Katk

Katk Albert Camus 320 lk
Po?hja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku su?ndmusega, mida inimesed kummatigi ta?hele ei pane. Ja?rk-ja?rgult saab to?vest aga ko?ike ja ko?iki u?mbritsev reaalsus, mis kustutab mineviku ning paiskab oma ohvrid a?a?rmuslikku kannatuste jadasse, hullusesse, aga ka kaastundesse. Neutraalseks ja?a?da sooviv katkukroonika kirjeldab fakte ja arve ning na?itab linnas toimuvaid muutusi. See on lugu raugematust o?udusest, elluja?a?misest ja vastupanust, eelko?ige aga sellest, kuidas inimkond on la?bi aegade surmale vastu astunud. Nobeli auhinna laureaat Albert Camus (1913–1960) su?ndis ja kasvas Alz?eerias. Ta oli ajakirjanik, toimetaja, na?ite- ja romaanikirjanik, arvukate lu?hijuttude ja poliitiliste esseede autor, aktivist ning – kuigi ta seda ise eitas – filosoof. 25aastaselt kolis Camus Prantsusmaale ja osales aktiivselt vastupanuliikumises. Tema kirjato?o?de peamisteks mo?jutajateks on peetud nii 1930. aastatel la?bielatut kui ka Alz?eerias veedetud lapsepo?lve- ja noorusaastaid. Albert Camus Katk Algupa?rand: LA PESTE Copyright © Editions Gallimard, Paris, 1947 All rights reserved To?lkija: Henno RajandiKorrektor: Triinu-Mari VorpSarja u?ldkujundaja: Zigmunds Lapsa Ku?ljendaja: Liina ValtProjektijuht: Katrin Jaaska Eestikeelse v?ljaande autori?igus: AS Postimees Grupp, 2021Postimees Kirjastus kirjastus.postimees.ee Ko?ik o?igused kaitstud. Selle raamatu u?htegi osa ei tohi reprodutseerida ega edastada u?helgi kujul ega u?hegi vahendiga ilma autorio?iguse omaja kirjaliku loata. ISBN (tru?kis): 978-9916-603-54-3ISBN (elektrooniline va?ljaanne): 978-9916-603-55-0 (epub) ISSN (Postimees Kirjastuse romaanisari): 2674-3264 ISSN (Postimees Kirjastuse romaanisari, elektrooniline va?ljaanne): 2674-3272 Tru?kk: Tallinna Raamatutru?kikoda 7 I ?htmoodi vangip?lve kujutamine teistmoodi vangip?lve kaudu on niisama p?hjendatud kui mis tahes t?elise asja kujutamine teise asja n?ol, mida ei ole olemas. – Daniel Defoe Ebaharilikud s?ndmused, millest see kroonika jutustab, toi-musid 194… aastal Oranis. ?ldiselt omaks v?etud arvamise j?rgi ei olnud nad seal p?ris ?igel kohal ja ulatusid ?le argielu raamide. On ju Oran esimesel pilgul t?epoolest k?igiti harilik linn, ei midagi rohkemat kui ?ks Prantsuse prefektuur Al?ee-ria rannikul. Peab tunnistama, et linn ise on inetu. Tal on vagur ilme ja kulub veidi aega, enne kui saab m?rgatavaks see, mis teeb ta erinevaks lugematutest samasugustest kaubalinnadest mis tahes laiuskraadil. Eks p??tagu ette kujutada linna ilma tuvi-deta, puudeta ja aedadeta, linna, kus teie k?rva ei kosta tiibade sabinat ega puulehtede sahinat – ?hes?naga, t?iesti omap?rata 8 linna! Aastaaegade vaheldumist v?ite seal lugeda ainult taevast. Kevadekuulutajaiks on seal ?ksnes mahenenud ?hk ja lille-korvid, mida v?ikesed lillem??jad ??relinnast toovad. Siinne kevad on turukaup. Suvel paneb p?ike tulikuivad hooned h??-guma ja puistab seinad tuhkja tolmuga ?le. Sel ajal v?ib elada vaid suletud luukide taga. S?gisel seevastu on poriuputus. Ilu-sad ilmad tulevad alles talvel. V??ra linnaga tutvumiseks on ?ks lihtne viis – tuleb tundma ?ppida, kuidas seal t??tatakse, kuidas seal armastatakse ja kui-das seal surrakse. Ei tea, kas see tuleb ilmastikust v?i muust, ent meie v?ikses linnas tehakse seda k?ike korraga, ?htmoodi s?ge-dalt, nagu unes. See t?hendab, et inimestel on seal igav ja nad p??avad hoolega omandada kindlaid harjumusi. Meie kaas-kodanikud t??tavad usinalt, aga ikka ainult rikastumise sihiga. Nende eriliseks huviobjektiks on kaubandus ja nende peamiseks tegevusalaks, nagu nad ?tlevad, on ?ri. Muidugi oskavad nad hinnata ka lihtsaid r??me, neile meeldib naisi armastada, kinos k?ia ja meres supelda. Aga need l?bud j?tavad nad v?ga m?ist-likult laup?eva?htuks ja p?hap?evaks, teistel n?dalap?evadel aga p??avad v?imalikult palju raha teenida. ?htuti, kui nad kantseleist lahkuvad, tulevad nad kindlal kellaajal kohvikuisse kokku, jalutavad ?hel ja samal bulvaril v?i istuvad r?dudel. Nooremate kired on tulised ja ??rikesed, eakamate pahed aga ei ulatu kaugemale veerem?nguseltsidest, klubi?htutest ja ringi-dest, kus suurte summade peale kaarte m?ngitakse. Kahtlemata v?idakse ?elda, et see pole omane sugugi mitte ainult meie linnale ja et l?ppude l?puks on k?ik meie 9 kaasaegsed niisamasugused. Muidugi, t?nap?eval oleme harju-nud ?limalt loomulikuks pidama, et inimesed t??tavad hom-mikust ?htuni ja raiskavad ?lej??nud aja, mis neile elamiseks on antud, kaartidele, kohvikule ja lobisemisele. Aga on linnu ja maid, mille elanikel vahetevahel ?rkab aimus millestki muust. Nende eluviisi see enamasti ei muuda, kuid hetkeks t?stab kahtlus ikkagi pead, ja ka see on juba midagi v??rt. Oran aga on n?htavasti linn ilma kahtlusteta, t?hendab k?igiti moodne linn. J?relikult ei ole ka vajadust l?hemalt kirjeldada, millisel moel meil armastatakse. Niinimetatud armastusaktis ahmivad mehed ja naised rutates teineteist v?i siis teevad armastuse endale paariviisi pikaajaliseks harjumuseks. Nende kahe ??r-muse vahel sageli ei ole keskteed. Aga seegi pole algup?rasem kui k?ik muu. Nii nagu mujal, nii ei ole ka Oranis inimestel j?relem?tlemiseks aega ja paratamatult j??vad nende vastasti-kused kiindumused tihtipeale ebateadlikuks. K?ige omap?rasem asi meie linnas on see, et seal on vahel v?ga keeruline surra. Keeruline pole siinkohal just k?ige sobi-vam s?na – ?igem oleks r??kida ebamugavustest. Kunagi pole meeldiv haige olla, aga on linnu ja maid, mis teid teie hai-guses toetavad, kus v?ib ohjad muretult l?dvale lasta. Haige vajab hellust, ta tahab kellegi najale toetuda, ja see on t?iesti loomulik. Aga Oranis n?uab k?ik head tervist – ??rmus-lik