plikku l?putegemist palju kordi k?ikuma l??nud), et Charlotte oli kihlunud oma praeguse abikaasaga k?igest kaks n?dalat p?rast seda, kui Strike ta maha j?ttis, ja et Charlotte on n??d kaksikute ema. See polnud aga k?ik, mida Robin teadis, sest p?rast abikaasa mahaj?tmist oli Robin elanud viis n?dalat vabas toas Nick ja Ilsa Herberti juures, kes olid Strike’i kaks k?ige paremat s?pra. Selle aja jooksul sugenes s?prus ka Robini ja Ilsa vahele ning nad k?isid endiselt regulaarselt koos pubis ja kohvi joomas. Ilsa ei teinud v?himatki saladust t?siasjast, et ta loodab ja usub, et Strike ja Robin m?istavad ?hel p?eval ning loodetavasti l?hemal ajal, et nad on „teineteise jaoks loodud”. Kuigi Robin palus Ilsat ?htelugu, et ta j?taks oma varjamatud vihjed, ja kinnitas, et nii tema kui Strike on t?iesti rahul s?pruse ja praeguse toimiva suhtega, keeldus Ilsa seda l?busalt uskumast. Ilsa meeldis Robinile v?ga, kuid Robini palved, et tema uus s?branna unustaks k?ik m?tted tema ja Strike’i vahel kosjasobitajaks hakata, olid siirad. Robinile valmistas kohutavat piinlikkust m?te, et Strike v?iks arvata, et ta on kaasosaline Ilsa katsetes korraldada neljaseid kokkusaamisi, mis meenutasid ?ha enam topeltkohtinguid. Viimasest kahest sedalaadi ?ritusest oli Strike keeldunud ja kuigi b?roo praegune t??hulk tegi igasuguse seltsielu keeruliseks, oli Robinil ebamugav tunne, et Strike on Ilsa tagam?ttest teadlik. Omaenda abielu meenutades oli Robin kindel, et tema polnud kunagi olnud s??di vallaliste inimeste kohtlemises nii, nagu n??d kohtles teda Ilsa – heites r??msalt k?rvale muretsemise nende tunnete p?rast ja tehes m?nikord rohmakaid katseid nende armuelu korraldada. ?ks viisidest, kuidas Ilsa p??dis Robinit Strike’i teemal r??kima panna, oligi jutustada talle Charlotte’ist, ja siin tundis Robin end k?ll s??di, sest Charlotte’i-teemalistele jutuajamistele tegi ta harva l?pu, kuigi p?rast neid oli tal eranditult alati tunne, nagu oleks ta ennast r?mpstoidust kurguni t?is ?ginud: tal oli ebamugav ja ta kahetses, et polnud suutnud oma isu talitseda. N?iteks teadis ta n??d paljudest vali-kas-mina-v?i-s?jav?gi ultimaatumitest, kahest enesetapukatsest („Kuigi see Arranis ei olnud p?ris katse,” m?rkis Ilsa salvavalt. „Puhas manipuleerimine.”) ja k?mnep?evasest sunnitud viibimisest ps?hhiaatriakliinikus. Ta oli kuulnud lugusid, millele Ilsa andis odavate trillerite taolised pealkirjad: „Leivanoa ??”, „Juhtum musta pitskleidi ja verise kirjaga”. Ta teadis, et Ilsa arvates on Charlotte halb inimene, mitte hullumeelne, ja et k?ige inetumad t?lid Ilsa ja tema mehe Nicki vahel olid olnud just Charlotte’i teemal „ja see teadmine teeks Charlotte’ile kuradi moodi heameelt,” lisas Ilsa. N??d aga helistab Charlotte b?roosse ja palub Strike’il talle tagasi helistada, Robin aga istub Pizza Expressi ees, n?ljane ja kurnatud, ning m?tleb j?lle sellele telefonik?nele, t?pselt nii, nagu keel songib suuhaavandit. Kui Charlotte helistab b?roosse, siis ilmselt pole ta teadlik, et Strike on Cornwallis oma surmavalt haige t?di juures, ja see andis m?rku, et nende vahel ei toimu regulaarset suhtlust. Teisest k?ljest tundus Charlotte’i l?busav?itu h??letoon vihjavat mingile liidule tema ja Strike’i vahel. Robini mobiil, mis oli lebanud k?rvalistmel, mandlikoti k?rval, hakkas sumisema. R??mustades m?tete mujaleviimise ?le, v?ttis Robin telefoni ja n?gi tekstis?numit Strike’ilt. Kas sa oled ?leval? Robin kirjutas vastu: Ei Nagu ta oli arvanudki, helises telefon otsekohe. „Aga ei peaks olema,” lausus Strike igasuguse sissejuhatuseta. „Sa oled kindlasti omadega l?bi. Kaua sa Tupsukesega juba tegelenud oled, kolm n?dalat?” „Ma tegelen temaga praegu ka.” „Mida?” h??atas Strike rahulolematult. „Sa oled Glasgow’s? Kus Barclay on?” „Glasgow’s. Ta oli seal valmis, aga Tupsuke ei l?inudki lennuki peale. Ta s?itis hoopis Torquaysse. Praegu s??b ta pitsat. Ma olen restorani ees.” „Mida paganat ta Torquays teeb, kui tema armuke on ?otimaal?” „Tuli k?lla oma esimesele perekonnale,” vastas Robin, kahetsedes, et ei n?e Strike’i n?gu, kui ta j?rgmise uudise kuuldavale t?i. „Ta on kahenaisepidaja.” Seda avaldust tervitati t?ieliku vaikusega. „Ma olin kell kuus tema maja ees Windsoris,” j?tkas Robin, „ja arvasin, et s?idan tema j?rel Stanstedi, saadan ta ilusti lennuki peale ja annan Barclayle teada, et ta on teel, aga tema ei l?inudki lennujaama. Ta tormas majast v?lja, nagu oleks paanikas, s?itis ?he laoboksi juurde, viis oma kohvri sisse ja tuli v?lja hoopis teise pagasiga ja ilma parukata. Siis tegi ta autoga pika s?idu siia. Meie klient Windsoris saab varsti teada, et ta polegi ametlikult abielus,” ?tles Robin. „Tupsukesel on kaksk?mmend aastat Windsoris naine olnud. Ma r??kisin naabritega. Ma tegin n?o, et viin k?sitlust l?bi. ?ks naine sealt t?navalt k?is nende pulmas. Ta ?tles, et Tupsuke reisib palju, aga ta on imetore mees. T?ielikult oma poegadele p?hendunud. Neil on kaks poissi,” j?tkas Robin, sest Strike’i jahmunud vaikimine kestis raugematult, „kooli?pilased, m?lemad hilisteismelised ja m?lemad nagu Tupsukese suust kukkunud. ?ks neist sattus eile mootorrattaga ?nnetusse – ma kuulsin seda k?ike naabritelt – ja tema k?si on lahases, tal on k?vasti sinikaid ja haavu. Ilmselt kuulis Tupsuke ?nnetusest ja sellep?rast liduski siia, mitte ei l?inud ?otimaale. Siin kasutab Tupsuke nime Edward Campion, mitte John – tuleb v?lja, et John on tema teine eesnimi, ma otsisin internetist. Tema ja tema esimene naine ja pojad elavad v?ga kenas villas – merevaade, tohutu aed.” „Oh sa kurat,” pomises Strike. „Nii et meie lapseootel s?branna Glasgow’s…” „… on k?ige v?iksem proua Windsori Campioni muredest,” l?petas Robin. „Tupsuke elab kolmikelu. Kaks naist ja armuke.” „Ja ise n?eb v?lja nagu kiilanev paavian. See annab meile k?igile lootust. Kas sa ?tlesid, et ta s??b just praegu ?htust?” „Pitsat koos naise ja lastega. Ma parkisin auto restorani ette. Mul ei ?nnestunud temast enne koos poegadega pilte saada, aga ma tahan pildid teha, sest nende v?limus reedab k?ik. Mini-Tupsukesed, t?pselt nagu tema kaks last Windsoris. Mis sa arvad, kus ta v?idab end olevat olnud?” „Naftapuurtornil?” pakkus Strike. „V?lismaal? L?his-Idas? V?ib-olla sellep?rast ta hoiabki oma naha nii usinalt pruunina.” Robin ohkas. „Meie klient on vapustatud, kui sellest kuuleb.” „?otimaa armuke samuti,” pistis Strike. „Laps peaks iga hetk s?ndima.” „Tupsukese maitse on h?mmastavalt muutumatu,” m?rkis Robin. „Kui nad k?ik rivisse panna – Torquay naine, Windsori naine ja Glasgow’ armuke, n?eksid nad v?lja nagu ?ks ja sama naine kahek?mneaastaste vahedega.” „Kus sa kavatsed magada?” „Hotellis v?i v??rastemajas,” vastas Robin ja haigutas uuesti, „kui mul ?nnestub puhkuste k?rgajal m?ni vaba tuba leida. Ma s?idaksin muidu juba ??sel tagasi Londonisse, aga ma olen rampv?sinud. Ma olen kella neljast ?leval ja eile oli k?mnetunnine t??p?ev.” „?ra s?itma hakka ja ?ra autos maga,” ?tles Strike. „V?ta tuba.” „Kuidas Joanil on?” k?sis Robin. „Me saame t??ga hakkama, kui sa tahad natuke kauemaks Cornwalli j??da.” „Kui me k?ik siin oleme, ei p?si Joan hetkegi paigal. Ted on minuga ?hel meelel, et tal on vaja natuke vaikust. Ma tulen paari n?dala p?rast uuesti.” „Nii et… kas sa helistasid, et kuulda, kuidas Tupsukesega l?heb?” „Tegelikult helistasin ma ?he asja p?rast, mis ?sja juhtus. Ma olin just pubist v?lja tulnud…” M?ne sisutiheda lausega kirjeldas Strike kohtumist Margot Bamborough’ t?trega. „Ma otsisin tema kohta internetist,” ?tles ta. „Margot Bamborough, kahek?mne ?heksa aastane arst, abielus, aastane t?tar. Astus t??p?eva l?pus oma vastuv?tukabinetist Clerkenwellis v?lja, ?tles, et l?heb ja v?tab ?he s?brannaga k?hku klaasikese ja suundub siis koju. Pubi oli ainult viieminutise jalutusk?igu kaugusel. S?branna ootas teda, aga Margot ei tulnud ja teda ei n?htud enam kunagi.” Liinil j?i vaikseks. Robin, kelle pilk oli endiselt pitsarestorani aknale naelutatud, k?sis: „Ja tema t?tar arvab, et sul ?nnestub v?lja uurida, mis juhtus – peaaegu neli aastak?mmet hiljem?” „Paistis, et ta peab v?ga t?htsaks kokkusattumust, mille t?ttu ta eile mind k?rtsis m?rkas, natuke p?rast seda, kui meedium oli talle ?elnud, et ta saab „juhtl?nga”.” „Hmm,” tegi Robin. „Ja mida sina arvad – kui suur on v?imalus p?rast nii pikka aega v?lja selgitada, mis juhtus?” „Vilets v?i olematu,” tunnistas Strike. „Teisest k?ljest on t?de ju kusagil olemas. Inimesed ei kao lihtsalt ?hku.” Robin kuulis Strike’i h??les tuttavat nooti, mis andis m?ista, et mees m?tiskleb k?simuste ja v?imaluste ?le. „Nii et sa saad tema t?trega homme j?lle kokku?” „Paha see teha ju ei saa, eks?” t?hendas Strike. Robin ei vastanud. „Ma tean, mida sa m?tled,” j?tkas Strike ?ige kergelt ennast ?igustaval toonil. „Emotsionaalselt kurnatud klient – meedium – olukord, mida saab ?ra kasutada.” „Ma ei vihja ju, nagu tahaksid sina seda ?ra kasutada…” „Ma v?in ta ju ?ra kuulata, ?igus? Erinevalt paljudest teistest mina talt mitte millegi eest raha ei v?ta. Ja kui ma olen k?ik v?imalused l?bi vaadanud…” „Ma tean sind,” pistis Robin vahele. „Mida v?hem sa leiad, seda rohkem asi sind huvitama hakkab.” „Ma arvan, et kui mul m?istliku aja jooksul mingeid tulemusi ei ole, tuleb mul tema naisega tegemist. Nad on geipaar,” t?psustas ta. „Tema naine on ps?hhol…” „Ma helistan tagasi, Cormoran,” ?tles Robin, l?petas ilma vastust ?ra ootamata k?ne ja laskis telefonil tagasi k?rvalistmele kukkuda. Tupsuke oli ?sja muretult restoranist v?lja sammunud, tema j?rel tema naine ja pojad. Naerdes ja juteldes seadsid nad sammud oma auto poole, mis oli Robini Land Roverist viie auto kaugusel tagapool. Robin t?stis kaamera ja tegi seeria pilte, kui pere tema poole tuli. Kui nad Land Roveri k?rvale j?udsid, lebas kaamera juba Robini s?les, Robini pea oli telefoni kohale kummardunud ja ta teeskles, et kirjutab s?numit. Tahavaatepeeglist n?gi ta, kuidas Tupsukese pere ronis Range Roverisse ja hakkas mere??rse villa poole s?itma. Robin haigutas j?lle, v?ttis telefoni ja helistas Strike’ile tagasi. „Kas said k?ik, mida tahtsid?” k?sis mees. „Jah,” vastas Robin, vaadates pilte ?he k?ega ?le, samal ajal kui telefoni k?rva ??res hoidis, „ma sain Tupsukesest ja poistest paar selget pilti. Jumal k?ll, tal on ikka tugevad geenid. K?igil neljal lapsel on t?pselt tema n?ojooned.” Robin pani kaamera tagasi kotti. „Sa ikka saad aru, et ma olen St. Mawesist ainult paaritunnise s?idu kaugusel?” „Pigem kolmetunnise,” parandas Strike. „Kui sa tahad…” „Sul pole hea s?ita pikk tee siia ja siis tagasi Londonisse. Sa ise ?tlesid mulle, et oled t?iesti l?bi.” Kuid Robin sai aru, et see m?te meeldib Strike’ile. Ta oli s?itnud Cornwalli rongi, takso ja praamiga, sest p?rast jalast ilma j??mist polnud pikad autos?idud tema jaoks lihtsad ega ka eriti meeldivad. „Ma tahaksin selle Annaga kohtuda. Siis v?in ma su tagasi tuua.” „Noh, kui sa oled kindel, siis see oleks v?ga tore,” ?tles Strike, n??d juba r??msalt. „Kui me tema juhtumi vastu v?tame, peaksime selle kallal niikuinii koos t??tama. Seal on tohutu hulk infot, mis tuleb l?bi s?eluda – ikkagi nii vana juhtum –, ja paistab, et Tupsukesega t?mbasid sa t?na otsad kokku.” „Nii ta on,” ohkas Robin. „K?ik on tehtud, n??d on veel ainult pool tosinat elu ?ra rikkuda.” „Sina ei rikkunud kellegi elu ?ra,” t?hendas Strike julgustavalt. „See mees tegi seda ise. Mis on parem – kas see, et k?ik kolm naist saavad teada praegu, v?i siis, kui ta ?ra sureb, koos kogu selle jubeda jamaga, mis sellest tuleb?” „Muidugi,” s?nas Robin ja haigutas j?lle. „Nii et kas sa tahad, et ma tulen sinna St. Mawesi…” Strike’i „ei” oli kiire ja kindel. „Nad – Anna ja tema kaaslane – on Falmouthis. Saame seal kokku. See on sulle l?hem s?it.” „Olgu,” ?tles Robin. „Mis kell?” „Kas sa saaksid pool kaksteist?” „Lihtsasti,” vastas Robin. „Ma saadan sulle s?numiga kokkusaamiskoha. N??d mine ja maga natuke.” Kui Robin keeras v?tit s??telukus, m?istis ta, et tema tuju oli m?rgatavalt t?usnud. Justkui seiraks teda mingi norimishimuline komisjon, kelle hulgas olid Ilsa, Matthew ja Charlotte Campbell, surus ta naeratuse teadlikult alla ja tagurdas parkimiskohalt v?lja. 4 Nad kahest isast, ?hest emast olid sigitet, kuid vastupidised nad iseloomult… Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” J?rgmisel hommikul ?rkas Strike natuke enne viit. L?bi h?redate kardinate voogas juba valgus. Iga ?? hobusej?hvidest diivanil nuhtles ise kehaosa ja t?na oli Strike’il tunne, nagu oleks teda l??dud rusikaga neerudesse. Ta v?ttis oma telefoni, n?gi, mis kell on, j?udis j?reldusele, et uuesti magama j??miseks on kere liiga hell, ja ajas end istuli. Kui ta oli end minut aega sirutanud ja kaenlaaluseid s?ganud, samal ajal kui tema silmad harjusid kummaliste kogudega, mis Joani ja Tedi elutoa k?igis servades kerkisid, guugeldas ta teist korda Margot Bamborough’d ja kui ta oli pealiskaudselt uurinud naeratava, lokkis juuste ja laialiasetsevate silmadega arsti fotot, keris ta otsingutulemused l?bi, kuni leidis tema nime veebilehelt, mis oli p?hendatud sarim?rvaritele. Sealt leidis ta pika artikli, mille vahele oli l?kitud fotosid Dennis Creedist eri vanustes, alates ilusast heledap?isest krussis juustega mudilasest kuni politseiportreeni, kus oli tahtej?uetute meelate huultega ja suurte kandiliste prillidega sale mees. Siis v?ttis Strike ette interneti-raamatupoe, kust leidis jutustuse selle sarim?rvari elust, mis oli ilmunud aastal 1985 ja kandis pealkirja „Paradise Parki deemon”. Raamatu oli kirjutanud hea mainega ajakirjanik, kes n??d oli juba surnud. Raamatu kaanel oli v?rviline pilt Creedi iseloomutust n?ost, mille taustal olid viirastuslikud mustvalged pildid seitsmest naisest, kelle kohta oli teada, et ta oli neid piinanud ja nad tapnud. Margot Bamborough’ n?gu nende hulgas ei olnud. Strike tellis kasutatud raamatu, mis maksis ?he naela ja pidi toodama b?roosse. Ta pani telefoni tagasi laadimisjuhtme otsa, kinnitas jalaproteesi, v?ttis sigaretid ja v?lgumihkli, navigeeris m??da kipakast laudade komplektist, millel oli vaas kuivanud lilledega, ja l?ks – vaadates hoolikalt, et ?htegi ilutaldrikut seinalt maha ei t?mbaks – uksest v?lja ja kolme j?rsu astmega trepist alla k??ki. Linoleum, mis oli olnud seal juba tema lapsep?lves, oli tema allesoleva jala all j??k?lm. Kui ta oli teinud endale kruusit?ie teed, l?ks ta tagauksest v?lja, kehakatteks endiselt ainult bokserid ja T-s?rk, et nautida majaseina vastu toetudes varahommikust jahedust, hingata suitsumahvide vahel sisse soolast rasket ?hku ja m?elda j?ljetult kadunud emade peale. Viimasel k?mnel p?eval olid tema m?tted sageli l?inud Leda juurde, naise juurde, kes oli Joanist nii erinev kui kuu p?ikesest. „Kas sina oled suitsetamist juba proovinud, Cormy?” k?sis ema kunagi ?raolevalt, enda loodud sinise suitsuh?gu seest. „Tervislik see pole, aga jumal k?ll, kuidas ma seda armastan!” Vahel k?siti, miks sotsiaalhoolekanne kunagi Leda Strike’i perega tegelema ei hakanud. Vastuseks oli, et Leda polnud kunagi niikauaks paigale j??nud, et endast lihtsat sihtm?rki kujutada. Tihtipeale said tema lapsed k?ia koolis ainult m?ne n?dala, siis haaras ema j?lle mingi uus tuhin ja nad v?tsidki uuesti tee jalge alla – uude linna, uude korterisse, m?ne s?bra p?randale v?i m?nikord ka enda ??ritud korterisse. Ainsad inimesed, kes teadsid, mis toimub, ja kes oleksid saanud sotsiaalametiga ?hendust v?tta, olid Ted ja Joan, ainus kindel punkt laste elus, aga kas sellep?rast, et Ted kartis rikkuda suhted oma isep?ise ?ega, v?i sellep?rast, et Joan muretses, et lapsed ei andesta seda talle, ei teinud nad seda kunagi. ?ks k?ige elavamaid m?lestusi Strike’i lapsep?lvest oli ?htlasi ?ks haruldastest juhtudest, mil ta m?letas ennast nutmas, sest Leda oli ette teatamata tagasi tulnud, poolteist kuud p?rast seda, kui Strike St. Mawesi algkooli l?ks. H?mmastunud ja vihasena, et sellised otsustavad sammud nagu Strike’i koolipanek olid tehtud tema ?raolekul, ajas ema Strike’i ja tema ?e otsekohe praami peale, lubades, et Londonis ootavad neid k?ikv?imalikud maiuspalad. Strike pistis t?inama ja ?ritas emale seletada, et tema ja Dave Polworth pidid n?dalavahetusel salakaubavedajate koopaid uurima minema – koopaid, mis v?isid v?ga vabalt eksisteerida ainult Dave’i kujutlustes, kuid polnud Strike’i jaoks seet?ttu sugugi v?hem t?elised. „K?ll sa n?ed neid koopaid ka,” lubas Leda ja meelitas teda t?otustega maiustustest, kui nad juba Londoni rongi peal on. „Sa n?ed seda, mis ta nimi n??d oligi, juba varsti, ma luban.” „Dave’i,” nuuksus Strike, „tema nimi on D-Dave!” ?ra m?tle sellele, ?tles Strike endale ja s??tas esimese sigareti otsast teise. „Stick, sa k?lmetad ennast surnuks – v?ljas bokserite v?el!” Strike p??rdus. Tema ?de seisis uksel, villane hommikumantel ?mber ja lambanahast tuhvlid jalas. Strike ja Lucy olid kehaliselt nii erinevad, et inimestel oli raske uskuda, et nad on sugulased, saati siis veel poolvend ja -?de. Lucy oli v?ike, heledap?ine ja roosa jumega ning meenutas v?ga oma isa, muusikut, kes polnud p?ris nii kuulus kui Strike’i isa, kuid oli palju enam huvitatud oma j?rglastega kontakti hoidmisest. „Hommik,” ?tles Strike, kuid Lucy oli juba kadunud ning tuli tagasi tema p?kste, dressipluusi, kingade ja sokkidega. „Luce, praegu pole ju k?lm…” „Sa saad kopsup?letiku. Pane selga ja jalga!” Nagu Joan, nii usaldas ka Lucy t?ielikult oma hinnangut selle osas, mis on tema l?hedastele parim. Pisut parema meelega, kuna ta teadis, et s?idab varsti tagasi Londonisse, v?ttis Strike p?ksid ja pani jalga, hoides kohmakalt tasakaalu ja riskides kruusarajale kukkumisega. Kui ta oli saanud lisada kinga ja soki ka oma p?risjalale, oli Lucy j?udnud teha endale kruusit?ie teed ja uue kruusit?ie ka Strike’ile. „Mina ei saanud ka magada,” ?tles Lucy, ulatas Strike’ile kruusi ja istus kivist pingile. See oli esimene kord kogu n?dala jooksul, kui nad olid t?iesti omaette. Lucy oli olnud nagu Joani k?lge liimitud, ta k?is peale, et saaks teha k?ik s??gid ja koristamised, Joan aga, kelle jaoks oli m?eldamatu, et tema lihtsalt istuks, samal ajal kui maja on k?lalisi t?is, oli kogu aeg juures ja n?rveldas. Neil harvadel hetkedel, kui Joani kohal polnud, oli seal tavaliselt ?ks v?i mitu Lucy poega, kes tahtsid Strike’iga r??kida – Jacki puhul – v?i siis t??tasid Lucyt ja tahtsid midagi saada. „See on ikka ?udne,” lausus Lucy, vaadates muruplatsi ja Tedi p??dlikult hoolitsetud lillepeenraid. „Jah,” ohkas Strike. „Aga hoiame p?ialt. Kui kemo…” „Aga terveks see teda ei ravi. See lihtsalt pikendab.. pik…” Lucy vangutas pead ja kuivatas silmi k?kras tualettpaberit?kiga, mille ta hommikumantli taskust v?lja t?mbas. „Ma helistasin kaks korda n?dalas, peaaegu kaksk?mmend aastat, Stick. See maja on meie poiste jaoks teine kodu. Ta on ainus ema, keda ma tean.” Strike teadis, et ei peaks s??dast haarama. Sellest hoolimata ?tles ta: „Sa m?tled, et meie p?ris ema k?rval.” „Leda ei olnud minu ema,” lausus Lucy k?lmalt. Strike polnud teda kunagi kuulnud seda nii otse v?lja ?tlemas, kuigi vihjatud oli sellele sageli. „Ma pole pidanud teda oma emaks sellest ajast peale, kui olin neliteist aastat vana. Tegelikult juba nooremast east. Minu ema on Joan.” Ja kui Strike ei reageerinud, j?tkas ta: „Sina valisid Leda. Ma tean, et sa armastad Joani, aga minul on temaga hoopis teine suhe kui sinul.” „Ma ei teadnud, et see on v?istlus,” s?nas Strike ja v?ttis uue sigareti. „Ma ainult ?tlen, mida ma tunnen!” Ja ?tled, mida mina tunnen. Nende sunnitud l?heduse n?dala jooksul oli Lucy huultelt pudenenud juba mitu kisulist kommentaari Strike’i k?lask?ikude h?reduse kohta. Strike oli k?ik pahased vastulaused alla neelanud. Tema peamiseks eesm?rgiks oli siit minema saada, ilma et ta kellegagi t?lli l?heks. „Minu jaoks oli alati ?udne, kui Leda meile j?rele tuli ja meid ?ra viis,” ?tles Lucy n??d, „aga sina l?ksid hea meelega.” Strike m?rkas joanliku fakti nentimist, k?simuse puudumist. „Ma ei l?inud hea meelega,” vaidles Strike, meenutades praami, Dave Polworthi ja salakaubavedajate koopaid, kuid tundus, et Lucy meelest ?ritab ta sellega temalt midagi r??vida. „Ma tahan ?elda ainult seda, et sina kaotasid ema aastaid tagasi. N??d kaotan – v?in kaotada – mina oma ema.” Lucy kuivatas j?lle niiske tualettpaberiga silmi. Alaselg tuikamas, silmad v?simusest kipitamas, seisis Strike vaikides ja suitsetas. Ta teadis, et Lucy tahaks Leda oma m?lestustest igaveseks v?lja l?igata, ja m?nikord, meenutades ?ht-teist, mida nad olid sunnitud Leda p?rast l?bi elama, m?istis ta teda. T?na aga tundus talle, et Leda viirastus h?ljub sigaretisuitsus tema ?mber. Ta kuulis teda Lucyle ?tlemas: „Lase k?ia ja nuta ennast v?lja, kullake, sellest on alati abi,” ja „Anna oma vanamutile ?ks pl?ru, Cormy.” Strike ei suutnud teda vihata. „See on uskumatu, et sa k?isid eile Dave Polworthiga v?ljas,” ?tles Lucy korraga. „Viimasel ?htul, mis sa siin oled!” „Joan sama h?sti kui t?ukas mu uksest v?lja,” vastas Strike pahaselt. „Ta armastab Dave’i. Pealegi tulen ma paari n?dala p?rast ju tagasi.” „Kas tuled?” k?sis Lucy ja n??d p?rlendasid tema ripsmetel pisarad. „V?i on sul m?ni juhtum pooleli ja sa lihtsalt unustad?” Strike puhus suitsu aina heledamaks muutuvasse ?hku, millel oli p?ikeset?usule eelnev tuhmsinine varjund. Kaugel paremal, Hillheadi n?lval seisvate majade katuseharjade taga, hakkas taeva ja vee h?gune eraldusjoon silmapiiril selgemaks muutuma. „Ei,” ?tles Strike, „ma ei unusta.” „Sellep?rast, et sa saad kriisidega h?sti hakkama,” m?rkis Lucy. „Seda ma ei eita, aga probleem paistab sul olevat pikaajaliste kohustuste t?itmisega. Joanil on vaja tuge palju kuid, mitte ainult siis, kui…” „Ma tean, Luce,” katkestas teda Strike, kes hakkas vastu tahtmist pahaseks saama. „Ma tean, mis on haigus ja paranemine, usu v?i ?ra…” „Jah, muidugi,” heitis Lucy, „sa olid imeline, kui Jack haiglas oli, aga kui k?ik on korras, siis sa lihtsalt ei viitsi pingutada.” „Ma k?isin Jackiga v?ljas kaks n?dalat tagasi, mida sa…?” „Sa ei vaevunud isegi Luke’i s?nnip?evapeole tulema! Ta r??kis k?igile oma s?pradele, et sa tuled…” „Aga poleks pidanud r??kima, sest ma ?tlesin sulle telefonis t?iesti selgelt…” „Sa ?tlesid, et ?ritad…” „Ei, sina ?tlesid, et ma ?ritan,” parandas Strike, kes hakkas ?gedaks minema, kuigi oli kavatsenud parimat. „Sina ?tlesid: „Aga sa tuled, kui saad.” Noh, ma ei saanud, ma ?tlesin seda juba enne ja pole minu s??, et sa Luke’ile midagi muud r??kisid…” „Mul on hea meel, et sa Jackiga vahetevahel r??gid,” lausus Lucy, r??kides temast ?le, „aga kas sulle pole kunagi p?he tulnud, et oleks tore, kui teised kaks saaksid ka tulla? Adam nuttis, kui Jack S?jamuuseumist tuli! Ja siis tuled sa siia,” j?tkas Lucy, kes paistis olevat otsustanud n??d, kus ta oli juba alustanud, k?ik hingelt ?ra r??kida, „ja sa tood kingituse ainult Jackile. Aga Luke ja Adam?” „Ted helistas ja r??kis Joanist ja ma asusin kohe teele. Ma olin neid m?rke Jacki jaoks kogunud, nii et ma v?tsin need kaasa.” „Ja mis tunne Luke’il ja Adamil oli, mis sa arvad? Muidugi m?tlevad nad n??d, et nad ei meeldi sulle sama palju kui Jack!” „Ei meeldigi,” n?hvas Strike, kelle kannatus oli viimaks katkenud. „Adam on v?ike vinguv n?rukael ja Luke on t?ielik m?lakas.” Ta kustutas oma sigareti seina vastu, nipsas koni heki sisse ja suundus tagasi sisse, j?ttes Lucy ?hku ahmima nagu kala kuival. Kui Strike j?udis tagasi pimedasse elutuppa, koperdas ta lauale t?pselt otsa – kuivanud lilledega vaas varises raskelt mustriga vaibale ja enne kui Strike sai aru, mis toimub, oli ta haprad lillevarred ja paberjad ?ied oma valejala all tolmuks litsunud. Ta koristas alles t?kke, nii h?sti, kui sai, kui Lucy sammus emalikku n?rdimust ?hkuvana temast vaikselt m??da, trepile viiva ukse poole. Strike asetas n??d juba t?hja vaasi tagasi lauale, ootas, kuni kuulis, et Lucy magamistoa uks sulgus, ja suundus siis pahameelest vahutades ?les vannituppa. Ta ei tahtnud du?i alla minna, et Tedi ja Joani mitte ?les ajada, niisiis ta pissis, t?mbas vee peale ja alles siis meenus talle, kui l?rmakas on vana kempsupott. Pestes ennast leige veega nii h?sti kui v?imalik, samal ajal kui paak segumasinat meenutavate h??ltega uuesti t?itus, m?tles Strike, et n??d saaksid edasi magada ainult need, kes on mingite rohtudega uimastatud. Ja t?esti, kui ta vannitoa ukse avas, sattus ta Joaniga vastamisi. T?di pealagi ulatus Strike’ile vaevu rinnuni. Strike vaatas alla ja n?gi t?di halle h?renevaid juukseid, vaatas kunagi meelespeasinistesse silmadesse, mis olid n??d vanusest pleekinud. Joani punane ruuduline haakidega hommikumantel oli sama tseremoniaalselt v??rikas kui kabukiteatri r??. „Hommikut,” ?tles Strike, p??des anda oma h??lele r??msa tooni, kuid saavutades ?ksnes v?ltsi lahkuse. „Ega ma sind ?les ei ajanud?” „Ei-ei, ma olen juba t?kk aega ?leval. Kuidas Dave’il l?heb?” k?sis t?di. „V?ga h?sti,” vastas Strike siiralt. „Talle meeldib tema uus t?? hirmsasti.” „Ja Penny ja t?drukud?” „Jah, neil k?igil on v?ga hea meel tagasi Cornwallis olla.” „Ah, v?ga hea,” s?nas Joan. „Dave’i ema arvas, et Penny ei taha v?ibolla Bristolist ?ra tulla.” „Ei, k?ik klappis v?ga h?sti.” Joani selja taga avanes magamistoa uks. Uksel seisis pid?aama v?el Luke ja h??rus teatraalselt silmi. „Te ajasite mu ?les,” ?tles ta Strike’ile ja Joanile. „Oh, anna andeks, kullake,” lausus Joan. „Kas kakaokr?binaid saab?” „Muidugi saab,” vastas Joan hellalt. Luke kargas pikkade h?petega trepist alla, trampides astmetel, et v?imalikult palju l?rmi teha. Ta oli olnud ?ra vaevalt minuti, kui kargas juba tagasi nende juurde, tedret?hnilisele n?ole s??vitatud ?el l?busus. „Vanaema, onu Cormoran l?hkus su lilled ?ra!” V?ike rajakas. „Jah, anna andeks. Need kuivanud lilled,” ?tles Strike. „Ma l?in need ?mber. Vaas on terve…” „Ah, see pole ?ldse t?htis,” heitis Joan ja hakkas kohe trepi poole minema. „Ma toon vaibapuhastaja.” „Ei,” ?tles Strike kohe, „ma juba…” „Vaip on puru t?is,” katkestas teda Luke. „Ma astusin peale.” Ma astun hetke p?rast sulle endale peale, persevest. Strike ja Luke l?ksid Joani j?rel elutuppa, kus Strike n?udis, et saaks v?tta Joanilt vaibapuhastaja, arhailise aparaadiloksu, mis oli Joanil olnud juba seitsmek?mnendatest saadik. Kui ta sellega edasi-tagasi n?hkis, seisis Luke k??giuksel ja vaatas pealt, muheles ja k?hveldas endale kakaokr?binaid suhu. Kui Strike oli vaiba nii puhtaks teinud, et Joan rahule j?i, olid varahommikuse l?busa seltskonnaga liitunud ka Jack ja Adam ning j?ise ilmega Lucy, kes n??d oli t?iesti riides. „Kas me t?na randa minna tohime, emps?” „Kas me tohime ujuma minna?” „Kas ma tohin onu Tediga paadiga s?itma minna?” „Istu,” ?tles Strike Joanile. „Ma toon sulle tassi teed.” Kuid Lucy oli seda juba teinud. Ta ulatas Joanile teekruusi, heitis Strike’ile m?rgise pilgu ja p??rdus siis tagasi k??ki, vastates k?igu pealt poegade k?simustele. „Mis toimub?” k?sis Ted, kes tuli jalgu lohistades tuppa, pid?aama seljas, ega teadnud, mida sellest koiduaegsest sagimisest arvata. Kunagi oli ta olnud peaaegu sama pikk kui Strike, kes oli v?ga tema moodi. N??d olid onu tihedad krussis juuksed lumivalged, tema tumepruun n?gu juba pigem vaoline kui kortsuline, kuid ta oli endiselt tugev, kuigi pisut k??rus. Tundus aga, et Joani diagnoos on andnud talle kehalise hoobi. Ta paistis s?na otseses m?ttes l?bi raputatud, natuke segaduses ja tasakaalutu. „Ma korjan lihtsalt oma asju kokku, Ted,” vastas Strike, keda korraga valdas vastupandamatu soov lahkuda. „Ma l?hen esimese praami peale, et varasele rongile j?uda.” „Aa,” tegi Ted. „Tagasi Londonisse, mis?” „T?pselt nii,” ?tles Strike ja viskas oma laadija ja deodorandi spordikotti, kuhu oli juba korralikult laotud tema ?lej??nud vara. „Aga ma tulen paari n?dala p?rast tagasi. Te hoiate mind kursis, eks?” „Sa ei tohi ilma hommikust s??mata ?ra minna!” h??atas Joan murelikult. „Ma teen sulle v?ileiva…” „Ma ei taha nii vara s??a,” valetas Strike. „Ma j?in tassi teed ja v?tan midagi rongis. ?tle talle,” ?tles ta Tedile, sest Joan ei kuulanud, vaid sibas k??ki. „Joanie!” h??dis Ted. „Ta ei taha midagi!” Strike haaras tooli seljatoelt jaki ja tassis oma koti esikusse. „Sa peaksid tagasi voodisse minema,” ?tles ta Joanile, kes kiirustas talle head aega ?tlema. „Ma ei tahtnud sind ju ?les ajada. Puhka siis, eks? Las m?ne n?dala juhib kogu elu keegi teine.” „Sa v?iksid suitsetamise maha j?tta,” lausus Joan kurvalt. Strike’il ?nnestus naljatlevalt silmi p??ritada, siis ta kallistas t?di. Joan klammerdus tema k?lge, nagu oli teinud alati, kui Leda ootas k?rsitult, et Strike ?ra viia, ja Strike kallistas vastu, tundes j?lle lahknevate kiindumuste valu, tundes, et on ?htaegu lahinguv?li ja auhind ning peab leidma nimed millelegi, mida ei saa lahterdada ega m?ista. „H?va siis, Ted,” ?tles ta ja embas ka onu. „Ma helistan, kui koju j?uan, ja lepime j?rgmiseks k?lask?iguks aja kokku.” „Ma oleksin v?inud su autoga ?ra viia,” ?tles Ted h?diselt. „Sa t?esti ei taha, et ma su autoga ?ra viin?” „Mulle meeldib praamiga s?ita,” valetas Strike. Tegelikult oli tal paadi juurde viivast eba?htlasest trepist peaaegu v?imatu ilma praamimehe abita alla navigeerida, aga kuna ta tahtis Joanile ja Tedile r??mu valmistada, ?tles ta: „Tuletab mulle meelde, kuidas te meid Falmouthi poodidesse viisite, kui me v?ikesed olime.” Lucy vaatas teda pealtn?ha muretult elutoast, l?bi ukseava. Luke ja Adam ei tahtnud oma kakaokr?binatest lahkuda, kuid Jack tr?gis hingeldades tillukesse esikusse, et ?elda: „Ait?h m?rkide eest, onu Corm.” „V?ta heaks,” vastas Strike ja sasis poisi juukseid. „T?au, Luce!” h?ikas ta. „Varsti n?eme, Jack,” lisas ta. 5 Ta vastas napilt, ning ta mehiselt seal oma v?imast p?lgust varjas, mis polnud p?ris salajas, sest miskit sest paistis v?lja kortsuskulmuliselt n?olt… Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” V??rastemaja tuppa, kus Robin ?? veetis, mahtusid vaevu kitsas voodi, kummut ja nurka paigutatud logisev kraanikauss. Seinad olid kaetud lillelise kahvatulilla tapeediga, mida peeti Robini meelest kindlasti maitsetuks juba seitsmek?mnendatel, linad tundusid niisked ja akent kattis mitte just t?iuslikult ribakardin, mille ribad olid sassis. ?ksiku elektripirni kalgis l?ikavas valguses, mida ei mahendanud ka punutud lambivari, paistis Robini peegelpilt kurnatud ja sagrine, tema silmade all olid lillad varjud. Tema seljakotis olid ainult asjad, mis tal j?lgimisotsadel alati kaasas olid – m?ts, juhuks kui tal on vaja varjata oma silmatorkavaid punakasblonde juukseid, p?ikeseprillid, vahetuss?rk, krediitkaart ja dokumendid paarile eri nimele. Puhas T-s?rk, mille ta oli ?sja seljakotist v?lja v?tnud, oli v?ga kortsus ja Robini juuksed vajasid h?dasti pesu; kraanikausi juures ei olnud seepi ja Robin polnud pannud kotti hambaharja ega hambapastat, sest ta ei teadnud, et peab ?? kodust eemal veetma. Kell kaheksa oli ta juba j?lle teel. Newton Abbotis p?ikas ta l?bi apteegist ja supermarketist, kust ostis lisaks elementaarsetele tualetitarvetele ja kuiv?ampoonile v?ikese odava pudeli „4711” l?hna?li. Supermarketi tualetis pesi ta hambaid ja tegi end nii esinduslikuks kui v?imalik. Kui ta juukseid harjas, sai ta Strike’ilt s?numi: Ma olen Palacio Lounge’i kohvikus Falmouthi kesklinnas, The Mooril. Siin oskavad k?ik juhatada, kus The Moor on. Mida kaugemale l??ne poole Robin s?itis, seda lopsakamaks ja