Blacklands

Blacklands Belinda Bauer Kaheteistaastane Steven Lamb kaevab Exmoori n?mmel auke. Ta loodab sealt laipa leida. Steven kaevab iga p?ev: p?rast kooli ja n?dalavahetuseti, kui tema klassikaaslased omavahel jalgpallikleepse vahetavad. Ta soovib, et ta onu hing saaks l?puks rahu. Selle onu hing, keda ta ei tundnud, kes j?i ?heteistk?mneaastasena teadmata kadunuks ning kellest arvatakse, et ta sattus kurikuulsa sarim?rvari Arnold Avery k??si. ?ksnes Steveni memm ei suuda uskuda, et ta poeg on surnud. Tema ootab teda endiselt koju ning seisab vankumatult eesakna all valvel, sellal kui pere ta ?mber koost laguneb. Steven on v?tnud n?uks aina mureneva pere taas kokku viia, enne kui on hilja. Ja kui selleks on vaja vanaemale tema m?rvatud poja luid n?idata, siis seda ta ka teeb. N?nda teeb poiss j?rgmise loogilise sammu ning saadab Arnold Averyle vanglasse hoolikalt koostatud kirja. Seepeale algab meeleheitel lapse ja t?lpinud sarim?rvari vahel ohtlik kassi ja hiire m?ng. M?ng, millel on jubedamad tagaj?rjed, kui Steven eales oleks osanud ette kujutada. Belinda Bauer (1962) on Briti kirimikirjanik. Ta lapsep?lv m??dus Inglismaal ja L?una-Aafrikas, hiljem kolis ta Walesi, kus t??tas Cardiffis kohtureporterina; selle k?igus omandatud teadmised leiavad n??d kasutust tema krimilugudes. Baueri deb??tromaan „Blacklands“ v?itis Briti Krimikirjanike ?hingu Kuldse Pistoda kui 2010. aasta parim krimiromaan. 2014. aastal ilmunud krimiromaan „Rubbernecker“ v?itis Theakston’s Old Peculier Crime Novel of the Year auhinna. Bauer on endine ajakirjanik ja stsenarist; tema stsenaarium filmile „The Locker Room“ v?itis BAFTA Carl Foremani eriauhinna. 2018. aasta juulis j?udis Belinda Baueri romaan „Snap“ selle aasta Man Bookeri auhinna nominentide nimekirja. Baueri raamatuid on t?lgitud 25 keelde. „Blacklands“ on esimene, mis ilmub eesti keeles. Originaali tiitel: Blacklands Belinda Bauer Bantam Press Toimetanud Marju Lina Kujundanud ja k?ljendanud Piia Stranberg Kaanefotod: AdobeStock © Belinda Bauer 2009 Autori?igus t?lkele: Raivo Hool ja O? Eesti Raamat, 2021 ISBN: 978-9916-12-190-0 ISBN: 978-9916-12-191-7 (epub) www.eestiraamat.ee Tr?kitud Euroopa Liidus Emale, kes andis meile k?ik ja arvas ikka, et sellest ei piisa. 1 Exmoor n?retas r?pastest s?najalgadest, koredast v?rvitust heinast, torkivast astelhernest ja mullusest kanarbikust, k?ik oli nii must, otsekui oleks m?rg tuli ?le maastiku p?hkinud ja puud endaga kaasa viinud ning j?tnud n?mme l?disema ja kaitsetuna talvega rinda pistma. Seenevihm hajutas l?hedal rippuva silmapiiri ning h?gustas taeva ja maa halliks kookoniks ?heainsa n?htava maam?rgi ?mber. See oli l?ikmustade veekindlate p?kstega ja ilma m?tsita kaheteistk?mneaastane poiss, labidas k?es. Sadanud oli juba kolm p?eva, kuid maapinnas v??nlevad heina ja kanarbiku ja astelherne juured t?rkusid labidale sellegipoolest vastu. Steven ei teinud seepeale teist n?gugi. Ta l?i labida taas maasse ning tundis, kuidas t?uge meeldivalt kaenlaalusteni kiirgas. Sedapuhku oli ta endast j?lje maha j?tnud – kitsa inimtekkelise j?lje kesk ?mberringi laiuvat hiiglaslikku looduslaama. Enne kui Steven j?udis j?rgmise j?lje teha, oli esimene kitsas triip vett t?is valgunud ja kadunud. * Kolm poissi r?hkisid l?bi Shipcotti vihma, k?ed s?gaval taskus, kapuutsid ?le n?o t?mmatud, ?lad k?ssis, otsekui ei suudaks nad ?ra oodata, millal vihma k?est pakku p??sevad. Neil polnud aga kuhugi tormata ning nii nad lihtsalt uitasid ja tuiasid ringi ja naersid ja vandusid ?lem??ra valjusti eimillegi p?rast, lihtsalt et maailmale n?idata, et nad on olemas ja neil on omad ootused. T?nav oli kitsas ja k??nuline ning suviti p?lvisid otse k?nniteele avanevate uste ja vanamoeliste luukidega, soolasest mere?hust valkjaks t?mbunud ridamajad m??duvate turistide naeratuse. Sellise vihmaga olid kollased ja roosad ja taevasinised majad aga lihtsalt luitunud m?lestus p?ikesepaistest ning pakkusid pelgupaika vaid neile, kes olid lahkumiseks liiga noored, liiga vanad v?i liiga vaesed. Steveni memm vaatas ainiti aknast v?lja. Elu hakul oli ta Gloria Manners. Siis sai temast Ron Petersi naine. Seej?rel oli ta Lettie ema, siis aga Lettie ja Billy ema. Seej?rel oli ta t?kk aega Vaene Mrs Peters. N??d oli ta Steveni memm. K?ige selle taustal oli ta aga igaveseks m?istetud olema Vaene Mrs Peters. Seda ei saanud muuta miski, isegi mitte t?trepojad. Aknaklaas pitskardina kohal oli vihmat?piline. ?le t?nava rahvas oli juba tuled p?lema pannud. Katused olid ?ksteisest niisama erinevad kui seinadki. M?ned olid endiselt kaetud vanade sammaldunud savist katusekividega. Teised olid j?lle ?hetasastest hallidest plaatidest, kust vesine taevas vastu peegeldus. Katuste kohalt oli l?bi udu napilt paista n?mme k?rgemat osa – selle vahemaa tagant paistis see olevat lauge ja tasane. Keskk?ttega eestoa soojuses, teekann k??gis vilistama puhkemas, n?gi see lausa s??tu v?lja. K?ige v?iksem poiss ?igas peopesaga vastu akent ning Steveni memm h?ppas ehmunult eemale. Poisid naersid ja jooksid minema, ehkki keegi ei ajanud neid taga ja nad teadsid, et t?en?oliselt seda keegi tegema ei hakkagi. „Vahtija vanamutt!