Detektiiv Luuker Leebesurm 8: Surnud meeste viimane v?itlus

Detektiiv Luuker Leebesurm 8: Surnud meeste viimane v?itlus Derek Landy Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, k?ikv?imas maag, r?paste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salap?raselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama k?ikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm 8: Surnud meeste viimane v?itlus“ on kaheksas lugu Derek Landy p?rgulikult p?nevast noorteseeriast. – M?llab kaks s?da. ?ks on s?da Pelgupaikade vahel – ustavuse ja reetmise ja viimaste, meeleheitlike vastupanude s?da. Teine on s?da Valk??ria Kaini hinges. Kui ta kaotab, kerkib esile Darquesse. Ja siis p?leb kogu maailm Originaali tiitel: Skulduggery Pleasant: Last Stand of Dead Men Derek Landy HarperCollins Children’s Books © Derek Landy 2013 Derek Landy asserts the moral right to be identified as the author of this work. Kaaneillustratsioonid: Tom Percival Kaane-layout: © HarperCollinsPublishers Ltd 2013 ISBN 978-9949-583-73-7 (tr?kis) ISBN 978-9949-583-74-4 (epub) T?lge eesti keelde © Mario Pulver ja Pikoprint O? 2021 Projektijuht Taavi Toots T?lkija Mario Pulver Toimetaja Vilve Torn Korrektuur Sven Saun Kujundaja Heigo K?tt Kaanekujundaja Liis Karu Proofread Kadi M?ldri See raamat on uhkusega tr?kitud paberile, mis p?rineb vastutustundlikust FSC-sertifitseeritud metsast ja taaskasutatud materjalidest. Vastutustundliku metsanduse all m?istetakse FSC® s?steemis sellist metsamajandamise viisi, mis on keskkonnahoidlik, ?hiskonnale kasulik ja majanduslikult eluj?uline. Rohkem informatsiooni vaata www.pikoprint.ee/roheline E-raamat O? Flagella Sisukord KEEGI POLE V?LJASPOOL OHTU (#ubddf8877-5aed-597d-86e4-5e363d8e04e0) VIIS AASTAT TAGASI (#u1fcd436c-946a-5dfd-b516-d75f63da9284) KOLM KUUD TAGASI (#u26fb207e-de46-574b-902f-0be79ff8809b) TAGASI ROARHAVENIS (#u9e6f6e40-ba66-5559-b3c0-bb8d26b99377) T?HTIS P?EV (#u4b2c2b65-9eeb-5a19-8eb2-e22c75d3fda3) SALAP?RANE ALGUS SELLELE, KES ON... (#uca452429-6e66-5b24-a36e-53e309436559) EBAAUS EELIS (#u80c90210-6bfe-5373-8313-7ea618719130) KARMID REAALSUSED (#u0c146148-11bd-55a6-8872-285b7f4bee1f) SARACEN (#u12b30746-15bd-5db8-9012-1a2ac0ad73a2) VAHEK?IKUDE VAHEL OTSIDES (#u8b0e9ade-e14e-5985-b124-23002e8e6034) ROARHAVENI K?RTS NUMBER ?KS (#u2ab2b82e-c995-5f4a-81f1-acdf1708e25f) KOLMETEISTK?MNES KORRUS (#uc61e418c-61bd-5545-a99f-7bd85578188d) SUUR JA K?VA MEES (#u8828776c-87ee-5093-a516-6c520faf5e03) T?HTAEG (#uaa5e967d-41c4-5e08-a1ac-5c93a372a6f4) SILM SILMA VASTU (#u06fe3a94-cb02-5eb2-b54d-5438c38ed56e) N?HES TULEVIKKU (#u9933065c-5915-56ca-b874-12427322fb64) VEREVALAMINE (#u03924636-fd69-52ec-85f1-01467e120eed) ?LEMKOGU (#u99ed3d21-6979-5a27-bec3-e87775301a7b) MUFFINID (#u641a3247-ce63-5467-959e-378ad1f1b903) REGIS (#u5d233648-814b-5f15-81d4-72d750abd433) LAKEN CROSS (#uebde3efd-9f01-5a37-9199-bff5aef277b7) S?TTA (#u965f8224-2b68-53e4-bf77-b55f8bffc7ac) PLAANE TEHES (#u885ac701-b0b4-5eec-a711-133102474054) HOIDES H?DADEST EEMAL (#ue5f53398-bdf8-512d-b649-415fbccf35c6) TUME JA TORMINE R??TEL (#uac5037ae-ced8-54f2-b2e1-2d0e36136643) SEISEV VESI (#ud42b784c-0135-591a-a52e-1f86847a947e) VANA KAMP J?LLE KOOS (#ub84b1e62-8666-522b-a539-276d88454a7d) ALGAB JAHT (#u256aaf67-0838-5bbd-afa1-0d64304dd268) MANTIS (#u642e11df-8d95-5a16-8d92-df06700c7173) PULK (#u5e68d022-96e2-511a-9d5d-effe83200fb4) TANITA T?ELINE ARMASTUS (#uedc64a79-a471-5a03-93f4-7013c0b65db4) SURNUD MEESTE LOOD (#ubb143b05-3507-5516-af12-5cbfb768de45) HUNDILAUL (#u76cd372d-84c5-54be-941a-33cbfc5c4717) TONDILINN (#ucd7c6d46-6d62-522d-9065-0f6f4fbbc96a) KOLLIK?TID JA MINA (#u47978380-29e5-549f-b0e5-e6af4f4d7190) J?HKER ?RATUS (#ubefaa7b4-6db0-5a81-b51a-9cea9e361aca) SISSE HIILIMINE (#u4db956bd-a430-5c4d-adfe-09fcbb8b7b62) VERD KAOTADES (#u7484dddc-412a-5f8d-aaca-4ca49fd313bf) CHARIVARI (#u0107646d-466c-5097-bd75-8bb64ae58680) KANTS (#ue2abd810-8c4e-52d9-b7e2-bf66f6d5bb23) VAENLASE V?ITLEJAD (#ufe8a5af0-76e0-5e66-832e-2bcb1a85ed66) HUNDID UKSE TAGA (#u3ded01b0-16cc-5e4e-947c-ca5f2f5c1803) K?TTIDES OODI (#uf4b75126-e044-568c-8909-b9a2fb374bf1) K?RVALE JUHTIMINE (#ufa679325-43d3-5a58-827f-8c974364c9f6) ERARIIETES (#u393141f1-f11c-54eb-b205-9ea373565134) ?LESKUTSE TEGUTSEDA (#u5dc51c86-f34c-5a63-a41b-a577ddfdb008) R?NNAKU ALL (#u5b3c612d-56a0-5596-b3d0-184d08c3bc5d) UUS KAPTEN (#u134faeb2-28b6-5ec3-b490-350fe1c74701) AJUOGA (#u013e4305-7562-5bad-8dfd-c07ae2a1ab57) PALGAM?RVARID (#ue61239e1-a7db-5cc2-afff-74e4e6141779) HIRMUTUSV?TTED (#ufa58db7d-be51-53f7-9802-2be0f3404900) LAHING KANTSIS (#ua3aa101e-3e44-557d-8c22-4281d7f22677) KULDSETE SILMADEGA MEES (#ud4f93cad-dfc2-5570-94b1-72df68cb410f) M?ISTLIK REAKTSIOON (#u68382af6-0ce3-5745-bdaf-1f05dc48b95f) TEMA PEAS (#u315c507a-228d-592a-8e20-7bf9cc6b563f) STEPHANIE EDGLEY (#u9abd6601-6474-5e9c-bc3b-1b3ee0b89dfb) VARJUPAIK (#u855c162f-4bd7-5202-8645-c0d9c0c53f03) DOKUMENTAAL (#uaee980c4-b05f-51f9-9ad6-11dc69e07bdd) P?IKESEP?LETUS (#ub448eadc-560a-53ae-9d38-930891c0f986) VEREPISARATE PRUUDID (#ubc839e87-14b3-5344-9697-869fd0384557) T?US (#u109ca6cd-141b-5180-9f7e-a8a798a0a283) ?KS V?IKE S?NA (#uc6e4376c-144a-5447-bef3-5aeb4b42f379) P?RIS T?DRUK (#u003f5785-2dc2-57bc-883b-d508bb18d236) PALJASTATUD ROARHAVEN (#ufec1dade-9acf-59e9-b89d-d41b358c7805) L?KS (#ucadaeaeb-2ec8-5d8a-9430-04daa1de1c43) L?KS LANGEB KINNI (#u1ce9db32-f608-5eab-8986-68df1aae2e59) ARBUJAD (#u069d18f0-67af-59d6-8456-d889bd7801c0) ROARHAVENI PIIRAMINE (#u2a4f6343-574b-513f-a49f-e743c354ddd1) MARDUSED (#u6500b9e8-8e7a-5e6d-86b6-07a29303f5d1) MUST SUITS, VALGE LEEK (#u852f8ca0-d98a-5a43-b756-6e4ffe31167c) VAIKSED HETKED (#ub8be3fea-4632-5dce-b951-c74970846de9) ?LELAETUD (#u5ffb5ccb-51a6-5550-97fc-c7dc3ca57e22) PELGUPAIGAS (#u0751cd85-acb3-54b2-96fd-47d84656d2ea) P??STMINE (#u771c6f96-35ab-5903-ad0f-64165a2ab88a) S?JAMASENDUS (#u53677f9f-6012-51ed-860b-8a9d84a66b86) SELLE KESKEL (#uba38d852-ee21-52d1-bd33-a1d209661848) EBAV?RDSED V?IMALUSED (#u4328ea5d-ff83-5229-ba3a-e0bd9ea8c0c0) SELANA VIIMANE TEGU (#u92f6df45-a7f3-5aea-bcac-345da5efc7a7) OHVER (#ud6eccdfa-fc49-5f57-80f2-3d9c169cfdfc) P?RAST S?DA (#u529d1b4a-11ef-5adb-b025-188e301ee626) PAKK (#uea27452a-6112-565b-af11-ada8185c77dc) KEEGI POLE V?LJASPOOL OHTU See raamat on p?hendatud sulle. Oled sa siis Minion v?i Skuttlebug v?i lihtsalt, tead, normaalne inimene. Just sinu t?ttu saan teha seda, mida armastan ja naerdes t??ks kutsun. M?nda teist tunnen ma nimepidi ja m?nda n?gupidi (ja m?nda teist l?hnapidi, aga j??gu see sinnapaika), kuid ometi on veel arvutult neid, keda ma pole iial kohanud. Ja ma ?tlen teile k?igile ait?h teie toetuse, teie kire ja teie hullumeelsuse eest. N??d, palun, mis iganes jumala nimel, kelle poole te palvetate, j?tke mind rahule. „S?da on barbarite p?rusmaa.” Napoleon Bonaparte VIIS AASTAT TAGASI Laager oli pime ja vaikne. Arbujad magasid. ?leval k?nkal j?llitas neid kuldsilmadega mees ja p??dis tulutus katses k?lma kaitseks mantlikraed k?rgemale t?mmata. Tema s?rmed ja varbad olid juba tuimad. Hambad alustasid plaginat. Kui palju kordi oli ta sarnastes tingimustes k?gelenud, kannatanud ebamugavust, et oodata r?nnakuks t?iuslikku hetke? Rohkem, kui suutis m?letada – see oli k?ll kindel. Oli ka muidugi seda v??rt. Oli alati seda v??rt. Tema taga liiguti, kuid mees ei keeranud ?mber. Ta tundis sammud ?ra. „Ma ei arvanud, et sa tuled.” Vanamees peatus tema k?rval, pani peod kausiks kokku ja puhus neisse sooja saamiseks. „Mul k?isid k?lalised,” teatas ta karedal h??lel. S?nad suisa kriipisid kurgust v?lja. „Luukere-detektiiv ja plika. Temas voolab vana verd. Minu arust iidset verd. Ta on ohtlik.” „Ta on kolmteist. K?igest laps.” „Ta ei j?? lapseks. Veel paar aastat ja temast saab oht. J?ta mu s?nad meelde.” „Meelde j?etud,” vastas kuldsilmadega mees. Mida maadam Mist Piina kohta ?tleski? Kunagi ammu oli too t?helepanuv??rne ja ohtlik, kuid n??d ?ksnes vana mees. ?ks tubli relv kaotas vaheduse. Vahest oli naisel ?igus. „Need sinu plaanid, mida sa mu ?mblikulastest seltsilistega tegid. Need on head plaanid. Neist piisab,” lausus Piin. „Oled siis pardal? Mis su meelt muutma pani?” Piina kortsuline n?gu varjus pooleldi pikkade hallide juuste ja kogu selle habeme taha, kuid enam ei m?junud ta n?ristunud relvana. Ta m?jus j?rsku vahedana. „Mu k?lalised. Nende ?lbus ?ratas mind mu apaatiast. Surelikud, keda nad kaitsevad, on juhtinud seda maailma piisavalt kaua. Meil on aeg ?le v?tta.” „Mul on nii hea meel seda kuulda,” lausus kuldsilmadega mees. „Sellisel juhul on seal all m?ned Arbujad v?lja pakkuda. Nad tuleb maha l??a. Kui sul selleks tuju on...?” Kuldsilmadega mees l?henes laagrile l?unast, Piin tema k?rval. Samal ajal l?henesid k?ikjalt ?mbert palgas?durid. Surelikud, tumedas s?jav?elises riietuses. K?vasti relvastatud. Ei tehtud ?htki h??lt. Ometi virgus ?ks Arbuja. Ta ?rkas, ajas end istuli ja vaatas ??d. Seda ??d, mille l?id j?rsku valgeks erksad valanguv?lgatused. Kolm Arbujat kargas p?sti ning j?i risttulle. Kurikuulsad selle poolest, kui raske on neid tappa. Ent isegi nemad ei suutnud j?relej?tmatut kuulirahet ?le elada. Valgust voolas igast haavast, nad j?nksusid, kukkusid, koperdasid. Siis valgus h??bus ja nad varisesid kokku. J?rgnevat vaikust katkestas ainult t?hjade salvede v?ljavahetamine. Piin pani automaadi ?ra. Talle ei meeldinud surelike relvi kasutada ja nendega k?lg k?lje k?rval t??tada. Aga talle meeldis see, mis j?rgnema pidi. Palgas?durid sammusid laagrisse ja veendusid, et Arbujad on t?esti surnud. „Teie kolm,” teatas kuldsilmadega mees, „v?tate maasturi ja lahkute. Annan teada tasu korraldamise.” Kolm palgas?durit h??bus pimedusse. ?lej??nud kaks p?sisid l?hedal ja ootasid k?ske. Piin rabas pikemal mehel peast ja k??nas kaela raksakaga pooleks. V?iksem koperdas tahapoole ja haaras relva. Piin v?ttis selle vaevata ?ra ja kasutas mehe surnuks peksmiseks. Kuni palgam?rvarit tapeti, uuris kuldsilmadega mees vaatepilti. Teised Arbujad avastaksid tagasi tulles, et nende vennad m?rvati ja nad leiaks kahe seda teinud s?duri laibad. Surelikud s?durid, kes ei kandnud