Hiinlane

Hiinlane Henning Mankell ?hel 2006. aasta k?lmal jaanuarip?eval avastab Rootsi politsei midagi t?eliselt koletut. V?ikeses Hesj?valleni linnas on aset leidnud t?eline veresaun. Ainult hullumeelne suudaks nii j?hkral moel tappa kaheksateist inimest.
Kui Helsingborgi kohtunik Birgitta Roslin juhtunu kohta loeb, taipab ta ?kki midagi ootamatut. Tal on perekondlik seos mitte ainult ?he m?rvaohvriga, vaid peaaegu k?ikidega neist. Kuna politsei tammub kohapeal, otsustab Birgitta Roslin ise juhtunusse selgust tuua. See viib ta r?nnakule ajas kaugele tagasi, 1860ndate Ameerikasse, kus hiinlastest orjat??j?ud ehitab l??ne- ja idaranniku vahele raudteed. Kuid j?ljed viivad ka t?nap?eva Hiinasse, riigi kommunistliku partei ladviku juurde. Uus superv?im vajab piiramatut ligip??su toorainele, et saada arenenud t??stusriigiks, ja peab samal ajal lahendama miljonite rahulolematute talupoegade probleemi, kelleni ?ha kasvav heaolu ei j?ua. S??tult ja pahaaimamatult t?mmatakse Birgitta Roslin k?rgetasemelisse poliitilisse m?ngu, mis seab ohtu ta elu.
K?rgel rahvusvahelisel tasemel p?nevik viitab ohtudele, mis v?ivad tekkida, kui Hiinast saab taas suurv?im, samal ajal kui demokraatia k?simused on lahendamata. Raamat pakub ohtralt m?tlemisainet ka v?ljaspool p?neviku tavap?rast meelelahutuslikku s??eed. Henning Mankell Hiinlane Originaali tiitel: Henning Mankell Kinesen Leopard f?rlag 2008 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Ene M?e Kujundanud Toomas Niklus Copyright © Henning Mankell 2008 Published by agreement with Copenhagen Literary Agency ApS, Copenhagen © T?lge eesti keelde. Kadi-Riin Haasma, 2021 ISBN 978-9985-3-5184-0 e-ISBN 9789985352229 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif 1. osa Vaikus (2006) Mina, Birgitta Roslin, t?otan ja kinnitan p?halikult, et tahan ja kavatsen oma parima teadmise ja s?dametunnistuse j?rgi k?ikides kohtuotsustes maksma panna ?iguse, vaesele niisama palju kui rikkale, ning m?ista ?igust Rootsi seaduste ja ettekirjutamiste j?rgi; et ma ei v??na iial seadust ega silluta teed eba?iglusele suguluse, h?imluse, s?pruse, kadeduse, pahatahtlikkuse v?i kartuse p?rast, niisamuti altk?emaksu v?i kingituste saamise t?ttu ega muul p?hjusel, mis need ka oleksid; ei pane s??d sellele, kes on s??tu, ega v?ta s??d sellelt, kes s??di. Enne otsuse maha?tlemist ega takkaj?rele ei kuuluta ma kohtusk?ijatele ega teistele, mis n?u kohus suletud uste taga peab. Sellest k?igest tahan ja kavatsen ma ausa ja ?ilsa kohtunikuna truult kinni pidada. Rootsi kohtuseadus § 11 pt 4 Kohtunikuvanne Hauakiri 1 J?ine lumekoorik, vali pakane. S?datalv. 2006. aasta jaanuari esimestel p?evadel ?letab ?ksik hunt m?rgistamata riigipiiri ja siseneb Norrast Vauldalenist Rootsi. Keegi mootorsaanijuht silmab teda vist Fj?lln?si juures, kuid hunt kaob l?bi metsa ida poole, enne kui keegi j?uab n?ha, kuhu t?pselt. S?gaval Norra ?sterdalarnas oli loom leidnud t?ki k?lmunud p?drakorjusest, seal oli veel konte, mida puhtaks j?rada. Aga see oli juba kahe ??p?eva eest. N??d on ta taas n?ljane ja otsib uut toitu. See on noor isasloom, kes on asunud r?nnakule omaenda reviiri loomiseks. Ta liigub peatumata itta. Linsellist p?hja pool N?vjarna juures leiab hunt veel ?he p?drakorjuse. Terve ??p?eva p?sib ta paigal ja s??b k?hu t?is, enne kui edasi liigub. Ikka aina ida poole. K?rb?le juures jookseb ta j??tunud Ljusnanile ja seej?rel j?ej?? looklevat rada m??da mere poole. ?hel kuuvalgel ??l liigub ta J?rvs? juures h??letult ?le silla ja p??rab siis paksu metsa, mis ulatub mereni. 13. jaanuari varahommikul j?uab hunt Hesj?vallenini, v?ikese H?lsinglandi k?lani Hansesj?ni j?rvest l?unas. Ta peatub ja t?mbab ninaga ?hku. Kusagilt tuleb verel?hna. Hunt vaatab ringi. Majades elavad inimesed. Kuid korstnatest ei kerki suitsu. Ka terav kuulmine ei suuda eristada ?htki heli. Kuid verel?hn on olemas, selles on hunt veendunud. Ta ootab metsatukas, ?ritab nuhutada, kust see t?pselt tuleb. Siis hakkab ta aeglaselt l?bi lume jooksma. L?hn tungib temani ?hest majast, mis asub k?lakese l?pus. N??d on ta valvel, inimeste l?heduses peab olema ettevaatlik ja kannatlik. Taas kord loom peatub. L?hn tuleb maja tagant. Hunt ootab. Viimaks l?heb ta j?lle liikvele. Kui ta kohale j?uab, n?eb ta uut korjust. Ta sikutab rasket saaki metsatuka poole. Veel pole keegi teda avastanud, isegi koerad pole haukuma hakanud. Vaikus on sel k?lmal hommikul k?ikeh?lmav. Metsatukas hakkab hunt s??ma. Kuna liha pole k?lmunud, on see lihtne. N??dseks on ta juba v?ga n?ljane. Ta kisub nahkkinga ?ra ja hakkab n?rima s??re alumist otsa, p?ris labajala juurest. ??sel tuli lund, hiljem pole enam juurde sadanud. Samal ajal kui hunt s??b, hakkab k?lmunud maapinnale taas ?rnu helbeid langema. 2 Kui Karsten H?glin ?rkas, tuli talle meelde, et ta oli unes n?inud ?ht pilti. Ta lebas liikumatult voodis ja tundis, kuidas see aegamisi tagasi tuli, otsekui saadaks unen?o negatiiv tema teadvusse ?he koopia. Ta tundis pildi ?ra. See oli mustvalge ja kujutas meest, kes istus vanal raudvoodil, seinal rippus jahip?ss ja jalgade juures oli pott. Kui ta seda esimest korda n?gi, oli teda paelunud vana mehe nukker naeratus. Mees oli kuidagi uje ja ?raootav. T?kk aega hiljem sai Karsten teada pildi taustaloo. Mees oli paar aastat enne pildi tegemist merelinnujahil kogemata oma ainsa poja maha lasknud. P?rast seda oligi relv seal seinal rippunud ja mees ise ?ha eraklikumaks muutunud. Karsten H?glin m?tles, et k?igist neist tuhandetest piltidest ja negatiividest, mida ta on n?inud, on see ?ks, mida ta iial ei unusta. Ta oleks hea meelega selle pildi ise teinud. Kell ??kapil n?itas pool kaheksa. Tavaliselt ?rkas Karsten H?glin v?ga vara. Kuid ta oli ??sel halvasti maganud, voodi ja madrats olid ebamugavad. Ta otsustas kaebuse esitada, kui hotelliarve maksab ja minekut teeb. Oli tema reisi ?heksas ja viimane p?ev. Stipendium, mis andis talle v?imaluse j??dvustada asustamata k?lasid ja muid v?ikesi asulaid, mis hakkasid t?hjaks j??ma, oli selle reisi kinni maksnud. Praegu asus ta Hudiksvallis ja pildistada oli j??nud veel vaid ?ks k?la. Just selle k?la oli ta valinud seet?ttu, et ?ks vana mees oli tema kaardistamisprojekti kohta lugenud, kirja kirjutanud ja r??kinud kohast, kus ta elab. Karsten H?glinile oli kiri muljet avaldanud ja ta otsustas oma fotoreisi just seal l?petada. Ta t?usis ?les ja t?mbas kardinad eest. ??sel oli lund sadanud. Ikka veel oli hall, silmapiiri kohal polnud p?ikest. All t?naval s?itis ?ks paksult riides naisterahvas rattaga m??da. Karsten j?lgis teda pilguga ja m?tles, kui k?lm v?ljas on. ?kki miinus viis, miinus seitse kraadi. Mitte rohkem. Ta pani riided selga ja s?itis aeglase liftiga alla vastuv?ttu. Auto oli ta hotelli hoovi parkinud. Seal oli see kindlas kohas. Kuid fotokotid v?ttis ta ?les tuppa kaasa. Nii oli tal alati kombeks. Tema k?ige hullem ?udusunen?gu oli see, kui ta seisab kord oma auto juures ja avastab, et kaamerad on kadunud. Vastuv?tus t??tas noor naine, paistis lausa teismeline. Karsten n?gi, et t?druk oli lohakalt meigitud, ja loobus plaanist voodi ?le kurta. Niikuinii ei tule ta siia hotelli enam tagasi. Hommikus??gisaalis istusid m?ned k?lalised oma ajalehe kohal. Hetkeks tundis ta kiusatust ?ks kaameratest k?tte v?tta ja seda vaikset s??gisaali pildistada. Kuidagi tekitas see temas mulje Rootsist, mis oli alati just niimoodi v?lja n?inud. Vaiksed inimesed, lehtede ja kohvitasside kohal kummargil, iga?ks oma m?tete, oma saatusega. Ta j?ttis m?tte sinnapaika, valas endale kohvi, tegi kaks v?ileiba ja v?ttis ?he vedela muna. Kuna ta vaba ajalehte ei leidnud, s?i ta kiiresti. Ta ei talunud seda, kui pidi istuma ?ksi s??gilaua taga, ilma et oleks midagi lugeda. Kui ta v?lja l?ks, oli seal k?lmem, kui ta oli oodanud. Ta ajas end kikivarvukile ja vaatas termomeetrit, mis asus fuajee akna k?rval. Miinus ?ksteist. Pealegi langeb veel, m?tles ta. See talv, mida me seni oleme n?inud, ongi olnud liiga soe. N??d tuleb k?lm, mida me oleme nii kaua oodanud. Ta pani kotid tagaistmele, k?ivitas mootori ja hakkas esiklaasi kraapima. Istmel oli kaart. Juba p?ev varem oli ta uurinud v?lja tee viimase k?lani, siis, kui ta tegi pausi p?rast ?he k?la pildistamist Hasselasj?ni j?rve l?histel. Algul pidi ta s?itma peateed m??da l?unasse ja Iggesundi juures S?rforsa poole p??rama. Seej?rel oli kaks v?imalust, ta v?is s?ita kas ida v?i l??ne poolt ?mber j?rve, mis kandis vaheldumisi nimesid Storsj?n ja L?ngsj?n. Idapoolne tee oli kehv, kuulis ta Hudiksvalli sisses?idu juures asuvast tanklast. Ometigi otsustas ta selle kasuks. L?heb kiiremini. Ja selle talvehommiku valgus oli ilus. Ta n?gi juba vaimusilmas korstnatest otse taeva poole kerkivat suitsu. Kohale j?udis ta neljak?mne minutiga. Ka siis oli tal ?nnestunud ?he korra valesti s?ita. Ta oli keeranud ?hele l?unasse, N?cksj? poole viivale teele. Hesj?vallen asus v?ikeses orus j?rve ??res, mille nime Karsten ei m?letanud. ?kki oli Hesj?n? Tihe mets ulatus k?lani v?lja, k?la asus j?rve poole langeval n?lval, m?lemal pool kitsast teed, mis viis edasi H?rjedalenisse. Karsten peatus k?la alguses ja tuli autost v?lja. Pilvkate oli hakanud h?renema. Valgus t?otab keerulisemaks minna, k?llap pole see enam ka nii v?ljendusrikas. Ta vaatas ringi. Majad olid omal kohal, k?ik oli v?ga vaikne. Eemalt kuulis ta peateel liikuvate autode vaikset m?ra. Teda haaras