“ h??dis ?ks neist ?le ?la tagasi, kuigi oli raske aru saada, kes neist, kuna neil olid kapuutsid niiv?rd ?le n?o t?mmatud. Lettie tormas ?revalt ja hingeldades tuppa. „Mis see oli?“ Steveni memm aga oli akna juures tagasi. Ta ei p??rdunud t?tre poole vaatama. „Kas ?htus??k on valmis?“ k?sis ta. Steven lahkus n?mmelt, vihmajope ?le ?la ning T-s?rk hiljutisest pingutusest l?bim?rk ja aurav. Mitme p?lvkonna jalgadega kanarbikku uuristatud rada oli paksult porine. Ta j?i seisma, roostes labidas p?ssi kombel ?lale visatud, ning vaatas alla k?la poole. T?navalaternad juba p?lesid ning Steven tundis end kui ingel v?i tulnukas, kes h?marduvaid elamuid k?rgelt vaatleb, ise all elatavatest v?etitest eludest kaugel eemal. M?rjal t?naval kolme kapuutsi jooksmas n?hes t?mbas ta pea vaistlikult ?lgade vahele. Ta peitis labida libeda ?lek?igutrepi l?hedale kivi taha. See oli k?ll roostes, kuid keegi v?is selle ikkagi endale v?tta, ning koju kaasa ta seda ka viia ei saanud, kuna see oleks v?inud tekitada k?simusi, millele ta ei saanud – v?i ei s?andanud – vastata. Steven sammus m??da kitsast k?iku maja k?rval. Ta hakkas maha jahtuma ning l?dises, kui tossud jalast v?ttis ja neid aiakraani all loputas. Kunagi olid need olnud valged, siniste triipudega. Ema l?heks p??raseks, kui ta n?eks, milliseks need l?inud on. Ta h??rus neid p?ialdega ja pigistas pori v?lja, kuni tossud olid ?ksnes m??rdunud, ning raputas neid siis k?vasti. Vastu majaseina pritsis porist vett, kuid vihm pesi selle kiiresti maha. Tema hallid koolisokid olid rasked ja vettinud ning ta kooris need jalast. Jalad olid t?iesti lubivalged. „Sa oled l?bim?rg.“ Ema kiikas tagauksest tema poole, n?gu kahvatu ja tumesinised silmad niisama tuhmid kui p?hjamaine meri. Vihm rabistas vastu ta v?iksesse funktsionaalsesse hobusesappa p?imitud linakarva juukseid. Ta t?mbas pea ruttu tuppa tagasi, et juukseid mitte m?rjaks teha. „Ma j?in vihma k?tte.“ „Kus sa olid?“ „Lewisega.“ See polnud rangelt v?ttes vale. Ta oli p?rast koolip?eva l?ppu Lewisega koos olnud. „Mida te tegite?“ „Ei midagi. Lihtsalt. Tead k?ll.“ K??gist kostis memme h??l: „Ta peaks koolist otse koju tulema.“ Steveni ema vahtis, kui m?rg ta poeg on. „Need tossud olid j?ulude ajal veel uued.“ „Anna andeks, ema.“ Poiss n?gi rusutud v?lja. Sageli see aitas. Ema ohkas. „?htus??k on valmis.“ Steven s?i nii ruttu, kui ta julges, ning nii palju, kui ta suutis. Lettie seisis kraanikausi juures, tegi suitsu ning raputas tuha ?ravooluavasse. Vanas majas – enne seda, kui nad memme juurde elama tulid – istus ema tema ja Daveyga lauas koos. Ta s?i. Ta r??kis Steveniga. N??d oli ta suu alati kinni, isegi kui seal oli sigaret. Davey lutsis friikartulid ket?upist puhtaks ning l?kkas need ?kshaaval hoolikalt taldrikuservale. Memm l?ikas oma paneeritud kala k?ljest v?ikesi t?kke ning uuris iga?ht neist enne suhu pistmist kahtlustaval ilmel. „Ema, kas sellega on midagi viltu?“ Lettie nipsutas tuha ?lem??ra j?uliselt maha. Steven vaatas n?rviliselt tema poole. „Luud.“ „See on filee. Karbil on kirjas. Lestafilee.“ „Neil j??b alati m?ni kahe silma vahele. Alati peab peale passima.“ J?rgnes pikk vaikusehetk, mille v?ltel Steven kuulas, mis h??lt toit ta peas teeb. „S?? oma friikaid, Davey.“ Davey krimpsutas n?gu. „Need on t?itsa m?rjad.“ „Oleks v?inud sellele m?elda enne seda, kui neid lutsutama hakkasid, eks ju? Eks ju?“ K?simuse kordamise peale lakkas Steven m?lumast, kuid memme kahvel kraapis taldrikut edasi. Lettie astus kiiresti Davey k?rvale ning v?ttis ?he ligunenud friikartuli n?ppude vahele. „S?? ?ra!“ Davey raputas pead ning ta alahuul hakkas t?mblema. Memm pomises p?lglikult: „Toitu j?rele j?tta. T?nap?eva lapsed ei saa aru, kui hea elu neil on.“ Lettie kummardus ning andis Davey l?hikeste p?kste alt paistvale paljale kintsule tugeva laksu. Steven vaatas, kuidas valge k?ej?lg venna nahal kiiresti punaseks t?mbus. Ta armastas Daveyt, aga Stevenil oli alati natuke hea meel, kui tema asemel keegi teine p?he sai, ning n??d, kui ta vaatas, kuidas ema kisendava venna k??gist v?lja ja trepist ?les kupatas, oli tal tunne, et talle on osaks saanud au – au mitte olla emasse kuhjunud ?rrituse sihtm?rk. Jumal ise teadis, et ema oli oma tunded memme vastu enam kui korra Steveni peale v?lja valanud. See aga kinnitas taas seda, mida Steven oli juba m?nda aega lootnud – et viieaastasena oli Davey l?puks piisavalt vana, et karistustemerest oma jagu ammutama hakata. See meri polnud s?gav ega ohtlikki, kuid kama sellest. Ema s??ten??r oli l?hike ning jagatud karistus oli Steveni silmis pool karistust. V?ib-olla isegi v?lditud karistus. Memm ei olnud kogu selle aja v?ltel s??mast lakanud, ehkki iga suut?is oli n?htavasti miiniv?li. Kuigi Davey nuuksed k?lasid n??d summutatult, p??dis Steven memme pilku ning l?puks vaataski too tema poole, mis andis Stevenile v?imaluse silmi