mingit mundrit ?hegi eraldusm?rgi v?i tunnusega. „Miks sa lasid ?lej??nutel edasi elada?” k?sis Piin l?petades. „Nad v?ivad meid tuvastada.” See tundus pooleldi ?ige. ?lej??nud palgas?durid v?isid Piina ?ra tunda, ent kuldsilmadega mees oli juba nende m?lestustest h??bumas. „Selle t?? jaoks vajavad nad v?imalust isiklike missioonidega uhkustada. Need kolm, kelle ma minema lasin, on suurimate suudega. Nende kiitlemine j?uab viimaks ?igetesse k?rvadesse.” Piin kortsutas pahaselt kulmu. „Seda saab kiiremini ka teha.” „Ei,” raputas kuldsilmadega mees pead. „Me pole veel valmis, aga saame. Varsti.” KOLM KUUD TAGASI Kui selle projektsioonid olid ?iged – ja muidugi olid need ?iged, need ei eksinud kunagi –, siis pidi Insener j?udma ?igeks ajaks. Sellest hetkest, kui selle peas k?is see hoiatav k?ll, oli sellel t?pipealt neli n?dalat, et juurutada sulgemisprotsessi enne, kui katastroof muutub m?nev?rra v?ltimatuks. See kasutas t?iendit „m?nev?rra” p?hjusel, et loomulikult polnud miski v?ltimatu. Tegelikult mitte. Iga v?imaliku tulemuse juures leidus alati peidetud s?tteid. Seda ?ppis see Insener isiklikel r?nnakutel ehk selles, mida see „elukogemuseks” kutsus. See, et Insener polnud tehnilises m?ttes elus, ei lugenud sel m??ral. See oli olemas ja sellel oli teadvus. Niisiis oli sellel ka elukogemus. Kuid mingem edasi... Kui see oleks seal olnud, kus see oleks pidanud sel hetkel olema, kui k?ll k?las, poleks neljan?dalane varuaeg k?betki t?hendanud. Kahjuks aga polnud Insener seal, kus see oleks pidanud olema. Kahetsusv??rne s?ndmuste kulg. Kahtlemata. Insener tundis end selle koha pealt v?gagi pahasti. Mitte et see oleks olnud Inseneri s??. Keegi ei saanud mitte kuidagi asetada s??d Inseneri mehaaniliste jalgade ette. Kas see mitte ei valvanud peaaegu kolm aastak?mmet? Kas ei t?itnud oma kohust enamjaolt? Kas t?esti oli Inseneri s??, et selle tipptasemel programm, imeline segu tehnoloogiast ja maagiast, v?imaldas sellel kogeda inimlikku n?htust nimega „igavus”? Kas t?esti oli Inseneri s??, et see otsustas teha ?he jalutusk?igu. V?i et kui k?las k?ll, kui Insener pidi viimaks asja kallale asuma, siis selle asemel, et olla kohe seal ja valmis aitama, tuias see ?hel Itaalia rannal ja otsis ebatavalisi merikarpe? Ei, arvas ka Insener. Aga n??d liikus see j?udsalt edasi. Selle metallkehasse graveeritud maagilised s?mbolid kustutasid selle surelike m?lestustest niipea, kui nad seda n?gid, lubades Inseneril reisida p?ise p?eva ajal l?bi rahvarohkete linnat?navate. Insener naeratas (sisimas, sest sellel polnud muidugi suud). See tundis end h?sti. See oli optimistlik. Praeguse kiirusega liikudes pidi see Iirimaale tagasi j?udma piisava varuga, et l?litada k?ik v?lja enne, kui terve rida ?lekoormusi ja v?eahelaid viib v?ltimatult s?ndmuste jadani, mis omakorda tooks l?puks kaasa t?en?olise maailma h?vingu. Insener ei muretsenud. Ja siis tabas seda veok. 1 Taevas oli selge ja t?hed s?rasid kirkalt ning Armulik oli murul magama j??nud. Donegan m?ksas teda. Armulik ?mises ja virgus. „Sa pidid sellel kohal silma peal hoidma,” ?tles Donegan. „Hoidsingi,” haigutas Armulik. „Sa magasid.” „Ma puhkasin silmi.” „Sa norskasid.” „Ma treenisin kopse.” „P?sti.” Nurisedes ajas Armulik end jalgele ja sirutas. Ta ei pidanud kuigi kaugele sirutama. Ta polnud kuigi pikk. Ent see, mis Armulik O’Callahanil pikkusest puudu j?i, heastas ta lihaste ning laheda soenguga. „Hei, Valk??ria!” tervitas ta. „Hei, Armulik.” „Nii et see on sinu esimene kord n?iaga kohtuda?” Valk??ria noogutas. „Sul l?heb h?sti, ?ra muretse. N?iad kardavad sind rohkem kui sina neid.” „Ma arvasin, et see k?is mesilaste kohta.” Noormees pilgutas silmi. „Sul v?ib ?igus olla. Jah, sul ongi ?igus. Mesilased on toredad, n?iad on kohutavad. Ajan need kaks alati segi.” Ta kandis lohvakaid teksasid ja kulunud „T?htede s?ja” s?rki. Valk??ria kujutas ette, et Armulikul on kodus eriline nohkarituba, kus ta k?iki neid veidraid, vanadele filmidele viitavaid riideid hoiab. Ta kujutas ette Armulikku seal toa keskel tundide kaupa seismas, end aeglaselt kohapeal keerutamas, n?ol k?hedust tekitav naeratus. Donegan Vaen, pikk ja sihvakas inglane, eelistas seevastu liibuvate teksade juurde pintsakuid ja kitsaid lipse kanda. Ta vahtis pahaselt Armulikku. „Ma ei suuda uskuda, et sa j?id magama.” „Ma ei j??nud magama.” „Kuidas sa siis tead, on ta kodus v?i mitte?” „Pole aimugi,” tunnistas Armulik. „Ma j?in magama.” Valk??ria kohtus nendega esmalt ?ksnes paar kuud varem, kuid teda valdas tunne, et tundis neid n??dseks piisavalt h?sti, et teada: v?imalusel v?ivad nad sellel k?nkal tundide kaupa seista ja t?litseda. Niisiis ta p??rdus ja k?ndis majakese ukseni. Hetke p?rast tulid m?lemad talle j?rele. Nad j?udsid ukse juurde ja Donegan koputas kolm korda. Nad ootasid ja ukse avas kortsus kulmuga t?druk. „Tervist,” lausus Donegan naeratusega, millele t?druk ei vastanud. „Kas teate, mis kell on?” k?sis t?druk. Valk??ria hinnangul oli piiga umbes temaealine, vahest kuusteist v?i seitseteist. Kahvatu naha, t?idlaste huulte ja lopsakate punaste juustega, mis n?gu raamisid. „Kusjuures ei,” vastas Donegan, otsekui oleks see m?ng. „Mis kell on?” T?druk vahtis pahaselt. „Mida te tahate?” „Minu nimi on Donegan Vaen. See on minu kolleeg Armulik O’Callahan – oleme Kollik?tid. Tulime siia oma partneri Valk??ria Kainiga. Soovime teada, kas teie vanaema on kodus.” „Te olete Kollik?tid?” „Nii see on, t?epoolest. Olete ilmselt meist kuulnud. Kirjutanud ka raamatud „Kollide k?ttimine algajatele”, „P?hjalik libaelukate uuring” ja „Greta Grey kired”. Meie esimene romantiline ilukirjandusteos.” „Ja tahate mu vanaema n?ha?” „Kui teie vanaema on Dubh?g Ni Broin, jah.” „Kas kavatsete ta tappa?” „Kuidas palun? Oi, ei! Ei, ?ldsegi mitte. Tahame temaga vaid r??kida.” „Nii et te ei kavatse teda tappa?” „Ei,” ?tles Donegan naerdes. „Kinnitan teile, ta on t?itsa v?ljaspool ohtu.” T?druku silmad t?mbusid kissi. „Kuidas ma tean, et saan teid usaldada?” „Tulime siia relvituna,” lausus Donegan r??msalt ja Armulik vaatas tema poole. „Sa oled relvitu?” k?sis ta ?llatunult. „Jah. Sa pole v?i?” „Noh, vist olen. Kui p?stol k?rvale j?tta.” Donegan vahtis vihaselt. „Mida? Miks sa p?stoli kaasa v?tsid? Ma ?tlesin, et tule relvituna.” „M?tlesin, et teed nalja.” „Miks ma peaks nalja tegema?” „Ma ei tea. M?tlesin, et see tegigi selle naljakaks.” Donegan n?gi v?lja nii, nagu oleks v?inud partneri ?ra k?gistada, ent siis surus n?ole tagasi naeratuse ja p??rdus uuesti t?druku poole. „Vabandust, preili, teie nimi j?i mul vahele...?” „Misery,” vastas t?druk kahtlustavalt. „Misery, meeldiv tutvuda. Mu s?bral on palju probleeme. Ta on omamoodi p?ris ere kriit, aga talle meeldib relva ebasobivatesse kohtadesse kaasa v?tta. Lubage mul kinnitada, me ei taha teie vanaemale midagi halba. Tahame temaga vaid r??kida.” „Miks?” Valk??ria astus sammu ette enne, kui kumbki Kollik?ttidest j?udis olukorra hullemaks muuta. „Otsime ?ht s?pra. Olete ?kki n?inud? Pikk? K?hetu? Kannab ilusaid ?likondi? Muuseas, ta on luukere. Tema nimi on Luuker Leebesurm. Ta jalutas minema. Teie vantsu v?ib-olla teab, kus ta olla v?iks.” „Miks peaks minu vanaema seda teadma?” „Ta tuli temaga kohtuma. See on viimane koht, kus temast kuulsime.” „Meil pole sortsidega eriti tegemist,” lausus Misery. „Meie ei meeldi neile ja nemad ei meeldi meile. Mina ka ei m?leta, et oleks teie s?pra n?inud. Kes ta teil n??d oligi? Zombi? Muumia?” „Luukere.” „Luukere, jajah. Ei, pole sellist juba igiammu n?inud.” „Minu arvates sa valetad,” ?tles Valk??ria. Misery muigas k?lmalt. „Mis siis, kui valetangi? Mida sa kavatsed selles suhtes ette v?tta?” „Mida iganes mul vaja on.” „Aa, seal see ongi. See ?lbus, millest vanaema alal?pmata r??gib. Mis t??pi sorts sa siis oled? Las ma arvan. Seisad siin, ?leni mustas... Need on soomustatud riided sul seljas? On, eks? Ja see suur ja kole s?rmus su n?pul – see on surmamaagiast. On ju? Surnumanamine? Aga sina... sa oled minuealine. Liiga noor, et sul oleks olnud Tulv. Ilmselt veel katsetad v?ikeste sortsivaldkondadega nagu ?ks tubli v?ike t?druk. Nii et mina ?tleks, sa oled Elemental. Mul on ?igus, on ju? Vaata, n?idadel ei ole valdkondi. P?ris maagia ei seisne ?he asja valimises teise arvel. P?ris maagia t?hendab enda avamist k?igele.” „Jajah,” nentis Valk??ria. „See on t?esti huvitav. On su vanaemps kodus? Saaksime temaga r??kida?” „Ta on kodus, aga tal on tegemist.” „Millega?” „N?iav?rkidega.” „Kas v?iksime sisse tulla?” „Mkmm.” „Me tuleme sisse sinu loaga v?i loata.” „Ma tahaks n?ha, kuidas sa seda ?ritad.” „Ei, sa t?esti ei tahaks.” „Mina m?tlen,” poetas Armulik k?hku, „et alustatud sai vale jalaga. Misery, sa tundud imetoreda t?drukuna. Ma tajun su silmis sellist lahkust, mis meenutab mulle vasts?ndinud hirvepoega v?i ?ilsat siili. Oleme su vanaema n??dseks p?evade kaupa otsinud ja eile l?ks meie kallis s?ber Leebesurm kaduma. Oleme v?ga mures, nagu v?id ette kujutada. M?ned meist, nimesid nimetamata, v?ivad tavap?rasemast kiiremini ?gestuda.” „Ma pole ?gestuv,” lausus Valk??ria trotslikult. „Kuidas sa siis tead, et sulle viitasin?” „Sest sa osutasid mulle.” „Minnes tagasi k?esoleva teema juurde, Misery, me t?esti hindaks seda, kui sa meid sisse laseks. Palun?” Misery vaatas tema poole, kuid ei vastanud. „Ee,” ?tles Armulik, „halloo?” „Tasa, ma m?tlen.” Misery n?ris t?idlast alahuult ja ohkas siis. „Ma tegelikult ei saa vanaemaga eriti l?bi. Ta on vanamoodne. Vaatan teda, ta on ?leni krimpsus ja nii. Mina ei taha sellisena l?petada, saate aru? Ma ei taha elada kogu ?lej??nud elu majakeses eikusagil. Ma tahan elada linnas. Ma tahan kanda vahetevahel k?rge kontsaga kingi ja teha asju, mis ei keerle k?ik selle n?iav?rgi ?mber.” Armulik noogutas. „Ma m?istan ja saan h?sti aru k?igest, mida sa ?tlesid. V?lja arvatud nende k?rge kontsaga kingade k?simuses, millest mina midagi ei tea.” „Kas saate mulle lubada, et ei kavatse talle viga teha?” k?sis Misery. Valk??ria kortsutas kulmu. „Miks me peaks talle viga tegema?” „Sest ta pani teie s?bra keldrisse kinni.” Valk??ria astus l?bi ukseava. „Parem