rohelisemaks maastik muutus. Robin oli Yorkshire’is s?ndinud ja tema meelest oli erakordne n?ha Inglismaa pinnal, Torquays uhkelt kasvamas palmipuid. Siinsed k??nulised, haljad teed, taimestiku ?lek?llus, peaaegu subtroopiline rohelus oli lagedatel k?nklikel n?mmedel ja n?lvadel kasvanud inimesele ?llatuseks. Siis vilkus vasakul pool juba elavh?bedakarva meri, kiiskav nagu tohutu klaasplaat, ja soola terav l?hn segunes Robini kiiruga ostetud l?hna?li tsitruseh?nguga. V?simusest hoolimata avastas Robin, et imeilus hommik ja teadmine, et reisi l?pus ootab Strike, t?stavad tuju. Ta j?udis Falmouthi kell ?ksteist ja s?itis parkimiskohta otsides ringi m??da t?navaid, mis olid tuubil t?is turiste, plastmassist m?nguasjadega kaunistatud poeuksi ja pubisid, mille fassaadid olid kaetud lippudega ja kirevate lillekastidega akende all. Kui Robin oli l?puks saanud parkida The Moorile endale – suurele turuplatsile linna s?dames –, n?gi ta, et kassikullaste suviste turistil?ksude taga v?ib Falmouth uhkeldada kauniste vanade ?heksateistk?mnendast sajandist p?rit hoonetega, millest ?hes asuski Palacio Lounge’i kohvik ja restoran. V?limuselt vana kohtumaja meenutava klassikaliste proportsioonidega ehitise k?rged laed olid kaunistatud piinlikult veidras stiilis, muuhulgas oli kasutatud silmal?ikavalt ereoran?i lillelist tapeeti, sadu kit?ilikke maale pastelsetes raamides ja rahukohtunikuks riietatud rebasetopist. Klientuur, kelle hulgas andsid tooni ?li?pilased ja pered, istus puittoolidel, mis olid iga?ks isesugused, ja nende jutusumin kaikus l?bi tohutu saali. M?ne sekundi j?rel m?rkas Robin ruumi tagumises servas ka Strike’i, kes oli suur ja pahura olekuga ning ei paistnud sugugi r??mus kahe pere k?rval, kelle rohked v?ikesed lapsed, kellest enamik kandsid batikamustriga r?ivaid, tormasid laudade vahel ringi. Kui Robin laudade vahel laveerides Strike’i poole suundus, tundus talle, et ta n?gi mehe peast l?bi lipsamas m?tet t?usta p?sti ja teda tervitada, aga kui ta ?igesti aru sai, otsustas Strike seda siiski mitte teha. Robin teadis, missugune Strike v?lja n?eb, kui jalg talle haiget teeb – siis olid kortsud tema suu ?mber tugevamad, justkui oleks ta hambaid kaua kokku surunud. Kui Robin paistis kolm tundi tagasi v??rastemaja tolmuses peeglis v?sinud, siis Strike tundus olevat t?ielikult t?hjaks pigistatud, tema ajamata habemega l?ug paistis r?pane, silmade all olid tumesinised varjud. „Hommik,” tervitas mees, pingutades, et teda ?le hipilaste l?busa kriiskamise kuulda oleks. „Said ilusti ?ra parkida?” „Siiasamasse nurga taha,” vastas Robin ja v?ttis istet. „Ma valisin selle koha, sest arvasin, et seda on lihtne leida,” ?tles Strike. ?ks v?ike poiss p?rkas vastu nende lauda, nii et Strike’i kohv loksus tema taldrikule, mis oli sarvesaiahelbeid t?is, ja jooksis j?lle minema. „Mida sa v?tad?” „Kohv oleks vahva,” ?tles Robin valjusti, ?le nende ?mber jooksvate laste r?kkamise. „Kuidas St. Mawesis asjad on?” „Ikka samamoodi,” vastas Strike. „Anna andeks, kurb kuulda,” lausus Robin. „Miks sa andeks palud? Sina ei teinud ju midagi,” m?hatas Strike. See polnud t?esti tervitus, mida Robin oli oodanud p?rast kahe ja poole tunnist s?itu, mille ta oli ette v?tnud, et Strike peale v?tta. V?ib-olla paistis tema pahameel v?lja, sest Strike lisas: „Ait?h, et tulid. Ma olen t?nulik. Kuule, ?ra tee n?gu, et sa ei n?e mind, tohmakas!” lisas ta kurjalt, kui ?ks noor kelner m??da k?ndis, ilma et oleks tema t?stetud k?tt m?rganud. „Ma k?in leti juures,” ?tles Robin. „Ma pean niikuinii kempsu minema.” Kui Robin oli pissil k?inud ja tal oli ?nnestunud ?helt ahistatud olekuga kelnerilt kohvi tellida, oli tema vasakul meelekohal hakanud tuikama pingevalu. Laua juurde tagasi j?udes n?gi ta, et Strike on s?nge nagu k?uepilv, sest k?rvallaudade lapsed kriiskasid valjemini kui enne, lidudes ?mber oma vanemate, kes ei m?rganud midagi ja lihtsalt karjusid l?rmist ?le. Robini peast k?is l?bi m?te anda Strike’ile Charlotte’i telefonis?num kohe edasi, kuid ta heitis selle k?rvale. Tegelikult oli Strike’i paha tuju peamiseks p?hjuseks see, et tema amputeeritud jala k?nt tegi piinavat valu. Falmouthi praamile minnes oli ta kukkunud (nagu t?ielik tolvan, ?tles ta endale). Trepist all minek oli v?gitegu, mis n?udis ettevaatlikku laskumist kiviastmetest, kus k?sipuud ei olnud, seej?rel tuli astuda alla paati, abiks ainult praamimehe k?si. Strike kaalus ?le saja kilo ja tema keret oli raske tasakaalu saada, kui ta libastus, kuid praamile minnes ta just nimelt libastuski ja selle tulemusena oli tal n??d v?ga valus. Robin v?ttis kotist paratsetamooli. „Peavalu,” ?tles ta, kui Strike’i pilku n?gi. „Ei imesta, kurat v?taks,” ?tles Strike valjusti ja vaatas lapsevanemate poole, kes ?le oma v?sukeste r?meda ??rgamise ?ksteise peale karjusid, kuid nad ei kuulnud teda. Strike’i peast k?is l?bi m?te k?sida Robinilt valuvaigisteid, kuid see v?ib s?nnitada p?ringuid ja sekeldamist, nendest aga oli tal l?inud n?dala jooksul enam kui k?llalt saanud, niisiis j?tkas ta vaikides kannatamist. „Kus klient on?” k?sis Robin, kui oli tabletid kohviga alla loputanud. „Umbes viieminutise s?idu kaugusel. Mingis kohas, mida kutsutakse Wodehouse Terrace’iks.” Sel hetkel k?ige v?iksem ringitormav laps komistas ja lajatas n?oga vastu puitp?randat. T?drukukese karjed ja valuhalin tagusid Robini trumminahku. „Oh, Daffy!” ?tles ?ks batika-emadest kiledalt. „Mida sa n??d tegid?” Lapse suu oli verine. Ema k?kitas laua k?rvale, hurjutades ja lohutades last valjusti, samal ajal kui t?druku ?ed-vennad ja s?brad vaatasid aplalt pealt. Hommikustel praamileminejatel oli olnud samasugune ilme, kui Strike praamitekile siruli lendas. „Tal on kunstjalg!” h??dis paadimees, osalt, nagu Strike kahtlustas, selleks, et keegi ei arvaks, nagu oleks kukkumise taga tema hooletus. See teadaanne ei v?hendanud sugugi Strike’i hirmsat piinlikkust ega kaasreisijate huvi. „Kas hakkame minema?” k?sis Robin, kes oli juba jalul. „Absoluutselt,” vastas Strike, ajas end v?patades jalule ja v?ttis oma koti. „Kuradi j?nglased,” pomises ta ja liipas Robini j?rel p?ikesevalguse k?tte. 6 Hea emand, kivist s?dagi ju kurvastaks su jutustatud teenimatuist h?dadest ja muredest. Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” Wodehouse Terrace asus k?nkal, avara vaatega all laiuvale lahele. Paljudel majadel oli p??ning ?mber ehitatud, kuid Anna ja Kimi maja, nagu Strike ja Robin t?navalt n?gid, oli ehitatud ?mber laiaulatuslikumalt kui ?kski teine, nii et seal, kus kunagi oli olnud katus, oli n??d kandiline klaasist kast. „Mis t??d Anna teeb?” k?sis Robin, kui nad sammusid trepist ?les s?gavsinise v?lisukse poole. „Pole aimugi,” vastas Strike, „aga tema naine on ps?hholoog. Mulle j?i mulje, et tema selle juhtumi uurimise m?ttest vaimustatud ei ole.” Strike vajutas kellanuppu. Nad kuulsid samme – palja puidu peal, nagu tundus – ja ukse avas doktor Sullivan, pikka kasvu, heledap?ine ja paljaste jalgadega, jalas teksad ja seljas s?rk, p?ike prillidel helkimas. Ta vaatas Strike’i ja siis Robinit ?llatunult. „Minu partner b?roos, Robin Ellacott,” selgitas Strike. „Aa,” tegi Kim rahulolematult. „Te ikka m?istate… see pidi olema k?igest esialgne kohtumine.” „Robin sattus ?he teise juhtumi p?rast siinsamas l?hedal ranniku ??res olema, nii et…” „Ma ootan hea meelega autos,” lausus Robin viisakalt, „kui Anna r??giks Cormoraniga parema meelega omaette.” „Nooh… eks me vaata, mida Anna arvab.” Kim astus eest, et nad sisse lasta, ja lisas: „Otse trepist ?les, elutuppa.” Oli selge, et maja on l?binisti ?mber ehitatud, ja v?ga k?rgel tasemel. K?ikjal oli pleegitatud puit ja klaas. Magamistuba, nagu Robin l?bi avatud ukse n?gi, oli kolitud alumisele korrusele, ilmselt t??toa k?rvale. ?lemisel korrusel, klaasist kasti sees, mida nad olid juba t?navalt n?inud, oli avatud plaaniga ruum, mis ?hendas endas k??gi, s??gitoa ja elutoa ning pakkus vaimustavat vaadet merele. Anna seisis kiiskava, kalli kohvimasina k?rval, seljas sinine puuvillane kottis p?kskost??m ja jalas valged riidest kingad, mis Robini meelest olid stiilsed, Strike’i meelest aga inetud ja vanamoelised. Anna juuksed olid kuklasse seotud, see paljastas tema peene n?ostruktuuri. „Oh, tere,” ?tles ta, v?patades, kui neid n?gi. „Ma ei kuulnud ?le kohvimasina h??lte, et keegi tuli.” „Annie,” lausus Kim ning tuli Strike’i ja Robini j?rel tuppa, „see on Robin Ellacott, ee… Cameroni partner b?roos. Ta lahkub hea meelega, kui sa r??giksid parema meelega ainult…” „Cormoraniga,” parandas Anna. „Kas seda nime aetakse ?htelugu sassi?” k?sis ta Strike’ilt. „Tihtipeale,” vastas Strike, kuid muigega. „Aga see on ka kuramuse tobe nimi.” Anna pahvatas naerma. „Mul pole midagi selle vastu, et teie ka juures olete,” ?tles ta Robinile, l?ks tema juurde ja pakkus talle tervituseks k?tt. „Ma olen vist teie kohta ka lugenud,” lisas ta, ja Robin tegi n?o, et ei pannud t?hele, kui Anna heitis pilgu pikale armile tema randmel. „Palun, istuge,” lausus Kim ja osutas sisseehitatud istumisala poole madala l?bipaistvast akr??list laua ?mber. „Kohvi?” pakkus Anna, ja m?lemad n?ustusid. Luuraval sammul tuli tuppa ragdoll t?ugu kass, kes astus peenelt l?bi p?ikesevalguse lompide p?randal, silmad samasugused kui Joanil teisel pool lahte. Kui ta oli nii Strike’i kui Robini ?ksk?ikselt, kuid hoolikalt ?le vaadanud, h?ppas ta kergelt diivanile ja otse Strike’ile s?lle. „Iroonilisel kombel,” t?hendas Kim, kui t?i laua juurde kandiku tasside ja k?psistega, „armastab Cagney hirmsasti mehi.” Strike ja Robin naersid viisakalt. Anna t?i kohvikannu ja kaks naist istusid teineteise k?rvale, Strike’i ja Robini vastu, nii et j?id n?oga t?ie p?ikesel??sa sisse, kuni Anna v?ttis kaugjuhtimispuldi, mis langetas kreemikad rulood. „Imeline maja,” m?rkis Robin ringi vaadates. „Ait?h,” ?tles Kim. „Tema t??,” lisas ta ja patsutas Annat p?lvele. „Ta on arhitekt.” Anna k?hatas. „Ma tahan vabandust paluda,” lausus ta ja vaatas Strike’ile oma ebatavaliste h?behallide silmadega rahulikult otsa, „selle eest, kuidas ma eile k?itusin. Ma olin joonud m?ne klaasi veini. Ilmselt te m?tlesite, et ma olen mingi veidrik.” „Kui ma oleksin nii arvanud,” vastas Strike, silitades valjusti nurruvat kassi, „ei oleks ma praegu siin.” „Aga meediumi mainimine andis t?iesti vale… sest, uskuge mind, Kim ?tles juba, milline narr ma olin, et tema juurde l?ksin.” „Ma ei arva, et sa oled narr, Annie,” lausus Kim vaikselt. „Ma arvan, et sa oled haavatav. Seal on vahe sees.” „Kas tohib k?sida, mida see meedium ?tles?” uuris Strike. „Kas see on oluline?” k?sis Kim vastu, vaadates Strike’i umbusuga, nagu Robinile tundus. „Juurdluse jaoks mitte,” vastas Strike, „aga kui tema – mees v?i naine? – on p?hjus, miks Anna minu poole p??rdus…” „See oli naisterahvas,” ?tles Anna, „ja ta ei ?elnud mulle tegelikult midagi asjalikku… kuigi ega ma ei…” N?rviliselt naerdes vangutas ta pead ja alustas otsast peale. „Ma tean, et see oli tobe. Ma… mul olid hiljuti rasked ajad… ma tulin oma firmast ?ra ja saan varsti nelik?mmend ja… noh, Kim oli ?ra, mingil kursusel, ja mina… noh, k?llap ma tahtsin…” Ta tegi k?tega liigutuse, nagu heidaks selle k?ik k?rvale, hingas korra s?gavalt ja lausus: „See meedium on ?sna tavalise v?ljan?gemisega naisterahvas, kes elab Chiswickis. Tema maja on t?is ingleid – see t?hendab, savist ja klaasist tehtud ingleid – ja ?ks suur on maalitud sametile kamina kohal. Kim,” j?tkas Anna sihikindlalt, ja Robin heitis pilgu ps?hholoogi poole, kelle ilme oli osav?tmatu, „Kim arvab, et see naine – see meedium – teadis, kes mu ema on… et ta guugeldas mind, enne kui ma tema juurde l?ksin. Ma ?tlesin talle oma p?ris nime. Kui ma kohale j?udsin, ?tlesin ma lihtsalt, et minu ema suri kaua aega tagasi – kuigi muidugi,” lausus Anna oma peente k?te j?rjekordse n?rvilise liigutusega, „pole mingeid t?endeid, et mu ema oleks surnud… see ongi osalt p?hjus… aga igatahes ?tlesin ma meediumile, et ta on surnud ja et keegi pole mulle kunagi selgelt ?elnud, kuidas see juhtus. Niisiis see naine… noh, ilmselt v?iks ?elda „l?ks transsi”,” ?tles Anna piinliku ilmega, „ja ?tles mulle, et k?ik arvavad, et kaitsevad mind ja teevad mulle sellega head, aga n??d on mul aeg t?de kuulda ja varsti saan ma „juhtl?nga”, mis mind t?e juurde viib. Ja ta ?tles „sinu ema on sinu ?le v?ga uhke” ja „ta valvab sinu ?le kogu aeg” ja muud sellist. Ilmselt on need selgeltn?gijate stamplaused… ja siis, l?puks, „ta lebab p?has paigas”.” „„Lebab p?has paigas”?” kordas Strike. „Jah. K?llap ta arvas, et see tr??stib mind, kuid mina ei ole kirikusk?ija. Minu ema viimase puhkepaiga p?hadus – juhul kui ta on maetud… noh, see pole t?esti minu peamine mure.” „Kas ma tohin m?rkmeid teha?” k?sis Strike. Ta v?ttis v?lja m?rkmiku ja pastapliiatsi, mille kohta kass Cagney paistis arvavat, et need on m?eldud ekstra tema l?bustamiseks. Ta ?ritas pliiatsit jalgadega p?tkida, samal ajal kui Strike kuup?eva kirja pani. „Tule siia, rumal loom,” ?tles Kim, t?usis, t?stis kassi Strike’i s?lest ja pani tagasi soojale puitp?randale. „Alustame algusest,” s?nas Strike. „Te olite vist v?ga v?ike, kui teie ema kaduma l?ks?” „Natuke rohkem kui aasta vana,” vastas Anna, „nii et ma ei m?leta teda ?ldse. Meie kodus ei olnud temast ?htegi fotot. Ma ei teadnud kaua aega, mis juhtus. Muidugi polnud siis internetti ka… aga see selleks, igatahes j?ttis mu ema p?rast abiellumist oma perekonnanime alles. Mina kasvasin ?les Anna Phippsina, mis on mu isa perekonnanimi. Kui keegi oleks ?elnud mulle enne seda, kui ma ?heteistk?mneseks sain, „Margot Bamborough”, poleks ma teadnudki, et see naine on kuidagi minuga seotud. Ma arvasin, et minu ema on Cynthia. Ta oli minu hoidja, kui ma v?ike olin,” seletas ta. „Ta on minu isa kauge sugulane ja isast omajagu noorem, aga tema on ka Phipps, niisiis eeldasin ma, et me oleme t?iesti tavaline perekond. Sest noh – miks ma poleks pidanud? K?ll aga m?letan ma, et kui ma kooli l?ksin, murdsin ma pead, miks ma h??an Cyni „Cyniks”, mitte emmeks. Siis aga otsustasid isa ja Cyn abielluda ja nad ?tlesid mulle, et n??d v?in ma teda emmeks h??da, kui tahan, ja mina m?tlesin: aa, saan aru, enne pidin ma teda nimepidi kutsuma, sest nad ei olnud abielus. Lapsed t?idavad ju k?ik l?ngad ise. Oma ise?raliku loogikaga. Ma olin seitsme- v?i kaheksa-aastane, kui ?ks t?druk ?tles mulle koolis: „Tema pole su p?ris emme. Sinu p?risemme on kadunud.” See tundus hullumeelne. Ma ei k?sinud selle kohta isalt ega Cynilt. Ma lihtsalt panin selle oma peas kuhugi kaugele ?ra, aga ma arvan, et kusagil s?gaval sisimas tajusin ma, et mulle oli antud seletus m?nedele kummalistele asjadele, mida ma olin t?hele pannud ja millele ma polnud seni seletust saanud. Ma olin ?ksteist, kui p?riselt teada sain. Selleks ajaks olin ma koolis teistelt lastelt veel igasugu lugusid kuulnud. „Sinu p?risema laskis jalga” oli ?ks neist. Siis ?hel p?eval ?tles ?ks eriti ?el poiss mulle: „Sinu ema tappis ?ks mees, kes raius tal pea otsast.” Ma l?ksin koju ja r??kisin isale, mida see poiss ?tles. Ma tahtsin, et ta hakkaks naerma, ?tleks, et see on naeruv??rne, k?ll on ?udne poiss… aga tema l?ks n?ost valgeks. Samal ?htul kutsusid tema ja Cynthia mind minu magamistoast ?ra, alla elutuppa, panid mu istuma ja r??kisid mulle t?e ?ra. Ja k?ik, mida ma enda arvates teadsin, pudenes t?kkideks,” lausus Anna vaikselt. „Kes oskab arvata, et midagi sellist v?ib olla juhtunud tema enda perekonnas? Ma jumaldasin Cyni. Ausalt ?eldes sain ma temaga paremini l?bi kui isaga. Ja siis sain ma teada, et ta polegi mu ema ja et nad m?lemad valetasid – sisuliselt valetasid sellega, et j?tsid t?e r??kimata. Nad ?tlesid, et minu ema astus ?hel p?eval v?lja arstikeskusest, kus