H?rra Malcolmi nimekiri

H?rra Malcolmi nimekiri Suzanne Allain V?ta koomale, h?rra Darcy, uus mees on kohal!
On ?ldtuntud t?de, et iga liiga ennast t?is poissmees on karistuse ?ra teeninud … K?rgeauline, ?le m?istuse n?gus, ?le m?istuse heal j?rjel ja ehk endast ?ige pisut liiga heal arvamusel olev h?rra Malcolm otsib naist – aga mitte suvalist naist. Mees on end relvastanud nimekirjaga, mis sisaldab k?iki neid ideaalseid omadusi, mida ta oma tulevaselt kaasalt ootab. P?rast aastaid kestnud otsinguid hakkab ta kaotama lootust, et selline musternaine ?ldse olemas on – kuni linna saabub Selina Dalton. Selina, vaesev?itu vikaari t?tar, on ?liv?ga elevil, kui s?branna Julia ta Londonisse k?lla kutsub – kuni saab teada, et talle on ette n?htud roll h?rra Malcolmi puudutavas k?ttemaksuplaanis. Nimelt on Julia mehe nimekirjast teada saanud. Selina peab nimekirja kasutades etendama ideaalset naist, et siis kosilase lootused k?ige sobivamal hetkel purustada. Kuna Selina ja mehe vahel tekib silmapilk t?mme, punnib ta esialgu vastu, aga kui h?rra Malcolm hakkabki teda oma k?ttesaamatute standarditega k?rvutama, otsustab neiu, et mehele tuleks pisut nina pihta anda. Sest eks ole temalgi omad n?udmised ja kui mees neile vastata soovib, peab ta n?itama, kes end selle nii hoolikalt kontrollitud fassaadi taga tegelikult varjab. Originaali tiitel: Mr. Malcolm’s List Suzanne Allain Berkley Keeletoimetaja Mari Tuuling Kaane kujundanud ja k?ljendanud Ande Kaalep Kaanefoto: Shutterstock / Tony Marturano Copyright © 2009, 2020 by Suzanne Allain All rights reserved including the right of reproduction in whole or in part in any form. This edition published by arrangement with Berkley, an imprint of Penguin Publishing Group, a division of Penguin Random House LLC. Autori?igus t?lkele: Piret Lemetti ja Eesti Raamat O?, 2021 ISBN: 978-9916-12-170-2 ISBN: 978-9916-12-171-9 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti Raamat Minu abikaasale, suurep?rase valiku teinud ??rmiselt n?udliku maitsega h?rrasmehele. 1 K?rgeauline Jeremy Malcolm, Kilbourne’i krahvi teine poeg, oli selsinasel issanda aastal 1818 Londoni pidude hooaja ihaldusv??rseim partii. T?si k?ll, tiitlit tal polnud ja noormees oli ?ksnes noorem poeg, kuid ta t?di oli talle j?tnud suurema osa oma kopsakast p?randusest ja suure maavalduse koos uhke h??rberiga Kentis. ?htlasi r??kisid tema kasuks ta t?helepanuv??rsed isikuomadused. Vaid k?ige auahnemad noored daamid v?inuks eelistada n?gusale h?rra Malcolmile v?hemalt viiek?mne aasta vanust topeltl?uaga Mumfordi markiid, pelgalt ees?iguse eest kuulda end mileediks kutsutavat. Sest missugune naine tahtnuks olla mileedi, kui talle v?is osaks saada Malcolmi leedi staatusega kaasnev nauding? Ometi hakkas paistma sedamoodi, et mitte ?kski naine ei saa seda hindamatut ees?igust nautida. Sest kuigi noormees polnud mingil juhul erak ja k?lastas lisaks Almack’sile veel mitmeid erinevaid balle, koosviibimisi ja muud laadi ?ritusi, hakkas h?rra Malcolmile pisitasa tekkima kergatsi, s?damete purustaja, noorte daamide unistuste h?vitaja maine. „Kuidas see k?las?