olgu temaga k?ik korras.” Misery t?stis k?ed ?les. „Tal on k?ik h?sti. Nii palju, kui ma kuulen, nad lihtsalt r??givad. Kui saate lubada, et te ei tee talle viga, n?itan, kuidas sinna alla p??seda. Kokku lepitud?” „Mina kaitsen ennast,” teatas Valk??ria s?jakalt. „Kui ta mind r?ndab, siis mina kaitsen ennast. Aga... me lubame, et kohtleme teda hellalt, kui see ?ldse v?imalik on.” „See on t?esti parim kokkulepe, mida saaksid lubada,” lisas Armulik pisut vabandavalt. „Hea k?ll,” lausus Misery hetkelise j?relem?tlemise peale. „Tulge sisse. P?hkige jalad puhtaks.” Majake oli h?mar ja veider ning l?hnas imelikult nagu keedukapsas ja m?rg koer. Valk??ria sai aru k?ll, miks Miseryle seal elada ei meeldi. Ta ei m?rganud telekat ega isegi raadiot. Ruumi valgustasid ?lilambid ja nurgas seisis s?epann. Ta kujutas ette, et talvel muutub see elamine v?ga k?lmaks. Misery t?mbas ?he vaiba eest ja kergitas rasket luuki. Ta pani s?rme huultele ja Valk??ria noogutas. Kelder oli eeldatust suurem, kuid umbkaudu sama s?nge. Valk??ria ja koletisek?tid k?ndisid kiviastmetest alla ja hiilisid tunnelit m??da v?releva valguse poole, juhituna Leebesurma ning veel kellegi, mingi naise h??ltest. Mida l?hemale nad j?udsid, seda selgemaks muutusid s?nad. „…vaata, mis peaks minul sellega pistmist olema,” selgitas naine. „Mina olen ainult ?ks vana n?id, kes elab elu t?namatu lapselapse seltsis. Mida peaks mina teadma Arbujate asjadest?” Valk??ria piilus ?mber nurga. Dubh?g Ni Broin n?gi v?lja h?mmastavalt samasugune nagu n?iad muinasjuttudes. Vana, v?ike ja k??rus. Hallid juuksed pulkas ja pikal l?ual soolat??gas – p?ris ehtne soolat??gas. Eit kandis vormitu musta kleidi peal musta suurr?tti, kuid pettumust valmistas see, et tal polnudki teravatipulist k?barat. Teisalt poleks Valk??ria sugugi tahtnud, et ta oleks ?leni selle karikatuuri sisse lipsanud. See oleks tobe. Dubh?gi poole vaatav, kuid Valk??ria suhtes seljaga seisev Luuker Leebesurm oli kriidiringis. Valk??ria oskas n??dseks piisavalt s?mboleid ja ruunimaagiat lugeda – ring k?itis Leebesurma v?imeid. Kahjuks oli seal teisigi s?mboleid, mida Valk??ria ?ra ei tundnud. Kuna Leebesurm ringist lihtsalt v?lja ei astunud, oletas Valk??ria, et need on seal ta paigal hoidmiseks. „N?iad ja Arbujad s?brunevad sama k?hku kui kulutuli,” r??kis Leebesurm. Ta kandis t?pselt sama halli ?likonda, mil Valk??ria teda viimasel korral n?gi. Kaabu seisis nurgalaual ja lambivalgus v?reles kolbal. „K?ite samades poodides, kasutate samu retsepte... Kui ?ldse keegi kuuleks, millega Arbujad tegelevad, oleks see n?id.” „V?ib-olla need teised n?iad,” s?lgas Dubh?g m?nev?rra p?lglikult. „V?ib-olla Neitsid v?i need Verepisarate Pruudid oma palja k?hu, loori ja pikkade jalgadega... Kas minu k?ht on paljas, h?rra luukere? Kas ma kannan loori? Kas mu jalad on pikad ja kenad?” „Ee,” nentis Leebesurm. „On erinevaid n?idu ja Arbujaid,” j?tkas Dubh?g, „nagu on erinevaid sortse. On meessoost n?idu ja naissoost n?idu, nagu on meessoost Arbujaid ja naissoost Arbujaid. On igasuguseid. Aga meie hoiame omaette. Teiste asjad meid ei huvita.” „Aga teiste asjad huvitavad mind,” ?tles Leebesurm. „Olen kuulnud jutte, Dubh?g. H?irivaid kuulujutte. M?tlesin lihtsalt, et sina v?ib-olla suudaks mu hirme leevendada.” „Ja seep?rast r?ndasidki mind?” „Ma ainult koputasin su v?lisuksele.” „Siis sa r?ndasid mu ust.” Dubh?g kissitas silmi. „Olete enda arvates nii taibukad, mis? Oma Pelgupaikade ja reeglitega. Arvate, et k?ik peaks elama nagu teie. Noh, mina pole teiesugune. N?iad pole teiesugused. Arbujad pole teiesugused. Miks peaksimegi seda tahtma? Teie elate oma elu reeglitest piiratuna. Isegi teie maagia on piiratud. Sortsid kohtlevad maagiat teadusena. See on vastik ja ebaloomulik. See v??nab seda, milles p?ris maagia ?ldse seisab.” „Kontroll on t?htis.” „Miks? Miks see t?htis on? Maagiat peaks lubama ?ilmitseda mis iganes kujul, mille see v?tab.” „Sel teel on hullus.”1 „V?ib-olla n?rkade m?istuste jaoks.” „R??gi, millega tegeleb Charivari.” „Ei mina tea,” vastas Dubh?g. „Pole iial selle mehega kohtunud. Miks sa arvad, et mina peaks ?ldse midagi sellest teadma?” „Veidi ?le aasta tagasi n?hti sind r??kimas Arbujaga, kes ?ritas seej?rel tappa mind ja mu kaaslast.” „Aasta? Kuidas saab eeldada, et mina midagi nii kauget m?letaks? Olen kaheksasada aastat vana. Mind ajavad segi juba v?ikesed asjad – kes mida ?tles, kes mida tegi, kes ?ritas keda tappa... Minu p?evad on p?hendatud mu lapselapsele ja minu ??d kuluvad arvukatele vetsusk?ikudele. Mul pole aega kellegi suurejooneliste sepitsuste jaoks.” „Nii et Charivaril on suurejooneline sepitsus?” Dubh?g kortsutas kulmu. „Mina seda ei ?elnud.” „Tegelikult natuke nagu ?tlesid.” „Ahah, saan aru k?ll,” lausus Dubh?g. „Sa oled ?ks sellistest, mis? Sulle meeldib s?nadega m?ngida, et proovida mulle ?ra teha. Noh, ei l?he l?bi. Vanusega tuleb tarkus, oled seda kunagi kuulnud?” „Kuulsin, aga olen avastanud, et tarkusel on kusagil saja kahek?mne aasta peal katkestuskoht. Kui sinna v?lja j?uad, oled tegelikult sama tark, kui saad iial olema.” „Noh, ma olen piisavalt tark, et selle asja kohta enam mitte midagi muud ?elda.” „Nii et sa tead selle asja kohta,” k?sis Leebesurm uuesti. „Mina seda ei ?elnud.” „Taas, sa vihjasid, et teadsid. Selle Arbuja, kellega sa k?nelesid, palkasid Surnumanajad meid tapma. ?tles, et ta v?lgnes neile eriteene. Miks?” Dubh?g kehitas ?lgu. „Miks ?ldse keegi midagi teeb?” „Mida tegid Surnumanajad Arbujate heaks? Kas nad andsid neile midagi? Andsid, jah? Mis see oli – ese, objekt, isik? Oli see mingi asi, oli see informatsioon, oli see…? See oli informatsioon? Okei.” Dubh?g astus ?uduses tagasi. „Mida sa teed? Loed mu m?tteid? Keegi ei saa mu m?tteid lugeda. N?idade m?tteid ei saa lugeda.” „Ma ei loe su m?tteid,” t?des Leebesurm. „Ma loen su n?gu. Mis teavet Surnumanajad neile andsid? Strateegia? Paiga? Nime?” Dubh?g kriiskas ja kattis n?o k?tega. „Nii et nime,” noogutas Leebesurm. „Sa ei tea seda!” karjus Dubh?g. „Mul on n?gu kaetud!” „Nii et seda tahtis Arbuja Surnumanajatelt, aga mida ta sinult tahtis? Sul l?heb kergemini, kui lihtsalt ?tled mulle seda, mida ma teada tahan.” „Ei iial!” Kuni Dubh?g dramaatiliselt tagasi t?mbus, n?gu kaetud, astus Valk??ria peidupaigast v?lja ja l?henes ringile. Leebesurm lehvitas p?gusalt. Valk??ria oleks v?inud n?ppu niisutada ja kriidi laiali ajada, kuid selle asemel otsustas ta lasta k?iku k?ik ?ppetunnid. Ringi ??re juurde k?kitades asetas ta peopesa maha ja surus maagia betooni, kuni sai peaaegu osaks sellest. Kuni oli samasugune k?lm ja k?va. Siis k??nas ta k?e k?ljele ja maapind praksatas, l?hestas ?he kriidijoone. Dubh?g keeras k?hku heli peale ?mber ja p?rnitses Valk??riat. Leebesurm astus elegantsel sammul ringist v?lja. „Kuidas sina sisse said? Tegid mu lapselapsele viga?” „Temaga on h?sti,” s?nas Valk??ria end sirgu ajades. „Kui sa talle viga tegid...” „Me ei teinud.” Dubh?gi n?gu moondus maruvihas. „Te veel maksate!” „Ma ?tlesin sulle,” lausus Valk??ria kulmu kortsutades, „me ei teinud…” Ent juba oli liiga hilja. Dubh?g lendas ?les, ?hk tema ?mber pragises energiast ja pani eide pikad juuksed p?sti seisma. Vanamutt h?ljus seal ja n?gi v?lja nagu elektrit saanud multikategelane, n?gu vihast v??ndunud. Armulik kargas tema poole. ?ks s?risev valgusvoog tabas meest rindu ja paiskas ta tagasi. Donegan kihutas kohale, k?ed l?id kumama, ent Dubh?g p??dis kinni tema suunas saadetud energiavoo ja vastas enda omaga. ?hk kohises Valk??ria ?mber. Ta s??stis Dubh?gi suunas, varjud rusikale koondumas. Dubh?g rabas tal k?rist ja haare oli tugev. Valk??ria nipsutas s?rmi ja kutsus pihku tulekera, olles valmis seda n?iale n?kku rammima. „Vanaema!” h??dis Misery. „Vanaema, l?peta ?ra. Vanaemps. VANTSU!” Lahing tardus ja Dubh?g vaatas ringi. „Misery? On sinuga h?sti?” „Nad ei teinud mulle viga, vantsu,” s?nas Misery m?nev?rra t?redalt. „Pane ta n??d maha enne, kui teed mulle veel rohkem h?bi.” Dubh?g h?ljus maha ja lasi Valk??riast lahti. Too astus kaela h??rudes tagasi. „T?esti vabandan,” lausus Dubh?g. Eide juuksed l?ksid tagasi normaalseks, raevukas v?gi lahkus temast sama k?hku, kui saabus. „Pole t?esti midagi,” ?tles Leebesurm ette astudes. „Me k?ik teeme vigu, eks ole? Keegi ei saanud haiget.” Armulik oigas nurgas. „R??gi neile, mida nad teada tahavad. Siis tulge ?les. Ma panen kannu tulele,” teatas Misery. Sortsiplika p??rdus ja k?ndis minema. Dubh?g k?hatas kurgu puhtaks ja naeratas Leebesurmale. „Ma olen tema jaoks kogu aeg ?ks h?biallikas,” selgitas eit. „Ma ei tee tegelikult midagi ?igesti. Ma ei taha muud, kui kaitsta teda elu igap?evaste julmuste eest, aga alati teen midagi valesti. ?tlen vale asja v?i r?ndan valesid tegelasi...” „Lapsed,” poetas Leebesurm kaastundlikult. „Ta tunneb minust veel puudust, kui mind enam pole,” ?tles Dubh?g. „Nii et siis see Arbuja...” „Ahah, jah, tema. Ma ei tea, mis teavet Surnumanajad talle andsid. Ta mainis vestlust ?hega neist. Mingi mehega, kellel oli totter nimi.” „Piison Draakonik??s,” ?tles Valk??ria. „Draakonik??s, jajah,” noogutas Dubh?g. „Tema ta oli.” „Ja miks ta ?ldse sinuga kohtuma tuli?” k?sis Leebesurm. „Ta m?tles, et suudaksin veenda oma ?desid Charivariga liituma. Aga meie, moorid, kasutame maagiat isegi teistest n?idadest erinevalt – see ei hoia meid nii noorena. Oleme vanad naised ja niisiis ?tlesin talle ?ra.” „Liituda Charivariga selleks, et teha mida? Mida need Arbujad plaanivad?” „S?da! Nad plaanivad s?tta minna,” teatas Dubh?g. 1 (#ulink_3444e1c9-9ab3-5823-88be-54973d3c0b6b) Tsitaat W. Shakespeare’i n?idendist „Kuningas Lear” (siin ja edaspidi t?lkija m?rkused). 