Vaimude lab?rint. II raamat

Vaimude lab?rint. II raamat Carlos Ruiz Z?fon 1950. aastate l?pus ei ole Daniel Sempere enam see v?ike poiss, kes avastas kord Unustatud Raamatute Surnuaia lab?rindis uidates raamatu, mis muutis kogu ta eluk?iku. Ta ema Isabella surm on rebinud ta hinge haava, mida Danieli naine Bea ja vana s?ber Ferm?n p??avad terveks ravida. Just siis, kui Danielile n?ib, et ta on ema surma saladuse lahenduse l?vel, avaneb tema ees Franco re?iimi v?rgustik oma t?ies ulatuses – veelgi v?ikam ja s?ngem, kui ta oleks osanud arvata. Koos re?iimi teenistusse sunnitud Aliciaga, kes on omal nahal s?ja s?ngeid varje tunda saanud, tungib ta pimeduse s?damesse, et tuua p?evavalgele oma suguv?sa lugu, maksku mis maksab.
Carlos Ruiz Zaf?n s?ndis 1964. aastal Barcelonas ning suri 2020. aastal Los Angeleses. Rahvusvahelise tuntuse t?i Zaf?nile 2001. aastal ilmunud romaan „Tuule vari”. Autori Barcelona-sarja kuuluvad veel „Ingli m?ng” (2008), „Taeva vang” (2011) ja „Vaimude lab?rint” (2016), mis on „Unustatud Raamatute Surnuaia” tetraloogia neljas ja viimane osa. Eestikeelsena ilmub see viimane raamat kahes osas (esimene osa ilmus aastal 2019). Carlos Ruiz Z?fon Vaimude lab?rint. II raamat Originaali tiitel: Carlos Ruiz Zaf?n El Laberinto de los Esp?ritus Editorial Planeta 2017 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Leena Tomasberg Kujundanud Mari Kaljuste © Carlos Ruiz Zaf?n, 2016; Corelliana LLC, 2017 © T?lge eesti keelde. Eva Kolli, 2021 ISBN 978-9985-3-5180-2 e-ISBN 9789985352168 Kirjastus Varrak Tallinn, 2021 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Tr?kikoda O? Greif UNUSTATUD 1 Kui Vilajuana oma jutustusega l?pule j?udis, oli ta pilk klaasistunud ja kurk kuiv. Alicia langetas pea ja vaikis. M?ne aja p?rast k?hatas ajakirjanik kurgu puhtaks ja Alicia p??dis n?ole manada midagi naeratusetaolist. „Susana ei n?inud enam kunagi oma meest ega lapsi. Kaks kuud k?is ta nende j?rele p?rides aina jaoskondade, haiglate ja hooldekodude vahet. Keegi ei teadnud midagi. ?hel p?eval otsustas ta t?ielikus meeleheites helistada donja Federica Ubachile. Tema k?ne v?ttis vastu teener, kes suunas selle edasi sekret?rile. Susana r??kis talle juhtunust ja ?tles, et proua on ainus, kes teda aidata saab. „Ta on minu s?ber,” lisas Susana.” „Vaeseke,” pomises Alicia. „M?ne p?eva p?rast v?eti ta t?naval kinni ja viidi naiste vaimuhaiglasse. Ta j?i sinna mitmeks aastaks. V?idetavalt oli ta sealt hiljem p?genenud. Mine sa tea? Susana j?i igavesti teadmata kadunuks.” J?rgnes pikk vaikus. „Aga V?ctor Mataix?” k?sis Alicia. „Advokaat Brians, kelle Isabella Gispert oli m?ni aeg varem David Mart?ni aitamiseks palganud, sai tolle naise k?est kuulda, et Mataix oli samuti Montju?ci kindlusse viidud. Mataixit hoiti seal vangladirektori don Mauricio Vallsi erilisel korraldusel ?ksikkongis, kus tal oli keelatud kellegagi r??kida, k?ia teiste kinnipeetavatega vangla?uel jalutamas, v?tta vastu k?lalisi ja ?ldse mis tahes viisil v?lismaailmaga suhelda. Samuti korduvalt ?ksikkongi paigutatud Mart? oli ainus, kellel oli ?nnestunud temaga ?hendust v?tta, nii et nad vahetasid s?numeid l?bi seina. Sel moel saigi Brians tema enesetapust teada. K?llap see ?ratas temas s?dametunnistuse, ning end juhtunus osaliselt s??di tundes otsustas ta aidata k?iki neid seal l?ksus istuvaid vaeseid inimesi: Mart?ni, Mataixit…” „Lootusetute juhtumite advokaat…” s?nas Alicia. „Loomulikult ei suutnud ta kedagi neist p??sta. Mart?n tapeti Vallsi k?sul, v?i v?hemasti k?isid sellised jutud. Mataixit ei n?htud enam kunagi. Tema surma asjaolud on siiamaani teadmata. Ja Isabella, kellesse vaene Brians ilmselt ?ra armus nagu k?ik teisedki mehed, oli neist m?lemast ette j?udnud – ta suri ??rmiselt kahtlastel asjaoludel. Brians ei suutnudki p?rast seda k?ike enam jalule t?usta. Ta on hea inimene, aga t?iesti ?ra hirmutatud, ja tegelikult ta ju ei saagi midagi teha.” „Te usute, et Mataix on endiselt seal?” „Kindlusvanglas? Loodetavasti pole Jumal siiski nii julm ja on ta sealt aegsasti minema toimetanud.” Alicia noogutas, p??des seda k?ike kuidagi seedida. „Ja te ise?” p?ris Vilajuana. „Mida te kavatsete n??d ette v?tta?” „Mis m?ttes?” „Kas te kavatsete p?rast seda, mis te minult kuulsite, k?ed r?pes istuma j??da?” „Minu k?ed on niisama seotud kui Briansilgi,” vastas Alicia. „Kui mitte rohkemgi.” „Kui ??rmiselt mugav.” „Kogu lugupidamise juures pean mainima, et te ei tea minust midagi.” „Eks valgustage mind siis. Aidake mul see lugu kokku panna. ?elge, mida ma teha saan.” „Kas teil on perekond, Vilajuana?” „Naine ja neli last.” „Ja te armastate neid?” „Rohkem kui midagi muud siin ilmas. Aga mis see siia puutub?” „Kas soovite, et ?tlen teile, mis te tegema peate? Soovite t?epoolest?” Vilajuana noogutas. „Kirjutage oma k?ne valmis. Unustage Mataix. Unustage Mart?n, Valls ja k?ik see, mis te mulle r??kisite. Ja unustage ka mind – ma pole siin kunagi k?inud.” „Aga see polnud ju meie kokkulepe,” protesteeris Vilajuana. „Te vedasite mind haneks…” „Tere tulemast klubisse,” lausus Alicia teel v?ljap??su poole. 2 Barcelona Kuninglikust Kirjandusakadeemiast lahkudes pidi Alicia t?navanurgal kinni pidama, et oksendada. Ta toetus k?lma kivim??ri vastu ja sulges silmad, tundes huultel sapi maiku. Ta p??dis s?gavalt hingata ja ennast sirgu ajada, aga iiveldus tabas teda uuesti ja Alicia oleks peaaegu p?lvili sillutisele vajunud. Kui seda ei juhtunud, siis ainult seet?ttu, et keegi teda toetas. Kui ta ?mber p??rdus, peatus ta pilk Rovira teenistusvalmil ja ehmunud n?ol – nuhi?pipoiss silmitses teda s?gava murega. „Kas teiega on ikka k?ik korras, preili Gris?” Naine p??dis ennast koguda. „Kas tohib k?sida, mis asja sa siin teed, Rovira?” „Noh, ma n?gin eemalt, kuidas te vankuma l?ite ja… Andke andeks.” „Minuga on k?ik korras. Hakka astuma.” „Te ju nutate, preili.” „Kao siit, idioot!” prahvatas Alicia ja t?ukas teda tugevasti m?lema k?ega. Rovira kehitas ?lgu ja tegi haavunud ilmel minekut. Alicia toetus vastu seina. Ta kuivatas pisarad k?tega ja hakkas huuli raevukalt kokku surudes liikuma. Koduteel ostis ta ?helt t?navakaupmehelt eukal?ptikomme, et kibe maitse suust minema p?hkida. Ta astus aeglaselt trepist ?les ja oma ukse taha j?udes kuulis seest h??li. Arvata v?is, et Fernandito on tulnud uusi juhtn??re saama v?i oma saavutustest aru andma ja katsub n??d Vargasega kuidagi rahu teha. Naine avas ukse ja n?gi, et Vargas seisab akna juures, sohval aga istub, teetass peos ja rahulik naeratus n?ol, Leandro Montalvo. Uksel?vel seisatav Alicia t?mbus n?ost kaameks. „Ja mina veel arvasin, et r??mustad mind n?hes, Alicia,” lausus Leandro p?sti t?ustes. Jakki seljast v?ttes ja Vargasega pilke vahetades tegi Alicia paar sammu. „Ei… Ma ei teadnud teie tulekust,” pomises ta. „Kui oleksin teadnud…” „See k?ik tuli nii viimasel hetkel,” j?tkas Leandro. „J?udsin kohale alles hilja ??sel, aga tegelikult poleks ma saanud valida paremat hetke.” „Kas tohib teile midagi pakkuda?” improviseeris Alicia. Leandro n?itas oma teetassi. „Kapten Vargas oli juba nii lahke ja keetis mulle oivalise tassit?ie teed.” „Meie h?rra Montalvoga v?tame siin juhtumi ?ksikasju l?bi,” lausus Vargas. „Vaat siis, v?ga tore…” „Tule anna ?ks musi, Alicia, ma pole sind juba mitu p?eva n?inud.” Alicia astus Leandro juurde ja riivas huultega tema p?ske. Kerge s?de mehe silmis andis talle m?rku, et too oli tema hinge?hus sappi haistnud. „K?ik kombes?” p?ris Leandro. „Jah. K?ht on pisut korrast ?ra, muud ei midagi.” „Sa pead enda eest paremini hoolitsema. Kui mind kohal ei ole, j?tad sa ennast p?ris hooletusse.” Alicia noogutas ja naeratas j?releandlikult. „Tule, istu maha. R??gi. Kapten mainis, et sul oli tihe hommikupoolik. Vist mingi k?ik ?he ajakirjaniku juurde?” „Ta ei ilmunudki l?puks kohale. K?llap siis ikkagi polnud mulle midagi r??kida.” „Siin riigis ei saa ka kedagi usaldada.” „T?pselt Vargase s?nad,” m?rkis Alicia. „?nneks leidub meil siiski veel inimesi, kes teevad t??d, ja teevad seda h?sti. Nagu teie kaks, kes te olete selle juhtumi samah?sti kui ?ra lahendanud.” „Kas oleme siis?” p?ris Alicia, silmitsedes Vargast, kes pilgu maha l?i. „Nojah, kogu see Metrobarna, autojuhi ja Sanch?se v?rk… Ma v?idaksin, et see asi on meil p?him?tteliselt kotis, nagu ?eldakse. J?ljed on v?ga selged.” „Need on ju ainult kokkusattumused, muud midagi.” Leandro naeris heatahtlikult. „No n?ete n??d, Vargas, mis ma ?tlesin? Alicia pole kunagi iseendaga rahul. Ajab aina t?iust taga.” „Teadagi, k?bi ei kuku k?nnust kaugele…” mainis Vargas. Alicia tahtis juba k?sida, mida Leandro Barcelonas teeb, kui v?lisuks