“ k?sis Malcolm oma s?bralt lord Cassidylt, kuuldes viimaseid iseennast puudutavaid kuulujutte. „Noorte daamide unistuste h?vitaja,“ kordas Cassie iga s?na aegamisi ja hoolikalt v?lja h??ldades. „Milline tobedus,“ vastas Malcolm ning p??ras pead, et ballisaali ja ?ht teatavat kaunist deb?tanti silmitseda. „Ehk vastavad need kuulujutud t?ele. Sa p??rasid mu n?ole Juliale v?gagi r?hutatult t?helepanu ja n??d pole sa enam kui n?dala jagu l?bi astunud.“ Malcolm p??rdus s?brale otsa vaatama, kulm kergitatud. „Ma olin su n?ole ooperis saatjaks. ?he korra. Ma ei p??ranud talle „v?ga r?hutatult t?helepanu“.“ „See pole oluline, mis tegelikult juhtus. Oluline on see, mida inimesed r??givad. Ja mis mulje see Juliast j?ttis, kui sa endast rohkem m?rku ei andnud? Ta istus kaks p?eva oma toas luku taga, kuna ei suutnud kellelegi otsa vaadata.“ „Kui selline ongi preili Thistlewaite’i tavap?rane k?itumine, pole tal k?ll p?hjust kurta, kui inimesed temast halvasti r??givad.“ Cassie ei vastanud, eelistades v?ljendada oma seisukohta selles k?simuses vaikimisega. Ta manas n?ole haavunud ilme ja kuigi Malcolm s?pra iga kord ustavalt kaitses, kui keegi juhtus mainima lord Cassidy suurt sarnasust hagijaga, ei saanud Malcolmgi kuidagi eitada, et see sarnasus hakkas ise?ranis tugevasti silma just neil puhkudel, kui Cassie mossitas. „Cassie, mul on v?ga kahju, et sinu n?ost on kuulujuttude m?rklaud saanud.“ Suured pruunid silmad p?rnitsesid teda j?tkuvalt etteheitva pilguga. „Mul ei olnud plaanis talle meeleh?rmi valmistada, kuid samas ei kavatse ma ?helegi naisele vaid seep?rast abieluettepanekut teha, et temaga ooperit vaatamas k?isin.“ „Keegi pole v?itnudki, et sa seda tegema pead,“ s?nas Cassie. „Ehk t?epoolest mitte, aga just seda nad tahavad. Milliste unistuste purustamises mind siis s??distatakse? Need on unistused, mis on tekkinud minu varanduse ja valduste t?ttu, soovist hooaja parim partii endale napsata. K?igile neile arvukatele ootustele suudaksin ma vastata ainult mitmenaisepidajaks hakates. Niipea kui ma m?ne noore daamiga kasv?i s?nakese vahetan, n?eb tema juba vaimusilmas end altari ette astumas.“ „Miks sa siis lihtsalt m?nd t?drukut v?lja ei vali ja seda asja ?ra ei l?peta?“ tahtis s?ber teada. „Miks ma t?na ?htul sinu arvates siin olen? Ma soovin kogu hingest sobivat t?drukut leida.“ „Mis Julial viga on? Teda peetakse ?ldiselt v?ga kenaks neiuks,“ ?tles Cassie, kuigi p?ris silma ta s?brale seejuures ei vaadanud. Julia oli Cassiele p?hjaliku loengu maha pidanud, n?udes, et too v?lja uuriks, millega ta Malcolmi vastumeelsuse ?ra oli teeninud. Cassie p??dis n??d lihtsalt oma n?okohust t?ita ja Juliat sobiliku m?rsjana v?lja pakkuda, kuid tundis end seejuures ebamugavalt. Ta ise teadis teistest pareminigi, kui t??tu Julia olla v?is. „Sinu n?bu on igati kena,“ n?ustus Malcolm, „aga ta pole minu jaoks ?ige t?druk.“ „Miks mitte?“ tahtis Cassie teada. „Ma ei tea,“ vastas Malcolm ?lgu kehitades. „Ta plaksutab liiga palju ripsmeid.“ „Misasja? Plaksutab liiga palju ripsmeid? See ongi p?hjus, miks sa temaga rohkem suhelnud pole?