2 TAGASI ROARHAVENIS Traagel Koletu naasis Roarhavenisse rusuva hirmutundega. Ta ei peljanud ohtu, lahingut, kokkup?rkeid v?i vaidlusi. Ta pelgas koosole­kuid. L?putuid, igavaid koosolekuid. Viimased p?evad veetis ta vanas t??kojas Dublinis ja t??tas m?ningate riideesemete kallal. Parandas, muutis, alustas nullist. Ta oli seal rahul. ?nnelik. ?ksi m?tetega, ?ksi n?ela, niidi ja kangastega. Tema m?istusel lasti paika loksuda ja see oli imetore. Aga puhkus l?ppes ja seal ta n??d oli, viletsas ja k?ledas Roarhaveni v?ikelinnas. Kogu see maha j?etud ?revus paisus rinnus taas kiiresti. Nad s?itsid m??da peat?navat ja t?mbasid linnarahvalt paar k?lma k??rdpilku. Kellegi k?si oli kunagi k?nniteel asuvale mullaruudule ?ksiku kurva puukese istutanud. Nii kaua, kuni Traagel seal viibis, ei n?inud ta iial sellel lehti. Nad olid seal n??d augustis ja see n?is sama k?hetu ning kontpaljas kui talvel. Aga see polnud surnud. Tundus, nagu hoiaks linn seda elus puhtalt selleks, et vaese taime piinu pikendada. Nad l?henesid tumedale liisunud j?rvele ja t?ntsile betoonhoonele. Ilmetu ehitis, ?leni hall ning elevust ?ratamata, puhkas veekogu k?rval. Administraator Heerold ootas teda, kuni Traagel t?nas juhti ning autost v?lja astus. „Vanem Koletu, tere tulemast tagasi. Koosolek algab kohe.” Traagel kortsutas kulmu. „Ametlikult ei alga see enne kahte. Nad j?udsid varem?” „Nende enda s?nutsi on nad innukalt valmis l?bi r??kima.” Traagel k?ndis soojast p?ikesepaistest k?lma Pelgupaika, Heerold truult tema k?rval. „Kes on kohal?” „Vanem Illori T?rges Inglismaa Pelgupaigast, pluss kaks kaaslast, ?ks Elemental ja ?ks Energialoopija.” „Ongi k?ik?” „J?lgime neid sellest ajast saati, kui nad hommikul kohale lendasid. Hoiame silma peal k?igil teadaolevatel v?lismaistel sortsidel siin riigis. N?ib, et l?heduses luusivad vaid need kolm. Vanem Koletu?” Heerold hoidis ust lahti ja Traagel astus vaikse nurina saatel sisse. Riidepuul ootas ametir??. Ta t?mbas r?? selga ja vaatas end peeglist ?le. S?rk, vest, lips, p?ksid – k?iki neid enda ?mmeldud r?ivaid kattis see tobe ametir?ivas. Tema f??siline seisund, mida ihusid lugematud tunnid poksikottide ja isikute peksmist, muutus selle vormitu kardina all t?iesti t?htsusetuks. Ainus, mis polnud kaetud, oli see ?ks asi, millelt t?helepanu k?rvale juhtimist ta kogu elu ?ritas – kogu pead katvad t?iesti s?mmeetrilised armid. Heerold p?hkis Traageli ?lalt tolmuk?beme ja noogutas heakskiitvalt. „Siitkaudu, h?rra.” Traagel v?inuks koosolekuruumi k?ndida ka silmside­mega, kuid lasi Heeroldil ees minna. See oli Traageli viis asju ajada ja ainus ?ige viis asjade ajamiseks. Kui leidus v?hemalt ?ks asi, mis Heeroldile meeldis, on selleks reglement. Nad j?udsid kahe Raiduri valvealas k?rguvate tiibusteni. Heeroldi noogutuse peale p?rutasid hallis s?dalased t?iuslikult ?hel ajal vikateid vastu maad. Uksed avanesid. Heerold astus k?rvale, Traagel k?ndis sisse. Peamaag Erskin Ravel istus ?marlaua taga ja kratsis kaela. R?? v?is palja naha peal eriti s?gelust tekitada, seep?rast ??ristaski Traagel enda r?ivad siidiga. Siiski ei teinud ta Ravelile pakkumist ka tema r?? ?ra palistada. Tema arust oli l?bus salamahti s?bra kannatusi j?lgida. Raveli k?rval istus maadam Mist, n?gu alatise musta looriga kaetud. Traagel imestas pidevalt, kas naise n?ojooned olid sama koledad kui temal, kuid otsustas – ei, loor oli ilmselt mingi traditsioon, mida ?mblikulapsed eelistasid elus hoida. Raveli ja Misti vastas istus kannatlikult Illori T?rges. Kena naine imeilusa m?istusega naeratas teda n?hes soojemalt. „Vanem Koletu,” lausus ta Traageli poole t?ustes, „nii tore teid taas n?ha.” „Vanem T?rges. Vabandust, et hilinesin,” ?tles Traagel tema k?tt surudes. „Teie ei hilinenud, vaid meie j?udsime varakult kohale. See v?ib m?ningatel juhtudel olla kaks korda sama j?me kui hilinemine.” Traagel heitis pilgu tema taga seisvale mehele ja naisele. Ilmetu n?oga kujud toetusid m?lemad seljaga vastu seina. „Tulite vaid kahe ihukaitsjaga, nagu ma n?en.” „Muidugi,” naeratas Illori s??tult. „Ma pole ju mingis ohus, eks? Viibin s?prade keskel, on ju nii?” „Viibite t?esti,” lausus Traagel talle vastu naeratades. „Kena, et seda m?letate. Nii paljud teie maagidest kolleegid n?ivad selle asjaolu ?ra unustavat.” „Noh, neid pole siin, aga mina olen. Niisiis anti mulle au k?nelda terve ?lemkogu nimel. Ja mul on asju, mida tahaksin teiega arutada.” „Alustame siis,” ?tles Traagel ja v?ttis sisse koha Raveli k?rval. Illori vaatas neid k?iki, enne kui uuesti k?neles. „Iiri Pelgupaik on r?humise ja t?rannia vastu v?itlemisel lahingu esirinnas olnud viimase kuuesaja aasta jooksul. Kohe p?rast seda, kui v?imule t?usis Mevolent. Me tunnustame seda ja me hindame seda. Kuni viimase ajani oli teie Vanemate Kogu k?ige auv??rsem kogu ?ksk?ik mis maal terve l?hiajaloo ulatuses.” Ravel noogutas. „Kuni viimase ajani.” „See pole kindlasti saladus. Iikon Auliku surm oli suur kaotus meile k?igile, kuid Iirimaa jaoks t?histas see algust kiirele libisemisele ebakindlusse. Sellele aitas kahtlemata kaasa asjaolu, kui Thurid Gildi p?gus aeg Peamaagina l?ppes tema vangistamisega. Ikka ja j?lle on Iiri Pelgupaika r?sinud vaenlased nii sees kui ka v?ljas.” „Me v?idutseme ikka ja j?lle,” lausus Traagel. „V?idutsete t?esti. T?nu kohati eeskujulikule t??le, mida teie esindajad teevad. Ent teie Pelgupaika on n?rgendatud. J?rgmise r?nnaku korral ei pruugi teil enam piisavalt tugevust jaguda, et peale j??da. Niisiis tulin teie juurde lahendusega, kui suhtute sellesse soosivalt.” „Peaks p?nev olema,” pomises Ravel. „Enne Pelgupaiku olime kogukonnad. Igat kogu­konda valitses kaksteist k?lade Vanemat. Iga?ks neist kaheteistk?mnest juhtis k?laelu erinevaid aspekte, ent kui oli aeg langetada t?htsaid otsuseid, loeti k?iki kahtteist h??lt v?rdv??rselt.” „Me tunneme omaenda ajalugu,” kohmas Ravel. „Teame ka seda, et kui Pelgupaigad asutati, l?igati see kohmakas kaksteist praktilisema kolme peale. Isegi t?naseni p?sinud kogukonnad pole vanu kombeid s?ilitanud.” „Ometi,” j?tkas Illori, „v?ib ?ppust v?tta. Pakume v?lja, et asutataks toetav n?ukogu ?heksast – viis meie valitud maagi ja neli teilt. Nii saame aidata teil omi asju ajada. See j?taks teile seitse viiele enamuse ja t?hendaks, et teil oleks rohkem sortse, rohkem Raidureid ja rohkem ressursse. Teie Pelgupaik j??ks t?ielikult teie kontrolli alla ja see taastataks kunagise j?uni.” Ravel silmitses teda. „Mulle pakub huvi, miks me v?iksime teie arvates mingilgi juhul sellele jaatavalt vastata.” „Sest see on ?iglane pakkumine. Teie s?ilitate t?ieliku kontrolli…” „Me s?ilitame t?ieliku kontrolli ka praegu,” lausus Mist. „Miks me peaks muutuma?” „Praegune olukord ei ole vastuv?etav.” „Teie jaoks,” ?tles Ravel. „Meie jaoks, just,” noogutas Illori. „?lemkogus tegutseb liikmeid, kelle silmis olete te ohtlikud ja hooletud. Nad kutsuvad kogu aeg ?les midagi teie suhtes ette v?tma. Iga t?helepanelikult j?lgiv maag ootab, et igal hetkel puhkeb s?da. Miks riskida vaenutegevusega, kui olukorda saab lahendada s?bralikult?” „Ei tule mingit toetavat kogu, Vanem T?rges.” „Miks mitte?” „Sest ?lemkogu ei ?tle meile, mida teha.” Illori vangutas pead. „Kas selles asi ongi? Uhkuses? Te ei lepi meie tingimustega teatud kindlal p?hjusel. Teile ei meeldi, et teile k?ske dikteeritakse? Uhkus on raisatud hinge?hk, Peamaag Ravel. Uhkus t?hendab omaenda t?histe murede pidamist t?htsamaks k?ikide teie Pelgupaiga sortside heaolust. Veelgi enam, see t?hendab omaenda t?histe murede pidamist t?htsamaks kui k?igi selle ilma surelike heaolu. Kui s?da puhkeb, on t?en?oliselt nii palju raskem meie tegevusi uudistekanalitest eemal hoida. Kui see juhtub, on see teie s??. Aga me saame k?ike seda v?ltida, kui vaid kuulate m?istuse h??lt.” „?lemkogul pole ?igust teistele Pelgupaikadele dikteerida, kuidas nad omi asju ajama peavad,” s?nas Mist. „Tegelikult v?ib ?lemkogu ise koguni seadusevastane organisatsioon olla.” „Naeruv??rne.” „Meie omad uurivad seda asja,” teatas Mist. „?rge n?hke vaeva,” n?hvas Illori. „Meil kammisid eksperdid juba kirjanduse l?bi. Pole ?htki iidset reeglit v?i tundmatut seadust, mis keelab Pelgupaikadel j?ude liita, kui tuleb m?rkimisv??rse h?daohuga v?idelda. Seda me ju Mevolenti vastu tegimegi.” „Meie oleme niisiis m?rkimisv??rne h?daoht?” k?sis Ravel. „V?ib-olla,” vastas Illori ja raputas siis pead. „Kuulge, ma ei tulnud siia teid ?hvardama. Me seisame kuristiku ??rel ja ?lemkogu ei kavatse taganeda. Nad on vihased. Nad on hirmul. Mida enam nad sellele m?tlevad, seda vihasemaks ja hirmunuks nad muutuvad. Nad kihutavad s?ja poole ja teie saate ainsatena neid peatada.” „N?ustudes nende n?udmistega.” „Jah.” „Me ei kavatse seda teha, Illori.” „Sa tahad s?da, Erskin? Sa tahad siis t?esti v?idelda? Kui paljusid sa meie seast tappa tahad?” „Kui ?ritad asju rahustada, rahusta neid, kes kogu seda k?ra teevad. Meie ei lase end hirmutada. Meie ei lase end kiusata.” Illori naeris huumorita. „Sa muudkui maalid endast sellist pilti, nagu oled sina kannatanu. Nagu ajasid ainult sina omi asju ja korraga tuli ?lemkogu ning ?ritas su l?unas??giraha pihta panna. Sina oled s??di, Erskin. Sinu Pelgupaik on n?rk. Sa oled vigu teinud. Meie pole siin need pahalased. Meie poeme nahast v?lja, et teid austusega kohelda. Me lasime ju Dexter Vexi ja tema v?ikese vargakamba lahti v?i kuidas?” „Mis sellel meiega pistmist on?” pahandas Traagel. „Vexi v?ike vargakamp, nagu sina seda kutsud, koosneb kolmest iirlasest, ?hest inglasest, ?hest ameeriklasest ja ?hest aafriklasest. See rahvusvaheline grupp polnud seotud konkreetse Pelgupaigaga. See ei otsinud kelleltki enne missioonile asumist mingit heakskiitu.” „Rahvusvaheline grupp, mida juhtisid Dexter Vex ja Saracen Rue,” n?hvas Illori, „kaks teie Surnud Meestest. Nad ei pruukinud teile enda plaanidest r??kida, aga kuhu mujale oleks nad ?nnestunud varguse korral need Jumalatapjad toonud kui mitte teile?” „Vex tahtis neid k?rvale panna selleks, et v?idelda Darquesse’iga.” „M?ni minust kahtlustavam tegelane v?iks imestada, kas Darquesse on vaid ?ksnes ettek??ne.” „See k?ik on t?htsusetu,” kuulutas Ravel. „Tanita Tasane ja tema kuritegelik kamp j?udis Jumalatapjateni enne Vexi. Tanita lasi need ?ra h?vitada.” „Ja Tanita oli teil k?es,” nentis Mist. „P?gusalt.” „Kuidas palun?” k?sis Illori. „Te v?tsite ta kinni. Naise, kes m?rvas Peamaag Stromi. V?tsite ta kinni, panite ahelatesse, ja ta p?genes,” ?tles Mist. „Mida te sellega ?elda tahate?” „On neid, kelle s?nul oli murdepunktiks Stromi m?rvamine,” j?tkas