kliima, t?htsus, mida k?imasolevatele ?riasjadele antakse, k?le t?hi ?mbrus, ??rike ?htuh?marus ja siinsete naudingute laad. Haige tunneb ennast siin v?ga ?ksildasena. M?elge neile, kes p??sematult ootavad surma sadade kuumusest naksuvate 10 seinte taga, kuna selsamal hetkel istub kogu ?lej??nud elanik-kond telefoni otsas v?i kohvikus ja r??gib vekslitest, konosse-mentidest ja diskontost. Te m?istate siis, kui ebamugav v?ib olla surm, isegi moodne surm, kui see tabab teid niisuguses lohutus paigas. Need m?ningad viited annavad ehk k?llaldase ettekuju-tuse meie linnast. Muide, me ei tohi millegagi liialdada. Tuleb r?hutada meie linna ja sealse elu banaalset ?ldmuljet. Ent nii-pea kui olete omandanud kindlad harjumused, m??duvad teie p?evad lahedasti. Kuna aga meie linn just harjumuste teket soodustab, v?ib v?ita, et see k?ik on l?ppkokkuv?ttes hea. Sel-lest vaatenurgast n?htuna ei ole elu muidugi eriti p?nev. Aga korralagedust meil ei tunta. Ja meie linna siiras, meeldiv ja toi-mekas rahvas ?ratab reisijais m??dukat s?mpaatiat. See linn, millel puudub maalilisus, rohelus ja hing, hakkab v?hehaaval tunduma kosutavalt rahulikuna ja uinutab l?puks magama. Kuid ?igluse nimel peab lisama, et linn on istutatud ainulaad-sesse ?mbrusse, keset lagedat kiltmaad, valendavate k?ngaste vahele, t?iusliku rannajoonega lahe ??rde. J??b vaid kahetseda, et linn on ehitatud seljaga mere poole, ning seep?rast j??b meri varjatuks ja ilma otsimata ei leia teda kunagi k?tte. Siiamaani j?udnud, m?istab lugeja isegi, et miski ei luba-nud meie kaaskodanikel ette n?ha juhtumeid, mis tolle aasta kevadel linnas aset leidsid ja mis olid, nagu me hiljem m?ist-sime, esimesed l?lid kurbade s?ndmuste ahelas, mille kroonika me siin esitada tahame. Need s?ndmused tunduvad m?nedele ?sna loomulikud, teistele seevastu hoopis uskumatud. Kuid 11 kroonik ei saa l?ppude l?puks seda vastur??kivust arvestada. Tema ?lesandeks on vaid ?elda: „Nii see oli“, kui ta teab, et see t?epoolest nii oli ja et see puudutas terve linna rahva elu. Pealegi on tuhandeid tunnistajaid, kes s?dames hindavad tema s?nades peituvat t?de. Muide, jutustajal, keda omal ajal tundma ?pitakse, poleks ?igust sellist laadi ?lesande kallale asuda, kui tal poleks juh-tumisi ?nnestunud koguda teatud hulka teisigi tunnistusi ja kui asjade k?ik poleks teda ennast tahes-tahtmata viinud otse-sesse kokkupuutesse k?ige sellega, millest ta kavatseb jutustada. Nimelt just see volitab teda v?tma enda peale ajalookirjutaja kohustused. Loomulikult kasutab iga ajaloolane algallikaid – isegi siis, kui ta on asjaarmastaja. Sellegi loo jutustajal on omad algallikad: k?igepealt tema enda tunnistused ja seej?rel teiste omad, sest oma seisundi t?ttu sai ta koguda k?igi selle loo tege-laste pihtimusi, ja viimases j?rjekorras kirjalikud tekstid, mis l?puks tema k?tte sattusid. Ta on otsustanud ammutada neist allikaist andmeid oma ?ran?gemise j?rgi ning kasutada neid, nagu talle meeldib. Ta on ka otsustanud… Aga v?ib-olla on n??d aeg j?tta kommentaarid ja keerutamised ning asuda loo enese juurde. Esimeste p?evade s?ndmused n?uavad m?ne-v?rra ?ksikasjalisemat k?sitlust. 16. aprilli hommikul v?ljus doktor Bernard Rieux oma kabi-netist ja oleks trepikojas peaaegu peale astunud l?pnud rotile. Selle s?ndmuse ?le pikemalt juurdlemata astus ta k?rvale ja l?ks trepist alla. Kui ta aga t?navale j?udis, torkas talle ?kki 12 p?he, et see pole rotilaibale p?ris ?ige koht, ja ta l?ks majja tagasi, et asjast kojamehele teatada. Vanah?rra Micheli koh-kumist n?hes sai Rieux’le alles ?ieti selgeks, kui ebaharilik leid see oli. Tema meelest oli l?pnud rott lihtsalt kohatu, kojamehe silmis aga lausa skandaalne. H?rra Micheli seisukoht oli muide t?iesti kategooriline: selles majas rotte ei ole. Asjata kinnitas arst, et trepikotta, teise korruse mademele, on ometi sattunud selline loom ja et see on usutavasti surnud – h?rra Micheli veendumus j?i k?igutamatuks. Selles majas rotte ei ole, j?re-likult on keegi selle v?ljast sisse toonud. ?hes?naga, siin on tegemist paha naljaga. Selsamal ?htul, kui Bernard Rieux oma maja trepikojas seisis ja taskust v?tmeid otsis, et ?les oma korterisse minna, ilmus h?marast koridorinurgast ?kki n?htavale suur niiske kar-vaga rott, kes vaevaliselt edasi v?nderdas. Loomake peatus, n?is nagu tasakaalu kaotavat, liikus arstile l?hemale, peatus uuesti, p??rdus n?rga piiksatusega ringi ja kukkus maha. Poolavatud suust tilkus verd. Arst silmitses viivu loomakest ja l?ks siis trepist ?les. Ta ei m?elnud roti peale. V?rske veri meenutas talle ta enda muresid. Tema naine, kes juba aasta aega haige oli, pidi j?rg-misel p?eval m?gedesse sanatooriumi s?itma. Naine pikutas magamistoas voodis, nagu abikaasa oli n?udnud. Nii kogus ta j?udu v?sitavaks reisiks. Haige vaatas tulijat naerataval n?ol. „Enesetunne on mul hea,“ ?tles ta. ??lambi valgel silmitses Rieux haige n?gu, mis ootavalt tema poole p??rdus. Hoolimata kolmek?mnest eluaastast ja 13 t?vej?lgedest tundus see n?gu Rieux’le ikka veel nooruslikuna – v?ib-olla naeratuse t?ttu, mis varjutas k?ik muu. „Kui saad, katsu magama j??da,“ soovitas Rieux. „P?etaja tuleb kell ?ksteist ja ma saadan su kella kaheteistk?mne-sele rongile.“ Ta suudles naise pisut niisket laupa. Naeratus saatis teda kuni ukseni. J?rgmisel p?eval, 17. aprillil kell kaheksa hommikul, peatas kojamees doktor Rieux’ ja kurtis, et ulakad on trepikotta too-nud kolm l?pnud rotti. N?htavasti olid loomad p??tud suurte l?ksudega, sest laibad olid ?leni verised. Kojamees oli t?kk aega majal?vel passinud, rotid jalgupidi peos, lootes, et s??d-lased end m?ne sarkastilise m?rkusega reedavad. Ent keegi ei n?idanud n?gu. „Oodake ainult, k?ll ma nad ?kskord k?tte saan!