korraga avanes ja elutuppa ilmus trepist ?les jooksmisest l??tsutav Fernandito. „V?rsked uudised, preili Alicia! Te ei arva iial ?ra, mis ma teada sain!” „Loodetavasti tulid mulle ?tlema, et mu tellimus on l?puks ?les leitud,” s?hvas naine vastuseks, pilk Fernandito silmisse puurdunud. „Arvatavasti viisid mu tellitud kauba kogemata vastasmajja.” „Heldeke!” s?nas Leandro. „Kes on see teenistusvalmis noormees? Kas sa meid tuttavaks ei teegi?” „See on Fernandito. V?rtspoe jooksupoiss.” Poiss neelatas ja noogutas. „Noh? Ikka ei toonud asju ?ra v?i?” p?ris Alicia teraval toonil. Fernando vahtis teda, suu lukus. „Ma ju ?tlesin selge s?naga: munad, piim ja kaks pudelit valget Perelada veini. Ja oliivi?li ka. Millest sa siin aru ei saanud, tohman?” Fernandito luges kiiresti Alicia pilgus peituvat s?numit ja noogutas uuesti, n?ol piinlikkusepuna. „Andke andeks, preili Alicia. See oli eksitus. Manolo laseb edasi ?elda, et n??d on tellimus koos ja et ta palub andeks. Enam seda ei juhtu.” Alicia ragistas paar korda s?rmeluid. „No too siis asjad k?hku kohale. Mida sa veel ootad?” Fernandito noogutas veel kord ja tegi, et kadus. „Need ei saa ka ?htki asja korralikult tehtud,” s?hvas Alicia. „Just sellep?rast ma lukshotellis elangi,” teatas Leandro. „?ksainus v?ike telefonik?ne ajab alati k?ik joonde.” Alicia manas n?ole rahuliku naeratuse ja l?ks tagasi Leandro k?rvale. „Ja millele me v?lgneme selle au, et te lahkusite Palace’i mugavuste keskelt, et k?lastada minu tagasihoidlikku elamist?” „Tahaksin ?elda, et tundsin sinu sarkasmidest puudust, aga t?de on see, et tulin tooma ?ht head ja ?ht halba uudist.” Alicia heitis kiire k?rvalpilgu Vargasele, kes piirdus noogutusega. „Palun v?ta istet. See, mida sa n??d kuuled, ei meeldi sulle, Alicia, aga v?ta teatavaks, et see polnud minu idee ja ma ei saanud seda ka kuidagi ?ra hoida.” Alicia m?rkas, kuidas Vargas endasse t?mbub. „Mida ?ra hoida?” uuris naine. Leandro asetas tassi lauale ja pidas pausi, nagu koguks julgust, et talle uudis teatavaks teha. „Kolm p?eva tagasi tuli politseijuurdluse k?igus ilmsiks, et viimasel kuul oli don Mauricio Valls olnud mitmel korral telefoni?henduses h?rra Ignacio Sanch?se, Metrobarna peadirektoriga. Samal hommikul sai politsei firma Madridi peakontori l?biotsimise k?igus j?lile dokumentidele, millest tuli v?lja, et H?poteegipanga – Metrobarna emafirma – juhi ja don Mauricio Vallsi vahel oli korduvalt aset leidnud aktsiaostutehinguid. Politsei tegi kindlaks, et need operatsioonid rikkusid r?ngalt sisekorrareegleid ning tehingutest ei olnud n?uetekohaselt aru antud Hispaania riigipangale. Kui ?ks peakontori ametnik ?le kuulati, eitas ta, et oleks s??raste tehingutega ?ldse kursis.” „Miks meile sellest midagi ei teatatud?” k?sis Alicia. „Mina arvasin, et oleme juurdlusesse kaasatud.” „Gil de Parterat ega politseid ei maksa s??distada. See oli minu otsus. Tol ajal ma ei teadnud, et teie uuringud viivad teist teed pidi Sanch?seni v?lja. ?ra vaata mind sellise n?oga. Kui Gil de Partera mulle sellest r??kis, tundus mulle, et targem on ?ra oodata, kuni politsei kinnitab, kas me oleme sattunud millelegi, mis on juurdluse seisukohast oluline, v?i siis on tegu tavalise majanduskuriteoga, millel pole meie juhtumiga mingit seost. Kui oleks selgunud, et valitseb kindel seos, oleksin teile loomulikult kohe teada andnud. Aga teie kaks j?udsite minust ette.” „Ma ei saa p?ris t?pselt aru… Aktsiad?” p?ris Alicia. Leandro andis talle m?rku kannatust varuda ja k?neles edasi. „Politsei j?tkas juurdlust ning leidis veelgi t?endeid Sanch?se ja Mauricio Vallsi vahelistest kahtlastest tehingutest. Enamik neist h?lmas H?poteegipangas toimunud aktsiate ja v?lakirjade ostu-m??gitehinguid, mida oli tehtud pea viieteist aasta v?ltel, ilma et ettev?tte juhtkond oleks sellest midagi teadnud. Jutt k?ib m?rkimisv??rsetest summadest. Miljonitest peseetadest. Gil de Partera soovil, ?igemini tema otsesel k?sul, s?itsin eile ?htul Barcelonasse, kus politsei oli juba valmis selleks, et Sanch?s t?na v?i homme kinni v?tta ja ?le kuulata, oodates veel ?ksnes kinnitust, et Valls on kasutanud H?poteegipanga v?lakirju maadeostuks ja villa Mercedese – tema Somosaguases asuva eraresidentsi – ehitust??deks v?etud pangalaenu osamaksete tasumiseks. Politsei raportist ilmneb, et Valls oli Sanch?st aastaid ?anta?eerinud, et omastada panga ja selle t?tarettev?tete bilansist k?rvale toimetatud ebaseaduslikku raha, mille varjamiseks oli Sanch?s teinud fiktiivseid tehinguid varifirmadega, et varjata tegelikke maksete saajaid.” „Te v?idate, et Valls v?is Sanch?st ?anta?eerida. Aga millega?” „Just seda me p??amegi praegusel momendil v?lja selgitada.” „Tahate ?elda, et k?ik taandub lihtsalt rahale?” „Kas see pole siis peaaegu alati nii?” k?sis Leandro vastu. „M?istagi jooksis k?ik l?plikult paika t?na hommikul, kui kapten Vargas r??kis mulle teie uurimise tulemustest.” Alicia heitis Vargasele veel ?he pilgu. „Ma r??kisin just Gil de Parteraga ja me v?rdlesime teie avastusi politsei omadega. Jalamaid v?eti kasutusele tarvilikud meetmed. Mul on kahju, et see juhtus sinu ?raolekul, aga asi ei andnud oodata.” Alicia saatis raevukaid pilke kord Leandrole, kord Vargasele. „Vargas t?itis oma kohust, Alicia,” m?rkis Leandro. „Muide, mind kurvastab, et sa ei hoidnud mind teie uurimise tulemustega kursis, nagu meie kokkulepe ette n?gi, aga ma tunnen sind ja tean, et sa ei teinud seda pahatahtlikkusest ja et sulle lihtsalt ei meeldi asjadelt saladuskatet kergitada, kuni k?ik on kindel. Ega minulegi meeldi. Sellep?rast ma ei maininudki sulle neid asjaolusid enne, kui v?is t?ie kindlusega v?ita, et need on meie juurdlusega seotud. Ausalt ?eldes tuli see k?ik mullegi t?ieliku ?llatusena. Ma ei teadnud ju, et olete Sanch?se sihikule v?tnud. Ootasin sootuks midagi muud, nagu sinagi. Kui k?ik oleks teisiti l?inud, oleksin enne tegutsema asumist parema meelega veel paar p?eva oodanud. Kahjuks ei saa me selliste juhtumite puhul seda endale lubada.” „Mis te Sanch?sega tegite?” „Praegusel momendil on Ignacio Sanch?s jaoskonnas ?lekuulamisel – temalt tunnistuse v?tmine on kestnud n??dseks juba paar tundi.” Alicia h??rus s?rmedega meelekohti ja sulges silmad. Vargas t?usis p?sti ja valas klaasi valget veini, ulatades selle siis Aliciale. Too oli n?ost valge nagu hauakivi. „Gil de Partera koos oma t??grupiga avaldas mulle t?nu ning palus mul eriliselt t?nada just teid kahte selle suurep?rase t?? ja isamaale osutatud teenete eest,” s?nas Leandro. „Aga…” „Alicia, palun sind. Ei.” Alicia kummutas veiniklaasi t?hjaks ja toetas pea vastu seina. „Te mainisite ka ?ht head uudist,” lausus ta viimaks. „See oligi hea uudis,” selgitas Leandro. „Halb uudis on see, et teid Vargasega on selle juhtumi pealt maha v?etud ning juurdlus l?heb ?le siseministeeriumi m??ratud uurija ainup?devusse.” „Kelle siis?” Leandro surus huuled kokku. Vargas, kes oli seni vait p?sinud, valas v?lja uue klaasit?ie veini, seekord iseendale, ning heitis Aliciale nukra pilgu. „Hendaya,” lausus ta. Alicia vahtis jahmunult m?lemale mehele otsa. „Kes pagan see Hendaya on?” 3 Kong lehkas kuse ja elektri j?rele. Sanch?s polnud kunagi varem m?rganud, et elektril on oma eriline l?hn. Magus, metalne l?hn nagu valatud verel. ?hk oli paks ning sellest aimus mingit haisu, mis pani tal k?hus keerama. Nurgas surises generaator nii tugevasti, et elektripirn laes v?nkus. See heitis piimjat valgust r?sketele seintele, mis paistsid olevat ?leni ?ra kriibitud. Sanch?s suutis suurivaevu silmi lahti hoida. N??dseks ei tundnud ta enam eriti ei oma k?si ega jalgu, mis olid traadiga nii tugevasti metalltooli k?lge kinni k?idetud, et see l?ikus ta ihusse. „Mis te mu naisega tegite?” „Teie naine on kenasti kodus. T?ie tervise juures. Kelleks te meid ?ige peate?” „Ma ei tea, kes te olete.” H??l omandas n?o ja esimest korda seisis Sanch?s vastamisi nende kristallselgete terassilmadega, nii sinistega, et tundusid olevat veest. N?gu oli nurgeline, kuid pehmete joontega. Temaga k?nelev mees meenutas filmit?hte, ?ht s??rast iludust, kellele koduperenaised t?naval salamahti j?rele vaatavad, tundes ihas??stu jalgevahest l?bi k?ivat. Mehe riided n?gid v?lja erakordselt elegantsed. Tema v?rskelt pesumajast tulnud s?rgi varrukak??nistelt s?rasid vastu vapikotka s?mboliga kaunistatud kuldsed mansetin??bid. „Meie esindame seadust,” s?nas vestluskaaslane naeratades, nagu oleksid nad k?ige paremad s?brad. „Siis laske mind vabaks. Ma pole midagi teinud.” Mees, kes oli tooli l?hemale t?mmanud ja Sanch?se vastas istet v?tnud, noogutas kaastundlikult. Sanch?s adus, et kongis on veel v?hemalt