Mist. „Tema surm lennutas meid s?ja piirile. Ta m?rvati muidugi siinsamas, selles hoones. Selle eest s??distate teie meid, ehkki Tanita Tasane on londonlane. Aga kui te viimaks preili Tasase kinni v?tate ja teil avaneb v?imalus tapjat ennast sooritatud kuriteo eest karistada... p?geneb ta salap?rasel kombel.” „Kas teie v?itel lasime meie sellel toimuda?” k?sis Illori ?rritunult. „See lubab teil omi s??distusi meile ?mber l?kata v?i kuidas?” „Ma pole pikka aega midagi nii rumalat kuulnud, ja ma olen hiljuti palju rumalusi kuulnud. Me ei tea, kuidas ta p?genes v?i kes teda aitas. Uurimine kestab veel. Muuseas, ?lemkogus istub ka neid, kes arvavad, et sellel on midagi pistmist selle Pelgupaigaga,” kl?hvis Illori. „Muidugi arvavad nad seda,” ?tles Ravel v?sinud h??lel. „Nad usuvad, et nii Vexi r?hmitus kui ka Tanita Tasase j?uk kuulasid teie k?ske,” pahvatas Illori. „Kaks meeskonda l?heb samade auhindade j?rele, ?ksteisest s?ltumatuna – eduv?imalust on kahekordistatud.” „Noh,” nentis Traagel, „tore n?ha, et ?lemkogu arust oleme nii halvasti koordineeritud, et korraldame midagi nii uskumatult k?pardlikku kui see.” „Illori, mine koju,” leebus Ravel. „?tle neile, et l?henesid meile selle pakkumisega ja me keeldusime viisakalt. ?tle ?lemkogule, et enne surma n?ustus peamaag Strom, et sekkumine pole vajalik. Tema oleks soovitanud edasistest tegevustest loobuda, kui Tanita Tasane poleks teda tapnud. Sinul ja su kolleegidel pole meist midagi karta.” „Aga see pole rangelt v?ttes t?si, eks?” k?sis Illori. „Teil on V?imendi. Oleme kuulnud, mida see teha suudab. Bernard Sult n?gi selle potentsiaali pealt. Ta n?gi tasemeid, kuhumaani saab ja v?ib sortsi v?imeid l?kata. Soovi korral v?ite igal viimasel kui oma maagil maagiat v?imendada ja need meie vastu saata. Meie suurem arvukus ei t?hendaks sellise v?e puhul midagi.” „See pole midagi, mida me plaanime teha.” „Siis lammutage see laiali. Olen kindel, et see aitaks v?gagi ?lemkogu rahustada.” Ravel raputas pead. „V?imendi annab toidet spetsiaalselt ehitatud vangikongile – ainsale olemasolevale, mis suudab hoida kedagi Darquesse’i m??tu. Me peame selle aktiivsena hoidma.” „Siis andke see hea tahte ?estina meile.” „Naiivsuse ?estina, m?tlesid sa. Me ei anna teile V?imendit. Me ei lammuta seda laiali. Me ei l?lita seda v?lja. Me pole isegi kindlad, et seda saab v?lja l?litada. Kui see ?lemkogu n?rviliseks muudab, siis kahju k?ll. Palun tee kolleegidele selgeks, et me ei kavatse V?imendit nende vastu kasutada osana mingist ennetavast l??gist.” Ravel n?jatus ettepoole. „Kui aga ?lemkogu vallandab meie v?i meie esindajate vastu mingisuguse r?nnaku ja me tunneme end m?rkimisv??rselt ohustatuna, on V?imendi kasutamine asjaolude v?rdsustamiseks alati valikuks.” „Selle kuulmine ei tee neile heameelt.” „Illori, praegusel hetkel? Mul on t?esti t?iesti suva.” 3 T?HTIS P?EV Desmond Edgley heitis pea kuklasse ja laulis: „Palju ?nne sulle, palju ?nne sulle, ahvip?rdik sa oled ja l?hnad nii ka!” ning k?gistas naerda, kui Valk??ria k??nlad ?ra puhus. Ta laulis neid s?nu igal aastal sellest ajast saati, kui oli piisavalt vana teadmaks, mis asi on p?rdik. Tema oli ?les kasvanud ja t?iskasvanuks saanud. Isa mitte. Emme ja v?ike ?de plaksutasid ning Valk??ria istus irvitades tagasi. Kaheksateistk?mnelt k??nlalt t?usid v??neldes n?rgad suitsuviirud, mille ema vibutav k?si k?hku laiali ajas. „Soovisid midagi?” k?sis issi. Ta noogutas. „Maailmarahu.” Issi grimassitas. „T?siselt? Maailmarahu? Mitte raketti­dega seljakotti? Mina oleks soovinud rakettidega seljakotti.” „Sa soovid alati rakettidega seljakotti,” ?tles emme torti l?igates. „On sul juba m?ni selline?” „Ei,” vastas issi, „aga sa pead millegi sellise jaoks kasutama ?ra palju soove. J?rgmiseks s?nnip?evaks olen seda soovinud nelik?mmend korda. Nelik?mmend. Siis pean m?ne sellise saama. Kujuta ette, Steph, olen selles linnas siis ainus issi, kellel on omaenda rakettidega seljakott...” „Jajah,” poetas Valk??ria aeglaselt. „Oleksin nii uhke.” Emme jagas taldrikud laiali, t?usis siis p?sti ja koputas kahvliga klaasi pihta. „Tahaksin ?elda toosti enne, kui alustame.” „Toost,” kordas Alice. „Ait?h, Alice. T?na on meie v?ikese Stephanie jaoks t?htis p?ev. Tegelikult lausa t?htis n?dal, sest tulevad need eksamitulemused ja kolled?ite pakkumised. Oleme alati sinu ?le uhkust tundnud ja n??d oleme ?le m?istuse r??msad, et ?lej??nud maailm saab n?ha sind sellisena, nagu meie sind n?eme – tugeva, intelligentse, imekauni noore neiuna, kes v?ib teha mida iganes, millele ta keskendub.” „Toost,” lausus Alice targalt. „Sa oled olnud meie eludes kaheksateist aastat,” j?tkas emme, „ja muutnud kirkaks iga p?eva. Sa oled toonud r??mu ja naeru siia majja isegi karmidel aegadel.” Issi n?jatus l?hemale. „Ei ole lihtne minuga abielus olla.” „T?na on ka see p?ev, kui Gordoni m?is l?heb sinu nimele. Oled n??d ainuisikuline tema raamatute haldur, tema maja omanik ja tema raha kulutaja. Ja kuigi sa oled teadnud seda sellest ajast peale, kui said kaksteist, pole sa kunagi end l?dvaks lasknud. Sa pole kunagi v?tnud midagi enesestm?istetavana. Sa l?petasid kooli, said suurep?rased tulemused ja hoolitsesid selle eest, et seisid tulevikuga vastamisi enda seatud tingimustel. Me ei saaks sinu ?le uhkemad olla, kullake.” Enne, kui emme j?udis nutma hakata, t?usis Valk??ria issi. Ta k?hatas kurgu puhtaks, m?tiskles pisut ja alustas siis. „Pole saladus, et soovisin alati poega.” Valk??ria huilgas naerda ja emme viskas salvr?tikuga abikaasat. Issi ootas olukorra rahunemiseni ning j?tkas siis. „M?tlesin, et t?tar t?hendaks k?ikjal v?imutsevat roosat. Ma peaks viima ta balletitundidesse ja kui tal teatud ikka j?udes oma poiss tekkib, k?ituks ma tolle l?heduses v?ga veidralt. ?nneks ei osutunud miski sellest t?eks.” Valk??ria pilgutas silmi. „Sa olid Fletcheri l?heduses erakordselt veider.” „Ei, sa m?letad valesti. Ma olin lahe.” „Sa muudkui n?ppisid ta juukseid.” „Mulle ei meenu midagi sellist.” „Des,” manitses emme, „sa olid t?eliselt, t?eliselt veider selle poisiga kohtudes.” „Kas mul lubatakse k?ne l?petada? Kas jah? Ait?h. Niisiis, kokkuv?tvalt, ma pole iial t?treid soovinud. Aga kui Stephanie s?ndis, vaatasin nendesse suurtesse silmadesse. Mul matsid hinge ?htaegu nii tema nunnumeeter kui ka beebil?hnad. Otsustasin selle m??danikku j?tta ja nullist alustada. See oli minust ?ilis ja isetu tegu, aga sa olid alles kaks p?eva vana, ilmselgelt selle m?letamiseks liiga noor.” „Ilmselt,” noogutas Valk??ria. „Ja vaata mind n??d!” h?iskas issi. „Kaheksateist aastat hiljem on mul kaks t?tart. V?iksem suudab vaevu sirgjooneliselt k?ndida, balletist r??kimata. Kui vana sa oled, Alice? Neli? Viis?” „Kaheksateist kuud,” sekkus Valk??ria emme. „Kaheksateist kuud ja mida on sul selle aja eest ette n?idata? On sul ?ldse t??kohta? On v?i? Sa oled koorem selle pere peal. Koorem, ?tlen ma.” „Toost!” h?iskas Alice ja kiljus, kui issi ta ?les korjas ning tegi temaga k??gis seda n?os??ja-k?ndi. „Olen p?ris kindel, et kui see k?ne algas, puudutab see sind,” m?rkis Valk??ria emme, „aga siis kiskus ta t?helepanu nagu mujale. Des. Des, kas sa ei arva, et on aeg anda Stephile k?tte tema s?nnip?evakink?” „Kink!” karjus Alice, kui issi hoidis teda pahkluud pidi ?he ?la kohal. „Oleks vist aus, naisuke. Seda ei saa vist enam edasi l?kata, Steph, sest sul on n??d suured rahasummad. Saad muidugi m?ne sellise tuliuuena osta, kui tahad. Aga mulle meeldib m?elda, et kasutatuna, meie ostetuna, on sellel sentimentaalne v??rtus, mida sa lihtsalt ei saa…” Valk??ria ajas end sirgu. „Ostsite mulle auto?” „Ma ei ?elnud seda.” Ta t?usis p?sti. „Issand, te ostsite mulle auto?” „Veel kord, ma ei ?elnud seda. See ei pruugi olla auto. See v?ib olla trummikomplekt.” „On see trummikomplekt?” „Ei. See on auto.” „Toost!” kiljatas Alice. „Ahah, jah, vabandust,” poetas Valk??ria issi noorimat t?tar maha pannes. Too tudises, kukkus maha ja hakkas naerma. „Sa oled nii juhm,” pomises issi. Valk??ria jooksis v?lisukse juurde, kiskus selle lahti ja tardus. Sisses?iduteel seisis l?ikiv Ford Fiesta. Ja see oli oran?. Ta oli oran?is autos varemgi s?itnud. ?ks Leebesurma varumasinatest oli oran?. Aga see... See... Ta ei saanud sinna miskit parata. „See n?eb v?lja nagu Umpa-Lumpa2,” pahvatas ta. „See ei meeldi sulle?” k?sis emme tema ?la k?rvalt. „Ma palusin spetsiaalselt seda v?rvi,” s?nas issi. „M??gimehe kinnitusel polnud see hea m?te, aga mina arvasin, et siis oleks ekstra ohutu. Oli v?imalus, et see kumab ??sel. Tegelikult ei kuma.” Isa k?las l??dult. „Kui tahad teist v?rvi, v?ime selle tagasi viia. Selles m?ttes, et m??gimees ilmselt naerab mu ?le, aga pole hullu. Ta hirnus juba piisavalt siis, kui sellega minema s?itsin.” Valk??ria k?ndis auto juurde ja libistas s?rmeotstega m??da jahedat pinda. Sisemus oli tumeroheline. T?pselt nagu Umpa-Lumpade juuksed. Ta vaatas uuesti vanemate poole. „Te ostsite mulle auto. Te ostsite mulle auto.” Emme k?lgutas v?tmeid. „Meeldib see sulle?” „Ma jumaldan seda!” Valk??ria p??dis v?tmed kinni ja lipsas rooli taha. Tema autol oli v?ga kena armatuurlaud ja v?ga kena l?hn. Tema auto oli v?ga puhas. Ta kohendas tahavaatepeeglit ja l?kkas istme tahapoole – see oli tema auto. See polnud Bentley ja v?rvi k?rvale j?ttes kuigi silmatorkav, aga see oli tema auto. „Sa oled Umpa-Lumpa ja ma armastan sind,” lausus ta armatuurlauda patsutades. Ta pani valmistudes peale Pixie Lotti ja laulis magamistoas ringi tantsides kaasa, tehes peeglis seda puusade h??ritamise v?rki iga kord, kui tuli refr??n. Valge kleit selleks ?htuks, leidis ta – ja laotas selle voodile. Liibuv, valge ja paelteta – issi saab seda n?hes kreepsu. Aga see ?htu kuulub talle. Ta l?heb s?pradega v?lja ja kavatseb kanda, mida iganes ta p?rgu p?ralt tahab. Pealegi oli ta kaheksateist. Juukseharja sisse lauldes taipas ta, et lausa ootas v?imalust veeta aega Hannah’ ja teistega. Plikade ?htu – esimene plikade ?htu p?rast kooli l?ppu. See peab olema tore. N?rveerimine tundus k?ll veidra asjaoluna, kuni ta ?ritas meenutada, kas ta oli k?igi s?pradega tegelikult ?ldse