justkui kerge ?revus. Ta hoidis hinge kinni, nagu alati, kui ta ei m?istnud t?pselt, mis teda ees ootab. Siis ta taipas, milles asi. Korstnad. Need olid k?lmad. Suitsu, millest ta lootis oma peatsetele fotodele efektset t?iendust, ei olnud. Aeglaselt libistas ta pilgu ?le majade. Keegi oli juba sahaga tee puhtaks l?kanud. Aga keegi pole ?les t?usnud ega pliidi alla ja ahju tuld teinud. Ta meenutas kirja, mille oli saanud mehelt, kes talle k?last r??kis. Too oli r??kinud korstnatest, kuidas majad justkui saadaksid laste kombel ?ksteisele suitsusignaale. Ta ohkas. Oh neid kirju, m?tles ta. Inimesed ei kirjuta seda, mis on t?si, vaid seda, mida nende meelest tahetakse lugeda. N??d pean neid k?lmi korstnaid pildistama. V?i tuleks kogu ettev?tmine sinnapaika j?tta? Keegi ei sundinud teda Hesj?vallenit ja selle elanikke pildistama. Tal oli juba k?llalt pilte sellest Rootsist, mis h??bus, t?hjadest taludest, hajali asetsevatest k?ladest, mida aeg-ajalt p??stsid sakslased ja taanlased, kes tegid majadest suvilad, v?i mis lihtsalt lagunesid, kuni said taas maaga ?heks. Ta otsustas minema s?ita ja istus taas autosse. K?si j?i aga s??tev?tme ?mber paigale. Kui ta juba nii kaugele oli s?itnud, v?iks ikkagi proovida teha m?ned portreev?tted neist, kes siin k?las elasid. Otsis ta ju ometi n?gusid. Oma fotograafiaastate jooksul olid Karsten H?glini hakanud ?ha rohkem paeluma vanad inimesed. Sala?lesanne, mille ta oli ise endale andnud, enne kui kaamerad l?plikult kappi paneb, oli naisen?gudest portreealbumi koostamine. Tema pildid pidid r??kima ilust, mida leiab ainult t?eliselt vanade naiste n?gudest. Sealt, kus naha sisse on raiutud nende elu ja vaev, otsekui kihistused kaljus. Karsten H?glin otsis alati n?gusid, eriti vanainimeste omi. Ta astus j?lle autost v?lja, t?mbas karvam?tsi p?he, v?ttis ?he Leica M8, mis oli teda k?mme aastat truult saatnud, ja hakkas l?hima maja poole astuma. Kokku oli k?las k?mme elumaja, enamik punased, m?nel oli tuulekoda. Ta n?gi ainult ?ht uusehitist. Kui seda n??d saab uusehitiseks nimetada, sest see oli 1950-ndatest p?rit eramaja. V?ravani j?udes ta peatus ja t?stis kaamera. Silt ?tles, et siin elab perekond Andr?n. Ta tegi m?ned pildid, muutis ava ja s?ri, otsis eri nurki. Ikka veel on liiga hall, m?tles ta. K?llap j??b ainult mingi udukogu. Aga kunagi ei tea. Fotograafi t?? t?hendas seda, et vahel avastad ka ootamatuid saladusi. Karsten H?glin t??tas sageli vaistu j?rgi. Mitte et ta oleks j?tnud vajadusel valguse m??tmata. Aga vahel oli tal ?nnestunud saavutada ?llatavaid tulemusi, sest polnud s?riaegu liiga hoolikalt m??ranud. Improvisatsioon oli selle t?? osa. ?kskord Oskarshamnis oli ?ks laev reidil olnud, purjed mastis. Oli selge ja ereda p?ikesega p?ev. T?pselt siis, kui ta pilti tegema hakkas, otsustas ta l??tsele udu puhuda. Kui ta pildi ilmutas, purjetas udust v?lja viirastuslaev. Selle eest oli ta v?itnud ?he suure fotoauhinna. Ta ei unustanud seda udu iialgi. V?rav k?is raskelt. Ta oli sunnitud m?lema k?ega kinni v?tma, et seda lahti saada. V?rskes lumes polnud j?lgi. Endiselt ei kostnud ?htki h??lt, isegi ?kski koer pole mind avastanud, m?tles ta. Otsekui oleksid k?ik ?kki ?ra l?inud. See pole k?la, see on Lendav Hollandlane. Ta l?ks trepist ?les ja koputas uksele, ootas, koputas uuesti. Ei ?htki koera, ei n?uguvat kassi, mitte midagi. N??d hakkas ta kahtlustama. Miski oli korrast ?ra. Ta koputas veel korra, k?vemini ja kauem. Siis katsus ta linki. Uks oli lukus. Vanad inimesed on kartlikud, m?tles ta. Nad panevad ukse lukku, kardavad, et k?ik see, mille kohta nad lehest loevad, tababki just neid. Ta kolkis uksele, keegi ei vastanud. Siis otsustas ta uskuda, et maja on t?hi. Ta l?ks v?ravast v?lja edasi naabermaja poole. N??d oli hakanud valgemaks minema. Maja oli kollane. Aknakitt oli vilets, ju t?mbas tubades tuul. Enne koputamist katsus ta linki. Ka see uks oli lukus. Ta koputas k?vasti ja hakkas taguma juba enne, kui kellelgi oleks olnud mahti uksele tulla. Ka siin ei paistnud kedagi kodus olevat. Taas kord otsustas ta k?ega l??a. Kui ta praegu autosse istuks, oleks ta p?rastl?unal juba kodus Pite?s. See r??mustaks ta naist Magdat. Naise meelest oli Karsten k?igi nende reiside jaoks liiga vana, kuigi ta polnud veel kuusk?mmend kolmgi. Kuid tal oli esinenud n?rku s?mptomeid, mis v?isid ette kuulutada infarkti. Arst oli k?skinud tal j?lgida, mida ta s??b, ja ?ritada v?imalikult palju liikuda. Aga ta ei s?itnud koju. Selle asemel l?ks ta maja taha ja katsus ust, mis n?is viivat k??gi taha pesuruumi. Ka see oli lukus. Ta k?ndis l?hima aknani, upitas end varvastele ja vaatas sisse. L?bi kardinaprao n?gi ta otse ?hte tuppa, kus oli televiisor. Ta k?ndis edasi j?rgmise akna juurde. See oli sama tuba, telekas paistis ikka veel. „Jeesus on su parim s?ber” oli kirjas ?hel seinal rippuval tikitud pildil. Ta pidi just hakkama edasi j?rgmise akna juurde minema, kui miski ta t?helepanu k?itis. Miski oli p?randal. Algul arvas ta, et see on l?ngatuust. Seej?rel taipas ta, et see on villane sokk, ja et villane sokk on kellegi jalas. Ta astus sammu aknast eemale. S?da peksis. Kas ta n?gi ?igesti? Oli see t?esti jalg? Ta l?ks taas tagasi esimese akna juurde, aga sealt ei n?inud ta nii kaugele ruumi sisse. Ta l?ks tagasi teise akna juurde. N??d oli ta kindel. See, mida ta n?gi, oli jalg. Liikumatu jalg. Ta ei teadnud, kas see kuulus mehele v?i naisele. V?is olla, et see, kellele jalg kuulus, istus toolis. Aga ta v?is ka pikali olla. Ta koputas aknale nii k?vasti, kui julges. Midagi ei juhtunud. Ta v?ttis mobiili ja hakkas valima h?irekeskuse numbrit. Levi oli nii halb, et ta ei saanud ?hendust. Ta jooksis kolmanda maja poole ja tagus uksele. Ka seal ei tulnud keegi lahti tegema. Ta m?tles, kas ta viibib maastikul, millest hakkab aegamisi saama ?udusunen?gu. Ukse k?rval oli metallist jalapuhastusrest. Ta pistis selle otsapidi luku vahele ja murdis ukse lahti. Tema ainus m?te oli leida telefon. Majja tormates taipas ta liiga hilja, et siin v?tab teda vastu sama vaatepilt, inimene, kes on surnud. K??gip?randal lebas vana naine. Tema pea oli kaela k?ljest peaaegu t?ielikult eraldatud. Tema k?rval oli koera laip, loom oli pooleks l?igatud. Karsten H?glin karjus ja p??ras ringi, et v?imalikult ruttu majast lahkuda. Esikust m?rkas ta ?ht meest, kes lamas elutoap?randal laua ja punase, valge kattega diivani vahel. Vana mees oli alasti. Selg oli ?leni verine. Karsten H?glin jooksis majast v?lja. Ta tahtis ainult minema saada. Teel pillas ta oma kaamera maha, aga ei hakanud seisma j??ma. Tema sees kasvas hirm, et keegi olend, keda ta ei n?e, virutab talle selga. Ta p??ras auto ?mber ja s?itis sealt minema. Alles peateele j?udes ta peatus ja valis v?risevate k?tega h?irekeskuse numbri. Samal hetkel, kui ta telefoni k?rva vastu pani, l?i talle rindu ?ge valu. Otsekui oleks keegi ikkagi talle j?rele j?udnud ja teda noaga l??nud. ?ks h??l r??kis temaga telefonis. Aga ta ei suutnud vastata. Valu oli nii otsatu, et k?rist ei tulnud v?lja muud peale k?hina. „Ma ei kuule,” ?tles naiseh??l. Karsten ?ritas uuesti. Taas k?igest k?hin. Ta oli suremas. „Kas te saaksite valjemini r??kida?” k?sis naine. „Ma ei saa aru, mida te soovite ?elda.” ??rmise vaevaga ?nnestus tal paar s?na ?le huulte pressida. „Ma suren,” k?histas ta. „Issand jumal, ma suren. Aita mind.” „Kus te olete?” Aga naine ei saanud vastust. Karsten H?glin oli teel pilkasesse pimedusse. Kramplikus katses vabastada end raskest valust, otsekui oleks ta uppuja, kes ?ritab edutult pinnale t?usta, vajutas ta gaasi. Auto s??stis otse vastassuunda. ?ks v?iksem veoauto, mis oli kontorim??bliga teel Hudiksvalli, ei j?udnud pidurdada, et kokkup?rget v?ltida. Juht tuli veoautost v?lja, et vaadata, mis v?ikese auto juhiga juhtus. Too oli rinnuli rooli peal. Veoautojuht, kes oli p?rit Bosniast, r??kis kehvasti rootsi keelt. „Kuidas sul on?” k?sis ta. „K?la,” k?histas Karsten H?glin. „Hesj?vallen.” Muud ta enam ei ?elnudki. Kui politsei ja kiirabi kohale saabusid, oli Karsten H?glin juba surnud ?gedasse infarkti. Algul valitses suur segadus ja keegi ei saanud aru, mis oli juhtunud. K?ige v?hem osati arvata, mis oli tegelikult esile kutsunud tumesinise Volvo juhti tabanud ootamatu infarkti. Alles siis, kui Karsten H?glin oli juba ?ra viidud ja puksiirautod vedasid ?ra m??bliauto, mis oli saanud t?siselt kannatada, suvatses ?ks politseinik kuulata, mis bosnialasest juhil ?elda on. Politseiniku nimi oli Erik Hudd?n ja ta ei kippunud eriti r??kima inimestega, kes k?nelesid kehva rootsi keelt. Nende lood oleksid justkui v?hem olulised olnud, kuna nende suutlikkus end v?ljendada polnud piisav. Muidugi alustas ta mehe testimisega, et veenduda, ega tegu pole roolijoodikuga. Juht oli kaine, m??dik n?itas rohelist ja tema juhiluba paistis korras olevat. „Ta ?ritas midagi ?elda,” ?tles juht. „Mida?” k?sis Erik Hudd?n t?rjuvalt. „Midagi Her? kohta. ?kki see on mingi koht?” Erik Hudd?n, kes oli sealtkandi mees, raputas k?rsitult pead. „Siin pole mingit Her?d.” „?kki ma kuulsin valesti? ?kki oli „s” ka sees? Hersj? ?kki oli?” „Hesj?vallen?” Juht noogutas. „Nii ta ?tleski.” „Mida ta sellega m?tles?” „Ma ei tea. Ta suri ?ra.” Erik Hudd?n pani m?rkmiku ?ra. Ta polnud autojuhi juttu ?les m?rkinud. Kui puksiirautod olid pool tundi hiljem l?mmis autodega ?ra s?itnud ja ?ks teine politseiauto oli viinud bosnialasest juhi