kaks inimest, kes eemal h?maruses vastu seina n?jatuvad. „Minu nimi on Hendaya. Kahju, et pidime tutvuma just s??rastel ajaoludel, aga ma usun, et meist teiega saavad head s?brad, sest s?prade vahel valitseb vastastikune austus ja neil ei ole ?ksteise ees saladusi.” Hendaya andis noogutusega m?rku ning paar tema meest astus tooli juurde ja hakkas Sanch?se r?ivaid k??ridega ribadeks l?ikama. „Peaaegu k?ike, mida ma tean, ?petas mulle ?ks suurmees. Inspektor Francisco Javier Fumero, kelle auks on selle maja seinal isegi m?lestustahvel. Fumero oli ?ks sedasorti meestest, keda ei osata alati v??riliselt hinnata. Ma usun, et teie, kulla Sanch?s, suudate seda m?ista paremini kui keegi teine, sest eks ole teiegagi ju sama lugu, v?i kuidas?” Sanch?s, kes oli hakanud v?risema, n?hes, kuidas tal riided seljas puruks l?igatakse, kogeles: „Ma ei taipa, mida te…” Hendaya t?stis k?e, nagu ei vajaks ta mingeid selgitusi. „Me oleme siin ju s?brad omavahel, Sanch?s. Ma ju r??gin. Meie vahel ei tohi olla mingeid saladusi. ?hel tublil hispaanlasel ei olegi saladusi. Ja teie olete ju tubli hispaanlane. Aga asi on selles, et inimesed v?ivad vahel olla pahatahtlikud. Seda tuleb tunnistada. Hispaania on k?ll maailma parim riik, selles pole mingit kahtlust, aga vahel saab kadedus meist v?itu. Ja teile on see ometi teada. K?ik need jutud – et v?tsite naiseks bossi t?tre, et tegite seda vaid raha p?rast, et te polnud v??rt peadirektori kohta, ja nii edasi ja nii edasi… Ma ?tlen, et mina saan teist aru. Ja sellest saan ka aru, et kui mehe au ja enesearmastus kahtluse alla seatakse, ajab see vihale. Sest kui mehel on munad, saab ta ju vihaseks. Ja teil, nagu n?ha, on munad kenasti olemas. Korralik paar mune.” „Palun, ?rge tehke mulle haiget, ei…” Sanch?se h??l vajus ulgumiseks, kui generaatori kallal askeldav mees tema munandite k?lge klambrid kinnitas. „?rge n??d t?inake, mees, me pole ju veel midagi teinudki. Noh, vaadake mulle otsa! Silma sisse! Vaadake mulle otsa!” Lapse kombel t?inates t?stis Sanch?s pilgu. Hendaya naeratas talle. „Kuulge, Sanch?s. Ma olen teie s?ber. See on ainult teie ja minu vaheline asi. Ei mingeid saladusi. Teie aitate meid ja mina toimetan teid tagasi koju naise juurde, kus on teie ?ige koht. ?rge n??d nutke, mees. Mulle ei meeldi, kui ?ks hispaanlane nutab, kurat v?taks. Siin nutavad ainult need, kellel on midagi varjata. Aga teil pole ometi midagi varjata, ega? Me oleme ju s?brad omavahel. Ja ma tean, et Mauricio Valls on teie k?es. Ja ma m?istan teid. See Valls on paras t?bras. Jah, jah. Ma ei kahetse p?rmugi oma s?nu. Ma n?gin dokumente. Tean, et Valls sundis teid seadust rikkuma. Sundis teid m??ma olematuid aktsiaid. Mina neid asju ei jaga. Kogu see finantsv?rk k?ib ?le minu m?istuse. Aga isegi minusugune ignorant saab aru, et Valls sundis teid enda heaks varastama. ?tlen teile selge s?naga: see isik – minister v?i mitte – on kaabakas. Ja uskuge mind, see on miski, millest ma aru saan ja mida ma pean iga p?ev oma silmaga n?gema. Aga te ju teate, kuidas asjad siin riigis k?ivad. Inimest hinnatakse selle j?rgi, kes on tema s?brad. Nii see paraku k?ib. Ja Vallsil on palju s?pru. M?juv?imsaid s?pru. Aga k?igel on siiski piir. J?uab k?tte hetk, mil tuleb ?elda: n??d aitab. Ja teie tahtsite kohtum?istmise enda k?tte v?tta. Vaadake, ma saan sellest aru. Aga see on siiski valesamm. Selleks oleme olemas meie. See on meie t??. Hetkel on meie ainus soov see n?rukael Valls ?les leida, et k?ik selgeks saaks. Ja et teie p??seksite tagasi koju oma naise juurde. Et me saaksime Vallsi trellide taha pista, kus ta oma tegude eest vastutust kannaks. Ja et mina saaksin minna puhkusele – mul on viimane aeg seda teha, uskuge mind. Ja siis v?ime kogu selle loo unustada. Te ju m?istate mind, eks ole?” Sanch?s p??dis midagi ?elda, aga ta hambad l?gisesid suus nii tugevasti, et tema s?nadest ei olnud v?imalik aru saada. „Mis te ?tlesite, Sanch?s? Kui te seda rappumist ei l?peta, ei kuule ma ju ?htki teie s?na.” „Mis aktsiad?” suutis ?lekuulatav viimaks v?lja ?elda. Hendaya ohkas. „Ma olen teis pettunud, Sanch?s. Mina arvasin, et oleme s?brad. Ja s?pru ometi ei m?nitata niiviisi. See asi ei taha meil edeneda. Ma teen selle teile lihtsaks, sest s?gaval s?dames ma m?istan teie teguviisi. Teised ehk ei m?istaks, aga mina m?istan. Sest ma tean, mis tunne on olla sellise r?mpsu meelevallas, kes arvab, et nendesugustele on k?ik lubatud. Seega ma annan teile veel ?he v?imaluse. Sest te meeldite mulle. Aga ma annan teile s?bralikku n?u: m?nikord tuleb osata oma uhkus alla neelata.” „Ma ei tea, mis aktsiatest jutt k?ib,” kogeles Sanch?s. „J?tke juba see pillimine, kurat v?taks. Kas te ei taipa, kui ebamugavasse olukorda te mind panete? Ma ei saa siit enne lahkuda, kui see asi on selge. Niisama lihtne see ongi. Te ju saate isegi aru. Asi on tegelikult lihtsamast lihtsam. Kui elu sulle taha keerab, on m?istlik teha n?gu, et oled pede. Ja teile, kulla s?ber, keerab elu n??d kohe ikka korralikult taha. ?rge tehke seda enda jaoks raskemaks. Teist sada korda k?vemad mehed on siin toolis istunud ja k?igest veerand tunnikest vastu pidanud. Aga teie olete ju hellik. ?rge sundige mind tegema seda, mida ma teha ei taha. Niisiis, viimast korda: ?elge mulle, kus te teda kinni hoiate, ja me unustame selle loo. Olete veel t?na ?htuks oma naise juures tagasi, elusa ja tervena.” „Palun… ?rge tehke talle midagi… Ta ei ole terve,” anus Sanch?s. Hendaya ohkas ja l?hendas oma n?o v?hehaaval Sanch?se omale, kuni neid lahutas viimaks vaid paar sentimeetrit. „Vaata, jobu,” ?tles ta m??tmatult kalgimal toonil, kui oli seni kasutanud. „Kui sa mulle ei ?tle, kus on Valls, r?stin su mune senikaua, kuni sa oled valmis oma lihase ema t?is sittuma, ja seej?rel l?hen su naisukese j?rele ning koorin tal liha luudelt maha tulikuumade n?pitsatega – aeglaselt, kuni ta taipab, et k?iges on s??di see memmekast piripill, kellega ta abielus on.” Sanch?s sulges silmad ja niutsus. Hendaya kehitas ?lgu ja sammus generaatori juurde. „Kohe saad seda tunda.” Pankur haistis uuesti seda metalset l?hna ja tundis, kuidas p?rand tema taldade all vibreerima l??b. Elektripirn vilkus paar korda. P?rast seda oli k?ik ?ksainus suur tuleleek. 4 Leandro hoidis telefonitoru k?rva ??res ja noogutas. K?ne oli kestnud juba kolmveerand tundi. Vargas ja Alicia j?lgisid teda pilguga. Nad olid kahe peale pudeli veini hinge alla t?mmanud. Kui Alicia tahtis j?rgmise j?rele minna, pidas Leandro ta teel kinni ja pomises vaikselt midagi keelavat. Alicia s??tas ?he sigareti teise j?rel, pilk naelutatud Leandrole, kes kuulas ja vaoshoitult noogutas. „Arusaadav. Ei, muidugi mitte. Ma hoolitsen selle eest. Jah, just. ?tlen edasi. Teile ka.” Leandro pani toru ?ra ja saatis neile rammestunud pilgu, millest v?is v?lja lugeda v?rdsel m??ral kergendustunnet ja murelikkust. „See oli Gil de Partera. Sanch?s tunnistas ?les,” lausus ta viimaks. „Tunnistas ?les? Mida siis?” p?ris Alicia. „K?ik t?kid hakkavad v?hehaaval paika nihkuma. N??d on kindel, et see lugu sai alguse juba ?sna ammu. Paistab, et Valls ja see finantsist Miguel ?ngel Ubach kohtusid veidi p?rast s?ja l?ppu. Tol ajal oli Valls valitseva re?iimi t?usev t?ht, olles t?estanud oma lojaalsust ja usaldusv??rsust Montju?ci kindlusvangla ?lemana, mis polnud just meeldiv ametipost. Tundub sedamoodi, et riigi h?vanguks olulise panuse andnud isikutele nende vaeva eest tasumiseks rajatud ?hingu kaudu kandis Ubach Vallsile ?le portsu H?poteegipanga aktsiaid – see m?ne aja eest taasasutatud firma koondas endas mitmeid s?ja ajal tegevuse l?petanud finantsettev?tteid.” „Jutt k?ib niisiis laiaulatuslikust riisumisest ja s?jasaagi jagamisest,” l?ikas Alicia vahele. Leandro ohkas kannatlikul meelel. „Vaata ette, Alicia. Mitte k?ik pole nii avarapilgulised ja sallivad nagu mina.” Naine hammustas keelde. Leandro j?tkas alles siis, kui oli p??dnud kinni tema alistuva pilgu. „1949. aasta jaanuaris ootas Valls j?rjekordset aktsiapakki. Nii n?gi ette nendevaheline suuline kokkulepe. Aga kuna Ubach oli ?he ?nnetuse tagaj?rjel aasta varem ootamatult surnud…” „Mis ?nnetuse?” sekkus Alicia. „Nende kodus puhkes tulekahju, kuhu tema ja ta naine une pealt sisse p?lesid. ?ra katkesta mind, Alicia, ma palun sind. Nagu ma ?tlesin, p?rast Ubachi surma tekkisid lahkhelid tema testamendi t?lgendamisel, kus m?istagi ei olnud selle tehingu kohta s?nagi. Asi kiskus keeruliseks, sest Ubachi poolt ametisse m??ratud testamendit?ituriks osutus ?ks noor advokaat, kes t??tas lahkunu ettev?ttes.” „Ignacio Sanch?s,” m?rkis Alicia. Leandro heitis talle hoiatava pilgu. „Jah, Ignacio