kohtunud v?i olid m?ned tema s?brad need, kelle leidis peegelpilt ja kes siis lihtsalt kanti m?lestusena Valk??ria m?istusesse. Ta naeris elu imelikkuse ?le ja siis helises telefon. Ta pani muusika pausile. „Palju ?nne s?nnip?evaks,” lausus Leebesurm. „Ait?h,” irvitas Valk??ria. „Paku, mille vanemad mulle kinkisid.” „Oran?i auto.” Muie h??bus. „Kust sa tead?” „Vaatan seda parajasti.” „Sa oled ?ues?” „Meile tuli k?ne. Sa ei tee hetkel midagi, eks?” Valk??ria vaatas kleiti ja kingi ning tundis n?rve aeglaselt rahunemas. „Ei. Ma ei tee midagi. Olen minuti p?rast v?ljas.” Ta katkestas k?ne ja ohkas. Siis toksas ta peeglit riidekapil ja v?lja astus peegelpilt. „Ma tean,” lausus Valk??ria. „Sa ei pea seda ?tlema. Ma tean.” „Sa v??rid teistsugust l?bu,” n?hvas peegelpilt. Valk??ria t?mbas jalga mustad p?ksid, jahtis sokke ja haaras saapad. „Mul on h?sti. Enamik neist on nagunii sinu s?brad. Ma pole iial nendega vestelnud. Mida ma ?ldse ?tleks?” „Sa kavatsed t?esti seda ettek??net kasutada?” „Kavatsen kasutada, mis iganes ettek??net vaja l?heb. Kus mu must topp on?” „Panin pessu.” „See oli puhas.” „Sellel oli verd.” „Jaa, aga mitte minu oma.” Peegelpilt t?stis ette peente paeltega T-s?rgi. „See on roosa,” mossitas Valk??ria. Peegelpilt t?mbas selle selga. „See n?eb sinu seljas nunnu v?lja.” Valk??ria kergitas kulmu. „See n?eb t?esti minu seljas nunnu v?lja. Vau. Ma olen sellega t?itsa p?ss. Kust ma selle sain?” „Ostsin eelmisel n?dalal,” ?tles peegelpilt end kohapeal keerutades. „Hea k?ll, veensid mu ?ra.” Peegelpilt viskas s?rgi. Valk??ria p??dis selle kinni, pani selga, ja t?mbas jakil luku kinni. „Tee mulle teene, eks? L?butse t?na h?sti,” soovitas Valk??ria. „Annan endast parima,” naeratas peegelpilt. „Proovi sama teha.” Valk??ria avas akna. „Mina olen Leebesurmaga. Proovimist seal ei tule.” Ta lipsas v?lja samal ajal, kui Pixie Lott uuesti k?ima l?ks. Valk??ria h?ppas alla. Napilt enne hotelli j?udmist vajutasid Leebesurma kinnastatud s?rmed rangluudel olevatele s?mbolitele ja ?le kolba voolas n?gu. Valk??ria kergitas kulmu. „Pole paha.” „Sulle meeldib?” „Sobib sulle. Kas saad selle kuidagi k?rvale panna v?i midagi?” Leebesurm muigas. „Iga kord fassaadi k?ivitades on tulemus juhuslik, sa tead ju seda.” „Jaa, aga sul on see n??d juba m?ned aastad olnud. Ehk on aeg hakata m?tlema sellele, et j??d millegi veidike p?sivama juurde.” „?ritad mind normaalseks muuta?” „Taevas hoidku,” oigas Valk??ria ning ajas silmad teeseldud ?udustundest p?rani. Leebesurm avas ukse ning j?rgnes talle. Nad sammusid fuajeesse, m??dusid administraatori letist ja l?ksid otse liftide juurde. Leebesurm libistas l?hesse musta kaardi ja vajutas katusesviidi nuppu. Uksed liuglesid kinni. „Nii...” nentis Valk??ria. „Nii.” „Sain kaheksateist.” „Seda k?ll.” „See suur ?ks kaheksa. Olen n??d t?iskasvanu. Tehniliselt.” „Tehniliselt.” „See on t?htis s?nnip?ev.” „Noh, seni l?heb sul kenasti.” Valk??ria naeris. „Kas sa... tead k?ll... Kas sul on mulle kingitus?” Leebesurm vaatas tema poole. „Kas sa tahtsid, et ma tooks sulle kingituse?” Valk??ria naeratus kadus. „Muidugi.” Lift peatus, tegi k?ll, ja uksed avanesid. Valk??ria v?ljus esimesena ja k?ndis kiiresti. „V?i nii,” ?tles Leebesurm neiule j?rgnedes. „On sul mingeid soovitusi?” „Minu arvates tunned sa mind n??dseks piisavalt h?sti, et ise v?lja m?elda.” „Oled minu peale pahane?” „Ei ole.” „Mu n?gusast n?ost hoolimata oled k?ll.” Valk??ria peatus enne, kui nad j?udsid katusesviiti ja p??rdus. „Jah, ma olen su peale pahane. Nende jaoks, kes on t?htsad, ostetakse kinke. P?rast k?ike seda ei arvanud ma, et pean sulle ?tlema, et sa mulle kingituse ostaks.” „Ja mina ei arvanud, et pean ostma sulle kingituse t?estamaks, et oled minu jaoks v?ga t?htis.” „Noh... ma m?tlen, sa ei peagi, aga... Asi pole selles. Asi pole selle t?estamises, asi on selle n?itamises.” „Ja kink on t?pne m??de? Sinu vanemad kinkisid sulle auto. Kas see t?hendab, et oled nende jaoks sama t?htis kui auto? Nad armastavad sind autov??riliselt?” „Muidugi mitte. S?nnip?evakink on s?mboolne.” „S?mboolne kingitus on nagu t?hi ?est – sellel puudub igasugune v??rtus.” „See on kena komme!” „Aa,” venitas Leebesurm. „Hea k?ll. Ma m?istan. Ma siis hangin sulle kingituse.” „Ait?h.” Valk??ria p??rdus tagasi ja koputas uksele. „Kellega me kohtuma tulime?” „?he sinu vana s?braga,” torkas Leebesurm ja esma­kordselt m?rkas Valk??ria tema h??les teravust. Tal polnud aega edasiseks k?sitluseks. Uksed avanesid korraga ja talle naeratas Saalomon P?rg. „Tervist, Valk??ria.” Veel enne, kui Valk??ria oma tegudest arugi sai, embas ta meest. „Saalomon! Mida sina siin teed? Arvasin, et oled seiklemas.” „Kas ma ei v?i vahetevahel kodumaal seigelda? Siin on ju see tegelik andmine. Tule sisse, tule sisse. Leebesurm, eks sa v?id vist ka meiega liituda.” „Oled liiga lahke,” pomises Leebesurm. Detektiiv tuli nende j?rel ja sulges enda taga uksed. Katusesviit oli hiiglaslik ja ekstravagantne, ehkki Valk??ria viibis Fletcheriga kohtamas k?ies suuremates ning ekstravagantsemates. Toona veenis Fletcher ?id mis iganes katusesviidis, mis olid ?le maailma saadaval, ja seda k?ike tasuta. Eks selline vist oli Teleportija eelis, kuigi see k?ik muutus neil p?evil. N??d rippus Fletcheri k?evangus kena, normaalne t?druk ja noormees elas omaenda korteris Austraalias. Ta j?i peaaegu et paigale. See hirmutas natuke. Valk??ria kiikas Leebesurma poole. Too lasi juba v?ltsn?ol ?ra sulada. Ta v?ttis kaabu peast ega ?elnud s?nagi, kui P?rg naasis v?ikese karbiga, mille ?mber oli m?ssitud kena lehv. „Palju ?nne s?nnip?evaks.” Valk??ria silmad l?ksid suureks. „Sul on mulle kingitus?” „Muidugi,” noogutas P?rg neiu ?llatunud n?gu n?hes ja puhkes naerma. „Sa olid mu parim ?pilane k?igi nende aastate jooksul, kui viibisin Surnumanajate Templis. Keegi ei kohanenud sellega sama h?sti kui sina. Kuigi meil v?is teel esineda m?ningaid konarusi…” „N?iteks nagu see, kui ?ritasite tappa miljardeid inimesi,” sekkus Leebesurm. „…oled sina alati olnud minu suur lemmik,” l?petas P?rg, kes ei teinud Leebesurmast v?ljagi. „Tee lahti. Arvan, et see meeldib sulle.” Valk??ria t?mbas lehvi lahti ja ?mbris avanes justkui leebelt ?itsele puhkev lill. Sees oli puust karp. Neiu avas kaane ja kergitas kulmu. „See on, ee, see on t?pne koopia mu s?rmusest.” „Mitte p?riselt,” lausus P?rg. „Seestpoolt on see v?gagi erinev. Kui ?pilased alustavad v?lja?pet, antakse neile mingi objekt, nagu see s?rmus sul praegu – tubli, tugev, vastupidav, valmis valdama muljet avaldavat v?ekogust. Aga Tulva j?rel vajavad nad midagi tugevamat. Midagi, mis tuleks toime m?rksa suurema v?ega.” „Aga mul pole veel Tulva olnud.” P?rg naeratas. „Ma tean. Ometi vajad sa juba paremat. Nii seet?ttu kui ka sedav?rd paljudel teistel viisidel oled sina erakordne, Valk??ria. Su s?rmus, palun?” Neiu sirutas k?e v?lja. Valk??ria kiikas Leebesurma poole ja libistas s?rmuse n?pult ning ulatas talle. Kui P?rg hetkeks toast v?lja sammus, v?ttis Valk??ria karbist uue s?rmuse ja torkas s?rme. P?rg naasis haamriga. „N??d algab see l?bus osa,” ?tles ta, pani Valk??ria s?rmuse lauale ja virutas selle puruks. Lendavatest kildudest lahvatav varjulaine v??ndus ?hus ja suundus otse tema n?pus oleva s?rmuse poole. S?rmus imes need ahnelt sisse, muutus k?lmaks ja Valk??ria ahhetas. „Tunned seda?” k?sis P?rg. „Tunned seda v?ge?” „Vau,” lausus Valk??ria end uuesti kogudes. „Tunnen. Vau! See on... See on...” „See on Surnumanamine.” See ehmatas. See h?iris. See h?mmastas. „Suur ait?h sulle, Saalomon.” P?rg kehitas ?lgu. „Iga?hele on kaheksateistk?mneseks saamine t?htis p?ev. Aga ma olen k?llalt teadlik sellest, et sa ei tulnud minuga kohtuma kinkide ja embuste p?rast.” „Ah jaa,” noogutas Valk??ria m?tteid rajale tagasi suunates. „Miks me ?ldse sinuga kohtuma tulime?” „Sinu ebatavaliselt vaikne partner siin v?ttis minuga ?hendust. N?ib, et uurite asjaolusid selle Arbuja ?mber, kes ?ritas teid eelmisel aastal tappa.” „Ta ?tles meile, et teeb k?igile teile Surnumanajatele teene,” lausus Leebesurm. „See oli vahetustasu informatsiooni eest. ?he nime eest.” „Esiteks hoiti mind sellest konkreetsest ringist v?ljas. Polnud minu m?te Arbujaid ?hessegi meie r?pasesse sepitsusse kaasata, sest ma pole rumal ega n?drameelne. See oli ?leni Rauge teema, l?bi selle idioodi Draakonik??ne,” r??kis P?rg. „Mida siis Draakonik??s Arbujale r??kis?” k?sis Valk??ria. „Palun v?ta istet. Valk??ria, mida sa Arbujatest tead?” Valk??ria s?ttis end diivanile, s?rmus saatis aistingu­kilde k?sivart m??da ?les-alla tantsisklema. „Lihtsalt seda, ee, tavap?rast v?rki. Nad pole... Vau, see s?rmus on nii lahe... Nad pole nagu meie, ?lej??nud. Neil on oma kultuur, oma traditsioonid, oma maagia.” P?rg noogutas. „Maagia, mida meie ei m?ista, kui p?ris aus olla. Ja see k?ik on kena, sest neid pole v?ga palju ja nad hoiavad omaette. V?i v?hemalt hoidsid.” „Mis juhtus?” k?sis Valk??ria. „Keegi r?ndas neid,” selgitas P?rg. „Arbujate provotseerimine pole tark m?te ka parimatel aegadel. N?ib aga, et leidub mingi r?hmitus, kes otsustas meelekindlalt just seda teha. Viimase viie aasta jooksul on tapetud k?mneid Arbujaid. Neid on teistest eraldatud, k?titud ja hukatud. N??d on alles vaid k?put?is.” Valk??ria kortsutas kulmu. „Meid r?nnanu s?nul muutuvad nad iga p?evaga tugevamaks.” P?rg muigas. „Arbujad on tuntud selle poolest, et ei ilmuta iial n?rkusi. See mulle nende juures meeldibki.” „Mis nime ta siis Draakonik??nelt teada tahtis?” „?ks minu kolleeg, Bariton, tegelikult ?ks Surnumanajatest tapeti Aranmore’i lahingus. Ta r?ndas umbes aasta enne surma l?bi Prantsusmaa ja sattus ?hes baaris surelike seltskonnale, kes kiitles h?sti tehtud t??ga. Loomulikult teeskles ta, et oli t?pselt samasugune lihtsurelik nagu nemadki. Nii palju, kui ta m?istis, olid nad endised eri?ksuslased, keda rahastati salajase valitsustoetusega ja suunati…” „Oota,” peatas Leebesurm teda. „Sa r??gid Osakonnast X.” „Kes need veel on?” k?sis Valk??ria. „Neid pole olemas,” n?hvas Leebesurm. „Alatasa levitatakse kuulujutte surelike valitsustest, kes moodustavad hukkamis?ksusi, mis