“ l?petas h?rra Michel. Asi hakkas Rieux’d huvitama ja ta otsustas alustada visiite ??relinnast, kus elasid ta k?ige vaesemad patsiendid. J??t-meid koguti seal hoopis hiljem. Tiirutades linnaosa kitsastel tolmustel t?navatel, riivas arsti auto k?nnitee servale seatud pr?gikaste. ?hel niisugusel t?naval loendas Rieux terve tosina rotilaipu, mis olid visatud aedviljakoorte ja r?paste kalt-sude kuhilatele. Ta esimene patsient lebas t?navapoolses toas, mida kasutati nii magamis- kui s??gitoana. See oli karmi kortsulise n?oga eakas hispaanlane. Tema ees tekil seisid kaks potti hernes-tega. Kui arst tuppa astus, oli rauk parajasti seljakile patjadele 14 vajunud ja p??dis vana astmahaige k?heda ?hkimisega ?hku ahmida. Naine t?i pesukausi. „Kas n?gite juba, doktor,“ k?sis haige s?stimise ajal, „nad ronivad v?lja?“ „Jah,“ t?hendas naine, „naaber on juba kolm t?kki ?les korjanud.“ Vanamees h??rus k?si. „Ronivad v?lja, k?ik solgin?ud on teisi t?is. N?ljah?da on tulemas!“ Rieux’le sai pikemata selgeks, et terve linnajagu k?neleb rot-tidest. Visiidid tehtud, l?ks ta koju tagasi. „Teile on ?leval telegramm,“ teatas h?rra Michel. Arst k?sis, kas on veel rotte leitud. „Oh ei, kus sellega,“ vastas kojamees. „Ma pean n??d vahti, enam need sigudikud ei julge.“ Telegramm teatas Rieux’le, et j?rgmisel p?eval saabub tema ema. Haige ?raolekul tahtis ta poja majapidamise enda k?tte v?tta. Kui doktor korterisse j?udis, ootas p?etaja juba ees. Rieux’ abikaasa oli ?les t?usnud, kost??m seljas ja n?gu jumes-tatud. Arst naeratas naisele. „K?ik l?heb h?sti, sa n?ed hea v?lja,“ ?tles ta. Veidi aega hiljem aitas ta lahkuja magamisvaguni kupeesse. Naine vaatas ringi. „See on meie jaoks liiga kallis, on ju?“ „Pole parata,“ vastas Rieux. „Mis nende rottidega lahti on?“ „Ei tea. Imelik lugu t?esti, aga k?llap l?heb m??da.“ 15 Kohe seepeale hakkas ta naise ees vabandama, ?tles, et oleks pidanud tema eest paremini hoolitsema, kuid oli ta v?ga hoo-letusse j?tnud. Naine raputas pead, otsekui m?rku andes, et mees vaikiks. Rieux lisas: „Kui sa tagasi tuled, l?heb k?ik hoopis paremaks. Me alus-tame uut elu.“ „Jah,“ ?tles naine s?ravail silmil. „Me alustame uut elu.“ Siis p??ras ta mehele selja ja vaatas vaguniaknast v?lja. Per-roonil t?ttasid ja t?uklesid reisijad, vedur sisistas. Rieux nime-tas naist nimepidi, ja kui naine ?mber p??rdus, oli ta n?gu pisaraist m?rg. „Ei maksa,“ ?tles Rieux hellalt. L?bi pisarate t?rkas uuesti veidi kramplik naeratus. Naine t?mbas s?gavalt hinge. „Hakka n??d minema, k?ik l?heb h?sti.“ Rieux s?leles teda ja l?ks perroonile. L?bi akna n?gi ta n??d veel vaid naeratust. „Palun sind, ole ettevaatlik,“ ?tles ta naisele. Aga see ei v?inud ta s?nu kuulda. Jaamaesisel, v?rava l?hedal, kohtas Rieux kohtu-uurijat h?rra Othoni, kellel oli k?ek?rval v?ike poeg. Arst k?sis, kas ta kavatseb ?ra s?ita. H?rra Othon oli pikka kasvu ja kandis musta ?likonda. Ta sarnanes poolenisti kunagise seltskonna-inimesega, poolenisti surnumatjaga. Lahkelt, ent l?hidalt vas-tas ta: „Tulin vastu proua Othonile, kes k?is minu sugulastel k?las.“ Vedur vilistas. 16 „Rotid…“ ?tles kohtu-uurija. Rieux tegi liigutuse, nagu kavatseks rongi juurde tagasi minna, aga m?tles ?mber ja suundus v?rava poole. „Jah, mis seal ikka…“ ?tles ta. Sellest hetkest j?i talle meelde vaid jaama koristaja, kes kan-dis kaenlas suurt kasti, mis oli t?is l?pnud rotte. Sama p?eva p?rastl?unal, vastuv?tutunni algul, k?lastas teda noormees, kes ?tles enese olevat ajakirjaniku ja k?inud teda juba hommikupoolikul otsimas. Ta nimi oli Raymond Rambert. K?laline oli v?heldast kasvu, laia?lgne, tahtekindla n?o ja selgete arukate silmadega. Ta kandis sportliku l?ikega ?likonda ja n?is oma eluga rahul olevat. Rambert asus otse-kohe asja juurde. Ta koostas ?he suure Pariisi ajalehe ?lesandel reportaa?i araablaste elutingimustest ja soovis andmeid nende sanitaarse olukorra kohta. Rieux ?tles, et see pole kiita. Aga enne kui sellest pikemalt k?nelda, tahtis ta teada, kas reporteril on t?ielik vabadus t?tt kirjutada. „Kahtlemata!“ kinnitas k?laline. „Ma tahan teada, kas te v?ite valitseva olukorra tervikuna hukka m?ista.“ „Tervikuna mitte, seda peab tunnistama. Aga ma usun, et t?ielik hukkam?ist polegi vahest ?igustatud.“ Rieux vastas seepeale ettevaatlikult, et t?ielik hukkam?ist oleks t?epoolest p?hjendamata, kuid et selle k?simusega tahab ta lihtsalt selgitada, kas Rambert v?ib olukorrast t?iesti objek-tiivselt aru anda v?i mitte. 17 „Mina lepin ainult t?iesti objektiivse aruandega. J?relikult ei saa ma teid omapoolsete andmetega abistada.“ „Te k?nelete nagu Saint-Just,“ vastas ajakirjanik naeratades. H??lt t?stmata teatas Rieux, et ta ei oska selle v?rdluse ?le otsustada, kuid et ta k?neleb nagu inimene, kes on v?sinud sellest maailmast, kus ta elab, ja kuna tal on siiski veel teata-vat lugupidamist inimeste vastu, ei taha ta ?lekohtule mingeid omapoolseid j?releandmisi teha. Pea ?lgade vahele t?mmanud, silmitses Rambert arsti teraselt. „Usun, et m?istan teid,“ ?tles ta l?puks ja t?usis p?sti. Arst saatis ta ukseni. „T?nan teid sellise suhtumise eest.“ Rambert n?is k?rsituks muutuvat: „Jah, ma m?istan, vaban-dage, et t?litasin teid.“ Rieux surus ajakirjaniku k?tt ja avaldas arvamist, et Ram-bert v?iks kirjutada huvitava reportaa?i lugematuist l?pnud rottidest, keda k?ikjal ?le terve linna leida v?ib. „Ohoo!“ h??atas Rambert. „See huvitab mind.“ Kella viie paiku, kui Rieux oma ?htustele visiitidele l?ks, kohtas ta trepil v?rdlemisi noort j?ssakat meest raskep?raste kurnatud n?ojoonte ja tihedate tugevate kulmudega. Rieux oli teda paar korda n?inud hispaania tantsijate juures, kes elasid ?lemisel korrusel. Jean Tarrou suitsetas asjalikul ilmel siga-retti ja j?lgis rotti, kes surmaeelsetes krampides tema jalge ees trepiastmel viskles. Ta p??ras doktori poole rahulikud, pisut puurivad hallid silmad, teretas ja lisas, et rottide ilmumine on omamoodi imelik n?htus. 18 „Jah,“ vastas Rieux, „aga pikapeale hakkab see n?rvidele k?ima.