Sanch?s. Testamendit?itjana sai Sanch?sest ka peret?tre Victoria Ubachi hooldaja kuni tolle t?isealiseks saamiseni. Ja, jah – enne kui sa mind uuesti katkestad –, ta abiellus t?drukuga, kui too sai ?heksateist; asjaolu, mis p?hjustas kuulujutte ja ka m?ningase skandaali. Kurjad keeled r??kisid, et juba enne Victoria t?isikka j?udmist oli neil olnud ebaseaduslik suhe. K?isid ka jutud, et Ignacio Sanch?s on k?igest auahne t?usik, kes haistis saaki, kuna l?viosa Ubachide varandusest oli p?rinud Victoria, ja neid kaht lahutas aukartust ?ratav vanusevahe. Pealekauba oli Victoria Ubach tuntud oma heitlikkuse poolest. R??gitakse, et ta olevat teismelisena kodust p?genenud ja kuus kuud kadunud olnud. Aga need k?ik on vaid kuulujutud. P?hiline on hoopis see, et kui Sanch?s Ubachi panga juhtimise aktsion?ride huvide esindajana ?le v?ttis, keeldus ta Vallsile loovutamast, mida lahkunu oli tollele v?idetavalt lubanud. Tollal oli Valls sunnitud oma m??ga tuppe pistma, nagu ?eldakse, ja selle solvangu alla neelama. Alles aastaid hiljem, kui temast sai minister ja ta omandas m?rkimisv??rse v?imu, otsustas ta Sanch?selt j?uga k?tte saada selle, mis tema arvates ?igusega talle kuulus, ja enamgi veel. Ta ?hvardas s??distada teda seotuses Victoria kadumisega 1948. aastal, motiiviks alaealise raseduse varjamine, ja t?druku peitmisega Costa Brava ?hes erakliinikus – oli vist Sant Felieu de Gu?xolsi l?hedal –, kust sandarmid olid t?druku pool aastat hiljem leidnud, kui too ?ksinda rannal uitas, segaduses ja alatoidetuse m?rke ilmutades. K?ik n?ib viitavat asjaolule, et Sanch?s vandus alla. Terve rea ebaseaduslike tehingutega kandis Sanch?s Vallsile ?le v?ga suure summa ulatuses H?poteegipanga aktsiaid ja v?lakirju. L?viosa oma varandusest sai Valls just sel moel, mitte ?ialt, nagu vahel on oletatud. Aga Valls sellega ei leppinud. Ta avaldas j?tkuvalt survet Sanch?sele, andestamata talle, et too oli asjasse seganud Vallsi naise Victoria, ?hvardades h?vitada tema maine ja kasutada ?ra tema kunagise kadumisloo, et oma tahtmine maksma panna. Sanch?s ?ritas protesteerida ja p??rdus mitmete instantside poole, aga tema ees sulgusid k?ik uksed, p?hjendusega, et Valls olla liiga m?juv?imas, seisvat re?iimi koorekihile liialt l?hedal ja et nende k?ed j??vat l?hikeseks. Pealegi pidavat sel juhul t?statama s?ja l?pul s?lmitud kokkulepete ja h?vitiste k?simuse, mida aga keegi ei soovinud teha. Sanch?sele anti s?naselgelt m?ista, et ta selle teema unustaks.” „Mida ta paraku ei teinud.” „Ilmselgelt mitte. Ta mitte ?ksnes ei unustanud seda, vaid otsustas ka k?tte maksta. Ning just siin tegi ta t?eliselt suure vea. Ta palkas uurijad Vallsi minevikus nuuskima. Nood sattusid Sebasti?n Salgadole, sellele n?rukaelale, kes endiselt Montju?ci vanglas k?dunes, ning avastasid terve rea kahtlasi vahejuhtumeid ja kuritarvitusi, mida Valls oli vangla?lemana t??tatud aastate jooksul paljude kinnipeetavate ja nende pereliikmete suhtes toime pannud. Selgus, et on p?ris pikk nimekiri kandidaate, kes oleksid valmis Vallsi-vastases v?imalikus k?ttemaksuaktsioonis peaosa m?ngima. Puudus vaid veenev lugu. Seega leiutas Sanch?s ministrile k?ttetasumiseks vanden?u, maskeerides selle ministri h?mara minevikuga seotud poliitiliseks v?i isiklikuks vendetaks. Ta hakkas saatma ?hvarduskirju Salgado kaudu, kelle ta oli palganud, pakkudes talle kaasosaluse eest nii-?elda s??daks raha, mille Salgado pidi k?tte saama p?rast juba algatatud armuandmisprotsessi. Sanch?s teadis, et kirju j?litatakse ja et see j?litamine viib Salgadoni. Ta palkas ka endise Montju?ci vangi, kellegi Valent?n Morgado, kellel j?tkus k?vasti p?hjust Vallsi vastu ebas?mpaatiat tunda. Morgado oli vabaks lastud 1947. aastal, kuid ta s??distas Vallsi oma naise surmas – too oli mehe vanglasviibimise jooksul haigestunud. Morgado v?eti t??le perekonna autojuhina. ?he Bebo-nimelise vana vangivalvuri abiga, kes sai Sanch?selt samuti m?rkimisv??rse rahasumma, nagu ka Metrobarnale kuuluva soodsa ??rikorteri Pueblo Secos, oli Morgadol v?imalik varustada oma heategijat infoga, mis puudutas kinnipeetavaid, keda oli Vallsi Montju?ci-aastate jooksul k?ige r?ngemate karistustega nuheldud. ?ks neist – keegi t?siste vaimsete probleemidega kirjanik, kes oli teiste kinnipeetavate seas v?lja teeninud h??dnime Taeva Vang – osutus Sanch?se kavandatava vanden?u tarvis ideaalseks kandidaadiks. Paistab, et Mart?n oli salap?rastel asjaoludel kadunuks j??nud p?rast seda, kui Valls palkas kaks meest, tehes neile ?lesandeks toimetada ta ?hte suurde h??rberisse G?elli pargi l?histel ning ta seal m?rvata. Mart?nil oli ?nnestunud p?geneda ja Valls elas alalises hirmus, et too v?ib kunagi tulla talle k?tte maksma, kuna Mart?n pidas teda vastutavaks ?he naise, Isabella Gisperti surmas. Kas sa ikka j?lgid mind?” Alicia noogutas. Sanch?se plaan oli veenda Vallsi vanden?u olemasolus, mis ?hvardas avalikuks teha tema vangla?lemaks olemise ajal vangide suhtes toimunud kuriteod. K?ige selle taga pidi aimuma Mart?ni ja teiste endiste vangide k?si. Nad tahtsid ta n?rvi ajada, sundida teda v?lja pugema kaitsva positsiooni kookonist ja nendega mees mehe vastu silmitsi seisma. See oli tema ainus v?imalus nende suu sulgeda. Ta pidi h?vitama nad enne, kui nad temast ette j?uavad. „Aga see oli k?igest plaan tema l?ksumeelitamiseks,” m?rkis Alicia. „T?iuslik plaan, sest kui ka politsei oleks asja uurima hakanud, oleks avastatud vaid isikliku k?ttemaksu ja rahadega sahkerdamise j?lgi, mille Valls oleks kinni m?tsinud. Salgado oli ideaalne s??t, sest teda sai kergesti seostada teiste vangide, eriti David Mart?niga, kelle k?si pidi kogu seda plaani nii-?elda varjust juhtima. Ometi suutis Valls pikki aastaid s?ilitada k?lma verd. Ent p?rast 1956. aasta atentaadikatset C?rculo de Bellas Arteses, millega Morgado tema elu kallale kippus, hakkas Valls vaikselt enesevalitsust kaotama. Ta korraldas Salgado vabastamise, et saaks lasta teda j?litada, lootuses, et too juhatab ta Mart?nini, ent Salgado k?rvaldati, kui too lootis parajasti k?ppa peale panna vanale r??vsaagile, mille ta oli veidi enne 1939. aastal aset leidnud arreteerimist ?hte P?hjavaksali hoiukappi varjule toimetanud. Mees polnud enam kasulik ja tema vagaseks tegemine ei j?tnud mingeid j?lgi. Valls aga sai hakkama mitme suurema ja v?iksema apsakaga, mis tekitasid valej?lgi. Ta sundis Pablo Cascost – ?he talle kuuluva ettev?tte, Ariadna kirjastuse t??tajat – v?tma ?hendust Semperete perekonna liikme, kellegi Beatriz Aguilariga, kellega tol mehel oli kunagi suhe olnud. Sempered on ?he vanaraamatupoe omanikud, mida Mart?n ja v?imalik, et ka tema kaasosalised, v?isid Vallsi arvates pelgupaigana kasutada, kuna Mart?nil oli olnud mingit laadi suhe raamatupoe omaniku hinge heitnud naise Isabella Gispertiga, poe praeguse juhataja ja Beatrizi abikaasa Daniel Sempere emaga. Ja h?va, n??d sa v?id mind katkestada, enne kui sul hoog peale tuleb.” „Aga Mataixi raamatud? Kuidas seletada Vallsi lauasahtlisse peidetud raamatut, mille ma leidsin ja mis tema t?tre Mercedese s?nutsi pidi olema viimane asi, mida isa enne kadumaj??mist k?es hoidis?” „Eks see ole osa sellestsamast strateegiast. Mataix oli olnud Mart?ni s?ber ja kolleeg ning Montju?ci vang. Surve, ?hvardused ja salajane vanden?u said Vallsist v?hehaaval jagu, nii et ta otsustas koos oma usaldusmehe Vicentega isiklikult Barcelonasse s?ita, et astuda vastu oma arvatavale k?ttemaksuinglile, David Mart?nile. Politsei on arvamusel – ja mina olen nendega ?hel n?ul –, et enda teada suundus Valls salajasele kohtumisele Mart?niga, mille k?igus ta lootis temast l?plikult vabaneda.” „Aga nagu Mataix, oli ka Mart?n juba aastaid surnud.” „T?pselt. Tegelikult ootasid teda ees hoopis Sanch?s ja Morgado.” „Kas Vallsil polnuks lihtsam lasta politseil David Mart?niga tegeleda?” „T?epoolest, aga sel juhul v?inuks tekkida oht, et Mart?n, kes tema arvates oli veel elavate kirjas, oleks vahistamise korral v?lja r??kinud Isabella Gisperti surma ja paljude teiste juhtumitega seotud asjaolud, see aga oleks Vallsi mainele korraliku hoobi andnud.” „K?lab loogiliselt. Vist. Aga edasi?” „Kui Valls Sanch?sel ja Morgadol peos oli, viisid nad ta ?hte vanasse Castellsi tehasesse Pueblo Nuevos, mis on juba aastaid suletud, ent kuulub Metrobarna kinnisvaraagentuurile. Sanch?s tunnistas ?les, et nad piinasid teda tunde ja viskasid siis laiba ?hte tehaseahju. Kui ma Gil de Parteraga telefonis r??kisin, oli ta just saanud kinnitust, et politsei oli leidnud luuj??nuseid, mis arvatavalt kuuluvad Vallsile. Nad on v?lja n?udnud Vallsi hammastest tehtud r?ntgen?lesv?tted, et kindlaks