l?hevad sortse h?vitama. Osakond X oli v?idetavalt ?ks Briti ja Iiri ?hine t??r?hm. See looritati saladusse ja vanden?usse. Ainult et, nagu ma ?tlesin, neid pole olemas. Iga kord, kui keegi v?imulolija hakkab k?simusi k?sima, saadame sinna kellegi nagu Geoffrey Skrutniku neid veenma, et nad k?ituvad totakalt.” „See v?ib ju nii olla,” vaidles P?rg, „aga need surelikud tunnistasid Baritonile, et nad v?tsid just maha nende enda s?nutsi k?ige ohtlikumad sihtm?rgid, keda iial jahtisid. Nad ?tlesid Baritonile, et ta ei usuks tervet lugu, kui nad seda r??giks. Nad ?tlesid, et sihtm?rgid, kelle nad tapsid, veritsesid valgust. K?lab tuttavalt?” „K?lab nagu Arbujad,” t?des Valk??ria. „Ja see on k?ik, mille Draakonik??s jutu all olevale Arbujale andis?” k?is Leebesurm peale. „?he sortsi linnalegendi?” P?rg kehitas ?lgu. „See on ainus meie valduses olev mahlane v?ike killuke Arbujate kohta. Ma ei kujuta ette, mis see muidu olla v?inuks. Ilmselgelt p??ses lahti jutt, et teadsime midagi ja Charivari saatis oma v?ikese s?bra asja uurima.” „Ja pole midagi muud, mida peaksime teadma?” „Mitte midagi muud v??rtuslikku. Ainus huvitav asi peitus veel ?hes s?duris. Ta mainis, et neile andsid k?su ?ks pika halli habemega vanamees ja mingi teine mees, keda ta ei suutnud tuvastada.” Valk??ria ei teinud s?rmusest v?lja ja kortsutas kulmu. „Mis asja? Ta ei tundnud teda?” „Ei,” vastas P?rg. „Baritonile j?i mulje, et s?dur ei suutnud teda isegi meenutada.” „K?ik see j?tab mulje, et oleksid v?inud seda r??kida ka telefonitsi,” nentis Leebesurm. P?rg naeris. „See on n??d t?esti t?si, Leebesurm. Kuid me ei meeldi ?ksteisele eriti, niisiis ei kavatsenud ma sulle midagi r??kida. Ja kuidas ma muidu oleks saanud n?ha oma lemmik?pilast tema t?htsal p?eval tema akna taha kutsumata k?lalisena vupsamata? Selline k?itumine j?tab sellise kergelt ebatervisliku mulje v?i kuidas?” „Sinu k?lask?ik j?tab v?ga ebatervisliku mulje,” n?hvas Leebesurm. Valk??ria t?usis. „Kavatsen selle n??d katkestada enne, kui hakkate ?ksteist klobima. Saalomon, ait?h abi eest ja suur-suur t?nu kingituse eest. See oli sinust t?eliselt kena.” „R??m on minupoolne,” lausus P?rg ettepoole n?jatudes ja Valk??riat p?sele suudeldes. „Veel kord, palju ?nne s?nnip?evaks.” Leebesurm torkas kaabu p?he ja k?ndis v?lja. Valk??ria j?udis talle lifti juures napilt j?rele enne, kui uksed kinni liuglesid. Nad alustasid laskumist. „Mida see k?ik sinu arvates t?hendab?” k?sis ta. Leebesurm ei vastanud. Valk??ria ohkas. „Kas sa mossitad?” „Mina? Ei. Mul pole kombeks mossitada.” „Sa k?lad, nagu sa mossitaks.” „Ma lihtsalt ootan, et v?givaldsed tungid taanduksid.” „Miks sulle Saalomon ei meeldi? Ta pole t?esti nii halb,” ?tles Valk??ria. „Erinevalt sinust tunnen mina teda palju kauem.” „Hea k?ll. Ole siis edasi selline n?me p?ss. Nii et see salap?rane mees, kes jagab k?sklusi. See, keda ei suudeta meenutada... Oleme seda viimasel ajal palju kuulnud.” Leebesurm aktiveeris esimese korrusele j?udes tavalise fassaadi. N?gu tavaline, ilme s?nge. Nad k?ndisid v?ljap??su poole. „Kolm aastat tagasi v?rvas ?ks mees Davina Marri h?vitama Dublini Pelgupaika, keda ta ei suutnud selgelt meenutada. Samasugune mees ilmub v?lja viis aastat tagasi ja leitakse olevat mingite Arbujate tapmise taga. Sean Mackini, selle armastusv??rse teismelise ps?hhopaadi vabastas Pelgupaiga kongist kolm kuud tagasi mees, keda ta p?ris h?sti ei suuda meenutada. N?ib, et tegemist on sama mehega ja tal on oluline side Roarhaveniga.” Nad lahkusid hotellist ja k?ndisid Bentley suunas. „Niisiis...” nentis Valk??ria. „Osakond X tapab Arbujaid, ainult et seda osakonda pole olemas. Aga kui Arbujad arvavad, et on, siis... mida see t?hendab? Kas nad v?taks k?ttemaksuks ette surelikud? Kuidas aitab tavaliste inimeste s??di lavastamine meie salap?rasel mehel saavutada seda, mida iganes ta ?ritab saavutada?” „Ma ei tea, Valk??ria. Ent praktiliselt iga maag Roarhavenis usub, et maailma peaks juhtima sortsid.” „Nii et see ongi siis tema plaan? Panna Arbujad tapma mingeid surelikke? Natuke nagu loll plaan. Selles m?ttes, et niipea, kui me Arbujad leiame, kavatseme nad peatada, eks?” „Kui pole just s?da, mis meie t?helepanu k?rvale juhiks.” „Sa arvad, et salap?rasel mehel on ?lemkogus toimuvaga midagi pistmist?” „Mulle ei meeldi kokkusattumused, Valk??ria. Need on inetud ja t??tud.” Leebesurm kiikas tema poole. „Kuidas sulle su s?rmus meeldib?” Ta ei suutnud parata. Ta s?ras. „See on ?li?ge.” 2 (#ulink_a2b0ac9e-dae2-5ce8-a5fe-13ebdfcc1e05) Pisikesed oran?i nahaga tegelased raamatust ja filmist „Charlie ja ?okolaadivabrik” 4 SALAP?RANE ALGUS SELLELE, KES ON... Polnud lihtne olla naine meeste maailmas. Veel v?hem lihtne oli olla mees, kes oli meeste maailmas oleva naise sees. Ja kes ?ldse ?tles, et see oli meeste maailm? Nii aegunud seksistlikel k?sitlustel polnud kohta Vaurien Kotermani m?istuses. Enam mitte. Mitte p?rast seda... eksitust. Kord oli ta olnud V?rratu Tapja. Siis zombi-kuningas. Siis ?ks pea purgis. See oli ilmselt see madalhetk. Aga talle anti variant, v?imalus seda k?ik ?mber p??rata. Talle n?idati keha, t?iuslikku f??silist eksemplari. Ta teadis, et see t?hi anum oleks olnud ideaalne paik, kus v?inuks puhata tema ?lekantud aju. Ta oleks saanud taas elada. Ta olekski taas elanud. Ta oleks olnud taas ?ks elus, hingav mees. Ei mingit m?danevat ihu enam tema jaoks. Ei mingit lagunemist. Ei mingit naeruv??ristamist. Ta oleks p?lvinud austust. Viimaks ometi oleks ta p?lvinud austust. Selle asemel pandi tema aju ?he naise kehasse ja tema idioodist zombi-kaaslane sai k?igi nende lihastega pika n?gusa mehe keha. Elu oli n?me siis, kui Koterman veel elas. Seej?rel oli surm n?me. Ja n??d oli elu j?lle ?leni n?me. Uues kehas elamine oli raske, aga naisekehas elamine veel raskem. Iga kord kuulis ta k?neldes h??lt, mis ei kuulunud talle. Esimestel n?dalatel vahtis ta muudkui ringi, et n?ha, kas ruumis on veel kedagi. Ta ei teadnud isegi, kuidas k?ndida nii, et mitte totakana m?juda. Ja siis veel see t?ielik trauma, kui ta peeglisse vaatas ja n?gi v??rast n?gu. See oli ilus n?gu, ta ei eitanudki. Naine oli kunagi v?ga k?itev. Varastes kahek?mnendates, punakaspruunide juuste ja roheliste silmadega. Meeter kaheksak?mmend ja laitmatus f??silises seisundis. Kotermanile meeldis m?elda, et kui ta oleks naist muudel asjaoludel kohanud, oleks ta naise jalgelt paisanud. V?i k?ige v?hemalt oleks seda kaalunud. Naine oleks ta t?en?oliselt v?lja naernud, kui ta oleks seda proovinud. Nii k?itvad naised tavaliselt tegidki. Ta kortsutas kulmu. Kuhu ta selle m?ttevooga v?lja j?uab? Polnud aimugi. Ta vaatas kulmukortsutuse ajal peegelpilti. Naine n?gi isegi seda tehes hea v?lja. V?i ?igemini, tema n?gi. Ta n?gi isegi seda tehes hea v?lja. See k?ik tekitas v?ga suurt segadust. „Kas vaatate m??ga pealt oma peegelpilti?” Koterman keeras kannapeal ringi ja hoidis m??ka enda ees. ?sja k?nelenud vanamees seisis seal, k?ed nagu palveks kokku surutud. Vanameister Ping oli vana selles m?ttes, mida sa enam eriti kuigi palju ei n?e. V?ike hiinlane, kelle hall h?re habe v?rsus l?ualt nagu karvane suitsuviirg. Nahk kui kokku k?gardatud, siis pr?gikorvi visatud, taas v?lja v?etud ja loiult ?ra silutud p?rgamendipaber. P?him?tteliselt t?is kortse. Ping kandis h?lsti, mida ta kutsus oma esivanemate traditsiooniliseks r??ks, kuigi Koterman uskus ?pris veendunult, et see hommikumantel oli uus. „Peate alati valmis olema,” raius Ping paksu hiina aktsendiga. „Kuidas n?ete vaenlasi selgelt, kui ei suuda silmi endaltki p??rata?” Koterman ei vastanud. Ta teadis ?sna kindlalt, et see oli retooriline k?simus. Pingi k?ed liikusid voolava veena ja mees astus tagasi madalasse v?itlusasendisse. „Tulge. R?nnake mind.” „Aga teil pole m??ka,” n?hvas Koterman. Ping muigas. „See ei t?henda, et olen relvitu.” Koterman t?i kuuldavale h??de ja jooksis l?hemale. Ta rapsas m??gaga ?hku, kargas, tiirles, maandus ja v??nas pahkluu v?lja. Ta karjatas, pillas m??ga ja koperdas ?hele p?lvele Pingi ette. Too vaatas alla tema poole ja virutas Kotermanile vastu nina. „Ai!” karjatas Koterman. Ping pani k?ed taas kokku ja kummardas. „K?sige endalt, mu ?pilane, kuidas ma teid alistasin?” „?sasite mulle vastu nina!” „T?pselt. Kui suudate l??a vastasele rohkem vastu nina kui tema teile, tunnete ka teie v?idu maitset.” „Mul jookseb ninast verd!” „V?ib-olla vajate taskur?tikut.” M?ratseja astus l?hemale, taskur?tikukarp suurtes, n?medates, mehelikes k?tes. Koterman tiris m?ned v?lja, hoidis neid n?o vastas ja j?llitas pahaselt Pingi. „Millal ma valmis olen?” „Varsti, mu ?pilane.” „Korrutate seda kogu aeg. Kui varsti on varsti?” „Varsti on see, kui hetk on m??dunud,” vastas Ping. Koterman oli kindel, et see ei t?hendanud tegelikult midagi. Ometi teadis ta, et rohkem polnud m?tet peale k?ia. M?ratseja aitas ta p?sti. Selle idioodi uus keha oli ?leni ?ks lihas ja tahutud l?uajoon – tahutud l?uajoon, mis oleks pidanud kuuluma Kotermanile. „N?ite pahane,” ?tles Ping. „Muidugi olen ma pahane,” torises Koterman. „Mul on ?ks viis, et saada austust neilt, kes on mind kogu elu m?nitanud – muutuda suurimaks s?dalaseks, keda maailm iial n?ha saab. Pidite ?petama mulle surmavaid kunste, aga ei tee muud, kui l??te mind, kuni ma maha kukun.” „V?i nii,” nentis Ping. „Arvate niisiis, et ei ?pi, mis? ?elge mulle midagi, mu ?pilane. Olete n?inud kunagi filmi „Karate Kid”? Seda algset, kus peaosas m?ngib Ralph Macchio. Mitte seda uusversiooni, kus peaosas m?llab Will Smithi poeg? Olete seda n?inud?” „Muidugi.” „Selles filmis ei usu Daniel-san ka, et ta ?pib. On ju nii? Ja ometi h?rra Miyagi ?petab teda nii, et tema pole sellest isegi teadlik. See on umbes midagi sellist, mida teen mina.” „Mida ma siis ?pin?” „Kui tuleb ?ige aeg, saate teada.” Koterman kissitas silmi. „Selles filmis laseb h?rra Miyagi teha Danielil igasuguseid argiseid t?id – aeda v?rvida ja autot vahatada. Hiljem teeb Daniel neidsamu liigutusi ja avastab, et see ongi karate. Teie olete lasknud mul teha k?iki neid v?itlusliigutusi... Kui ma hiljem avastan, et tegelikult ?petate mulle, kuidas