edasiseks ?lekuulamiseks politseimajja, istus Erik Hudd?n autosse, et tagasi Hudiksvalli s?ita. Kaasas oli tal kolleeg Leif Ytterstr?m. Ytterstr?m oli roolis. „S?idame Hesj?vallenist l?bi,” ?tles Erik Hudd?n j?rsku. „Misp?rast? Kas sealt tuli h?ire?” „Ma tahan lihtsalt ?ht asja uurida.” Erik Hudd?n oli vanem. Ta oli tuntud oma vaikse loomuse ja kangekaelsuse poolest. Leif Ytterstr?m p??ras S?rforsa poole ?ra. Kui nad Hesj?vallenisse j?udsid, palus Erik Hudd?n tal aeglaselt l?bi k?la s?ita. Ikka veel polnud ta kolleegile selgitanud, miks nad sellise ringi tegid. „N?ib inimt?hi,” ?tles Leif Ytterstr?m, kui nad m??dusid aeglaselt ?hest majast teise j?rel. „S?ida tagasi,” ?tles Erik Hudd?n. „Sama aeglaselt.” Siis k?skis ta Leif Ytterstr?mil pidama j??da. Miski oli ta t?helepanu k?itnud. ?he maja juures oli midagi lume sees maas. Ta astus v?lja ja l?ks l?hemale. ?kki peatus ta v?patades ja t?mbas relva v?lja. Leif Ytterstr?m kargas autost v?lja ja v?ttis samuti relva. „Mis on?” Erik Hudd?n ei vastanud. Ta liikus ettevaatlikult edasi. Seej?rel peatus ta taas ning kallutas end ettepoole, otsekui oleks talle rindu valu l??nud. Kui Erik Hudd?n tagasi auto juurde tuli, oli ta n?ost valge. „Seal on surnud inimene,” ?tles ta. „Ta on t?iesti puruks raiutud. Miski on puudu.” „Mida sa ?elda tahad?” „?ks jalg on kadunud.” M?lemad seisid vaikides. Nad vahtisid teineteisele otsa. Siis istus Erik Hudd?n autosse ja palus end raadio teel ?hendada Vivi Sundbergiga, kes oli tema teada sel p?eval t??l. Naine vastas kohe. „Erik siinpool. Ma olen Hesj?vallenis.” Ta kuulis, kuidas naine j?rele m?tles. Seal kandis oli hulganisti sarnaseid kohanimesid. „S?rforsast l?unas?” „Pigem l??nes. Aga v?ib-olla ma eksin.” „Mis juhtunud on?” „Ma ei tea. Kuid lumes on surnud mees, kellel pole ?ht jalga.” „?tle veel kord.” „Surnud mees. Lumes. Paistab, nagu oleks ta surnuks raiutud. ?ks jalg on kadunud.” Nad tundsid teineteist h?sti. Vivi Sundberg teadis, et Erik Hudd?n ei liialdaks iialgi, ?ksk?ik kui uskumatu ta jutt v?ib tunduda. „Me tuleme,” ?tles Vivi Sundberg. „Helista G?vlesse kriminalistidele.” „Kes sul kaasas on?” „Ytterstr?m.” Naine m?tles j?rele. „Kas juhtunule v?ib olla mingi m?istlik seletus?” „Ma pole elu sees midagi sellist n?inud.” Erik teadis, et Vivi Sundberg saab aru. Erik oli nii kaua politseinik olnud, et tegelikult ei olnud viletsusel ja v?givallal, mille tunnistajaks ta oli pidanud olema, enam piiri. Kulus kolmk?mmend viis minutit, enne kui nad eemalt sireene kuulsid. Erik Hudd?n oli ?ritanud veenda Ytterstr?mi kaasa tulema, et r??kida l?himas majas elavate naabritega. Kuid Ytterstr?m ei olnud n?us minema, enne kui nad abij?udu saavad. Kuna Erik Hudd?n ei tahtnud ?ksi majja minna, j?id nad auto juurde. Oodates ei lausunud nad s?nagi. Vivi Sundberg v?ljus esimesest s?ndmuskohta j?udnud autost. Ta oli tugeva kehaehitusega, viiek?mnendates naine. Tuttavad teadsid, et toekast kehast hoolimata oli tal nii jaksu kui vastupidavust. Vaid kaks kuud varem oli ta jooksnud j?rele kahele umbes kahek?mneaastasele murdvargale. Nood olid ta ?le naernud, kui jooksu pistsid. Paarisaja meetri p?rast, kui nad m?lemad kinni v?eti, nad enam ei naernud. Vivi Sundbergil olid punased juuksed. Neli korda aastas k?is ta t?tre juures, kes pidas juuksurisalongi, ja v?rvis pea ?le. Ta oli s?ndinud ?hes talus Harm?ngeri l?hedal ja hooldanud oma vanemaid, kuni nood vanaks j?id ja viimaks ?ra surid. Siis oli ta end koolitama hakanud ning paari aasta p?rast astus ta politseikooli ja oma suureks ?llatuseks saigi sisse. Keegi ei suutnud ?ieti selgitada, miks ta vastu v?eti, kuigi ta on nii t?se. Kuid keegi ei k?sinud ja ise ei ?elnud ta s?nagi. Kui keegi tema – enamasti meessoost – kolleegidest hakkas r??kima dieedipidamisest, pomises ta ainult ?rritatult endamisi. Vivi Sundberg hoidis suhkruga tagasi, aga muidu talle s??a meeldis. Abielus oli ta olnud kaks korda. K?igepealt ?le t??stust??lisega Iggesundis. Temaga oligi tal t?tar Elin. Mees oli t???nnetusel surma saanud. M?ni aasta hiljem oli Vivi uuesti abiellunud, ?he torumehega Hudiksvallist. Nende abielu kestis alla kahe kuu. Siis s?itis mees end Delsbo ja Bjur?keri vahel libedal teel surnuks. P?rast seda polnud Vivi enam abiellunud. Kuid kolleegide seas k?isid jutud, et tal oli ?hel Kreeka saarestiku paljudest saartest meess?ber. Sinna s?itis ta kaks korda aastas puhkusele. Kuid keegi ei teadnud kindlalt ?elda, kas kuuldused ka t?ele vastavad. Vivi Sundberg oli p?dev politseinik. Tal oli sihikindlust ja v?ime anal??sida ka k?ige v?iksemaid juhtl?ngu, mis v?isid olla ainsad, mida neil on kurit?? uurimiseks v?imalik kasutada. Ta t?mbas k?ega l?bi juuste ja vaatas Erik Hudd?ni, kes seisis ta ees. „Kas n?itad mulle?” Nad l?ksid surnukeha poole. Vivi Sundberg tegi grimassi ja k?kitas. „Kas arst on kohal?” „?ks naine tuleb jah.” „Naine?” „Hugol on asendaja. Tal endal opereeritakse kasvajat.” Vivi Sundberg kaotas hetkeks huvi verise keha vastu, mis lebas lumes. „Kas ta on haige?” „Tal on v?hk. Kas sa ei teadnudki?” „Ei. Kus kohas?” „Maos. Aga siirdeid polevat. N??d on tal Uppsalast ?ks asendaja. Valentina Miir on nimi. Kui ma n??d ?igesti h??ldasin.” „Ja ta on teel?” Erik Hudd?n h?ikas Ytterstr?mi, kes seisis ?he auto juures ja j?i kohvi. Too kinnitas, et kohtuarst j?uab varsti. Vivi Sundberg hakkas laipa t?psemalt uurima. Iga kord, kui ta seisis tapetud inimese ees, tabas teda samasugune m?ttetuse tunne. Ta ei suutnud surnut ?les ?ratada, parimal juhul v?is ta vaid v?lja selgitada kuriteo p?hjused ja saata m?rvari trellide taha v?i vaimuhaigla kinnise osakonna lukustatud uste taha. „Keegi on amokki jooksnud,” ?tles ta. „Suure noaga. V?i t??giga. V?ib-olla m??gaga. Ma n?en v?hemalt k?mmet eri hoopi, peaaegu k?ik paistavad surmavad. Aga seda jala-asja ma ei m?ista. Kas me teame, kes see mees on?” „Mitte veel. K?ik majad paistavad t?hjad olevat.” Vivi Sundberg t?usis p?sti ja vaatas k?las t?helepanelikult ringi. K?ik majad oleksid nagu ta pilkudele ?raootavalt vastanud. „Kas sa k?isid uste taga ka?” „Tahtsin teid enne ?ra oodata. See, kes seda tegi, v?ib ju veel siin olla.” „Tegid t?iesti ?igesti.” Vivi viipas Ytterstr?mi enda juurde, too viskas papptopsi lumme. „L?hme sisse,” ?tles Vivi. „Siin peab inimesi olema. See pole asustamata k?la.” „Keegi pole v?lja ilmunud.” Vivi Sundberg silmitses taas maju, lund t?is aedu, teed. Ta v?ttis p?stoli v?lja ja hakkas l?hima maja poole astuma. Teised tulid talle j?rele. Kell oli paar minutit ?le ?heteistk?mne. See, mis kohe seej?rel juhtus, saab hiljem osaks Rootsi kohtuajaloost. Sellel, mis kolm politseinikku avastasid, polnud Rootsi kriminaalajaloos v?rdv??rset. Nad k?ndisid majast majja, relvad vinnas. Igal pool sattusid nad surnud inimestele. Seal olid koerad ja kassid, surnuks pussitatud, isegi mahal?igatud peaga papagoi. Kokku leidsid nad ?heksateist surnud inimest, k?ik eakad, v?lja arvatud ?ks umbes kaheteistaastane poiss. M?ned olid tapetud une pealt oma voodis, teised lamasid p?randal v?i istusid k??gilaua taga toolil. ?ks vana naine oli surnud, kamm k?es, ?ks mees pliidi ??res, ?mber l?inud kohvikann k?rval. ?hest majast leidsid nad kaks omavahel kokku k?idetud inimest. K?ik olid langenud samasuguse arutu v?givalla ohvriks. Otsekui verine orkaan oleks tabanud neid vanu inimesi, kes olid just ?les ?rkamas. Kuna vanad inimesed olid maal sageli varajased, oletas Vivi Sundberg, et m?rvad olid toime pandud ?? ja hommiku piiril v?i v?ga varajasel hommikutunnil. Tundus, nagu hakkaks Vivi Sundbergi pea ?leni verre uppuma. Kuigi ta vappus pingest, muutus ta samal ajal t?iesti k?lmaks. Ta oleks nagu j?lginud neid surnud ja moonutatud kehasid l?bi pikksilma, mist?ttu ei pidanud ta neile liiga l?hedale minema. L?hn oli ka. Kuigi laibad polnud veel peaaegu jahtunudki, eritasid need juba l?hna, mis oli ?hekorraga magus ja kirbe. Nii kaua, kuni Vivi Sundberg ruumis sees oli, hingas ta l?bi suu. V?lja tulles ahmis ta ?gedalt ?hku. ?le j?rgmise maja l?ve astumine oli otsekui valmistumine millekski peaaegu ?letamatuks. K?ike, mis ta pilgule avanes, ?hte laipa teise j?rel, iseloomustas samasugune raev ja terava k?lmrelva tekitatud vigastused. Nimekiri, mille ta samal p?eval koostas ja mida ta kunagi kellelegi ei n?idanud, koosnes l?hikestest m?rkmetest, mis kirjeldasid t?pselt seda, mida ta oli n?inud: Maja number ?ks. Surnud vanem mees, poolalasti, katkine pid?aama, sussid, poollamaskil teise korruse trepil. Pea kehast peaaegu eraldatud, vasaku k?e p?ial meetri kaugusel kehast. Surnud vanem naine, ??s?rgis, k?ht l?hki l?igatud, osa soolestikust v?ljas, proteesid puruks l??dud. Maja number kaks. Surnud mees ja surnud naine, m?lemad vanad, v?hemalt kaheksak?mmend. Surnukehad leiti alumise korruse abieluvoodist. Naine v?idi tappa une pealt, hoop vasakust ?last l?bi rinna parema puusakondi poole. Mees on ?ritanud end kaitsta haamriga, kuid tema ?ks k?sivars l??di k?ljest ja k?ri l?igati l?hki. Kummaline on see, et kehad on kokku seotud. J??b mulje, et mees oli kinnisidumise hetkel elus, samas kui naine oli surnud. T?estust sellele muidugi pole, on vaid uitm?te. V?ike surnud poiss v?ikeses magamistoas. V?is magada, kui ta tapeti. Maja number kolm. ?ksik naine, surnud k??gip?randal. Tuvastamata t?ugu koer tema k?rval surnuks pussitatud. Naise selgroog paistab olevat mitmest kohast katki. Maja number neli. Surnud mees esikus. Jalas