“ „See oli ??rmiselt h?iriv. Arvasin paar korda, et ta hakkab tukkuma j??ma. ?hel korral m?tlesin, et ta minestab kohe, niisiis haarasin ta k?sivarrest. Selle peale tegi ta silmad k?ll k?hku j?lle lahti. Mulle tundus, et tema meelest olin ma kogu selle ripsmetega plaksutamise peale valmis talle abieluettepanekut tegema.“ Cassie vangutas pead, ta koerasilmist vaatas vastu pettumus. „?ra vaata mind sellise pilguga, Cassie. See polnud ainus asi, mis mind preili Thistlewaite’i vastu meelestas.“ Malcolm pistis k?e vestitaskusse ja v?ttis sealt paberit?ki. Ta voltis selle lahti, Cassie ?ritamas ?le ta ?la kiigata. Cassiele paistis, et tegemist oli mingisuguse nimekirjaga. Malcolm uuris seda hoolikalt, sellal kui s?ber pingutas, et samuti n?ha, mis seal kirjas on. Ta j?udis n?ha ridu „On andekas muusika v?i kunsti vallas“ ja „Ta on p?rit peenest suguv?sast“ ning siis hakati paberiga ta nina all lehvitama; ilmselt oli Malcolm otsitu leidnud. „K?es. Punkt neli: „R??gib arukat juttu“. Preili Thistlewaite n?ib nautivat vaid ?hte t??pi vestlust, nimelt sellist, mis koosneb eranditult flirtiva alatooniga m?rkustest v?i ilutsevatest komplimentidest. Kui ma temalt k?sisin, mida ta viljaseadusest arvab, vastas tema, et toiduga piiripidamine tuleb k?igile kasuks.“ Oma n?o altminekust kuulmine ei paistnud Cassiet l?bustavat. Ta vahetas kiirustades teemat, kuna ei soovinud n?ris poliitilises vestluses kaasa l??a. „Mis see on, Malcolm? Kas see on nimekiri?“ Cassie p??dis seda Malcolmi k?est k?tte saada, kuid viimane voltis selle kiirustades kokku ja torkas tagasi vestitaskusse. „Jah, on k?ll.“ „Kas sul on pruudi jaoks mingite n?udmiste nimekiri koostatud?“ k?sis Cassie, h??l kiledam kui tavaliselt. „No ja siis?“ „No ja siis on see sinust ??rmiselt jultunud, et sa teaksid. M?ni ime, et keegi sulle ei k?lba. Sa tahad, et ta vastaks mingitele tingimustele nagu … Tattersallsist ostetud rakendihobune.“ Malcolm haaras s?bra pakutud v?rdlusest kohe kinni. „T?pselt nii. Mul on oma talli t?itmisel kindlad n?uded. Miks mul siis ei peaks pruudi osas veel rangemaid n?udmisi olema? On t?iesti absurdne kulutada tutvumisega naisega, eluaegse kaaslasega, kes on meiega koos hommikul, p?eval ja ?htul, v?hem aega kui hobuse ?levaatamisele.“ Kuna Cassie kuulus nende inglaste sekka, kes loevad just hobust eluaegseks kaaslaseks, kellega olla koos hommikul, p?eval ja ?htul, ei avaldanud s?bra seisukoht talle p?ris soovitud m?ju. Ta ?ksnes pobises: „J?rgmise asjana lased tal veel erinevaid liikumisviise demonstreerida ja kontrollid hambad ?le.“ Cassie v?ltis Juliat p?rast seda jutuajamist Malcolmiga peaaegu terve n?dala, kuid p?rast temalt kolmanda kirja saamist l?ks viimaks oma t?di linnamajja. Julia oli oma viimases kirjakeses teada andnud kavatsusest ise meest k?lastada, ilma saatjata, ja mees teadis v?ga h?sti, et tulip?ine n?bu oli liiga kaugele viiduna igati v?imeline neile m?lemale skandaali kaela t?mbama. Mees ootas Juliat k?lalistetoas ja takseeris ?mbrust halvakspaneva pilguga. K?ik oli m?istagi igati peen ja elegantne, kuid talle tundus, et t?di oli prints-regendi viimasel ajal v?lja l??nud idamaise maitse matkimisega pisut liiale l?inud. K?ik diivanite ja tugitoolide k?etoed olid ehitud draakonipeadega ning ?ks vitriinkapp oli t?is k?ikv?imalikke keraamilisi vidinaid, glasuuritud loomakujukesi ja kivist nikerdatud esemeid. Ta uuris parasjagu ?ht neist kunstiteostest, l?uad m?irgeks p?rani ajanud l?vikuju, kui n?bu ta k?rva ??res r??kima hakkas. „?ra karda, ta ei hammusta.