teha, kas tegemist on t?epoolest ministri s?ilmetega. Kujutan ette, et kas t?na ?htuks v?i homme hommikuks on meil selgus k?es.” „Nii et juhtum on siis l?petatud?” Leandro noogutas. „See osa k?ll, mis puudutab meid. J??b veel v?lja selgitada, kas oli ka teisi kaasosalisi ja kui kaugele Ignacio Sanch?se kavandatud vanden?u niidid viivad.” „Kas sellest teatatakse ka ajakirjandusele?” Leandro naeratas. „Muidugi mitte. Just praegu toimub siseministeeriumis koosolek, kus peetakse aru, mida avalikkusele teatatakse ja mis vormis. Rohkem ?ksikasju ma ei tea.” J?rgnes pikk vaikus, mida kergelt h?iris vaid Leandro, kes pilku Alicialt t?stmata teed r??pas. „See k?ik on eksitus,” pomises Alicia viimaks. Leandro kehitas ?lgu. „V?imalik. Aga see pole enam meie otsustada. Meie t?? – leida j?lg, mis viiks Vallsi asukohani – on tehtud. Ja pealegi tulemuslikult.” „Pole t?si,” vaidles Alicia vastu. „Nii v?tavad asja kokku isikud, kelle h??lel on m?rksa enam kaalu kui minu v?i endastki m?ista ka sinu omal, Alicia. Eksitus oleks hoopis mitte m?ista, millal on aeg asjale punkt panna. N??d on meie ?lesanne vaid diskreetseks j??da ja lasta k?igel oma loomulikku rada kulgeda.” „H?rra Montalvol on ?igus, Alicia,” s?nas Vargas. „Meie ei saa enam midagi teha.” „Paistab, et oleme juba k?llalt teinud,” vastas Alicia k?lmalt. Leandro vangutas noomivalt pead. „Kapten, kas j?taksite meid korraks omavahele?” k?sis Leandro. Vargas t?usis p?sti. „Endastki m?ista. Ma l?hen ?le t?nava oma tuppa ja helistan politseijaoskonda, et saada edasised juhtn??rid.” „Minu arvates on see suurep?rane m?te.” Aliciast m??dudes v?ltis Vargas tema pilku. Ta sirutas Leandrole k?e ja too surus seda s?bralikult. „Suur t?nu abi eest, kapten. Ja et te nii h?sti mu Alicia eest hoolt kandsite. Olen teile t?esti teene v?lgu. Koputage julgesti minu uksele, kui teil peaks iial ?kspuha mis asjus abi vaja minema.” Vargas noogutas ja lahkus diskreetselt. Omavahele j??des andis Vargas Aliciale m?rku l?hemale tulla ja tema k?rval sohval istet v?tta. Naine kuuletus t?rksalt. „Tore mees see Vargas.” „Suuv?rk on tal veel eriti tore.” „?ra ole ?lekohtune. Ta on t?estanud, et on v??rt politseinik. Mulle ta meeldib.” „Minu teada on ta vaba.” „Alicia, Alicia…” Leandro pani isalikult oma k?e ta ?lgade ?mber ja kallistas teda kergelt. „Lase tulla, enne kui sa plahvatad,” julgustas ta. „Kergenda s?dant.” „See k?ik on t?ielik pask.” Leandro surus teda kiindunult enda vastu. „Olen n?us. R?pakas t??. Sugugi mitte selles vaimus, nagu meil sinuga kombeks, aga ministeeriumi rahvas ilmutas juba n?rvilisuse m?rke. Ja El Pardost tuli teade, et nende jaoks on piir k?es. Ega see poleks ka meeldiv olnud, kui nad oleksid hakanud arvama v?i lausa v?lja ?tlema, et meie oleme need, kes ei suuda tulemusi saavutada.” „Aga Lomana? On temast mingit elum?rki?” „Hetkel mitte, ei.” „Kummaline.” „On t?esti. Aga see on ?ks neid lahtisi otsi, mis paari j?rgmise p?eva jooksul ilmselt kokku s?lmitakse.” „Neid lahtisi otsi on p?ris palju,” m?rkis Alicia. „Mitte ?lem??ra. Sanch?se osas on k?ik ?sna selge. Korralikult dokumenteeritud juhtum, mis h?lmab suuri summasid ja isiklikke reetmisi. ?lestunnistus on olemas, nagu ka t?endid, mis seda kinnitavad. K?ik otsad jooksevad kokku.” „Pealtn?ha k?ll.” „Gil de Partera, siseministri ja El Pardo hinnangul on juhtum lahendatud.” Alicia tahtis midagi ?elda, aga muutis meelt. „N??d ongi ju k?es see, mida sa nii v?ga ihkasid, Alicia. Kas sa siis ei taipa?” „Mida ma ihkasin?” Leandro silmitses teda nukralt. „Vabadust. Et saad minust, sellest vastikust Leandrost, igaveseks lahti. Kaod.” „Kas te m?tlete seda t?siselt?” „Ma andsin sulle ju s?na. Selline oli kokkulepe. Viimane juhtum. Ja siis saad vabaks. Miks ma sinu arvates siis Barcelonasse tulin? K?ik oleks ju saanud ka Gran Hotel Palace’ist lahkumata telefoni teel korda ajada. Sa tead ometi, kui v?ga ma reisimist vihkan.” „Miks te siis tulite?” „Et ?elda seda sulle silmast silma. Ja kinnitada, et olen sinu s?ber ja j??n selleks alati.” Leandro v?ttis ta k?e ja naeratas. „Sa oled vaba, Alicia. Alatiseks vaba.” Naise silmad t?itusid pisaraist. Tahtmatult embas ta Leandrot. „Tulgu, mis tuleb,” lausus ta mentor, „ja tee, mis sa iganes teed, aga j?ta meelde, et mina olen su jaoks alati olemas. Mis tahes k?simuses. Ei mingeid kohustusi ega sidemeid. Sain ministeeriumist loa kanda sulle ?le sada viisk?mmend tuhat peseetat, mis j?uavad sinu arvele selle n?dala l?puks. Ma tean, et sa ei hakka minust puudust tundma ega minu j?rele igatsema, aga kui seda pole liiga palju palutud, siis ehk helistad vahetevahel, kas v?i ainult j?ulude puhul. Kas sa teeksid seda?” Alicia noogutas. Leandro suudles teda laubale ja t?usis p?sti. „Minu rong v?ljub tunni aja p?rast. Hakkan parem jaama poole liikuma. ?ra tule saatma. Mitte mingil juhul. Mulle ei meeldi stseenid, sa ju tead k?ll.” Alicia saatis ta ukseni. Hetk enne v?ljumist p??ras Leandro ?mber, ning esimest korda elus tundus Aliciale, et mees on kohmetu ja segaduses. „Ma pole sulle seda kunagi ?elnud, sest arvasin, et mul pole selleks ?igust, aga n??d on see ilmselt v?imalik. Ma olen sind alati armastanud ja j??n sind armastama nagu oma t?tart, Alicia. Ehk pole ma osanud olla maailma k?ige parem isa, aga sina oled olnud mu elu suurim r??m. Tahan, et sa oleksid ?nnelik. Ja see on t?esti ausalt minu viimane k?sk sulle.” 5 Alicia tahtis teda uskuda. Tahtis uskuda sellise innuga, mida toob kaasa kahtlus, et t?de teeb haiget ning et argp?ksid elavad kauem ja ?nnelikumalt – isegi omaenda elu vangikongis. Ta vaatas aknast v?lja, silmitsedes Leandrot, kes sammus t?navanurgal ootava auto juurde. Tumedate prillidega sohver hoidis talle ust lahti. See oli ?ks neid tohutu suuri musti autosid, toonitud aknaklaaside ja kr?ptilise numbrim?rgiga tanke, mida v?ib vahel n?ha surnuvankri kombel l?bi liiklusm?llu r?hkimas – sedasorti auto, mille teelt k?ik kahte lehte t?mbuvad, sest on k?simatagi selge, et sellises ei s?ida tavalised inimesed ja et targem on eemale hoida. Enne autosse istumist p??ras Leandro veel hetkeks ?mber ja heitis pilgu tema akna poole. Mees lehvitas talle ja kui Alicia p??dis neelatada, avastas ta, et tema suu on t?iesti kuiv. Ta tahtis teda uskuda. Tund aega k?ndis ta m??da korterit ringi nagu puuri pistetud loom ja s??tas ?he sigareti teise j?rel. Enam kui kord, enam kui k?mme korda astus ta akna juurde, et m??ta pilguga t?nava vastask?lge, lootuses n?ha Vargast tema ??ritoas Gran Caf? kohal. Mehest ei olnud mingit m?rki. Tal oli olnud k?llalt aega, et helistada Madridi ja oma juhtn??rid k?tte saada. K?llap oli mees jalutama l?inud, et pead klaarida ja j?tta jumalaga Barcelonaga, kust ta pidi peagi lahkuma. Viimane asi, mida ta praegu soovis, pidi olema Alicia seltskond, kuna valitses oht, et too kriibib tal silmad peast selle eest, et ta oli Leandrole k?ik v?lja lobisenud. Vargasel ei olnud valikut. Ka seda oleks Alicia tahtnud uskuda. Otsekohe p?rast Leandro lahkumist oli Alicia tundnud kihvatust puusas. Alguses ei teinud ta sellest v?lja, aga n??d tajus ta tuima pulseerivat valu. Oli tunne, nagu l??ks keegi tema ihusse v?hehaaval naela. Ta kujutles metalset teravikku luud kraapimas ning aegamisi sellesse tungimas. Ta lonksas veel ?he klaasi veiniga alla pool tabletti ning heitis sohvale ootama, millal rohi m?ju avaldab. Alicia teadis, et joob liiga palju. Tal polnud tarvis ei Vargast ega Leandrot tema j?rele vaatama ega seda talle meelde tuletama. Ta tundis alkoholi oma veres ja hinge?hus, aga see oli ainus asi, mis suutis ta ?revust talitseda. Alicia sulges silmad ja hakkas m?ttes Leandro lugu ?ksipulgi l?bi v?tma. Mees ise oli alles lapseohtu Aliciale ?petanud, et alati tuleb kuulata ja lugeda „t?istuledega”. „Selgituse s?naosavus on otseses seoses k?neleja intelligentsusega, samamoodi nagu selle usutavus on otseses seoses kuulaja rumalusega,” oli mees talle ?elnud. Sanch?se ?lestunnistus – nii nagu Gil de Partera seda Leandrole esitanud oli – tundus esmapilgul veatu, eriti just sellep?rast, et ta seda ei olnud. See seletas ?ra peaaegu k?ik, mis oli juhtunud, ent j?ttis muist otsi lahtiseks, nii nagu k?ige usutavamate selgituste puhul ikka on. T?de ei ole kunagi veatu ega t?ida kunagi k?iki ootusi. T?de j?tab alati ?hku kahtlusi ja k?simusi. Ainult valed on l?bi ja l?hki usutavad, sest need ei pea t?elust kuidagi ?igustama, vaid meile lihtsalt kinnitama seda, mida me kuulda tahame. Viieteistk?mne minuti p?rast hakkas tablett m?juma ning valu leevenes, kuni Alicia ei tundnud enam midagi peale terava kirvenduse, mida ta oli harjunud eirama. Ta sirutas k?e sohva alla ja