p??ritada, otsekui jagaks temaga seda paha lapse koormat ning nagu see jagamine teeks neid teineteisega l?hedasemaks. „Sina pole parem midagi,“ ?tles memm ning s?i kala edasi. Steven l?ks n?ost punaseks. Ta teadis, et on parem! Kui ta ainult suudaks seda memmele t?estada, oleks k?ik teistmoodi. Ta lihtsalt teadis seda. Muidugi oli see k?ik Billy s?? – nagu ikka. Steven hoidis hinge kinni. Ta kuulis ema n?usid pesemas – taldrikute kolinat voolava vee all –, ning memme neid kuivatamas – restilt ?ra v?etavate n?ude k?rgemat musikaalset kriginat. Siis avas ta aeglaselt Billy toa ukse. Toas oli vana magus l?hn, otsekui oleks keegi apelsini voodi alla unustanud. Steven tundis, kuidas uks tema selja taga vaikselt kinni kl?psas. Kardinad olid ees – need olid alati ees. Need olid samast riidest kui hele- ja tumesiniste ruutudega kattetekk voodil, mis ei sobinud keerisemustrilise pruuni vaibaga. P?randal oli pooleldi valmis ehitatud legoklotsidest kosmosejaam ning p?rast Steveni viimast k?lask?iku oli ?ks v?ike ?mblik rohmakale p?kkumisseadme moodi asjale v?rgu kudunud. N??d ootas see seal luitunud magamistoa avakosmoses satelliitk?rbseid. Voodi kohal seinal rippus lontis plagu – taevasinine ja valge, Manchester City – ning Steven tundis Billy vastu tuttavat haletsus- ja vihas??stu. Isegi surnuna oli ta m?ku. Steven hiilis vahetevahel siia, otsekui saaks Billy aastate tagant ?epojale saladusi ja lahendusi k?rva sosistada. ?epojale, kes oli juba t?histanud ?he jagu rohkem s?nnip?evi kui tema toona. Steven oli juba ammu lakanud lootmast leida t?elisi juhtl?ngu. Alguses meeldis talle m?elda, et onu Billy oli ?kki oma surma ette n?inud ja sellest mingeid m?rke maha j?tnud. M?ni „Kuulsa viisiku“ raamat, millel just ?ige lehek?lg on nurgast ?ra murtud, ??laua puitplaadile kraabitud nimet?hed „AA“, maha puistatud legoklotsid, mis moodustavad otsekui kompassinoole ja X- m?rgi: kaeva siin. Midagi, mille t?helepanelik poiss v?ib hiljem avastada ja lahti muukida. Aga midagi polnud. Ainult see ajaloo ja kibeda kurbuse h?ng ning koolifoto, mis kujutas heledate juuste, roosade p?skede ja puseriti hammastega k?hna last, kes naeratas nii laialt, et ta tumesinised silmad olid peaaegu kinni. Steven oli alles pikapeale aru saanud, et see foto on sinna pandud ilmselt hiljem – ?kski endast lugupidav poiss ei pane iseenda pilti ??lauale, kui see just ei kujuta teda kala v?i auhinda k?es hoidmas. ?heksateist aastat tagasi oli see ?heteistk?mneaastane poiss – kes oli t?en?oliselt ?sna tema moodi – ?hel soojal suve?htul sellest kosmosefantaasia m?ngimisest t?dinenud ning l?inud ?ue m?ngima, ise ilmselt – vihaseks ajaval kombel – teadmata, et ta ei tule kunagi tagasi m?nguasju ?ra koristama ega p?hap?eva p?rastl?unal teleka ees oma Man City plagu lehvitama – ega isegi mitte voodit ?les tegema. Seda tegi ta ema – Steveni memm – alles t?kk aega hiljem. Mingil hetkel p?rast kella veerand kaheksat ?htul, mil mr Jacoby talle ajalehekioskist koti Maltesersi m??s, oli onu Billy astunud v?lja lapsep?lve m?ngumaailmast ning sisenenud kehastunud ?udusunen?gude maailma. Ajalehekioski ja sellesama maja vahele j??va 200 jardi sees – sellesama 200 jardi sees, mida Steven igal hommikul kooli minnes ja ?htul koolist tulles l?bis – oli onu Billy lihtsalt haihtunud. Steveni memm oli oodanud poole ?heksani, enne kui Lettie venda otsima saatis, ning poole k?mneni, kui v?ljas hakkas pimedaks minema, enne kui ise v?lja l?ks. Valgetel suve?htutel m?ngisid lapsed veel kaua p?rast talvist uneaega. Alles siis, kui naaber Ted Randall ?tles, et ?kki tuleks politseisse helistada, sai Steveni memmest Billy ema asemel igaveseks Vaene Mrs Peters. Vaene Mrs Peters – kelle mees oli kuue aasta eest jalgrattaga Barnstaple’i bussi ette v?nderdades lollakal kombel surma saanud – oli Billyt koju oodanud. Alguses ootas ta uksel. Ta seisis seal p?ev otsa, kuu aega j?rjest iga p?ev, vaevu m?rgates, kuidas 14-aastane Lettie temast kooli minnes m??da lipsab ning t?pselt 15.50 naaseb, et ema veel rohkem muretsema ei peaks – kui selline asi olnuks v?imalik. Kui ilm halvaks keeras, ootas Vaene Mrs Peters akna all, kust n?gi m?lemale poole t?navat. Ta hakkas v?lja n?gema nagu koer ?ikesetormis – valvel, silmad punnis ja n?rviline. Igasuguse liikumise peale t?naval t?usis tal s?da nii kiiresti hingekurku, et ta v?patas. Siis vajus ta k?ssi, kuna mister Jacoby v?i Sally Blunkett v?i Tithecotti kaksikud muutusid nii ?ratuntavaks, et kuidas ta ka oma meeleheitel kujutlusv?imet ei pingutanud, ei olnud neis v?imalik n?ha punetavate p?skede ja heleda siilipeaga ?heteistk?mneaastast poissi, uued Nike tossud jalas ja pooleldi t?hjaks s??dud Maltesersi pakk k?es. Lettie ?ppis s??a tegema ja koristama ning oma toas p?sima, et tal ei tarvitseks pealt n?ha, kuidas ema t?navat vaadates v?patab. Ta oli alati kahtlustanud, et Billy oli ema lemmiklaps, ning n??d, kus teda enam polnud, ei olnud emal enam j?udu seda t?siasja vaka all hoida. N?nda ehitas Lettie enda ?mber vihast ja m?ssumeelsusest kesta, et kaitsta oma pehmet sisemust, mis oli neljateistk?mneaastane ja kartis ning igatses v?rdselt nii venda kui ka ema, otsekui oleksid need m?lemad temalt tol soojal juulikuu ?htul ?ra r??vitud. * Kuidas v?is onu Billy mitte teada? Vihjeteta elutus toas ringi vaadates tundis Steven taas seda vihas??stu. Kuidas saab keegi mitte teada, kui temaga midagi sellist juhtuma hakkab? 