“ „Ainult teatud m?ttes, doktor, ainult teatud m?ttes. Me lihtsalt pole iialgi midagi sellesarnast n?inud. Aga minu arvates on see huvitav, t?epoolest huvitav.“ Tarrou l?kkas juuksed k?ega laubalt tagasi, silmitses uuesti rotti, kes lebas n??d juba liikumatult, ja ?tles siis naeratades: „Aga l?ppude l?puks, doktor, on see ikkagi kojamehe asi.“ Rieux kohtaski maja ees kojameest, kes seisis v?lisukse k?r-val seina najale toetudes; tema tavaliselt punetaval n?ol oli see-kord v?sinud ilme. „Jah, ma tean,“ ?tles papi Michel Rieux’le, kes talle oma j?rjekordsest leiust teatas. „N??d on neid juba hulgakaupa. Aga teistes majades on sama lugu.“ Ta n?is olevat roidunud ja murelik ning mudis masinliku liigutusega kaela. Rieux p?ris ta tervise j?rele. Kojamees ei saa-nud ?elda, et ta just otse haige on. Aga ta enesetunne ei olnud suurem asi. Ta pidas selle p?hjuseks muret, mis teda vaevas. Ta olevat neist rottidest masendatud, aga k?llap ta saab sellest ?le, kui nad j?lle kaovad. Ent j?rgmisel p?eval, 18. aprilli hommikul, kui Rieux oma ema jaamast koju t?i, n?gi h?rra Michel veelgi halvem v?lja. Trepil, keldrist kuni p??ninguni, vedeles k?mmekond rotti. Naabermajade pr?gin?ud olid neid t?is. Rieux’ ema ei ?llatu-nud p?rmugi seda uudist kuuldes: „Elus tuleb igasuguseid asju ette,“ leidis ta. 19 Rieux’ ema oli v?ikest kasvu, h?behallide juuste ja leebete pruunide silmadega. „Mul on hea meel, et sind j?lle n?en, Bernard,“ ?tles ta. „Rotid juba minu meeleolu ei riku.“ Rieux noogutas. Koos emaga n?is k?ik alati lihtne ja kerge. Rieux helistas siiski kohalikku n?riliste h?vitamise keskusse, mille juhatajat ta tundis. Kas ta on kuulnud rottidest, kes mas-siliselt oma urgudest v?lja tulevad, et vabas ?hus surra? Keskuse juhataja Mercier oli sellest kuulnud, ja tema enda asutuses, mis asus sadama l?hedal, oli neid leitud juba oma viisk?mmend t?kki. Mercier kahtles aga, kas asi siiski eriti t?sine on. Rieux ei osanud selle kohta midagi ?elda, kuid leidis, et n?riliste h?vi-tamise keskus peaks midagi ette v?tma. „Jah,“ vastas Mercier, „aga ainult siis, kui antakse vastav korraldus. Kui sa arvad, et tasub vaeva, v?in katsuda korral-duse hankida.“ „See tasub alati vaeva!“ ?tles Rieux. Passijalt kuulis Rieux, et suures tehases, kus ta mees t??tab, oli ?les korjatud mitusada rotilaipa. Igatahes umbes sel ajal hakkasid meie kaaskodanikud juba rahutust tundma. Sest alates 18. aprillist kubisesid tehased ja laod s?na otseses m?ttes sadadest rotilaipadest. Kohati, kui loomade agoonia liiga kaua kestis, tuli nad surmata. Alates aguleist ja l?petades s?dalinnaga – k?ikjal, kus doktor Rieux k?is, k?ikjal, kuhu meie kaaskodanikud ka kogunesid –, igal pool vedeles kuhjakaupa rotte, olgu pr?git?nnides v?i siis rida-misi rentslis. Samal p?eval v?tsid ?htulehed asja ?les ja k?sisid, 20 kas linnavalitsus kavatseb l?ppude l?puks midagi ette v?tta v?i mitte ja milliseid erakorralisi abin?usid ta m?tleb rakendada, et kodanikke sellest j?lgist nuhtlusest vabastada. Linnavalitsus ei olnud midagi ette v?tnud ega ka midagi plaanitsenud, aga viimaks kutsuti siiski kokku n?upidamine, et k?simust aru-tada. N?riliste h?vitamise keskusele anti korraldus k?ik surnud rotid igal hommikul koiduajal ?les korjata. Seej?rel pidid kaks veoautot toimetama laibad j??tmete h?vitamise ettev?ttesse, kus need p?letati. Kuid j?rgnevatel p?evadel halvenes olukord veelgi. ?leskorja-tud n?riliste hulk kasvas ja igal hommikul oli saak j?rjest rikkali-kum. Neljandast p?evast alates tulid rotid juba karjakaupa t?na-vaile surema. Ebakindlal sammul sibasid nad pikkades rodudes v?lja urgudest ja koobastest, keldritest ja kanalisatsiooniv?rgust, kaotasid valguse k?tte j?udes tasakaalu, hakkasid vurrina p??r-lema ja surid inimeste jalge ees. ??siti oli koridorides ja v?ikes-tel p?ikt?navatel selgesti kuulda nende n?rku surmapiiksatusi. ??relinnades vedeles neid hommikuti lausa rentslis, verepiisake teraval koonul – ?hed tursunud ja m?danemas, teised kangestu-nud, vurrukarvad veel p?sti. Ka kesklinnas vedeles neid v?ikeste hunnikutena trepikodades ja ?uedel. ?ksikud otsisid suremiseks paika haldushoonete fuajeedes, koolihoovides, koguni kohvi-kute r?dudel. Meie kohkunud kaaskodanikud leidsid neid linna k?ige k?idavamates kohtades. Keskv?ljak, bulvarid ja Mere-puiestee olid paiguti reostatud. Koiduajal tehti linn l?pnud loo-madest puhtaks, aga p?eva jooksul kogunes neid seda rohkem. Sageli juhtus, et ?ine jalutaja tundis ?kki jala all veel v?rsket ja 21 pehmet laipa. N?is, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, v?lja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu n?itaks ta n??d avalikult paiseid ja m?danikke, mida siiamaani polnud keha-pinnal m?rgata. Kujuteldagu vaid meie v?ikse, seni nii vagase linna jahmatust. M?ne p?evaga oli ta roopast v?lja viidud nagu terve inimene, kes l??b ?kki vistrikke t?is. Asi l?ks niikaugele, et Infdok (informatsioon ja dokumen-tatsioon, t?ielikud andmed ?ksk?ik mis alalt) teatas raadios, ajakajaliste l?hiuudiste saates, et ?ksnes 25. kuup?eval on ?les korjatud ja p?letatud kuus tuhat kakssada kolmk?mmend ?ks rotti. See arv, mis andis igap?evasele vaatepildile selge ja konk-reetse sisu, suurendas segadust veelgi. Seni kurdeti lihtsalt ?he j?lgiv?itu vahejuhtumi ?le. N??d aga m?rgati, et see n?htus, mille tegelikku ulatust ei saanud veel t?pselt m??rata ega tema p?hjust seletada, peitis endas mingit ?hvardust. ?ksnes vana astmahaige hispaanlane h??rus aina k?si ja kordas raugaliku kahjur??muga: „Ronivad v?lja, ronivad v?lja!