t?mbas v?lja kasti kaustadega, mis nad olid Briansi m??blilaost pihta pannud. M?te, et Leandro auv??rne taguots oli terve hommikupooliku aimamatult selle peal puhanud, t?i Aliciale tahes-tahtmata naeratuse n?ole. Ta heitis kastis peituvatele kaustadele kiire pilgu. Suurem osa neist v?i v?hemasti olulisemad paberid olid juba ametlikku toimikusse lisatud. Kasti p?hjas sobrades sattus ta k?si aga ?mbrikule, millel oli kirjas s?na ISABELLA, muud ei midagi. Ta avas ?mbriku ja t?mbas v?lja mingi m?rkmiku. Esimeste lehtede vahelt libises v?lja ?huke kaart. See oli vana foto, mille servad hakkasid juba tuhmuma. Pildil v?is n?ha heledate juuste ja erksa pilguga noort neidu, kes naeratas kaamerasse nagu keegi, kellel on terve elu alles ees. Midagi selles n?os meenutas Aliciale noormeest, kellest ta oli Sempere ja poegade vanaraamatupoe l?vel m??dunud. Ta uuris foto teist k?lge ja tundis sedamaid ?ra advokaat Briansi k?ekirja: Iga t?he kuju ning asjaolu, et Brians polnud lisanud naise perekonnanime, andsid tunnistust tema tundelisest seotusest. Lootusetute juhtumite advokaadi s?dant ei n?rinud mitte ?ksnes s??mepiinad, vaid ka iha. Alicia j?ttis foto lauale ja hakkas m?rkmikku l?bi lehitsema. K?ik lehek?ljed olid t?idetud ?htlase selge k?ekirjaga, mis kuulus ilmselgelt naisele. ?ksnes naine v?ib kirjutada nii arusaadavalt, varjamata end jaburate kaunistuste taha. V?hemasti juhul, kui ta kirjutab ainult iseenda ja mitte kellegi teise tarbeks. Alicia p??rdus tagasi esimesele lehek?ljele ja hakkas lugema. Minu nimi on Isabella Gispert ja ma olen s?ndinud Barcelonas 1917. aastal. Olen kahek?mne kahe aastane ja tean, et kahek?mne kolmandat eluaastat ma ei n?e. Kirjutan neid s?nu t?ie teadmisega, et mul on elada j??nud veel vaevalt paar p?eva ning et varsti pean ma lahkuma neist, kellele v?lgnen siin ilmas k?ige enam: oma pojast Danielist ja abikaasast Juan Semperest, k?ige parema s?damega mehest, keda ma tunnen, mehest, kes on mulle kinkinud usaldust, armastust ja kiindumust, mida ma surreski ei v??ri. Ma kirjutan iseendale, kuna kannan kaasas saladusi, mis ei kuulu mulle, ja kuna tean, et keegi neid lehek?lgi iial ei loe. Kirjutan selleks, et elustada oma m?lestusi ja elu k?lge klammerduda. Minu ainus soov on meenutada ja m?ista, kes ma selline olin ja miks ma tegin seda, mida ma tegin – kuni olen veel v?imeline midagi meenutama ja enne, kui mu juba tuhmuma kippuv teadvus mind l?plikult maha j?tab. Kirjutan, hoolimata valust, sest mu kaotus ja piin on ainsad, mis mind veel elu k?ljes kinni hoiavad, ning kuna ma kardan surma. Kirjutan, et pihtida neile lehek?lgedele siin seda, mida ma ei saa pihtida neile, keda ma armastan, kartusest neile oma s?nadega haiget teha ja nende elu ohtu seada. Kirjutan, sest kuni ma suudan meenutada, v?in kas v?i hetke veel nende seltsis viibida… Terve tunni v?ltel oli Alicia selle m?rkmeraamatu lehek?lgedesse neeldunud, kurdina ja pimedana ?mbritseva suhtes, unustanud valu ja meeltesegaduse, mille Leandro visiit oli temas esile kutsunud. Terve tunni oli olemas ?ksnes lugu, mida need kirja pandud s?nad talle jutustasid, lugu, mille kohta ta l?puni lugematagi teadis, et see tal iial ei unune. Kui ta oli k?ik l?bi lugenud ja Isabella pihtimuse vastu rinda surunud, t?itusid ta silmad pisaratest ning ta suutis vaid k?e huultele t?sta, et oma sisemusest kerkivat karjet summutada. Just sellisena leidis Fernandito ta m?ne aja p?rast eest, olles paar korda ukse taga koputamas k?inud. Vastust saamata astus ta sisse ning n?gi Aliciat kerra t?mbununa nutmas, nagu ta polnud kunagi varem kedagi nutmas n?inud. Poiss ei m?istnud teha muud, kui tema k?rvale p?lvili laskuda ja ta oma k?te vahele v?tta, sellal kui Alicia oigas valust, nagu oleks keegi ta sisikonna p?lema s??danud. 6 M?ni lihtsalt on kaotajaks s?ndinud, m?tles ta endamisi. Fernandito oli aastaid unistanud sellest, et teda niiviisi kaisus hoida, ja kui see n??d viimaks ?nnestus, kujunes sellest hoopis kurvem s?ndmus, kui ta oli iial osanud ette kujutada. Poiss toetas ?rnalt Alicia pead, kuni too rahunes. Fernandito ei teadnud enam, mida teha v?i ?elda. Ta polnud naist kunagi sellisena n?inud. Tegelikult polnud teda sellisena isegi ette kujutanud. K?igis oma unistustes, mis Fernandito oli aastate jooksul oma nooruslike ihalduste altarile toonud, seisis Alicia Gris purustamatuna, k?vana kui teemant, mis on tugevam k?igest. Kui naine viimaks nuuksumise l?petas ja pilgu t?stis, oli Fernandito tunnistajaks purustatud Aliciale, kelle silmad olid punased ja naeratus nii habras, et n?is, nagu v?iks ta iga hetk pisikesteks kildudeks pudeneda. „On teil n??d parem?” pomises Fernandito. Alicia vaatas talle otsa ja suudles teda ette hoiatamata suule. Poiss, kes tundis k?igis oma keha ja hinge soppides, mille olemasolust tal seni aimugi polnud, tuld p?lema lahvatamas, peatas ta. „Preili Alicia, ma ei usu, et see on see, mida te praegu teha tahaksite. Te olete segaduses.” Naine langetas pea ja t?mbas keelega ?le huulte. Fernandito teadis, et see kujutluspilt j??b tema m?llu kuni hauani ja ehk isegi teispoole seda. „Anna andeks, Fernandito,” lausus Alicia p?sti t?ustes. Ka poiss ajas end jalule ja pakkus siis naisele tooli, mille see ka vastu v?ttis. „See j??b meie vahele, eks ole?” „Muidugi,” vastas poiss, m?eldes endamisi, et isegi kui ta ?ritaks, poleks tal aimugi, mida v?i kellele r??kida. Alicia heitis pilgu enda ?mber ning ta pilk j?i pidama keset s??gituba asetatud pudeli- ja toidukastil. „Teie tellimus,” selgitas Fernandito. „Arvasin, et targem on siia ilmuda koos toidukaupadega, juhuks kui see ennist k?inud h?rrasmees peaks ikka veel siin viibima.” Alicia naeratas ja noogutas. „Mis ma sulle v?lgnen?” „K?ik on maja kulul. Peraladat ei olnud, aga ma t?in selle asemel Prioratot, mis Manolo s?nul pidavat olema oivaline. Mina veinist eriti ei jaga. Aga kui lubate, siis soovitaksin teil…” „V?hem juua. Tean isegi. Ait?h, Fernandito.” „Kas tohib k?sida, mis juhtus?” Alicia kehitas ?lgu. „Ma ei tea t?pselt isegi.” „Aga teil on n??d parem, eks? ?elge, et teil on parem.” „Palju parem. T?nu sinule.” Fernandito, kes polnud kindel, kas teda v?ib uskuda, piirdus noogutusega. „Tegelikult tulin teile r??kima, mis mul ?nnestus v?lja selgitada,” lausus ta. Segaduses Alicia suunas talle oma l?bitungiva pilgu. „Selle t??bi kohta, keda te k?skisite mul j?litada,” selgitas poiss. „See Sanch?s.” „See oli mul p?ris meelest l?inud. Aga ma kardan, et j?ime selle asjaga hiljaks.” „Kas te peate silmas tema vahistamist?” „Sa n?gid siis vahistamist pealt?” Fernandito noogutas. „T?na varahommikul v?tsin koha sisse Paseo de Gracial tema kontorihoone vastas, t?pselt nagu te k?skisite. Seal oli ?ks s?mpaatne vanapapi, keegi t?navakunstnik, kes mind uste juures valvamas n?hes k?skis edasi anda tervitused kapten Vargasele. Kas tema t??tab ka teie heaks?” „Tema on iseseisev ettev?tja. Kunstnike v?rk. Ja mis edasi sai?” „Tundsin Sanch?se ?ra, sest ta kandis v?lja tulles v?ga peent ?likonda ja kunstnik kinnitas ka, et tegu on k?nealuse isikuga. Mees istus taksosse ja ma s?itsin talle motorolleriga j?rele – Bonanova linnaossa. Ta elab Iradieri t?naval ?hes jalustrabavas h??rberis. Ilmselt on tal ?rivaistu, sest see linnajagu on ikka kuradi kallis ja see maja…” „Tal on naisev?tu vaistu,” m?rkis Alicia. „Nojah. Veab tal. Igatahes ilmusid ?ige pea p?rast tema saabumist platsi mingi auto ja politseimasin, kust astus v?lja terve kari politseinikke. Neid oli v?hemasti seitse v?i kaheksa t?kki. K?igepealt piirasid nad maja sisse ja siis lasi ?ks neist, kes oli politseiniku kohta ikka v?ga peenutsevalt riides, uksekella.” „Ja kus sina kogu selle aja jooksul olid?” „Peidus. Seal on ?le tee ?ks suur maja, mis on parajasti remondis ja kus on v?ga lihtne ennast varjata. Nagu n?ete, v?tsin tarvitusele ettevaatusabin?ud.” „Ja edasi?” „Paari minuti p?rast toodi Sanch?s v?lja, k?eraudades ja s?rgiv?el. Ta t?rkus vastu, aga ?ks politseinik tema taga virutas talle jalaga p?lve?ndlasse ning ta lohistati politseiauto kongi. Ma tahtsin neile j?rele s?ita, aga mulle tundus, et see peenelt riietatud v?mm silmitseb suurt vana maja kahtlustavalt, nagu haistaks minu sealviibimist. Politseiauto tuiskas t?iskiirusel minema, aga teine auto j?i paigale. Nad s?itsid ainult natuke kaugemale, nii et ma neid sealt majast enam ei n?inud. Igaks juhuks otsustasin vaikselt oma pelgupaigas edasi istuda.” „Sa toimisid ?igesti. Sellises olukorras ei maksa oma ?nne proovile panna. Kui kaotad j?lje, siis kaotad. Parem j?ljest ilma j??da kui peast.” „Nii ma isegi m?tlesin. Isa ?tleb ikka, et kes kaotab kannatuse, kaotab