2 Aasta p?rast Billy kadumist v?eti ?ks Exeteri kuller kusagil mujal millegi muu eest vahi alla. Alguses kuulas politsei Arnold Avery lihtsalt ?le, kui ?ks poiss nimega Mason Dingle oli teda liputamises s??distanud. See polnud esimene kord, kui Arnold Avery lapsele liputas – ehkki politseile ta seda alguses ei ?elnud –, kuid kaubikusse teed n?itama meelitatud 15-aastase Mason Dingle’i n?ol oli Avery ise seda teadmata saanud kokku oma Nemesisega. Ka Mason Dingle ise polnud politseile tundmatu. Tema v?ike kasv ja kooripoisi n?gu olid pelgalt ?nnekombel saadud petukaup, mille all peitus Plymouthi Lapwingi linnaosa hirmu t?eline n?gu. Grafiti, ?hvarduste toel raha n?udmine, sissemurdmised – k?ik see oli Mason Dingle’il veres ning politsei teadis, et oli ainult aja k?simus, mil noorsand Dingle j?tkab oma vendade kannul perekondlikke traditsioone – ehk siis trellide taga elatud elu. Aga enne seda, kui ta selleni j?udis (ning sinna ta kahtlemata j?udis), aitas Mason Dingle kinni nabida mehe, kelle k?mulehed hiljem Kaubikuk?gistajaks ristisid. Politsei muidugi ei teadnudki, et selline lapsem?rtsukas ?ldse tegutseb. Lapsed j?id alatasa kadunuks ning m?ned neist leiti surnuna. See k?ik toimus aga ?le kogu riigi ning 1980. aastate politseil oli omavahel andmete v?rdlemiseks ressursse vaid k?ige suuremat k?neainet pakkuvate m?rvajuhtumite puhul. Kogu selle orwelliliku kaagutamise juures arengu, inimj?u ja andmebaaside teemal, mida t?i kuuldavale valitsus, p?sisid politsei lahendusn?itajad umbes samal tasemel, nagu need oleksid olnud siis, kui tavap?raste kahtlusaluste nimekirja vaid vahetevahel n??pn?elu oleks torgatud. Ning ?le?ldse – seni, kuni Mason Dingle polnud s?ndmustesse sekkunud, polnud leitud ?htegi Arnold Avery ohvrit, Averyt ennast polnud kunagi vahistatud ja talle polnud isegi mitte kiiruse ?letamise eest trahvi tehtud, nii et isegi k?igi maailma andmebaaside abiga poleks tema nimi juurdlust toimetanud uurijate lauale j?udnud. Nii siis juhtuski, et Mason Dingle’it Lapwingi p?evin?inud m?nguv?ljakul ihu?ksinda punase plastkiige istmele t?en?oliselt midagi roppu kraapimas n?hes j?ttis Avery oma valge kaubiku tema juures seisma, s?ttis end valmis ning vilistas, et poiss teda m?rkaks – ise Devoni ja Cornwalli ning ?le?ldse igasuguse politsei k?pardlikkuses t?iesti veendunud. Mason vaatas ?les ning Avery s?da r?kkas tema kena n?gu n?hes. Ta viipas, et poiss l?hemale astuks, ning Mason lonkis kaubiku poole. „Teed juhatad mulle?“ Mason Dingle kergitas n?usolevalt kulme. Avery n?gi n??d, et ta meenutab igati v?ikest meest. Sellel poisil olid kindlasti vanemad vennad, ta oli selles kindel. See, kuidas ta ?lgu l?ngus hoidis, kuidas ta mehelikult mitte ?lem??ra innukalt appi tuli, paljaks p?etud oimukoha k?rvale ?rna v?ikese k?rva taha sigaret torgatud. Kuid tema n?gu, oo! See oli ingli n?gu! Mason kummardus kaubiku akna juurde, vaadates ise kaugusse, otsekui oleks tema tihedas p?evakavas selleks vaid napilt aega. „Mis on?“ „See suur,“ ?tles Avery, „kas sa saad mulle kaardilt ?riparki n?idata?“ „Lase otse edasi ja siis vasakule.“ „Kas sa mulle siit kaardilt saad n?idata?“ Mason ohkas ning pistis siis pea kaubikusse Avery s?lle laiali laotatud kaarti vaatama. „Kas sa n?puga n?idata saad?“ Hetkeks ei saanud Mason Dingle aru, mida ta n?eb, siis ta v?patas ning tonksas peaga vastu ukseraami. Avery oli seda reaktsiooni varemgi n?inud. N??d pidi juhtuma ?ks kahest: poiss kas l?heb n?ost punaseks, hakkab kokutama ning taganeb kiiresti, v?i siis t?mbub ta n?ost punaseks, hakkab kokutama ning tunneb kohustust – kuna Avery oli t?iskasvanu, kes oli talle k?simuse esitanud – osutada kaardil soovitud piirkonnale, nii et ta k?si on sellest vaid m?ne sentimeetri kaugusel. Sellisel juhul v?is juhtuda mida tahes – ning vahel oli juhtunudki. Avery eelistas teist reaktsiooni, kuna niimoodi oli kohtumine pikem, kuid ka esimene oli hea – hea selleks, et n?ha nende n?gudelt hirmu, segadust – ja ka s??d –, kuna l?ppude l?puks tahtsid nad k?ik seda. Tema oli selle koha pealt lihtsalt ausam. Mason Dingle k?itus aga kolmandat moodi. Kaubikuaknast v?lja taganedes napsas ta s??telukust v?tmed kaasa. „Sa vana kiimakott!“ ?tles ta muiates ning k?lgutas v?tmeid. Avery sai otsekohe maruvihaseks. „Anna jalamaid siia, v?ike tattnokk selline!“ Ta ronis kaubikust v?lja ning t?mbas p?ksiluku raskustega kinni. Mason kepsutas tema eest ?ra ja naeris. „K?i persse!