“ Cassie v?patas Julia h??lt kuuldes kohkunult ja too naeris eduka ?llatusmomendi ?le r??mu tundes. „Sul on Billingsgate’i kalanaise kombed,“ teatas mees ja ootas, kuni neiu oli istet v?tnud, et ?ritada seej?rel oma vilajas kogu ebamugavale toolile kokku voltida. „Ei oska kaasa r??kida, mina nii madalate seltskonnakihtidega l?bi ei k?i nagu sina.“ Ta t?rjus k?eviipega mehe n?rdinud protesti ja lisas: „?ra muretse, ma ei r??gi kellelegi, et ?ks savist kujuke sulle niimoodi hirmu nahka ajas.“ Cassie hakkas taas turtsuma, kuid Julia asus pikemata asja juurde. „Mida h?rra Malcolm sulle ?tles? Sa lubasid temaga lord Wesleigh’ ballil r??kida ja ma pole sind p?rast seda kordagi n?inud.“ Cassie silmitses n?bu ?rritatult ja kirus saatust, mis oli talle sellise iseka ja hellitatud plika sugulaseks andnud. Kummalgi polnud ?desid-vendi ja kuna neil oli vaid m?neaastane vanusevahe, olid vanemad neid lapsest saati teineteise seltskonnas aega viitma sundinud. Lepliku ja muretu meelega Cassiest polnud j?ulisema loomusega Juliale vastast, niisiis oli ta poisip?lvest saadik harjunud t?drukule k?iges kuuletuma, v?lja arvatud vast ainult k?ige p??rasemad n?udmised. Julia oli olnud ilus laps ja oli sirgunud kenaks nooreks naiseks: tal olid punakaspruunid juuksed, helerohelised silmad ja peened n?ojooned. Temast ?hkus s??tut haprust, millega ta suutis endiselt paljud inimesed oma t?elise loomuse osas ?ra petta, kuid Cassie end lollitada ei lasknud. Tema n?o tahtes polnud mitte kui midagi habrast. „Noh?“ k?sis t?druk, ise s?rmedega k?rsitult vastu draakoni lagipead trummeldades. „Jah, noh, Malcolm kinnitas, et sa oled kena t?druk ...“ „Kas t?esti?“ k?sis Julia, n?ol meeldivalt ?llatunud ilme. „See on hea uudis. Tegelikult mulle tundus, et olen millegagi ta pahameele ?ra teeninud. See on parem uudis, kui ma loota oskasin ...“ „Oota n??d,“ ?tles Cassie t?druku erutatud vadinat katkestades. „Ta ei ole sinust sugugi huvitatud.“ Cassie polnud kavatsenud nii j?hkralt otsekohene olla ja tundis n?o n?ole pettunud ilmet kerkimas n?hes kerget s??torget. Ta ei suutnud naisi nutmas n?ha ja kiirustas seega peletama pisaraid, mida arvas n?gevat kerkimas Julia silmadesse. „Vaata, tal on see nimekiri ja sa ei vastanud isegi neljandikule tema n?uetest. Mina oleksin samuti p?runud, kuna poliitika ei paku mulle huvi ja minu meelest on k?ik need viljaseadused ise?ranis segased. No p?riselt, mis sel vahet on, kas vili on kasvanud Berkshire’is v?i Prantsusmaal?“ Julia ei vastanud, kuid Cassie n?gi oma heameeleks, et nutmapuhkemise oht n?is m??das olevat. Selle asemel n?gi neiu lausa raevukas v?lja. „Tal on nimekiri?“ k?sis ta ohtlikult rahuliku h??lega. „Jah, noh, ma pean tunnistama, et alguses see k?ik mulle v?ga ei meeldinud, aga kui ta asja m?tte mulle ?ra selgitas, j?udis k?ik mulle kenasti p?rale. M?tle ise, kui peaks selguma, et t?druk loobib galopi ajal jalgu?