aedu v?rvida ja autosid vahatada, ma ei maksa teile. Saate aru?” Ping turtsatas naerda. „Naljakas olete, preili Koterman.” „H?rra!” m?irgas Koterman. „Ma olen mees!” „Muidugi,” pomises Ping kummardades. „Muidugi olete. Meie ?ppetunnid algavad taas hommikul.” Seej?rel astus ta selg ees varjudesse. Laskus vaikus, justkui puudelt langevad s?gislehed. M?ratseja piilus l?hemalt. „Olete veel seal?” Varjudes varitses eespool mainitud vaikus. Seej?rel: „Ei.” „Olete k?ll,” lausus M?ratseja. „Ma n?en teid.” Ka Koterman n?gi Pingi, aga ei ?elnud midagi, kui tark vanameister k?lg ees seni sahistas, kuni ukseavani j?udis, siis neljak?pukile laskus ja v?lja roomas. M?ne hetke p?rast avanes ja sulgus tagauks. M?ratseja pomises midagi nina alla. Koterman vahtis teda pahaselt. „Mida? Mida sa ?tlesid?” M?ratseja ohkas. „Ma lihtsalt ei n?e, miks teist peab s?dalane saama, isand. Miks end ohtu seada? Meil on hea tervise juures uued kehad ja uued elud, mida elada. Hea k?ll, teie keha ei pruugi olla ideaalne, aga keda huvitab, millised me v?lja n?eme? Loeb see, kes me sisimas oleme.” „?tle mulle midagi… Oled sa kindel, et kui Nye su aju selle pea sisse pani, ta midagi kogemata maha ei pillanud?” „Oh, isand, ?rge olge palun ?el.” „?rge olge ?el? ?rge olge ?el? Sa oled idioot! Vaat mis! Mu uus keha pole ideaalne? See pole isegi samast soost nagu mu vana keha! Kas tead, mis tunne on olla ?ks sugu, kes on l?ksus teisest soost kehas?” „Ma... v?ib-olla,” kogeles M?ratseja. „Sul pole aimugi! Vaata ennast! Sa oled ?ks Adonis! K?nnid m??da t?navat ja inimesed j?llitavad imetlusest! Kui mina m??da t?navat k?nnin...” „Noh, v?ib-olla, kui hakkaksite kandma aluspesu...” „Aluspesu?” kriiskas Koterman. „Aluspesu? Arvad, et see on lahendus? K?ik, mida ma kannan, on kas liiga kitsas v?i liiga lohvakas! Mul on seljavalud, teadsid seda v?i? Kas tead, kui raske on selles kehas ?ldse p?sti seista? Kuidas naised seda teevad?” M?ratseja k?hatas kurgu puhtaks. „Noh, h?rra, mitte k?ik naised pole nii... f??siliselt muljet avaldavad kui teie.” Kotermani silmad t?mbusid kissi. „?ra ?ldse m?tlegi.” „H?rra?” „Ma olen n?inud, mismoodi sa mind vaatad.” M?ratseja n?is ?udust tundvat. „Isand, ei! Kinnitan teile, et ma ei pea teie praegust keha ka k?ige v?himalgi m??ral pilkuk?itvaks!” „Oh, t?esti v?i? Arvad, et leiaksid parema?” Koterman vajus k?ssi ja p??rdus eemale. „Mida ma r??gin? Muidugi leiaksid. Vaata ennast. Sa v?iksid saada iga naise, keda tahad.” „Aga ma ei taha igat naist, isand.” „Seda sa r??gid praegu.” „Seda ma r??gin aegade l?puni, h?rra. Olen teie oma.” Koterman p??rdus aeglaselt ja vaatas M?ratsejale silma. „Mida sa selle all m?tled?” „Ee,” venitas M?ratseja. „See oli imelik asi, mida ?elda.” „Oli v?i?” „V?gagi.” „Oi.” „V?ga imelik.” „V?ime sellest mitte v?lja teha, kui tahate.” Koterman vaatas teda. M?ratseja k?itus veidralt. Isegi tavalisest veidramalt. Ta n?is punastavat, issand jumal. Koterman kortsutas kulmu. „Millest ma enne r??kisingi?” „S?dalaseks saamisest, isand.” „Jah. Varsti muugin lahti surmavate kunstide saladuste lukud ja minust saab suurim s?dalane, keda maailm on iial tundnud.” M?ratseja silmitses teda. „Miks?” „Miks mida?” „Miks hakata suureks s?dalaseks? Mida te p?rast seda teete?” Koterman irvitas p?lglikult. „Sa k?sid hirmus palju k?simusi.” „Ma lihtsalt... Ma lihtsalt imestasin, et mis…” „Ma ei maksa sulle imestamise p?rast.” „Te ei maksa mulle ?ldse.” „Ma olen sorts, M?ratseja. Nende paljude asjade hulgas, mis meid eristavad, on see vaid ?ks sellistest. Sinus pole mingit maagiat, aga minus? Maagia kobrutab minus. Ja n??d, kus ma pole enam zombi, suudan seda taas tunnetada. See ?rkab taas.” „Mis sorti maagia see on? Olen alati tahtnud seda k?sida.” „Aga sa pole k?sinud v?i kuidas? Mitte praeguse hetkeni. Huvitav, miks, m?tlen ma. Kas su uus keha annab sulle enesekindlust, M?ratseja?” „Mida? Ei, isand!” „Kas see t?idab sind iseenda v??rtustamisega? Enese­austusega?” „Ei iial! Vannun teile!” „Sest kui ma avastan, et see nii on...” M?ratseja langes p?lvili. „Isand, ma vihkan oma uut keha. Vihkan. T?si, see on igas f??silises m?ttes t?iuslik, aga see... See pole keha, mida te r?ndasite sel soojal septembrip?rastl?unal k?ik need ??rikesed aastad tagasi. See pole keha, mida teie hammustasite. See pole keha, mis tuli tagasi, mis avas oma silmad ja n?gi teid seda vaatlemas.” „See l?heb j?lle veidraks k?tte,” pobises Koterman. M?ratseja t?usis. Ta oli nii pikk ja kuratlikult hea v?limusega, et lausa tobe. „Isand, oleme teiega koos palju l?bi elanud. Kui saaksin teiega keha vahetada, teeksin seda. T?esti teeksin. V?ib-olla siis n?eksite mind nii, nagu mina teid n?en.” Koterman ?ritas selle ?le m?tiskleda ja loobus k?hku. „Te olete ainus t?htis asi mu elus,” j?tkas M?ratseja, „Ma... h?rra, ma...” „See vestlus ajab mind oksele,” kuulutas Koterman. „Vii pr?gi v?lja.” M?ratseja vajus longu. „Jah, isand.” Kuni M?ratseja pr?gikastidega v?lja lonkis, v?ttis Koterman maha kukkunud m??ga ja torkas tuppe tagasi. Ammustel aegadel poleks samurai iial m??ka pannud tagasi enne, kui see sai maitsta verd. Aga see juhtus ammustel aegadel. Siis, kui nad ei m?istnud veel selliseid asju nagu esmast h?gieeni. Koterman oli kindel, et neil p?evil oleks samurai pigem murdnud seda m?ttetut v?ikest reeglit kui riskinud terve rea ?nnetute p?letikega. Ta kuulis karjatust. Enne, kui ta teadis, mida teeb, jooksis Koterman juba ukse poole, m??k taas k?es. M?ratseja r?seles millegagi k?rtsi taga hiilivas h?maruses. Tema selg oli surutud vastu seina, kui proovis olendit eemal hoida. J?lk elukas oli suur, sama suur kui dobermann, kuid pikema karvaga. Sellel oli koon ja teravad hambad. See l?rises ja laksutas kihvadega. M?ratseja kiljus. „Hei!” h??dis Koterman, sest ei suutnud midagi muud v?lja m?elda. Olend p??ras pead ja silmad v?lkusid. Selle nurga alt n?gi see peaaegu inimese moodi v?lja. Seej?rel kargas see Kotermani poole. Koterman libises maha sattunud r?mpsul ja olend ajas end ise tema m??ga otsa, kui ta kukkus. Koterman pilgutas silmi ja olend hingas viimast korda enne surma k?hedalt v?lja. Koterman t?ukas ta pealt ?ra ja ajas end p?sti. M?ratseja vaatas tema poole. „Isand!” „Mida?” „Te p??stsite mu!” „Ei p??stnud.” „Te aitasite mind h?dast v?lja!” „See oli ?nnetus.” „Te p??stsite mu elu!” „Ma ei teinud seda meelega.” M?ratseja kargas p?sti. Ta oli nii ?nnelik, et paistis nutma puhkevat. „Isand, teil pole aimugi, kui palju see minu jaoks t?hendab. Olen hale surelik, kes ei v??ri p??stmist.” „Ma tean.” „Ja ometi p??stsite mind ikkagi. Riskisite oma eluga, mis on minu omast nii m??ratult t?htsam.” „M??ratult.” „Te tormasite ohtu, surma l?ugade vahele. Ma ei tea, mida ?elda. Mul pole s?nu, et... Oh, h?rra, andestage mulle. V?in nutma puhkeda.” „Noh, mine t?nni kusagil mujal,” kortsutas Koterman pahaselt kulmu. „Mis p?rgu p?ralt see ?ldse on? Mingi koer v?i?” M?ratseja oli liiga ametis nutmisega, et vastata. Koterman surus jala olendi kehale ja rullis selle valguse k?tte. „See pole mingi koer. N?eb v?lja nii, nagu oleks ahv ja koer armunud ning lapsi saanud. See on siis see kole titt, keda nad ei tahtnud.” Ta k?kitas. „?kki on see tulnukas. ?kki on meil tulnukate invasioon.” „Oh, ma loodan, et mitte, h?rra,” nuuksus M?ratseja. „Ole vait. Vaata seda n?gu. Kindlasti tulnukas. V?ib-olla. Siit see igatahes p?rit pole, see on kindel.” M?ratseja luristas ninaga. „?kki saabus teisest dimen­sioonist.” „Millest?” „Teisest dimensioonist, isand. Teate k?ll, sellisest nagu see, kuhu t?mmati Valk??ria Kain.” Koterman ajas end sirgu. „Millest sa p?rgu p?ralt lalised?” „Eelmisel aprillil, h?rra, kui ootasime koos neid kehasid, k?is kogu see draama selle ?mber, et Valk??ria viibis paralleeldimensioonis. See Argeddioni-nimeline h?rrasmees jooksis ringi ja teist l?ks k?ik see m??da?” „Ma olin purgis olev pea,” torises Koterman. „Mul m?lkus muid asju m?ttes.” „Jah, h?rra, muidugi. Aga v?ib-olla p?rineb see olend teisest dimensioonist, t?pselt nagu tollest seal. ?kki keegi t?ukus tagasi ja t?i selle endaga kogemata kaasa.” „T?ukus?” „Nii nad seda kutsuvad, h?rra. T?ukaja, kes kogu selle t?li Valk??riale p?hjustas, oli mees nimega Silas Nadir.” „Nadir,” kordas Koterman. „Kus ma seda nime varem kuulnud olen?” „Nii palju, kui mina tean, on ta suhteliselt kurikuulus sarim?rvar, h?rra.” Kotermani silmad l?ksid suureks. „Sarim?rvar? Kus ta praegu on? Kas nad said ta k?tte?” „Kardan, et mitte, h?rra. Ta p?genes kongist.” „Ta viibis Pelgupaigas?” segas Koterman vahele. „Nii et ta p?genes kongist, kadus ja paar kuud hiljem on see asjandus siin.” „T?ukuja.” „T?ukuja Roarhavenis tegutsemas?” M?ratseja kahvatas. „Oh, h?rra. Te ei arva ometi, et ta on veel siin, ega ju?” Koterman keeras temast eemale, silmad t?navat puurimas. „Ma tunnen kuritegelikku m?istust, M?ratseja. Ma tunnen m?rvari m?tlemist. Kord olin mina V?rratu Tapja. Olin zombi-kuningas. Aga ma olen sellest ajast peale muutunud. N??d kanaldan ma oma sisemise pimeduse kurjusega v?itlemisse, mitte kurjaks olemisse. See on lugu lunastusest ja vaiksest v??rikusest. Ja kui on ?ks asi, mida ma tean, kui on ?ks asi, milles ma olen kindel, siis selles, et Silas Nadir pole iial Roarhavenist lahkunud. See linn vajab kaitsjat. See t?hendab siis kaht asja, mida ma tean.” „Kas peaksime kutsuma Leebesurma?” „Ei. Peaksime kutsuma mind.” „Teid?” „See linn h??ab kangelase j?rele.” „Teid?” „Las Leebesurm ja Kain p??stavad neid ilmselgete ohtude eest. Las nemad seisavad rambivalguses. Mina seisan varjudes. Mina v?itlen pimeduses.” „Te vajate t?rvikut, h?rra,” lausus M?ratseja ja ruttas tema k?rvale. „Palun lubage minul seda t?rvikut hoida.” „Sa v?id olla mu kaaslane.” „Oo jaa, h?rra.” „Minust saab selle linna kangelane. Selle ?listamata kangelane. Selle Tume ja Tormine R??tel.” „Jaa, h?rra!” kiljus M?ratseja plaksutades. Koterman kissitas silmi. Ta peaaegu et haistis kurjust. „Me vajame maske.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/derek-landy/detektiiv-luuker-leebesurm-8-surnud-meeste-viimane-voitlus/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.