“ h??dis ta – ning pistis jooksu. Arnold Avery m?tles Mason Dingle’i koha pealt ?mber. V?limus oli osutunud petlikuks. Poisil oli ingli n?gu peas, aga ilmselgelt oli tegu sitke selliga. Seet?ttu arvas Avery, et poiss tuleb peagi v?tmetega tagasi ning kas n?uab raha v?i on temaga kaasas v?hemalt ?ks vanem meessoost sugulane v?i politseinik. See ei hirmutanud Averyt. Dingle’ile oli t?navapoisikavalusest seni k?ll kasu olnud, aga Avery arvates oli seda v?imalik ka tema vastu keerata. Sellist juttu ei usutud isegi heade laste suust ning t?likaid j?mpsikaid ei usutud ammugi. Eriti kui sellises r?veduses ja perverssuses s??distatav mees j?i politsei saabumist ootama, selle asemel et k?ituda nii, nagu tal oleks midagi varjata. Nii pani Avery suitsu p?lema ja ootas m?nguv?ljakul, kus teda polnud v?imalik ?llatada, Mason Dingle’i naasmist. Alguses ei kippunud politsei Mason Dingle’i juttu t?siselt v?tma. Too teadis aga oma ?igusi ja k?is aina peale ning l?puks v?tsid kaks politseinikku ta autosse – olles teda hoiatanud politseinike aja raiskamise eest – ning s?itsid temaga koos m?nguv?ljakule, kust leidsid eest valge kaubiku. Nad olid just kindlaks teinud, et Masoni k?est saadud v?tmed olid t?esti selle kaubiku omad, kui Arnold Avery vihaselt ligi astus ning seletas, et poiss oli talt v?tmed varastanud ja p??dnud nendega raha v?lja pressida. „Ta ?tles, et kui ma talle ei maksa, r??gib tema politseile, et ma p??dsin teda kabistada!“ Politsei keskendus taas Masonile, ja ehkki poiss r??kis t?tt m?rkimisv??rselt ?ksikasjalikult, n?gi Avery, et politsei kippus mehe versiooni juhtunust m?rksa innukamalt uskuma. Ning n?nda l?kski k?ik esialgu nii, nagu Avery tahtis, kuni ta n?gi l?henemas v?ikest poissi koos mehega, kes n?gi v?lja nagu s?jak?igule asunud isa, ja ta s?da vajus saapas??rde. Ehkki politseinikega suheldes ta enesevalitsust ei kaotanud, needis Avery sisimas oma lollust. Tal tarvitsenuks ?ksnes oodata. K?ik oleks olnud h?sti, kui ta oleks lihtsalt oodanud. Siin aga oli m?nguv?ljak, m?nguv?ljakutel k?isid lapsed, ning kuigi r??kides tema suunas kulgev turske kaheksa-aastane polnud tegelikult tema maitse, oli eelmisel poisil l?inud naasmisega niiv?rd kaua. Mida ta siis tegema pidi? Anal??si l?pptulemus oli seega see, et k?ik oli Mason Dingle’i s??. Kui aga Arnold Avery selle seisukoha m?rvar?hma politseinikule v?lja k?is – p?rast seda, kui vihmaselt Exmoorilt oli madalatest haudadest leitud pool tosinat v?ikest laipa –, oli politseinik ?heainsa k?eseljal??giga tal ninaluu puruks ?ianud ning tema enda advokaat seepeale lihtsalt ?lgu kehitanud. K?ik varises kokku. Aeglaselt, kuid v?ltimatult leiti ?les seosed, t?mmati punktide vahele jooned ning Arnold Averyle esitati s??distus kuues m?rvas ja kolmes lapser??vis. M?rvas??distuste arv piirnes nende laipadega, mida nad n?mmelt olid leida suutnud, ning lapser??vis??distuste arv piirnes Avery kodust ja autost leitud esemetega, mida oli kindlalt v?imalik seostada teadmata kadunud lastega – ehkki Avery ei tunnistanud neist ?hegi r??vimist ?les. ?hek?eline Barbie kuulus k?mneaastasele Mariel Oxenburgile Winchesterist, kastanpruun bleiser ?kssarviku embleemiga taskul oli kunagi andnud sooja Paul Barrettile Westward Ho! k?last ning valge kaubiku kaasreisija istme alt leiti paar peaaegu uusi Nike tosse, mille keelte alla oli uhkelt vildikaga kirjutatud Billy Petersi nimi. 3 Austatud h?rra! Mu vanaema s?i teie lestakala, talle l?ks luu kurku ja ta l?mbus ?ra. Karbil oli kirjas, et see on fillee. Palun ?elge, mida te selle koha pealt kavatsete ette v?tta. Siiralt teie Steven Lamb, Shipcott. Missis O’Leary ?tles, et „siiralt“ on vale s?na. ?riasjus olla kombeks kirjutada „austusega“. Steven muutis s?na ?ra, kuid arvas, et ?petaja eksib. Ta oleks pigem austanud inimesi, keda ta tunneb ja armastab, mitte kohaliku supermarketi juhatajat, kust ostetud kala kvaliteet oli v?rreldes reklaamituga niiv?rd langenud, et viis ta vanaema hauda. Isiklikku kirja kirjutades k?las „siiralt“ v?ga kangelt ja ametlikult. Ta m?tles aga pragmaatiliselt, et hindamine on missis O’Leary teha ning sellisel juhul on parem tema s?na juurde j??da. Missis O’Leary juhtis t?helepanu ka tema kirjaveale, kuid ei teinud sellest suurt numbrit. Ta ?tles, et kiri on v?ga hea ja aus – ning luges selle kogu klassile ette. Steven oleks eelistanud, et ta poleks seda teinud. Ta tundis, kuidas teised poisid talle pilkudega otsekui lasert?toveeringuid k?rvetasid. K?ll me sulle p?rast selle eest teeme, sa persepugeja – see oli see, mida nad talle kuklale p?letasid. Niimoodi klassis esile t?stmine t?hendas hukatust m?nguv?ljakul ning ta ohkas, kui m?tles j?rgmistele p?evadele t?is p?iklemist ja peitu pugemist ja ?petaja l?hedusse hoidumist. „Mis sul viga on, Lamb? Mine m?ngima!