p?ksid, seljas s?rk, paljajalu. T?en?oliselt ?ritas vastupanu osutada. Keha k?hu juurest peaaegu pooleks. Vanem naine istub k??gis, surnud. Kaks, v?imalik, et kolm hoopi kuklasse. Maja number seitse. Kaks vanemat naist ja ?ks vanem mees surnud oma voodis ?lemisel korrusel. Mulje: nad olid ?rkvel, teadlikud, kuid ei j?udnud reageerida. Kass k??gis surnuks l??dud. Maja number kaheksa. Vanem mees v?ljas surnud, ?ks jalg kadunud. Kaks koera, pead maha l??dud. Naine surnud trepil, kirjeldamatult puruks pussitatud. Maja number ?heksa. Neli inimest surnud alumise korruse elutoas. Pooleldi riides, kohvitassidega, raadio t??tab, esimene kanal. Kolm vanemat naist, ?ks vanem mees. K?ikidel pead s?les. Maja number k?mme. Kaks v?ga vana inimest, ?ks mees ja ?ks naine, surnud oma voodites. Ei ole v?imalik kindlaks teha, kas nad olid teadlikud sellest, mis nendega toimub. Nimekirja l?pu poole ei jaksanud ta enam lasta m?lul k?iki detaile registreerida. See, mida ta oli n?inud, oli niigi unustamatu, pilk otsejoones p?rgusse. Ta nummerdas ?ra majad, kust ohvrid leiti. Kuid need polnud samas j?rjekorras, nagu need k?las asusid. Kui nad j?udsid oma ??vastaval r?nnakul viienda majani, kohtasid nad elu. Hoovis kuulsid nad l?bi seinte v?lja tungivat muusikat. Ytterstr?m v?itis, et see v?ib olla Jimi Hendrix. Vivi Sundberg teadis v?ga h?sti, kes too kitarrist on, Erik Hudd?nil polnud aga aimugi, kellest nad r??kisid. Tema lemmik oli Bj?rn Skifs. Enne kui nad sisse l?ksid, kutsusid nad l?hemale veel kaks politseinikut, kes panid parajasti piirdelinte ?les. Piirdeid oli nii palju vaja, et nad olid sunnitud Hudiksvalli helistama ja kilelinte juurde tellima. Relvad k?es, l?henesid nad v?lisuksele. Erik Hudd?n koputas. Ukse avas poolpaljas pikkade juustega mees. Ta kohkus tagasi, kui n?gi k?iki endale suunatud relvi. Vivi Sundberg lasi relva alla, kui n?gi, et mees on relvastamata. „Kas sa oled majas ?ksi?” „Mu naine on ka,” vastas mees v?riseval h??lel. „Rohkem pole kedagi?” „Ei ole. Mis juhtunud on?” Vivi Sundberg pani relva ?ra ja andis m?rku, et teised sama teeksid. „L?hme sisse,” ?tles ta poolpaljale mehele, kes k?lma k?es v?rises. „Mis su nimi on?” „Tom.” „Veel midagi?” „Hansson.” „L?hme n??d sisse, Tom Hansson. Et sa ei peaks k?lmetama.” Sees m?ngis vali muusika. Vivi Sundbergile j?i mulje, et k?larid olid k?ikides tubades. Ta j?rgnes mehele korratusse elutuppa, seal istus diivanil ?ks ??s?rgis naine, jalad istumise all. Mees keeras muusika vaiksemaks ja pani jalga p?ksid, mis rippusid toolil. Tom Hansson ja naine diivanil n?isid olevat m?ni aasta vanemad kui Vivi Sundberg, kuuek?mnendates. „Mis juhtunud on?” k?sis naine kohkunult. Vivi Sundberg kuulis, et naine r??kis puhast Stockholmi murrakut. K?llap olid nad paigale j??nud sellest ajast, kui linnanoored maale lihtsat elu elama kolisid. Ta otsustas asuda otse asja juurde. Koletu avastus, mille tema ja ta kolleegid just teinud olid, tekitas ettekujutuse, et k?igega on v?ga kiire. Polnud p?hjust oletada muud, kui et see inimene v?i need inimesed, kes need j?ledad kurit??d sooritasid, v?isid sooritada edaspidi veel m?ne veresauna. „M?ned teie naabrid on surnud,” ?tles Vivi Sundberg. „??sel on toimunud siin k?las midagi jubedat. V?ga t?htis on, et te meie k?simustele vastaksite. Mis sinu nimi on?” „Ninni,” vastas naine diivanil. „Kas Herman ja Hilda on surnud?” „Kus nad elavad?” „Meist vasakul.” Vivi Sundberg noogutas. „Nad on kahjuks surnud. Tapetud. Aga mitte ainult nemad. Paistab, et paljud siit k?last on tapetud.” „Kui see on nali, siis pole see kuigi ?nnestunud,” ?tles Tom Hansson. Hetkeks kaotas Vivi Sundberg enesevalitsuse. „Mul on ainult nii palju aega, et esitada k?simusi, millele teie peaksite vastama. Kuigi ma m?istan, et teile v?ivad minu s?nad uskumatud tunduda, on see t?si. See on kohutav ja see on t?si. Kuidas siin ??sel oli? Kas te kuulsite midagi?” Mees istus naise k?rvale diivanile. „Me magasime.” „Te ei kuulnud midagi?” M?lemad raputasid pead. „Kas te ei m?rganud isegi seda, et terve k?la on politseinikke t?is?” „Kui meil muusika k?vasti m?ngib, ei kuule me midagi.” „Millal te oma naabreid viimati n?gite?” „Kui te m?tlete Hermani ja Hildat, siis eile,” vastas Ninni. „Me saame tavaliselt kokku, kui koertega jalutame.” „Kas teil on koer?” Tom Hansson osutas peaga k??gi poole. „Ta on ?sna vana ja laisk. Ta ei t?use isegi ?les, kui k?lalisi tuleb.” „T?na ??sel ta ei haukunud?” „Ta ei haugu ?ldse.” „Mis ajal te naabritega kohtusite?” „Eile p?rastl?unal kolme paiku. Aga ainult Hildaga.” „Kas k?ik paistis olevat nagu tavaliselt?” „Tal selg valutas. Eks Herman istus vast k??gis ja lahendas rists?nu. Teda ma ei n?inud.” „Kuidas oli teiste selle k?la elanikega?” „K?ik oli vist nii nagu ikka. Siin k?las elavad ainult vanurid. K?lma ilmaga on k?ik toas. Kevadel ja suvel saame tihemini kokku.” „Kas siin lapsi pole?” „Ei ?htegi.” Vivi Sundberg j?i vait ja m?tles surnud poisile. „Kas see on t?si?” k?sis naine diivanil. Vivi Sundberg kuulis, et tal on hirm. „Jah,” vastas ta. „See, mida ma r??gin, on t?si. Vabalt v?ib olla nii, et k?ik selle k?la elanikud on surnud. Peale teie.” Erik Hudd?n seisis akna all. „Mitte p?ris,” ?tles ta aeglaselt. „Mida sa silmas pead?” „P?ris k?ik ei ole surnud. Keegi on v?ljas tee peal.” Vivi Sundberg jooksis akna juurde. Ta n?gi, mis oli Erik Hudd?ni t?helepanu k?itnud. V?ljas teel seisis naisterahvas. Ta oli vana, seljas oli tal hommikumantel ja jalas mustad kummikud. S?rmed olid kokku p?imitud nagu palves. Vivi Sundberg hoidis hinge kinni. Naine ei liigutanud. 3 Tom Hansson tuli akna alla ja seisis Vivi Sundbergi k?rvale. „See on ju Julia,” ?tles ta. „M?nikord leiame ta ?uest toariietega. Hilda ja Herman hoolitsevad tavaliselt tema eest, kui koduhooldajaid pole.” „Kus ta elab?” k?sis Vivi Sundberg. Mees osutas k?la eelviimase maja poole. „Meie oleme siin ligi kaksk?mmend aastat elanud,” j?tkas ta. „Algselt pidi meid siia rohkem tulema. L?puks j?ime aga ainult kahekesi. Tookord oli Julia abielus. Ta mehe nimi oli Rune, t??tas metsamasinate peal. ?hel p?eval l?hkes aort. Ta suri juhikabiinis. P?rast seda l?ks Julia imelikuks. Inimeseks, kes k?ndis ringi, k?ed taskus rusikas, kui sa saad aru, mida ma m?tlen. Ja siis j?i seniilseks. Me oleme m?elnud, et ta peaks saama siin surra. Tal on kaks last, kes k?ivad siin ?ks kord aastas. Ootavad oma pisikest p?randust ega hooli temast.” Vivi Sundberg l?ks koos Erik Hudd?niga v?lja. Naine seisis liikumatult tee peal. Ta t?stis pilgu, kui Vivi Sundberg tema ette seisis. Aga ta ei ?elnud midagi. Ei protesteerinud ka, kui Erik Hudd?n aitas Vivil teda tagasi majja viia. Maja oli kenasti korras. ?hel seinal rippusid surnud mehe ja mittehoolivate laste raamitud fotod. Vivi Sundberg v?ttis esimest korda p?rast Hesj?vallenisse tulekut m?rkmeploki v?lja. Erik Hudd?n luges samal ajal mingi riigiasutuse templiga paberit, mis oli k??gilaual. „Julia Holmgren,” ?tles ta. „Ta on 87 aastat vana.” „Lase kellelgi koduhooldusse helistada. Mind ei huvita, mis aegadel nad muidu tema juures k?ivad. Nad peavad temaga kohe tegelema.” Vana naine istus oma k??gilaua taga ja vaatas aknast v?lja. Pilved olid madalal maa kohal. „Kas ?ritame temalt midagi k?sida?” Vivi Sundberg raputas pead. „See ei vii kusagile. Mida tal ?elda oleks?” Ta noogutas Erik Hudd?nile, et mees j?taks nad omavahele. Too kaduski v?lja hoovi. Vivi l?ks elutuppa, seisis keset p?randat ja sulges silmad. Varsti on ta sunnitud asuma k?ige selle ??vastava kallale, mis on juhtunud. Ta peab ?ritama leida mingisuguse alguspunkti. Vana naise juures oli midagi, mis saatis Vivi Sundbergi teadvusse ?rna aimuse. Kuid ta ei suutnud m?tet kinni nabida. Ta seisis liikumatult, avas silmad ja ?ritas m?elda. Mis oli sel jaanuarihommikul juhtunud? Hulk tapetud inimesi ?ksildases kolkak?las. Lisaks m?ned surnud lemmikloomad. K?ik viitas meeletule raevule. Kas t?esti v?is sellega hakkama saada ?ksainus inimene? Kas ??sel ilmus k?lla mitu inimest, kes kadusid p?rast j?hkra veret?? toimepanemist taas? Veel oli vara ?elda, Vivi Sundbergil ei olnud vastuseid, k?igest ?ksikud t?helepanekud ja k?ik need surnud. Tal oli k?lasse paigale j??nud paar, kes oli omal ajal Stockholmist p?genenud. Ja seniilne naine, kellel oli kombeks ??s?rgi v?el k?lateel seista. See on samas k?ll alguspunkt, m?tles ta. K?ik k?laelanikud polnud surnud. V?hemalt kolm inimest oli alles j?etud. Miks? Kas see oli juhus v?i t?hendas midagi? Veel m?ne minuti seisis Vivi Sundberg liikumatult. Ta n?gi aknast, et G?vle kriminalistid olid saabunud, lisaks nendele ?ks naine, k?llap arst. Ta hingas s?gavalt sisse. Praegu juhtis v?gesid tema. Olgugi et tegu oli kuriteoga, mis ?ratab suurt t?helepanu, t?en?oliselt mitte ainult riigisiseselt, peab esialgu vastutama tema. Kuid juba samal p?eval kavatses ta Stockholmist abi k?sida. Omal ajal, kui ta veel noor politseinik oli, unistas ta v?imalusest t??tada riikliku m?rvar?hma juures, kes oli tuntud oma h?sti korraldatud m?rvajuurdluste poolest. N??d lootis ta, et see osakond tuleb v?imalikult ruttu talle appi. Vivi Sundberg valis oma mobiilil numbri. Vastati t?ki aja p?rast. „Sten Robertsson.” „Vivi siin. Oled sa kinni?” „Ma olen alati kinni, sest ma olen prokur?r. Mis sa tahad?” „Ma olen k?las nimega Hesj?vallen. Tead sa, kus see asub? S?rforsa juures?” „Mul on siin seina peal kaart. Mis juhtunud on?” „Vaata k?igepealt, kas