ta t??tas, ja kadus j?ljetult. Viimane inimene, kes teda n?gi, oli arstikeskuse sekret?r. Ta ?tles, et ema pidi minema pubisse, mis oli sealsamas, viis minutit minna. Seal ootas teda tema parim s?branna. Kui mu ema v?lja ei ilmunud, arvas see s?branna, Oonagh Kennedy, kes oli juba tund aega oodanud, et ema ilmselt unustas. Ta helistas meile koju. Seal ema ei olnud. Isa helistas talle t??le, aga arstikeskus oli suletud. L?ks pimedaks. Ema ei tulnud koju. Isa helistas politseisse. Politsei uuris seda palju kuid. Ei midagi. Ei mingeid juhtl?ngu, keegi polnud ema n?inud – igatahes ?tlesid nii isa ja Cyn, aga p?rast seda olen ma lugenud asju, mis r??givad sellele vastu. Ma k?sisin isalt ja Cynilt, kus on mu ema vanemad. Nad ?tlesid, et nad on surnud. Selgus, et see on t?si. Minu vanaisa suri paar aastat p?rast ema kadumist infarkti ja vanaema suri aasta hiljem insulti. Ema oli nende ainus laps, nii et polnud rohkem sugulasi, kellega ma oleksin saanud kohtuda ja temast r??kida. Ma k?sisin fotosid. Isa ?tles, et viskas need k?ik minema, kuid Cyn otsis m?ned v?lja, paar n?dalat p?rast seda, kui ma teada sain. Ta palus mul isale mitte ?elda, et ta mulle pildid andis, palus need ?ra peita. Ma tegingi seda – mul oli j?nkukujuline pid?aamakott ja seal hoidsin ma ema fotosid mitu aastat.” „Kas teie isa ja kasuema seletasid teile, mis v?is teie emaga juhtuda?” k?sis Strike. „Te m?tlete Dennis Creedi?” k?sis Anna. „Jah, aga ?ksikasjadest nad ei r??kinud. Nad ?tlesid, et on v?imalik, et mu ema tappis ?ks… ?ks halb mees. Niipalju pidid nad r??kima, selle p?rast, mida see poiss koolis ?tles. „See oli ?udusttekitav m?te, et Creed v?is ta tappa – ma sain Creedi nime ?sna kiiresti teada, lapsed koolis aitasid hea meelega. Ma hakkasin n?gema ?udusunen?gusid emast, kes oli peata. M?nikord tuli ta ??sel minu magamistuppa. M?nikord n?gin ma unes, et ma leidsin tema pea m?nguasjakastist. Ma sain isa ja Cyni peale v?ga pahaseks,” j?tkas Anna s?rmi kokku p?imides. „Pahaseks muidugi selle p?rast, et nad mulle ei r??kinud, kuid lisaks hakkasin ma m?istatama, mida nad veel varjavad, kas nad on ema kadumisega seotud; kas nad tahtsid ta jalust koristada, et nad saaksid abielluda. Ma l?ksin natuke libedale teele, hakkasin poppi tegema… ?hel n?dalal?pul lasksin ma jalga ja politsei t?i mu koju. Isa oli maruvihane. Muidugi, kui ma n??d sellele m?tlen, ja p?rast seda, mis emaga juhtus… ilmselge, et see, et ma isegi ainult m?ne tunni kadunud olin… T?tt-?elda tegin ma nende elu p?rguks,” lausus Anna kohmetult. „Aga Cynile tuleb au anda, ta ei j?tnud mind. Ta ei andnud alla. Temal ja isal olid selleks ajaks juba oma lapsed – mul on nooremad vend ja ?de –, ja oli pereteraapia ja olid puhkused ?hteliitvate tegevustega, ja seda k?ike vedas Cyn, sest isa ei tahtnud sellistest asjadest kuuldagi. Emast r??kimine teeb ta ainult vihaseks ja kurvaks. Ma m?letan, kuidas ta minu peale karjus, et kas ma ei saa aru, kui kohutav on temale, et see k?ik j?lle v?lja tiritakse, mis tunne temal minu arvates on… Kui ma olin viisteist, ?ritasin ma leida ema s?brannat Oonagh’t, seda, kellega ta oleks pidanud enda kadumise ??l kokku saama. Nad olid koos Playboy j?nkud,” lisas Anna kerge muigega, „aga tookord ma seda veel ei teadnud. Ma leidsin Oonagh’ Wolverhamptonist ja ta oli ?sna tundeline, kui ma ?hendust v?tsin. Meil oli paar v?ga toredat telefonik?net. Ta r??kis mulle k?iksugu asju, mida ma t?esti teada tahtsin, minu ema huumorimeelest, l?hna?list, mida ta kasutas – Rive Gauche, ja kohe j?rgmisel p?eval l?ksin ma v?lja ja raiskasin s?nnip?evaks saadud raha, et osta pudel seda l?hna?li –, sellest, et ta oli ?okolaadist s?ltuvuses ja kinnism?tteline Joni Mitchelli f?nn. Kui ma Oonagh’ga r??kisin, muutus mu ema elusamaks kui fotode kaudu v?i isa ja Cyni jutu kaudu. Kuid isa sai teada, et ma olin Oonagh’ga r??kinud, ja ta oli maruvihane. Ta n?udis mult Oonagh’ telefoninumbri v?lja, helistas talle ja s??distas teda selles, et ta julgustab mind talle vastu astuma, ta ?tles talle, et mul on probleemid, ma k?in teraapias ja mul pole kindlasti vaja, et keegi mind „tagant ?hutaks”. Ta keelas mul ka Rive Gauchi kanda. Ta ?tles, et ei kannata selle l?hna. Niisiis ei saanudki ma Oonagh’ga kokku ja kui ma proovisin temaga uuesti ?hendust v?tta, kui olin juba ?le kahek?mne, ei leidnud ma teda. Niipalju, kui mina tean, v?is ta olla meie hulgast lahkunud. Ma l?ksin ?likooli, lahkusin kodust ja hakkasin Dennis Creedi kohta lugema, niipalju kui k?tte sain. ?udusunen?od tulid tagasi, aga selle v?lja selgitamisele, mis tegelikult juhtus, ei j?udnud ma sugugi l?hemale. N?htavasti oli minu ema kadumist uurinud mees, Bill Talboti nimeline inspektor, algusest peale arvanud, et Creed r??vis mu ema. N??d on Talbot kindlasti juba surnud, tal hakkas juba siis pensioniiga k?tte j?udma. Siis, m?ni aasta p?rast ?likooli l?petamist, tuli mul suurep?rane m?te luua veebilehek?lg,” j?tkas Anna. „Minu toonane t?druk jagas tehnikaasju. Ta aitas mul selle lehe teha. Ma olin v?ga naiivne,” ohkas Anna. „Ma ?tlesin, kes ma olen, ja anusin infot ema kohta. Ilmselt te kujutate ette, mis juhtus. K?ikv?imalikud teooriad – selgeltn?gijad ?tlesid, kust kaevata, paljud ?tlesid, et ilmselgelt oli k?ige taga minu isa, teised, et ma polegi tegelikult Margoti t?tar; et ma tahan raha ja tuntust, ja tulid ka m?ned eriti ?elad teated, kus ?eldi, et ilmselt jooksis mu ema armukesega minema, v?i midagi veel hullemat. Minuga v?ttis ?hendust ka paar ajakirjanikku. ?ks neist avaldas Daily Expressis meie pere kohta kohutava loo – nad v?tsid ?hendust ka isaga ja see oli enamv?hem viimane kirstunael meie suhetele. Need ei saanudki enam endiseks,” lausus Anna r??mutult. „Kui ma ?tlesin isale, et olen gei, paistis ta arvavat, et ma hakkasin selleks ainult tema vihastamiseks. Ja Cyn on viimastel aastatel ka rohkem tema poolele asunud. Ta ?tleb alati: „Ma pean sinu isale lojaalne olema, Anna.” Nojah,” ?tles Anna, „selline see lugu siis ongi.” Korraks v?ttis maad vaikus. „P?ris hirmus,” t?hendas Robin. „On,” n?ustus Kim ja asetas j?lle k?e Anna p?lvele, „ja ma m?istan t?ielikult Anna soovi saada lahendus, muidugi ma m?istan. Aga kas on realistlik,” lisas ta, vaadates otsa algul Robinile ja siis Strike’ile „ – ja ma ei taha sellega teid kuidagi solvata – uskuda, et teie saate p?rast nii pikka aega hakkama sellega, millega politsei ei saanud?” „Realistlik?” kordas Strike. „Ei.” Robin m?rkas, et Anna l?i pilgu maha ja tema suurtesse silmadesse tulvasid pisarad. Tal oli naisest tohutult kahju, kuid samal ajal austas ta Strike’i ausust, ja paistis, et see avaldas muljet ka skeptilisele Kimile. „T?de on selline,” j?tkas Strike ja vaatas taktitundeliselt oma m?rkmetesse, kuni Anna oli l?petanud silmade kuivatamise k?eseljaga. „Ilmselt on k?llalt suur v?imalus, et me saame selle juhtumi toimiku k?tte, sest meil on Londoni politseis ?sna head tutvused. Me v?ime kogu t?endusmaterjali uuesti l?bi s?eluda, k?ia tunnistajate juures, niipalju kui see v?imalik on, p?him?tteliselt vaadata teist korda iga kivi alla. Kuid nii pika aja j?rel v?ib arvata, et me ei leia midagi enamat, kui politsei leidis, ja meid ootavad ees t?sised takistused. Esiteks k?egakatsutavate asit?endite puudumine. Nagu ma aru saan, ei leitud teie emast s?na otseses m?ttes mingit j?lge, on see t?si? Ei mingeid r?ivaesemeid, bussikaarti – mitte midagi.” „T?si,” pomises Anna. „Teiseks, nagu te ?sja m?rkisite, on paljud inimesed, kes olid temaga seotud v?i kes tol ?htul midagi n?gid, t?en?oliselt surnud.” „Tean,” ?tles Anna ning ?ks pisar libises s?tendades m??da tema nina alla ja pudenes akr??lklaasist lauale. Kim sirutas k?e ja v?ttis Annal ?lgade ?mbert kinni. „V?ib-olla on asi selles, et ma saan nelik?mmend,” s?nas Anna ja nuuksatas, „aga ma ei kannata m?tet, et ma l?hen hauda ega saagi teada, mis juhtus.” „Ma m?istan,” ?tles Strike, „aga ma ei taha lubada midagi, mida ma t?en?oliselt saavutada ei suuda.” „Kas nende aastate jooksul,” k?sis Robin, „on v?lja tulnud mingeid uusi juhtl?ngu v?i olnud mingeid arenguid?” Vastas Kim. Tundus, et Anna varjamatu ahastus oli teda veidi raputanud, ja ta ei v?tnud k?tt Anna ?lgade ?mbert. „Meie teada mitte, eks ole, Annie? Aga kogu selline informatsioon l?ks t?en?oliselt Royle – Anna isale. Ja tema ei tarvitsenud meile ?elda.” „Ta k?itub, nagu poleks midagi sellist juhtunud, see on tema moodus sellega toime tulla,” lausus Anna ja p?hkis pisarad. „Ta teeb n?o, nagu poleks mu ema olemas olnudki – ainus ebamugav t?siasi on, et kui teda poleks olnud, poleks ka mind. Uskuge v?i mitte,” lisas ta, „aga k?ige hirmsam tundub mulle v?imalus, et ema l?ks lihtsalt omal vabal tahtel minema ega tulnudki tagasi, ta ei tahtnud n?ha, kuidas mul l?heb, ega tahtnud meile teada anda, kus ta on. See on asi, millele ma ei kannata m?elda. Minu isapoolne vanaema, keda ma pole kunagi armastanud – ta oli ?ks k?ige ?elamaid naisterahvaid, keda ma olen kunagi n?inud –, pidas oma kohustuseks mulle ?elda, et tema on salajas alati uskunud, et minu ema jooksis lihtsalt ?ra. Et ta ei tahtnud olla abielunaine ja ema. See tegi mulle rohkem haiget, kui ma oskan s?nadesse panna – m?te, et ema laskis k?igile osaks saada sellisel ?udusel, nad pidid m?istatama, mis temaga juhtus, ja ta ei uurinud kunagi, kas tema t?trega on k?ik korras… Isegi kui Dennis Creed ta tappis,” ?tles Anna, „oleks see hirmus – ?udne –, aga see oleks l?bi. Ma saaksin leinata, mitte ei peaks elama v?imalusega, et ema on kusagil olemas, elab teise nime all, ja talle ei l?he v?himalgi m??ral korda, mis meist k?igist on saanud.” Korraks tekkis vaikus, mille kestel nii Strike kui Robin j?id kohvi, Anna t?mbas ninaga ja Kim lahkus diivani juurest, et rebida rulli k?ljest leht k??gipaberit, mille ta ulatas oma naisele. Tuppa tuli teine ragdoll kass. Ta kinkis neljale inimesele ?leoleva ainitise pilgu ning heitis siis pikali ja sirutas end p?ikesevalguse laigu sees v?lja. „See on Lacey,” ?tles Kim, samal ajal kui Anna n?gu kuivatas. „Temale ei meeldi eriti keegi, isegi mitte meie.” Strike ja Robin naersid j?lle viisakalt. „Kuidas see k?iks?” k?sis Kim korraga. „Kuidas te tasu v?tate?” „Tundide j?rgi,” vastas Strike. „Te saate iga kuu arve, kus kulud on detailselt v?lja toodud. Ma v?in saata meiliga meie hinnad,” pakkus ta, „aga ilmselt te tahate selle korralikult l?bi r??kida, enne kui midagi otsustate.” „Jah, kindlasti,” vastas Kim, aga kui ta andis Strike’ile oma meiliaadressi, vaatas ta j?lle murelikult Anna poole, kes istus, pea langetatud, ja surus endiselt iga natukese aja tagant k??gipaberit vastu silmi. Strike’i jalak?nt t?stis protesti, kui tal paluti nii l?hikese istumise j?rel keha raskus j?lle oma kanda v?tta, kuid tundus, et arutada pole enam eriti midagi, eriti kuna Anna oli langenud pisaraterohkesse vaikimisse. Kahetsedes pisut, et oli k?psisetaldriku puutumata j?tnud, surus detektiiv Anna jahedat k?tt. „Ait?h igatahes,” ?tles Anna ja Strike’il oli tunne, et ta oli valmistanud naisele pettumuse; et naine oli lootnud, et ta lubab t?e v?lja selgitada; et ta vannub oma au nimel, et saab hakkama sellega, mis kellelgi teisel polnud ?nnestunud. Kim juhatas nad majast v?lja. „Me helistame teile hiljem,” ?tles Kim. „T?na p?rastl?unal. Kas nii sobib?” „V?ga hea, me j??me ootama,” vastas Strike. Robin vaatas tagasi, kui suundus koos Strike’iga m??da p?ikesest valgustatud aiatreppi alla t?nava poole, ja tabas Kimi kummalise pilgu, otsekui oleks naine leidnud k?laliste juures midagi, mida ta polnud oodanud. Kui ta n?gi, et Robin vaatab, naeratas ta ?raolevalt ja pani sinise ukse nende taga kinni. 7 Nad kaua n?nda r?ndasid ju s?bralikul moel, nii k?nnumaadel kui ka sellistel, mis h?sti haritud… Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” Kui nad Falmouthist minema s?itsid, Strike’i tuju t?usis ja Robin pani selle peamiselt huvi arvele uue v?imaliku juhtumi vastu. Ta polnud veel kunagi n?inud, et m?ni intrigeeriv probleem poleks Strike’i t?helepanu k?itnud, ?ksk?ik mis ka tema eraelus parajasti toimus. Osalt oli tal ?igus – Anna lugu oli t?esti Strike’is huvi ?ratanud, kuid peamiselt r??mustas teda v?ljavaade, et ta saab lasta oma proteesil m?ne tunni puhata, ja teadmine, et iga minutiga kasvab teda ?est lahutav vahemaa. Ta tegi autoakna lahti, et lasta tuttaval ergutaval mere?hul vanasse autosse hoovata, ja k?sis, puhudes suitsu Robinist eemale: „Kas sa Morrist oled minu ?raolekul palju n?inud?” „Eile n?gin,” vastas Robin. „Maksin talle eelmise kuu kulurahad ?ra.” „Aa, v?ga hea, ait?h,” ?tles Strike, „ma pidingi sulle meelde tuletama, et see tuleb ?ra teha. Mis sa temast arvad? Barclay ?tleb, et ta oskab oma t??d h?sti, ainult r??gib autos liiga palju.” „Nojah,” heitis Robin, ilma et oleks midagi kinnitanud ega ?mber l?kanud, „r??kida talle meeldib.” „Hutchinsi meelest on ta natuke libe tegelane,” j?tkas Strike, sondeerides ettevaatlikult pinda. Ta oli m?rganud, et Robini jaoks oli Morrisel varuks eriline h??letoon. Hutchins oli ka teatanud, et Morris k?sis talt, kas Robin on suhtes. „Mm,” tegi Robin, „noh, ma pole temaga tegelikult nii palju kokku puutunud, et oskaksin midagi arvata.” Arvestades Strike’i praegust stressitaset ja t??hulka, millega hakkama saamiseks b?roo pidi pingutama, otsustas Robin, et ei hakka Strike’i k?ige viimasena t??le v?etud meest kritiseerima. Neil oli ?hte inimest juurde vaja. V?hemalt teeb Morris oma t??d h?sti. „Patile ta meeldib,” lisas Robin, osalt lihtsalt selleks, et nalja saada, ja n?gigi silmanurgast l?bususega, et Strike p??rdub tema poole, kulm kortsus. „Kurat, see pole k?ll mingi soovitus.” „Nii pole ilus ?elda,” pistis Robin. „Sa saad ikka aru, et n?dala p?rast on Pati juba raskem lahti lasta? Tema prooviaeg on peaaegu l?bi.” „Ma ei tahagi teda lahti lasta,” vastas Robin. „Minu meelest on ta v?ga tore.” „Noh, j??gu see siis sinu hingele, kui temaga kunagi probleeme hakkab tekkima.” „Minu hingele see ei j??,” ?tles Robin. „Minu kaela sa teda ei aja. Tema t??lev?tmine oli ?hine otsus. Sina olid see, kellel oli ajutistest sekret?ridest k?rini…” „Ja sina olid see, kes ?tles „v?ib-olla poleks paha v?tta traditsioonilisem asjaajaja” ja „me ei peaks teda tema vanuse p?rast alahindama”…” „… ma tean, mida ma ?tlesin, ja vanuse-jutu juurde j??n ma ka n??d. Ja meil ongi vaja kedagi, kes saaks tabelitest aru, kes on korrastatud t??meetoditega, aga sina olid see, kes…” „… ma ei tahtnud, et sa s??distaksid mind vanuselises diskrimineerimises.” „… sina olid see, kes talle seda t??d pakkus,” l?petas Robin kindlalt. „Ma ei tea, mis pagan mul m?ttes oli,” pomises Strike ja nipsas sigaretituha aknast v?lja. Patricia Chauncey oli viiek?mne kuue aastane, kuid v?lja n?gi kuuek?mne viiene. Ta oli k?hn naine s?gavate kortsudega, p?rdikuliku n?oga ja uskumatult tintmustade juustega, ning suitsetas b?roos lakkamatult e-sigaretti, kuid teda v?is n?ha t?mbamas p?rissigareti suitsu s?gavale kopsudesse samal silmapilgul, kui tema jalad t??p?eva l?pus k?nniteed puudutasid. Pati h??l oli nii madal ja r?me, et telefonis aeti teda tihtipeale Strike’iga segi. Ta istus b?roo eesruumis Robini endise laua taga ja oli v?tnud n??d, mil Robin oli l?inud ?le t?isajaga detektiivit?? peale, ?le suurema osa b?roo telefonivastamisest ja haldamisest. Strike ja Pat olid suhtunud algusest peale teineteisesse v?itlushimuliselt ja see h?mmastas Robinit, kellele meeldisid nad m?lemad. Robin oli Strike’i m?nikord v?lja l??vate pahurushoogudega harjunud ja oli valmis talle need andestama, eriti kui kahtlustas, et tal on valud, Pat aga ei tundnud mingeid s?dametunnistusepiinu ja v?is t?iesti n?hvata: „Kas see tapaks su ?ra, kui sa ait?h ?tleksid?”, kui Strike ei ilmutanud juhtumisi