“ ?nneks ei m?rgistatud teda n?nda just v?ga sageli. Steven oli k?igest keskmine ?pilane, vaikne poiss, kes ei teinud sageli muret ega p?lvinud t?helepanugi. Kui missis O’Leary veerandi l?pus tunnistusi kirjutas, l?ks tal k?hna tumedap?ise poisi ja nimekirja kantud nime kokku viimisega sekund v?i paar aega. ?hes Chantelle Coxi, Taylor Laughlani ja Vivienne Khaniga oli Steven Lamb laps, kes torkas silma vaid siis, kui teda polnud, kui rist tema nime k?rval tekitas tema vastu p?gusat statistilist huvi. S??givahetunni veetis Steven koos Lewisega v?imla ukse juures nagu tavaliselt. Lewisel olid juustu ja marineeritud kurgiga v?isaiad ning Marsi batoon, Stevenil oli kalapasteet ja kaks Kit Kati pulka. Lewis keeldus vahetuskaupa tegemast ning Steven sai tast aru. Kolm kapuutsiga poissi m?ngisid asfalteeritud netball’i-v?ljakul jalgpalli ning neil oli vaid vahel harva aega Steveni poole pilke saata v?i teda pihkuriks kutsuda, kui pall vasakusse ??rde veeres. ?ks neist tegi, nagu hakkaks talle palliga vastu n?gu viskama, mispeale Steven pilgutas koomiliselt silmi ning too poiss k?kutas r??mutult tema ?le naerda, kuid k?ik oli siiski talutav. „Kas tahad, ma annan talle sinu eest tappa?“ k?sis Lewis ?okolaadise suuga. „?h, pole vaja.“ Steven kehitas ?lgu. „Aga t?nan pakkumast.“ „Pole t?nu v??rt. ?tle ainult.“ Lewis oli Stevenist natuke l?hem, kuid ego poolest kaalus temast oma kaksk?mmend naela rohkem. Steven polnud k?ll kunagi Lewist kaklemas n?inud, aga ?ldiselt leidsid nad m?lemad, et Lewis oli v?rdv??rne vastane k?igile kuni kaheksanda klassini – v?lja arvatud. Pooleldi n?htamatu Chantelle’i vend Michael Cox k?is kaheksandas klassis, ta oli ?le kuue jala pikk ning lisaks lausa mustanahaline. Oli ?ldteada, et mustad on sitkemad ning et Michael Cox on k?ige sitkem sell ?le?ldse. Steven leidis, et kui Michael Cox v?lja arvata, saab Lewis hakkama kellega tahes. K?ll aga ei saanud isegi Lewis kakelda k?igi kolme kapuutsiga korraga ning just see talle olekski osaks saanud, kui ta oleks otsustanud ?hega neist kaklema hakata. M?lemad teadsid seda, mist?ttu vahetasid nad vaikival kokkuleppel jututeemat. „Paps viib mind homme m?ngu vaatama. Tahad ka tulla?“ Steven teadis, et ?ks vastastest on kohalik meeskond Blacklanders. Et l?heduses ?htegi tippliiga vutimeeskonda polnud, oli Lewis koos isaga pragmaatiliselt asunud ummisjalu toetama Blacklandersit, kohalike pooltalentide kirevat kampa, ning Lewis j?lgis selle k?ek?iku niisama innukalt kui tema klassikaaslased Liverpooli v?i Manchester Unitedi oma. Jalgpallim?ngudel k?imine oli ainus asi, mida Lewis isaga kunagi koos tegi. Tema isa oli l?hikest kasvu punap?ine prillidega mees, kes r??kis haruharva. Ta kandis vanamehe p?kse ja tegi ?hes Mineheadi kontoris mingit t??d, kuid Lewis polnud viitsinud v?lja uurida, mida t?pselt. „Mingit juuraasjandust,“ kehitas ta Steveni k?simuse peale ?lgu. ?htuti lahendas Lewise isa Telegraphi rists?na ja uuris internetis oma sugupuud. Talvel k?isid nad Lewise emaga kord n?dalas k?lakeskuses sulgpalli m?ngimas. See oli naeruv??rne m?ng ning veel hullem oli see, et Steven oli neid vahel vilksamisi spordivarustuses n?inud, isa kahvatuid krussis jalakarvu ja ema lihavaid reisi miniseeliku all. K?igi nende aastate v?ltel, mil Steven ja Lewis olid s?brad olnud, oli Lewise isa otse talle ainult kolme asja ?elnud: „tere, Steven,“ mida tuli ette sageli, „kas teil on tore olla?“, kui ta kogemata juhtus neile luuramise ajal peale, ning ?kskord – piinlikkust tekitaval kombel –: „kes, kurat, on k??gip?randa koerasitta t?is tassinud?“ Nagu ka tema palju suurem ja elavam ema, ignoreeris Lewis ?ldiselt isa. Steveniga koos olles reageeris ta k?igele isa ?eldule silmade p??ritamise ja keelenaksatuse v?i trotsliku vaikusega. ?kskord oli Steven Lewise perega Mineheadis liivalossiv?istlust vaatamas k?inud. Selleks ajaks, kui nad kohale j?udsid, oli suvine vihm hunnitutest ehitistest ebam??rase kujuga laialivalguvad kuhilad vorminud, nii et muinasjutuloss n?gi v?lja nagu Titanic ja elusuurune m??kvaal oli kui ragbipall. Lewise isa oli sellest hoolimata oma Berghausi veekindlates p?kstes hunniku juurest hunniku juurde k?ndinud, pildistanud neid k?iki mitme nurga alt ning p??dnud Lewist innustada, korrates variatsioone teemal „on n?ha, kuidas see enne v?lja n?gi!“. K?ik see aeg l?disesid Lewis ja ema laperdava vihmavarju all, p??ritasid silmi ja vingusid valjusti, kuidas nad tahaks kuhugi sooja minna ja piimaga teed juua. Ehkki ta polnud s?andanud Lewisele selga p??rata ja liivalosside poolele asuda, oli Steven seisnud s?brast, tema emast ja vihmavarjust natuke maad eemal. Ta eelistas pigem m?rjaks saada, kui teha midagi tegemist sellega, kuidas nad isa kurva entusiasmi niimoodi ?ra p?lgasid. Ta pidas seda isa raiskamiseks. Lewis tegi suu lahti ja t?i ta praegusse hetke tagasi. Ta ?tles ahvatlevalt: „Batten on vigastuspausilt tagasi.“ Steven raputas pead. „Ei saa.“ „Aga laup?ev on ju.“ Steven kehitas ?lgu. Lewis raputas haletsevalt pead. „Ise tead, millest ilma j??d.