“ 28. aprillil teatas Infdok, et ?les on korjatud umbes kaheksa tuhat rotti, ja ?revus linnas t?usis haritipule. N?uti radikaal-sete abin?ude tarvituselev?tmist, s??distati linnavalitsust, ja m?ned, kellel oli mere ??res suvemaja, arutasid juba ?lekoli-mise v?imalust. Kuid j?rgmisel p?eval teatas agentuur rottide-nuhtluse ootamatust l?pust. N?riliste h?vitamise keskus oli sel p?eval ?les korjanud ainult t?hise hulga l?pnud rotte. Linn t?mbas kergendatult hinge. Aga just sama p?eva l?una paiku, peatades auto oma maja ees, m?rkas doktor Rieux kojameest, kes vaevaselt ja longusp?i 22 edasi komberdas, k?ed-jalad harali, nagu h?piknukk. Vanakest toetas professor, keda Rieux tundis. See oli isa Paneloux, hari-tud ja v?itlejavaimuga jesuiit, kellega ta oli m?nel korral kokku puutunud. Isa Paneloux’d hinnati linnas k?rgelt – ka nende hulgas, kes olid usuk?simustes ?ksk?iksed. Rieux j?i tulijaid ootama. Vana Micheli silmad l?ikisid ja ta hingas vilinal. Ta olevat ennast halvasti tundnud ja tulnud v?lja v?rske ?hu k?tte. Ent kaela, kaenlaaukudesse ja kubemesse oli l??nud nii kibe valu, et vanake oli sunnitud koju tagasi p??rduma ja isa Pane-loux’lt abi paluma. „Kaelasooned on tursunud,“ seletas ta. „Olen ennast vist ?ra t?stnud.“ Michel kummardus alla. Arst sirutas k?e autoaknast v?lja ja kompas haige kaela. Naha all oli k?va turse nagu puumuna. „Heitke voodisse ja pange kraad, tulen teid p?rast l?unat vaatama,“ lubas Rieux. Kui kojamees oli minema l?inud, k?sis Rieux isa Pane-loux’lt, mida see rottideloost arvab. „See on vist mingi taud,“ s?nas preester ja ta silmad ?mmar-guste prilliklaaside taga naeratasid. P?rast einet, kui Rieux juba mitmendat korda luges sana-tooriumist saadetud telegrammi, mis teatas ta naise kohale-j?udmisest, helises telefon. K?neles ?ks ta endine patsient, linnavalitsuse ametnik. Ta oli pikemat aega kannatanud steno-kardia all, ja kuna ta oli vaene, oli Rieux teda tasuta ravinud. „Kas m?letate mind?“ k?sis ta. „Aga praegu pole tegemist minuga. Palun tulge ruttu, minu naabri juures juhtus midagi.“ 23 Ta hingeldas. Rieux’le meenus kojamees ja ta otsustas, et k?lastab teda hiljem. Paari minuti p?rast astus ta madalasse majja Faidherbe’i t?naval, k?rvalises linnaosas. Jahedas leh-kavas trepikojas ootas kantseleiametnik Joseph Grand, kes arstile vastu t?ttas. See oli umbes viiek?mneaastane hele-date vurrudega pikk ja k?hmus mees kitsaste ?lgade ja k?he-tute liikmetega. „Tal on juba parem,“ ?tles Grand Rieux’d tervitades, „aga vahepeal arvasin juba, et ta heidab hinge.“ Grand p?hkis n?olt higi. Kolmandal ja ?htlasi viimasel kor-rusel luges Rieux vasakpoolselt ukselt punase kriidiga kirjuta-tud s?nu: „Tulge sisse, poosin end ?les.“ Nad astusid sisse. ?mberpaisatud tooli kohal laelambi konksu k?ljes rippus silmus, laud oli nurka t?ugatud. Aga sil-mus oli t?hi. „V?tsin ta veel ?igel ajal maha,“ ?tles Grand, kes n?is ala-tasa s?nu otsivat, kuigi ta k?neles k?ige lihtsamate lausetega. „L?ksin parajasti v?lja, kui kuulsin kolinat. Kui ma uksel seda kirja n?gin, siis teate, arvasin, et see on nali. Aga ta oigas nii imelikult, lausa ?udselt.“ Grand s?gas kukalt. „Paistab, et see on ikka ?sna valus. Ma muidugi l?ksin sisse.“ Nad avasid ukse, mis viis valgesse, kuid kehvalt sisustatud tuppa. Raudvoodis lamas v?ike t?sedav?itu mehike. Ta hin-geldas tugevasti ja vahtis tulijaile j?llis silmil otsa. Arst seisatas. Hinget?mmete vahel oleks ta nagu kuulnud rottide piiksumist. Nurkades aga polnud midagi n?ha. Rieux astus voodi juurde. 24 Mees ei olnud kukkunud liiga k?rgelt ega liiga j?rsku – kaela-l?lid olid vastu pidanud. Loomulikult kerge l?mmatus. Arvata-vasti on vaja teha r?ntgeni?lesv?te. Arst s?stis haigele kamprit ja kinnitas, et paari p?eva p?rast on k?ik korras. „T?nan teid, doktor,“ ?tles mees l?mbuval h??lel. Rieux k?sis Grandilt, kas ta on juba politseijaoskonda tea-tanud. Ametnik kohmetus: „Oh ei! Ei ole. Ma m?tlesin, et k?ige pakilisem on…“ „Arusaadav,“ katkestas teda Rieux. „Ma siis teatan ise.“ Kuid sel hetkel hakkas haige voodis liigutama, ajas end istu-kile ja kinnitas, et ta enesetunne on hea ja et ei ole m?tet kus-kile teatada. „Rahunege!“ soovitas Rieux. „Uskuge mind, siin ei ole midagi kaubelda, ma pean igal juhul asjast teatama.“ „Aah!“ ?gas haige. Ta vajus j?lle seljakile ja hakkas katkendlikult nuuk-suma. Grand, kes oli vuntsi n?ppides pealt vaadanud, astus voodi ??rde. „V?tke ennast kokku, h?rra Cottard,“ ?tles ta. „Saage asjast aru. Eks doktor pea ju vastutama. Kui teil tuleb ?kki j?lle nii-sugune tahtmine…“ Aga Cottard kinnitas l?bi pisarate, et ta enam kunagi nii-sugust asja ei tee, et see k?ik tuli ainult hetkelisest meelte-segadusest ja et ta tahab ainult rahu saada. Rieux kirjutas retsepti. „Oleme r??kinud,“ ?tles ta. „J?tame selle jutu. Ma tulen kahe-kolme p?eva p?rast vaatama. Aga ?rge tehke rumalusi.“ 25 Trepikojas seletas ta Grandile, et tema kohus on s?ndmu-sest teatada, kuid et ta palub politseikomissari ?lekuulamist m?ne p?eva v?rra edasi l?kata. „T?na ??sel peab keegi tema j?rele vaatama. Kas tal omak-seid on?“ „Ma ei tunne neid. Aga ma v?in ise tema juures istuda.“ Ta raputas pead. „Teate, ega ma ei saa ?elda, et ma teda ennastki tunnen. Aga eks ligimest tule aidata.