sa leiad koha ?les.” „Oota siis natuke.” Mees pani telefoni k?est. Vivi Sundberg m?tles, kuidas ta reageerib. Keegi meist pole kunagi midagi sellist kogenud, m?tles ta. Mitte ?kski politseinik siin riigis ja vaevalt ka muudes riikides. Me m?tleme kogu aeg, et see, millega me kokku puutume, ei saa enam hullemaks minna. Aga piirid nihkuvad. Siin oleme praegu. Aga kus me oleme homme? V?i aasta p?rast? Robertsson tuli toru otsa tagasi. „Leidsin koha ?les. Kas see pole t?hjaks j??nud k?la?” „Mitte p?ris. Aga n??d j??b see k?ll v?ga kiiresti t?hjaks. Mitte v?ljakolimise t?ttu.” „Mida sa silmas pead?” Vivi Sundberg selgitas v?imalikult p?hjalikult, mis oli juhtunud. Roberts-son kuulas katkestamata. Vivi kuulis ta hinget?mbeid. „Kas ma peaksin seda uskuma?” k?sis Robertsson, kui ta l?petas. „Jah.” „Tundub t?iesti uskumatu.” „Ongi uskumatu. See on nii suur asi, et ei piisa sinu kui prokur?ri kohesest asumisest eeluurimise juhi kohale. Ma tahan, et sa siia tuleksid. Sa pead oma silmaga n?gema, mis mul siin on.” „Ma tulen. Kas kahtlusaluseid on?” „Ei ole.” Sten Robertsson k?his torusse. Usalduslikult oli ta kunagi Vivi Sundbergile maininud, et tal on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, p?rast aastak?mnete pikkust suitsetamist, millele ta viiek?mnendal s?nnip?eval kriipsu alla t?mbas. Robertsson ja Vivi Sundberg polnud lihtsalt ?heealised, vaid olid s?ndinud lausa samal p?eval, 12. m?rtsil. K?ne ?ppes. Kuid Vivi Sundberg j?i seisma, k?hkles, ei l?inud v?lja. Ta peab veel ?he telefonik?ne tegema. Kui ta seda praegu ei tee, siis ei tea, millal selleks aega v?iks ?le j??da. Ta valis numbri. „Elini salong.” „Mina olen. On sul aega?” „Mitte eriti. Mul on kaks t?di f??ni all. Mis on?” „Ma olen paarik?mne kilomeetri kaugusel linnast v?ljas ?hes k?las. Siin on juhtunud midagi jubedat. Sellest tuleb suur l?rm. Rahulikku hetke enam ei teki.” „Mis juhtus?” „Suur hulk inimesi on surnud. Loodame, et m?ni hull on lahti p??senud.” „Miks sa seda loodad?” „Sest oleks t?iesti ?le m?istuse, kui seda oleks teinud normaalne inimene.” „Kas sa rohkem ei saa midagi ?elda? Kus sa oled?” „Ma ei j?ua. Aga ma tahan sinult ?ht teenet paluda. Ma tahan, et sa helistaksid reisib?roosse minu Lerose reisi p?rast. Broneerisin selle eelmisel n?dalal. Kui ma praegu t?histan, ei kaota ma raha.” „Helistan. Kas sul on seal kuidagi ohtlik?” „Mul on inimesed ?mberringi. Tegele n??d f??nit?didega. Enne kui nad keema l?hevad.” „Kas sa oled unustanud, et sul on homme minu juures aeg?” „T?mba see aeg ka maha. Kuigi on suur oht, et sellest t??st l?hen ma n??d k?ll halliks.” Ta pistis telefoni taskusse ja l?ks v?lja. N??d ei saanud enam viivitada. Tee peal seisid kaks kriminalisti ja kohtuarst ning ootasid teda. „Ma ei kavatse midagi kirjeldada,” ?tles ta. „Peate ise n?gema. Alustame mehest, kes siin lumes lamab. Siis k?ime majad ?kshaaval l?bi. Otsustage ise, kas teil on inimesi juurde vaja. Kuriteopaik on v?ga suur. T?en?oliselt k?ige suurem, mida te kunagi oma elus n?ete. Kuigi see k?ik on nii ?udne, et raske on aduda, mis meid siin ootab, peame ?ritama v?tta seda kui tavalise uurimise algust.” K?ikidel oli k?simusi. Aga Vivi Sundberg vaigistas nad. Praegu oli k?ige olulisem, et k?ik n?evad oma silmaga. Ta juhtis protsessiooni ?hest ??vastavast kuriteopaigast j?rgmisse. Kui nad kolmanda majani j?udsid, ?tles k?ige vanem kriminalist L?nngren, et tema helistaks juba abij?ud kohale. Neljanda maja juures ?tles arst, et tema peab sama tegema. Helistamiste ajaks protsessioon peatus. Seej?rel liikusid nad edasi l?bi ?lej??nud majade ja kogunesid taas tee peal. Siis oli esimene ajakirjanik juba kohal. Vivi Sundberg k?skis Ytterstr?mil selle eest hoolt kanda, et keegi temaga ei r??giks. Ta r??gib ise, kui selleks aega leiab. Need, kes tema k?rval lumisel t?naval seisid, olid kahvatud ja vaiksed. Keegi ei suutnud hoomata ?sjase vaatepildi ulatust. „Nii see v?lja n?eb,” ?tles Vivi Sundberg. „Meie k?ikide kogemus ja suutlikkus pannakse niimoodi proovile, et meil on seda raske ette kujutada. See juhtum l??b meedias laineid, mitte ainult Rootsis. Meilt n?utakse v?imalikult kiiresti tulemust. Loodame ainult, et see v?i need, kes teo toime panid, on j?tnud j?lgi, mis v?imaldavad meil nad ruttu kinni v?tta. Peame ?ritama k?ik oma inimesed kokku koguda ja kutsuma juurde selliseid, keda v?ime vajada. Prokur?r Robertsson on teel. Ma tahan, et ta n?eks seda oma silmaga ja alustaks kohe eeluurimise juhina t??d. Kas kellelgi on k?simusi? Kui ei, siis peame t??le hakkama.” „Mul on vist ?ks k?simus,” ?tles L?nngren. Ta oli v?ike k?hetu mees. Vivi Sundbergi silmis oli tegu v?gagi p?deva kriminalistiga. Aga tema n?rk k?lg oli see, et ta t??tas nende jaoks, kes vastuseid ootasid, sageli kurnavalt aeglaselt. „Kas on oht, et see hull, kui ikka on tegu hulluga, r?ndab uuesti?” „Risk on olemas,” vastas Vivi Sundberg. „Kuna me midagi ei tea, peame l?htuma sellest, et k?ike v?ib juhtuda.” „See k?lvab k?lades hirmu,” j?tkas L?nngren. „Seekord on mul t?esti hea meel, et ma linnas elan.” R?hm tee peal lagunes laiali. Samal hetkel saabus Sten Robertsson. Ajakirjanik, kes piirdelindi taga ootas, l?ks kohe tema juurde, kui ta autost v?lja astus. „Mitte praegu,” h??dis Vivi Sundberg. „Oota natuke.” „Kas sa ei saa midagi ?elda, Vivi? Sa pole tavaliselt raske juhtum.” „Hetkel olen.” Talle ei meeldinud see ajakirjanik, kes Hudiksvalls Tidningi juures t??tas. Mehel oli kombeks kirjutada politseit?? kohta m?rgiseid artikleid. K?ige rohkem h?iris Vivit v?ib-olla see, et sageli oli kriitika p?hjendatud. Robertsson k?lmetas oma liiga ?hukeses jakis. Ta on edev, m?tles Vivi ruttu. Ta ei kanna m?tsi, sest kardab kuulujuttu, et m?tsikandjad j??vad kiiremini kiilaks. „R??gi n??d,” ?tles Robertsson. „Ei. N??d tuled minuga kaasa.” Kolmandat korda samal hommikul k?ndis Vivi Sundberg ?hest kuriteopaigast teise. Kahel juhul oli Robertsson sunnitud v?lja minema, sest oleks muidu oksele hakanud. Vivi ootas kannatlikult. Oli oluline, et prokur?r taipaks, missugust uurimist ta juhtima hakkab. Vivi ei olnud kindel, kas mees tuleb selle ?lesandega toime. Aga samal ajal oli ta teadlik sellest, et v?imalikest prokur?ridest sobis just Robertsson k?ige paremini. Kui mingi k?rgem instants ei pea just vajalikuks juhtumit m?nele suurema kogemusega prokur?rile anda. Kui nad l?puks taas tee peale v?lja j?udsid, tegi Vivi ettepaneku, et nad istuksid tema autosse. Ta oli j?udnud politseimajast v?lja s?ites termosega kohvi kaasa v?tta. Robertsson oli vapustatud. Kohvitassi hoidev k?si v?rises. „Oled sa midagi s??rast n?inud?” k?sis ta. „Keegi meist ei ole.” „Kes muu kui hullumeelne v?is selle korda saata?” „Me ei tea. Praegu peame j?ljed fikseerima ja eelarvamusteta t??tama. Palusin kriminalistidel ressursse juurde k?sida, kui nad seda vajalikuks peavad. Arstiga sama lugu.” „Kes see arst on?” „Asendaja. Vist on tema esimene kuriteopaik. Ta helistas ja kutsus abi.” „Ja sina ise?” „Mida sa silmas pead?” „Mida sul vaja on?” „Ennek?ike on mul vaja sinult juhiseid, kas me peaksime keskenduma millelegi eelisj?rjekorras. Seej?rel peab muidugi kripo tegudele asuma.” „Mis see peaks olema, millele me peaks keskenduma?” „Sina oled eeluurimise juht, mitte mina.” „Tuleb ainult leida ?les inimene, kes seda tegi.” „V?i need inimesed. Me ei saa v?listada v?imalust, et kurjategijaid on rohkem.” „Hullud teevad harva meeskonnat??d.” „Seda ei saa v?listada.” „Kas me midagi saame v?listada?” „Ei midagi. Isegi mitte seda, et see v?ib korduda.” Robertsson noogutas. Nad istusid vaikides. Tee peal ja majade vahel liikusid inimesed. Aeg-ajalt s?hvatas kaamerav?lk. Surnukeha kohale, mis oli v?ljast lume seest leitud, p?stitati telk. Kohale oli saabunud veel fotograafe ja ajakirjanikke. N??dseks oli platsis ka esimene televisiooni v?ttegrupp. „Ma tahan, et sa osaleksid pressikonverentsil,” ?tles Vivi. „Seal ei saa ma ?ksi olla. Ja see tuleb korraldada juba t?na. ?htupoolikul.” „Kas sa Luddega oled r??kinud?” Tobias Ludwig oli Hudiksvalli kohalik politseijuht. Ta oli noor ja ilma igasuguse praktilise politseit?? kogemuseta. ?ppinud oli ta ?igusteadust ja l?binud kohe seej?rel politseijuhtide koolituse. Ta ei meeldinud ei Sten Robertssonile ega Vivi Sundbergile. P?ris politseit??st oli tal kesine ettekujutus ja enamiku ajast p?hendas ta politseistruktuuri haldamisele. „Ma pole temaga r??kinud,” vastas Vivi. „Tema ootab ainult seda, et me t?idaksime k?ik blanketid korrektselt ?ra.” „Nii hull see asi n??d ka pole,” vastas Robertsson. „Hullem veel,” ?tles Vivi Sundberg. „Aga ma helistan talle.” „Helista kohe!” Ta helistas Hudiksvalli politseimajja ja sai teada, et Tobias Ludwig on Stockholmis komandeeringus. Vivi palus keskjaamal temaga mobiili kaudu ?hendust v?tta. Politsei?lem helistas kaksk?mmend minutit hiljem tagasi. Robertsson r??kis sel hetkel ?sja G?vlest saabunud kriminalistidega. Vivi Sundberg seisis koos Tom Hanssoni ja tema naise Ninniga v?ljas hoovis. Nood olid pannud selga vanad s?jav?ekasukad ja j?lgisid toimuvat. Ma pean alustama elavatest, m?tles Vivi. Juliaga ei saa r??kida, tema elab surnud sisemaailmas. V?hemalt minule on see ligip??smatu. Kuid Tom ja Ninni Hansson v?ivad olla olnud tunnistajaks millelegi, ilma et nad ise seda teaks. See oli ?ks v?hestest m?ttearendustest, millega ta aju oli hakkama saanud. Kurjategijal, kes on otsustanud r?nnata tervet k?la, peab olema mingisugune