varem v?i hiljem ka pea.” „Targad s?nad.” „Aga asi on selles, et ma hakkasin juba n?rvi minema ja pidasin aru, kas lipsata minema v?i mitte, kui maja ees peatus ?ks teine auto. V?ga uhke Mercedes. Sealt astus v?lja ?ks eriskummaline kuju.” „Eriskummaline?” „Tal oli ees mingisugune mask, nagu oleks tal pool n?gu puudu v?i umbes nii.” „Morgado.” „Te siis teate teda?” „See on Sanch?se autojuht.” Fernandito noogutas, s?da taas tulvil vaimustust, et saab oma jumaldatud Alicia saladusi jagada. „Nii mulle tunduski. Ta oli ka vastavalt riides. ?hes?naga, see mees astus autost v?lja ning l?ks majja sisse. Natukese aja p?rast tuli ta ?ue tagasi, seekord ?he daami seltsis.” „Kuidas see naine v?lja n?gi?” „Noor. Umbes nagu teie.” „Kas ma paistan sinu silmis noor?” Fernandito neelatas. „?rge ?rritage mind. Naine oli noor, nagu ma ?tlesin. Mitte ?le kolmek?mne, aga riides kuidagi soliidselt, nagu oleks vanem. J?ttis rikka mulje. Kuna ma ei teadnud, kes ta on, andsin talle m?ttes nimeks Judy Garland, teate k?ll seda filmin?itlejat?” „Ega sa v?ga m??da ei pannudki. Tema nimi on Victoria Ubach – v?i Sanch?s. Ta on selle arreteeritud pankuri naine.” „Seda ma arvasin. Need kaabakad jahivad alati endast nooremaid ja rikkamaid naisi.” „Sellisel juhul sa tead, mida teha tuleks.” „Minust pole selleks asja. Aga p??rdume n??d tagasi: nad m?lemad istusid Mercedesesse. Naine istus ette, autojuhi k?rvale, ja see tundus mulle kummaline. Kohe, kui nad s?itma hakkasid, v?ttis see teine politseiauto neile sappa.” „Ja sina omakorda neile.” „No loomulikult.” „Kui kaugele sa neid j?litasid?” „Mitte v?ga kaugele. Mercedes p??ras ?helt kitsukeselt ja ?ikilt t?navalt teisele – sellised t?navad, kus kasvavad eukal?ptid ning kus v?ib n?ha ainult toat?drukuid ja aednikke k?ndimas –, kuni j?udis viimaks Cuatro Caminose t?navale ja sealt edasi Tibidabo aven??le, kus ?ks sinine tramm oleks mind ??repealt alla ajanud.” „Peaksid hakkama kiivrit kandma.” „Mul on ?he Ameerika s?duri oma, mis ma kunagi Encantese turult ostsin. Sobib mulle nagu valatult. Kirjutasin sellele markeriga peale Reamees Fernandito…” „Asja juurde, Fernandito.” „Vabandust. Ma j?rgnesin neile piki Tibidabo aven??d, sinnamaale, kus trammitee l?peb.” „Nad l?ksid siis k?israudtee peatusse?” „Ei. Autojuht ja proua… Ubach p??rasid peatuse eest teele ja auto s?itis edasi selle maja juurde k?nka otsas, mis n?eb v?lja nagu muinasjutuloss ja on igale poole n?ha. See on vist k?ll Barcelona k?ige ilusam maja.” „Ongi. Selle nimi on El Pinar,” s?nas Alicia, kes oli seda lapsena tuhandeid kordi silmitsenud, kui ta tohtis p?hap?eviti orbudekodust v?lja minna ja unistas elust selles majas tohutu raamatukogu seltsis, ?ine linn jalge ees laiumas nagu t?htedega tikitud v?luvaip. „Ja politseiauto?” k?sis ta. „Politseiautos s?itis kaks koeral?ustaga kappi. ?ks neist j?i maja ette passima ja teine l?ks restorani La Venta helistama. Ootasin seal peaaegu terve tunni, aga mitte mingit liikumist polnud. L?puks heitis ?ks neist v?mmidest mulle v?ga ebameeldiva pilgu ning selle peale tulingi siia, et r??kida teile juhtunust ja saada teilt edasised korraldused.” „T?helepanuv??rselt hea t??, Fernandito. Selle asja peale on sul igatahes vaistu.” „Arvate?” „Ma ?lendan sind reamehest kapral Fernanditoks.” „Mis asjapulk see veel on?” „Otsi ise s?naraamatust, Fernandito. Kes keeli ei ?pi, selle aju muutub ajapikku lillkapsap?reeks.” „Mida k?ike teie ka ei tea… Aga millised on siis edasised korraldused?” Alicia m?tles paar sekundit. „Vaheta riided ja t?mba nokam?ts p?he. Siis mine sinna tagasi ja j?? valvama. Aga roller pargi kuhugi kaugemale, muidu v?ib sind m?rganud politseinik selle ?ra tunda.” „Ma j?tan selle La Rotonda ette ja l?hen trammiga edasi.” „Hea m?te. ?rita selgust saada, mis seal majas toimub, aga ?ra mitte millegagi riski. Mitte mingil juhul. Kui sulle tundub, et keegi su ?ra tunneb v?i sind kuidagi kahtlaselt vahib, siis lase kohe jalga. Said aru?” „T?ielikult.” „Paari-kolme tunni p?rast tule siia tagasi ja r??gi mulle k?igest.” Fernandito t?usis p?sti, valmis uuesti teenistusse asuma. „Aga mis te ise vahepeal ette v?tate?” uuris ta. Alicia ?est andis m?rku, et ta v?ib teha p??raselt palju v?i siis ?ldse mitte midagi. „Te ei tee ometi mingeid rumalusi?” p?ris Fernandito. „Kust sa selle peale tuled?” Poiss silmitses teda ukse ees seistes ?pris murelikul pilgul. „Ma ei tea.” Seekord l?ks Fernandito trepist alla p?ris normaalses tempos, ent iga ta samm trepil k?las kui etteheide. ?ksi j??des torkas Alicia Isabella p?eviku diivanialusesse kasti tagasi. Ta l?ks vannituppa ja pesi n?gu k?lma veega. Siis v?ttis ta riided seljast ja avas riidekapi ukse. Ta valis v?lja ?he musta kleidi, mille kohta Fernandito oleks ?elnud, et see p?rineks nagu otse Judy Garlandi garderoobist. Kui Alicia oli saanud kahek?mne kolme aastaseks – sama vanaks kui Isabella Gispert surres –, oli Leandro talle ?elnud, et ta v?ib kingituseks saada, mida iganes soovib. Ta oli palunud mehelt seda kleiti, mida oli juba kuid ?he Rosell?ni t?nava butiigi vaateakna taga imetlemas k?inud, ja selle juurde sobiva paari mustast seemisnahast Prantsuse kingi. Leandro oli vastuv?iteid esitamata kulutanud nende peale terve varanduse. M??janna, kes ei teadnud ega s?andanud ka p?rida, kas Alicia on tema t?tar v?i kallim, oli talle ?elnud, et v?hesed naised suudavad s??rase r?ivastuse v?lja kanda. Butiigist lahkudes oli Leandro ta La Pu?alada restorani s??ma viinud, kus peaaegu k?ik lauad olid t?is neid, keda halastavalt ?rimeesteks nimetatakse – neil hakkas ila tilkuma nagu hagijatel, kui Alicia neist m??da k?ndis, ja nad heitsid Leandrole kadetsevaid pilke. „Sind vahitakse sellep?rast nii, et sind peetakse luksushooraks,” s?nas Leandro klaasi t?stes. Sellest ?htupoolikust saati polnud Alicia seda kleiti kordagi kandnud. Kui Alicia endale peegli ees n?gu p?he tegi, silmi varjutas ja huuli r?hutas, ilmus ta n?ole naeratus. „Seda sa ju l?ppude l?puks oledki,” lausus ta iseendale. „Luksushoor.” T?navale astudas lubas ta endale, et uitab niisama sihitult ringi, kuigi tegelikult oli talle selge, et Fernanditol oli olnud ?igus ja tal on plaanis teha rumalusi. 7 Sel p?rastl?unal lonkis Alicia tervet m?istust ignoreerides trepist alla, peas k?psemas plaan minna, kuhu jalad viivad. Fernando t?nava kaupluste vaateakendes p?lesid juba tuled, mis heitsid sillutisele v?rvilisi laike. Taevas h??bus erepunane nimbus, joonistades v?lja t?nava kohal k?rguvad karniisid ja katuse??red. Inimesed saalisid siia-sinna, sihiks metroojaam, igap?evased sisseostud v?i unustus. Alicia ?hines jalak?ijate vooga ning j?udis Raekoja v?ljakule, m??dudes seal nunnade eskaadrist, kes liikusid laitmatus rivikorras. Alicia naeratas neile ning ?he nunna pilk ristus tema omaga. Ta j?tkas t??rimist k?ndijate voolus, liikudes edasi piki Obispo t?navat, sulandudes ?hte turismigruppi, mille jahmunud moega liikmed k?ndisid giidi sabas, kes purssis mingit kummalist keelt, millel oli inglise keelega umbes sama palju kokkupuutepunkte kui nahkhiirte piiksumiselgi. „Is this where they used to have the running of the bulls in times of the Romans?” „Jess, dis is de cazidral, mileidi, bat it is ounli oupening after de flamenko zou.” Alicia k?ndis pseudogooti stiilis silla alt l?bi, andes keskaegse moega tsitadelli lummusele j?rele nagu t?eline turist, hoolimata sellest, et kogu see butafooria oli vaevu k?mme aastat vanem kui ta ise. Kui p?ha oli ikka illusioon ja kui soe rumaluse embus! Teispool silda oli ?ks varjude jahil fotograaf oma uhke Hasselbladi kaamera statiivile asetanud ning seadis paika kadreeringut ja rakurssi, et p??da pildile muinasjutuline vaade. See oli ?ks terava pilgu ja range moega tegelane, varjunud tohutute kandiliste raamidega prillide taha, mis andsid talle elutarga ja kannatliku kilpkonna v?limuse. Fotograaf m?rkas teda ja uuris uudishimuga. „Kas soovite l?bi objektiivi vaadata, mademoiselle?” pakkus ta v?lja. Alicia noogutas ujedalt. Fotograaf n?itas talle ette, kuidas see k?ib. Alicia vaatas l?bi fotograafi pilgu ja puhkes naerma, n?hes varjude ja perspektiivide tulev?rki, mille mees oli loonud, andes t?iesti uue ilme t?navanurgale, kust Alicia oli elu jooksul tuhandeid kordi l?bi k?inud. „Silm n?eb, kaamera vaatleb,” selgitas fotograaf. „Kas meeldib?” „H?mmastav,” tunnistas Alicia. „Puhtalt kompositsioon ja perspektiiv. Saladus on valguses. Tuleb vaadata sellise pilguga, nagu oleks valgus voolav. Vari omandab p?gusa hajuva kihi, nagu oleks valgust sadanud…” Fotograaf j?ttis igati professionaalse mulje ning Alicia murdis pead, kuhu see foto viimaks v?lja