“ Rieux sihtis masinlikult koridori pimedaid nurki ja k?sis Grandilt, kas rotid on nende kvartalist viimseni kadunud. Ametnik ei teadnud selle kohta midagi ?telda. Ta oli k?ll, jah, sellest loost kuulnud, aga ta ei p??ra naabrite kuulujuttudele suuremat t?helepanu. „Mul on muidki muresid,“ seletas ta. Aga Rieux sirutas juba k?e. Tal oli rutt kojameest vaatama minna ja siis naisele kirja kirjutama hakata. ?htuste lehem??jate h?iked kuulutasid, et rottide inva-sioon on l?ppenud. Aga Rieux leidis oma patsiendi kallakil ?le voodiserva, ?ks k?si vastu k?htu surutud, teine k?ri ?mber. Kramplike krooksatustega oksendas ta solgipange roosakat supivedelikku. Kui haige oli hulk aega piinelnud, vajus ta l?puks hingetuna asemele tagasi. Kraadiklaas n?itas kolm-k?mmend ?heksa viis, kaela l?mfis?lmed ja j?semed olid tur-sunud, k?ljele oli tekkinud kaks tumedat aina laienevat laiku. Ta kaebas sisemisi valusid. „K?rvetab sees,“ seletas ta, „k?rvetab sees, sinder.“ 26 Korpunud huuled vormisid vaevaga s?nu ja pungis silmad, millega ta arsti vaatas, olid peavalust pisarais. Kojamehe naine silmitses ?revalt Rieux’d, kes ei ?elnud s?nagi. „Doktor, mis asi see on?“ k?sis ta. „See v?ib olla mis tahes. Praegu ei tea veel midagi kindlat. Kuni ?htuni dieet ja verdpuhastavad vahendid. Palju juua.“ Kojameest vaevaski p?letav janu. Koju j?udnud, helistas Rieux oma ametivennale Richardile, kes oli linna k?ige tunnustatumaid arste. „Ei,“ ?tles Richard, „mina ei ole midagi ebatavalist m?rganud.“ „Kas pole olnud palavikku kohaliku p?letiku tunnustega?“ „Jah! T?esti! Oli kaks juhtumit v?ga p?letikuliste l?mfi-s?lmedega.“ „?le normaalse?“ „Hm!“ ?tles Richard. „Normaalne ja ebanormaalne, teate k?ll…“ Aga ?htul kojamees igatahes juba sonis, h?daldades nelja-k?mnekraadilises palavikus rottide p?rast. Rieux ?ritas p?le-tiku fiksatsiooni. T?rpentinis?sti k?rvetus pani haige m?ir-gama: „Ooh! Raiped!“ L?mfis?lmed olid veelgi rohkem tursunud, kompamisel k?vad, otsekui puitunud. Kojamehe naine oli ?hmi t?is. „Valvake tema juures,“ ?tles arst, „ja kui vaja, kutsuge mind!“ J?rgmisel p?eval, 30. aprillil, puhus sinise vinetava taeva all juba mahe tuul. See kandis k?ige kaugematest ??relinna-dest lillel?hna. T?navak?ra tundus tol hommikul valjem ja 27 r??msam kui muidu. Kogu meie v?ikesele linnale, mis oli terve n?dala elanud s?nastamata mures, tundus see p?ev nagu uuestis?nd. Ka Rieux, kes oli saanud naiselt s?dantrahustava kirja, l?ks kergel sammul alla kojamehe juurde. Ja enn?e, pala-vik oligi hommikuks alanenud kolmek?mne kaheksale. Haige naeratas talle voodist j?uetult vastu. „Tal on ju parem, eks ole?“ k?sis naine. „Ootame ?ra.“ Ent keskp?evaks h?ppas palavik korraga j?lle neljak?m-nele, haige sonis lakkamatult ja hakkas j?lle oksendama. Kaela l?mfis?lmed olid kompamisel valulised ja n?is, nagu p??aks kojamees kaela nii pikaks venitada kui v?imalik. Proua Michel istus voodi jalutsis ja hoidis l?bi teki ?rnalt haige jalga kinni. Ta vaatas Rieux’le otsa. „Teate mis,“ ?tles arst, „ta tuleb isoleerida ja allutada eri-ravile. Ma helistan haiglasse ja kutsun haigeauto v?lja.“ Kaks tundi hiljem istusid arst ja proua Michel autos ja kum-mardusid haige kohale. Ta tursunud liimerdavate huulte vahelt kostis lausepudemeid. „Rotid!“ ?tles ta. N?ojume oli rohekas, huuled vahakarva, laud tinahallid, hinget?mbed katkendlikud ja l?hikesed. Valu l?mfis?lmedes kiskus j?semed harali, nii et n?is, nagu oleks Michel tahtnud oma haigeraamile kaane peale t?mmata v?i nagu kisuks mingi j?ud teda vastupandamatult s?gavikku; ta l?mbus mingi n?gematu raskuse all. Naine nuttis. „Doktor, kas ei ole siis enam lootust?“ „Ta on surnud,“ ?tles Rieux. 28 Kojamehe surmaga just nagu l?ppes halvaendeliste aja-m?rkide periood ja algas uus, mitmeti raskem etapp, kus esi-algne ?llatus kasvas v?hehaaval kabuhirmuks. Kui meie kaas-kodanikud hiljem seda l?bi s?elusid, pidid nad tunnistama, et meie v?ikene linn oli tollal nende meelest k?ll viimane koht, mis v?is olla v?lja valitud paigaks, kus rotid p?ise p?eva ajal hulganisti k?rvasid ja kojamehed imelikkude haiguste ohvriks langesid. Nad pidid n?gema, et nad selles suhtes r?ngasti eksi-sid, ja olid sunnitud oma senised arusaamad revideerimisele v?tma. Kui k?ik oleks sellega piirdunud, oleksid vanad har-jumused siiski varsti j?lle maad v?tnud. Ent nii paljudel meie kaaskodanikest, kes sugugi alati polnud kojamehed ja vaesed, tuli k?ia sedasama teed, mida m??da oli l?inud esimesena h?rra Michel. Sellest hetkest peale t?rkas s?dameis hirm ja inimesed hakkasid selle sunnil j?rele m?tlema. Ometi, enne kui nende uute s?ndmuste ?ksikasjadesse s?veneda, peab jutustaja tarvilikuks esitada juba kirjelda-tud perioodi kohta teise pealtn?gija tunnistuse. Jean Tarrou, kellega lugeja selle jutustuse algul juba tutvus, oli alles paari n?dala eest Orani elama asunud ja peatus algusest peale ?hes suures kesklinna hotellis. Ta oli n?htavasti ?sna j?ukas ja elas oma sissetulekuist. Ehkki linn oli temaga v?hehaaval harjunud, ei teadnud keegi ?telda, kust ta tuli ja mis eesm?rgil. Teda v?is kohata k?igis avalikes kohtades. Juba varakevadest peale n?hti teda alatihti rannas, kus ta sageli ja ilmse heameelega ujumas k?is. Ta oli m?nus mees, ikka naerusuine, ja n?is lugu pidavat k?igist m?istlikest l?budest, ilma neid siiski orjamata. 29 Tegelikult oli tema ainus teadaolev harjumus tihe l?bik?imine hispaania tantsijate ja muusikutega, keda meie linnas leidus ?sna arvukalt. Olgu kuidas tahes, tema j?relej??nud m?rkmikud on ka omamoodi kroonikaks sellest raskest ajast. Aga see on ?sna ise?ralik kroonika, mille meetodiks oleks nagu sihilik t?histe seikade v?ljaotsimine. Esimesel pilgul tekib tunne, nagu oleks Tarroul tulnud tuju n?idata inimesi ja asju nimme tibatillukes-tena. Keset ?ldist segadust v?ttis tema endale ?lesandeks kir-jutada ajalugu sellest, millel ajalugu polegi. Loomulikult v?ib niisugust hoiakut hukka m?ista ja n?ha selles s?damesoojuse puudumist. Aga sellele vaatamata v?ib ajastu kroonik ammu-tada neist m?rkmikest hulgana teisej?rgulisi ?ksikasju, millel ikkagi on oma t?htsus ja mis just oma kummalisusega p??sta-vad selle huvitava isiksuse ennatust hukkam?istust. Jean Tarrou esimesed ?lest?hendused p?rinevad tema saa-bumisest Orani. Kohe algusest peale ilmneb neis kummaline rahulolu linnaga, mis on iseenesest ju nii inetu. M?rkmetes leidub detailne kirjeldus kahest pronksl?vist, mis ehivad rae-koda, heatahtlikke arutlusi roheluse puudumisest, n?otutest hoonetest ja linna absurdsest p?hiplaanist. Sinna vahele p?i-mib Tarrou veel trammis ja t?naval kuuldud k?nelusi, ilma et ta neile lisaks omapoolseid kommentaare, v?lja arvatud vaid ?ks hilisem lisandus k?neluse kohta, mis puudutas kedagi Campsi-nimelist isikut. Tarrou oli pealt kuulnud kahe trammi-konduktori vestlust: „Sa vist tundsid Campsi?