“ Julia ei p??ranud sellele pealtn?ha m?ttetule seisukohale t?helepanu ja ?ritas nende jutuajamise p?hiteema juurde naasta. „Cassie, ma tahaksin teada, mis selles nimekirjas on. Kas sa n?gid seda?“ „Jah, aga sul pole sellest kasu. Mitte k?ige v?hematki. Isegi siis, kui sa viljaseadusega p?runud poleks, k?iksid su ripsmed talle kogu aeg n?rvidele.“ „Minu ripsmed? Kas see mees on peast segane?“ „Ei, sugugi mitte. Teda sa oma trikkidega ?ra ei peta. Ta p?lgab flirtimism?nge.“ Julia t?usis, et hakata maruvihasena toas ringi k?ndima, ise seejuures pobisedes „Missugune h?bematus!“ ja „Milline upsakus!“. Cassie t?usis koos n?oga, kuid t?druk andis talle viipega m?rku taas istet v?tta, mida mees ka tegi, n?rviliselt niheledes ja korraga taibates, et ta oli liigselt suud pruukinud. Kui Julia tammumise j?rsult l?petas ja ta n?ole ilmus naeratus, muutus Cassie veelgi n?rvilisemaks. Ta oli seda ilmet Julia n?ol n?inud sagedamini, kui meenutada tahtnuks, ja see ei t?otanud iialgi head. „Mulle tuli t?iesti geniaalne m?te,“ kuulutas t?druk. „Miskip?rast ma kahtlen selles,“ vastas mees. Selina Dalton, kes polnud osanud oodata midagi huvitavamat kui kiri vanematelt, oli vana koolis?bra Julia Thistlewaite’i k?est kutset saades ??rmiselt ?llatunud. Just niisuguse kutse peale oli ta lootnud neli kuud tagasi Juliale kirjutades, aga kui too tema kirjale isegi vastama ei vaevunud, oli ta selle m?tte peale k?ega l??nud. Julia oli alati s?brana ?sna keerulist t??pi olnud, k?itudes kord soojalt ja siis j?lle t?rjuvalt, niisiis polnud Selina eriti ?llatunud, kui Julia n?is olevat otsustanud nende tutvuse lihtsalt unustada. Seda enam oli ta n??d h?mmastunud, et koolikaaslane ta viimaks enda juurde, Thistlewaite’ide Berkeley Square’il asuvasse majja k?lla kutsus. Selina t?i sellele v?imalusele m?eldes kuuldavale vaikse heameelekiljatuse ja vaatas seej?rel s??dlaslikult ringi. Aga otse loomulikult polnud kedagi teda kuulmas. Ta viibis oma endise t??andja Bathis asuva kodu v??rastetoas ?ksi nagu tavaliselt. Proua Ossory oli olnud heatahtlik ja lahke emand ja kui ta nelja kuu eest suri, leinas Selina teda siiralt. Nad olid p?rast seda, kui Selina kolm aastat tagasi tema seltsidaamiks sai, igati harmooniliselt koos elanud. Neiu kohustustes polnud midagi koormavat ja proua Ossory osutus samav?rra seltsiliseks Selinale kui t?druk talle. Ta oli heldek?eliseks j??nud ka oma surma j?rel ja Selinale v?ikese p?randuse j?tnud. Ometi ei saanud Selina proua Ossory linnamajas, mille viimane oli oma ?epojale p?randanud, l?putult elada. Ja tegelikult ei tahtnud ta sugugi tagasi p??rduda v?ikesesse maakohta Sussexis, kus ta isa vikaari ametit pidas. Proua Ossory juurde t??le asudes oli Selina lootnud l?puks m?ne sobiva Bathis elava h?rrasmehega kihluse s?lmida. Ta vanematel puudus raha, mida Londoni hooaja peale kulutada, ja kui siis ema kauge h?imlane proua Ossory mainis, et otsib endale seltsilist, oli Selina juhust kasutanud. See oli tema v?imalus kogeda elu v?ljaspool kiriklat. Ja ehk ?nnestuks tal sobiva partii tegemise korral omakorda nooremaid vendi