“ Steven kahtles, et ta millestki eriti ilma j??b. Ta oli Blacklandersi m?ngu n?inud k?ll. Laup?eval oli kuiv, ja kui mitte soe, siis v?hemalt jaanuari kohta mitte eriti k?lm. Steven kaevas l?unaks kaks auku valmis ning s?i maasikamoosiga v?isaia. Laup?evased v?isaiad tegi ta endale alati ise, et ei peaks kalapasteedi k?es kannatama. Ta oli v?tnud kannikad, kuna kannikatest oli k?igil ?ksk?ik. ?hel neist oli v?ike hallitusplekk peal ning ta n?pistas selle m??rdunud s?rmedega ?ra. Seepeale meenus talle onu Jude. K?igist Steveni onudest oli onu Jude tema lemmik. Onu Jude oli pikk, kohe v?ga pikk, ning tal olid tihedad tusased kulmud ja Hammeri ?udusfilmide s?gav h??l. Onu Jude oli aednik, tal oli neli aastat vana veoauto ja kolm meest palgal, kuid ta k??nealused olid alati mustad ning memm ei sallinud seda silmaotsaski. Steveni ema ?tles alati, et see on hea puhas muld, mitte mingi rentslisopp. Seda muidugi enne seda, kui nad lahku l?ksid. P?rast seda reageeris ema memme kriitikale onu Jude’i kohta ainult suu pisukese kokkusurumisega ning l?hema s??ten??riga Steveni ja Davey suhtes. Labida oli Steven saanudki onu Jude’i k?est. Steven oli talle ?elnud, et tahab taga?ue juurviljapeenra kaevata. Seda ta polnud muidugi teinud, aga onu Jude ei teinud sellest numbrit. Ta astus k??ki, vaatas l?bi vihma p?ldmarjatihnikut ning ?tles: „Kuidas tomatitel l?heb, Steve?“ V?i: „Ma n?en, et oad kasvavad j?udsalt.“ Ning nad naeratasid Steveniga teineteisele pilklikult ja see t?itis Steveni rinna r??muga. M?nikord m?ngis onu Jude p?rast ?htus??ki Frankensteini, mis t?hendas seda, et ta ajas Stevenit ja Daveyt m??da maja taga, vaarus v?lja sirutatud k?tega toast tuppa ja p??dis poisse k?tte saada, ise aga k?mistas samal ajal kurjakuulutavalt: „Hoo-hoo-hoo! Jookske aga, pugege aga peitu, Frankenstein saab teid ikka k?tte!“ Steven oli tol ajal peaaegu k?mme ning piisavalt suur, et naljast aru saada, kuid onu Jude’i tohutult suur kogu ja kolmeaastase Davey h?steeriline kiljumine panid temagi p?riselt kartma. Ta tegi n?o, nagu m?ngiks Davey p?rast kaasa, kuid kui ta diivani taga k?kitas v?i end eestoa kardinasse m?ssis ja juuksed paksu rohelise kanga vahele kinni j?id, sai ta aru, et tema katkendlik hingeldamine ja pekslev s?da ei valeta. Suutmata pinget taluda, andis Davey alati alla, h?ppas peidukohast v?lja ning tormas anuvalt onu Jude’i jalgade poole, ise nuttes: „Ma olen Frankensteini s?ber!“ Steven kasutas juhust ning t?usis ka ise p?sti, p??ritas Davey poole silmi, et too m?ngu ?ra rikkus, kuid tundis ise salamisi kergendust, et see l?bi sai. Vesine talvep?ike soojendas pisut ta selga, kui ta onu Jude’i peale m?tles. Tema oli kaks onu tagasi. P?rast teda oli tulnud onu Neil, kes pidas vastu vaid umbes kaks n?dalat ja kadus siis ema k?ekoti ja poole kanaroaga, ning seni k?ige viimane oli olnud onu Brett, kes istus ja vaatas religioosse andumusega telekat, kuni memm ja ema „Countdowni“ ajal ?le tema pea raevukalt t?litsesid. Kui onu Brett palus neil vait j??da, et ta telekas esitatud m?istatust kuuleks, kargasid nad koos temale turja. P?rast seda onu Brett enam tagasi ei tulnud. Parajasti emal ?htegi onu ei olnud. Stevenile onud alati ei meeldinud, kuid tal oli ikka kurb meel, kui nad minema l?ksid. Tema pere oli v?ike ja ?ksildane ning oli tervitatav, kui selle read t?ienesid, isegi kui see iga kord ajutiseks osutus. Labidas l?ikus maasse ning tabas midagi k?va. Steven kummardus ning ajas mulla k?tega laiali. Tavaliselt tuli v?lja, et tegu on kivi v?i juurikaga, kuid sedapuhku k?las see teisiti. Stevenil t?mbus k?hus ??nsaks, kui ta rammusas tumedas mullas siledat kahvatut luud n?gi. Ta laskus p?lvili ja kraapis n?mme tihedat, juurikaist l?bi kasvanud mulda. Muid t??riistu tal polnud, ?ksnes see rohmakas labidas, ning ta tundis, kuidas muld valusalt k??nte alla pressib. Ta sai s?rme juba selle alla pista ning p??dis seda v?lja kangutada. See liikus vaid millimeetri jagu, kuid sellest piisas, et n?ha – see oli hammas. Hammas. S?da kurgus, kummardus Steven allapoole ja puudutas hammast. See logises l?ualuus pisut. Ta toetus taas kandadele. Taevas ja kanarbik p??rlesid ta ?mber. Ta vaatas k?rvale ja ??kis astelhernestesse. Suust ja ninast voolas l?ga ning ?he erksa sekundi v?ltel tundis ta, kuidas ta enda kehavedelikud teda n?mme k?lge k?idavad, kuidas nad sikutavad teda n?gupidi mulda, t?mbavad teda aina allapoole, n?nda et ta nina ja suu saavad mulda ja juurikaid ja mult?i ja v?ikesi hammustavaid putukaid t?is. Steven rapsas pea ?lespoole ning ajas end vaevaliselt jalule. Ta p?hkis nina ja suu palja k?sivarre k?lge puhtaks ning s?litas mitu korda, et kurku puhtaks saada. Okse happeline maitse oli tal ikka veel kurgus. Ta piilus tosina jala kauguselt ettevaatlikult madalasse auku. Ta pidi kaks sammu ettepoole astuma, enne kui ta l?ualuud n?gi, ning siis j?i ta seisma. Ta oli sellega hakkama saanud. Ta oli hakkama saanud sellega, mida politsei oma soojusdetektorite ja j?ljekoerte ja kogu kriminalistika abiga k?igi oma inimressursside ja tehnikaga ei olnud suutnud. Ta oli Billy Petersi ?les leidnud. Ning ta oli tema hammast puudutanud. K?hus hakkas selle m?tte peale j?lle keerama, kuid ta surus selle alla. Steven tundis end ?ht?kki j?uetult. Ta potsatas kanarbikust ja villpeadest pehmele padjale istuma. Kergendustunne oli k?egakatsutav. Ta oligi parem! N??d saab memm seda ise n?ha ning k?ik muutub. Ta j?tab akna