j?uab. Maagilise valguse kilpkonn luges ta m?tteid. „See on mu raamatu jaoks,” selgitas ta. „Kuidas teie nimi on?” „Alicia.” „?rge ehmatage, aga ma tahaksin teid pildistada, Alicia.” „Mind? Miks?” „Sest te olete valguse ja varju looming nagu see linngi. Mis te kostate?” „Siin v?i? Kohe praegu?” „Ei. Mitte praegu. T?na r?hub teid miski ega lase olla see, kes te tegelikult olete. Ja kaamera tabaks selle ?ra. V?hemalt minu oma k?ll. Ma tahan teid pildistada siis, kui olete selle koorma oma hingelt ?ra saanud ja valgus v?ib teid j??dvustada sellisena, nagu te olete, mitte sellisena, milliseks teid on muudetud.” Alicia punastas esimest ja viimast korda elus. Ta polnud end kunagi varem nii alasti tundnud kui selle kummalise tegelase pilgu ees. „M?elge j?rele,” lausus fotograaf. Mees t?mbas pintsakutaskust v?lja visiitkaardi ja ulatas selle naeratades talle. Alicia pani kaardi tallele ja kiirustas minema, j?ttes fotograafi oma kunstiteose ja kirurgipilgu seltsi. Ta sukeldus katedraali ?mber tunglevasse rahvasumma ja t?ttas edasi otse Puerta del ?ngeli suunas, kuni j?udis Santa Ana t?navani, kust paistis Sempere ja Poegade raamatupoe vaateaken. Sa j?uad veel asjalood nii korraldada, et sa k?ike kihva ei keera. Mine sealt kaarega m??da. Ta v?ttis platsi teisel pool teed, varjudes uksealusesse, kust v?is n?ha poeruume. Linnale oli laskumas Barcelona talvedele omane s?nge sinakas ?htupoolik, mis m?jus nagu kutse k?lma trotsida ning sihitult t?navail ringi uidata. Mine siit minema. Mida sa enda arust teha saad? Ta silmas Bead, kes parajasti ?ht klienti teenindas. Tema k?rval seisis keegi vanem meesterahvas, kes pidi Alicia hinnangul olema tema ?i, h?rra Sempere. V?ike Juli?n istus letil, selg vastu kassaaparaati ja ?lepeakaela s?venenud p?lvedele toetatud raamatusse, mis oli peaaegu sama suur kui ta ise. Alicia naeratas. Korraga ilmus tagaruumist Daniel, s?les virn raamatuid, mille ta letile asetas. Juli?n t?stis pea ja vaatas isale otsa, too sasis k?ega ta juukseid. Poiss ?tles midagi ja Daniel hakkas naerma. Ta kummardus ettepoole ja andis pojale otsaesisele musi. Sul pole mingit ?igust siin olla. See pole sinu elu ja see pole sinu perekond. Kao minema ja t?mbu tagasi oma urgu, kust sa tulid. Alicia silmitses Danieli, kui too sorteeris letile asetatud raamatuid. Mees jagas need kolme kuhja, lausa silitas k?iteid neilt tolmu p?hkides, ning seadis need sirgelt ritta. Alicia m?tles, kuidas v?iks tunduda nende k?te ja nende huulte puudutus. Ta sundis ennast pead ?ra p??rama ja paar sammu eemalduma. Oli see t?esti tema kohus v?i hoopis ?igus teha uudis teatavaks neile inimestele, kes kindlasti elaksid ?ndsas teadmatuses m?rksa ?nnelikumat elu? ?nn v?i sellele k?ige l?hem seisund, mida ?ks m??dukalt arukas olend v?ib soovida, nimelt hingerahu, hajub, kui usust saab teadmine. Veel viimane pilk. H?vastij?tuks. H?vasti igaveseks. Enne kui ta isegi aru sai, seisis ta uuesti poe vaateakna ees. Ta hakkas juba lahkuma, kui korraga m?rkas, et v?ike Juli?n teda silmitseb, nagu haistaks tema sealviibimist. Alicia j?i keset t?navat liikumatult seisma ning inimesed m?ksasid teda m??dudes nagu mingit kuju. M?rkimisv??rse osavusega ronis Juli?n j?ri astmena kasutades leti pealt maha. Vanematele m?rkamatult – Daniel pakkis parajasti raamatuid ja Bea oli koos ?iaga endiselt ?he kliendi teenindamisega ametis – sammus Juli?n l?bi poe ja avas talle ukse. Ta seisatas l?vel ja j?i Aliciat vaatama, endal suu k?rvuni. Alicia raputas pead. Juli?n hakkas tema poole tulema. Selleks ajaks oli Daniel juhtuvat m?rganud ja tema huuled laususid poja nime. Bea p??ras ?mber ja tormas t?navale. Juli?n oli j?udnud Alicia jalgade juurde ja kallistas teda. Alicia v?ttis ta s?lle ning niiviisi Bea ja Daniel nad leidsidki. „Preili Gris?” p?ris Bea pooleldi ?llatunult, pooleldi ?revalt. Kogu lahkus ja soojus, mis oli temast hoovanud tol p?eval, kui nad olid kohtunud, n?is olevat ta maha j?tnud samal hetkel, kui ta m?rkas oma poega tolle v??ra naise s?les. Alicia andis poisi talle ?le ja neelatas kramplikult. Bea surus Juli?ni k?vasti enda vastu ja t?mbas s?gavasti hinge. Daniel, kes silmitses teda ?htaegu v?lutult ja vaenulikult, tegi sammu tema suunas ning seisis tema ja oma perekonna vahele. „Kes te olete?” „See on preili Gris,” selgitas Bea tema selja tagant. „Ta on meie klient.” Daniel noogutas, aga ta n?ole langes kahtlusevari. „Mul on v?ga kahju. Ma ei tahtnud teid ehmatada. Poiss tundis mu ilmselt ?ra ja…” Juli?n vahtis teda endiselt ?ratehtult, taipamata midagi oma vanemate murest. Et k?ik veel keerulisemaks muutuks, ilmus raamatupoe ukse vahele h?rra Sempere pea. „Kas ma j?in millestki ilma?” „Mitte millestki, isa, peale selle, et Juli?n oleks ??repealt plehku pannud…” „See on minu s??,” lausus Alicia. „Ja teie olete…?” „Alicia Gris.” „See daam, kes esitas suurtellimuse? Astuge ometi sisse, v?ljas on k?lm.” „Ma olin tegelikult just minemas…” „Niisugust juttu ma ei taha kuuldagi. Pealegi ma n?en, et olete mu lapselapsega juba s?braks saanud. ?rge arvake, et ta k?igiga kaasa l?heb. Mitte sinnapoolegi.” H?rra Sempere hoidis talle ust lahti ja kutsus teda edasi. Alicia vahetas Danieliga pilgu ja too noogutaski juba veidi rahunenult. „Astuge edasi, Alicia,” kutsus Bea. Juli?n sirutas talle k?e. „Nagu n?ete, pole teil enam valikut,” m?rkis vanaisa Sempere. Alicia naeratas ja astus ?le poe l?ve. Raamatute l?hn m?hkis ta endasse. Bea oli Juli?ni s?lest maha pannud. Laps haaras Alicial k?est ja viis ta leti ??rde. „Ta on teist p?ris sisse v?etud,” mainis vanaisa. „?elge, kas me oleme varem kohtunud?” „Lapsena k?isin ma siin tihti, koos isaga.” Sempere j?i teda vahtima. „Gris? Juan Antonio Gris?” Alicia noogutas. „P?ha jumal! Uskumatu… Sellest on pikki aastaid, kui ma teda viimati n?gin – teda ja ta abikaasat! Vanasti k?isid nad siin peaaegu iga n?dal… R??kige ometi, kuidas neil l?heb!” Alicia tundis, kuidas suu kuivaks t?mbub. „Nad said surma. S?ja ajal.” Vanaisa Sempere ohkas. „Mul on v?ga kahju. Ma ei teadnud.” Alicia p??dis naeratada. „Teil polegi siis enam perekonda?” Alicia raputas pead. Daniel m?rkas, et noore naise silmad on veekalkvel. „Isa, ?ra kuula teist inimest niiviisi ?le.” Vanaisa Sempere oli l??dud. „Su isa oli suurep?rane inimene. Ja minu hea s?ber.” „T?nan,” pomises Alicia peaaegu k?nev?imetuna. J?rgnes pikk vaikus. Daniel tuli neile appi. „Soovite midagi juua? T?na on mu isa s?nnip?ev ja me pakume k?igile klientidele sel puhul klaasikese meie s?bra Ferm?ni tehtud lik??ri.” „Mina ei soovitaks,” sosistas Bea Aliciale selja tagant. „Muide, kuhu see Ferm?n ?ldse j??b? Ta peaks ju ammugi juba tagasi olema?” p?ris vanaisa. „Peaks jah,” vastas Bea. „Ma saatsin ta ?htus??gi juurde m?eldud ?ampanja j?rele, aga kuna ta keeldub oma jalga don Dionisio poodi t?stmast, v?ib ta praegu juba otsaga teispool linna kes teab teab millises urkas olla. Ta v?idab, et see Dionisio segab oma hapuks l?inud veini soodat ja kassikust, et see j?lle ?ige v?rvi omandaks. Ja mina ei jaksa temaga enam vaielda.” „?rge ehmatage,” s?nas vanaisa Alicia poole p??rdudes, „meie Ferm?n ongi niisugune. Nooremana oli see Dionisio falangist ja Ferm?n ei lase k?est ?htki v?imalust teda paika panna. Ta sureb ennem janusse, kui et temalt mis tahes joogipoolist ostab.” „Palju ?nne,” naeratas Alicia. „Kuulge, te kindlasti keeldute, aga… ?kki j??te koos meiega ?htust s??ma? Rahvast tuleb k?ll k?vasti, aga… mulle oleks suur au, kui v?iksin t?na Juan Antonio Grisi t?tart v??rustada.” Alicia heitis pilgu Danielile, kelle n?ole ilmus n?rk naeratus. „Suur t?nu, aga…” Juli?n hakkas tal k?vasti k?est kinni. „N?ete ise, mu pojapoeg k?ib peale. Lubage n??d, et te j??te. Oleme siin niisama omade keskel.” Alicia vaatas maha ja raputas kergelt pead. Ta tundis seljal Bea k?tt ja kuulis tema sosinat: „J??ge!” „Ma ei tea, mida ?elda…” „?rge ?elgegi midagi. Juli?n, sa n?ita ?ige preili Aliciale oma esimest raamatut! Oodake ainult, kuni te seda n?ete…” Juli?n t?ttas sedamaid otsima oma kaustikut, mis oli t?is joonistusi, kritseldusi ja arusaamatuid pookstave. T?is vaimustust, n?itas ta seda Aliciale. „Tema esimene romaan,” s?nas Daniel. Juli?n silmitses Aliciat ootus?revalt. „See n?eb v?ga uhke v?lja…” Pisipoiss l?i r??must k?si kokku, kriitikaga ?limalt rahul. Vanaisa Sempere, kes pidi olema sama vana, kui oleks olnud Alicia isa, uuris Aliciat nukral pilgul, mis n?is olevat talle juba ammu iseloomulik. „Tere tulemast Semperete perekonda, Alicia.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/carlos-ruiz-zafon/vaimude-laburint-ii-raamat/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.