piisavat t?nulikkust, kui Pat talle telefonis?numid edasi andis. Oli ilmselge, et tema ei tunne n??d juba kuulsa detektiivi ees v?himatki aukartust, mida olid n?idanud ?les m?ned ajutised sekret?rid, kellest ?he oli Strike kohapeal lahti lasknud, kui n?gi, et see filmib teda oma telefoniga b?roo eesruumist. Asjaajaja k?itumine andis lausa m?ista, et ta elab igap?evases ootuses, et saab teada midagi, mis Strike’ile varju heidab, ja ta ilmutas teatud rahulolu, kui kuulis, et m?lk ?hel kaustakapil tekkis sellest, et Strike virutas sellele kunagi rusikaga. Samas aga olid toimikud t?idetud, arved korras, k?ik t?ekid ilusti sisse kantud, telefonile vastati kiiresti, s?numid anti edasi t?pselt, b?roos ei saanud kunagi otsa teekotid ega piim ja Pat polnud ainsatki korda j??nud t??le hiljaks, ?ksk?ik milline ka polnud ilm ja vaatamata viivitustele metroorongide s?idugraafikus. Oli ka t?si, et Patile meeldis Morris, kes oligi enamiku tema harvade naeratuste adressaat. Morris vaatas alati hoolega, et p?hendaks Patile kogu oma sinisilmse sarmi, enne kui Robini ette v?ttis. Pat uskus juba, et tema nooremate kolleegide vahel v?ib t?rgata armulugu. „Ta on v?ga kena mees,” ?tles ta Robinile alles eelmisel n?dalal, kui Morris teatas telefoni teel oma asukoha, et ajutiselt k?ttesaamatule Barclayle saaks edasi ?elda, kus ta peab nende k?ige suurema juhtumiga seotud j?lgimise ?le v?tma. „Seda peab tunnistama.” „Ma ei pea midagi tunnistama,” vastas Robin pisut pahaselt. Juba see oli halb, et Ilsa Robinit tema puhkeajal Strike’iga t??tas, polnud vaja, et n??d hakkaks veel Pat tegema t??ajal sama Morrisega. „T?pselt,” vastas Pat, laskmata end heidutada. „Las ta teenib austuse v?lja.” „Aga see selleks,” ?tles Strike n??d, l?petas sigareti ja kustutas koni plekktoosi sisse, mida Robin just selleks otstarbeks kindalaekas hoidis, „sa t?mbasid Tupsukesega otsad kokku. Kuradi hea t??.” „Ait?h,” ?tles Robin. „Aga see l?heb lehtedesse. Mitme naise v?i mehe pidamine on alati uudis.” „Jah,” ?hmas Strike. „Noh, Tupsukesel saab olema hullem kui meil, aga meil tasub ?ritada oma nime sellest eemal hoida, kui v?imalik. Ma r??gin Windsori proua Campioniga. Niisiis j??vad veel,” ta loendas nimesid oma j?medatel s?rmedel, „Kahepalgeline, Kergejalg, Postkaart ja Suli.” B?roos oli saanud kombeks panna sihtm?rkidele ja klientidele h??dnimed, peamiselt selleks, et nende p?risnimed avalikus kohas r??kides v?i meilidest v?lja ei tuleks. Kahepalgeline oli b?roo endine klient, kes oli hiljuti uuesti v?lja ilmunud, p?rast seda, kui oli proovinud teisi eradetektiive ja leidnud, et need ei rahulda teda. Strike ja Robin olid varem uurinud kaht tema t?druks?pra. Esmapilgul oleks v?inud tunduda, et Kahepalgelisel ei vea armastuses sugugi, ta on mees, kellele partnerid, keda tema kopsakas arvesaldo alguses ligi t?mbas, ei suuda kuidagi truuks j??da. Aja jooksul olid Strike ja Robin hakanud aga uskuma, et mehele valmistas mingit ebam??rast emotsionaalset v?i seksuaalset rahulolu, kui teda peteti, ning b?roole maksti, et nad hangiksid t?endeid, mis ei ?rritanud teda, vaid vastupidi, pakkusid naudingut. Kui Kahepalgelisele esitati t?endid naise truudusetusest, seadis ta naise nendega silmitsi, saatis ta minema ja otsis uue ning k?ik hakkas j?lle otsast peale. Seekord k?is Kahepalgeline glamuurimodelliga, kes paistis mehe halvasti varjatud pettumuseks olevat truu. Kergejalg, kelle kujutlusv?imevaese h??dnime oli valinud Morris, oli kahek?mne nelja aastane tantsija, kellel oli k?imas armulugu kolmek?mne ?heksa aastase kaks korda lahutatud naisega, kes paistis peamiselt silma kunagise narkootikumitarvitamisega ja ??ratu usaldusfondiga. Selle koorekihti kuuluva naisterahva isa palkaski b?roo, et uurida Kergejala mineviku v?i k?itumise kohta v?lja midagi sellist, mida saaks kasutada t?tre temast eemale kiskumiseks. Postkaart oli seni t?iesti tundmatu suurus. Keskealine ja Robini meelest mitte eriti v?luv televisiooni ilmateadustaja oli tulnud b?roosse p?rast seda, kui politsei ?tles, et nad ei saa midagi ette v?tta postkaartidega, mis olid hakanud saabuma tema t??kohta ja mida oli hakatud v?ga murettekitaval kombel tooma ??tundidel ka tema koju. Kaartidel polnud ?hvardusi, tihtipeale olid need lihtsalt banaalsed kommentaarid ilmamehe lipsuvaliku kohta, kuid need andsid tunnistust, et postkaartide saatja teab tema liikumiste ja eraelu kohta palju rohkem, kui ?ks v??ras teadma peaks. Ise?ralik oli ka just postkaartide valimine, kui t?nap?eval on nii palju lihtsam kiusata inimest taga internetis. B?roo ?ks lepinguline, Andy Hutchins, oli n??d veetnud juba tervelt kahe n?dala jagu ?id ilmateadustaja maja ees parkides, kuid Postkaart ei olnud ennast veel ilmutanud. Viimane ja k?ige tulutoovam oli huvitav juhtum, mis puudutas Suli, noort investeerimispankurit, kelle kiire t?us ettev?ttes oli p?hjustanud tema t?helepanuta j??nud kolleegide hulgas ennustataval hulgal pahameelt, mis plahvatas lauskahtluseks, kui ta edutati kolme vaieldamatult parema kvalifikatsiooniga kandidaadi ees firma teiseks meheks. Millised hoovad t?pselt olid Sulil firma tegevjuhi m?jutamiseks (keda b?roos tunti SB ehk Suli Bossina), see ei huvitanud n??d enam mitte ?ksnes Suli alluvaid, vaid ka paari umbusklikku juhatuse liiget, kes kohtusid Strike’iga ?hes h?maras baaris Londoni finantskeskuses ja seletasid talle oma muret. Strike’i praeguseks strateegiaks oli ?ritada Sulist rohkem teada saada tema isikliku assistendi kaudu, kes oli naisterahvas, ja just sel eesm?rgil oli Morrisele antud ?lesandeks assistendile tundide kaupa mesijuttu ajada, ilma et ta oleks avaldanud oma nime v?i ametit, ning p??da v?lja selgitada, kui kindel on naise ustavus Sulile. „Kas sa pead mingiks kindlaks ajaks Londonis tagasi olema?” k?sis Strike p?gusa vaikuse j?rel. „Ei,” ?tles Robin, „miks sa k?sid?” „Ega sa vastu pole,” ?tles Strike, „kui me s??gipeatuse teeksime? Ma pole hommikust s??nud.” Kuigi Robin m?letas, et Strike’i ees oli olnud sarvesaiapuru t?is taldrik, kui ta Palacio Lounge’i j?udis, oli ta n?us. Paistis, et Strike loeb tema m?tteid. „Sarvesai ei l?he arvesse. Seal on peamiselt ?hk.” Robin hakkas naerma. Kui nad j?udsid Cornwall Service’i Subwaysse, oli ?hkkond nende vahel muutunud peaaegu l?busaks, hoolimata sellest, et nad olid v?sinud. Kui Robin, kes pidas meeles oma kindlat otsust s??a tervislikumalt, oli oma salatiga alustanud ja Strike oli v?tnud paar rahuldustpakkuvat suut?it oma steigi-juustu-v?ileivast, saatis Strike Kim Sullivanile t??pmeili b?roo hinnainfoga ja ?tles siis: „Ma l?ksin t?na hommikul Lucyga t?lli.” Robin j?reldas, et t?li oli olnud kole, kui Strike selle juba jutuks v?ttis. „Kell viis, aias, kui ma vaikselt suitsu tegin.” „Natuke varav?itu konflikti jaoks,” t?hendas Robin, nokkides innutult salatilehti. „Noh, tuleb v?lja, et meil on k?imas v?istlus „Kes armastab Joani rohkem?”. Ma ei teadnud, et ma ?ldse osalengi.” Umbes minuti s?i Strike vaikides ja j?tkas siis: „Asi l?ppes sellega, et ma ?tlesin talle, et minu meelest on Adam vinguv n?rukael ja Luke on m?lakas.” Robin, kes oli v?tnud lonksu vett, t?mbas selle hingekurku ja teda tabas kramplik k?hahoog. L?hedaste laudade tagant vaatasid einestajad nende poole, Robin aga puristas ja ahmis ?hku. Ta haaras laualt pabersalvr?ti, et l?uga ja l?bim?rgi silmi kuivatada, ning k?histas: „Mille… pagana… p?rast sa seda ?tlesid?” „Selle p?rast, et Adam on vinguv n?rukael ja Luke on m?lakas.” ?ritades ikka veel vett hingetorust v?lja saada, hakkas Robin naerma, pisarad jooksmas, kuid vangutas pead. „Kurat k?ll, Cormoran,” ?tles ta, kui suutis viimaks korralikult r??kida. „Sina ei pidanud nendega terve n?dala koos olema. Luke l?hkus mu uued k?rvaklapid ?ra ja siis jooksis mu jalaga minema, igavene v?ike raibe. Ja siis s??distab Luce mind, et ma soosin Jacki. Muidugi ma soosin teda – tema on ainuke normaalne.” „Jah, aga ?elda nende emale…” „Jah, tean,” lausus Strike kurvalt. „Ma helistan ja palun vabandust.” J?lle tekkis l?hike paus. „Aga perse k?ll,” urises ta, „miks ma pean nad k?ik koos v?lja viima? M?lemal ?lej??nul on s?jav?est kama. „Adam nuttis, kui te S?jamuuseumist tagasi tulite” – sittagi! Sellele v?iksele lurjusele lihtsalt ei meeldinud, et ma Jackile midagi ostsin, muud midagi. Kui Lucy saaks oma tahtmise, viiksin ma nad k?ik igal n?dalal?pul kuskile v?lja ja siis saaksid nad valida, kuhu minna, ?ksteise j?rel: siis tuleks k?ia loomaaias ja kuramuse kardirajal ja k?ik, mis minu ja Jacki koosolemistes head on, oleks rikutud. Jack meeldib mulle,” lisas Strike, ?llatusega, nagu paistis. „Meid huvitavad samad asjad. Mis maania see on, et neid k?iki peab ?htemoodi kohtlema? Minu meelest on see v??rtuslik elu ?ppetund – saada aru, et keegi pole sulle midagi v?lgu. Sa ei saa midagi automaatselt lihtsalt sellep?rast, et oled kellegi sugulane. Aga olgu, ta tahab, et ma ostaksin teistele poistele ka kingitusi,” ja Strike joonistas ?hku ruudu. „„Proovi mitte olla pisike v?rdjas”. Ma lasen teha sellise sildi, et see Luke’i toa seinale panna.” Nad ostsid kotit?ie sn?kke ja asusid uuesti teele. Kui nad j?lle maanteele keerasid, v?ljendas Strike s??tunnet, et tema ei saa osa maad roolis olla, sest vana Land Roveri juhtimine oli tema kunstjalale liiga suur vaev. „Pole t?htis,” vastas Robin. „Mul pole selle vastu midagi. Mis sulle nalja teeb?” lisas ta, n?hes, et Strike vaatab midagi, mille oli leidnud nende toidukotist, ja muigab. „Inglise maasikad,” ?tles Strike. „Ja see on koomiline, misp?rast?” Strike jutustas Dave Polworthi raevust selle ?le, et Cornwalli p?ritolu kaupadel pole sellekohast silti, ja tema sama suurest r??must selle ?le, et kohalikud m?rgivad blankettidel aina enam ja enam oma korni identiteedi inglise omast t?htsamaks. „Sotsiaalse identiteedi teooria on v?ga huvitav,” m?rkis Robin. „Ja eneselahterdamise teooria samuti. Ma ?ppisin neid ?likoolis. Need m?jutavad nii ?ri kui ?hiskonda…” Robin jutustas r??msalt paar minutit, kuni heitis pilgu Strike’i poole ja n?gi, et see on s?gavasti magama j??nud. Otsustades mitte solvuda, kuna mees oli v?simusest hall, j?i Robin vait, ja kui m?ned m?hatavad norsked v?lja arvata, ei tulnud Strike’i poolt rohkem mingit suhtlust, kuni ta l?puks Swindoni ??relinna l?histel korraga j?lle ?rkvele v?patas. „Kurat,” pomises ta ja p?hkis k?eseljaga suud, „anna andeks. Kui kaua ma magasin?” „Umbes kolm tundi,” ?tles Robin. „Kurat,” ?tles Strike uuesti, „anna andeks,” ja sirutas otsekohe sigaretti v?tma. „Ma pidin magama maailma k?ige ebamugavamal diivanil ja lapsed ajasid mu iga p?ev kuradima koidu ajal ?les. Kas tahad toidukotist midagi?” „Jah,” ?tles Robin ja heitis dieedi tuulde. Ta vajas h?dasti midagi ergutavat. „?okolaadi. Inglise v?i korni oma, mul ?ksk?ik.” „Anna andeks,” lausus Strike kolmandat korda. „Sa r??kisid midagi sotsiaalteooriast v?i millestki sellisest.” Robin muigas laialt. „Sa j?id magama umbes selle aja paiku, kui ma r??kisin sulle ?lip?nevast moodusest, kuidas ma rakendan sotsiaalse identiteedi teooriat detektiivit??s.” „Ja see on?” k?sis Strike, p??des varem viisakuses kaotatu n??d tasa teha. Robin, kes teadis v?ga h?sti, et just viisakuse p?rast Strike seda k?siski, seletas: „P?him?tteliselt kalduvad inimesed lahterdama ennast ja teisi gruppidesse, see aga toob kaasa sarnasuste ?lehindamise grupi siseselt, ja sarnasuste alahindamise grupi liikmete ja sellest v?ljaspool olijate vahel.” „Nii et sa tahad ?elda, et k?ik kornid on karused maa soolad ja k?ik inglased on ennast t?is persevestid?” Strike keeras ?he Yorkie batooni paberist lahti ja pistis Robinile pihku. „Ei tundu t?en?oline, aga ma uurin Polworthilt, mida ta sellest arvab, kui me j?rgmine kord kohtume.” Maasikatest, mis olid olnud Robini ost, ei teinud Strike v?ljagi, vaid avas purgi kokakoolat ja j?i seda, suitsetas ja vaatas, kuidas taevas v?rvub verekarva, kui nad Londonile l?hemale j?udma hakkasid. „Dennis Creed muide elab veel,” ?tles Strike, vaadates, kuidas puud autoakna taga h?guseks muutuvad. „Ma lugesin hommikul tema kohta netist.” „Kus ta on?” k?sis Robin. „Broadmooris,” vastas Strike. „Alguses l?ks ta Wakefieldi vanglasse, siis Belmarshi, ja 95-ndal viidi Broadmoori haiglasse ?le.” „Milline oli tema ps?hhiaatriline diagnoos?” „Vastuoluline. Ps?hhiaatrid ei j?udnud selles osas ?hele meelele, kas tema m?istus oli kohtupidamise ajal terve v?i mitte. V?ga k?rge IQ-ga. L?puks otsustas vandekohus, et Creed oli suuteline m?istma, mida valesti teeb, sellep?rast l?kski ta alguses vanglasse, mitte haiglasse. Kuid p?rast seda tekkisid tal ilmselt s?mptomid, mis muutsid ravi n?idustatuks. Olles lugenud selle kohta v?ga v?he,” j?tkas Strike, „saan ma aru, miks juurdlust juhtiv uurija arvas, et Margot Bamborough v?is Creedi ohvrite sekka kuuluda. V?idetavalt n?hti seal kandis selle aja paiku, kui Margot oleks pidanud pubisse minema, v?ikest kaubikut, mis s?itis ohtlikult kiiresti. Creed kasutas kaubikut,” selgitas Strike vastuseks Robini k?sivale pilgule, „m?ne teise oma teadaoleva r??vimise juures.” Lambid maantee ??res s?ttisid juba ja Robin, kes oli oma ?okolaadiga l?petanud, tsiteeris: „„Ta lebab p?has paigas”.” Endiselt suitsetav Strike m?hatas. „T??piline meediumite pl?ra.” „Arvad?” „Igatahes, kurat k?ll,” vastas Strike. „V?ga huvitav, et hauataguses elus oskavad inimesed r??kida ainult umbm??raste vihjetega. ?rka ?les.” „Hea k?ll, rahune maha. Ma lihtsalt m?tlesin valjusti.” „Hea tahtmise korral v?ib peaaegu iga paiga kohta ?elda, et see on p?ha. Clerkenwell, kus Margot kadus – kogu see piirkond on kuidagi religiooniga seotud. Seal olid mungad v?i midagi sellist. Tead, kus Dennis Creed 1974. aastal elas?” „R??gi.” „Paradise Parkis, Islingtonis,” vastas Strike. „Aa,” tegi Robin. „Nii et sa arvad, et meedium teadis t?esti, kes Anna ema oli?” „Kui mina meediumiv?rgiga tegeleksin, guugeldaksin mina igatahes klientide nimesid, enne kui nad kohale ilmuvad. Aga see v?is olla peen n?anss, mis oli m?eldud tr??stimiseks, t?pselt nagu Anna ?tles. Vihjed korraliku matmise kohta. Kui kohutav tema l?pp ka polnud, ?ilistab seda paik, kus on tema s?ilmed. Creed muide tunnistas, et puistas luut?kid Paradise Parkis laiali. Tampis need lillepeenardesse.” Kuigi autos oli endiselt umbne, jooksis l?bi Robini keha v?ike tahtmatu k?lmajudin. „Kuradi vereimejad,” ?hmas Strike. „Kes?” „Meediumid, selgeltn?gijad, k?ik need soolapuhujad… jahivad inimesi.” „Kas sina ei arva, et m?ned neist usuvad sellesse, mida teevad? Saavad enda meelest t?esti s?numeid teisest maailmast?” „Mina arvan, et maailmas on palju p?runuid, ja mida v?hem me neid nende p?runud olemise eest kiidame, seda parem meile k?igile.” Strike’i taskus helises telefon. Ta v?ttis selle v?lja. „Cormoran Strike.” „Jah, tere… mina olen Anna Phipps. Kim on ka siin.” Strike l?litas telefoni valjuh??ldi peale. „Loodetavasti te kuulete meid normaalselt,” ?tles ta ?le Land Roveri m?rina ja logina. „Me alles s?idame.” „Jah, l?rmi on kuulda k?ll,” vastas Anna. „Ma pean kinni,” ?tles Robin ja tegigi seda, keeras auto sujuvalt teelaiendile. „Ah, nii on parem,” lausus Anna, kui Robin mootori v?lja l?litas. „Noh, me arutasime seda Kimiga ja j?udsime otsusele: me tahaksime teid palgata.” Robin tundis elevuss??stu. „V?ga hea,” ?tles Strike. „Me p??ame aidata, kui v?imalik.” „Aga,” j?tkas Kim, „me arvame, et ps?hholoogilistel ja… noh, ausalt ?eldes finantsilistel p?hjustel tahaksime seada uurimisele t?htaja, sest kui politseil ei ?nnestunud seda juhtumit peaaegu neljak?mne aastaga lahendada… siis, noh, v?ite ju teie ka j?rgmised nelik?mmend aastat otsida, ilma et midagi leiaksite.” „Nii see on,” n?ustus Strike. „Nii et…” „Me m?tleme, et selleks v?iks olla aasta,” lausus Anna