all seismise ja asjatu ootamise, et poiss koju tuleks, ta hakkab teda ja Daveyt t?hele panema, ning mitte ?ksnes tigedal ja vastikul kombel, vaid niimoodi, nagu ?ks vanaema neid t?hele panema peab – armastuse, saladuste ja viiek?mne penniga maiustuste jaoks. Ning kui memm teda ja Daveyt armastab, on nad emmega v?ib-olla teineteise vastu kenamad, ning kui nad on teineteise vastu kenamad, oleksid nad k?ik r??msamad, oleksid tavaline perekond ning ... noh ... k?ik oleks lihtsalt ... parem. Ja k?ik see s?ltus sellest siin – sellest siledast kreemikarva luuk?verikust ja poisihambast selle sees. Stevenile kangastus, kuidas onu Billy hambahari ?le selle kolletuva purihamba k?ib, ning ta pidi selle kujutise kiiresti m?tteist minema p?hkima. Ta nihkus aeglaselt, kuid otsusekindlalt v?lja kaevatud l?ualuu poole tagasi, elevus sisimas pulbitsema hakkamas. Steveni m?tteis lahvatasid ilutulestikuna s?rama uued v?imalused, mis valgustasid ust tulevikku, mille olemasolust ta oli vaevu unistada s?andanud. Temast saab kangelane! Temast kirjutatakse ajalehtedes. Missis Cancheski annaks sellest koosolekul teada ning k?ik oleksid h?mmingus, kuidas see tavaline poiss oli saanud hakkama millegi nii erakordsega. V?ib-olla antaks isegi m?ni autasu v?i medal. Ema ja memm oleksid v?ga uhked ja t?nulikud. Nad oleksid valmis talle k?iki maailma asju pakkuma, aga tema paluks vaid rula, et ta saaks suuremate poistega rambil k?ia ja ?ppida, kuidas olla kottis teksade ja v?tmekettide ja lahinguarmidega teismeline. Veel parem, kipslahasega, aga rulatamast see teda ei takistaks. Muidugi kukuks ta alguses, aga peagi lausa lendaks ning oleks k?las k?ige parem. Ta ?petaks ka Davey rulaga s?itma ning oleks temaga kannatlik ja haaraks tal k?est ning aitaks ta p?sti, kui ta kukkuma juhtub. Ja t?drukud itsitaksid ?ksteisele ning saadaksid teda silmadega, kui ta eritellimusel valmistatud rula kaenla all hoides ja kokat juues koju l?heb. V?ib-olla oleks nokam?ts ka peas. Ning valged k?rvaklapijuhtmed jookseksid ?le ta palja rinna, kui ?htup?ike sinirohelises taevas allapoole vajub. K?ik tahaksid tema s?braks saada, kuid tema j??ks Lewisele ustavaks. Lewis on t?eline s?ber, isegi kui ta Marsi batooni kahe Kit Kati pulga vastu vahetada ei taha. See avali uks hirmutas teda. K?igele sellele liigse m?tlemisega kaasnes tohutu pettumispotentsiaal. Parem mitte midagi oodata ja saada natuke, nagu ema alati ?tles. N?nda lasi ta ilutulestikul ?mbrisse torgatud s?rak??nalde kombel sisinal kustuda. Ta peaaegu lausa tundis seda niiskete leekide h?ngu kuival novembrikuu ?htul. Ta sai esimest korda ?le mitme minuti aru, et ta hingab. Ning ta oli Exmooril tagasi. T?usnud oli k?le tuul ja selja taga kogunesid vihmapilved ning Steven teadis, et au p?lvimiseks peab ta kiiresti tegutsema. Ta n?gi, et ta k?ed v?risevad samamoodi kui onu Rogeri omad enne napsi. P??des peast visata Billy koolifotot, kus ta laia naeratusega n?itas oma rohkeid v?ikesi valgeid hambaid, kraapis Steven l?ualuu ?mbert seni, kuni sai selle viimaks maa seest k?tte. Ta j?llitas seda juhmilt mitu minutit. Sellega oli valesti. Sellega oli k?ik valesti. Steven puudutas omaenda l?ualuu otsa, et aru saada, kuidas see liigub ja ?hendatud on. ?ks osa l?ks n?o k?ljelt k?rvani. See n?gi ?ige v?lja, kuid just see polnudki ?ige. See l?ualuu oli liiga pikk. Ning hambad olid samuti valed. Need polnud korralikud poisihambad, need olid pikad ja lapikud ja kollased. Steven t?mbas s?rmega ?le iseenda alumise l?ualuu hammaste. Purihambad l?ksid laias eesotsas ?le teravateks silmahammasteks. L?ualuus tema k?es aga olid suured jurakad purihambad ning kitsas eesotsas vaid paar pikka silmahammast. K?ik oli valesti. Stevenit ajas taas iiveldama, ehkki sedapuhku ta oksele ei hakanud. Ta tundis end rampv?sinuna, otsekui see lakkamatut ootamist ja pidevaid pettumusi t?is elu ei saakski kunagi l?bi. Temast oli rumal arvata, et see kunagi l?bi saab. See oli lamba l?ualuu. Muidugi oli see lamba l?ualuu. N?mmel oli lambaid ja veiseid ja ponisid igal pool ning nad surid siin t?pselt samamoodi, kui nad siin elasid – ehk siis kogu aeg. Nende luid on siin kindlasti tuhat – v?i lausa miljon – korda rohkem kui m?rvatud laste omi. Kuidas ta k?ll v?is nii rumal olla? Steven vaatas ?mberringi, ega keegi seda h?bi pealt n?e. Ta tundis eba?nnestumisvalu, ja veelgi s?gavamalt valu selle tuleviku kaotamise p?rast, mis oli tal k?ll niiv?rd p?gusalt, kuid see-eest hiilgavalt silme eest l?bi vilksatanud. Ta ajas end p?sti ja lasi l?ualuul l?tvade s?rmede vahelt kukkuda mannetusse mullaauku, mille n?mmest v?lja uuristamiseks oli tal kulunud kaks tundi. Ta v?ttis labida ning t?mitas l?ualuud, kuni ?ra v?sis ja enam ei jaksanud. See oli n??d neljas t?kis ning suurem jagu hambaid oli v?lja l??dud. Ta l?i jalaga sellele mulda peale. Pisarad silmis tulitamas, viskas Steven labida ?lale ja l?ks koju. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/belinda-bauer/blacklands/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.