ja ?desid toetada. Selinale oli Bathis veedetud aeg meeldinud ja ta ei kahetsenud p?rmugi kolme linnas elatud aastat, kuid ometi oli tal olnud tunne, et midagi j??b puudu. Proua Ossory s?prade ja tuttavate ringist oli paratamatult kujunenud ka tema suhtlusringkond ja nende seas polnud naljalt ainsatki alla viiek?mneaastast. Ta tundis puudust endavanustest sarnaste huvidega inimestest ja uskus, et Londonis oleks ehk sedalaadi seltskonna leidmine k?ne alla tulnud. Kuid ta taipas sedagi, et noore, kahek?mne kahe aastase naise puhul oli ?ksi elamine v?listatud, ja niisiis kirjutanud Juliale, kes, nagu Selina h?sti teadis, saanuks talle avada ukse soovitud seltskonda. Ja mis sa kostad, viimaks oli see v??rtuslik kutse temani j?udnud. See saabus vahetult p?rast seda, kui Selina, taibates, et on m??dap??smatut piisavalt kaua edasi l?kanud, oli otsustanud koju oma pere juurde tagasi p??rduda. Tal oli k?ik selleks ?ra korraldatud, et j?rgmisel hommikult Bathist lahkuda, ja t?druk oli t?nulik, et kiri ei saabunud p?ev hiljem, sest n??d sai ta sihtkohaks London. Selina oli talle kaks p?eva hiljem Londonisse j?udmisel osaks saanud vastuv?tust pisut jahmunud. Julia t?rjus viipega Selina vabandusi nii kiire saabumise p?rast ja katkestas ta poolelt selgituselt s?nadega: „Nii ongi parem. Me saame asjaga kohe pihta hakata.“ Seej?rel tegi ta tiiru ?mber v??rastetoas seisva Selina ja silmitses t?drukut kriitilise pilguga. „K?llap sellest peab piisama,“ t?hendas ta viimaks ja Selina tundis korraga soovi oma vajakaj??miste p?rast vabandust paluda, kuigi tal polnud endiselt v?himatki aimu, millest Julia r??kis. „Kuidas palun?“ k?sis Selina, taibates, et temalt oodatakse mingit vastust. M?tisklustest ?les raputatud Julia t?i kuuldavale heliseva naeru ja vabandas oma veidra k?itumise p?rast. „Ma selgitan sulle k?ike peagi, kuid praegu ootan ma oma n?o, lord Cassidy saabumist.“ Selina, kes ikka veel millestki aru ei saanud, noogutas ja Julia hakkas erutatult vadistama. „Palun tule ja v?ta istet, et me saaksime oma tutvust v?rskendada. R??gi mulle, mida sa oled teinud k?ik need ... kas t?esti juba viis aastat?“ Selina kinnitas talle, et nende viimasest kohtumisest oli t?epoolest m??dunud viis aastat, ning r??kis proua Ossory seltsilisena veedetud ajast. „K?llap oli see sinu jaoks v?ga igav,“ s?nas Julia. „See polnud sugugi ebameeldiv, kuigi vahel igatsesin t?esti m?ne omaealise seltskonda. Bathist on saanud gerontide meelissihtpaik.“ „Saan sinust suurep?raselt aru. Ka minu meelest on v?lismaalased nii t??tud.“ Julia j?tkas enne, kui Selina talle ta eksitust selgitada j?udis: „Ja ma olen p?ris kindel, et mingit erilist meelelahutust sul seal polnud. Siin, Londonis, saab sulle osaks palju parem kohtlemine.