plaan selle kohta, mis juhtuma hakkab, isegi kui ta on hull. Ta l?ks tee peale ja vaatas ringi. J??kattega j?rv, mets, eemal kerkisid ja langesid m?ed. Kust m?rvar tuli? m?tles Vivi. Ma v?in vist olla kindel selles, et naisterahvas seda ei teinud. Aga kusagilt pidi tema v?i nemad tulema, ja kusagile niisamuti kaduma. Just siis, kui ta hakkas v?ravast sisse tagasi minema, peatus tema k?rval auto. See oli ?ks kohale kutsutud koerapatrullidest. „Kas ainult ?ks tuleb?” k?sis Vivi ?rritust varjamata. „Karpen on haige,” vastas koeraga politseinik. „Kas politseikoerad v?ivad haigeks j??da?” „Tundub nii. Kust ma pihta peaksin hakkama? Mis ?ieti juhtunud on? R??gitakse paljudest surnutest.” „R??gi Hudd?niga. Siis katseta, kas koer v?tab mingi l?hna ?les.” Politseinik tahtis veel midagi k?sida, aga Vivi p??ras seljas. Ma ei tohiks seda teha, m?tles ta. Just praegu peaks mul j?tkuma aega k?ikidele. Ma pean varjama oma pinget ja ?rritust. Mitte keegi, kes siinset vaatepilti n?eb, ei unusta seda. Paljusid haarab kindlasti ?revus. Ta v?ttis Tom ja Ninni Hanssoni majja kaasa. Nad polnud veel j?udnud maha istudagi, kui Vivi telefon helises. „Ma kuulsin, et sa otsisid mind,” ?tles Tobias Ludwig. „Sa tead, et ma v?ga ei taha, et mind h?iritaks, kui ma politseiametis koosolekul istun.” „Seekord ei j??nud muud ?le.” „Mis juhtunud on?” „Meil on Hesj?valleni k?las hulk surnud inimesi.” Ta r??kis l?hidalt, mis juhtunud on. Tobias Ludwig oli vait. Vivi ootas. „See k?lab nii jubedalt, et mul on raske su s?nu uskuda.” „Minul endal ka. Aga see on t?si. Sa pead siia tulema.” „Arusaadav. Tulen esimesel v?imalusel.” Vivi Sundberg vaatas k?ekella. „Me peame pressikonverentsi andma,” ?tles ta. „Paneme selle kella kuueks. Senimaani ?tlen ainult, et tegu on m?rvajuhtumiga. Ulatust ma ei avalda. Tule nii ruttu, kui saad. Aga ?ra ennast surnuks s?ida.” „?ritan saada mingi operatiivauto.” „Pigem helikopteri. Me r??gime ?heksateistk?mnest tapetust, Tobias.” K?ne l?ppes. Tom ja Ninni Hansson olid kuulnud iga ta s?na. Nende uskumatus oli silmaga n?ha, samasugune kui temas endas. Luupainaja oleks nagu ?ha hullemaks l?inud. Tegelikkus ei tulnud sugugi l?hemale. Vivi istus toolile, l?kates enne eest magava kassi. „K?ik siin k?las on surnud. Ainult teie ja Julia olete elus. Isegi koduloomad on surnud. Ma m?istan, kui te olete ?okeeritud. Me k?ik oleme. Aga ma pean teile m?ned k?simused esitama. Palun ?ritage vastata v?imalikult t?pselt. K?ik, mis teile p?he tuleb, v?ib oluline olla. Kas saate aru?” Vastuseks sai ta vaiksed kohkunud noogutused. Vivi Sundberg otsustas aeglaselt edeneda. Ta alustas hommikust. Millal nad ?rkasid? Kas nad kuulsid mingeid helisid? Ja ??sel? Kas midagi juhtus? Kas midagi oli teisiti? Nad peavad ?ritama m?lus sobrada. K?ik v?is oluline olla. Nad vastasid kordam??da, ?ks j?tkas, kui teine toppama j?i. Vivi Sundberg m?istis, et nad t?esti pingutavad, et teda aidata. Ta liikus tagasi, otsekui talvisel taganemisel l?bi tundmatu maastiku. Kas ?htul juhtus midagi erilist? Ei midagi. „K?ik oli nagu tavaliselt”, need s?nad kordusid pea igas vastuses, mis ta sai. Vestluse katkestas Erik Hudd?ni saabumine. Mida ta ajakirjanikega teeb? Neid oli juurde tulnud, varsti saab neist ?rritunud ja k?rsitu parv. „Oota pisut,” ?tles Vivi. „Ma tulen v?lja. ?tle, et meil on t?na kell kuus Hudiksvallis pressikonverents.” „Kas me j?uame?” „Peame j?udma.” Erik Hudd?n kadus. Vivi Sundberg j?tkas vestlust. Veel ?ks samm tagasi, eelmise p?eva juurde. N??d vastas Ninni. „Eile oli k?ik nagu ikka,” ?tles Ninni. „Ma olin veidi k?lmetanud, Tom l?hkus p?ev otsa puid.” „Kas te m?ne naabriga r??kisite?” „Tom vahetas Hildaga paar s?na. Aga sellest me juba r??kisime.” „Kas te n?gite kedagi teist ka?” „Ju ma ikka n?gin. Lund sadas. Siis on k?ik alati v?ljas rookimas. Jah, ma n?gin p?ris mitut, sellele eraldi m?tlemata.” „Kas sa n?gid ka kedagi teistsugust?” „Kes see oleks v?inud olla?” „Keegi, kes ei kuulunud siia? V?i ehk v??rast autot?” „Ei ?htki.” „Kuidas oli sellele eelnenud p?eval?” „Eks umbes samamoodi. Siin ei juhtu kuigi palju.” „Ei midagi ebatavalist?” „Ei midagi.” Vivi v?ttis m?rkmiku ja pastaka. „N??d tuleb raskem ?lesanne,” ?tles ta. „Ma pean paluma teilt k?igi teie naabrite nimesid.” Ta rebis ?he paberilehe v?lja ja pani lauale. „Joonistage k?la siia. Teie maja ja teised majad. Siis anname neile numbrid. Teie maja on number ?ks. Ma tahan teada nende inimeste nimesid, kes siin majades elasid.” Naine t?usis ja t?i suurema paberilehe ning joonistas k?la. Vivi Sundberg aimas, et ta oli vilunud joonistaja. „Millest teie end elatate?” k?sis Vivi Sundberg. „P?llundusest?” Vastus ?llatas teda. „Meil on aktsiaportfell. See pole suur, aga me hoolitseme selle eest h?sti. Kui b?rs ?les l?heb, siis me m??me, ja kui alla l?heb, siis ostame. Me oleme p?evakauplejad.” Vivi Sundberg m?tles k?hku, et teda ei peaks k?ll miski enam ?llatama. Miks ei v?iks ?ks H?lsinglandi k?lla talvituma j??nud hipipaar b?rsil kaubelda? „Lisaks me r??gime palju,” j?tkas Ninni. „R??gime teineteisele lugusid. Seda n??dsel ajal enam ei tehta.” Vivi Sundbergil tekkis tunne, et vestlus hakkab tal k?est libisema. „Nimed,” ?tles ta. „V?imalusel ka vanus. ?rge kiirustage, peaasi, et ?igesti saaks. Aga ?rge ka liigselt viivitage.” Ta n?gi, kuidas paarike paberi kohale kummardus ja pominal nimesid kirjutama hakkas. Talle turgatas p?he ?ks m?te. Veresauna k?ikide m?eldavate p?hjuste seas v?is muidugi olla ka v?imalus, et selle oli sooritanud keegi, kes siin k?las elas. Viieteist minuti p?rast oli tal nimekiri peos. Arv ei klappinud. ?ks surnu oli ?le. K?llap poisike. Vivi seisis akna alla ja luges nimekirja l?bi. N?is, nagu oleks k?las peamiselt kolm suguv?sa. ?he r?hma nimi oli Andersson, teise nimi Andr?n ja lisaks kaks Magnussoni-nimelist. Kui ta nimekirjaga seal seisis, m?tles ta k?ikidele pesast v?lja lennanud lastele ja lastelastele, keda l?hitundidel ootab ees suur ?okk, kui nad juhtunust teada saavad. Meil on vaja abi, et k?iki teavitada, ?tles ta endale. See on katastroof, mis puudutab palju enamaid, kui ma suudan ?ldse ette kujutada. Ta taipas, et suures osas langeb see ?lesanne tema enda ?lule. See tekitas nii abituse- kui ka hirmutunnet. See, mis oli juhtunud, oli liiga jube, et normaalsete parameetritega inimene suudaks seda m?ista ja seej?rel sellega toime tulla. K?ik eesnimed v?relesid m??da, Elna, Sara, Brita, August, Herman, Hilda, Johannes, Erik, Gertrud, Vendela … Ta ?ritas n?ha nende n?gusid enda ees, aga pildid olid h?gusad. ?kki tuli talle p?he n?anss, mis oli tal t?iesti uurimata j??nud. Ta l?ks hoovi ja h?ikas enda juurde Erik Hudd?ni, kes r??kis ?he ?sja saabunud kriminalistiga. „Erik, kes selle k?ik avastas?” „?ks mees helistas. Siis ta suri ja p?rkas kokku m??bliveokiga, mille juht oli bosnialane.” „P?rkas kokku ja sai surma?” „Ei, suri ?ra. Ilmselt infarkt. Ja siis toimus kokkup?rge.” „Kas tema v?is seda teha?” „Mul pole see m?te peast l?bi k?inud. Ta auto oli kaameraid t?is. Paistis, et ta oli fotograaf.” „Uuri tema kohta k?ik v?lja. Siis peame siia majja mingisuguse staabi sisse seadma. Peame nimed l?bi k?ima ja sugulased leidma. Mis m??bliauto juhist sai?” „Pidi puhuma. Aga kaine oli. Kuna ta r??kis nii halvasti rootsi keelt, viisid nad ta Hudiksvalli kaasa, mitte ei kuulanud tee peal ?le. Paistis k?ll, et tema ei tea midagi.” „Me ei tea seda veel. Kas nad seal Bosnias mitte ei nottinud veel suht hiljuti ?ksteist maha?” Erik Hudd?n kadus. Vivi hakkas just majja tagasi minema, kui n?gi ?ht politseinikku jooksuga m??da teed l?henemas. Ta n?gi kohe, et mehel on hirm. „Me leidsime jala,” ?tles too. „Koer leidis, umbes viiek?mne meetri kauguselt puude vahelt.” Ta osutas metsatuka poole. Vivi Sundbergil oli tunne, et mees tahab veel midagi ?elda. „Kas see oli k?ik?” „Peaksid vist ise ?le vaatama,” ?tles politseinik. Siis p??ras ta ringi ja oksendas. Vivi ei raisanud aega kolleegi aitamisele, vaid ruttas metsa poole. Kaks korda ta libastus ja kukkus. Kui ta kohale j?udis, taipas ta, mis politseiniku nii endast v?lja oli viinud. Jalg oli m?nes kohas luuni puhtaks n?ritud. Labajalg oli p?ris otsast hammustatud. Ta vaatas Ytterstr?mi ja koerajuhti, kes seisid leiu k?rval. „Kannibal,” ?tles Ytterstr?m. „Kas me otsime sellist? Kas me tulime ja h?irisime ta einestamist?” Miski langes Vivi Sundbergi k?ele. Ta v?patas. Kuid see oli k?igest lumehelves, mis kiiresti ?ra sulas. „Telk,” ?tles Vivi. „Siia ka telk. Ma ei taha, et j?ljed kaotsi l?hevad.” Ta pani silmad kinni ja m?tles ?kki sinisest merest ja valgetest majadest, mis ronivad m??da sooja m?ek?lge ?lespoole. Siis l?ks ta tagasi aktsion?ride majja ja istus oma nimekirjaga nende k??ki. Kusagil peab olema midagi sellist, mida ma pole avastanud, m?tles ta. Aeglaselt hakkas ta liikuma, ?helt nimelt teisele. Ta oleks nagu ?le miiniv?lja k?ndinud. 