n?rviliselt. „Mida te… kas see tundub m?istlik?” „Mina oleksin sama soovitanud,” ?tles Strike. „Kui aus olla, siis ma ei usu, et meil oleks erilist v?imalust v?hem kui kaheteist kuuga kuhugi j?uda.” „Kas te tahate minult veel midagi k?sida, enne kui pihta hakkate?” k?sis Anna ?htaegu pabistades ja elevil olles. „Kindlasti tuleb midagi p?he,” vastas Strike ja v?ttis m?rkmiku v?lja, et ?hte nime kontrollida, „aga oleks hea r??kida teie isa ja Cynthiaga.” Liini teises otsas j?i t?iesti vaikseks. Strike ja Robin vahetasid pilgu. „Ma ei usu, et see oleks v?imalik,” ?tles Anna l?puks. „Andke andeks, aga ma arvan, et kui mu isa teaks, et ma selle asja ?les v?tsin, ei andestaks ta mulle iialgi.” „Aga Cynthia?” „Asi on selles,” kostis Kimi h??l, „et Anna isa j?i hiljuti haigeks. Cynthia on selle teema osas neist kahest m?istlikum, aga kindlasti ta ei taha, et Royd praegu endast v?lja viidaks.” „Noh, pole midagi,” ?tles Strike, vaatas Robini poole ja kergitas kulme. „Meie esimeseks prioriteediks on kindlasti politseitoimiku k?ttesaamine. Senikaua aga saadan ma teile meie t??plepingu. Printige see v?lja, kirjutage alla ja saatke tagasi, ning me asume asja kallale.” „Ait?h,” ?tles Anna ning v?ikese viivituse j?rel lausus ka Kim: „Olgu siis.” Nad l?petasid k?ne. „Kas sa n?e,” lausus Strike. „Meie esimene jahtunud j?lg. See tuleb kindlasti huvitav.” „Ja meil on aasta aega,” m?rkis Robin ja keeras auto tagasi maanteele. „Nad pikendavad seda aega, kui me millelegi j?lile saame,” arvas Strike. „Looda aga,” ?tles Robin pilklikult. „Kim n?ustus andma meile aasta, et ta saaks Annale ?elda, et nad on k?ike proovinud. Ma v?in sinuga kohe praegu viieka peale kihla vedada, et mingit ajapikendust me ei saa.” „Ma v?tan kihlveo vastu,” s?nas Strike. „Kui on kas v?i aimus mingist juhtl?ngast, tahab Anna kindlasti teada, kuhu see viib.” ?lej??nud teekond m??dus b?roo k?imasolevaid uurimisi arutades – jutuajamine, millega nad j?udsid Denmark Streeti otsa, kus Strike autost v?lja ronis. „Cormoran,” ?tles Robin, kui detektiiv oma koti Land Roveri tagumisest uksest v?lja t?stis, „sinu laual on s?num Charlotte Campbellilt. Ta helistas eile ja palus, et sa tagasi helistaksid. Ta ?tles, et tal on midagi, mida sa tahad.” ?he p?gusa hetke vaatas Strike Robinile lihtsalt otsa, tema ilme oli t?lgendamatu. „Selge. Ait?h. Noh, homme siis n?eme. Ei, ei n?e,” vaidles ta endale kohe vastu, „sul on ju vaba p?ev. Olgu sul siis tore.” Ja kui ta oli autoukse m?rtsuga kinni l??nud, hakkas ta b?roo poole lonkama, pea rinnal ja kott ?lal, andmata kurnatud Robinile mingit aimu, kas ta siis tahab seda, mis Charlotte Campbellil on, v?i mitte. TEINE OSA Siis tuli s?gis r?ivais kollaseis… Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” 8 Jah, palju hirmsat sellest hukutavast raamatust ta luges… Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” Kui Strike ja Robin teatasid talle uudist tema mehe kahenaisepidamisest, istus naine, keda nad n??d kutsusid Teiseks Proua Tupsukeseks, paar minutit vaikselt, n?ost valge. Tema v?ike, kuid v?luv maja Windsori s?dames oli sel teisip?evahommikul vaikne, tema poeg ja t?tar olid algkoolis ja ta oli enne detektiivide tulekut koristanud – ?hus oli puhastusvahendi l?hna ja vaibal tolmuimeja viirud. ?limalt l?ikima l??dud laual lebas k?mme fotot Tupsukesest Torquays, ilma parukata, naermas, kui ta astus v?lja pitsarestoranist koos teismeliste poistega, kes olid v?ga nende v?ikeste laste moodi, kelle ta oli sigitanud Windsoris, ja k?si ?mber naeratava naisterahva, kes oleks v?inud olla Strike’i ja Robini kliendi vanem ?de. Robin, kes m?letas t?pselt, mis tunne tal oli, kui tema abieluvoodist kukkus maha Sarah Shadlocki briljantk?rvar?ngas, v?is ainult arvata, milline valu, alandus ja h?bi selle pingul n?o taga valitses. Strike lausus tavap?raseid kaastundes?nu, kuid Robin oleks olnud valmis kogu oma pangaarve peale kihla vedama, et proua Tupsuke ei kuulnud ainsatki s?na – ja Robin sai aru, et tal oli ?igus, kui proua Tupsuke t?usis korraga, vabisedes nii hullusti, et ka Strike ajas end poole lause pealt vaevaga jalule, juhuks kui naine kokku variseb ja ta tuleb kinni p??da. Kuid naine sammus neist kangelt m??da, toast v?lja. Varsti p?rast seda kuulsid nad, kuidas v?lisuks avanes, ja n?gid oma klienti l?bi pitskardina, kui ta l?ks, golfikepp k?es, maja ette pargitud punase Audi Q3-e poole. „Oh kurat,” pomises Robin. Kui nad Teise Proua Tupsukese juurde j?udsid, oli naine juba l??nud sisse tuuleklaasi ja tekitanud auto katusesse mitu s?gavat m?lki. Akendele olid ilmunud suurisilmi vahtivad naabrid ja vastasmaja akna taga kl?hvisid hullunult kaks spitsi. Kui Strike haaras naise k?est golfikepi, hakkas proua Tupsuke teda s?imama, p??dis golfikeppi tema k?est ?ra v??nata, siis aga purskas tema silmist terve pisaratetulv. Robin v?ttis kliendil ?mbert kinni ja t??ris ta kindlalt tagasi majja, Strike oli aga j?relv?eks, golfikepp k?es. K??gis andis Robin Strike’ile korralduse teha kanget kohvi ja otsida ?les br?ndi. Robini soovitusel helistas proua Tupsuke oma vennale ja palus tal kiiresti tulla, aga kui ta oli selle k?ne l?petanud ja keris ekraanil, et leida Tupsukese number, kahmas Robin mobiili tema hoolitsetud k?est. „Andke tagasi!” h??dis proua Tupsuke, metsiku pilguga ja v?itlusvalmis. „See n?rukael… see n?rukael… ma tahan temaga r??kida… andke tagasi!” „Halb m?te,” m?rkis Strike ja asetas naise ette kohvi ja br?ndi. „Teie mees on juba n?idanud, et oskab v?ga h?sti teie eest raha ja muud vara peita. Teil on vaja kuradi k?va advokaati.” Nad j?id kliendi juurde, kuni j?udis kohale tema vend, ?likonnas personalijuht. Ta oli pahane, et tal paluti t??lt varem ?ra tulla, ja jutt j?udis talle nii aeglaselt kohale, et Strike oleks peaaegu raevu sattunud ja Robin tundis vajadust sekkuda, et t?li ?ra hoida. „Perse k?ll,” pomises Strike, kui nad juba tagasi Londoni poole s?itsid. „See mees oli juba kellegi teisega abielus, kui sinu ?ega abiellus. Kui raske on sellest aru saada?” „V?ga raske,” ?tles Robin ja tema h??les oli teravust. „Inimesed ei oota, et ennast korraga sellisest olukorrast leiavad.” „Mis sa arvad, kas nad kuulsid, kui ma palusin neil ajakirjandusele mitte ?elda, et meie asjaga tegelesime?” „Ei,” vastas Robin. Tal oli ?igus. Kaks n?dalat p?rast Windsoris k?imist ?rkasid nad hommikul ja avastasid, et mitme k?mulehe esik?ljel on paljastuslood Tupsukesest ja tema kolmest naisest, k?igis lehtedes oli sisek?ljel pilt Strike’ist ja tema nimi oli ka ?hes pealkirjas. Strike oli n??d juba omaette uudis ning kuulsa detektiivi ja masaja, kiilaneva j?uka mehe k?rvutamine, kellel oli ?nnestunud pidada kaht peret ja armukest, oli vastupandamatu ahvatlus. Strike oli t?helepanu v??rivates kohtuasjades k?inud tunnistamas ainult uhke t?ishabemega, mis kasvas sobivalt ruttu, kui tal seda vaja oli, ajakirjandus kasutas aga k?ige sagedamini ?hte vana fotot temast, kus ta oli mundris. Sellest hoolimata pidi Strike kogu aeg pingutama, et j??da nii silmatorkamatuks, kui tema elukutse n?uab, ja kommentaaride nuiamine t??kohal oli ebamugavus, mida tal sugugi vaja ei olnud. T?helepanutorm venis pikemaks, sest m?lemad proua Tupsukesed moodustasid oma v??rdunud abikaasa vastu r?ndeliidu. Ilmutades etten?gematut iha enda n?itamise vastu, nad mitte ?ksnes andsid ?hele naisteajakirjale ?hise intervjuu, vaid esinesid koos ka mitmes jutusaates, kus arutasid mehe pikka truudusemurdmist, ?okki, ?sjatekkinud s?prust, kavatsust panna Tupsuke kahetsema, et ta oli nendega ?ldse tutvunud, ning edastasid ka vaevuvarjatud hoiatuse lapseootel armukesele Glasgow’s (kes h?mmastaval kombel paistis kalduvat Tupsukest kaitsma), et ta ei loodaks, nagu oleks mehel veel punast pennigi taskus, kui tema naised temaga l?petanud on. September j?tkus, jahe ja rahutu. Strike helistas Lucyle, et tema poegade kohta inetult ?tlemise eest vabandust paluda, kuid Lucy j?i ka p?rast vabandust k?lmaks, kahtlemata sellep?rast, et Strike ilmutas kahetsust ainult selle p?rast, et oma arvamuse v?lja ?tles, kuid ei v?tnud oma s?nu tagasi. Strike sai kergendusega teada, et ?e poistel on n??d, kui kool oli j?lle alanud, igal n?dalavahetusel spordi?ritused, ja see t?hendas, et j?rgmisel k?lask?igul St. Mawesi ei pidanud ta diivanil magama ning sai ilma Lucy pingul, s??distava juuresolekuta Tedile ja Joanile p?henduda. Kuigi t?di tahtis Strike’ile sama meeleheitlikult s??a valmistada kui alati, oli ta juba keemiaravist n?rgestatud. Valus oli vaadata, kuidas ta end k??gis ringi veab, kuid ta ei n?ustunud istuma, isegi kui Ted teda h?rdalt palus. Laup?eva ?htul, kui Joan oli magama l?inud, onu murdus ja nuuksus Strike’i ?la najal. Kunagi oli Ted tundunud ?epojale l?bitungimatu, haavamatu v?ega kantsina, nii et Strike, kes muidu suutis magada peaaegu ?ksk?ik millistes tingimustes, lamas n??d ??sel rohkem kui kella kaheni ?rkvel, vaatas pimedusse, mis oli palju s?gavam kui Londoni ??d, m?istatas, kas ta peaks kauemaks j??ma, ja p?lgas ennast otsuse eest, et ?ige oleks Londonisse tagasi minna. Tegelikult oli b?rool nii palju t??d, et ta tundis end s??di koorma p?rast, mille ta Robini ja lepinguliste ?lule pani, kui pika n?dalavahetuse vabaks v?ttis ja Cornwalli s?itis. Lisaks viiele aktiivsele juhtumile b?roo toimikutes ?ongleerisid tema ja Robin aina kasvava haldusvajadusega, mida laienenud kaader n?udis, ja pidasid arendajaga, kes oli ?ra ostnud hoone, kus nende b?roo asus, l?bir??kimisi ??rilepingu pikendamiseks aasta v?rra. Lisaks ?ritasid nad, kuigi seni edutult, veenda ?hte b?roo kontaktidest politseis otsima ?les ja andma neile neljak?mne aasta vanust toimikut Margot Bamborough’ kadumise kohta. Morris oli endine Londoni v?mm nagu ka Andy Hutchins, nende k?ige pikaajalisem lepinguline t??taja, vaikne, morn mees, kelle multiskleroos oli ?nneks j?rele andnud, ja m?lemad olid p??dnud samuti oma endistelt kolleegidelt vanu teeneid sisse n?uda, kuid seni olid vastused b?roo palvetele j??nud kusagile „ilmselt on hiired selle nahka pistnud” ja „k?i p?rgu, Strike, mul on tegemist” vahele. ?hel vihmasel p?rastl?unal, kui Strike j?litas parajasti pealinna pankade piirkonnas Suli, ?ritas mitte liiga silmatorkavalt longata ja needis m?ttes juba teist odavaid vihmavarje pakkuvat t?navam??jat, kes oli talle ette j??nud, helises tema telefon. Ta arvas, et talle antakse j?rjekordne probleem, mis tuleb lahendada, niisiis tuli see ootamatult, kui helistaja ?tles: „Tere, Strike. George Layborn siinpool. Ma kuulsin, et sa uurid vist j?lle Bamborough’ juhtumit?” Strike oli kohtunud uurija Layborniga ainult korra, ja kuigi see oli olnud seoses ?he juhtumiga, mille juures Strike ja Robin olid Londoni politseid oluliselt aidanud, ei pidanud ta nende suhet nii l?hedaseks, et Laybornilt Bamborough’ toimiku hankimiseks abi k?sida. „Tere, George. Jah, sa kuulsid ?igesti,” ?tles Strike ja vaatas, kuidas Suli ?hte veinibaari p??rdub. „Noh, me v?iksime homme ?htul kokku saada, kui tahad. Feathersis, kell kuus?” pakkus Layborn. Niisiis palus Strike Barclayl t?? ?le v?tta ja suundus j?rgmisel ?htul Scotland Yardi l?hedal asuvasse pubisse, kus leidis Layborni juba leti ??res ootamas. Layborn, vatsakas keskealine hallip?ine mees, ostis neile m?lemale klaasi London Pride’i ja nad kobisid ?hte nurgalauda. „Minu vanamees tegeles Bamborough’ juhtumiga, Bill Talboti k?e all,” ?tles Layborn. „Ta r??kis mulle sellest pikalt-laialt. Mida te seni leidnud olete?” „Mitte midagi. Ma uurisin vanu artikleid ja ?ritan leida inimesi, kes t??tasid seal arstikeskuses, kust Bamborough kaduma l?ks. Enne politseitoimiku n?gemist ei saa ma rohkem eriti midagi teha, aga seni pole keegi saanud meid selle k?ttesaamisel aidata.” Layborn, kes oli nende ainsal varasemal kohtumisel demonstreerinud armastust v?rvika ja ropu keelekasutuse vastu, tundus t?na kummaliselt hillitsetud. „See oli ?ks kuradima segapuder, kogu see Bamborough’ juurdlus,” lausus ta vaikselt. „Kas Talbotist keegi juba r??kis?” „R??gi.” „Ta l?ks peast segi,” ?tles Layborn. „Korralik n?rvivapustus. Ta oli juba enne selle juhtumi v?tmist imelikult k?itunud, aga noh, siis olid ju seitsmek?mnendad – t??tajate vaimse tervise eest hoolitsemine oli pededele. Aga omal ajal oli Talbot hea politseinik. Paar madalamat politseinikku panid t?hele, et ta k?itub kummaliselt, aga kui nad selle ?les v?tsid, k?sti neil kuu peale kerida. Ta oli juba kuus kuud Bamborough’ juurdlust juhtinud, kui tema naine keset ??d kiirabi kutsus ja ta haiglasse laskis panna. Ta saadeti pensionile, aga Bamborough’ juurdlust see enam ei p??stnud. Ta suri alles tubli k?mme aastat hiljem, aga ma kuulsin, et ta ei saanudki sellest ?le, et selle juurdluse n?ssu keeras. Kui tal parem hakkas, oli tal selle p?rast hirmus piinlik.” „Miks siis?” „Ta usaldas liiga palju oma sisetunnet, ei kogunud korralikult asit?endeid, ei tundnud v?himatki huvi pealtn?gijatega r??kimise vastu, kui nende jutt tema teooriaga ei sobinud…” „Ja tema teooriaks oli, et Creed r??vis Bamborough’, ?igus?” „T?pselt,” n?ustus Layborn. „Kuigi Creedi kutsuti tollal alles Essexi Lihunikuks, sest ta j?ttis esimesed paar surnukeha Epping Forestisse ja Chigwelli.” Layborn v?ttis pika s??mu ?lut. „Suurem osa Jackie Ayletti j??nustest leiti pr?gikonteinerist. See mees on elajas. Elajas.” „Kes p?rast Talbotit juhtumi ?le v?ttis?” „Mingi Lawsoni-nimeline t??p, Ken Lawson,” ?tles Layborn, „aga kuus kuud oli m??das, j?lg oli jahtunud ja ta sai p?randiks paraja jama. Lisaks ei vedanud Margot Bamborough’l ajastusega,” j?tkas Layborn. „Kas tead, mis juhtus kuu aega p?rast tema kadumist?” „Mis siis?” „Lord Lucan l?ks kaduma,” ?tles Layborn. „Eks proovi kadunud perearsti lehtede esik?ljel hoida, kui k?rgaristokraadi lapsehoidja surnuks taotakse ja k?rgaristokraat ise jooksu l?heb. Playboy j?nku pildid olid juba avaldatud – kas sa teadsid, et Bamborough oli j?nku?” „Jah,” ?hmas Strike. „See aitas tema ?pinguid rahastada,” lausus Layborn, „aga minu vanamehe s?nutsi tema perele ei meeldinud, et see p?evavalgele tiriti. See ajas nad korralikult turri, kuigi t?nu nendele piltidele sai see juhtum kindlasti rohkem t?helepanu. Nii see juba k?ib,” ?tles uurija. „Mis sinu isa arvates Bamborough’ga juhtus?” k?sis Strike. „Noh, kui aus olla,” ?tles Layborn ohates, „siis arvas ta, et ilmselt oli Talbotil ?igus: Creed r??vis Bamborough’. Polnud mingeid m?rke, et ta oleks tahtnud ise kaduda – pass oli kodus, kohvrit polnud pakitud, riideid polnud puudu, kindel t??koht, rahamuresid polnud, v?ike laps.” „Heas vormis, tervet kahek?mne ?heksa aastast naist on raske elava liiklusega t?navalt minema tirida, ilma et keegi m?rkaks,” t?hendas Strike. „T?si,” n?ustus Layborn. „Creed korjas oma ohvrid ?les tavaliselt siis, kui nad olid purjus. Samas oli see ?htu pime ja vihmane. Creed oli selliste asjadega ennegi hakkama saanud. Ja ta oskas h?sti naiste kahtlusi uinutada ja neis kaastunnet ?ratada. Paar naist l?ksid tema korterisse omal tahtel.” „Ja sealkandis n?hti kihutamas Creedi omaga sarnast kaubikut, eks ole?” „T?pselt,” ?tles Layborn, „ja isa jutu j?rgi ei kontrollitud seda juhtl?nga kunagi korralikult. Talbot ei tahtnud nimelt kuulda, et see v?is olla keegi, kes ?ritas ?htuoote ajaks koju j?uda. Rutiinne t?? j?eti lihtsalt tegemata. N?iteks kuulsin ma, et seal kandis j?lkus ka ?ks Bamborough’ endine peigmees. Ma ei ?tle, et tema tappis Bamborough’, aga isa ?tles, et Talbot kulutas pool k?sitlemisaega, ?ritades teada saada hoopis seda, kus see mees oli ??l, kui r?nnati Helen Wardropi.” „Keda?” „?hte prostituuti. Creed ?ritas teda 73. aastal r??vida. Ega Creedil ka iga kord ?nneks ei l?inud. Peggy Hiskett p??ses tema k?est 71. aastal ja andis politseile tema kirjelduse, aga