“ k?sis ?ks. 30 „Camps? Pikk, mustade vuntsidega?“ „Seesama. Ta oli p??rmeseadja.“ „Jah, miks ei tundnud.“ „Tead, ta on surnud.“ „Mis sa r??gid! Millal ta suri?“ „P?rast seda rotilugu.“ „Vaata, vaata. Mis tal oli?“ „Ei tea, palavik. Ta oli juba enne n?rga tervisega. Kaenla alla l?id paised. Ei j?udnud haigusele vastu panna.“ „Pealtn?ha polnud tal k?ll midagi viga.“ „Tal olid n?rgad kopsud, aga ise k?is veel Orph?oni orkest-ris m?ngimas. Eks see igavene pasunapuhumine kuluta ini-mese ?ra.“ „?ige k?ll,“ kiitis teine tagant, „kui oled haige, ega siis ei maksa ikka pasunat puhuda.“ P?rast neid ?lest?hendusi esitab Tarrou endale k?simuse, misp?rast Camps oli ilmselt iseenda kahjuks ikkagi Orph?oni orkestrisse astunud ning millised s?gavamad p?hjused olid teda sundinud p?hap?evaste rongk?ikude p?rast eluga riskima. Seej?rel kirjeldab Tarrou n?htava kaasaelamisega stseeni, mis leidis sageli aset vastasmaja r?dul. Tarrou toa aken oli v?i-kese p?ikt?nava poole, kus kassid majaseinte varjus tukkusid. Iga p?ev p?rast l?unaoodet, tunnil, mil kogu linn kuumuses suikus, ilmus vastasmaja r?dule pisike vanamees. Ta valged juuksed olid hoolikalt kammitud. Vanake seisis seal sirgena ja t?sisena oma s?jav?elise l?ikega riietuses ja meelitas kasse „kiisu-kiisuga“, mis k?las ?htaegu tagasihoidlikult ja mahedalt. 31 Kassid t?stsid unest ilmetud silmad, kuid ei liigutanud end veel. Vanake rebis pisikesi paberit?kikesi ja puistas neid t?na-vale. Ja loomad, keda see valgete liblikate sadu k?itis, tulid s?iduteele, p??des k?paga k?hklemisi viimaseid paberit?kikesi. Siis s?litas vanamees tugevasti ja t?pselt kassidele p?he, ja kui m?ni s?ljelarakas m?rki tabas, naeris ta. Tarrou n?is muide olevat t?iesti v?lutud sellest ?rielu pit-serist, mida kannab Oran. Linna ilme, askeldused ja koguni l?bud n?ivad olevat tingitud kaubanduse vajadustest. See eriomasus (niisugust terminit tarvitab ta oma m?rkmikus) tee-nib ?ra Tarrou tunnustuse ning ?ks ?listav l?ik l?peb koguni h??atusega: „V?rratu!“ Need on ainsad kohad, kus reisija tolle-aegsed m?rkmed n?ivad omandavat isikliku v?rvingu. Ainult et nende t?hendust ja t?sidust on raske hinnata. N?iteks, olles jutustanud, kuidas surnud roti avastamine viis hotelli laekuri nii kaugele, et see tegi arvesse vea, lisab Tarrou pisut lohakama k?ekirjaga kui harilikult: „K?simus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei l?heks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta p?evi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda p?hap?eva p?rastl?unal kodus r?dul; kuulata ettekan-deid tundmatus keeles; otsida v?lja k?ige pikemad ja k?ige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need p?sti seistes l?bi s?ita; seista teatrikassa ees piletisabas ja j?tta siis etendusele minemata, ja nii edasi ja nii edasi…“ Aga kohe p?rast neid keele v?i m?tte k?rvalh?ppeid hakkab Tarrou ?ksikasjaliselt kirjeldama meie linna tramme, nende lootsikutaolist kuju, nende ebam??rast v?rvust, nende igavest r?pasust, ja l?petab „Ta ei teadnud, sest ?nnetust ei saa ette n?ha.“ 33 oma t?helepanekud s?nadega: „See on t?helepanuv??rsus, mis ei seleta mitte kui midagi.“ Ent siin on igaks juhuks Tarrou m?rkused rottideloo kohta. „T?na on v?ike vanake vastasmajas tujust ?ra. Kasse ei ole. Nad on k?ik kadunud, sest l?pnud rotid, keda v?ib t?naval hulgana leida, on nad elevile ajanud. Minu arvates ei tule k?ne allagi, et kassid surnud rotte s??vad. M?letan, et minu omad j?lestasid neid. Aga sellegipoolest jahivad nad vististi keldrites ringi ja pisikesel vanamehel on tuju paha. Ta ei ole enam nii h?sti kammitud ega nii tragi. N?ha on, et ta on rahutu. Ta l?ks kohe varsti tuppa tagasi, aga enne seda s?litas ta ?he korra t?hjale t?navale. T?na peeti linnas ?ks tramm kinni, sest sealt leiti l?pnud rott. On teadmata, kuidas ta sinna sattus. Paar-kolm naist l?k-sid maha. Rott visati v?lja. Tramm s?itis edasi. Hotelli ??vaht, kes on usaldusv??rne mees, ?tles mulle, et tema n?eb k?igis neis rottides ?nnetuse ettekuulutust. „Kui rotid lahkuvad laevalt…“ Vastasin talle, et laevade kohta on see k?ll ?ige, kuid et linnade suhtes pole seda veel iialgi t?hele pan-dud. Tema on aga oma veendumuses kindel. K?sisin temalt, millist ?nnetust tema arvates oodata v?iks. Ta ei teadnud, sest ?nnetust ei saa ette n?ha. Kuid ta ?tles, et ei ?llatuks, kui see k?ik l?peks maav?risemisega. Tunnistasin, et see on v?imalik, ja ta k?sis minult, kas see mind rahutuks ei tee. „Ainuke asi, mis mind huvitab,“ vastasin ma talle, „on leida sisemist rahu.“ Ta m?istis mind t?ielikult. 34 Hotelli restoranis k?ib s??mas v?ga huvitav perekond. Perekonnapea on pikk ja k?hn, mustas ?likonnas, k?va kraega. Ta pealagi on paljas, kummalgi pool k?rva ??res on aga hall juuksetutt. Pisikesed ?mmargused ja kalgid silmad, kitsas nina ja kriipsutaoline suu teevad ta h?sti kasvatatud ??kulli sarnaseks. Ta j?uab restorani uksele alati esimesena, t?mbub siis k?rvale ja laseb m??da oma naise, kes on nagu tilluke must hiir. Seej?rel astub ta ise sisse, tema kannul v?ike poiss ja t?druk, kes on riidesse pandud nagu v?lja?petatud koera-kesed. Laua juurde j?udnud, ootab ta, kuni naine istet v?tab, istub siis ise, ja n??d tohivad ka m?lemad kutsikad toolile ronida. Ta teietab oma abikaasat ja lapsi, n??gutab esimest vii-sakalt ja tarvitab oma j?reltulijatega resoluutset tooni. „Nicole, te peate ennast ??rmiselt t?lgastavalt ?leval!