4 Vivi Sundberg m?tles, et ta silmitseb suures katastroofis hukkunute hauakirja. Kui m?ni lennuk alla kukub v?i laev p?hja l?heb, siis pannakse ?les m?lestusplaat, kuhu on graveeritud hukkunute nimed. Aga kes p?stitaks m?lestuskivi nendele Hesj?valleni k?la elanikele, kes ?hel 2006. aasta jaanuari??l tapeti? Ta l?kkas nimedega paberi eemale ja vaatas oma k?si. Ta ei suutnud neid paigal hoida. K?ed v?risesid. Kui oleks leidunud keegi teine, kellele ta oleks saanud asja ?le anda, poleks ta ?ldse k?helnud. Ta tahtis teha head t??d ja v?ib-olla tunnustust leida. Kuid politsei?lemaks ei soovinud ta sugugi saada. Ta oli alati arvanud, et ta on k?ll auahne, kuid mitte v?imujanune. Praegu polnud aga kedagi temast paremat, kes oleks saanud selle juurdluse eest vastutada. Prokur?r Robertssoniga oli tal lihtne koost??d teha. Tobias Ludwig, kes k?las varsti v?lja ilmub ja t?en?oliselt helikopterilt alla lastakse, ei suutnud vastutada kuriteo uurimise eest. Ta oli b?rokraat, kes luges raha, keelas ?ra ?letunnid ja saatis alluvad m?ttetutele seminaridele sellest, kuidas mitte s?damesse v?tta t?naval kuuldud pilkavaid kommentaare. Ta v?ristas end ja t?mbas nimekirja taas l?hemale. Erik August Andersson Vendela Andersson Hans-Evert Andersson Elsa Andersson Gertrud Andersson Viktoria Andersson Hans Andr?n Lars Andr?n Klara Andr?n Sara Andr?n Elna Andr?n Brita Andr?n August Andr?n Herman Andr?n Hilda Andr?n Johannes Andr?n Tora Magnusson Regina Magnusson Kaheksateist nime, kolm suguv?sa. Ta t?usis p?sti ja l?ks sinna tuppa, kus Hanssonid diivanil istusid ja isekeskis sosistasid. Kui ta sisse astus, j?id nad vait. „Te ?tlesite, et siin k?las polnud lapsi? Kas see on t?si?” M?lemad noogutasid. „Ja te pole viimastel p?evadel siin ka lapsi n?inud?” „Vahel tulevad lapsed k?lla koos lapselastega. Aga seda ei juhtu kuigi sageli.” Vivi Sundberg k?hkles, enne kui j?tkas. „Kahjuks on surnute hulgas ka ?ks noor poiss,” ?tles ta. Ta osutas ?hele majale k?las. Naine vaatas teda p?rani silmadega. „Kas tema on ka surnud?” „Jah, ta on surnud. Kui see t?ele vastab, mis te kirjutasite, siis oli ta Hans-Evert ja Elsa Anderssoni majas. Kas olete kindlad, et te ei tea, kes ta on?” Nad vaatasid taas teineteisele otsa ja raputasid seej?rel pead. Vivi Sundberg t?usis p?sti ja l?ks tagasi k??ki. ?heksateistk?mnendal inimesel polnud nime. Tema on k?rvalekalle, m?tles ta. Tema ja need kaks siin elavat inimest, lisaks dementne Julia, too ei pea katastroofi suhtes ?ldse seisukohta v?tma. ?lej??nud kaheksateist inimest, kes eile ?htul oma voodisse magama heitsid, on n??d surnud. Ning poiss. Kuid ta ei kuulu kuidagi nende hulka. Vivi voltis paberi kokku, pistis taskusse ja l?ks v?lja. ?ksikud lumehelbed langesid alla. K?ik tema ?mber oli v?ga vaikne. Vaid ?ksikud h??led, uks, mis suleti, t??riistade kl?bin. Erik Hudd?n tuli tema poole. Ta oli v?ga kahvatu. K?ik olid kahvatud. „Kus arst on?” k?sis Vivi. „Jala juures.” „Kuidas ta tundub?” „?okeeritud. K?igepealt tormas ta tualetti. Siis hakkas nutma. Aga arste tuleb juurde. Mis me ajakirjanikega teeme?” „Ma r??gin nendega.” Vivi v?ttis taskust nimekirja. „Poisil ei ole nime. Me peame v?lja uurima, kes ta on. Lase sellest koopiad teha. Aga ?ra v?lja jaga.” „T?iesti arusaamatu,” ?tles Erik Hudd?n. „Kaheksateist inimest.” „?heksateist. Poissi pole kirjas.” Vivi v?ttis pastaka ja kirjutas paberile k?ige alla „tundmatu poiss”. Seej?rel kogus ta k?lmunud ja uudishimulikud ajakirjanikud poolringis tee peale kokku. „Te saate l?hikese kommentaari,” alustas ta. „K?simusi v?ite esitada, aga hetkel ei ole meil vastuseid. K?ll aga toimub t?na hiljem linnas pressikonverents. Esialgne algusaeg on kell 18. Ainsana saan ?elda seda, et t?na ??sel sooritati siin mitu v?ga r?nka kuritegu. Esialgu te rohkem teada ei saa.” ?ks noor tedret?hniline t?druk t?stis k?e. „Midagi pead ju ometi saama veel ?elda? Me saame ise ka aru, et midagi t?sist on juhtunud, kui te kogu k?la sisse piirate.” Vivi Sundbergile ei tulnud t?druk tuttav ette. Kuid tema jopel oli suure ?leriigilise ajalehe nimi. „Vahet pole, mitu korda sa k?sid. Uurimisest tulenevatel p?hjustel ei saa ma hetkel rohkem midagi ?elda.” ?ks telereporter pistis talle mikrofoni nina alla. Temaga oli Vivi varem korduvalt kohtunud. „Kas sa v?iksid korrata, mida sa ?sja ?tlesid?” Vivi tegi, mida temalt paluti, kuid kui mees soovis p?rastpoole veel ?he k?simuse esitada, p??ras ta ringi ja l?ks minema. Ta ei peatunud enne, kui oli j?udnud viimati p?stitatud telgini. Teda tabas tugev iiveldus. Ta astus k?rvale, hingas paar korda s?gavalt ja l?ks tagasi alles siis, kui iiveldus oli taandunud. ?ks kord oma esimeste politseis t??tatud aastate jooksul oli ta minestanud, kui l?ks koos ?he kolleegiga majja, kust leidis end ?les poonud mehe. Oleks tore, kui seda rohkem ei juhtuks. Naine, kes jala k?rval k?kitas, t?stis pilgu, kui ta sisse astus. V?imas valgusti k?ttis telgikanga aluse v?ga soojaks. Vivi Sundberg noogutas ja ?tles, kes ta on. Valentina Miir r??kis tugeva aktsendiga. Ta oli neljak?mnendates. „Mida sa ?elda oskad?” „Ma ei ole kunagi midagi sellist n?inud,” vastas Valentina. „?ra rebitud v?i raiutud kehaosi ikka vahel n?eb. Aga see …” „Kas keegi on jalga s??nud?” „Usutav on muidugi, et see oli m?ni loom. Aga siin on m?rke, mis mulle muret tekitavad.” „Missugused?” „Loomad s??vad ja n?rivad konti kindlat moodi. Peaaegu kohe v?ib aru saada, mis loom seda tegi. Mina kahtlustan, et see oli hunt. Lisaks on veel ?ks asi, mida sa peaks n?gema.” Ta sirutas k?e l?bipaistva kilekoti j?rele. Selles oli nahkking. „V?ime l?htuda sellest, et see oli jala k?ljes,” ?tles ta. „Loom v?is selle muidugi ?ra rebida, et jalale ligi p??seda. Aga mulle teeb muret, et kingapaelad olid lahti tehtud.” Vivi Sundbergile meenus, et teine king oli surnud mehe jalas, paelad kinni. M?ttes k?is ta l?bi nimekirja, kuhu oli m?rgitud, kes millises majas elas. Kui nimekiri klappis, v?is see olla Lars Andr?n, kellel oli jalg otsast rebitud v?i raiutud. „Kas sa n?ed veel midagi?” „Liiga vara ?elda.” „Ma tahan, et sa kaasa tuleksid. Ma loomulikult ei sekku sellesse, kuidas sa oma t?? korraldad. Aga mul on su abi vaja.” Nad lahkusid telgist ja k?ndisid selle maja poole, kus oli surnud poiss koos kahe inimesega, kes t?en?oliselt olid Hans-Evert ja Elsa Andersson. Sees valitses l?bitungiv vaikus. Poiss lamas oma voodis k?huli. Tuba oli v?ike ja kaldus laega. Vivi Sundberg surus hambad kokku, et mitte nutma hakata. Kahe hinget?mbe vahel oli selle poisi elu, mis oli vaevu alanud, otsa saanud. Nad seisid vaikides. „Ma ei saa aru, kuidas saab keegi sooritada nii koletu teo lapse vastu,” ?tles Valentina l?puks. „Just sellep?rast, et me ei saa aru, peame vaeva n?gema, et sellest l?bi tungida. Et m?ista, mis tegelikult juhtus.” Arst ei lausunud s?nagi. Samal hetkel hakkas Vivi Sundbergi teadvusse kerkima m?ttepojuke. Algul ei teadnud ta, mis see on. Muster, m?tles ta. Miski katkeb. Siis ta ?kitselt taipas, mis oli tema t?helepanu k?itnud. „Kas sa n?ed, mitu korda teda l??di?” Arst kummardus ette ja suunas surnukeha poole voodilambi. Kulus mitu minutit, enne kui ta vastas. „Paistab, nagu oleks ta saanud ainult ?he hoobi. See tappis kohe.” „Oskad sa veel midagi ?elda?” „Ta ei j?udnud midagi m?rgata. Hoop l?i selgroo pooleks.” „Kas sa teisi surnukehasid oled j?udnud vaadata?” „Ma olen keskendunud enamjaolt tuvastamisele, et nad on t?epoolest surnud. Tahan kolleegid ?ra oodata, enne kui t?sisemalt asja kallale asun.” „Kas sa nii paugupealt suudad ?elda, kas m?ni teine ohver suri ka ?hestainsast l??gist?” Algul poleks Valentina Miir justkui ta k?simusest aru saanud. Siis k?is ta m?ttes l?bi k?ik, mida ta oli n?inud. „Tegelikult mitte,” ?tles ta viimaks. „Kui ma n??d ei eksi, oli k?ikidel ?lej??nud surnukehadel suur hulk haavu.” „Mis ei pruukinud otsekohe tappa?” „Sellele on vara vastata, aga v?ib arvata, et sul on ?igus.” „Suur t?nu sulle.” Arst lahkus. Kui Vivi Sundberg oli ?ksi j??nud, otsis ta toa ja poisi riided l?bi, et leida midagi, mis annaks talle poisi nime. Mitte midagi ei olnud, isegi bussikaarti mitte. Ta l?ks trepist alla aeda. Kuna ta tahtis rahus olla, suundus ta j??tunud j?rve ??res paikneva maja tagak?ljele. Ta ?ritas selgusele j?uda, mille ta ?ieti avastanud oli. Poiss oli surma saanud ?hestainsast hoobist, teiste surnute puhul oli rakendatud s?stemaatilisemat v?givalda. Mida see t?hendada v?is? Ta suutis leida ainult ?he m?istliku seletuse, mis oli samas t?eliselt hirmutav. See, kes oli poisi tapnud, oli soovinud, et ta ei piinleks. Samal ajal kui k?ikidele teistele sai osaks v?givald, mis pigem meenutas pikaldast piinamist. Ta seisis ja vaatas uduste m?gede poole j?rve taga. M?rvar tahtis neid piinata, m?tles ta. See, kes hoidis k?es m??ka v?i nuga, tahtis, et nad oleksid teadlikud sellest, et surevad. Miks? Vivi Sundbergil polnud vastust. Vali l?henev mootorim?rin sundis ta taas maja ette minema. Metsase n?lva kohal laskus allapoole helikopter ja maandus lumepilves. Tobias Ludwig h?ppas kopterist v?lja ja helikopter t?usis kohe ?hku tagasi ning v?ttis kursi l?unasse. Vivi Sundberg l?ks talle vastu. Tobias Ludwigil olid madalad kingad jalas ja ta sumpas pahkluuni lumes. Eemalt meenutas ta Vivile segaduses putukat, kes on lumme kinni j??nud ja vehib tiibadega. Nad kohtusid tee peal. Ludwig kloppis lume maha. „Ma ?ritan aru saada,” ?tles ta. „Mis see oli, mis sa r??kisid.” „Neis majades on palju surnuid. Ma tahtsin, et sa neid n?eksid. Sten Robertsson on siin. Ma kutsusin siia nii palju abij?udu kui v?imalik. Aga n??d on sinu kord vastutada selle eest, et me saaksime kogu vajaliku abi.” „Ma ei saa ikka veel aru. Palju surnuid? Ainult vanainimesed?” „?ks poisike on ka, kes ei sobi mustrisse. Tema on noor. Aga samuti surnud.” Neljandat korda samal hommikul k?ndis ta majad l?bi. Tobias Ludwig ?hkis tema k?rval k?ies. Nad l?petasid telgis, kus oli jalg. Arst oli kadunud. Tobias Ludwig