sellest polnud eriti abi. Peggy ?tles, et Creed on tumedap?ine ja j?ssakas, sest tookord kandis Creed parukat ja tal oli seljas paks naistemantel. L?puks saadi ta k?tte t?nu Melody Bowerile. See oli ?ks ??klubi laulja, n?gi v?lja nagu Diana Ross. Creed hakkas temaga bussipeatuses juttu ajama, pakkus, et viib ta ?ra, ja kui naine keeldus, ?ritas teda kaubikusse tirida. Melody sai p?genema, andis politseile korraliku isikukirjelduse ja ?tles neile, et tema r?ndaja oli ?elnud, et tema maja on Paradise Parki l?histel. L?pu poole muutus Creed hooletuks. ?lbus sai talle saatuslikuks.” „Sa tead sellest asjast ikka omajagu, George.” „Nojah, isa oli ?ks esimesi, kes Creedi keldrisse l?ks, kui nad olid ta kinni v?tnud. Ta ei tahtnud sellest kunagi r??kida, mida ta seal n?gi, kuigi ta oli n?inud j?ugus?dade tallermaid ja mida iganes… Creed ei v?tnud Bamborough’ tapmist omaks, aga see ei t?henda, et ta teda ei tapnud. See v?rdjas laseb inimestel pead murda, kuni on surnud. Kuradi ?el n?rukael. Ta on oma teadaolevate ohvrite perekondadega aastaid m?nginud. Talle meeldib anda m?ista, et tema arvel on rohkem naisi, kuid ?ksikasju ta ei ?tle. Mingi ajakirjanik k?sitles teda kaheksak?mnendate alguses, aga see oli ka viimane kord, kuid kellelgi temaga r??kida lasti. Justiitsministeerium tegi asjale l?pu. Creed kasutab avalikkuse t?helepanu kadunud naiste l?hedaste piinamiseks. See on ainus v?im, mis on talle veel j??nud.” Layborn t?hjendas oma ?lleklaasi ja vaatas k?ekella. „Ma teen, mis v?imalik, et sa toimiku k?tte saaksid. Minu vanamees oleks tahtnud, et ma aitan. See j?igi teda h?irima, kuidas selle juurdlusega l?ks.” Kui Strike l?ks tagasi oma p??ningukorterisse, hakkas tuul t?usma. Vihmat?pilised aknad l?gisesid liiga suurtes raamides, kui Strike sorteeris oma rahakotis olevad t?ekid hoolega l?bi ja pani k?rvale need, mis tuli raamatupidajale anda. Kell ?heksa, kui ta oli s??nud ?htus??gi, mille oli valmistanud oma ?he rauaga lauapliidil, heitis ta voodisse ja v?ttis k?tte Dennis Creedi biograafia, „Paradise Parki deemoni”, mille oli kuu aega tagasi kasutatud raamatuna tellinud ja mis oli seni avamata tema voodi k?rval lauakesel lebanud. Kui ta oli p?ksin??bi lahti teinud, et mahutada paremini ?ra ?sja tarbitud suur hulk spagette, t?i ta kuuldavale valju ja rahuloleva r?hatuse, s??tas sigareti, toetas selja patjadele ja avas raamatu algusest, kus ajajoon andis ettekujutuse Creedi pikast v?gistamiste ja m?rvade karj??rist. Strike keeras lehek?lge ja laskis pilgul k?ia ?le sissejuhatuse, kus oli ainus intervjuu, mille oli andnud Creedi ema Agnes Waite. … k?igepealt ?tles ta, et kuup?ev Creedi s?nnitunnistusel on vale. „Seal on ju kirjas, et ta s?ndis 20. detsembril, eks ole?” k?sis ta. „See pole t?si. See juhtus 19. novembri ??sel. Ta valetas, kui k?is s?ndi registreerimas, sest aeg, mille jooksul peaks selle registreerima, oli ?le l?inud.” „Ta” oli Agnese kasuisa William Awdry, mees, kes oli kohalike hulgas kurikuulus oma ?geda ja v?givaldse loomu poolest… „Ta v?ttis lapse minu s?lest, kohe kui ma olin ?ra s?nnitanud, ja ?tles, et tapab ta. Uputab v?lik?imlasse. Ma anusin, et ta seda ei teeks. Ma palusin h?rdalt, et ta lapse ellu j?taks. Enne seda ma ei teadnud, kas ma tahan, et laps elaks v?i sureks, aga kui sa oled last juba n?inud, teda s?les hoidnud… ja ta oli tugev, Dennis oli tugev, ta tahtis elada, sellest oli aru saada. Need ?hvardused kestsid n?dalaid, Awrdy ?hvardas, et tapab poisi. Siis aga olid naabrid juba kuulnud lapse nuttu ja t?en?oliselt kuulnud ka (Awdry) ?hvardusi. Ta teadis, et seda varjata enam ei saa, ta oli liiga kaua oodanud. Niisiis registreeris ta s?nni ?ra, aga valetas kuup?eva kohta, et keegi ei hakkaks k?sima, miks ta sellega nii kaua venitas. Polnud kedagi, kes oleks ?elnud, et see oli juhtunud varem, kedagi, kes oleks arvesse l?inud. Mulle ei kutsutud ?mmaemandat ega ?de ega kedagi…” Creed saatis mulle kirja teel tihti t?ielikumad vastused, kui meil n?ost-n?kku intervjuude ajal aega oli. Mitu kuud hiljem saatis ta mulle j?rgnevad read, mis puudutasid tema kahtlusi tema isa isiku suhtes: „Ma n?gin, kuidas mu arvatav kasu-vanaisa mind peeglist vaatas. Kui ma vanemaks sain, muutus sarnasus tugevamaks. Mul olid tema silmad, sama kujuga k?rvad, tema kahkjas jume, tema pikk kael. Ta oli minust suurem, mehelikuma v?limusega, ja ma arvan, et osa tema tohutust vaenust minu vastu tuli sellest, et ta ei kannatanud n?ha omaenda n?ojooni n?rgal ja plikalikul kujul. Ta j?lestas n?rkust…” „Jah, muidugi oli Dennis tema laps,” ?tles Agnes. „Ta (Awdry) hakkas pihta, kui ma olin kolmteist. Mind ei lubatud kunagi v?lja, mul polnud kunagi oma poissi. Kui ema m?rkas, et ma ootan last, ?tles Awdry talle, et ma olin salaja kellegagi kohtamas k?inud. Mida muud ta sai ?elda? Ja ema uskus teda. V?i v?hemalt tegi n?o, et usub.” Agnes p?genes kasuisa ?lerahvastatud majast varsti p?rast Dennise teist s?nnip?eva, kui oli ise kuueteist ja poole aastane. „Ma tahtsin Dennise kaasa v?tta, aga ma l?ksin ?ra keset ??d ja ei tohtinud l?rmi teha. Mul polnud kuhugi minna, mul polnud t??kohta, polnud raha. Ainult poiss, kes ?tles, et hoolitseb minu eest. Niisiis ma l?ksingi.” Agnesele oli m??ratud n?ha oma esimest last veel ainult kaks korda. Kui ta sai teada, et William Awdry on kallaletungi eest ?heksaks kuuks vangi pandud, l?ks ta tagasi ema poole, lootes, et saab Dennise salaja ?ra viia. „Mul oli plaanis Bertile (esimene abikaasa) ?elda, et ta mu ?epoeg, sest Bert ei teadnud kogu sellest jamast midagi. Kuid Dennis vist ei m?letanud mind. Ta ei lasknud minu emast lahti, ei r??kinud minuga, ja ema ?tles, et n??d on juba hilja ja ma poleks pidanud ?ra minema, kui last nii hirmsasti endale tahan. Niisiis l?ksin ma ?ra ilma temata.” Viimaseks korraks, kui Agnes n?gi poega oma silmaga, oli, kui ta s?itis tema algkooli juurde ja h?ikas teda aia tagant, et temaga r??kida. Kuigi Creed oli vaevalt viieaastane, v?itis ta meie teisel intervjuul, et m?letab seda viimast kohtumist. „Ta oli k?hn, ilutu v?ike naine, riides nagu lipakas,” jutustas ta. „Ta ei n?inud v?lja selline nagu teiste poiste emad. Oli aru saada, et ta pole v??rikas inimene. Ma ei tahtnud, et teised lapsed n?eksid, kui ma temaga r??gin. Ta ?tles, et on minu ema, ja mina ?tlesin, et see pole t?si, aga tegelikult ma teadsin, et on. Ma jooksin tema juurest minema.” „Ta ei tahtnud minuga mingit tegemist teha,” ?tles Agnes. „P?rast seda andsin ma alla. Ma ei tahtnud koju tagasi minna, kui Awdry seal oli. V?hemalt k?is Dennis koolis. Paistis, et ta on puhas… Ma m?tlesin ikka tema peale, et kuidas tal l?heb ja niimoodi,” ?tles Agnes. „Muidugi m?tled. Laps tuleb ju sinu seest. Mehed ei saa aru, mis tunne see on. Jah, ma m?tlesin, aga kui Bert postiteenistuses t??d sai, kolisin ma p?hja ega l?inud enam tagasi Londonisse, isegi mitte siis, kui ema suri, sest Awdry oli andnud teada, et kui ma peaksin v?lja ilmuma, l?heb ta p??raseks.” Kui ma Agnesele ?tlesin, et olin Dennisega kohtunud k?igest n?dal enne seda, kui tema juurde Romfordi tulin, huvitas teda ainult ?ks asi. „R??gitakse, et ta on v?ga tark. On siis v?i?” Ma ?tlesin, et kahtlemata on Dennis v?ga tark. See on ainus punkt, mille juures k?ik ps?hhiaatrid olid ?hel meelel. Vangivalvurid ?tlesid, et ta loeb v?ga palju, eriti ps?hholoogiateemalisi raamatuid. „Ma ei tea, kust ta selle tarkuse sai. Minult mitte… Ma lugesin sellest k?igest lehtedest. Ma n?gin teda uudistes, kuulsin k?igest, mida ta oli teinud. Kohutav, lihtsalt kohutav. Mis paneb ?he inimese selliseid asju tegema? Kui kohus oli l?ppenud, meenutasin ma, kuidas ta seal oli, puha paljas ja verine linoleump?randal, kus ma ta s?nnitasin, ja kuidas mu kasuisa seisis meie kohal ja ?hvardas ta uputada, ja n??d, aus?na,” ?tles Agnes Waite, „ma soovin, et oleksin lasknud tal seda teha.” Strike kustutas sigareti ja sirutas k?e ?llepurgi poole tuhatoosi k?rval. Akendele padises kerge vihm, Strike lappas raamatut natuke edasi ja peatus teise peat?ki keskel. … vanaema, Ena, ei tahtnud v?i ei suutnud k?ige nooremat majaelanikku oma abikaasa aina sadistlikumaks muutuvate karistuste eest kaitsta. Eriti pakkus Awdryle rahuldust alandada Dennist tema pideva voodim?rgamise p?rast. Dennise kasuvanaisa valas tema voodisse ?mbrit?ie vett ja siis sundis poissi seal magama. Creed m?letas mitut korda, kui ta pidi minema nurgapealsesse poodi Awdryle sigarette ostma, ainult l?bim?rjad pid?aamap?ksid jalas. „Siis otsib inimene kaitset fantaasiatest,” kirjutas Creed mulle hiljem. „Oma peas olin ma t?iesti vaba ja ?nnelik. Kuid juba siis oli p?rismaailmas rekvisiite, mille liitmine minu salajase eluga pakkus mulle naudingut. Esemeid, mis said minu fantaasiates tootemliku j?u.” Kui Dennis sai kaheteistk?mneaastaseks, oli ta avastanud vuajerismi m?nud. „Mind erutas,” kirjutas ta p?rast meie kolmandat vestlust, „naiste vaatamine, kes ei teadnud, et neid j?lgitakse. Ma vaatasin oma ?desid, aga ma hiilisin ka v??raste valgustatud akende taha. Kui mul vedas, siis n?gin ma, kuidas naised v?i t?drukud lahti riietusid, ennast s?ttisid, v?i n?gin vilksamisi isegi alasti keha. Mind ei erutanud mitte ainult ilmsed sensuaalsed aspektid, vaid v?imu tunne. Mulle tundus, et ma r??visin midagi nende olemusest, v?tsin midagi, mida nemad pidasid isiklikuks ja varjatuks.” Varsti liikus ta edasi ja hakkas varastama naiste aluspesu naabrite pesun??ridelt ja isegi oma vanaemalt Enalt. Neid meeldis talle salajas kanda ja nende sisse masturbeerida… Haigutades lappas Strike lehti ja peatus ?he l?igu juures neljandast peat?kist. … vaikne postiruumi t??taja Fleetwood Electricis, kes h?mmastas kolleege, kui pani ?hel t??tajate olengul selga ?he naiskolleegi mantli, et matkida laulja Kay Starri. „V?ike Dennis l?ugas „Wheel of Fortune’it”, Jenny mantel seljas,” r??kis anon??mne t??kaaslane pressile p?rast Creedi vahistamist. „M?nel vanemal mehel oli seda imelik vaadata. Paar t?kki neist hakkasid teda p?rast seda, noh, lillaks pidama. Aga meie, nooremad, h?iskasime talle nagu midagi. P?rast seda tuli ta natuke oma kestast v?lja.” Kuid Creedi salajane fantaasiaelu ei keskendunud amat??rteatrile ega pubis laulmisele. Salajas k?igi eest, kes ?vipsis kuueteistaastast noorukit laval n?gid, muutusid tema keerulised fantaasiad aina sadistlikumateks… Kolleegid Fleetwood Electricis olid jahmunud, kui „v?ike Dennis” vahistati, sest ta oli v?gistanud ja piinanud Sheila Gaskinsit, 22-aastast poem??jat, keda ta oli j?litanud, kui naine hilis?htuse bussi pealt maha tuli. Gaskins, kes j?i ellu ainult t?nu sellele, et ??vaht, kes oli k?rvalt?navast h??li kuulnud, hirmutas Creedi minema, suutis anda t?endeid Creedi vastu. P?rast s??dim?istmist istus Creed viis aastat Pentonville’i vanglas. See oli viimane kord, kui ta hetke tujule j?rele andis. Strike tegi pausi, et s??data uus sigaret, siis aga lappas m??da k?mme peat?kki, kuni talle hakkas silma tuttav nimi. … doktor Margot Bamborough, Clerkenwelli ?ldarst, 11. oktoobril 1974. Uurija Bill Talbot, kes juurdlust juhtis, m?rkas otsekohe kahtlasi sarnasusi noore arsti ning Vera Kenny ja Gail Wrightmani kadumise vahel. Nii Kenny kui Wrightman r??viti vihmastel ?htutel, kui vihmavarjud ja vesised tuuleklaasid endast v?imalikele pealtn?gijatele takistusi kujutasid. Margot Bamborough’ kadumise ?htul oli tugev paduvihm. Nii Kenny kui Wrightmani l?heduses n?hti natuke enne nende kadumist v?ikest kaubikut, mille numbrim?rgid arvati olevat v?ltsitud. Endast andis teada kolm eri tunnistajat, kes ?tlesid, et samasugust kaubikut oli sel ?htul n?htud minema kihutamas ka Margot Bamborough’ t??koha l?hedalt. Veel k?nekam oli tunnistaja jutustus autojuhist, kes n?gi t?naval kaht naist, kellest ?ks paistis olevat ebakindel v?i n?rk ja keda teine toetas. Talbot seostas selle otsekohe purjus Vera Kennyga, keda n?hti ronimas kaubikusse koos kellegi teisega, kes tundus olevat naisterahvas, ja Peggy Hisketti tunnistusega, kes teatas ?ksikus bussipeatuses kohatud mehest, kes oli riietatud naiseks, p??dis teda veenda, et ta temaga koos pudelist ?lut jooks, ja muutus agressiivseks, kuid ?nneks sai Hiskett ?ratada m??da s?itva auto juhi t?helepanu. Veendunud, et Bamborough on langenud n??d juba Essexi Lihunikuks ristitud sarim?rtsuka ohvriks, asus Talbot… Strike’i mobiil helises. Proovides lehek?lge mitte k?est lasta, kobas ta telefoni j?rele ja v?ttis k?ne vastu, ilma et oleks helistaja nime vaadanud. „Strike.” „Tere, Bluey,” ?tles naiseh??l vaikselt. Strike pani raamatu voodile, kaaned ?lespoole. J?rgnes vaikus, mille kestel ta kuulis Charlotte’i hingamist. „Mida sa tahad?” k?sis ta. „Sinuga r??kida,” vastas Charlotte. „Millest?” „Ma ei tea,” ?tles Charlotte pooleldi naerdes. „Vali sina.” Strike tundis seda tuju. Charlotte oli j?udnud veinipudeliga poole peale v?i siis oli lasknud hea maitsta paaril viskil. Tema purjusolekus – isegi mitte purjusolekus, vaid alkoholist esile kutsutud leebumises – oli hetk, mil pinnale ilmus Charlotte, kes oli s?dantv?itev, lausa l?bus, kuid veel mitte v?itlushimuline ega halemeelne. Kord, nende kihluse l?pu poole, kui Strike’i kaasas?ndinud ausus sundis teda fakte tunnistama ja endale raskeid k?simusi esitama, k?sis ta endalt, kui realistlik v?i m?istlik on soovida, et sinu naine oleks kogu aeg pisut purjus. „Sa ei helistanud mulle tagasi,” j?tkas Charlotte. „Ma j?tsin sinu Robinile s?numi. Kas ta ei andnud seda edasi?” „Andis k?ll.” „Aga sa ei helistanud.” „Mida sa tahad, Charlotte?” Tervem?istuslik osa Strike’i ajust ?tles talle, et ta k?ne l?petaks, kuid ta hoidis endiselt telefoni k?rva juures, kuulas ja ootas. Charlotte oli olnud talle kaua nagu narkootikum – narkootikum v?i haigus. „Huvitav,” lausus Charlotte unelevalt. „Mina arvasin, et Robin otsustas ehk minu s?numit sulle mitte edasi anda.” Strike ei ?elnud midagi. „Kas te olete juba koos? Robin on ju p?ris kena. Ja kogu aeg kohal. Alati v?tta. Nii mug…” „Miks sa helistad?” „Ma ?tlesin ju, ma tahan sinuga r??kida… kas sa tead, mis p?ev t?na on? Kaksikute esimene s?nnip?ev. Kogu famille Ross tuli kohale, et nende ?mber lipitseda. Praegu on esimene hetk kogu p?eva jooksul, mis on minu p?ralt.” Strike muidugi teadis, et Charlotte’il olid s?ndinud kaksikud. Sellest oli teatatud Timesis, sest Charlotte oli abiellunud aristokraatlikku suguv?sasse, mis teatas s?ndidest, laulatustest ja surmadest alati Timesi lehek?lgedel, kuigi Strike ei saanud uudisest tegelikult lehest teada. Talle andis selle info edasi Ilsa ja Strike’ile meenus otsekohe, mida Charlotte ?tles talle rohkem kui aasta tagasi laua taga restoranis, kuhu ta oli Strike’i pettusega meelitanud. Ainus, mis on aidanud mul selle raseduse aja vastu pidada, on teadmine, et kui ma olen s?nnitanud, v?in ma lahkuda. Kuid lapsed s?ndisid enneaegselt ja Charlotte ei h?ljanud neid. Lapsed tulevad ju sinu seest. Mehed ei saa aru, mis tunne see on. M??dunud aasta jooksul oli Strike saanud veel kaks sellist napsist telefonik?net, m?lemad hilja ?htul. Esimese k?ne oli Strike l?petanud k?igest m?ne sekundi j?rel, sest Robin proovis teda k?tte saada. Teise k?ne l?petas j?rsult Charlotte, kui see oli kestnud m?ne minuti. „Kas sa teadsid, et keegi ei uskunud, et nad ellu j??vad?” k?sis Charlotte n??d. „See on,” sosistas ta, „ime.” „Kui t?na on su laste s?nnip?ev, siis ma peaksin laskma sul l?petada,” lausus Strike. „Head ??d, Char…” „?ra l?peta k?net,” ?tles naine, ja korraga oli tema h??l tungiv. „?ra l?peta k?net, palun ?ra tee seda.” L?peta k?ne, ?tles h??l Strike’i peas. Ta ei teinud seda. „Nad magavad, magavad s?gavasti. Nemad ju ei teagi, et neil on t?na s?nnip?ev, kogu see asi on naljanumber. Sellise kuradi ?uduse t?htp?eva t?histada… See oli jube, mind l?igati l?hki…” „Ma pean l?petama,” katkestas teda Strike. „Mul on tegemist.” „Palun,” peaaegu halises Charlotte. „Bluey, ma olen nii ?nnetu, sa ei kujuta ettegi, ma olen nii kuradi masenduses…” „Sa oled abielus ja kahe lapse ema,” ?tles Strike j?hkralt, „ja mina pole keegi, kelle rinna najale kurtma ja h?daldama tulla. Meil on olemas telefoninumbrid, kuhu sa saad anon??mselt helistada, kui peaks vaja olema. Head ??d, Charlotte.” Ta l?petas k?ne. Sadu oli tugevnenud. Vihm p?ristas vastu tumedaid aknaid. N??d oli Dennis Creedi n?gu k?rvale heidetud raamatu kaanel valepidi. Tundus, nagu oleksid tema heledate ripsmetega silmad ?mberp??ratud n?os teistpidi. Mulje oli k?hedusttekitav, justkui oleksid foto silmad elus. Strike v?ttis raamatu j?lle k?tte ja j?tkas lugemist. 