“ Selina, kellele hakkas tasapisi meenuma, kui isekas Julia kunagi oli, kahtles selles v?ites t?siselt, kuid samas pidas v??rustajannale vastuvaidlemist ebaviisakaks. Seej?rel sai talle osaks ?levoolav kirjeldus ees ootavatest naudingutest, aga kuna Julia jutuvada keskendus peamiselt k?igi nende inimeste nimedele, kellega kohtumine Selinat ees ootas ja millel t?druku jaoks hetkel mingit t?hendust ei olnud, pidi ta huvitatud mulje j?tmiseks k?vasti pingutama. Niisiis tundis ta ?ksjagu kergendust, kui lord Cassidy viimaks saabus. Julia tutvustas neid ja Selina silmitses lord Cassidyt huviga, m?eldes, et on vaid kaks tundi Londonis viibinud ja juba noore h?rrasmehega tuttavaks saanud. Kuid huvi h??bus peagi l?bustatuseks, kuna t?druk otsustas, et Cassie – just nii ta end nimetada palus – v?inuks vabalt olla m?ne Cruikshanki karikatuuri tegelane. Mehe n?ojooned, mis olid k?ll meeldivad, m?jusid pisut liialdatult ja j?tsid mulje, et ta silmad, k?rvad ja nina on k?ik ta n?o jaoks liiga suured. Cassie k?ed ja jalad olid pikad ja luidrad, riided moekad ja kallid, kuid kortsus ja korratud. Ja kuigi ta Selina poole vaadates siiralt naeratas, kerkis Julia suunas kiigates mehe n?ole t?re ilme. „No nii, arvan, et n??d, mil mu n?bu on kohal, on ehk paras aeg sulle selgitada p?hjust, miks ma su Londonisse kutsusin,“ teatas Julia, kui k?ik olid istet v?tnud. Tajudes, kuidas Selina seda lauset kuuldes ?llatus – nimelt oli Julia oma kirjas maininud, et kutse on tingitud tema soovist Selina seltskonda nautida –, kiirustas ta seletust j?tkama. „Muidugi tead sa, armas Selina, et ma olen alati su seltskonna ?le r??mustanud, ja just seep?rast ma su k?lla kutsumise m?ttele tulingi, kuid samas m?tlesin, et linnas viibides v?iksid sa mulle ?he v?ikese ettev?tmise juures abiks olla.“ „Ettev?tmise?“ s?nas Selina Juliat edasi r??kima julgustades, kuna viimane n?is k?hklevat ega paistnud teadvat, kuidas j?tkata. Julia heitis kiire pilgu n?o poole, kes teda ?ksnes veel kurjema pilguga p?rnitses. Sellegipoolest ei lasknud Julia end heidutada ja j?tkas, kuigi tundus, et Selinale otsa vaatamine oli tema jaoks siiski pisut raske. „Tegelikult ei ole „ettev?tmine“ ehk ?ige s?na,“ arutles ta. „Tegelikult on see pigem ?ks v?ike vemp.“ „Phrrr,“ norsatas Cassie ja p??ritas silmi. N?bu ei teinud temast v?ljagi ja r??kis edasi. „Vaata, on ?ks teatav noorh?rra, keegi h?rra Malcolm, kes on oma jultumuse poolest laialt tuntud. Ta t?stis mind teiste seast mulle v?gagi r?hutatult t?helepanu p??rates esile, kuid alandas seej?rel, j?ttes mu sinnapaika.“ „Kui kohutav see sinu jaoks olema pidi! Mul on v?ga kahju.“ Julia t?rjus k?rsitu liigutusega Selina kaastundeavaldusi. „Jah, see oli ?sna ebameeldiv, eriti teada saades, et ta k?rvutas mind nimekirjaga ja otsis selle p?hjal minu vajakaj??misi.“ „Tal on nimekiri? Mis nimekiri?“ „See on nimekiri omadustest, mida ta oma m?rsjalt ootab. Aga samas usub ta end teistest niiv?rd ?le olevat, et nende n?uete t?itmine on sama h?sti kui v?imatu. Mulle meeldiks h?rra Malcolmile ?ht v?ikest vempu m?ngida ja teda sel moel upsakuse eest teenitult karistada. Ja siis meenus mulle, kuidas sa kooli ajal alati sellisteks asjadeks valmis olid.“ Selinale ei j?etud v?imalust oma sellist iseloomustust kuuldes protestida, kuigi tema ise k?ll midagi sellist ei m?letanud, kuna Julia j?tkas: „Ma m?tlesin, et oleks igati ?iglane, kui esitleksime sind tema otsitava ideaalse naisena. Siis laseksime tal avastada, et sinulgi on oma nimekiri ja tema ei vasta sinu n?udmistele.