raputas abitult pead. „Mis juhtunud on? Seda pidi k?ll mingi hull tegema?” „Me ei tea, kas ainsuses. Neid v?is ka mitu olla.” „Hullud?” „Ei tea keegi.” ?lemus vaatas talle uurivalt otsa. „Kas me ?ldse midagi teame?” „Tegelikult mitte.” „See on meie jaoks liiga suur asi. Meil on abi vaja.” „See on sinu ?lesanne. Ja ma olen teatanud ajakirjanikele, et me korraldame kell kuus pressikonverentsi.” „Mida me ?tleme?” „S?ltub sellest, kui paljude l?hedastega meil on ?nnestunud kontakti saada. Ka see on sinu ?lesanne.” „Omaste otsimine?” „Erikul on nimekiri. Pead selle t?? ?ra korraldama. Kutsu vabad inimesed t??le. Sina oled juht.” Robertsson tuli m??da teed l?hemale. „See on kohutav,” ?tles Tobias Ludwig. „Ei tea, kas Rootsis on ?ldse kunagi midagi sarnast juhtunud?” Robertsson raputas pead. Vivi Sundberg silmitses neid kaht meest. Tunne, et kiire on, et kui ta ruttu ei tee, v?ib midagi veel hullemat juhtuda, kasvas ?ha. „Alusta nimedest,” ?tles ta Tobias Ludwigile. „Mul on t?esti su abi vaja.” Siis v?ttis ta Robertssonil k?e alt kinni ja juhtis ta m??da teed eemale. „Mis sa m?tled?” „Et ma kardan. Kas sina ei karda?” „Mul pole aega sellele m?elda.” Sten Robertsson vaatas teda silmi kissitades. „Aga sa arvad midagi? Alati arvad ju.” „Seekord mitte. V?ib-olla oli selle taga k?mme inimest, me ei oska ka seda kinnitada ega ?mber l?kata. T??tame eelarvamusteta. Ja pealegi pead sa pressikonverentsil osalema.” „Ma vihkan ajakirjanikega r??kimist.” „Midagi pole teha.” Robertsson kadus. Vivi tahtis just minna ja autosse istuda, kui n?gi, et Erik Hudd?n viipab. Mees oli teel Vivi poole ja tal oli midagi k?es. Leidis m?rvarelva, m?tles Vivi. See oleks k?ige parem, see kuluks t?esti ?ra. Kui meil kurjategijat ennast kohe k?tte saada ei ?nnestu. Kuid Erik Hudd?nil polnud k?es relv. K?ll aga oli tal kilekott, mille ulatas Vivile. Kotis oli ?huke punane siidpael. „Koer leidis. Metsast. Umbes kolmek?mne meetri kaugusel jalast.” „Kas j?lgi oli?” „Nad just uurivad. Aga koer m?rkis paela ?ra. Ta ei n?idanud, et tahaks edasi s?gavamale metsa minna.” Vivi t?stis koti otse n?o ette. Sisu vaatamiseks kattis ta ?he silma kinni. „?huke,” ?tles ta. „Paistab olevat siidist. Muud ei leidnud midagi?” „Ainult selle. See s?ras lume peal.” Vivi andis koti tagasi. „Siis me teame,” ?tles ta. „Pressikonverentsil saame maailmale teada anda, et meil on ?heksateist surnud inimest ja ?ks j?lg, punane siidpael.” „Ehk leiame veel midagi muud ka.” „Leidke jah. Ja oleks kena, kui te m?rtsuka kah kinni v?taks. V?i peaks ?tlema koletise.” Kui Erik Hudd?n oli ?ra l?inud, istus Vivi oma autosse, et ?ksi olla ja m?elda. L?bi esiklaasi n?gi ta, kuidas paar koduhoolduse naist Juliat minema viisid. Tema on ?ndsas teadmatuses, m?tles Vivi Sundberg. Julia ei saa iial aru, mis juhtus tema naabermajades sel jaanuari??l. Ta sulges silmad ja lasi nimekirja silme eest l?bi. Ikka veel ei suutnud ta ?hendada nimesid n?gudega, mida oli n??d neljal korral n?inud. Kus see algas? m?tles ta. ?ks maja oli esimene, ?ks pidi olema viimane. M?rvar, oli ta siis ?ksi v?i ei, pidi teadma, mida ta teeb. Ta ei otsinud maju juhuslikult, ta ei ?ritanud sisse tungida aktsion?ride ega seniilse naise juurde. Nende majad j?ttis ta rahule. Vivi tegi silmad lahti ja vahtis l?bi tuuleklaasi. Selline plaan oligi, m?tles ta. Muud v?imalust pole. Kuid kas poolemeelne suudab t?esti sellist tegu ette valmistada? On see loogiline? Ta uskus, et hull inimene v?ib v?ga ratsionaalselt tegutseda. Sellega oli tal m?ningane varasem kogemus. Ta meenutas ?ht ?igusen?udjat, kes oli aastaid tagasi S?derhamni kohtumajas relva v?lja v?tnud ja teiste hulgas ka kohtuniku maha lasknud. Kui politsei hiljem metsa mehe koju l?ks, oli ta maja l?hkelaenguid t?is pannud. Ta oli hull, kellel oli kirglik plaan. Vivi valas termosest viimase tilga v?lja. Motiiv, m?tles ta. Ka vaimuhaigel on motiivi vaja. V?ib-olla sunnivad h??led tema sees tapma k?ik, kes ta teele satuvad. Aga kuidas said h??led teda just Hesj?vallenisse suunata? Ja sel juhul miks? Kui suurt rolli m?ngis siin draamas juhus? M?te viis ta tagasi alguspunkti. K?ik siin k?las ei olnud surnud. Kolm inimest oli m?rvar ellu j?tnud, kuigi oleks v?inud tappa ka nemad, kui oleks tahtnud. Samas oli ta tapnud poisi, kes paistis olevat siin neetud k?las vaid juhuk?laline. Poiss v?ib olla v?ti, m?tles ta. Ta ei kuulu siia k?lla. Aga ometi ta sureb. Kaks inimest, kes on siin kaksk?mmend aastat elanud, j?etakse ellu. Ta m?istis, et tal oli ?ks k?simus, millele ta vajas otsemaid vastust. Midagi, mis Erik Hudd?n oli ?elnud. Kas ta m?letas ?igesti? Mis oli Julia perekonnanimi? Julia maja uks polnud lukus. Ta l?ks sisse ja luges paberit, mille Erik Hudd?n oli k??gilaualt leidnud. Vastus, mille ta oma k?simusele sai, pani ta s?dame kiiremini p?ksuma. Ta istus maha ja ?ritas m?tteid koondada. J?reldus, milleni ta j?udis, oli ebat?en?oline, aga v?is ikkagi klappida. Ta valis Erik Hudd?ni telefoninumbri. Mees vastas kohe. „Ma istun Julia k??gis. See hommikumantlis naine, kes tee peal seisis. Tule siia.” „Kohe tulen.” Erik Hudd?n v?ttis laua ??res tema vastas istet. T?usis aga kohe p?sti ja vaatas oma istumise alla. Ta nuusutas ja vahetas seej?rel tooli. Vivi vaatas talle k?sivalt otsa. „Uriin,” ?tles mees. „Vanaproua tegi vist p?ksi. Mida sa tahtsidki ?elda?” „Ma tahan, et sa kuulaksid ?ht m?tet. See tundub imelik, aga ikkagi kuidagi loogiline. Paneme telefonid kinni, et meid ei segataks.” Nad panid oma telefonid lauale. Nagu paneksime relvad maha, m?tles Vivi Sundberg. „Ma ?ritan teha ?levaate millestki, millest ei saa tegelikult ?ldse ?levaadet teha. Ometi aiman ma mingisugust ?raspidist loogikat selles, mis siin ??sel toimus. Ma tahan, et sa kuulaksid ja siis ?tleksid mulle, kui ma t?itsa puusse panen. V?i mis koht vett ei pea.” V?lisuks k?is. K??ki tuli ?ks ?sja saabunud kriminalist. „Kus surnud on?” „Siin majas ei ole.” Kriminalist kadus taas. „Asi on nimedes,” alustas Vivi. „Me ei tea ikka veel, mis poisi nimi on. Aga kui minu m?te on ?ige, siis on ta suguluses selle perekond Anderssoniga, kes elas ja suri majas, kust me ta leidsime. ?ks v?ti k?ige selle juurde, mis siin ??sel juhtus, on nimed. Suguv?sad. Siin k?las paistavad k?ik olevat kandnud nimesid Andersson, Andr?n v?i Magnusson. Aga Julia, kes siin majas elab, kannab nime Holmgren. See on koduhoolduse paberil kirjas. Julia Holmgren. Tema on elus. Lisaks on meil Tom ja Ninni Hansson. Ka nemad on elus ja neilgi on teine nimi. Sellest v?iks teha ?he j?relduse.” „Et see, kes seda tegi, on kuidagimoodi, mingil p?hjusel, otsinud ?hesuguse nimega inimesi,” ?les Hudd?n. „M?tle veel samm edasi! See on v?ike k?la. Inimeste liikuvus pole olnud kuigi suur. Nende perekondade vahel on suure t?en?osusega s?lmitud abielusid. Ma ei r??gi siin tingimata sugulusaretusest. Lihtsalt et on p?hjust uskuda, et tegu pole ?ldse kolme suguv?sa, vaid v?ib-olla kahega. V?i lausa ?hega. See v?iks t?hendada, et me saame aru, miks Julia Holmgren ja perekond Hansson ikka veel elus on.” Vivi Sundberg j?i vait ja ootas Erik Hudd?ni reaktsiooni. Mees polnud talle kunagi eriti intelligentne tundunud, aga ta austas tema v?imet vaistlikult tajuda, mis v?ib olla ?ige. „Kui see klapib, peaks see t?hendama, et kurjategija tundis siinseid elanikke v?ga p?hjalikult. Kes selline inimene on?” „V?ib-olla sugulane? Aga sama h?sti ka mingi hull.” „Hull sugulane? Miks ta seda teeb?” „Seda me ei tea. Ma ?ritan lihtsalt m?ista, miks k?ik k?laelanikud surnud pole.” „Kuidas sa selgitad maha raiutud ja minema lohistatud jalga?” „Ma ei oska seda selgitada. Aga mul on vaja mingit v?ikest klotsi, millele ehitama hakata. Minu ?hmane m?te ja punane siidpael on k?ik, mis meil on.” „Ma loodan, et sa m?istad, mis juhtuma hakkab?” „Et meedia vajub meile kaela?” Erik Hudd?n noogutas. „See on Tobiase rida.” „Ta l?kkab sind tanki.” „Siis l?kkan mina sind.” „Unusta ?ra!” Nad t?usid lauast. „Ma tahan, et sa linna s?idaksid,” ?tles Vivi. „Tobias pidi alustama t??tajate m??ramisest, kes hakkavad omakseid otsima. Ma tahan, et sa vaataksid, et see saaks t?esti ka tehtud. Ja et sa otsiksid seoseid nende kolme suguv?sa vahel. Aga las see j??b esialgu meie vahele.” Erik Hudd?n kadus. Vivi Sundberg l?ks kraanikausi juurde ja lasi endale klaasi vett. Ei tea, kui palju minu m?te ka v??rt on? m?tles ta. Just praegu v?hemalt sama palju kui ?ksk?ik mis muu m?te. Samal p?rastl?unal pisut enne poolt kuut kogunesid m?ned politseinikud Tobias Ludwigi kabinetti. Nad otsustasid, mida pressikonverentsil ?eldakse. Nimekirja surnutest v?lja ei anta. Kuid ohvrite arv antakse teada ja tunnistatakse, et seni pole politseil juhtl?ngu. ?ldsuse t?helepanekud on ??rmiselt v??rtuslikud ja neid on vaja rohkem kui iial varem. Tobias Ludwig valmistus tegema sissejuhatust. Siis pidi Vivi Sundberg ?le v?tma. Enne kui Vivi astus ajakirjanikke t?is ruumi, sulges ta end tualetti. Ta silmitses peeglist oma n?gu. Ma tahaksin nii v?ga ?les ?rgata, m?tles ta. Ja et k?ik see oleks kadunud. Siis l?ks ta v?lja, virutas rusikaga paar korda k?vasti vastu koridoriseina ja astus ruumi, mis oli inimesi juba tuubil t?is ja liiga palav. Ta l?ks ?les v?ikesele poodiumile ja istus Tobias Ludwigi k?rvale. Mees vaatas talle otsa. Vivi noogutas, hakaku pihta. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/henning-mankel/hiinlane/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.