“ Ja t?drukul on nutt varuks. Nii just peabki. T?na hommikul oli poisike rottide p?rast kangesti ?revil. Ta tahtis laua ??res ka s?nakese ?elda. „S??gilauas ei r??gita rottidest, Philippe. Keelan teil siit-peale seda s?na tarvitada.“ „Isal on ?igus,“ kinnitas must hiireke. Kutsikad pistsid ninad taldrikusse ja ??kull t?nas abikaasat ?ksk?ikse peanoogutusega. Sellest ilusast eeskujust hoolimata k?neldakse linnas ?ige palju rottideloost. Ajakirjandus v?ttis asja k?sile. Kohalike p?evas?ndmuste kroonika, mis tavaliselt on ?ige kirev, kujutab endast n??d otsast l?puni s?jak?iku linnavalitsuse vastu. „Kas meie linnaisad ?ldse m?istavad h?daohtu, mida toovad kaasa 35 n?riliste roiskuvad korjused?“ Hotelli direktor enam muust r??kida ei oskagi. Aga ta on t?esti vihane. Rott lugupidamis-v??rse hotelli liftis on tema meelest kuulmatu asi. Tema lohu-tuseks ?tlesin talle: „Aga n??d on igal pool sama lugu.“ „T?pipealt,“ kostis ta, „meil on n??d nii nagu mujalgi.“ Tema r??kiski mulle esimesena imelikust palavikust, mis hakkab juba muret tegema. ?ks koristaja on haigeks j??nud. „Aga kindlasti ei ole see nakkav,“ lisas ta ?hinal. ?tlesin, et see on mulle ?ksk?ik. „Ahaa, m?istan. H?rra on minu moodi. H?rra on fatalist.“ Ma polnud niisuguseks arvamiseks alust andnud ja pealegi ei ole ma fatalist. Nii ma talle ka ?tlesin…“ Siitpeale hakkavad Tarrou m?rkmikud pisut ?ksikasjalise-malt k?nelema tundmatust palavikust, mille p?rast avalikkus siis juba muret tundis. Jutustades, et pisike vanamees on seo-ses rottide kadumisega j?lle oma kassid tagasi saanud ja j?tkab rahulikult endisi t?psusharjutusi, lisab Tarrou, et on teada juba k?mmekond palavikujuhtumit ning et enamik neist on l?ppe-nud surmaga. Dokumentaalse materjalina v?ib l?puks veel lisada doktor Rieux’ portree, nagu Tarrou teda n?gi. Jutustaja arvates, nii-palju kui ta otsustada oskab, on see kaunis t?etruu. „V?limuse j?rgi kolmek?mne viie aastane. Keskmist kasvu. Laiade ?lgadega. N?gu peaaegu kandiline. Silmad tumedad ja otsese vaatega, l?uap?rad nurgelised. Tugev sirge nina. ?sna l?hikeseks p?etud mustad juuksed. Suu kaarjas, huuled pak-sud, aga enamasti kokku pigistatud. T?mmu nahk ja must juus 36 ning alati tumedatooniline riietus, mis talle k?ll h?sti sobib, teevad teda natuke sitsiilia talupoja sarnaseks. Ta sammub kiiresti. K?nniteelt s?iduteele astub ta k?nna-kut muutmata, aga kahel korral kolmest astub ta vastaspoolsele trotuaarile kerge h?ppega. Autorooli taga on ta hajameelne ja j?tab suunan?itaja sageli alla laskmata, isegi p?rast seda, kui p??re on juba ammu tehtud. Alati paljap?i. J?tab h?sti informeeritud inimese mulje.“ Tarrou andmed haigusjuhtumite kohta olid ?iged. Doktor Rieux teadis sellest asjast ?ht-teist. Kui kojamehe laip oli iso-laatorisse viidud, helistas ta Richardile, et temalt selle kubeme-p?letiku asjus n?u k?sida. „Ma ei saa millestki aru,“ vastas Richard. „Kaks surmajuh-tumit – ?ks neljak?mne kaheksa tunniga, teine kolme p?evaga. Kui ma teise haige juurest hommikul lahkusin, olid k?ik para-nemise tundem?rgid olemas.“ „Teatage mulle, kui teil veel selliseid juhtumeid on,“ ?tles Rieux. Ta helistas veel paarile arstile. Nii tehtud j?relep?rimised andsid talle m?ne p?eva kohta paark?mmend samasugust juh-tumit. Peaaegu k?ik olid l?ppenud surmaga. Rieux helistas uuesti Richardile, kes oli Orani arstide ameti?hingu sekret?r, ja n?udis uute haigete isoleerimist. „Mina ei saa siin midagi teha,“ vastas Richard. „Selleks on vaja prefektuuri ettekirjutusi. Ja pealegi, kes teile ?tleb, et on olemas nakkusoht?“ „Miski ei ?tle mulle seda, kuid s?mptomid teevad rahutuks.“ 37 Richard aga leidis ikkagi, et tal „puuduvad volitused“. Ta v?is ?ksnes prefektiga r??kida. Ent nende jutuajamiste v?ltel l?ks ilm halvaks. P?eval p?rast kojamehe surma varjas taeva tihe udu. Linna leotasid l?hiajalised paduvihmahood ja vihmavalingutele j?rgnes k?r-vetav kuumuselaine. Meri kaotas oma s?gava sina ja oman-das h?guse taeva all h?bedase v?i raudse l?ike, mis oli silmale valus. Tolle kevade niiske soojus pani taga igatsema suvist p?i-kesel??ska. Linna, mis lamas nagu teokarp kiltmaal, omamata ?iget v?ljap??su merele, valdas s?nge roidumus. Nende krohvi-tud m??ride vahel, tolmunud vaateaknaist ??ristatud t?navail, m??rdunudkollastes trammivagunites tundsid inimesed end veidi nagu taeva vangidena. Ainult Rieux’ vana patsient sai aju-tiselt oma astmast jagu ja r??mustas sellise ilma ?le. „K?ll k?psetab,“ ?tles ta, „see on bronhidele hea.“ K?psetaski, kuid just nagu palavik. Kogu linn oli palavi-kus, v?hemalt ei saanud doktor Rieux sellest muljest lahti, kui ta j?rgmisel hommikul Faidherbe’i t?navale l?ks, et viibida Cottardi enesetapukatse juurdlusel. Kuid see mulje n?is talle v?ga rumalana. Ta pidas selle p?hjuseks n?rvilikkust ja oma igap?evaseid muresid ning otsustas, et on tingimata vaja pisut rahulikumalt j?rele m?elda. Kui ta kohale j?udis, polnud komissar veel tulnud. Grand ootas trepikojas ning nad otsustasid seniks korterisse minna ja ukse lahti j?tta. Linnavalitsuse ametnikul oli kaks ?ige kesiselt sisustatud tuba. Seal oli vaid heledast puust raamaturiiul paari-kolme s?nastikuga ja must tahvel, millel v?is veelgi lugeda Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/albert-camus/katk/?lfrom=688855901) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.