“ „Aga Julia, kui ta on nii ennast t?is ja pirtsakas, nagu sa kirjeldad, siis ei pruugi ta ju ka minu vastu huvi tunda?“ „See v?imalus on olemas, aga samas oled sa olukorraga kursis paremini kui mina v?i ?kski teine noor daam enne sind. Sa tead nimekirjast ja p?rast minu ja mu n?o m?ningast juhendamist on sul tingimustele vastamiseks palju parem v?imalus.“ Selina vaatas lord Cassidy poole, m?eldes endamisi, kuidas hakkab see sasitud ja pisut koomilise v?ljan?gemisega mees talle v?ga valiva maitsega peene h?rrasmehe ?nge v?tmiseks vajalikke naiselikke n?kse ?petama. Mees m?rkas ta m?tlikku pilku ja selgitas: „Malcolm on mu hea s?ber. Mina tunnen teda teistest palju paremini.“ „Ja te olete n?us, et ta on sellise vembu ohvriks sattumise ?ra teeninud?“ Julia vastas sellele k?simusele enne, kui Cassie seda teha j?udis. „Muidugi on. Ta poleks oma abi ju pakkunud, kui ta nii ei arvaks.“ Kui Selina protestimist j?tkas, kuulutas Julia k?rsitult: „?ra ole selline nannipunn, Selina. Sa teed ?ksnes sedasama, mida h?rra Malcolm on enam kui ?hele noorele daamile, mina teiste seas, juba teinud.“ „Asi on lihtsalt selles, et sinu v?ike vemp on l?bikukkumisele m??ratud. Kui juba sina h?rra Malcolmi v?luda ei suutnud, Julia, siis on v?he t?en?oline, et ta minu poole isegi vaataks.“ Cassie ootas huviga, mida ta n?bu selle peale kostab. Ta teadis, kuidas too ei talunud v?rdluses ?hegi naisega teise viiuli rolli j??mist, kuid samas ei saanud salata, et v?rdluses Selinaga m?jus ta n?bu otsekui viimase pleegitatud variant. Julia juuksed oli helepunased, Selina omad tumedat ja rikkalikku punakaspruuni tooni. Julia silmad olid kahvaturohelised, Selina omad otsekui erkrohelised smaragdid. Julia nahatoon oli moodsalt valge, Selina oma kullakarva, lausa kumav. Iga h?rrasmees oleks Selina poole vaadanud, soovides seej?rel teda vaatama j??dagi. Julia muidugi midagi sellist ?tlema ei hakanud. „Vastab t?ele, et sa pole klassikalises m?ttes iludus, aga ma usun, et ?iges keskkonnas ja sobivates tingimustes v?id sa h?rra Malcolmi t?helepanu p?lvida k?ll,“ teatas ta. Selina raputas pead, ?eldes: „Ma ei usu, et ...“ „Ma pean ?tlema,“ katkestas Julia teda, „et see v?ike vemp on ainus asi, mis on tekitanud minus kiusatust seltskonna?ritustele naasta. Ma loodan v?ga, et sa n?ustud mind aitama, v?i me oleme sunnitud su meeldivale siinviibimisele joone alla t?mbama. Kahtlane, kas mul ?ldse on mingit suhtlemise tuju.“ Selina taipas silmapilk, mida Julia ?elda tahtis. Teda oli k?lla kutsutud kindlal eesm?rgil: selleks, et aidata Julial h?rra Malcolmi alandada. Kui ta peaks keelduma Juliale selle juures abiks olemast, siis ei avane tal v?imalust Londoni seltskonda p??seda. Ta ohkas ja kaalus oma v?imalusi. M?te oli talle k?ll v?ga vastumeelt, kuid ometi tundus, et h?rra Malcolm on karistuse ?ra teeninud. Ja lisaks oli igati t?en?oline, et mees ei pane teda t?helegi ning sel juhul ei saa Julia teda oma plaani l?bikukkumises s??distada. „Mida ma tegema pean?“ k?sis Selina ja Julia naeratas v?idur??msalt. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=65580931&lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.