9 Hea isand, s?prust lubage teilt paluda, sest ?sja teie p?rast olin seiklusis, kust saadud lahinghaavad veel on alles, n??d samamoodi heaga te mul tasuge. Edmund Spenser, „Haldjakuninganna” George Laybornil ei olnud ikka veel ?nnestunud Bamborough’ toimikut k?tte saada, kui Robini s?nnip?ev k?tte j?udis. Esimest korda elus, kui Robin ?heksanda oktoobri hommikul ?rkas ja talle meenus, mis p?ev on, ei tundnud ta mitte elevustorget, vaid tema tuju langes. T?na sai ta kaksk?mmend ?heksa aastat vanaks, ja kahek?mne ?heksal on ise?ralik k?la. Paistab, et need numbrid ei t?hista mitte orientiiri, vaid peatuskohta: „J?rgmine peatus: KOLMK?MMEND”. Ta j?i veel m?neks hetkeks lebama oma laia voodisse ??ritoas ja talle meenus, mida tema lemmikn?bu Katie ?tles tema viimasel kodusk?igul, kui ta aitas Katie kaheaastasel pojal voolida plastiliinist koletisi, kes saaksid tema m?nguveokiga s?ita. „Sina liiguksid justkui teises suunas kui meie, ?lej??nud.” Siis, n?hes Robini n?ol midagi, mis pani ta oma s?nu kahetsema, lisas Katie kiiruga: „Aga mitte halvas m?ttes! Sa paistad v?ga ?nnelik. Vaba, see t?hendab! Ausalt,” ?tles Katie ??nsa ebasiirusega, „m?nikord ma kadestan sind v?ga.” Robin polnud ainsatki sekundit kahetsenud abielu l?petamist, mille viimases faasis oli ta s?gavalt ?nnetu. Ta suutis endiselt esile manada selle tuju, mida ta ?nneks polnud p?rast seda enam tundnud ja mis j?ttis mulje, nagu voolaksid ?mbritsevast maailmast v?lja k?ik v?rvid – ja see, mis teda ?mbritses, oli olnud ilus: Robin teadis, et laevakapteni maja Deptfordis, kus tema ja Matthew’ teed viimaks lahku l?ksid, oli olnud v?ga v?luv koht, kuid oli kummaline, kui v?he ?ksikasju ta n??d selle kohta m?letas. V?hegi selgemalt meenus talle ainult elutus, mida ta oli nende seinte vahel tundnud, pidev s??tunne ja kabuhirm ning koitev ?udus, mis saatis m?istmist, et ta on aheldanud ennast inimese k?lge, kes talle ei meeldi ja kellega tal pole peaaegu midagi ?hist. Sellest hoolimata ei olnud Katie lustlikud s?nad, mis kirjeldasid Robini praegust elu „?nneliku” ja „vabana”, p?ris kohased. N??d juba mitu aastat oli Robin vaadanud, kuidas Strike seab oma t??elu k?igest muust ettepoole – Joani diagnoos oli Robini teada lausa esimene kord, kui Strike oma ?lesanded ?mber jaotas ja v?ttis oma peamiseks mureks millegi muu, mitte detektiivit?? – ja viimasel ajal tundis ka Robin, et t?? vallutab ta, ja see oli niiv?rd rahuldustpakkuv, et see neelas ta peaaegu t?ielikult. N??d, kui ta viimaks elas t?eliselt sellist elu, nagu oli tahtnud juba siis, kui Strike’i kabineti klaasuksest esimest korda sisse astus, m?istis ta, milline ?ksildus v?ib ?heainsa, tagant kihutava kirega kaasa tulla. Algul oli see, et tema voodi on ainult tema p?ralt, suur nauding – keegi ei mossitanud, selg tema poole, keegi ei kurtnud, et tema ei anna rahaliselt oma osa, ega jauranud oma edutamisv?ljavaadetest; keegi ei n?udnud ka seksi, millest oli saanud pigem t?? kui m?nu. Sellest hoolimata ja kuigi Matthew’d ei igatsenud Robin v?himalgi m??ral, kujutas ta ette, et mingil ajal (kui ta oli aus, siis v?ib-olla oli see aeg juba k?es) saab kehalise kontakti, kiindumuse ja isegi seksi puudumisest – viimasele m?tlemine oli Robini jaoks keerulisem kui paljudele teistele naistele – mitte pluss, vaid t?sine puuduj??k tema elus. Ja mis siis saab? Kas ta muutub Strike’i taoliseks ja tal tuleb rida armukesi, kes on kindlalt pagendatud teisele kohale t?? j?rel? Vaevalt oli ta j?udnud seda m?elda, kui avastas end pead murdmas, nagu oli teinud peaaegu iga p?ev p?rast seda telefonik?net, kas tema partner helistas Charlotte Campbellile tagasi. Enda peale pahasena heitis Robin teki k?rvale ning l?ks kummuti peal lebavatest pakkidest v?lja tegemata du?i alla. Tema uus kodu Finborough Roadil v?ttis enda alla kaks ?lemist korrust kitsast ridamajast. Magamistoad ja vannituba olid neljandal korrusel, ?hised ruumid viiendal. Elutoa k?rval oli v?ike terrass, kus omaniku vanaldasel taksikoeral Wolfgangil meeldis p?ikesepaistelise ilmaga lesida. Robin, kellel polnud mingeid illusioone selles osas, missugune kinnisvara on Londonis saadaval ?ksikule naisterahvale, kes teenib keskmist palka, eriti veel naisterahvale, kes peab maksma juristiarveid, uskus, et tal on tohutult vedanud, et ta saab elada puhtas, h?sti hoolitsetud ja maitsekalt sisustatud korteris, kus kahele m?eldud ruumid on ainult tema p?ralt ja korterikaaslane meeldib talle. Majas elas ka omanik, neljak?mne kahe aastane n?itleja Max Priestwood, kes poleks ilma ??riliseta j?udnud seda ?lal pidada. Max, kes oli gei, oli rohmakalt kena, nagu Robini ema oleks ?elnud – pikka kasvu ja laia?lgne, tihedate tumeblondide juustega, hallides silmades alaliselt v?sinud pilk. Lisaks oli ta vana s?ber Ilsale, kes oli k?inud tema noorema vennaga koos ?likoolis. Hoolimata Ilsa kinnitustest, et „Max on ?dini tore inimene”, oli Robin veetnud oma ??rilisep?lve esimesed kuud m?istatades, kas ta oli teinud tema juurde kolides tohutu vea, sest tundus, et mees on vajunud alalisse s?ngusse. Robin tegi, mis suutis, et olla hea korterikaaslane: ta oli juba loomult puhas ja korralik, ta ei lasknud kunagi k?vasti muusikat ega valmistanud v?ga tugevasti l?hnavat s??ki; ta sekeldas Wolfgangi ?mber ja tal oli meeles koera s??ta, kui Max oli ?ra; ta oli punktipealne, kui tuli n?udepesuainet ja kempsupaberirulli uuendada; ja ta vaatas hoolega, et oleks viisakas ja l?bus alati, kui nad kokku puutusid, kuid ometi naeratas Max harva, kui ?ldse, ja kui Robin majja tuli, tundus, et temaga r??kimine n?uab mehelt tohutut pingutust. Robinit haaras paranoia ja ta murdis pead, kas Ilsa oli Maxi t??delnud, et mees ta ??riliseks v?taks. Kui Robin oli juba m?ne kuu Maxi ??riline olnud, muutus jutuajamine nende vahel pisut kergemaks, kuid Max ei olnud kunagi jutukas. M?nikord oli Robin tema ?hesilbilisusele kaldumise eest t?nulik, sest kui ta p?rast kaheteistk?mnetunnist pausideta j?lgimist??d koju j?udis, kange kerega ja v?sinud, peas kihamas t??mured, oli viimane asi, mida ta tahtis, t?hi loba. Teinekord aga, kui ta oleks tahtnud minna ?lemisele korrusele avatud planeeringuga elutuppa, hoidus ta pigem oma tuppa, kartes, et tungib muidu Maxi isiklikku ruumi. Robin kahtlustas, et Maxi kestvalt morni tuju p?hjuseks on tema pidev t??tus. P?rast ?ht etendust West Endil, kus Maxil oli olnud v?ike osa, polnud tal ?nnestunud uut t??otsa leida. Robin ?ppis kiiresti mitte uurima, kas tal on mingeid rolliproove ootamas. M?nikord tundus, et tarbetult hukkam?istvalt k?las isegi k?simus: „Kuidas sul p?ev l?ks?” Robin teadis, et varem oli Maxi korterikaaslaseks olnud tema pikaajaline poiss-s?ber, kelle nimi oli kokkusattumuse t?ttu samuti Matthew. Robin ei teadnud Maxi lahkuminekust midagi peale selle, et tema Matthew oli oma poole majast vabatahtlikult Maxi nimele kirjutanud, ja Robini endise abikaasaga v?rreldes tundus see m?rkimisv??rselt helde. Kui Robin oli du?i all k?inud, t?mbas ta selga hommikumantli ja l?ks tagasi magamistuppa, et teha lahti viimastel p?evadel postiga tulnud pakid, mille avamise ta oli j?tnud t?naseks hommikuks. Ta kahtlustas, et ema oli ostnud talle aroomiteraapilised vanni?lid, mis olid justkui kingitus Robini vennalt Martinilt; et tema veterinaarist vennanaine (kes ootas parajasti Robini esimest vennat?tart v?i vennapoega) oli valinud kodukootud kampsuni, mis oli v?ga Jenny enda stiilis, ja et tema vennal Jonathanil on uus t?druks?ber, kes ilmselt oli valinud rippuvad k?rvar?ngad. Tundes pisut suuremat masendust kui enne kinkide avamist, riietus Robin ?leni musta, millega ta saab teha terve p?eva paberit??d b?roos, k?ia kohtumisel ilmateadustajaga, keda Postkaart ahistas, ning minna ?htul ka s?nnip?evatipsutamisele Ilsa ja Vanessaga, Robini politseinikust s?brannaga. Ilsa oli pakkunud, et kutsuda v?iks ka Strike’i, kuid Robin ?tles, et talle meeldiks, kui seal oleksid ainult t?drukud, sest n??d p??dis ta juba hoida ?ra ?ritusi, kus Ilsa v?iks proovida kosjasobitajat m?ngida. Kui Robin oli juba toast v?lja astumas, langes tema pilk raamatule „Paradise Parki deemon”, mille ta oli ostnud internetist, t?pselt nagu ka Strike. Robini raamat oli pisut rohkem r?situd kui Strike’i oma ja selle kohalej?udmine oli v?tnud kauem aega. Robin ei olnud seda veel eriti lugenud – osalt sellep?rast, et tavaliselt oli ta ?htuti nii v?sinud, et j?udis ainult voodisse variseda, osalt aga sellep?rast, et see osa, mida ta oli lugenud, t?i j?lle kergelt esile ps?hholoogilised s?mptomid, mida ta oli kandnud endaga kaasas sellest ajast peale, kui tema k?sivars ?hel pimedal ?htul l?hki l?igati. T?na aga pistis ta raamatu kotti, et seda metroos lugeda. Kui Robin metroojaama poole sammus, tuli emalt s?num, kus talle sooviti ilusat s?nnip?eva ja ?eldi, et ta vaataks oma meili. Seda Robin ka tegi ja n?gi, et vanemad on saatnud talle saja viiek?mne naelase Selfridge’i kaubamaja kinkekaardi. See kingitus oli ?limalt teretulnud, sest p?rast juristiarvete, ??ri ja teiste elamiskulude maksmist ei j??nud Robinil selle jaoks, mida v?iks nimetada endale millegi hea lubamiseks, enam sisuliselt mitte midagi ?le. Seadnud end juba pisut parema tujuga metroovaguni nurgas sisse, v?ttis Robin kotist „Paradise Parki deemoni” ja tegi selle lahti lehek?lje kohalt, kuhu oli viimati j?udnud. Kokkusattumus esimesel real tekitas tema sisemuses ise?raliku judina. 5. peat?kk Kuigi Dennis Creed ise ei osanud seda aimatagi, lasti ta vanglast v?lja tema t?elisel 29-ndal s?nnip?eval, 19. novembril 1966. Tema vanaema Ena oli surnud, kui Creed vanglas oli, ja ei tulnud k?ne allagi, et ta l?heks elama oma kasuvanaisa juurde. Tal ei olnud l?hedasi s?pru, kellelt abi otsida, ja k?ik, kes v?isid enne tema teist s??dim?istmist v?gistamises olla tema suhtes h?sti meelestatud, ei kiirustanud n??d temaga kohtuma ega teda aitama. Creed veetis oma esimese ?? vaba inimesena ?hes hostelis King’s Crossi l?histel. P?rast n?dalast magamist hostelites v?i pargipinkidel ?nnestus Creedil leida endale ??rituba. J?rgmised neli aastat liikus Creed viletsate ??ritubade ja l?hiajaliste, sularahas k?tte makstava palgaga t??kohtade vahel, mille sekka oli l?kitud t?naval elamise perioode. Hiljem tunnistas ta mulle, et k?lastas sel ajal k?vasti prostituute, kuid 1968. aastal tappis ta oma esimese ohvri. Koolit?druk Geraldine Christie l?ks parajasti koju… J?rgmised poolteist lehek?lge j?ttis Robin vahele. Tal polnud mingit erilist tahtmist lugeda ?ksikasju selle kohta, mida Creed oli Geraldine Christiega teinud. … kuni viimaks, 1970. aastal, ?nnestus Creedil hankida alaline elukoht keldriruumides ??ritubadega majas, mida pidas Violet Cooper, viiek?mneaastane endine teatri kost?meerija, kes, nagu Creedi vanaemagi, oli algstaadiumis alkohoolik. N??dseks lammutatud maja sai hiljem kurikuulsaks Creedi „piinakambrina”. K?rge r??mas tellishoone asus Liverpool Roadil, Paradise Parki l?histel. Creed esitas Cooperile v?ltsitud soovitused, mida naine ei vaevunud kontrollima, ja v?itis, et oli hiljuti vallandatud baarit??lt, kuid ?ks s?ber olevat lubanud talle t??kohta ?hes l?hedalasuvas restoranis. Kui kaitseadvokaat k?sis Cooperilt, miks ta oli valmis ??rima toa t??tule, kellel polnud kindlat elukohta, vastas Cooper, et ta on „?rna s?damega” ja Creed tundus olevat „armas poiss, natuke eksinud ja ?ksildane”. Violet Cooperi otsus ??rida Dennis Creedile v?lja algul ?ks tuba ja hiljem kogu keldrikorrus pidi talle kalliks maksma minema. Kuigi ta kinnitas kohtus, et tal polnud aimugi, mis tema maja keldris toimus, on Violet Cooperi nimega olnud sellest ajast peale seotud kahtlused ja h?bi. N??d on ta v?tnud endale uue identiteedi, mida ma n?ustusin mitte avaldama. „Ma arvasin, et ta on lilla,” ?tleb Cooper t?na. „Ma olin selliseid teatris n?inud. Mul oli temast kahju ja nii ongi.” Trullakas naine, kelle n?gu on laastanud aeg ja alkohol, tunnistab, et tema ja Creedi vahel sugenes kiiresti l?hedane s?prus. Vahel meie jutuajamise kestel paistab, et ta unustab, et noor „Den”, kes veetis palju ?htuid Violetiga koos tema isiklikus elutoas, kus m?lemad laulsid napsise peaga kaasa naise plaadikogule, on sarim?rvar, kes elutses tema keldris. „Ma ju kirjutasin talle ka,” ?tleb Violet. „P?rast seda, kui ta s??di m?isteti. Ma ?tlesin: „Kui sa tundsid kunagi midagi minu vastu, kui mingigi osa sellest oli p?ris, siis ?tle, kas sa tapsid m?ne neist teistest naistest. Sinul pole ju enam midagi kaotada,” ?t’sin ma, „ja inimesed saaksid rahu.”” Kuid Creedi vastukirjas ei tunnistatud midagi. „Ta on haige, nii see on. Siis sain ma sellest aru. Tema kirjas olid ainult ?he vana Rosemary Clooney laulu s?nad, mida me ikka koos laulsime – „Tule aga minu poole”. Teate k?ll seda laulu… „Tule aga minu poole, minu poole, siis mult kommi saad…” Siis sain ma aru, et ta vihkab mind sama palju kui k?iki teisi naisi. Ta ?rritas mind, nii see oli.” Kuid 1970. aastal, kui Creed Violeti keldrisse kolis, p??dis ta majaperenaise poolehoidu v?ita ja Violet tunnistab, et Creedist sai talle kiiresti midagi poja ja s?dames?bra vahepealset. Violet veenis oma s?pra Beryl Gouldi, kes oli keemilise puhastuse t??koja omanik, andma noorele Denile t??d kullerina, ja nii saigi mees oma kasutusse v?ikese kaubiku, mis pidi varsti ajakirjanduses kurikuulsaks saama… Kaksk?mmend minutit p?rast rongi peale minekut tuli Robin Leicester Square’i peatuses maha. Kui ta p?evavalguse k?tte j?udis, hakkas telefon tema taskus v?risema. Ta v?ttis telefoni v?lja ja n?gi s?numit Strike’ilt. Robin t?mbus metroojaamast v?ljuvast rahvamurrust eemale ja tegi s?numi lahti. Uudised: Ma leidsin doktor Dinesh Gupta, arsti, kes t??tas 1974. aastal koos Margotiga Clerkenwelli keskuses. Ta on vanem kui 80, aga tundub, et ta on t?ie m?istuse juures ja valmis mu hea meelega t?na oma majas Amershamis vastu v?tma. Praegu vaatan, kuidas Kergejalg Sohos hommikust s??b. L?una ajal lasen ma Barclayl t?? ?le v?tta ja l?hen otse Gupta poole. Kas on v?imalust, et sa saaksid kohtumise Ilmamehega edasi l?kata ja kaasa tulla? Robin vajus norgu. Ta oli ilmateadustajaga kohtumise aega korra juba muutnud ja tundus, et inetu oleks teha seda teist korda, eriti nii l?hikese etteteatamisega. Kuid doktor Dinesh Guptaga oleks ta ikkagi kohtuda tahtnud. Ma ei saa teda j?lle solgutada, kirjutas ta vastu. Anna teada, kuidas l?ks. Teeme nii, vastas Strike. Robin j?i veel m?neks sekundiks telefoniekraani vaatama. Eelmisel aastal unustas Strike tema s?nnip?eva ?ra, taipas seda n?dal aega hiljem ja ostis talle lilli. Kuna paistis, et Strike tunneb ennast selle p?rast s??di, arvas Robin, et ta m?rgib selle p?eva ?les ja v?ib-olla paneb ka mobiilile teavituse. Kuid ei ilmunud mingit „Muide, ilusat s?nnip?eva!”, niisiis pani Robin telefoni taskusse tagasi ja hakkas r??mutult b?roo poole sammuma. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=65990177&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.